(1)

16. mail 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“, „Hiina“ või „Hiina RV“) pärit rauast või legeerimata terasest, tinaga pinnatud või kaetud lehtvaltstoodete (edaspidi „valgeplekist tooted“ (2)) impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (3).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 2. aprillil 2024 EUROFER (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu valgeplekist toodete tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas valgeplekist toodete impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni 24. oktoobri 2024. aasta rakendusmäärusega (EL) 2024/2731 (edaspidi „registreerimismäärus“) (4).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Menetluse algatamise kohta esitas märkusi mitu dumpinguvastaste tollimaksude võimaliku kehtestamise vastu olevat isikut, kelle väitel ei sisaldanud kaebus tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju või et teda ähvardab kahju, ning on seega menetluslikult puudulik.

(7)

Et näidata väidetavat tõendite puudumist kaebuses liidu tootmisharu kantud olulise kahju kohta, osutas sõltumatu importija Steelforce Packaging BV (edaspidi „Steelforce“) kõigepealt kaebuses esitatud liidu tootmisharu tulemuslikkusele. Täpsemalt väitis Steelforce, et keskmised müügihinnad olid nii 2022. aastal kui ka kaebuses kasutatud uurimisperioodil, mis kestis 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta septembrini (edaspidi „kaebuse uurimisperiood“), keskmisest tootmiskulust kõrgemad, mille tulemusel oli liidu tootmisharu sel perioodil kasumlik.

(8)

Samuti väitis Steelforce, et sellised positiivsed tulemused ei ole ajutine suundumus, nagu väitis kaebuse esitaja, vaid pigem olid ajutise iseloomuga 2020. ja 2021. aasta negatiivsed tulemused, mis olid tingitud üldistest häiretest liidu majanduses, mille põhjustas järsult nõudlust vähendanud COVID-19 pandeemia. Steelforce väitis, et liidu tootmisharu jaoks üldiselt positiivset suundumust näitaks ka 2018. või 2019. aasta.

(9)

Peale selle väitis Steelforce, et liidu tootmisharu turuosa on endiselt väga suur ja suures osas stabiilne. Kõik need asjaolud näitasid, et liidu tootmisharu ei kandnud kahju.

(10)

Lisaks väitis Steelforce, et liidu tootmisharu ei ähvarda ka edasise peatselt kahju oht, sest tootmisharu ei kannata olulist kahju ja seega võib mis tahes oht olla ainult tulevase kahju oht.

(11)

Samuti väitis Steelforce, et kaebuses esitatud väide, et Hiinast pärit import surub alla ja alandab liidu tootmisharu hindu, on põhjendamatu, kuna see põhineb ainult ühe nimetamata liidu tootja andmetel; neid andmeid ei ole ka avalikustatud, mistõttu Steelforce ei saa nõuetekohaselt kasutada oma kaitseõigust, sest ta ei saa neid andmeid sisuliselt kommenteerida ega hinnata need esitanud liidu tootja suurust.

(12)

Lõpuks väitis Steelforce, et kuna nõudlus on kõnealusel turul oma loomult hooajaline, ei tõenda kaebuses kasumlikkuse kohta esitatud kvartaliandmed kahju tekkimise ohu olemasolu.

(13)

Hoolimata eespool märgitust väitis Steelforce, et kõik kaebuses esitatud tõendid ja väited on aegunud. Esiteks väitis ta, et kaebuse uurimisperiood lõppes 2023. aasta kolmandas kvartalis, samas kui uurimine algatati 2024. aasta mais, ja seega näitasid kaebuses esitatud tõendid parimal juhul minevikus tekkinud kahju, mitte selle jätkumist praegusel ajal. Teiseks väitis ta, et algatamisteatest ei nähtu, et komisjon oleks püüdnud alusmääruse artikli 5 järgimiseks kaebuses esitatud arvandmeid ajakohastada. Steelforce jäi seega seisukohale, et uurimine on ebaseaduslik, sest see rikub alusmääruse artikli 5 lõiget 3.

(14)

Sarnaselt põhjendustes 7 ja 13 esitatud Steelforce’i väidetega väitis Hiina raua- ja teraseühing (edaspidi „CISA“), et kaebuses puudusid positiivsed tõendid, mis õigustaksid menetluse algatamist, ning et kaebuse esitaja tugines liigselt konfidentsiaalsele teabele, mis ei võimalda teistel huvitatud isikutel kaebuses esitatud väidetele sisuliselt vastata. Eelkõige väitis CISA, et kuna COVID-19 pandeemia mõjutas turuolukorda, ei ole kaebuses valitud asjaomane periood käesolevas menetluses usaldusväärsete järelduste tegemiseks representatiivne, mis on vastuolus alusmääruse artikli 6 lõike 1 nõuetega. Võttes arvesse liikumispiiranguid, mis häirisid 2020. ja 2021. aastal tootmist, nõudlust ja tarneahelaid, palus CISA komisjonil kasutada asjaomast perioodi, mis algaks 2019. või 2018. aastal ja kajastaks tavapäraseid majandustingimusi, nii et mikro- ja makromajanduslike näitajate suundumustes oleksid liidu tootmisharu 2020. ja 2021. aasta erakordsed tulemused nähtavad.

(15)

CISA väitis ka, et kaebuses ei käsitletud mitut liidu tootmisharu olukorda mõjutavat tegurit, sealhulgas investeeringutasuvust, kapitali kaasamise võimet, rahavoogusid, palkasid ja eksporditegevust. Seoses kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni kvaliteediga väitis CISA, et asjaolu, et liidu tarbimine, turuosa ja makromajanduslik andmestik olid esitatud vahemikena, mitte tegelike arvudena, ei võimaldanud huvitatud isikutel kaebuses esitatud väidetele vastata ja rikkus seega nende kaitseõigust.

(16)

Kaebuse esitaja väitis, et kaebuses esitatud olulise kahju hindamise keskmes olid aastaandmed ja et kvartaliandmed esitati täiendava tausta loomiseks ja tõendina kahju tekkimise ohu kohta. Seoses kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooniga väitis kaebuse esitaja, et kahjuandmed esitati vahemikena, et järgida konkurentsipoliitikat, mille kohaselt peavad koondandmed olema pärit vähemalt viielt ettevõttelt, et neid saaks jagada, ent kaebuse esitanud tootjaid on ainult neli.

(17)

Seoses väitega, et kaebus ei sisaldanud piisavalt tõendeid liidu tootmisharu kantud kahju kohta, märkis komisjon, et alusmääruse artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, et olulise kahju kindlakstegemiseks peavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad näitama selle halvenemist.

(18)

Kaebusest selgus, et pärast 2022. aasta tõusu vähenes keskmine kasumimarginaal kaebuse uurimisperioodil oluliselt. Komisjon märkis ka, et kaebuse avalikus versioonis esitati kaebuse esitaja liidu müügi tegelikud andmed, mis näitasid 2020. aasta ja kaebuse uurimisperioodi vahel märgatavat langust. Kaebuse esitaja tootmine ja tööhõive vähenesid kõnealusel ajavahemikul märkimisväärselt. Lisaks selgus kaebusest (vastupidiselt põhjenduses 9 esitatud Steelforce’i väitele), et ajavahemikul 2020. aastast kuni kaebuse uurimisperioodini liidu tootmisharu turuosa vähenes, samal ajal kui Hiinast pärit import peaaegu kahekordistus. Kaebuses vahemikena esitatud makromajanduslikud andmed näitasid samuti tootmise ja müügi vähenemist ning tööhõive langust. Seetõttu tegi komisjon järelduse, et kaebuses esitatud andmeid võib pidada piisavaks kahjule viitavaks tõendiks.

(19)

Üldine tava on kasutada kaebuses esitatud konfidentsiaalse teabe puhul tegelike arvude asemel vahemikke, kui need annavad piisavalt üksikasjalikku teavet, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kaebuses esitatud vahemikud näitasid asjaomasel perioodil valitsenud suundumust ja seetõttu leiti, et need on piisavalt üksikasjalikud.

(20)

Seoses põhjenduses 11 esitatud Steelforce’i väidetega märkis komisjon, et kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni 12. lisa sisaldas kõikide kaebuse esitanud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele ELis kehtestatud müügihinna ja Hiinast pärit impordi hinna võrdlust, mis põhines statistikal ja näitas, et Hiina hinnad olid kaebuse uurimisperioodil liidu tootmisharu hindadest madalamad.

(21)

Kaebuse 12. lisa sisaldas ka kaebuse esitanud liidu tootjate koondmüügimahte sõltumatutele klientidele ELis, mis vähenesid asjaomase perioodi jooksul pidevalt, kusjuures ajavahemikul 2022. aastast kuni kaebuse uurimisperioodini toimus järsk langus, samal ajal kui Hiinast pärit impordi maht kasvas samal perioodil märkimisväärselt.

(22)

Lisaks tõi kaebuse esitaja kaebuse konfidentsiaalses versioonis üksikuid näiteid liidu tootjatest, kes pidid oma toodete müümiseks alandama müügihinda, ning kaebuse punktides 194 ja 195 võttis kaebuse esitaja nende konfidentsiaalsete dokumentide sisu kokku.

(23)

Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et kaebuse esitaja esitas uurimise algatamiseks piisavalt tõendeid hindade allalöömise, mahukahju ja hindade allasurumise kohta, nagu on nõutud alusmääruse artikli 5 lõikes 2.

(24)

Komisjon märkis, et kaebuse esitamise ja uurimise algatamise vahelist ajavahemikku arvesse võttes peaks kaebuses kasutatud uurimisperiood üldiselt erinema menetluses endas kasutatavast uurimisperioodist. Alusmääruses ei ole kaebuses sisalduvate andmete ajavahemikuga seoses õiguslikku kohustust sätestatud, kuid selles on ette nähtud, et kaebus peaks sisaldama kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadavat teavet. Komisjon leidis, et kaebuses sisalduvad andmed olid piisavalt värsked, et õigustada uurimise algatamist.

(25)

Seoses kahjusuundumustega asjaomasel perioodil märkis komisjon, et ta analüüsis vastavalt oma tavapärasele tavale uurimisperioodile eelnenud nelja aasta kahjunäitajaid ning et COVID-19 pandeemia mõju hinnati kahju ja põhjusliku seose analüüsis, mis on esitatud põhjendustes 235, 293, 300 ja 323. Seetõttu tegi komisjon järelduse, et asjaomane periood on kahjusuundumuste hindamiseks sobiv.

(26)

Eespool öeldu põhjal järeldas komisjon, et kaebus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu kandis kahju, et Hiinast pärit import toimus dumpinguhinnaga ning et dumpingu ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Komisjon leidis, et need tõendid on uurimise algatamiseks piisavad, ja lükkas ülejäänud poolte väited selles osas tagasi.

(27)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(28)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon võttis valimi moodustamisel aluseks representatiivsuse uuritava toote tootmis- ja müügimahu järgi uurimisperioodil ja geograafilises asukohas. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 80 % samasuguse toote hinnangulisest liidu kogutoodangust ja üle 70 % hinnangulisest liidu müügist. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(29)

Kuna esialgse valimi kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon selle lõpliku valimina. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(30)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(31)

Nõutud teabe esitas üks sõltumatu importija, kes nõustus enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(32)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina RV esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(33)

Üksteist Hiina eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon kolmest äriühingust koosneva valimi suurima representatiivse liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(34)

Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ning Hiina ametiasutustega. Ühtegi märkust ei saadud.

(35)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(36)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt tõendeid asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiinas. Nagu algatamisteates märgitud, hõlmas uurimine neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina RV valitsusele sellekohased lisaküsimustikud.

(37)

Eksportivatele tootjatele, liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele ja kasutajatele mõeldud küsimustikud tehti uurimise algatamise päeval internetis kättesaadavaks (5).

(38)

Komisjon sai vastused küsimustikule kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kolmelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt, ühelt sõltumatult importijalt ja kahelt kasutajalt. Lisaks sellele sai ta kaebuse esitajalt makromajanduslikke andmeid käsitleva küsimustiku.

(39)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(40)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2023 kuni 30. märtsini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(41)

Uuritav toode on tinatatud lehtvaltstooted, mis on valmistatud rauast või legeerimata terasest, mis on tinaga pinnatud või kaetud ja võib olla kaetud plastiga ja/või lakitud (edaspidi „valgeplekist tooted“), ja kuuluvad praegu CN-koodide 7210 11 00 , 7210 12 , ex 7210 70 , 7210 90 40 , ex 7210 90 80 , 7212 10 ja ex 7212 40 (TARICi koodid 7210 70 10 15, 7210 70 80 20, 7210 70 80 92, 7210 90 80 20, 7212 40 20 10, 7212 40 80 12, 7212 40 80 30, 7212 40 80 80 ja 7212 40 80 85) alla (edaspidi „uuritav toode“).

(42)

Valgeplekist tooted on pakendimaterjal, mida kasutatakse peamiselt plekkpurkide tootmises. Need kuuluvad terasesektorisse, kuna neid toodetakse peamiselt külmvaltsitud ja seejärel tinaga galvaanitud terasrullidest.

(43)

Asjaomane toode on Hiina RVst pärit uuritav toode (edaspidi „asjaomane toode“).

(44)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(45)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(46)

Üks eksportiv tootja, Baosteel Group, ning CISA taotlesid mõlemad topeltredutseeritud valgeplekist toodete väljajätmist. Mõlemad väitsid, et topeltredutseeritud valgeplekist toodete tootmisprotsess ja füüsikalised omadused erinevad teiste valgeplekist toodete omadest, sest topeltredutseeritud valgeplekk on õhem, siledam ja kergemini töödeldav, samas on tal kõrgem voolavuspiir. Lisaks sellele on topeltredutseeritud valgeplekil oma tootmisstandardid (DIN EN 10203, DIN EN 10202 ja JIS G3303) ning Baosteel Groupi väitel ei pakuta liidus selliseid valgeplekist tooteid piisavalt.

