EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
8. oktoober 2026(*)
Apellatsioonkaebus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed, mis on võetud seoses sõjalise agressiooniga Ukraina vastu – Määrus (EL) 2022/334, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014 – Artiklid 3d ja 3e – Keeld mujal kui Venemaal registreeritud õhusõidukitel, mis kuuluvad Venemaa mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või mida sellised isikud, üksused või asutused kasutavad tšarteri alusel või kontrollivad muul viisil, liidu territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või üle selle lennata – Lennuplaani tagasilükkamine – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Vaidlustatav akt
Kohtuasjas C‑482/24 P,
mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 9. juulil 2024 esitatud apellatsioonkaebus,
Global 8 Airlines, asukoht Bichkek (Kõrgõzstan), esindajad: advokāti E. Novicāne, K. Novicāns ja E. Stankevičs,
apellant,
teine menetlusosaline:
Euroopa Komisjon, esindajad: M. Bruti Liberati, M. Carpus-Carcea ja B. Sasinowska,
kostja esimeses kohtuastmes,
keda toetas:
Saksamaa Liitvabariik, esindajad: J. Möller ja R. Kanitz,
menetlusse astuja apellatsioonimenetluses,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president F. Biltgen (ettekandja), Euroopa Kohtu asepresident T. von Danwitz esimese koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud S. Gervasoni, A. Kumin ja I. Ziemele,
kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,
kohtusekretär: ametnik A. Lamote,
arvestades kirjalikku menetlust ja 17. detsembri 2025. aasta kohtuistungil esitatut,
olles 12. märtsi 2026. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
1 Global 8 Airlines LLC palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 29. aprilli 2024. aasta kohtumääruse Global 8 Airlines vs. komisjon (T‑277/23, edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus“, EU:T:2024:285), millega Üldkohus jättis vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata tema hagi Euroopa Komisjoni selle otsuse tühistamise nõudes, millest teda teavitati 20. märtsil 2023, mis puudutab kahe talle kuuluva äriotstarbelise kerge õhusõiduki kandmist nende õhusõidukite nimekirja, mille suhtes kehtib keeld Euroopa Liidu territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või üle selle lennata vastavalt nõukogu 28. veebruari 2022. aasta määrusele (EL) 2022/334, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2022, L 57, lk 1) (edaspidi „vaidlusalune otsus“).
Õiguslik raamistik
Rahvusvaheline õigus
2 Brüsselis allkirjastatud Eurocontroli lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitlevat 13. detsembri 1960. aasta rahvusvahelist konventsiooni on korduvalt muudetud ja konsolideeritud 27. juuni 1997. aasta protokolliga. Kuigi konventsioon ei ole veel jõustunud, kohaldatakse selle sätteid ajutiselt alates 1998. aastast vastavalt Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) alalise komisjoni 1997. aasta detsembris vastu võetud otsusele. Euroopa Ühendus kiitis Eurocontroliga ühinemise protokolli heaks nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/636/EÜ, millega Euroopa Ühendus sõlmib protokolli Euroopa Ühenduse ühinemise kohta Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooniga (ELT 2004, L 304, lk 209; ELT eriväljaanne 07/08, lk 330).
3 Vastavalt rahvusvahelise konventsiooni artiklile 1 on konventsiooni eesmärk tugevdada konventsiooniosaliste riikide koostööd ja arendada nende ühistegevust aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas, võttes nõuetekohaselt arvesse riigikaitse vajadusi, tagades maksimaalse vabaduse kõigile õhuruumi kasutajatele kooskõlas nõutud ohutuse tasemega. Selleks asutati Eurocontrol.
Liidu õigus
Määrus (EÜ) nr 833/2014
4 Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2014, L 229, lk 1), mida on muudetud määrusega 2022/334 (edaspidi „määrus nr 833/2014“), artiklis 3d on ette nähtud:
„1. Kõigil Venemaa lennuettevõtjate, sealhulgas koodijagamise või plokk-broneeringu kokkulepete alusel turustava lennuettevõtjana tegutsevate lennuettevõtjate käitatavatel õhusõidukitel või Venemaal registreeritud õhusõidukitel või mujal kui Venemaal registreeritud õhusõidukitel, mis on Venemaa füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse omandis, renditud või muul viisil tema kontrolli all, keelatakse liidu territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta ja üle lennata.
2. Lõiget 1 ei kohaldata hädamaandumise ja hädaolukorras ülelennu puhul.
3. Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada õhusõidukil liidu territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või üle selle lennata juhul, kui need pädevad asutused on teinud kindlaks, et selline maandumine, õhkutõus või ülelend on vajalik humanitaareesmärkidel või muul käesoleva määruse eesmärkidega kooskõlas oleval eesmärgil.
4. Asjaomane liikmesriik teavitab või asjaomased liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist lõike 3 alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates nende andmisest“.
5 Määruse nr 833/2014 artiklis 3e on sätestatud:
„1. Võrgu haldaja, kelle on [komisjoni 6. mai 2019. aasta] rakendusotsuse (EL) 2019/709[, millega määratakse võrgu haldaja, kes vastutab ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide rakendamise eest (ELT 2019, L 120, lk 27),] kohaselt määranud komisjon, toetab komisjoni ja […] liikmesriike artikli 3d rakendamise ja järgimise tagamisel. Võrgu haldaja eelkõige lükkab tagasi kõik õhusõiduki käitajate esitatud lennuplaanid, millest nähtub, et liidu territooriumi kohal on kavas tegevus, millega rikutakse käesolevat määrust või muid kehtestatud ohutus- ja julgestusmeetmeid, nii et piloodil ei ole lubatud lennata.
2. Võrgu haldaja esitab artikli 3d rakendamise kohta komisjonile ja liikmesriikidele lennuplaanide analüüsi põhjal korrapäraselt aruandeid.“
Rakendusotsus 2019/709
6 Rakendusotsuse 2019/709 artikli 1 lõigete 1 ja 2 alusel koostoimes komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013 (ELT 2019, L 56, lk 1), artikliga 7 määrati aastateks 2020–2029 võrgu haldajaks Eurocontrol.
Kohtuvaidluse taust
7 Vaidluse tausta kirjelduse, mis on esitatud vaidlustatud kohtumääruse punktides 2–17, võib kokku võtta järgmiselt.
8 Global 8 Airlines on Kõrgõzstani õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühing. Tegemist on kommertslennuettevõtjaga, mis on kantud Kõrgõzstani Vabariigi äriregistrisse, millest nähtub, et see ettevõtja kuulub D. L-ile ja teda juhib U. M., kes mõlemad on Läti kodanikud.
9 Seoses rea piiravate meetmetega, mis puudutavad muu hulgas liidu õhuruumi sulgemist teatavat liiki õhusõidukitele, võttis Euroopa Liidu Nõukogu 28. veebruaril 2022 ELL artikli 29 alusel vastu otsuse (ÜVJP) 2022/335, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2022, L 57, lk 4), ning ELTL artikli 215 alusel määruse 2022/334.
10 Global 8 Airlinesi juhatus kiitis kahe vastavalt 9. septembri 2022. aasta ja 20. veebruari 2023. aasta otsusega heaks kahe õhusõiduki – mille tootja seerianumbrid on RB274 ja RB120 (edaspidi „kaks õhusõidukit“) – ostmise. Ostulepingu sõlmisid Global 8 Airlines ja üks Vene äriühing, kelle ainsad aktsionärid olid Venemaa kodanikud.
11 Mõlemad õhusõidukid kanti Global 8 Airlinesile kuuluvatena Kõrgõzstani Vabariigi äriregistrisse vastavalt 12. septembril 2022 registreerimisnumbriga EX-88012 ja 9. märtsil 2023 registreerimisnumbriga EX-88011.
12 Alates nende kandmisest Kõrgõzstani Vabariigi äriregistrisse on registreerimisnumbriga EX‑88012 õhusõiduk sooritanud mitu lendu, sealhulgas Venemaalt Euroopa Liitu suunduvad lennud, ning registreerimisnumbriga EX‑88011 õhusõidukil ei ole registreeritud ühtegi lendu.
13 Global 8 Airlines esitas 24. veebruaril 2023 Eurocontrolile registreerimisnumbriga EX‑88012 õhusõiduki lennuplaani Augsburgist (Saksamaa) Budapesti (Ungari). Eurocontrol lükkas lennuplaani samal päeval automaatsõnumiga tagasi.
14 Äriühing Global 8 Airlines saatis 15. märtsil 2023 Eurocontrolile automaatsõnumi kohta selgituse saamiseks e‑kirja.
15 Eurocontrol teavitas 20. märtsi 2023. aasta e‑kirjas äriühingut Global 8 Airlines esiteks sellest, et registreeritud õhusõiduk EX‑88012 on kantud nende õhusõidukite nimekirja, millele laienevad määruse nr 833/2014 artikli 3d sätted ja mille suhtes kohaldatakse lennukeeldu (edaspidi „kõnealune nimekiri“), täpsustades, et selle nimekirja esitas talle komisjon. Teiseks soovitas Eurocontrol juhul, kui Global 8 Airlines soovib taotleda õhusõiduki kõnealusest nimekirjast eemaldamist, pöörduda asjaomase institutsiooni poole, kirjutades eriotstarbelisel e-posti aadressil (edaspidi „eriotstarbeline e‑posti aadress“), mida haldab liikuvuse ja transpordi peadirektoraat.
16 Global 8 Airlines saatis 21. märtsil 2023 komisjonile eriotstarbelisel e‑posti aadressil kirja, milles selgitas oma seisukohta ja palus sisuliselt oma juhtum uuesti läbi vaadata, eelkõige paludes lennukeeld tühistada, tema õhusõidukid asjaomasest nimekirjast eemaldada ja edastada Eurocontrolile tema kohta ajakohastatud teave. Samuti palus ta teavitada ennast vastavalt olukorrale sellest, milline liikmesriigi asutus on pädev tema juhtumi läbivaatamise taotlust menetlema.
17 Eriotstarbelist e‑posti aadressi haldava liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi ametnik teavitas 28. märtsil 2023 Global 8 Airlinesi sellest, et kahe kõnealuse õhusõiduki suhtes kohaldatakse määruse nr 833/2014 artiklite 3c ja 3d alusel lennukeeldu. Ta teavitas teda ka sellest, et lennukeeld tuleb jätta jõusse, ja selle põhjustest.
18 Global 8 Airlines vastas liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi ametnikule 6. aprilli 2023. aasta e‑kirjaga, andes talle enda juhtumi kohta täiendavat teavet.
19 Asjaomane ametnik teavitas 25. aprillil 2023 Global 8 Airlinesi uuesti asjaolust, et puudub põhjus, mis õigustaks nende kahe õhusõiduki eemaldamist kõnealusest nimekirjast.
Hagi Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärus
20 Global 8 Airlines esitas vaidlusaluse otsuse tühistamiseks ELTL artikli 263 alusel hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 22. mail 2023.
21 Komisjon esitas eraldi dokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 15. septembril 2023, Üldkohtu kodukorra artikli 130 lõike 1 alusel vastuvõetamatuse vastuväite, märkides esiteks, et vaidlusalust otsust ei ole olemas ning igal juhul ei ole seda võimalik täpselt kindlaks teha, teiseks, et niisugune otsus ei saa olla tühistamishagi ese, kuna vastavalt olukorrale tuleks seda käsitada ajutise meetmena, millest igal juhul ei tulene Global 8 Airlinesile siduvaid õiguslikke tagajärgi, kolmandaks, et huve kahjustav akt on omistatav üksnes liikmesriigile, neljandaks, et tühistamishagi on esitatud väära akti peale ja kohtule, kes ei olnud pädev seda läbi vaatama, viiendaks hagi on esitatud hilinenult ja kuuendaks, et hagi ese on ära langenud, arvestades Kõrgõzstani Vabariigi äriregistrisse kantud lennuettevõtjate suhtes ohutuskaalutlustel kehtestatud üldist liidus tegutsemise keeldu.
22 Üldkohus jättis vaidlustatud kohtumäärusega tühistamishagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata põhjendusel, et vaidlusalune otsus ei ole akt, mille peale saaks ELTL artikli 263 alusel esitada tühistamishagi.
Menetlus Euroopa Kohtus ja apellatsioonimenetluse poolte nõuded
23 Euroopa Kohtu presidendi 22. novembri 2024. aasta määrusega lubati Saksamaa Liitvabariigil astuda komisjoni nõuete toetuseks menetlusse.
24 Global 8 Airlines palub apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:
– tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;
– tühistada vaidlustatud kohtumäärus tervikuna ja
– mõista komisjoni poolt apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud välja komisjonilt.
25 Komisjon palub Euroopa Kohtul:
– jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja igal juhul põhjendamatuse tõttu tervikuna rahuldamata,
– mõista kohtukulud välja Global 8 Airlinesilt.
26 Saksamaa Liitvabariik palub Euroopa Kohtul:
– jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena põhjendamatuse tõttu rahuldamata,
– mõista kohtukulud välja Global 8 Airlinesilt.
Apellatsioonkaebus
27 Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust sisuliselt kolme väitega, mis on suunatud vaidlustatud kohtumääruse punktide 34–55 vastu ja millest esimese kohaselt on tehtud viga esimeses kohtuastmes esitatud hagi eseme kindlakstegemisel, teise kohaselt on valesti mõistetud määruse nr 833/2014 ülesehitust ja kolmanda kohaselt on vääralt hinnatud liidu õigust, nagu kõik asjaosalised seda praktikas rakendavad. Kuna teises ja kolmandas väites heidetakse ette vaidlusaluse otsuse õiguslikku liigitamist aktiks, mida ei saa vaidlustada, analüüsitakse neid koos.