(47)

CISA palus jätta tootevalikust lisaks välja ka survetöödeldud ja õhendusega sügavtõmmatud valgeplekist tooted. Ta väitis, et survetöödeldud ja õhendusega sügavtõmmatud valgeplekist toodete tootmine hõlmab juba silindriks survetöödeldud metalli õhendusega sügavtõmbamist, millega vähendatakse seina paksust, säilitades samal ajal silindri läbimõõdu. See muudab purgid kergeks ja piisavalt tugevaks, et pidada vastu sisemisele survele, kohandades need spetsiaalselt nende peamisele kasutusalale, st kasutamisele gaseeritud jookide purkidena. CISA väitis, et survetöödeldud ja õhendusega sügavtõmmatud valgeplekist tooted ja teised valgeplekist tooted ei ole seega omavahel asendatavad, ning rõhutas, et survetöödeldud ja õhendusega sügavtõmmatud valgeplekil on samuti oma tootmisstandard (DIN EN 10202). Veel väitis CISA, et ELi nõudlus survetöödeldud ja õhendusega sügavtõmmatud valgeplekist toodete järele on sageli suurem kui pakkumine, ning märkis, et USA kaubandusministeerium on aktsepteerinud seda välistust terase ja alumiiniumi suhtes kohaldatavate paragrahvi 232 (USA kaubanduse laiendamise 1962. aasta seaduse paragrahvi 232) meetmete raames.

(48)

Kaebuse esitaja vaidlustas need väited ja ükski kasutaja ei toetanud neid. Kaebuse esitaja väitis, et topeltredutseeritud valgeplekist tooteid toodetakse samal tootmisliinil ja samade seadmetega ning ainus erinevus seisneb selles, et valtsimiskiirused on protsessi lõppetapis suuremad. Pealegi hõlmavad standardid DIN EN 10203, DIN EN 10202 ja JIS G3303 lisaks topeltredutseeritud valgeplekist toodetele ka ühekordselt redutseeritud valgeplekist tooteid, samas kui liidu tootjate kataloogid näitavad, et topeltredutseeritud valgeplekist tooteid ja ühekordselt redutseeritud valgeplekist tooteid kasutatakse sageli samadel eesmärkidel. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et asjaolu, et teatavad Ameerika Ühendriikide importijad said USA tööstus- ja julgeolekubüroolt survetöödeldud ja õhendusega sügavtõmmatud valgeplekist toodete ajutise impordiloa selle alusel, et USA seda tüüpi valgeplekist tooteid ei toodeta, ei mõjuta käesolevat uurimist.

(49)

Baosteel Group ja CISA tõendusmaterjali ei esitanud ning seetõttu ei saanud komisjon järeldada, et topeltredutseeritud valgeplekist toodetel on füüsikalisi, keemilisi või tehnilisi eriomadusi, mis õigustaksid nende väljajätmist tootevalikust. Samal ajal on need selgelt hõlmatud algatamisteate 2. jaos esitatud toote määratlusega. Topeltredutseeritud valgeplekist toode on seetõttu osa asjaomasest tootest ja kuulub seega uurimise alla. Kaebuse punktides 28, 30 ja 32 arutatakse ja käsitletakse konkreetselt topeltredutseeritud valgeplekist tooteid tootmisprotsessis, samas kui küsimustikes esitatud toote kontrollnumbrite struktuur sisaldab paksuse („kuni 0,179 mm“) kategooriat, mis hõlmab topeltredutseeritud valgeplekist tooteid (6). Seetõttu otsustas komisjon selle taotluse ajutiselt tagasi lükata.

(50)

Nii nagu topeltredutseeritud valgeplekist toodete puhul, ei hõlma survetöödeldud ja õhendusega sügavtõmmatud valgeplekist tooteid käsitlev tootmisstandard DIN EN 10202 (mida mõlemad kasutavad) ainult seda ühte konkreetset tooteliiki. Peale selle näitavad tootjate kataloogid, et nad müüvad survetöödeldud ja õhendusega sügavtõmmatud valgeplekist purke toidu- ja joogipakenditööstusele, seega samadele kasutajatele kui muud liiki valgeplekist toodete puhul. Lisaks sellele, isegi kui survetöödeldud ja õhendusega sügavtõmmatud valgeplekist toodete tootmisprotsess hõlmab erietappi, ei tähenda see, et need ei oleks mingil moel algatamisteate punktis 2 esitatud toote määratlusega hõlmatud. Mis puudutab asjaolu, et USA on selle toote paragrahvi 232 meetmete alusel välja jätnud, siis kõnealune otsus võeti vastu teises õigusraamistikus, mis on täiesti erinev käesolevast uurimisest. Igal juhul võeti see otsus vastu põhjusel, et Ameerika Ühendriikides ei toodetud piisaval määral rahuldava kvaliteediga survetöödeldud ja õhendusega sügavtõmmatud valgeplekist tooteid, samas kui liidu puhul see tõestust ei leidnud. Seepärast lükkas komisjon selle taotluse ajutiselt tagasi.

(51)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(52)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet valgeplekist toodete tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid üksteist eksportivat tootjat.

(53)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks sellele kutsus komisjon algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(54)

Hiina RV valitsuselt vastust ei saadud. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(55)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(56)

19. augustil 2024 teavitas komisjon teatega (edaspidi „esimene teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik valgeplekist toodete tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud sobivad võrdlusriigid oleksid Argentina, Brasiilia, Malaisia, Tai ja Türgi.

(57)

Komisjon sai esimese teate kohta märkusi kaebuse esitajalt ja Hiina eksportivatelt tootjatelt Baoshan Iron and Steel and WISCO-Nippon Steel (edaspidi „Baosteel Group“) ning Shougang Jingtang United Iron and Steel Co., Ltd. (edaspidi „Shougang Jingtang“ või „Shougang“). Neid märkusi käsitleti teises teates ja need on kokkuvõtlikult esitatud allpool.

(58)

Eurofer palus, et komisjon kasutaks võrdlusriigina Brasiiliat, nagu on esitatud kaebuses, ja kui see ei ole võimalik, siis Argentinat.

(59)

Komisjon lükkas esimeses teates Brasiilia võrdlusriigina tagasi, kuna kaebuses nimetatud valgeplekist toodete tootja ei olnud 2023. aastal kasumlik ja Eurofer alternatiivi ei esitanud.

(60)

Komisjon kaalus esimeses teates asjakohase võrdlusriigina Argentinat ja kaalub teda täiendavalt teises teates.

(61)

Eurofer esitas ka märkusi Malaisia, Tai ja Türgi võrdlusriikidena kasutamise kohta, väites, et Aasia riike ja teisi naaberriike, sealhulgas Türgit, mõjutab tugevalt odava terase import Hiinast ning nii Türgis kui ka Malaisias on käimas Hiina kuumvaltsitud terast käsitlevad dumpinguvastased uurimised. Samuti väitis Eurofer, et Malaisia on kehtestanud rauamaagi ekspordile litsentsimisnõuded ja Malaisia tootjate aastaaruannetes kasutatakse Hiina omast erinevat majandusaastat. Tai kohta väitis Eurofer, et SKP elaniku kohta on vähem kui pool Hiina SKPst, Tai bituminoosse kivisöe turg on moonutatud ja ühegi uuritava toote Tai tootja 2023. aasta finantsandmed ei ole hõlpsasti kättesaadavad. Eurofer väitis Türgi kohta, et Türgi söeturgu moonutab import Venemaalt. Ükski neist märkustest ei välista siiski kummagi riigi kaalumist teises teates.

(62)

Baosteel Group nõustus komisjoni otsusega Brasiilia võrdlusriigina kasutamise tagasilükkamise kohta, kinnitas esimeses teates tuvastatud raskusi Argentina kasutamisel, sest külmvaltsitud terase import puudub ja tuvastatud valgeplekist toodete tootja kasum on põhjendamatult kõrge, ning Türgi kasutamisel, sest palju mitmesuguseid tootmistegureid imporditakse Venemaalt, ning märkis, et sobiv võrdlusriik võib olla kas Malaisia või Tai.

(63)

Shougang võttis komisjoni esimeses teates esitatud argumendid teadmiseks ja märkis, et Argentina või Tai võiks olla sobiv võrdlusriigi kandidaat.

(64)

18. oktoobril 2024 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Malaisiat.

(65)

Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Perusahaan Sadur Timah Malaysia (Perstima) Berhad kohta kättesaadava teabe põhjal.

(66)

Märkusi saadi äriühingutelt Baosteel Group ja Shougang Jingtang United Iron and Steel.

(67)

Baosteel Group esitas tooraine võrdlusnäitajate kasutamise kohta konkreetseid märkusi, mida käsitletakse allpool. Samuti esitas ta märkusi andmeallikaks valitud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude arvutamise kohta.

(68)

Shougang Jingtang esitas teatavate võrdlusnäitajate kasutamise kohta samuti märkusi, mida käsitletakse allpool.

(69)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(70)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(71)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(72)

Hiljutiste Hiina terasesektorit käsitlenud uurimiste (7) käigus leidis komisjon, et esines olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(73)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiinas esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (8).

(74)

Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et terasesektorist (teras on peamine tooraine, millest uuritavat toodet toodetakse) on suur osa endiselt Hiina valitsuse omandis, vastates alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimesele taandele, (9) ja peale selle on riik ettevõtetes esindatud viisil, mis võimaldab Hiina RV valitsusel mõjutada hindu ja kulusid, vastates alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teisele taandele (10).

(75)

Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad täiendavat turgu moonutavat mõju. Hiinas kasutatav planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina RV valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (11).

(76)

Komisjon järeldas, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiinas maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (12).

(77)

Komisjon leidis terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande (13) tähenduses ja moonutusi finantsturgudel alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina äriühingute juurdepääsuga kapitalile (14).

(78)

Nagu ka eelmistes Hiina raua- ja terasesektorit käsitlevates uurimistes, vaatles komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(79)

Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas kaebuses, ning avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (15) (kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate tõendite põhjal. Selles analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas uuritava toote puhul.

(80)

Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiinas, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(81)

Kaebuses, milles viidatakse komisjoni talituste töödokumendile „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), (16) mis avaldati esimest korda 20. detsembril 2017, ning ajakohastatud aruandele, väidetakse, et Hiina majandusmudel põhineb teatavatel põhitelgedel, sealhulgas „sotsialistliku turumajanduse“ kontseptsioonil, HKP juhtival rollil või keerulisel tööstuse planeerimise süsteemil, mis näeb ette ja soodustab valitsuse mitmekülgset sekkumist.

(82)

Riigi selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega. Kuna Hiina terasetoodete turge mõjutavad olulised moonutused, mis tulenevad Hiina majandusmudeli kõnealustest alustest, järeldati kaebuses, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel tuleks kasutada võrdlusriigi moonutamata tootmiskulusid.

(83)

Kaebuses esitati näiteid elementidest, mis osutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes loetletud moonutustele. Lisaks viidetele aruande asjakohastele osadele märgiti kaebuses järgmist:

(84)

Uuritava toote sektoris (raua- ja terasesektoris) on suur osa ettevõtetest endiselt Hiina RV valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Selles sektoris on nii riigile kuuluvad kui ka eraomandis olevad ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Selle näited on riigile kuuluvad ettevõtted Ansteel Group (17) ja Baowu Steel Group, (18) mis tegutsevad keskse varade järelevalve- ja halduskomisjoni (SASAC) haldusalas; riigile kuuluv ettevõte Baotou Steel Group, mis on Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna valitsuse omanduses, (19) ning riigile kuuluv ettevõtte Shougang Group, (20) mis on äriühingu Beijing State-Owned Asset Management Ltd täisomanduses (21).

(85)

Ehkki konkreetne teave uuritava toote kohta ei pruugi olla kättesaadav, on tegemist raua- ja terasetööstuse allsektoriga ning raua- ja terasesektori kohta tehtud järeldusi peetakse seetõttu kehtivaks ka uuritava toote puhul.

(86)

Hiina viimased raua- ja terasesektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad, et Hiina RV valitsus peab seda sektorit jätkuvalt oluliseks, ja näitavad ka kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas riikliku poliitikaga. Seda kinnitab MIITi suunav arvamus terasetööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta, milles nõutakse tööstusliku aluse edasist konsolideerimist ja tööstusahela moderniseerimise taseme märkimisväärset parandamist (22).

(87)

Täpsemalt nõutakse selles suunavas arvamuses, et Hiina RV valitsus peab „[t]oetama ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist. Julgustama tootmisharu juhtivate ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist ning looma ülisuuri maailmatasemel teraseettevõtete kontserne. Tuginedes tootmisharu domineerivatele ettevõtetele, looma 1–2 spetsialiseerunud juhtivat ettevõtet roostevaba terase ja eriterase valdkonnas, […]“.

(88)

Veel üks näide Hiina RV valitsuse kavatsusest sekkuda sektorisse on 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta, mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab riiklikke eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma“, (23) ning samuti MIIT 2023. aasta töökavas terasetööstuse stabiilse kasvu kohta, (24) milles seatakse järgmised eesmärgid: „2023. aastal kasvavad […] kogu tootmisharus pidevalt investeeringud põhivarasse ja majanduslik kasu paraneb märkimisväärselt; tootmisharu teadus- ja arendustegevuse investeeringud jõuavad lõpuks 1,5 %ni; tootmisharu lisaväärtus suureneb umbes 3,5 %ni; 2024. aastal optimeeritakse tootmisharu arengukeskkonda ja struktuuri veelgi, jätkub liikumine kvaliteetsete, arukate ja keskkonnahoidlike toodete suunas ning tootmisharu lisaväärtuse kasv ületab 4 %“.

(89)

Töökavas nähakse ette ka valitsuse volitatud ettevõtete konsolideerimine terasesektoris: „[j]ulgustada tootmisharu juhtivaid ettevõtteid ühinema ja omandama, looma maailmatasemel ülisuuri raua- ja teraseettevõtete kontserne ning edendama riikliku raua- ja terasetööstuse tootmisvõimsuse optimaalset planeerimist. Toetada spetsialiseerunud äriühinguid, kes omavad eelkõige teraseturu segmendis juhtpositsiooni, ressursse veelgi enam integreerima ja looma terasetööstuse ökosüsteemi. Julgustama raua- ja teraseettevõtteid viima läbi piirkondadevahelisi […] ühinemisi ja ümberkorraldusi […]. Kaaluma suuremat poliitilist toetust nende raua- ja teraseettevõtete tootmisvõimsuse asendamiseks, kes on lõpule viinud olulised ühinemised ja ümberkorraldused“.

(90)

Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest jälgida ja suunata sektori arengut võib tuua ka provintsi tasandil, näiteks Hebei provintsis, kus provintsivalitsus avaldas 2020. aastal kolmeaastase tegevuskava klastrite arendamiseks terasetööstuse ahelas. Selle kava kohaselt peab valitsus „rakendama järjekindlalt organisatsioonide kontserniarendust, kiirendama riigile kuuluvate ettevõtete segaomandi reformi, keskenduma eraõiguslike raua- ja teraseettevõtete piirkondadevahelise ühinemise ja ümberkorraldamise edendamisele ning püüdma luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni, 3–5 suurt kontserni, mille toetuseks on kodumaine mõju“ ja „laiendama terasejäätmete ringlussevõtu ja ringluse kanaleid, tugevdama terasejäätmete sõelumist ja klassifitseerimist“ (25).

(91)

Hebei terasesektori kavas on märgitud: „Järgida struktuurilist kohandamist ja rõhutada toodete mitmekesistamist. Edendada jätkuvalt raua- ja terasetööstuse struktuuri kohandamist ja paigutuse optimeerimist, edendada ettevõtete konsolideerimist, ümberkorraldamist, ümberkujundamist ja ajakohastamist ning edendada igakülgselt raua- ja terasetööstuse arendamist suurettevõtete suunas, tehniliste seadmete moderniseerimist, tootmisprotsesside mitmekesistamist ja tootmisahela järgneva etapi toodete mitmekesistamist“.

(92)

Henani terasetööstuse ümberkujundamise ja moderniseerimise rakenduskava 14. viisaastakukava raames näeb ette „spetsiaalsete terasetootmisbaaside ehitamise […], kuue spetsiaalse terasetootmisbaasi ehitamise Anyangis, Jiyuanis, Pingdingshanis, Xinyangis, Shangqius, Zhouous ja mujal ning tootmisharu haarde, tõhustamise ja spetsialiseerumise parandamise. Muu hulgas piiratakse 2025. aastaks Anyangi toormalmi tootmisvõimsust, et see jääks 14 miljoni tonni piiresse, ja toorterase tootmisvõimsust, et see jääks 15 miljoni tonni piiresse“ (26).

(93)

Täiendavad tööstuspoliitilised eesmärgid on esitatud ka teiste provintside, nagu Jiangsu, (27) Shandongi, (28) Shanxi, (29) Liaoning Daliani (30) ja Zhejiangi (31) planeerimisdokumentides.

(94)

Veel üks näide Hiina RV valitsuse poolsest tegelikust suunamisest kavade kaudu on Ansteel Group Co., Ltd. parteikomitee teatis, mis käsitleb HKP 20. kongressi vaimsuse kohusetundlikku tundmaõppimist, tutvustamist ja rakendamist (32). Teatises kinnitatakse, et Ansteeli kontsern viib suunavaid kavasid kohusetundlikult ellu ja tutvustab neid tõhusamalt partei liikmetele, töötajatele ja kogu kontserni töötajatele.

(95)

Mis puudutab Hiina RV valitsuse võimalust sekkuda hindadesse ja kuludesse riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis kuna uuritav toode esindab terasesektori allsektorit, on terasetootjate kohta kättesaadav teave asjakohane ka uuritava toote puhul.

(96)

Näiteks valgeplekist toodete tootja Baoshan Iron & Steel Ltd. (kontrolliv aktsionär on Baowu Steel Group) direktorite nõukogu esimees ja peadirektor on vastavalt ka ettevõtte parteikomitee sekretär ja asesekretär (33).

(97)

Kontserni Wuhan Iron & Steel Group (keda kontrollib samuti Baowu Steel Group) direktorite nõukogu esimees on ka ettevõtte parteikomitee sekretär (34).

(98)

Lisaks sellele: „Wuhani raua- ja terasekontsern korraldas 2022. aastal kümnenda tsentraliseeritud uuringu ja arutelu parteikomitee teooria uurimisrühmaga, et edastada ja uurida keskse majandustöökonverentsi vaimu ning edendada 20. parteikongressi otsuste ja korralduste rakendamist ja keskse majandustöökonverentsi vaimu Wuhani raua- ja terasekontsernis. Hiina Baowu Wuhani peakorteri peaesindaja, parteikomitee sekretär ja Wuhani raua- ja teraskontserni esimees juhatasid koosolekut ja esitasid nõuded partei keskkomitee, Hubei provintsi parteikomitee ja Hiina Baowu parteikomitee nõuete rakendamiseks ning keskse majandustöökonverentsi vaimu edasiseks rakendamiseks“ (35).

(99)

Kontserni Baotou Steel Group kuuluva Baotou teraseühenduse juhatuse esimees on ühtlasi ettevõtte parteisekretär ning nii ettevõtte tegevjuht kui ka ettevõtte ametiühingu esimees on mõlemad parteisekretäri asetäitjad (36).

(100)

Kontserni Shougang Group juhatuse esimees on parteikomitee sekretär ja tegevjuht on ettevõtte parteikomitee sekretäri asetäitja (37).

(101)

Teatud juhtudel ilmneb ettevõtte lojaalsus HKP-le ettevõtte põhikirjast. Näiteks on valgeplekist toodete tootja Baoshan Iron & Steel Ltd. põhikirja artiklis 134 sätestatud, et „[e]ttevõtte parteikomitee täidab oma ülesandeid vastavalt Hiina Kommunistliku Partei põhikirjale ja muudele parteieeskirjadele: 1) tagab partei ja riigi poliitika rakendamise ettevõttes ja kontrollib selle täitmist“ (38).

(102)

Hiina valukodade liidu põhikirja artiklis 3 on sätestatud, et liit nõustub tegutsema asjaomaste parteiüksuste, näiteks SASACi ja tsiviilasjade ministeeriumi ärisuuniste, järelevalve ja juhtimise all ning loob vajalikud tingimused partei osalemiseks (39).

(103)

Samalaadne säte sisaldub ka Hiina raua- ja teraseliidu (mille liikmed on suuremad raua- ja terasetootjad) põhikirja artiklis 3 (40).

(104)

Raua- ja terasesektoris on kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses ning mis üldiselt kehtib ka uuritava toote suhtes, kuna uuritav toode esindab üht allsektorit.

(105)

Hiina RV valitsus peab raua- ja terasetööstust endiselt oluliseks tootmisharuks (41). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud asjaomasele sektorile keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina RV valitsus on 14. viisaastakukava raames eraldanud vahendeid raua- ja terasetööstuse ümberkujundamiseks ja moderniseerimiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks (42).

(106)

Toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakukavas on raua- ja terasetööstuse sektorit nimetatud „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks olulise tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitu sektori arengut ajavahemikul 2021–2025 suunavat eesmärki ja töömeetodit, näiteks tehnoloogiline moderniseerimine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas ettevõtete edasise koondumise kaudu) või digiüleminek (43).

(107)

Terasetööstuse stabiilset kasvu käsitlev töökava (vt põhjendus 88) näitab, kuidas Hiina ametiasutuste keskendumine sektorile kandub laiemalt üle Hiina majanduse juhtimisele Hiina RV valitsuse poolt: „[t]oetada teraseettevõtteid, et järgida rangelt uue taristu, uue linnastumise, maapiirkondade taaselustamise ja kujunemisjärgus tootmisharude vajadusi, luua seoseid peamiste ehitusprojektidega, mis on seotud 14. viisaastakukavaga eri piirkondades, ja teha kõik selleks, et tagada terasetarne. Luua ja süvendada tarneahela eelneva ja järgneva etapi koostöömehhanisme terase- ja peamiste terast kasutavate sektorite vahel, nagu laevaehitus, transport, ehitus, energia, autotööstus, kodutehnika, põllumajandusmasinad ning raskemasinad, teostada tootmist ja nõudlust siduvaid tegevusi ning aktiivselt laiendada terase kasutusvaldkondi“ (44).

(108)

Lisaks sellele on riigil vastavalt 14. viisaastakukavale toorainetööstuse arendamise kohta seoses rauamaagiga, mis on uuritava toote tootmisel kasutatav peamine tooraine, kavas „ratsionaalselt arendada omamaiseid maavarasid. Tõhustada rauamaagi uurimist […], rakendada maksusoodustusi, edendada tipptasemel tehnoloogia ja seadmete kasutuselevõttu, et vähendada tahkete kaevandamisjäätmete teket“, (45) mille tulemusel luuakse rauamaagitoodangu reservide ja maavarade kaevanduste süsteem, mille näol on tegemist „olulise meetmega rauamaagi turuhinna stabiliseerimiseks ja tööstusahela turvalisuse tagamiseks“ (46).

(109)

Kohalikul tasandil, näiteks Hebei provintsis, näevad ametiasutused raua- ja terasesektoris ette järgmist: „uutesse projektidesse tehtavaid investeeringuid subsideeritakse soodustuste teel; uuritakse ja juhendatakse finantsasutusi, et need annaksid raua- ja teraseettevõtetele väikese intressiga laene uutele tootmisharudele üleminekuks, ning samal ajal annab valitsus neile soodustuste näol toetusi“ (47).

(110)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas neid, mis toodavad uuritava toote valmistamiseks kasutatavaid põhitooraineid. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(111)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine raua- ja terasesektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(112)

Uuritavat toodet mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande mõistes. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes rakendatakse Hiinas sama tööhõivesüsteemi) (48).

(113)

Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, mis näitaksid, et uuritava toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses.

(114)

Sellise valitsuse sekkumise väga hea näide on ka stabiilse majanduskasvu töökava: „Julgustada finantseerimisasutusi aktiivselt pakkuma finantsteenuseid teraseettevõtetele, kes ühinevad ja teevad ümberkorraldusi, kohandavad struktuuri, kujundavad ümber ja ajakohastavad oma tegevust vastavalt riskikontrolli ja äritegevuse kestlikkuse põhimõtetele“. Seega mõjutab valitsuse ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(115)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(116)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte ainult uuritava toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ka sisendikulusid (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(117)

Kokkuvõttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes tegi komisjon järelduse, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(118)

Hiina RV valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(119)

Uurimise käigus saadi märkused CISA-lt ja äriühingult Baoshan Iron & Steel Ltd.

(120)

CISA väitis kõigepealt, et aruanne ei vasta erapooletu ja objektiivse tõendusmaterjali ning piisava tõendusjõuga tõendusmaterjali nõuetele. Ta väitis, et asjaolu, et aruande koostamisel peeti silmas tahtlikku eesmärki, nimelt hõlbustada liidu tootmisharude jaoks kaebuse esitamist kaubandusmeetmete valdkonnas, välistab automaatselt igasuguse tõenäosuse, et Hiina majandust analüüsitakse erapooletult ja objektiivselt.

(121)

Samuti väitis CISA, et aruande tõenduslik väärtus on kaheldav, kuna aruandest on tahtlikult välja jäetud faktilised asjaolud, elemendid ja järeldused, mis oleksid aruande koostamise osalise eesmärgiga vastuolus või nõrgendaksid seda.

(122)

Lisaks väitis CISA, et komisjon ei saa käesolevas uurimises tugineda varasematele juhtumitele, et leida positiivseid tõendeid dumpingu kohta, nagu tegi kaebuse esitaja oluliste moonutuste olemasolu tõendamiseks. Dumpinguvastase uurimise tõendamiskohustus tähendab, et uuriv asutus peab dumpingu olemasolu kindlalt tõendama.

(123)

Seoses CISA väitega, et aruanne ei ole objektiivne ega erapooletu, märkis komisjon, et aruanne on terviklik dokument, mis tugineb ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina RV valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele. See on üldsusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel on olnud piisavalt võimalusi aruannet ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida.

(124)

Komisjon on vahepeal aruande läbi vaadanud ja avaldas 2024. aasta aprillis selle ajakohastatud versiooni, nagu on esitatud põhjenduses 81 (49). CISA ei esitanud aruande sisu ega selles sisalduvate tõendite kohta ühtegi vastuväidet. Seepärast lükati see väide tagasi.

(125)

Pealegi saavad kaebuse esitajad tugineda varasemate uurimiste tõenditele ja järeldustele, kui need on asjakohased ja ükski kohtuorgan ei ole nende õiguspärasust ümber lükanud. Alusmääruse artikli 2 lõige 6a tagab menetluse neutraalsuse ja erapooletuse ning kõigi poolte kaitseõiguste austamise kogu uurimise vältel.

(126)

Komisjon märkis, et kaebuse esitajatele pakutud võimalust esitada väiteid ja tõendeid hindade ja kulude võimalike oluliste moonutuste kohta riikides, kus võiksid esineda olulised riigi tekitatud moonutused, ei saa käsitada ebaõiglasena ja selliseid väiteid soodustavana.

(127)

Lisaks toimub komisjoni poolt oluliste moonutuste tegeliku olemasolu ja mõju väljaselgitamine ning artikli 2 lõike 6a punktis a ettenähtud metoodika edasine kasutamine uurimisest tulenevate ajutiste ja/või lõplike järelduste avalikustamise ajal. Seepärast lükati see väide tagasi.

(128)

Teiseks väitsid CISA ja Baoshan Iron & Steel Ltd., et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga. WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõikes 2 ei tunnistata oluliste moonutuste mõistet ning asjaolu, et see ei luba kasutada normaalväärtuse arvutamiseks asjakohase võrdlusriigi andmeid või rahvusvahelisi hindu. Täpsemalt on WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2 lubatud kasutada normaalväärtuse arvutamisel ainult tootmiskulusid päritoluriigis, millele lisandub haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi mõistlik summa.

(129)

Baoshan Iron & Steel Ltd. väitis, et olulised moonutused eksportivas riigis peaksid kuuluma kas „tavapärasest kaubandustegevusest“ erineva müügi või „konkreetse turuolukorra“ määratluse alla, kuid et oluliste moonutuste mõiste ei kuulu ühessegi neist kategooriatest.

(130)

CISA ja äriühingu Baoshan Iron & Steel Ltd. arvates näib alusmääruse artikli 2 lõige 6a olevat vastuolus artikliga 2.2.1.1 ja selle artikli apellatsioonikogu tõlgendusega, mis on esitatud juhtumis „EL – biodiisel“ (Argentina) (DS473) (edaspidi „EL – biodiisel“), milles nähti ette, et uurivad asutused peavad arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel kasutama tootjate või eksportijate poolt tegelikult kantud tootekulusid.

(131)

CISA ja Baoshan Iron & Steel Ltd. soovisid, et komisjon aktsepteeriks koostööd tegevate Hiina eksportijate teatatud omamaiseid hindu ja kulusid, lükates seega tagasi väidetavate oluliste moonutuste olemasolu.