Apellatsioonkaebuse vastuvõetavus
Poolte argumendid
28 Komisjon, keda toetab Saksamaa Liitvabariik, leiab, et apellatsioonkaebus on vastuvõetamatu.
29 Komisjon väidab esiteks, et apellant ei täpsusta piisavalt, millistele vaidlustatud määruse põhjendustele ta viitab. Teiseks ei viita apellant ühelegi konkreetsele õigusnormi rikkumisele, mille Üldkohus vaidlustatud kohtumääruses väidetavalt toime pani. Kolmandaks on väidetavad vead kas põhjendamata või nõuavad Euroopa Kohtult kogu Üldkohtule esitatud hagiavalduse uuesti läbivaatamist, mis ei kuulu apellatsioonimenetluses Euroopa Kohtu pädevusse.
30 Global 8 Airlines leiab, et tema apellatsioonkaebus on vastuvõetav.
Euroopa Kohtu hinnang
31 Olgu meelde tuletatud, et ELTL artikli 256 lõike 1 teisest lõigust, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ning Euroopa Kohtu kodukorra artikli 168 lõike 1 punktist d ja artikli 169 lõikest 2 tuleneb, et apellatsioonkaebuses tuleb täpselt näidata, millised kohtuotsuse või -määruse põhjenduse punktid vaidlustatakse, ning seda nõuet konkreetselt toetavad õigusargumendid, vastasel juhul on apellatsioonkaebus või asjaomane väide vastuvõetamatu (vt selle kohta 15. juuli 2025. aasta kohtuotsus EKP ja komisjon vs. Corneli, C‑777/22 P ja C‑789/22 P, EU:C:2025:580, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Käesolevas asjas määras apellant vaidlustatud kohtumääruse põhjenduste punktidena kindlaks selle punktid 39–55, milles on väidetavalt tehtud viga, ning kirjeldas küll lühidalt, kuid piisavalt arusaadavalt nii õigusnormi rikkumist, mille Üldkohus pani väidetavalt toime esimeses kohtuastmes esitatud hagi eseme kindlakstegemisel ja vaidlusaluse otsuse õiguslikul kvalifitseerimisel vaidlustamatuks aktiks, kui ka põhjusi, miks ta leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada.
33 Neil asjaoludel tuleb apellatsioonkaebus tunnistada vastuvõetavaks.
Sisulised küsimused
Esimene väide, et hagi eseme kindlaksmääramisel on tehtud viga
– Poolte argumendid
34 Apellant põhjendab oma esimest väidet sellega, et tema esimeses kohtuastmes esitatud hagi ei puudutanud mitte seda, et Eurocontrol lükkas tagasi tema lennuplaani, vaid kahe õhusõiduki kandmist kõnealusesse nimekirja.
35 Komisjon, keda toetab Saksamaa Liitvabariik, vaidleb Global 8 Airlinesi argumentidele vastu ja leiab, et esimene väide tuleb jätta läbi vaatamata.
– Euroopa Kohtu hinnang
36 Esimese väitega seoses nähtub vaidlustatud kohtumääruse punktist 1, et Üldkohtu kasutatud sõnastuse kohaselt oli esimeses kohtuastmes esitatud hagi ese „Euroopa Komisjoni otsus, millest [hagejat] teavitati 20. märtsil 2023 ja mis puudutab kahe talle kuuluva äriotstarbelise kerge õhusõiduki kandmist nende õhusõidukite nimekirja, mille suhtes kehtib keeld Euroopa Liidu territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või üle lennata vastavalt [määrusele 2022/334]“.
37 Lisaks nähtub vaidlustatud kohtumääruse punktidest 14, 37, 39, 48, 51 ja 55, et Üldkohus analüüsis just seda otsust, et teha kindlaks, kas nimetatud otsus on akt, mille peale saab ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel esitada tühistamishagi.
38 Vastab tõele, et kohtumääruse punktides 41, 42, 47 ja 54 on käsitletud seda, et Eurocontrol lükkas liikmesriikide nimel tagasi lennuplaanid, mille asjaomased õhusõiduki käitajad olid esitanud tegevuseks, millega rikutakse määruse nr 833/2014 artiklis 3d sätestatud keeldu. Samas kuuluvad need argumendid vastavalt vaidlustatud kohtumääruse punktis 36 viidatud kohtupraktikale niisuguse analüüsi raamistikku, mis käsitleb vaidlusaluse otsuse tegemise faktilist ja õiguslikku konteksti. Seega toetavad need üksnes Üldkohtu seisukohta, et muud aktid, mis on vastu võetud nende õhusõiduki käitajate esitatud ja liikmesriikidele omistatavate lennuplaanide läbivaatamise käigus, võivad tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad nende õhusõiduki käitajate õiguslikku olukorda, mistõttu need aktid, mis on vastu võetud kõnealuse määruse artikleid 3d ja 3e rakendades, kuuluvad liikmesriikide kohtute kohtuliku kontrolli alla.
39 Eeltoodust tuleneb, et Üldkohus ei teinud viga, kui asus seisukohale, et talle esitatud hagi oli esitatud komisjoni otsuse peale, mille sisu on esitatud käesoleva kohtuotsuse punktides 1 ja 36.
40 Järelikult tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine ja kolmas väide, et vaidlusalune otsus on ekslikult liigitatud vaidlustamatuks aktiks
– Poolte argumendid
41 Oma teise ja kolmanda väite põhjenduseks väidab hageja esiteks, et määruse nr 833/2014 artiklis 3d sätestatud mõiste „õhusõiduk[…], mis on Venemaa füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse omandis, renditud või muul viisil tema kontrolli all“ eeldab eraldi õiguslikku hinnangut selles artiklis osutatud õhusõidukite omandiõiguse või kontrolli kohta. Täpsemalt on see mõiste sõltumatu ja eraldiseisev mõistest lennuliiklusteenuste osutamine Eurocontroli poolt, mida on eraldi nimetatud selle määruse artiklis 3e. Eurocontroli kui võrgustiku haldaja roll on selles õiguslikus hinnangus tegelikult vaid kõrvaline.
42 Teiseks väidab hageja, et lõpliku otsuse asjaomase õhusõiduki täpse staatuse kohta teeb liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, kusjuures liikmesriigid ja Eurocontrol üksnes täidavad oma pädevuse piires seda otsust.
43 Komisjon, keda toetab Saksamaa Liitvabariik, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
44 Institutsiooni sõnul ei ole Üldkohtu ülesanne õhusõidukite asjaomasesse nimekirja kandmise õiguspärasust kontrollida, kuna lennukeeld on määruse nr 833/2014 artikli 3d alusel vahetult kohaldatav ning on üksnes liikmesriikide, mitte komisjoni ülesanne võtta vastu selle määruse täitmiseks vajalikud rakendusmeetmed, mida nende nimel rakendab Eurocontrol.