(132)

Komisjon leidis, et artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas nii Euroopa Liidu WTO kohustustega kui ka CISA ja Baoshan Iron & Steel Ltd. poolt viidatud kohtupraktikaga. Alguses ei käsitlenud WTO aruandes juhtumi „EL – biodiisel“ kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist, vaid alusmääruse artikli 2 lõike 5 konkreetse sätte kohaldamist. Lisaks lubab WTO õigus, mida WTO vaekogu ja apellatsioonikogu on tõlgendanud juhtumis „EL – biodiisel“, kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Eksportiva riigi kulud ja hinnad ei ole oluliste moonutuste olemasolu tõttu normaalväärtuse arvutamiseks sobivad.

(133)

Igal juhul on ELi kohtupraktikast juba ilmnenud, et kuigi alusmääruse artikli 2 lõikes 6a on sätestatud „erikord, millega nähakse ette normaalväärtuse kindlaksmääramise eeskirjad ekspordi korral riikidest, mille puhul on tuvastatud, et nende siseturul esineb olulisi moonutusi, nagu need on määratletud samas sättes“, ei ole aga WTO õiguses „erinorme normaalväärtuse arvutamiseks sellistes olukordades“ (50). Seega ei saa CISA, Baoshan Iron and Steel Ltd. argumentidega nõustuda.

(134)

Nendel asjaoludel on alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette nähtud tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, sealhulgas sellise sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, mille majandusarengu tase on ekspordiriigi omaga sarnane.

(135)

Seetõttu lükkas komisjon selle CISA ja Baoshan Iron & Steel Ltd. väite tagasi.

(136)

Eeltoodut arvesse võttes arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(137)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(138)

Nagu on selgitatud põhjendustes 56 ja 64, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta.

(139)

Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta. Teises tootmistegureid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Malaisiat, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(140)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Argentina, Brasiilia, Malaisia, Türgi ja Tai, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(141)

Esimeses ja teises teates on esitatud komisjoni uuring kergesti kättesaadavate avalike andmete kohta võimalikes võrdlusriikides. Need on andmed ettevõtete kohta, mis oleksid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi allikaks, ning andmeid, mis olid vajalikud normaalväärtuse arvutamiseks vajalike võrdlusnäitajate jaoks.

(142)

Esimese teate kohaselt leiti kergesti kättesaadavaid andmeid Argentina, Brasiilia, Malaisia, Türgi ja Tai valgeplekist toodete tootjate kohta, mis muudavad need riigid sobivateks võrdlusriikideks. Komisjon leidis siiski, et Brasiilia valgeplekist toodete tootja ei olnud 2023. aastal kasumlik ja Brasiiliat ei saa pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(143)

Komisjon analüüsis esimeses teates ka peamiste tootmistegurite importi nelja võimalikku võrdlusriiki.

(144)

Analüüs näitas, et peamiste tootmistegurite (kuumvaltsitud teras, külmvaltsitud teras, koks, koksisüsi, gaasisüsi, bituminoosne kivisüsi ja kuumbriketitud raud) importi mõjutas märkimisväärne import Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa“). Liit kehtestas muu hulgas sanktsioonid kõigi nende tootmistegurite suhtes pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja seega muutusid suured eksporditurud nende sisendite tootjatele kättesaamatuks. See omakorda suurendas asjakohast vaba tootmisvõimsust Venemaal ja võis mõjutada ekspordihindu muudel Venemaa läheduses asuvatel turgudel, sealhulgas Türgis, mis jäid kõnealusele ekspordile avatuks.

(145)

Liigne tootmisvõimsus Venemaa terasetootmises on ära märgitud komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the Russian Federation for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Venemaa Föderatsiooni majanduses) (52). Lisaks on lähiaastatel kavas terasetootmisvõimsust veelgi suurendada (53).

(146)

Komisjon märkis ka, et Türgi Vabariigi kaubandusministeerium kehtestas 2024. aasta oktoobris kommünikeega 2024/33 (54) dumpinguvastased tollimaksud Hiinast, Indiast, Jaapanist ja Venemaa Föderatsioonist pärit kuumvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes. Oma uurimise käigus analüüsis kaubandusministeerium Venemaa impordi mõju Türgi terasetööstusele ja väitis, et see import avaldas omamaise tootmissektori hindadele survet 15–20 % ulatuses. Kuumvaltsitud lehtteras on uurimisaluse toote üks peamisi tootmistegureid.

(147)

Mis puudutab kivisütt, siis Venemaal on maailma suuruselt teine söevaru ja Venemaa on viimasel kümnendil oma tootmist ekspordi kasvu tõttu laiendanud (55). Koos sanktsioonidega on see asjaolu alandanud Venemaa ekspordihinda ja Venemaa söe import Türki on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud (56).

(148)

Seetõttu järeldas komisjon, et peamise tootmisteguri hinnad Türgis olid moonutatud ja Türgit ei saa pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(149)

Samuti märgiti esimeses teates, et Argentina ei ole importinud külmvaltsitud terast, mis on mitteintegreeritud tootjate jaoks oluline sisend valgeplekist toodete valmistamiseks. Seetõttu leiti teises teates, et Argentina ei ole sobiv võrdlusriik.

(150)

Sama analüüs näitas, et Malaisiat saab kasutada sobiva võrdlusriigina, sest Hiinast ega ühestki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (57) I lisas loetletud riigist pärit import ei mõjutanud olulisel määral tema peamiste tootmistegurite importi (v.a bituminoosne kivisüsi).

(151)

Kuigi Türgit ja Argentinat ei saanud põhjendustes 144 ja 149 esitatud probleemide tõttu pidada sobivaks võrdlusriigiks, ajakohastas komisjon teises teates nende riikide ning Malaisia ja Tai valgeplekist toodete tootjate kohta kättesaadavat teavet ning leidis, et Argentina, Malaisia ja Türgi tootjad olid 2023. aastal kasumlikud. Tai tootja jäi sisuliselt nulli, kuna tema kasum oli alla 0,5 % käibest ja seda ei peetud mõistlikuks kasumiks.

(152)

Seega on teises teates märgitud, et komisjon kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Malaisiat ja äriühingut Perusahaan Sadur Timah Malaysia (PERSTIMA) Berhad (edaspidi „Perstima“).

(153)

Huvitatud isikuid kutsuti üles selle valiku sobivuse kohta märkusi esitama.

(154)

Ükski huvitatud isik ei pakkunud muud võrdlusriiki ega mõnda muud äriühingut müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi allikana. Samas saadi konkreetseid märkusi mõne tootmisteguri ning müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi arvutamise kohta, mida käsitletakse üksikasjalikult allpool.

(155)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Malaisia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset, kuna selle sätte kohaselt peab sobivaid riike olema rohkem kui üks.

(156)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Malaisia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(157)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(158)

Komisjon märkis teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega, seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Lisaks teatas komisjon, et kasutab moonutamata tööjõukulude ja energiakulude kindlakstegemiseks riigisiseseid allikaid (58).

(159)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid sellest, et teatavad tootmistegurid, millest teatasid valimisse kaasatud ja täielikud andmed esitanud eksportivad tootjad, mõjutasid tootmise kogukulusid vähe. Selle tulemusena koondati need tegurid kulumaterjalide kategooriasse.

(160)

Seejärel arvutas komisjon kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus ja kohaldas seda osakaalu toorainete ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(161)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Valgeplekist toodete tootmistegurid

(162)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete ja sisendite moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs riikliku hinna tasemel.

(163)

Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (61) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(164)

Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b.

(165)

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooraineid ja sisendeid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(166)

Pärast teise teate avaldamist taotles Baosteel Group, et komisjon muudaks järgmiste võrdlusnäitajate allikat ega kasutaks Malaisia impordiandmeid:

(167)

Baosteel Group leidis, et Malaisiasse imporditud rauamaagigraanulite tonnihind on võrreldes Hiinas toodetud valgeplekist toodete tonnihinnaga liiga kõrge, ning märkis, et rauamaagigraanulite kahe alamkoodi – nimelt „hematiit“ ja „muud“ – hind on erinev.

(168)

Baosteel Groupi poolt küsimustikule antud vastuses esitatud ja kontrollkäigu ajal kogutud teave rauamaagigraanulite ostude kohta näitas, et rauamaagigraanulid olid õigesti liigitatud HS-koodi 2601 12 alla.

(169)

Malaisiasse imporditi rauagraanuleid märkimisväärses koguses (üle 300 000) ja seetõttu pidas komisjon Malaisiasse suunatud impordil põhinevat võrdlusalust täpseks ja representatiivseks.

(170)

Seetõttu lükkab komisjon tagasi Baosteel Groupi taotluse võtta võrdlusaluseks hoopis „kõrgahjugraanulid“, kuna ettevõte ei tõendanud, et see indeks oleks sobivam kui Malaisiasse suunatud impordi hind.

(171)

Pärast Baosteel Groupi märkust kuumvaltsitud terase võrdlusnäitaja kohta nõustus komisjon nende hinnanguga, et Malaisia impordi andmed ei pruugi olla representatiivsed, kuna kuumvaltsitud terase ühikuhind oli külmvaltsitud terase ühikuhinnast madalam. Komisjon otsustas asendada Malaisiasse suunatud impordi hinna Fastmarketsi andmetega, milleks on indeks „Kuumvaltsitud terase rullid (Jaapan, Korea, Taiwan), import, CFR Vietnam“ kui moonutamata rahvusvaheline võrdlusnäitaja.

(172)

Külmvaltsitud terase puhul ei leidnud komisjon põhjusi, miks Malaisia impordihind ei olnud representatiivne. Lisaks sellele hõlmavad Baosteel Groupi pakutud alternatiivid Ida-Aasiat ja komisjon ei suutnud kinnitada, kas see indeks sisaldab Hiina päritolu külmvaltsitud terase hindu ja kas need hinnad võivad olla moonutatud.

(173)

Pärast teise teate avaldamist taotles Baosteel Group, et komisjon võtaks nii lubjakivi kui ka kaltsiumoksiidi arvesse Baoshan Iron and Steeli kulumaterjalidena, selle asemel, et võrrelda nimetatud tootmistegurite tarbimist Malaisia impordihindade võrdlusnäitajaga.

(174)

Komisjon nõustus selle taotlusega ja nii lubjakivi kui ka kaltsiumoksiid loeti kulumaterjalideks.

(175)

Nagu on märgitud põhjenduses 160, arvutas komisjon seejärel kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus ja kohaldas seda osakaalu toorainete ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(176)

Lisaks sellele liigitati kulumaterjalide hulka ka omatoodetud tootmistegurid, millel on väga väike osakaal eksportivate tootjate tootmise kogukuludes ja toote kontrollnumbrite tasandil.

(177)

Pärast teise teate avalikustamist vaatas komisjon uuesti läbi mangaani ja kivisöepulbri võrdlusaluse allika. Kuna mangaani import Malaisiasse oli piiratud ja kivisöepulbri import ei olnud Malaisiasse suunduva impordi andmetes üksikasjalikult esitatud, otsustas komisjon asendada Malaisiast pärit impordihinna moonutamata rahvusvahelise võrdlushinnaga. Komisjon leidis need võrdlusnäitajad Fastmarketsist. Mangaani puhul oli selleks indeks „Mangaan 99,7 % elektrolüütiline mangaanihelves, in-whs Rotterdam, USD/tonn“ ja kivisöepulbri puhul indeks „PCI low-vol, fob DBCT, USD/wmt“.

(178)

Selleks et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi asjakohast imporditollimaksu.

(179)

Kui transpordikulu oli olemas, väljendas komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja toorainete tarnimise eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu.

(180)

Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(181)

Komisjon kasutas Malaisia statistikaameti andmeid töötleva tööstuse palkade kohta allsektoris „24 – metallitootmine“, mis on avaldatud väljaandes Monthly Manufacturing Statistics March 2024 (62). Seejärel lisas komisjon tööandjate tööjõukulud järgmiste programmide puhul:

(182)

Komisjon kasutas Tenaga Nasional Berhadi avaldatud elektrihindade statistikat, eelkõige tööstusliku elektri hinna andmeid tarbimisvahemikus „Tariif E2 – tööstuslik keskpinge tipptariif / tipuväline tariif“ tippkasutuse (kWh-s) puhul (66).

(183)

Malaisia energiakomisjon (Suruhanjaya Tenaga) on avaldanud maagaasi hinna Malaisia tööstustarbijatele kuni 2021. aasta lõpuni (67).

(184)

Teises teates teatas komisjon, et ta kavatseb kasutada maagaasi hindu, mis sisalduvad Suruhanjaya Tenaga veebisaidil avaldatud dokumendis, kus on loetletud 2022. aasta maagaasi hinnad neljale gaasitehasele, mis vastutavad tööstusliku torugaasi tarnimise eest Malaisia poolsaarel ja Sabahis (68).

(185)

See meetod on võetud varasemast juhtumist, milles võrdlusriigina kasutati Malaisiat. Komisjon märkis siiski, et kõnealusel juhul valiti lõpuks teistsugune meetod, kasutades Suruhanjaya Tenaga veebisaidil avaldatud hindu, mida seejärel korrigeeriti vastavalt inflatsioonile.

(186)

Pärast täiendavat kaalumist on komisjon otsustanud kasutada sama metoodikat, kasutades 2023. aasta maagaasi hinna arvutamiseks Maailmapanga energiainflatsiooni andmeid (69).

(187)

Veehinnad avaldab riiklik veeteenuste komisjon (SPAN) oma veebisaidil osariikide kaupa. Komisjon kasutas 2024. aastal Johoris tööstustarbijatele („muud kui kodutarbijad“) kohaldatavat vee hinda (70).

(188)

Komisjon arvutas kivisöe- ja koksigaasi hinna Malaisias, kasutades maagaasi hinda ja võttes arvesse asjaomaste gaasiliikide kütteväärtust.

(189)

Komisjon arvutas auru hinna Malaisias, kasutades USA energeetikaministeeriumi (71) soovitatud metoodikat, mis põhineb selle tootmiseks vajaliku kivisöe maksumusel.

(190)

Komisjon kasutas arvutustes Maailmapanga avaldatud kivisöehinda.