45 Järelikult leidis Üldkohus õigesti, et komisjoni poolt kahe õhusõiduki kandmine kõnealusesse nimekirja ei kujuta endast siduvaid õiguslikke tagajärgi tekitavat akti. Selline mõju on üksnes individuaalsete lennuplaanide tagasilükkamisel Eurocontroli poolt, kes tegutseb liikmesriikide nimel.
46 Lisaks, isegi kui möönda, et kõnealuse nimekirja õiguspärasust tuleks kontrollida ning et liikuvuse ja transpordi peadirektoraat teeb lõpliku otsuse selles nimekirjas olevate õhusõidukite staatuse kohta, ei oleks sellise otsuse tühistamisel õiguslikke tagajärgi apellandi olukorrale, kuna see ei tooks automaatselt kaasa liikmesriikide rakendusotsuste tühisust ja Eurocontroli poolt asjaomase lennuplaani tagasilükkamist.
47 Saksamaa Liitvabariik nõustub komisjoniga, et määruse nr 833/2014 artiklis 3d ette nähtud lennukeeld on vahetult kohaldatav ja apellant ei oleks pidanud vaidlustama mitte kahe õhusõiduki kandmist kõnealusesse nimekirja, vaid oma lennuplaani tagasilükkamise. Erinevalt komisjonist leiab Saksamaa Liitvabariik siiski, et lennuplaani tagasilükkamise peale esitatud tühistamishagi tuleb esitada Eurocontroli vastu, kellele on selle määruse artikli 3e alusel antud õigus lükata tagasi lennuplaanid, mille õhusõiduki käitajad on esitanud tegevuse jaoks, millega rikutakse nimetatud määruse artiklis 3d sätestatud keeldu.
– Euroopa Kohtu hinnang
48 Tuleb meelde tuletada, et ELTL artikli 263 esimese lõigu kohaselt kontrollib Euroopa Kohus muu hulgas komisjoni ning liidu organite ja asutuste selliste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.
49 Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib ELTL artiklis 263 ette nähtud tühistamishagi esitada institutsioonide, organite või asutuste vastuvõetud mis tahes sätete peale, mille eesmärk on tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi nende sätete vormist sõltumata (vt selle kohta 12. juuli 2022. aasta kohtuotsus Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu, C‑348/20 P, EU:C:2022:548, punkt 62, ning 10. veebruari 2026. aasta kohtuotsus WhatsApp Ireland vs. Euroopa Andmekaitsenõukogu, C‑97/23 P, EU:C:2026:81, punktid 66 ja 68 ning seal viidatud kohtupraktika).
50 Tegemaks kindlaks, kas akt tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi, tuleb eelkõige lähtuda kõnealuse õigusakti sisust ning selle koostaja kavatsusest. Siinkohal on Euroopa Kohus täpsustanud, et akti sisule keskendumine eeldab akti tagajärgede hindamist selliste objektiivsete kriteeriumide alusel nagu akti sisu, võttes vajaduse korral arvesse akti vastuvõtmise konteksti ja akti vastu võtnud institutsiooni volitusi, kusjuures neid volitusi ei tule mõista abstraktselt, vaid kui elemente, mis võivad aidata kaasa akti sisu konkreetsele analüüsile, mis on keskse tähtsusega ja möödapääsmatu (vt selle kohta 6. mai 2021. aasta kohtuotsus ABLV Bank jt vs. EKP, C‑551/19 P ja C‑552/19 P, EU:C:2021:369, punktid 40 ja 41, ning 10. veebruari 2026. aasta kohtuotsus WhatsApp Ireland vs. Euroopa Andmekaitsenõukogu, C‑97/23 P, EU:C:2026:81, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).
51 Käesoleva kohtuotsuse punktides 49 ja 50 viidatud kohtupraktikat arvestades tuleb teha kindlaks, kas Üldkohus liigitas vaidlusaluse otsuse õigesti aktiks, mille peale ei saa ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi esitada.
52 Esimesena tuleb seoses Üldkohtu hinnanguga vaidlusaluse otsuse sisule märkida, et vaatamata asjaolule, et Üldkohus esitas vaidlustatud kohtumääruse punktides 36 ja 37 akti sisu puudutava kriteeriumi ning mainis seda sõnaselgelt järelduses, mille ta pakkus välja oma analüüsi lõpus selle kohtumääruse punktis 53, ei analüüsinud Üldkohus konkreetselt selle otsuse sisu. Seevastu määras ta akti vaidlustatavuse kindlaks muude objektiivsete kriteeriumide alusel, mis puudutavad asjaomase akti vastuvõtmise konteksti ja akti vastu võtnud institutsiooni volitusi, mis on pigem asjaolud, mis aitavad kaasa akti sisu konkreetsele analüüsile.
53 Nimelt esitas Üldkohus selle kohtumääruse punktis 39 põhjused, miks ei saa nõustuda apellandi esitatud analüüsiga, mille kohaselt võib komisjoni pidada määruse nr 833/2014 artiklis 3d osutatud lennukeelu otsuse vastu võtnud isikuks, kuivõrd ta lisas apellandi õhusõidukid kõnealusesse nimekirja. Need sama kohtumääruse punktides 40–48 esitatud põhjendused puudutavad vaidlusaluse otsuse õiguslikku konteksti ning komisjoni, Eurocontroli ja Eurocontroli liikmesriikide vastavaid volitusi, mitte selle otsuse sisu.
54 Pealegi ei saanud Üldkohus jätta asjaomase akti sisu konkreetset analüüsi läbi viimata seetõttu, et komisjoni esitatud esimese vastuvõetamatuse väitega, mille kohaselt vaidlusalust otsust ei olnud olemas ja igal juhul ei olnud seda võimalik kindlaks määrata, oleks ka saanud nõustuda. Nimelt, kui Üldkohus võttis vaidlustatud kohtumääruse punktides 34–55 seisukoha komisjoni esitatud teise vastuvõetamatuse väite kohta, mille kohaselt ei ole see otsus akt, mille peale saab esitada ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi, siis lükkas Üldkohus kaudselt, kuid tingimata esimese vastuvõetamatuse aluse tagasi ja tugines seega eeldusele, et nimetatud otsus on olemas.
55 Järelikult rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta jättis vaidlusaluse otsuse sisu konkreetselt analüüsimata, kuigi asjaomane analüüs on keskse tähtsusega ja möödapääsmatu, et teha kindlaks, kas akt on ELTL artikli 263 tähenduses vaidlustatav.
56 Lisaks on selge, et pooled ei lisanud vaidlusalust otsust esimese kohtuastme toimikusse ja et Üldkohus ei võtnud menetlust korraldavat meedet, mis kohustaks pooli seda otsust esitama. Apellandi esimeses kohtuastmes esitatud kolmanda väite eesmärk oli just see, et Üldkohus kohustaks menetlust korraldava meetmega komisjoni esitama apellanti puudutavas osas kõik vaidlusaluse otsusega seotud dokumendid, kuid Üldkohus siiski ei analüüsinud seda väidet, kuna ta nõustus komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväitega ilma asja sisulisi küsimusi käsitlemata.