(191)

Teises teates märkis komisjon, et kui algsest toorainest eraldiseisval jäätmematerjalil puudub tollikood, kasutab ta „esmase“ tooraine ja metallijäätmete ostu suhet. Komisjon on laiendanud seda suhtarvu meetodit ka terasejäätmetele kui kõrvalsaadusele, nagu taotleti Shougang Jingtangi märkustes.

(192)

Seetõttu on komisjon kasutanud suhtarvu meetodit, et arvutada võrdlusnäitaja järgmistele tootmisteguritele:

(193)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(194)

Selleks et kindlaks teha moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisumma, tegi komisjon teises teates ettepaneku kasutada Malaisia tootja Perstima 2023. aasta finantsandmeid, kasutades tema avaldatud majandusaasta aruannet.

(195)

Kavandatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum avalikustati teises teates. Komisjon sai Baosteel Groupilt märkused mõlema näitaja arvutamise kohta.

(196)

Komisjon nõustus Baosteel Groupiga, et müügi-, üld- ja halduskulud peaksid koosnema ainult müügi- ja üldhalduskuludest. Komisjon nõustus ka sellega, et Perstima kasum põhines peamiselt „muudel tuludel“, mitte müügitulul.

(197)

Selle põhjal järeldas komisjon, et Perstima kasumit ei saa pidada mõistlikuks ning seetõttu tuleks leida veel üks allikas, et teha kindlaks moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi summa.

(198)

Vastavalt teabele, mis sisaldus Malaisia ametiasutustele esitatud taotluses, mis käsitles 14. augustil 2024 algatatud dumpinguvastast uurimist Hiinast pärit valgeplekist toodete impordi suhtes, leiti, et Perstima on ainus valgeplekist toodete tootja Malaisias (72).

(199)

Vastavalt artikli 2 lõike 6a punkti a viimasele lõigule kaalus komisjon seejärel teiste kõrgema keskmise sissetulekuga riikide äriühinguid, kes toodavad uuritava tootega (st terasetoodetega) samasse üldkategooriasse kuuluvaid tooteid.

(200)

Komisjon valis välja äriühingu, mille raamatupidamisaruanded on kergesti avalikult kättesaadavad ja näitavad terasetööstuse puhul mõistlikke müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaale, nimelt Malaisia äriühingu Alliance Steel (M) Sdn. Bhd (73) Äriühing oli 2023. aastal (kolm neljandikku uurimisperioodist). kasumlik.

(201)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(202)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud kasutusmäärasid kontrolliti kontrollkäikude ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega.

(203)

Nende valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kes importisid rauamaaki riikidest, mille puhul ei ole artikli 2 lõike 6a kohaste moonutuste olemasolu väidetud, kasutas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate makstud moonutamata hinda, mitte aga Malaisia impordihindade alusel kehtestatud võrdlusalust.

(204)

Seejärel kohaldas komisjon tootmiskulude suhtes Alliance Steel (M) Sdn. Bhd müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati tootmise moonutamata kogukulude suhtes, moodustasid 6,6 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude suhtes, oli kasum 8,1 %.

(205)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(206)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või importijana või kolmandas riigis kauplejana tegutsevate seotud äriühingute kaudu.

(207)

Kui eksportiv tootja eksportis asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(208)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid asjaomast toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi.

(209)

Antud juhul kohandati hindu, et võtta arvesse kõiki kulusid, mida tavaliselt kannaks importija ja mida kannaksid eksportijaga seotud isikud, kes olid asjaomase toote müügiga seotud. Asjaomased kulud hõlmasid müügiga seotud asjaomaste tütarettevõtjate müügi-, üld- ja halduskulusid ning importija tavapärast nominaalset kasumit.

(210)

Komisjon arvestas saadud kasumina 4,72 %, mis on koostööd tegeva sõltumatute valgeplekist toodete importija kasum Euroopa Liidus uurimisperioodi jooksul.

(211)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(212)

Tuletatakse meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse neid tegurite väidetavaid ja ilmnenud erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust.

(213)

Nagu on selgitatud põhjenduses 201, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(214)

Korrigeeriti normaalväärtust, et võtta arvesse erinevat valgeplekist toodete omamaise müügi ja ekspordi erinevat käibemaksustamist. Eksport maksustatakse 13 %-ga ja seda käibemaksusüsteemi kaudu ei tagastata, samas kui omamaise müügi korral kogub tootja ostjalt 13 % käibemaksu ja kannab selle Hiina valitsusele üle. Komisjon ei leidnud ühtegi muud põhjust normaalväärtuse korrigeerimiseks, samuti ei taotlenud niisugust korrigeerimist ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja.

(215)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja pakkimiskuludega.

(216)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pangatasud.

(217)

Shougang Jingtang müüs valgeplekist tooted esimesele sõltumatule kliendile liidus oma Hongkongis asuva seotud kaubandusettevõtte kaudu. Kuna kaubandusettevõte tegutses komisjonitasu alusel töötava esindajana ja sai selle eest tasu juurdehindlusena, eemaldati Hongkongi äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud ning 4,72 % arvestuslik kasum põhjenduse 210, artikli 2 lõike 10 punkti i kohase kohandusena.

(218)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(219)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(220)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6.

(221)

Kõnealune marginaal määrati kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel. Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 25,3 %.

(222)

Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme.

(223)

Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi kogus, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(224)

Käesoleval juhul leidis komisjon, et koostöö tase on madal, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas uurimisperioodil ligikaudu 61 % liitu suunatud koguekspordist.

(225)

Komisjon tuletas meelde, et algatamisteates (74) teavitati huvitatud isikuid sellest, et koostööst hoidumine või ainult osaline koostöö võib viia järeldusteni, mis kooskõlas alusmääruse artikliga 18 põhinevad kättesaadavatel faktidel, ning see võib nende isikute jaoks kaasa tuua ebasoodsamad tulemused. Arvestades, et huvitatud isikuid hoiatati selgelt koostööst keeldumise tagajärgede eest ning et käesoleval juhul oli koostöö tase eriti madal, pidas komisjon asjakohaseks määrata dumpinguvastase jääktollimaksu kindlaks Shougang Jingtangi uurimisperioodil liitu suunatud müügi tüüpilise mahu alusel. Sellist müüki peeti sobivaks näitajaks, mille abil kajastada koostööd mitte teha otsustanud äriühingute dumpingukäitumist.

(226)

Dumpingu jääkmarginaaliks kehtestati seega 62,6 %.

(227)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(228)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kuus tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(229)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 2,1 miljonit tonni. Komisjon lähtus selle näitaja kindlaksmääramisel liidu tootmisharu kohta kättesaadavast teabest, täpsemalt kaebuse esitajalt ja kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt küsimustikule saadud kontrollitud vastustest. Nagu on märgitud põhjenduses 28, moodustas kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang üle 80 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(230)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: kaebuse esitajalt makromajanduslike näitajate küsimustikule saadud vastus, mida võimaluse korral kontrolliti valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustega, ning kolmandatest riikidest pärit asjaomase toote import liitu, lähtudes Eurostati statistikast.

(231)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(232)

Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(233)

Komisjon leidis, et tähtsusetu osa valimisse kaasatud liidu tootjate toodangust oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks. Nagu nähtub tabelist 2, oli tootmisharusisese turu maht kogu asjaomase perioodi jooksul umbes 1 % vabaturu tarbimisest ja seda iseloomustas langussuundumus. Tarbimine vabaturul muutus asjaomase perioodi igal aastal kooskõlas liidu kogutarbimisega.

(234)

Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et tootmisharusisese turu ja vabaturu vahel ei ole vaja vahet teha, sest erinevus tootmisharusisese turu käitumises (kui see on olemas) ei oleks kahjuanalüüsi seisukohast oluline, kuna tootmisharusisese turu osakaal liidu kogutarbimises on tühine.

(235)

Erinevalt mõnest muust turust ei põhjustanud COVID-19 pandeemia ajavahemikul 2020–2021 liidus kehtinud liikumispiirangute ajal valgeplekist toodete turu langust. Kuna inimesed jäid koju, oli nõudlus konservide järele suur, ning seetõttu oli mõlemal aastal suhteliselt stabiilne nõudlus valgeplekist toodete järele.

(236)

Seega kõikus liidu tarbimine (sh vabaturu ja tootmisharusisese turu tarbimine) aastatel 2020–2022 veidi allapoole, kuid vähenes seejärel 2023. aastal järsult 19 protsendipunkti võrra, mis oli tingitud varude vähenemisest ja kehvast köögiviljasaagist liidus, ning uurimisperioodil veel 3 protsendipunkti võrra. Tarbimine vähenes 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kokku 25 %.

(237)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu turul.

(238)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

(239)

Erakorraliste asjaolude tõttu, milleks olid liikumispiirangud Hiinas ja häired merekaubanduses 2021. aastal, vähenes Hiinast pärit impordi maht 2020.–2021. aastal kõigepealt 20%. Hiinast pärit impordi turuosa vähenes sel aastal, kuna nõudlus liidus oli jätkuvalt suur.

(240)

Kui erakorralised asjaolud 2022. aastal taandusid, hakkasid nii Hiinast pärit impordi mahud kui ka turuosa 2022. ja 2023. aastal märkimisväärselt kasvama, kuid alates 2023. aastast kuni uurimisperioodini toimus väike langus. Hiinast pärit import kasvas asjaomasel perioodil kokku 69 %, samas kui Hiina turuosa kasvas 10,5 %-lt 2022. aastal 23,5 %-le uurimisperioodil, mis tähendab üldist kasvu 125 %.

(241)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordihindade allalöömine tehti kindlaks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud kontrollitud vastuste põhjal.

(242)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tonn)

(243)

Hiinast pärit impordi hinnad kasvasid, kuni saavutasid 2022. aastal võrreldes 2020. aastaga tipptaseme, st 89 % hinnatõusu, seejärel langesid hinnad taas, nii et asjaomasel perioodil oli üldine tõus 36 %.

(244)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(245)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes pärast hinnavähendite ja hinnaalanduste mahaarvamist. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi uurimisperioodil vahemikku [15–25] %.

(246)

Hiina hinnad olid 2020. ja 2023. aastal ning uurimisperioodil madalamad kui liidu tootmisharu tootmiskulud. Lisaks olid 2021. aastal transpordikulud enneolematult kõrged, mis viitab sellele, et kaupade hind, milles ei ole arvesse võetud mereveokulusid, võis olla palju madalam.

(247)

Sellised hinnad sundisid liidu tootjaid müüma alla oma tootmiskulude kõigil aastatel, välja arvatud 2022. aastal. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamik kliente peab liidu tootjatega igal aastal valgeplekist toodete hindade üle läbirääkimisi (erinevalt Hiina impordist, mida tavaliselt müüakse hetkemüügina), ning 2021. aasta neljandas kvartalis olid tootjad paremas positsioonis, et pidada läbirääkimisi mõistlike hindade üle.

(248)

Nimelt põhjustasid 2021. aasta ainulaadsed asjaolud turul ebakindlust: kuna rahvusvahelises kaubanduses sel aastal toimunud häirete tõttu oli Hiinast ja teistelt kolmandatelt turgudelt saadaval vähem valgeplekist tooteid, samas kui nõudlus konservipurkide järele püsis suur, olid kasutajad valmis maksma kõrgemat hinda, et tagada liidu tootjate tarned 2022. aastal. Kuna tootmiskulud hakkasid 2021. aastal kasvama, suutsid liidu tootjad 2022. aastaks välja kaubelda kõrged hinnad.

(249)

Kuid niipea, kui sellised soodsad turutingimused kadusid ja Hiinast hakati importima suuremates kogustes, ei suutnud liidu tootjad enam oma tootmiskulude katmiseks piisavalt kõrgeid hindu välja kaubelda. Nad pidid nii 2023. aastal kui ka uurimisperioodil hindu hoopis vähendama, kuigi tootmiskulud 2023. aastal ikka veel kasvasid.

(250)

Selle põhjal järeldas komisjon, et 2020. ja 2023. aastal ning uurimisperioodil toimus hinnasurve ning 2023. aastal ja uurimisperioodil hinnalangus. Seetõttu ei pidanud komisjon vajalikuks täiendavalt uurida, kas 2021. aasta erakordselt kõrgeid transpordikulusid silmas pidades esines ka 2021. aastal hinnasurve või mitte.

(251)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(252)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kaebuse esitaja poolt küsimustikule antud vastuses sisalduvate andmete alusel, mis hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(253)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(254)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(255)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(256)

Kuigi liidu tootmisharu tootmismahud aastatel 2020–2021 mõnevõrra suurenesid, valitses asjaomase perioodi ülejäänud osas ühtlane langussuundumus. Aastatel 2021–2022 vähenes tootmismaht 8 protsendipunkti võrra, 2023. aastal vähenes see veel 15 protsendipunkti võrra ja uurimisperioodil veel 2 protsendipunkti võrra. Kokku vähenes tootmismaht müügi vähenemisest tingituna 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 34 %.

(257)

Tootmismahu vähenemine mõjutas negatiivselt tootmisvõimsuse rakendusastet, mis langes järk-järgult, 85 %-lt 2020. aastal 57 %-le uurimisperioodil (33 % langus).

(258)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(259)

Liidu tootmisharu müük püsis aastatel 2020–2021 üsna stabiilsena, kuid vähenes seejärel asjaomasel perioodil ühtlaselt, vähenedes kokkuvõttes 36 %.

(260)

Liidu tootmisharu turuosa suurenes 2020.–2021. aastal 5 protsendipunkti võrra, 78 %-lt 83 %-le, kuid seejärel esines asjaomase perioodi ülejäänud osas ühtlane langussuundumus ja uurimisperioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa 67 %-le.

(261)

Asjaomasel perioodil vähenesid asjaomase toote tarbimine, tootmine ja müük liidu turul. Hiinast pärit import samal ajavahemikul suurenes, mille tulemusel Hiina impordi turuosa liidu turul enam kui kahekordistus.

(262)

Nagu on näidatud tabelis 2, vähenes tarbimine liidus 2021. ja 2022. aastal ühtlaselt, enne kui see 2023. aastal oluliselt langes ja uurimisperioodil veelgi vähenes. Kokku vähenes tarbimine asjaomasel perioodil 25 %, mis viitab turu kahanemisele.