57 Kuna Üldkohus oli aga kohustatud vaidlusaluse otsuse sisu konkreetselt analüüsima, ei saanud ta vabaneda kohustusest paluda vaidlusaluse otsuse vastu võtnud komisjonil see otsus temale esitada.
58 Järelikult rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta analüüsis vaidlusaluse otsuse vaidlustatavust ELTL artikli 263 tähenduses, ilma et ta oleks eelnevalt palunud komisjonil see otsus esitada.
59 Teisena olgu märgitud, et Üldkohus jõudis vaidlustatud kohtumääruse punktis 48 esitatud järeldusele, et vaidlusalune otsus ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutaksid apellandi õiguslikku olukorda, pärast seda, kui ta oli asjaomase kohtumääruse punktides 40–47 analüüsinud kõnealuse otsuse vastuvõtmise õiguslikku konteksti ja selle vastu võtnud liidu institutsiooni volitusi.
60 Üldkohus leidis kohtumääruse punktides 40–48 sisuliselt, et sellised siduvad õiguslikud tagajärjed tulenevad esiteks määruse nr 833/2014 artiklis 3d ette nähtud lennukeelust, mis on üldkohaldatav ja mille sätteid peavad rakendama liikmesriigid, ning teiseks selle jõustamiseks võetud individuaalsetest meetmetest, täpsemalt konkreetsete õhusõidukite käitajate lennuplaanide tagasilükkamisest, mille osas on pädevus antud liikmesriikidele ja mida vastavalt selle määruse artiklile 3e teostab nende nimel Eurocontrol.
61 Üldkohus asus seisukohale, et artiklis 3d nimetatud lennukeeld, millel on kolmandatele isikutele siduvad õiguslikud tagajärjed, ei saanud aga tuleneda aktist, mis on omistatav komisjonile. Nagu nähtub sisuliselt vaidlustatud kohtumääruse punktidest 45–48, piirdus komisjon kõnealuse nimekirja koostamisel – tegutsedes üheskoos Euroopa Liidu Lennuohutusameti (EASA) ja liikmesriikide ametiasutustega – eri allikatest pärineva teabe koordineerimisega õhusõidukite kohta, mida kontrollivad või rendivad Venemaa isikud või üksused, kelle suhtes saab kohaldada nimetatud määruse artiklis 3d sätestatud lennukeeldu, et hõlbustada kõnealuse artikli rakendamist.
62 Üldkohus täpsustas vaidlustatud kohtumääruse punktis 47 sellega seoses, et kuna komisjon ei olnud määruse nr 833/2014 artikli 3d alusel pädev kohaldama selle artikli kohaldamisalasse kuuluvate õhusõidukite suhtes lennukeeldu, piirdus ta teabe koguja ja levitajana liikmesriikide abistamisega nende riikide ülesannete täitmisel, mistõttu on just liikmesriigid need, kes teevad üksikute lennuplaanide läbivaatamise kohta koordineeritud otsuseid. Üldkohtu hinnangul tuleneb sellest, et ei kõnealuse nimekirja koostamine ega järelikult ka konkreetsete õhusõidukite kandmine sellesse nimekirja ei kuulu komisjoni poolt või tema nimel tehtud väidetava otsuse hulka, mis tekitaks hageja õiguslikku olukorda mõjutavaid siduvaid õiguslikke tagajärgi.
63 Esiteks, õigusliku konteksti kohta, millesse vaidlusalune otsus kuulub, tuleb märkida, et ei määruse nr 833/2014 artikli 3d sätete üldine ulatus ega järeldus, et need sätted võivad tingida rakendusmeetmeid, mille liikmesriigi pädevad asutused peavad vastu võtma eelkõige niisuguste konkreetsete õhusõidukite käitajate lennuplaanide läbivaatamisel, kelle suhtes kehtib selles artiklis ette nähtud lennukeeld, ei anna alust välistada, et vaidlusalune otsus kujutab endast akti, mille peale saab ELTL artikli 263 alusel esitada tühistamishagi. Nimelt ei välista nende sätete ulatus ja niisugune järeldus seda, et mehhanism – mille on loonud komisjon ja EASA liikmesriikide osalusel –, mille eesmärk on koordineerida eri allikatest pärit teavet Venemaa isikute või üksuste poolt kontrollitavate või renditud õhusõidukite kohta, võis viia liidu tasandil õigusaktide vastuvõtmiseni, mille eesmärk on tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi seoses asjaomaste lennuettevõtjate konkreetsete õhusõidukite lisamisega nimetatud artiklis 3d sätestatud lennukeelu alla kuuluvate õhusõidukite hulka, mille eest vastutab komisjon.
64 Kõnealuse määruse artiklid 3d ja 3e ei näe tõesti sõnaselgelt ette, et komisjoni ülesandeks on pärast määruse artiklis 3d osutatud Venemaa juriidilise või füüsilise isiku, üksuse või asutuse poolt õhusõidukite käitajate üle teostatava „kontrolli“ kriteeriumi hindamist kanda konkreetsete õhusõidukite käitajad kõnealusesse nimekirja. Sellegipoolest viitab sama määruse artikli 3e lõike 1 esimene lause, mille kohaselt „[v]õrgu haldaja, kelle on [rakendusotsuse 2019/709] kohaselt määranud komisjon, toetab komisjoni ja selle liikmesriike [määruse nr 833/2014] artikli 3d rakendamise ja järgimise tagamisel“, komisjonile rakendamisvolitusi andmata siiski konkreetsetele kohustustele, mida komisjon peab asjaomase artikli 3d rakendamise raames täitma. Lisaks nähtub kõnealuse määruse artikli 3e lõike 1 kahe lause lugemisest koostoimes, et need kohustused on seotud Eurocontrolile kui võrgu haldajale artikli 3e alusel pandud ülesannetega, mis hõlmavad eelkõige kõikide selliste plaanide tagasilükkamist, mille õhusõiduki käitajad on esitanud liidu territooriumil niisuguseks tegevuseks, mis kujutab endast selle määruse rikkumist.
65 Seega ei saanud vaidlusaluse otsuse õigusliku kontekstiga olla õiguspäraselt põhjendatud asjaolu, et Üldkohus liigitas vaidlusaluse otsuse aktiks, mille peale ei saa ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi esitada.