(263)

Nagu on näidatud tabelites 5 ja 6, esineb ka liidu tootmis- ja müügimahtude puhul üldiselt vähenemissuundumus: 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oli langus vastavalt 34 % ja 36 %. See langus oli palju suurem kui liidu tarbimise 25 % vähenemine samal ajavahemikul. Ka liidu tootmisharu turuosa kahanes asjaomasel perioodil 78 %-lt 66 %-le.

(264)

Samal ajal esines asjaomasel perioodil nii Hiinast pärit impordi mahu kui ka selle turuosa puhul üldiselt kasvusuundumus. Ajavahemikus 2020. aastast kuni uurimisperioodini suurenes Hiinast pärit import 69 protsendipunkti võrra ja selle turuosa kasvas 10,4 %-lt 23,4 %-le.

(265)

Ülaltoodud suundumused muutusid ajutiselt vastupidiseks alles 2021. aastal. Erakorraliste asjaolude tõttu, milleks olid liikumispiirangud Hiinas ja häired merekaubanduses, vähenes aastatel 2020–2021 Hiinast pärit import 15 % ja selle turuosa kahanes 10,4 %-lt 8,7 %-le. Samal ajal suurenesid liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahud ning liidu tootmisharu suurendas oma turuosa 5 protsendipunkti võrra.

(266)

Niipea kui rahvusvaheline kaubandus hakkas 2022. aastal normaliseeruma, suurenesid aga nii Hiinast pärit import kui ka selle turuosa märkimisväärselt ja ületasid 2020. aasta taseme; 2023. aastal kasv jätkus, kuigi uurimisperioodil see veidi aeglustus.

(267)

Samal ajal langesid 2022. aastal liidu tootmisharu tootmismaht, müügimahud ja turuosa 2020. aasta tasemest madalamale ning 2023. aastal nende kahanemine jätkus. Uurimisperioodil mõnevõrra kahanenud turu tõttu on turuosa ainus neist kolmest näitajast, mis jäi 2023. aasta ja uurimisperioodi vahel suhteliselt stabiilseks, samas kui nii tootmis- kui ka müügimahud vähenesid ka uurimisperioodil.

(268)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(269)

Asjaomasel perioodil vähenes ka töötajate arv pidevalt, vaid 2022. aastal oli väike kõikumine ülespoole. 2021. aastal vähenes töötajate arv 6 protsendipunkti võrra, kuid 2022. aastal toimus 3-protsendipunktine kasv. Seejärel kahanes töötajate arv 2023. aastal taas märkimisväärselt, 9 protsendipunkti võrra, ja jätkas uurimisperioodil langust. Töötajate arv vähenes kokku 23 %.

(270)

Tootlikkus muutus kooskõlas tootmise ja tööhõive muutustega: aastatel 2020–2021 kasvas see mõõdukalt ja vähenes seejärel kuni uurimisperioodini, kahanedes 86 %ni 2020. aasta tootlikkusest. 2021. aastal tootlikkus kasvas, kusjuures liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahud olid sel aastal kogu asjaomase perioodi jooksul kõige suuremad.

(271)

Tootlikkuse vähenemine ülejäänud aastatel on samuti seletatav sellega, et 2022. aastast kuni uurimisperioodini vähenes tootmismaht rohkem kui töötajate arv.

(272)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(273)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(274)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(275)

Liidu tootmiskulud hakkasid 2021. aastal kasvama, sest tooraine, näiteks rauamaagi ja koksisöe hinnad tõusid. Energiahindade tõus ja toorainehindade edasine kasv suurendasid tootmiskulusid märkimisväärselt, 67 protsendipunkti võrra 2022. aastal ja veel 5 protsendipunkti võrra 2023. aastal, ainult uurimisperioodil vähenesid tootmiskulud 8 protsendipunkti võrra. Tootmiskulud kasvasid ajavahemikul 2020. aastast kuni uurimisperioodini kokku 64 %.

(276)

Keskmine müügihind liidus kasvas aastatel 2020–2022 ning hakkas 2023. aastal ja uurimisperioodil langema. Müügihinnad kasvasid ajavahemikul 2020. aastast kuni uurimisperioodini kokku 64 %.

(277)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad jäid kõigil aastatel, välja arvatud 2022. aastal, alla keskmiste tootmiskulude. Nagu põhjendustes 246–250 juba selgitatud, surus Hiinast pärit dumpinguhinnaga import 2020. aastal liidu tootmisharu hindu alla ning põhjustas 2023. aastal ja uurimisperioodil hinnasurvet ja hinnalangust, mistõttu liidu tootmisharu pidi müüma kahjumiga.

(278)

Nagu on juba selgitatud ka põhjendustes 247 ja 248, siis kuna kliendid peavad liidu tootmisharuga tavaliselt igal aastal hinnaläbirääkimisi ja 2021. aasta turg oli ebakindel, suutsid liidu tootjad 2022. aastal kokku leppida kõrge hinna, mis võimaldas neil müüa kasumiga.

(279)

Niipea kui rahvusvaheline kaubavoog normaliseerus, pidid liidu tootjad aga taas hindu alandama.

(280)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(281)

Keskmine tööjõukulu täistööajaga töötaja kohta kasvas 2021. aastal 17 protsendipunkti ja 2022. aastal veel 11 protsendipunkti võrra, kuid langes seejärel 2023. aastal 16 protsendipunkti ja kasvas uurimisperioodil veel 7 protsendipunkti võrra. Tööjõukulu suurenes asjaomasel perioodil kokku 19 %.

(282)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(283)

Hoolimata tootmise vähenemisest asjaomasel perioodil püsis varude absoluutne tase kogu asjaomase perioodi jooksul suhteliselt stabiilsena, saavutades 2023. aastal madalaima taseme, 85 % 2020. aasta lõppvarude mahust.

(284)

Suhteline varu protsendina toodangust kasvas pärast 2020. ja 2021. aasta esialgset seisakut kogu ülejäänud asjaomase perioodi jooksul pidevalt, jõudes uurimisperioodiks 38 %ni.

(285)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(286)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus oli kogu asjaomase perioodi jooksul negatiivne, välja arvatud 2022. aastal, mil kasum ulatus 5,4 %ni.

(287)

Liidu tootmisharu kahjum 2021. aastal tulenes selle aasta konkreetsetest turutingimustest. Nagu on märgitud põhjendustes 247 ja 301, fikseeritakse hinnad liidu valgeplekist toodete tootjate ja nende klientide vahel tavaliselt üheks kalendriaastaks ja neid üldjuhul ei muudeta. Liidu tootjate 2021. aasta hinnad määrati kindlaks 2020. aasta kulude alusel, samal ajal kui tootmiskulud suurenesid 2021. aastal märkimisväärselt. Seetõttu oli liidu tootmisharu sunnitud müüma oma tooteid tootmiskuludest madalama hinnaga, samal ajal müügimahtu säilitades ja isegi veidi suurendades, mis tõi tol aastal kaasa märkimisväärse kahjumi.

(288)

Pärast madalate hindade ja kasvavate tootmiskulude tõttu 2021. aastal kantud kahju soovis liidu tootmisharu 2022. aastal leppida kokku 70 % kõrgemad hinnad, mis kajastaksid tootmiskulude märkimisväärset suurenemist. Nagu põhjendustes 247–249 ning 277 ja 278 juba selgitatud, oli 2022. aasta ainus aasta, mil liidu tootmisharul õnnestus müüa valgeplekist tooteid tootmiskuludest kallimalt, kuna ta oli 2021. aasta lõpu hinnaläbirääkimistel soodsas positsioonis. See tõi loomulikult kaasa positiivse kasumlikkuse.

(289)

Netorahavoogude suundumus järgis üldjoontes kasumi suundumust, ent jäi 2023. aastal ja uurimisperioodil ekspordimüügi ja varude hindamise muutuste tõttu nendel aastatel siiski positiivseks.

(290)

Kuigi investeeringud 2021. aastal vähenesid, kasvasid need 2022. aastal enam kui kaks korda ja 2023. aastal veel 72 protsendipunkti võrra, enne kui uurimisperioodil veidi vähenesid.

(291)

Suurim osa neist investeeringutest on siiski seotud suure investeeringuga hooldusesse: selle tegi vaid üks liidu tootja ühe oma kõrgahju regulaarseks hoolduseks. Seda projekti ei saanud mõistlikult edasi lükata, sest sellist kapitaalremonti tuleb teha korrapäraselt, et tagada kõrgahju toimimine, ja see on seega vajalik kogu ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Lisaks tehti sel perioodil mitu investeeringut keskkonnanõuete täitmisse, mis suurendas investeeringute mahtu veelgi.

(292)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Investeeringutasuvus jäi kogu perioodi jooksul negatiivseks ja stabiilseks, kusjuures märkimisväärseks negatiivseks ja positiivseks erandiks olid vastavalt 2021. ja 2022. aasta, järgides üldjoontes müügi kasumlikkuse suundumusi.

(293)

Peamised kahjunäitajad muutusid asjaomasel perioodil halvemaks. Müügi, kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse osas paranes liidu tootmisharu olukord 2022. aastal ajutiselt, kuid alates 2023. aastast halvenes taas. Kasumlikkus jäi kogu asjaomase perioodi jooksul negatiivseks, välja arvatud ajutine tõus 5,4 %ni 2022. aastal, mis tulenes COVID-19 pandeemia järgsetest erakorralistest asjaoludest turul. Nagu on selgitatud põhjendustes 287 ja 301, oli kasumlikkuse vähenemine 2021. aastal tingitud konkreetsetest asjaoludest, nimelt mitme tootmiskuluelementide ootamatust suurenemisest, samal ajal kui liidu tootjad ei saanud klientidega sõlmitud lepingute laadi tõttu oma hindu piisavalt tõsta.

(294)

Investeeringud tundusid olevat ainus näitaja, mis näitas positiivseid suundumusi. Kuid nagu eespool mainitud, ei ole investeeringute suurenemine märk liidu tootmisharu heast seisundist, vaid need investeeringud olid tingitud vajalikust hooldusest ja keskkonnanõuete täitmisest.

(295)

Kõigi teiste kahjunäitajate puhul valitses langussuundumus. Liidu tootmisharu tootmismahud vähenesid 34 %, mis on kooskõlas liidu müügiga, mis vähenes 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 36 %. See vähenemine oli suurem kui liidu tarbimise 25 % vähenemine samal perioodil. Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa 78 %-lt 2020. aastal 66 %-le uurimisperioodil.

(296)

Samal ajal suurenes Hiinast pärit import asjaomase perioodi jooksul 69 %. Impordi suurim kasv toimus 2023. aastal, kui nõudlus vähenes kõige rohkem, mille tulemusel suurenes Hiina turuosa 10,4 %-lt 2020. aastal 23,4 %-le uurimisperioodil.

(297)

Kahanevat turgu arvesse võttes oleks võinud oodata müügimahu mõningast vähenemist. Liidu tootmisharu müük kahanes siiski palju rohkem kui liidu nõudlus, samas kui Hiinast pärit impordi maht kasvas isegi nõudluse languse ajal. Järelikult olid turuosa arengusuundumused liidu tootmisharu müügi ja Hiina müügi vahel peaaegu täiesti vastupidised, mis näitas selget mahukahju.

(298)

Liidu tootmisharu seisis silmitsi tootmiskulude märkimisväärse suurenemisega, need kasvasid asjaomasel perioodil 65 %. Kulude kasvu põhjustas peamiselt põhitoorainete ja energia kõrgem hind. Liidu tootmisharu tõstis oma müügihindu piisavalt, et tasakaalustada seda suurt kulude kasvu (2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oli kasv 64 %).

(299)

Liidu tootmisharu oli peaaegu kogu asjaomase perioodi jooksul kahjumlik, välja arvatud 2022. aastal. Kuid tootmisharu üldine kasumlikkus vähenes asjaomasel perioodil –4,6 %-lt 2020. aastal –7,6 %-le uurimisperioodil, kusjuures 2021. aastal toimus erandlik langus, millele järgnes erandlik kasv 2022. aastal, nagu on märgitud põhjendustes 287–288.

(300)

Need langussuundumused muutusid 2021. ja 2022. aastal ajutiselt vastupidiseks, sest turgu mõjutas COVID-19 pandeemia. Kuna inimesed jäid koju, oli 2021. aastal suur nõudlus konservide järele, ning seetõttu oli stabiilne nõudlus valgeplekist toodete järele. Samal ajal vähenes Hiinast pärit import 2021. aastal 20 %, mis oli tõenäoliselt tingitud mereveo häiretest ja rangetest liikumispiirangutest Hiinas – see sundis kasutajaid pöörduma rohkem liidu tarnijate poole. Liidu tootmisharu müügimahud kasvasid seega veidi ja nende turuosa suurenes sel aastal 5 protsendipunkti võrra.

(301)

Nagu eespool selgitatud, siis kuna hinnad lepitakse igal aastal liidu tootjatega kokku tavaliselt eelneva aasta lõpus, ei saanud liidu tootmisharu seega 2021. aastal sellisest müügimahu suurenemisest piisavat kasu, kuna ta oli seotud 2020. aastal kokkulepitud hindadega.

(302)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud turu ebakindlust, mis tekkis 2021. aastal, olid kasutajad 2022. aasta lepingute üle peetud läbirääkimistel seevastu valmis maksma kõrgemaid hindu, et tagada stabiilne tarne. Kuna tootmiskulud hakkasid 2021. aastal kasvama, suutsid liidu tootjad 2022. aastaks välja kaubelda kõrged hinnad. Seega suutis liidu tootmisharu sel aastal saavutada suure rahavoo ja positiivse kasumlikkuse.

(303)

Niipea kui rahvusvahelised kaubavood hakkasid normaliseeruma, alustasid kõik need näitajad taas langust, sest liidu tootmisharu hakkas kaotama turuosa ja pidi tootmiskulude kasvust hoolimata nii 2023. aastal kui ka uurimisperioodil oma hindu langetama.

(304)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(305)

Seetõttu ei pidanud komisjon vajalikuks uurida selles etapis kahju tekkimise ohtu käsitlevaid väiteid.

(306)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised. vähenenud tarbimine, import kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharu eksporditegevus.

(307)

Nagu on näidatud tabelis 1, vähenes tarbimine liidus 2021. ja 2022. aastal ühtlaselt, enne kui see 2023. aastal oluliselt langes ja uurimisperioodil veelgi vähenes. Kokku vähenes tarbimine asjaomasel perioodil 25 %, mis viitab turu kahanemisele.