66 Lisaks on ELTL artikli 291 lõikes 2 konkreetselt ette nähtud rakendamisvolituste andmine komisjonile või nõukogule juhul, kui liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühtseid tingimusi selles sättes kindlaks määratud tingimustel. Kohus on otsustanud, et EL toimimise lepingu artikliga 215 ei ole vastuolus see, kui osutatud sätte alusel vastu võetud määrus annab piiravate meetmete osas rakendamisvolitused komisjonile või nõukogule nii rakenduseeskirjade väljatöötamiseks kui ka üksikjuhtudel normide kohaldamiseks üksikaktidega piiravate meetmete valdkonnas ELTL artikli 291 lõikes 2 määratletud tingimustel (vt selle kohta 1. märtsi 2016. aasta kohtuotsus National Iranian Oil Company vs. nõukogu, C‑440/14 P, EU:C:2016:128, punktid 34–36). Määruse nr 833/2014 artikli 3d rakendamiseks aga, milles on sätestatud selles ette nähtud kriteeriumidega hõlmatud õhusõidukite suhtes kehtestatud keeld „maanduda liidu territooriumil, sealt õhku tõusta või üle selle lennata“, peavad ühtsed rakendustingimused olema kogu liidu tasandil.
67 Teiseks tuleb seoses kõnealuse akti vastu võtnud liidu institutsiooni pädevusega märkida, et vastupidi sellele, mida leidis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 47, ei võimalda järeldus, et komisjonil puudus pädevus kehtestada lennukeeld õhusõidukitele, mille suhtes kohaldatakse määruse nr 833/2014 artiklit 3d, välistada, et komisjon on vastu võtnud akti või tema nimel on vastu võetud akt, mille siduv õiguslik tagajärg seisneb selles, et konkreetsetele lennuettevõtjate õhusõidukitele kohaldatakse sellist lennukeeldu.
68 Niisugune lähenemine viiks nimelt selleni, et liidu kohtu kontrolli alt jäävad välja liidu õigusaktid, mille õigusvastasuse põhjus tuleneb selle akti vastu võtnud institutsiooni pädevuse puudumisest, kuna need ei kujuta endast juba nimetatud põhjusel akte, mille peale saab ELTL artikli 263 alusel esitada tühistamishagi. Selline tulemus oleks vastuolus ELTL artikli 263 ülesehitusega, mille teises lõigus on ette nähtud, et Euroopa Kohus on selle artikli alusel pädev lahendama esitatud hagisid, eelkõige „pädevuse puudumise tõttu“.
69 Kolmandaks, mis puudutab vaidlusaluse otsuse faktilist konteksti, siis kuigi Üldkohus on vaidlustatud määruse punktides 50–52 analüüsinud apellandi kontekstipõhiseid argumente liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi, Eurocontroli ja Saksamaa Liitvabariigi „tegeliku käitumise“ kohta, hinnates eelkõige 28. märtsi ja 25. aprilli 2023. aasta e-kirju, mille kõnealuse peadirektoraadi ametnik saatis eriotstarbelise e-posti aadressilt ja mis on lisatud vastavalt esimese astme hagiavalduse lisale A.2 ja lisale A.4, leidis ta kõnealuse määruse punktis 49, et need argumendid ei sea kahtluse alla järeldust, milleni ta jõudis kõnealuse määruse punktis 48 ja mille kohaselt ei tekitanud vaidlusalune otsus siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutaksid apellandi õiguslikku olukorda.
70 Vastupidi aga sellele, mis nähtub vaidlustatud kohtumääruse punktist 50, viitavad liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi ametniku poolt eriotstarbelise e-posti aadressilt saadetud e-kirjad „otsustele“, mille on teinud eelkõige komisjon, ja kinnitavad teesi, et komisjoni ametniku selgitused põhjuste kohta, mis õigustavad apellandi kahe õhusõiduki lisamist ja jätmist kõnealusesse nimekirja, tulenesid liidu tasandil võetud ühtsest ja kooskõlastatud seisukohast nende kahe õhusõiduki kandmise kohta kõnealusesse nimekirja, mille võib omistada komisjonile.
71 Nimelt nähtub liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi ametniku 28. märtsi ja 25. aprilli 2023. aasta e-kirjast, mis on lisatud vastavalt esimeses kohtuastmes esitatud hagiavalduse lisale A.2 ja lisale A.4 ning millele on viidatud vaidlustatud kohtumääruse punktides 50 ja 51, et konkreetne komisjoni ametnik vastas seeläbi eriotstarbelise e-posti aadressi kaudu teabe- ja uuesti läbivaatamise taotlustele, mille oli kahe õhusõiduki kohta esitanud apellant, põhjendades viimasele, miks need kaks õhusõidukit on kõnealusesse nimekirja kantud, ning teavitades teda tema teabe- ja uuesti läbivaatamise taotluse rahuldamata jätmisest.
72 Siinkohal tuleb esiteks täpsustada, et liikuvuse ja transpordi peadirektoraat kasutab oma 28. märtsi 2023. aasta e-kirjas selliseid väljendeid nagu „we have examend“ (oleme kontrollitud), „the following has been established“ (kindlaks on tehtud, et) („we see no other option but to continue with grounding of the aircraft“ (me ei näe muud võimalust kui jätkata mõlema õhusõiduki lennukeelu kohaldamist). Teiseks sisaldab liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi 25. aprilli 2023. aasta e-kiri selliseid väljendeid nagu „we (and the relevant [M]ember States) normally base our decisions“ (meie (ja asjaomased liikmesriigid) tugineme oma otsustes tavaliselt) ja „we see no reason to lift the ban on these two aircrafts“ (me ei näe põhjust tühistada nende kahe õhusõiduki suhtes kehtivat keeldu).
73 Seega annavad need e-kirjad mõista, et komisjon võttis üksi või koos liikmesriikidega vastutuse hageja suhtes kehtestatud piiravate meetmete vastuvõtmise eest nii osas, mis puudutab kahe õhusõiduki lisamist kõnealusesse nimekirja kui ka nende sellesse nimekirja jätmist.
74 Seda analüüsi kinnitab esiteks vaidlustatud kohtumääruse punktides 14 ja 52 viidatud esimeses kohtuastmes esitatud hagiavalduse lisale A.1 lisatud 20. märtsi 2023. aasta e-kiri, milles Eurocontrol kui võrgu haldaja viitas vastuseks apellandi taotlusele saada registreeritud õhusõiduki EX-88012 lennuplaani tagasilükkamise kohta selgitusi, et olemas on määruse nr 833/2014 artikli 3d kohaldamisalasse kuuluvate õhusõidukite nimekiri, mille komisjon on talle esitanud, ning palus apellandil juhul, kui ta soovib taotleda kõnealuse õhusõiduki kõnealusest nimekirjast eemaldamist, pöörduda komisjoni poole eriotstarbelise e-posti aadressi kaudu, mida haldab liikuvuse ja transpordi peadirektoraat.
75 Teiseks kinnitab seda analüüsi digitaal- ja transpordiministeeriumi (Saksamaa) 31. juuli 2023. aasta e-kiri, mis on lisatud apellandi seisukohtadele vastuvõetamatuse vastuväite kohta lisas C.2, mille komisjon oli esimeses kohtuastmes esitanud vastuseks apellandi e-kirjale ja millele on viidatud vaidlustatud kohtumääruse punktides 31 ja 52, seoses võimalusega saada hooldustööde tegemiseks ligi mõlemale õhusõidukile. Ministeeriumi esindaja täpsustas nimelt 31. juuli 2023. aasta e-kirjas, et ta võttis komisjoniga juba ühendust, et saada lisaselgitusi nende kahe õhusõiduki omandiõiguse ja nende kõnealusesse nimekirja kandmise kohta.