(308)

Nagu on näidatud tabelites 5 ja 6, esineb ka liidu tootmis- ja müügimahtude puhul üldiselt vähenemissuundumus: 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oli langus vastavalt 34 % ja 36 %. See langus oli palju suurem kui liidu tarbimise 25 % vähenemine samal ajavahemikul. Ka liidu tootmisharu turuosa kahanes asjaomasel perioodil 78 %-lt 66 %-le.

(309)

Samal ajal esines asjaomasel perioodil nii Hiinast pärit impordi mahu kui ka selle turuosa puhul üldiselt kasvusuundumus. Ajavahemikul 2020. aastast kuni uurimisperioodini suurenes Hiinast pärit impordi maht seega absoluutnäitajates 69 % ja selle turuosa kasvas 10,4 %-lt 23,4 %-le (st 125 %).

(310)

Ülaltoodud suundumused muutusid ajutiselt vastupidiseks alles 2021. aastal. Erakorraliste asjaolude tõttu, milleks olid liikumispiirangud Hiinas ja häired merekaubanduses, vähenes aastatel 2020–2021 Hiinast pärit import 15 % ja selle turuosa kahanes 10,4 %-lt 8,7 %-le. Samal ajal suurenesid liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahud ning liidu tootmisharu suurendas oma turuosa 5 protsendipunkti võrra. Nagu on aga selgitatud põhjenduses 287, oli liidu tootmisharu 2021. aastaks kehtestatud madalate aastaste müügihindade ja tootmiskulude suurenemise tõttu sunnitud müüma oma tootmiskuludest madalama hinnaga ja kandis seetõttu sel aastal märkimisväärset kahju.

(311)

Niipea kui rahvusvaheline kaubandus hakkas 2022. aastal normaliseeruma, suurenesid aga nii Hiinast pärit import kui ka selle turuosa märkimisväärselt ja ületasid 2020. aasta taseme; 2023. aastal kasv jätkus, kuigi uurimisperioodil see veidi aeglustus.

(312)

Samal ajal langesid liidu tootmisharu tootmismaht, müügimahud ja turuosa 2020. aasta tasemest madalamale ning 2023. aastal ja uurimisperioodil nende kahanemine jätkus. Mõnevõrra kahanenud turu tõttu on liidu tootmisharu turuosa ainus neist kolmest näitajast, mis jäi 2023. aasta ja uurimisperioodi vahel suhteliselt stabiilseks.

(313)

CISA ja Steelforce väitsid, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import ei saanud olla mis tahes kahju põhjuseks. CISA väitis, et Hiina impordimahud ei ole korrelatsioonis kahjunäitajate muutumisega, ja Steelforce väitis, et isegi kui nende turuosa suurenes, siis toimus see teiste riikide turuosade arvelt.

(314)

Peale selle väitis CISA, et Hiina hinnad ei saanud põhjustada kahju, kuna need järgisid turusuundumusi. Steelforce lisas, et liidu tootmisharu hinnad olid 2021. aastal Hiina hindadest madalamad ja 2022. aastal praktiliselt samad, mis näitab, et liidu tootjad saavad järgida oma hinnapoliitikat. Lisaks sellele märkis Steelforce, et kui see oleks tõepoolest olnud majanduslikult mõistlikum, oleksid liidu tootjad võinud minna aastapõhistelt lepingutelt üle hetkemüügile, mis oleks taganud neile võimaluse müüa tooteid kasumiga.

(315)

Nagu on kokkuvõtvalt märgitud põhjendustes 307–312, on Hiinast pärit impordi mahu ja turuosa ning liidu tootmisharu müügi ja turuosa suundumused peaaegu täielikult vastupidised. Erinevalt CISA väidetest näitab see selget korrelatsiooni müügimahtude ja kahjunäitajate muutumisega.

(316)

Mis puudutab hindu, siis kuigi Hiinast pärit impordi hinnad olid 2021. aastal liidu hindadest tõepoolest kõrgemad ja 2022. aastal umbes samad, siis oli see tingitud eespool nimetatud erandlikest asjaoludest ning sellest, et liidu tootjad olid enamiku klientidega sõlminud aastased lepingud.

(317)

Nagu on selgitatud muu hulgas põhjendustes 239, 246, 265 ja 310, vähenes liitu suunatud impordi maht 2021. aastal merekaubanduse häirete ja Hiina rangete liikumispiirangute tõttu ning mahalaadimishinnad tundusid tõusvat liidu tootjate müügihindadest kõrgemale. Kuna aga liidu tootjad olid seotud 2020. aasta lõpus kokku lepitud pikaajaliste lepingutega fikseeritud hindadega, ei saanud nad sellistest soodsatest tingimustest piisavalt kasu ega oma müügihindu tõsta. Samal ajal hakkasid tootmiskulud 2021. aastal märkimisväärselt tõusma, mis süvendas liidu tootmisharu kahjumit tol aastal.

(318)

Nagu on selgitatud põhjenduses 288, panid 2021. aasta turuhäired ja iga-aastased lepingud liidu tootjad 2022. aasta hindade üle peetavatel läbirääkimistel klientide suhtes soodsasse olukorda – 2021. aasta ebakindluse tõttu soovisid kasutajad tagada 2022. aastal piisavad tarned. See võimaldas liidu tootmisharul hindu tõsta ja olla 2022. aastal kogu asjaomase perioodi jooksul esimest korda kasumlik.

(319)

Pealegi, nagu on selgitatud põhjendustes 244 ja 245, tehti kindlaks märkimisväärne hinna allalöömine tooteliigiti. Lisaks kirjeldati Hiina hindade arengut ja mõju eespool põhjendustes 246–250 ning komisjon tegi järelduse, et Hiinast pärit impordi hinnad põhjustasid 2020. ja 2023. aastal ja uurimisperioodil hinnasurve ning 2023. aastal ja uurimisperioodil hinnalanguse.

(320)

See ei muutu kehtetuks isegi juhul, kui Hiina hinnad kujunesid sarnaselt teiste kolmandate turgude hindadega või liidu tootmisharu hindadega, nagu väidab CISA. Hiina hinnad olid peaaegu kõikidel asjaomase perioodi aastatel madalamad kui peaaegu kõigi teiste kolmandate riikide impordihinnad, välja arvatud India (vt tabel 12). Lisaks sellele oli Hiinast pärit impordi turuosa kogu impordist ülekaalukalt suurim, kusjuures viie järgmise suurima impordiriigi turuosa jäi asjaomase perioodi igal aastal vahemikku 0,7–3,2 %. Seega avaldas Hiina import selgelt kõige suuremat mõju turu hinnakäitumisele.

(321)

Lõpetuseks märkis komisjon, et kui liidu tootjad saaksid järgida oma hinnapoliitikat ja/või minna üle hetkemüügile (nagu väitis Steelforce), mis annaks igal aastal kasumit, siis nad seda kahtlemata ka teeksid. Ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, miks liidu tootmisharu tekitaks endale tahtlikult kahju.

(322)

Selle asemel, nagu selgitas kaebuse esitaja, on igal aastal läbiräägitud hinnad valgeplekist toodete puhul turustandard, mille kehtestab tarneahela alumine osa. Suuremad jaemüüjad nõuavad igal aastal kokkulepitud hindu oma konservide tarnijatelt, kes omakorda nõuavad sama oma konservipurkide tarnijatelt. Seega nõuavad konservipurkide tootjad, kes on valgeplekist toodete peamised kasutajad, liidu tootmisharult sama, et tagada stabiilne tarneallikas.

(323)

COVID-19 pandeemia mõjutas eriliselt valgeplekist toodete nõudlust. 2020. ja 2021. aasta liikumispiirangute ajal tarbisid ja varusid inimesed rohkem konserve. Nõudlus konservipurkide ja seega ka valgeplekist toodete järele püsis neil aastatel ja 2022. aastal üsna stabiilsena, kõikudes veidi allapoole.

(324)

Selle perioodi lõpus vähenes tarbimine liidus järsult – 19 protsendipunkti võrra 2023. aastal ja veel 3 protsendipunkti võrra uurimisperioodil. 2023. aasta järsk langus võib olla tingitud eelmiste aastate varude vähendamisest ja 2022. aasta kehvast köögiviljasaagist Euroopas. Tarbimine vähenes 2020. aasta ja uurimisperiood vahelisel ajal kokku 25 %.

(325)

CISA ja Steelforce väitsid, et kahju põhjustas peamiselt selline turu kahanemine.

(326)

Komisjon märkis, et kuigi nõudlus liidus vähenes, ei saa sellega siiski põhjendada liidu tootmisharu müügimahu vähenemist ega kasumlikkuse vähenemist 2023. aastal ja uurimisperioodil.

(327)

Nagu eespool juba selgitatud, vähenesid liidu tootmisharu müügimahud 36 %, mis on peaaegu 50 % rohkem kui tarbimise vähenemine, samas kui Hiinast pärit impordi mahud suurenesid jätkuvalt, hoolimata turu kahanemisest.

(328)

Lisaks sellele tuli selline import liitu hindadega, mis põhjustasid liidu tootmisharu hindade allalöömist, allasurumist ja langust.

(329)

Seetõttu järeldas komisjon, et isegi kahaneval turul, kus liidu tootmisharu oleks kaotanud mõningaid müügimahte, jäi Hiinast pärit import peamiseks kahju tekitavaks teguriks.

(330)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(331)

Nagu tabelist 12 nähtub, on import muudest kolmandatest riikidest (v.a Hiina) olnud ajalooliselt madal. Kokku oli kõnealuse impordi turuosa 2020. aastal 12 %, mis uurimisperioodil langes 10 %ni, kuna nende riikide impordimaht vähenes sel perioodil 37 %. Hiina on ülekaalukalt suurim liitu importija, samas kui viie järgmise suurima importija turuosa jäi asjaomasel perioodil vahemikku 0,7 %–3,2 %.

(332)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad olid 2020. ja 2021. aastal liidu tootmisharu hindadest kõrgemad ning 2022. aastal samal tasemel. Need olid 2023. aastal liidu tootmisharu hindadest 7 % madalamad ja uurimisperioodil 10 % madalamad.

(333)

Kõnealuse impordi maht ja turuosa on siiski olnud väikesed ning lisaks vähenesid need ajavahemikul 2020. aastast kuni uurimisperioodini märkimisväärselt. Seega ei saanud need avaldada liidu tootmisharule kaugeltki nii olulist mõju kui Hiinast pärit import, mille maht ja turuosa suurenesid oluliselt.

(334)

Märkimisväärne erand on Indiast pärit import, mis kasvas 2020. aasta ja uurimisperioodi vahel 4 000 tonni võrra ning mille turuosa suurenes sel ajavahemikul 0,6 %; kõnealuse impordi müük liitu toimus kõigil aastatel, välja arvatud 2021. aastal, madalamate hindadega kui Hiinast pärit impordi müük.

(335)

Kuna aga liidu kogunõudlus oli uurimisperioodil üle 2 miljoni tonni, leidis komisjon, et Indiast pärineva impordi sellise kasvu mõju liidu turule oli tühine ega saanud liidu tootmisharule kahju põhjustada, kuigi selle hinnad olid liidu tootmisharu hindadest madalamad.

(336)

Lisaks olid Hiinast pärit impordi hinnad 2023. aastal keskmiselt 14 % madalamad ja uurimisperioodil 19 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Seega jõuti järeldusele, et kolmandatest riikidest pärit import ei saanud liidu tootmisharule kahju põhjustada.

(337)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(338)

Liidu tootmisharu ekspordimahud muutusid sarnaselt nende müügiga liitu: need on alates 2020. aastast kuni uurimisperioodini järk-järgult vähenenud, välja arvatud liidu turul 2022. aastal täheldatud tõus, mis kinnitab veelgi järeldust, et see oli liidu turu jaoks erandlik aasta.

(339)

Ekspordimaht vähenes 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal siiski vaid 24 %, samas kui müük liidu turule vähenes samal ajavahemikul 36 %.

(340)

Keskmine ekspordihind kasvas kuni 2022. aastani, mil see oli 2020. aastaga võrreldes enam kui kahekordne. Alates 2022. aastast hakkasid ekspordihinnad langema, kuid jäid uurimisperioodi jooksul 75 % võrra kõrgemaks kui 2020. aasta hinnad.

(341)

Lisaks sellele olid ekspordihinnad 2020. ja 2021. aastal veidi madalamad, kuid 2022. ja 2023. aastal ning uurimisperioodil kõrgemad kui müügihinnad liitu.

(342)

Seetõttu järeldas komisjon, et kantud kahju põhjuseks ei olnud liidu tootmisharu eksporditegevus.

(343)

CISA ja Steelforce väitsid, et liidu tootmisharule oli tootjate endi tekitatud: sest tootmiskulude kasvades suurendas liidu tootmisharu sellegipoolest märkimisväärselt investeeringuid.

(344)

Esiteks selgitas komisjon sellega seoses, et tootmiskulude ning eelkõige tooraine- ja energiakulude kasv kogu maailmas mõjutas kõiki turuosalisi sarnasel määral, mida tõendab asjaolu, et kõigist muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiinast pärit impordi hinnad tõusid asjaomasel perioodil märkimisväärselt. Järelikult ei olnud selline kulude suurenemine ainuomane üksnes liidu tootmisharule.

(345)

Samal ajal ei esitanud ei CISA, Steelforce ega ükski teine huvitatud isik tõendeid, mis näitaksid, et mõju teistele turuosalistele, näiteks Hiina eksportivatele tootjatele, oli teistsugune.

(346)

Nagu on selgitatud põhjendustes 291 ja 294, pidid liidu tootmisharu investeeringud asjaomasel perioodil vastama keskkonnastandarditele või olema vajalikud selleks, et teha olulisi parandus- ja asendustöid olemasoleva tootmisvõimsuse säilitamiseks.

(347)

Seepärast järeldas komisjon, et suurenevad tootmiskulud ei põhjustanud selle kahju tekkimist, mida liidu tootmisharu uurimisperioodil kandis. Samamoodi ei saa järeldada, et õigusaktidega nõutavad või ohutu tootmise säilitamiseks vajalikud investeeringud on aidanud liidu tootmisharule kahju tekitada.

(348)

Nagu on selgitatud põhjenduses 317, põhines liidu tootmisharu müük liidu turul tavaliselt klientidega sõlmitud iga-aastastel lepingutel, millega määrati kindlaks hinnad järgmiseks aastaks koos võimalusega teha kohandusi vaid erandjuhul. See tähendab, et hindade puhul ei saa lähtuda lühiajalistest kulude kõikumistest antud aastal. Seega vajab liidu tootmisharu aega, et kohandada oma hindu vastavalt turutingimuste muutumisele. Tegelikult olid nad kogu 2021. aasta jooksul sunnitud pakkuma 2020. aasta neljandas kvartalis kokku lepitud hindu, samal ajal kui tootmiskulud suurenesid 2020.–2021. aastal 15 %. Nagu on aga selgitatud põhjenduses 318, võimaldasid 2021. aasta turuhäired ja sellest tulenev Hiinast pärit madalate hindadega impordi vähenemine liidu tootjatel kehtestada 2022. aastal märkimisväärselt kõrgemad, suurenenud tootmiskulusid peegeldavad hinnad, et taas saavutada kasumlikkus.

(349)

Seega tundub, et toorainekulude kasvu ja aastastest lepingutest tingitud müügihindade tõusu vaheline ajaline viivitus ei takistanud liidu tootmisharul asjaomasel perioodil oma müügihindade kohandamist vastavalt tootmiskulude suurenemisele. Selle tulemusena järeldas komisjon esialgu, et müügihindade fikseerimine aastastes lepingutes ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlaks tehtud kahju vahel.

(350)

Kahaneval turul ja pärast seda, kui liidu turg oli 2021. aastal Hiinast pärit impordi eest ajutiselt kaitstud, suurenes Hiinast pärit impordi maht ja turuosa 2022. ja 2023. aastal ning uurimisperioodil liidu tootmisharu müügimahtude ja turuosa arvelt, mis järk-järgult vähenesid.

(351)

See Hiinast pärit import tuli liitu hindadega, mis lõid liidu hinnad alla, põhjustades hinnasurvet ja hinnalangust. Ainus erand oli 2022. aasta, mil liidu tootmisharu suutis eelmise aasta turu ebakindluse tõttu saavutada piisavalt kõrged hinnad, et katta oma tootmiskulud. Hiinast pärit dumpinguhinnaga import vähendas liidu tootmisharu kasumlikkust, mis oli juba asjaomase perioodi alguses kahjumlik.

(352)

Leiti, et muud tegurid ei põhjustanud liidu tootmisharule sellist kahju.

(353)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust. Tarbimise vähenemise, muudest kolmandatest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharu eksporditegevuse mõju liidu tootmisharu negatiivsele arengule, st müügimahu ja hindade vähenemisele ning kasumlikkuse kahanemisele, oli piiratud või puudus üldse.

(354)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Kahju seisnes peamiselt turuosa kaotuses, hindade allalöömises ja allasurumises ning hinnalanguses ja kasumlikkuse vähenemises.

(355)

Käesoleval juhul väitis kaebuse esitaja, et seoses kuumvaltsitud terasega esines tooraineturu moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Seejärel uuris ta, kas valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks suurem kui nende kahjumarginaal.

(356)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(357)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(358)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Kuna kõik valimisse kaasatud liidu tootjad ei suutnud esitada usaldusväärseid andmeid, mis näitaksid sõltumatutele klientidele liidus toimunud müügi kasumlikkust enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kehtestas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2c mittekahjustava hinna kindlaksmääramisel arvesse võetavaks taotletavaks kasumiks 6 %.

(359)

Sellest lähtudes arvutati mittekahjustav hind, kohaldades eespool nimetatud 6 % kasumimarginaali valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil.

(360)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud tõendite põhjal määras komisjon iga liidu tootja puhul kindlaks lisakulu, millest ta arvas maha kõnealuste kokkulepete järgimise tegelikud kulud vastava tootja jaoks uurimisperioodi jooksul, saades tulemuseks [0–70] eurot tonni kohta. See vahe lisati eespool põhjenduses 359 nimetatud mittekahjustavale hinnale.

(361)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu samasuguse toote lõpliku ühiku sihthinna vahemikus 1 323–1 821 eurot tonni kohta, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskuludele uurimisperioodi jooksul tooteliigiti eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 358) ning lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid.

(362)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(363)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendused 220–227).

(364)

Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esinevad uuritava tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid moonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(365)

Kuna aga marginaalid, millest piisaks kahju kõrvaldamiseks, on suuremad kui dumpingumarginaalid, arvas komisjon, et selles etapis ei ole vaja kõnealust teemat käsitleda.

(366)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(367)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud poolte, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(368)

Liidu tootmisharu koosneb neljast tootjast, kelle müük ja turuosa vähenesid asjaomase perioodi teisel poolel märkimisväärselt, mis avaldas negatiivset mõju kasumlikkusele, varude tasemele ja tööhõivele. Komisjon tegi selles etapis järelduse, et liidu tootmisharu kannatab asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju.

(369)

Kui ajutisi meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et dumpinguhinnaga impordi hinnasurve, turuosa kaotamine ja kogunenud kahjum sunnivad liidu tootmisharu valgeplekist toodete tootmise lõpetama. Kuid pärast dumpinguvastaste ajutiste meetmete kehtestamist eeldatakse, et liidu tootmisharu müügimaht liidu turul suureneb ja hinnad tõusevad, aidates nii suurendada asjaomase tootmisharu kasumlikkust ja parandada selle teisi finantsnäitajaid ning ära hoida tootmisrajatiste tegevuse lõpetamise.

(370)

Seepärast järeldas komisjon, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(371)

Üks importija, Steelforce, esitas küsimustikule vastuse, mida kontrolliti. Komisjoni talitused korraldasid ka Steelforce’i ärakuulamise, kus äriühing täpsustas oma seisukohta.

(372)

Steelforce annab tööd umbes [50–70] inimesele ja tema arvele langes uurimisperioodil suur osa kogu Hiinast pärit impordist. Importija väitis, et tollimaksude kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Kuna enamik Steelforce’i väite toetuseks esitatud argumente käsitles tollimaksude mõju kasutajatele, analüüsitakse punktis 7.3 neid märkusi koos kasutajate märkustega.

(373)

Hinnates tollimaksude mõju sellele importijale, märkis komisjon, et kuigi Steelforce impordib märkimisväärse osa kogu Hiinast pärit impordist liitu, impordib ta ka paljusid muid tooteid. Tegelikult moodustas valgeplekist toodete edasimüük vaid suhteliselt väikese osa äriühingu kogukäibest.

(374)

Võttes arvesse, et äriühing oli uurimisperioodil kõigis oma ärisegmentides kasumlik ja et ta oli hõivanud märkimisväärse osa valgeplekist toodete imporditurust, samas kui suurem osa tema äritegevusest ei olnud seotud valgeplekist toodetega, järeldas komisjon, et tollimaksudel ei oleks sellele importijale märkimisväärset negatiivset mõju.

(375)

Võttes arvesse, et ükski teine importija ega kaupleja ei esitanud tollimaksudele vastuväiteid, järeldas komisjon, et tollimaksud ei avalda tõenäoliselt märkimisväärset negatiivset mõju liidu importijate ja kauplejate olukorrale.

(376)

Küsimustikule vastas kaks kasutajat, Massilly Holding S.A.S. (edaspidi „Massilly“) ja Trivium Packaging B.V. (edaspidi „Trivium“). Massilly ja veel üks kasutaja, Pirlo Holding GmbH (edaspidi „Pirlo“), esitasid ka märkusi, milles nad olid tollimaksude kehtestamise vastu, nagu ka kasutajate ühendus Metal Packaging Europe (edaspidi „MP“E).

(377)

Nii Massilly, Pirlo ja kui ka MP E väitsid, et tollimaksude kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega, kuna see avaldaks tõsist negatiivset mõju kasutajate äritegevusele. Steelforce väitis sama, eriti seoses kaitsemeetmetega, mis on valgeplekist toodete sektoris juba kehtestatud.

(378)

Veel väitsid Steelforce ja MPE, et liidu tootmisvõimsus on ebapiisav ja seega on import hädavajalik, et tagada tarnete stabiilsus, sest liidu kasutajad seisavad liidu tootjate tarnete puhul juba praegu silmitsi märkimisväärsete viivitustega. Lisaks sellele, kuna maailmas on suur nõudlus valgeplekist toodete järele, on vaba tootmisvõimsus liitu eksportimiseks piiratud ja igal juhul kaitsemeetmetega kaitstud.

(379)

Peale selle väitsid MPE, Steelforce, Pirlo ja Massilly, et dumpinguvastased tollimaksud kahjustaksid metallpurkide tootjate kasumlikkust, kuna nende peamine turg (pakendatud toidu ja joogi tööstus) on äärmiselt hinnatundlik ja nad ei saa hinnatõusu oma tarneahela järgneva etapi tarbijatele edasi kanda. Lisaks kahjustaks mis tahes hinnatõus nende konkurentsivõimet võrreldes teiste pakenditüüpide, eelkõige plastpakendite ja Tetra Paki tootjatega.

(380)

Steelforce ja Massilly väitsid, et see oleks kahjulik ka liidu keskkonnapoliitikale, kuna teraspurgid on palju paremini taaskasutatavad kui muud liiki pakendid.

(381)

Steelforce ja CISA väitsid lisaks, et dumpinguvastased tollimaksud kahjustaksid kogu tarneahelat, eelkõige konservitööstust, ning kiirendaksid tootmise liidust väljaviimist. Kuna tarneahela järgneva etapi toodete (tühjad purgid) või valmistoodete (toiduainete/jookidega täidetud purgid) import liitu suureneb, soodustavad valgeplekist toodete suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud kindlasti selliseid tootmise väljaviimise suundumusi.

(382)

Seoses põhjenduses 244 nimetatud kaitsemeetmetega ja huvitatud isikute väidetega, mis on kokku võetud põhjendustes 363 ja 378, märkis komisjon, et kaitsemeetmete eesmärk ei ole ega saagi olla kaitse dumpinguhinnaga impordi eest. Nagu on märgitud põhjenduses 244, võttis komisjon arvesse tollimakse, mida maksti uurimisaluse toote imporditud koguste eest, mis ületasid kaitsemeetmetega kehtestatud tollimaksuvabasid tariifikvoote, ning leidis, et hinna allalöömise marginaal oli endiselt märkimisväärne, jäädes vahemikku [15–25] %.

(383)

Mis puudutab olemasolevat tootmisvõimsust, siis liidu tootmisharu tootmisvõimsus ületas liidu valgeplekist toodete kogunõudlust peaaegu miljoni tonni võrra isegi 2020. aastal, kui nõudlus oli kõige suurem. Lisaks sellele on liidu turul pidevalt müüdud mitmest kolmandast riigist pärit importi. Seetõttu järeldas komisjon, et tarnepuuduse ohtu ei ole.

(384)

Seoses tollimaksude mõjuga kasutajatele selgus Triviumi ja Massilly poolt küsimustikule antud vastustest, et valgeplekist tooted moodustavad umbes [35–55] % nende tootmise kogukuludest, samas kui nad hangivad suhteliselt väikese osa oma valgeplekist toodetest Hiinast.

(385)

Nii Massilly kui ka Trivium olid 2023. aastal kasumlikud ja Trivium säilitas uurimisperioodil samasuguse kasumlikkuse taseme, samas kui Massilly uurimisperioodi kohta kasumlikkuse näitajaid ei esitanud.

(386)

Olemasolevate kontrollimata andmete põhjal leidis komisjon, et isegi kui nende kasutajate poolt ostetud Hiina valgeplekist toodete suhtes kohaldatakse 50 % tollimaksu, suureneksid nende kahe kasutaja üldised tootmiskulud selles ärisegmendis, kus kasutatakse valgeplekist tooteid, vähem kui 2 % võrra, kui kõik muud asjaolud jäävad samaks.

(387)

Komisjon tegi seega järelduse, et isegi kui need kasutajad ei saaks osa kulude suurenemisest edasi kanda oma klientidele, jääksid nad ikkagi kasumlikuks ja tollimaksude mõju neile oleks tühine.

(388)

Väited, et dumpinguvastaste tollimaksude tõttu on suurenenud välismaine konkurents tarneahela järgneva etapi sektorites ja et pakenditööstuses on üle mindud teistele materjalidele, ei olnud piisavalt põhjalikult tõendatud. Komisjon ei saanud seega kontrollida nende väidete tõepärasust ega hinnata, kui tõsine võib selline mõju olla.

(389)

Samamoodi ei saanud komisjon hinnata, millises ulatuses mõjutaksid tollimaksud negatiivselt tema keskkonnapoliitikat.

(390)

Seetõttu tegi komisjon järelduse, et tollimaksude kehtestamisel ei oleks kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju.

(391)

Nagu eespool näidatud, on liidu valgeplekist toodete tootmisharu ebakindlas olukorras, sest suurema osa asjaomasest perioodist on see olnud kahjumlik. Komisjon märkis sellega seoses, et teisest küljest olid koostööd tegev importija ja mõlemad küsimustikule vastanud kasutajad kasumlikud.

(392)

Samuti ei saanud komisjon koostööd teinud kasutajatelt saadud andmete põhjal järeldada, et tollimaksud mõjutaksid valgeplekist toodete kasutajate äritegevust olulisel määral negatiivselt. Tootmiskulude 2 % kasv ei saa olla kasutajale nii kahjulik, kui on liidu tootjate jaoks pideval halvenev ärikeskkond.

(393)

Lõpuks mainis üks kasutaja ise küsimustikule antud vastuses, et liidu tootjad pakuvad paindlikku teenust ja lühikesi tarneaegu, mis näitab, et kasutajad ise saavad liidu tootjate olemasolust kasu ja seega on nende huvides, et tootmisharu ei kaoks ära.

(394)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimismenetluse praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi selleks, et Hiinast pärit valgeplekist toodete impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(395)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(396)

Hiinast pärit valgeplekist toodete impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju- ja dumpingumarginaale (vt põhjendus 363). Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(397)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(398)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(399)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ suhtes.

(400)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(401)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitada meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(402)

Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(403)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(404)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada/peatada.

(405)

Menetluse praeguses etapis ei ole võimalik teha otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(406)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(407)

Baosteel Group ja Shougang Jingtang esitasid märkusi, kuid ükski neist märkustest olnud seotud arvutuste täpsusega ning komisjon käsitleb nende isikute poolt esitatud märkusi lõppetapis.

(408)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(409)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,