76 Seega kinnitavad need Eurocontroli ja Saksamaa ametiasutuste e-kirjad analüüsi, mille kohaselt oli komisjonil ülekaalukas roll nende õhusõidukite kandmisel sellesse nimekirja, mille suhtes kehtib määruse nr 833/2014 artikli 3d alusel lennukeeld.
77 Sellega seoses möönis komisjon kohtuistungil vastuseks Euroopa Kohtu küsimusele, et Eurocontrolil ei ole mingit kaalutlusõigust kalduda kõrvale liikmesriikide juhistest selliste õhusõidukite lennuplaanide läbivaatamise kohta, mille suhtes kehtib määruse nr 833/2014 artikli 3d alusel lennukeeld. Vastupidi, kui määruse nr 833/2014 artikli 3d lõikes 3 ette nähtud eranditest ei tulene teisiti, peab Eurocontrol vastavalt asjaomase määruse artikli 3e lõike 1 teisele lausele tagasi lükkama kõik lennuplaanid, mille üksikud õhusõiduki käitajad on esitanud liidu territooriumil tegutsemiseks, mis kujutab endast selle keelu rikkumist.
78 Sellest järeldub, et kahe õhusõiduki lisamine kõnealusesse nimekirja – millega määratakse lõplikult kindlaks komisjoni seisukoht, mille eest ta ise vastutab –, on apellandi esitatud lennuplaanide läbivaatamisel tingimata Eurocontrolile siduv ja tekitab seega siduvaid õiguslikke tagajärgi vähemalt selle organisatsiooni suhtes.
79 Järelikult, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 73 sisuliselt märkis, on nende õhusõiduki käitajate, kelle suhtes keeld kehtib ja kelle lennuplaanid võib seejärel tagasi lükata, kindlakstegemine omaette sisuga akt, millel on kolmandate isikute suhtes vahetult siduvad õiguslikud tagajärjed.
80 Neil asjaoludel nähtub vaidlusaluse otsuse faktilise konteksti analüüsist, et vastupidi sellele, mida Üldkohus tuvastas vaidlustatud kohtumääruse punktides 49–52, kinnitavad esimese kohtuastme toimikusse lisatud ja Üldkohtu analüüsitud dokumendid järeldust, et vaidlusalune otsus võib kujutada endast komisjonile omistatavat akti, millega ta on lõplikult otsustanud kahe õhusõiduki lisamise kõnealusesse nimekirja.
81 Järelikult rikkus Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktides 40–52, milles analüüsiti vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise õiguslikku konteksti, selle otsuse teinud liidu institutsiooni volitusi ning apellandi argumente selle otsuse faktilise konteksti kohta, õigusnormi, kui leidis, et komisjonil ei olnud vajalikku volitust võtta vastu akt, mis puudutab kõnealuses nimekirjas olevate õhusõidukite konkreetset lennukeeldu, tõendite kogumi põhjal, mille hageja oli esitanud tõendamaks, et komisjon tegi otsuse, millel on kahe õhusõiduki kandmist sellesse nimekirja puudutavas osas kolmandatele isikutele siduvad tagajärjed.
82 Tuleb lisada, et vastupidi sellele, mis tuleneb eelkõige vaidlustatud kohtumääruse punktidest 35, 39, 48 ja 53, ei saa käesoleva kohtuotsuse punktis 78 esitatud järeldust seada kahtluse alla asjaolu – eeldusel, et see on tõendatud –, et vaidlusalune otsus ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis „mõjutaksid apellandi õiguslikku olukorda“.
83 Nimelt ei ole vaja selleks, et teha kindlaks, kas selline akt nagu vaidlusalune otsus, mille adressaat ei ole apellant, tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi ja kas selle peale saab seega esitada ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi, kontrollida, kas see võib mõjutada apellandi õiguslikku olukorda, kuna nimetatud kontroll on asjakohane üksnes selleks, et selgitada välja, kas täidetud on ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud vastuvõetavuse tingimused, mille kohaselt võib iga isik temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu esitada tühistamishagi, kui viimati nimetatud säte on kohaldatav. Akti vaidlustatavust tuleb seega hinnata objektiivselt, lähtudes akti sisust, mitte hagejast (vt selle kohta 12. juuli 2022. aasta kohtuotsus Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu, C‑348/20 P, EU:C:2022:548, punkt 63; 13. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Swissgrid vs. komisjon, C‑121/23 P, EU:C:2025:83, punkt 46, ja 10. veebruari 2026. aasta kohtuotsus WhatsApp Ireland vs. Euroopa Andmekaitsenõukogu, C‑97/23 P, EU:C:2026:81, punkt 68).
84 Seetõttu tõi Üldkohus välja ja kohaldas vaidlustatud kohtumääruse punktides 35, 39, 48 ja 53 väära õiguslikku kriteeriumi, nimelt seda, kas asjaomane akt tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi apellandi huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis. Nii toimides rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta ajas segamini nõuded, mis tulenevad vastavalt ELTL artikli 263 esimesest ja neljandast lõigust.
85 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb apellatsioonkaebuse teise ja kolmanda väitega nõustuda ning vaidlustatud kohtumäärus tühistada.
Üldkohtule esitatud hagi
86 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 kohaselt tühistab Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse, kui apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ta võib sellisel juhul teha ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.
87 Mis puudutab käesolevas asjas komisjoni poolt Üldkohtu menetluse käigus esitatud esimest kuni kolmandat vastuvõetamatuse põhjendust, milles komisjon väitis, et vaidlusalune otsus puudub, et tegemist ei ole aktiga, mille peale saab esitada tühistamishagi ega ole ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses talle omistatav, siis lubab menetlusstaadium teha asjas lõpliku kohtuotsuse.
88 Seoses täpsemalt teise vastuvõetamatuse väitega, mille komisjon esitas esimeses kohtuastmes toimunud menetluses ja mille kohaselt vaidlusalune otsus ei ole akt, mille peale saab ELTL artikli 263 alusel esitada tühistamishagi, siis tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 50, et selle põhjenduse analüüsimiseks on vaja hinnata vastava otsuse tagajärgi, arvestades eelkõige selle otsuse konkreetset sisu. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud otsust ei lisatud esimese kohtuastme toimikusse ja Üldkohus ei nõudnud pooltelt selle esitamist.
89 Neil asjaoludel paluti 10. septembril 2025 kodukorra artikli 62 lõike 1 alusel võetud menetlust korraldava meetmega komisjonil vastata kirjalikult küsimustele, mis puudutasid muu hulgas väljavõtte esitamist vaidlusalusest otsusest osas, milles see otsus puudutab kahte õhusõidukit, või juhul, kui seda otsust ei ole olemas, kõnealusest nimekirjast, mille komisjon esitas Eurocontrolile ja millele on viidatud Eurocontroli 20. märtsi 2023. aasta e-kirjas.
90 Komisjon vastas 7. oktoobril 2025 Euroopa Kohtu küsimustele ja kinnitas, et „otsust“ ei ole, esitades väljavõtte kõnealusest imekirjast, millel ei ole tema arvates siiski „otsustuse laadi“.
91 Pärast osutatud menetlust korraldava meetme võtmist ja 17. detsembril 2025 toimunud kohtuistungit, kus pooled võisid võistlevalt vaielda faktiliste ja õiguslike asjaolude üle, mis on asjakohased selle analüüsimisel, kas vaidlusalune otsus on vaidlustatav akt, on Euroopa Kohtul seega olemas vajalik teave, et teha lõplik otsus teise vastuvõetamatuse aluse kohta, mille komisjon esitas esimeses kohtuastmes toimunud menetluses.
92 Oma vastuses nimetatud menetlust korraldavale meetmele esitas komisjon kõnealusest nimekirjast mittekonfidentsiaalse väljavõtte, milles on mõlema õhusõiduki kohta märgitud järgmist:
„22.02.2023: Komisjoni otsus kanda õhusõiduki kinnitatud nimekirja, tuginedes Saksamaa ametiasutuste poolt inspekteerimise käigus kogutud tõenditele ja muudele allikatele; Global 8 Airlines […] pakub reisijatele teenuseid, lende Venemaalt Minski kaudu Euroopa Liitu; Venemaa piires ja Euroopa Liidu piires. Kõnealune tegevus ei vasta ka „ohutusnimekirja“ eeskirjadele […].“
93 Selles väljavõttes on sõnaselgelt viidatud „otsusele“, mille „komisjon“ tegi „22. veebruaril 2023“, mis puudutab kahe õhusõiduki kandmist sellesse nimekirja, milles on esitatud nende kahe õhusõiduki nimekirja kandmise põhjused, tuues välja spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, miks nende kahe õhusõiduki suhtes tuli kohaldada piiravaid meetmeid.
94 Seega tuleneb nii väljavõttest, milles viidatakse vaidlusalusele otsusele, kui ka käesoleva otsuse punktides 59–80 esitatud põhjendustest, et kõnealune otsus on õigusakt, millel on kolmandate isikute suhtes siduvad õiguslikud tagajärjed, sõltumata/eraldiseisvalt sellest, kas kõnealune otsus muutis oluliselt hageja õiguslikku olukorda.
95 Kuivõrd komisjon väitis Euroopa Kohtu istungil, et tema töötaja ei ole võtnud vastu ühtegi „otsust“ määruse nr 833/2014 artiklis 3d sätestatud lennukeeluga puudutatud konkreetse kahe õhusõiduki kohta, siis piisab meeldetuletusest, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole asjaolu, et akt ei ole vormistatud komisjoni ametliku otsuse vormis, määrava tähtsusega selle liigitamisel vaidlustatavaks aktiks ELTL artikli 263 tähenduses (vt selle kohta 11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9, ja 17. juuli 2008. aasta kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, C‑521/06 P, EU:C:2008:422, punktid 44 ja 59).
96 Järelikult tuleb tagasi lükata komisjoni esitatud teine vastuvõetamatuse väide, mille kohaselt vaidlusalune otsus ei ole akt, mille peale saab esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel, ning seega tuleb tagasi lükata ka komisjoni esimene vastuvõetamatuse väide, mille kohaselt seda otsust ei olnud olemas ja seda ei olnud võimalik kindlaks teha, samuti tuleb tagasi lükata komisjoni kolmas vastuvõetamatuse alus, mille kohaselt ei olnud selle otsuse eeldatavad tagajärjed omistatavad komisjonile, vaid liikmesriikidele.
97 Seevastu ei võimalda menetlusstaadium teha otsust komisjoni esitatud neljanda, viienda ja osaliselt kuuenda vastuvõetamatuse väite, ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud vastuvõetavuse tingimuste ega komisjoni pädevuse kohta võtta vastu vaidlusalune otsus, kuna need vaidluse aspektid hõlmavad õiguslikku ja faktilist hinnangut, mida Üldkohus ei ole andnud, ning asjaomaseid vaidluse aspekte ei ole apellatsioonimenetluses arutatud.
98 Täpsemalt, komisjoni esitatud kuuenda vastuvõetamatuse väitega seoses analüüsis Üldkohus üksnes komisjoni argumenti, et hagi ese on ära langenud, arvestades Kõrgõzstani Vabariigi registrisse kantud lennuettevõtjate suhtes ohutuse/turvalisuse kaalutlustel kehtestatud üldist tegevuskeeldu liidus vastavalt komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1543/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 (muudetud määrusega (EÜ) nr 910/2006) II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT 2006, L 283, lk 27), kusjuures ta lükkas selle argumendi vaidlustatud kohtumääruse punktis 34 tagasi, mis aga ei ammenda seda vastuvõetamatuse alust.
99 Lisaks, mis puudutab komisjoni esitatud neljandat ja viiendat vastuvõetamatuse põhjendust, siis ei analüüsinud Üldkohus komisjoni argumente, mille kohaselt esitati esiteks esimeses kohtuastmes hagi väära akti peale kohtule, kes ei ole pädev seda läbi vaatama, ning teiseks, kui eeldada, et see on esitatud asjaomase akti peale, tuleb see hagi jätta hilinenult esitamise tõttu läbi vaatamata.
100 Üldkohus ei analüüsinud ka esiteks ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud vastuvõetavuse tingimusi, mis on avalikul huvil põhinev asja läbivaatamist takistav asjaolu, mida liidu kohtud peavad analüüsima igal ajal, isegi omal algatusel (27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Stichting Woonpunt jt vs. komisjon, C‑132/12 P, EU:C:2014:100, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika), ega teiseks talle esitatud hagi sisu ja eelkõige akti vastuvõtja pädevust, mis ise kujutab endast avalikul huvil põhinevat väidet (14. detsembri 2016. aasta kohtuotsus SV Capital vs. EBA, C‑577/15 P, EU:C:2016:947, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
101 Järelikult tuleb komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata osas, milles see puudutab esimest kuni kolmandat põhjendust, ning ülejäänud osas saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse.
Kohtukulud
102 Kuna kohtuasi saadetakse tagasi Üldkohtule, tehakse käesoleva apellatsioonmenetlusega seotud kohtukulude osas otsus hiljem.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
1. Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 29. aprilli 2024. aasta kohtumäärus Global 8 Airlines vs. komisjon (T‑277/23, EU:T:2024:285).
2. Lükata Euroopa Komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi osas, mis puudutab selle esimest kuni kolmandat põhjendust.
3. Saata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtule.
4. Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: inglise.