<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-96/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CJ0096</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:603">EU:C:2018:603</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180725">25.7.2018</DATE> – Kohtuasi C‑96/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Vernaza Ayovi</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20180725">25. juuli 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hispaania.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta</KEYWORD><KEYWORD>Tagajärjed, kui töölepingu ülesütlemine distsiplinaarkaristusena tunnistatakse õigusvastaseks</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>töötingimused<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Tähtajalise töölepinguga ajutine töötaja</KEYWORD><KEYWORD>Alalise töötaja ning tähtajalise või tähtajatu töölepinguga ajutise töötaja erinev kohtlemine</KEYWORD><KEYWORD>Töötaja tööle ennistamine või hüvitise maksmine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑96/17,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Juzgado de lo Social n<HT TYPE="SUP">o</HT>2 de Terrassa (Terrassa töökohus nr 2, Hispaania) <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20170222">22. veebruaril 2017</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Gardenia Vernaza Ayovi</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Consorci Sanitari de Terrassa,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: koja president C. G. Fernlund, kohtunikud A. Arabadjiev (ettekandja) ja S. Rodin,</P><P>kohtujurist: J. Kokott,</P><P>kohtusekretär: ametnik L. Carrasco Marco,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20171207">7. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>G. Vernaza Ayovi, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">abogado</HT> M. Sepúlveda Gutiérrez,</P></ITEM><ITEM><P>Consorci Sanitari de Terrassa, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">abogado</HT> A. Bayón Cama ja <HT TYPE="ITALIC">abogado</HT> D. Cubero Díaz,</P></ITEM><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindaja: A. Gavela Llopis,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: N. Ruiz García ja M. van Beek,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20180125">25. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19990628">28. juuni 1999. aasta</DATE> direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="175" PAGE.FIRST="43" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 175, lk 43</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368), lisas ära toodud <DATE ISO="19990318">18. märtsil 1999</DATE> sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>raamkokkulepe<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) klausli 4 punkti 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) artiklit 20.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Gardenia Vernaza Ayovi ja Consorci Sanitari de Terrassa (tervishoiukonsortsium Terrassa, Hispaania) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab Gardenia Vernaza Ayovi töölepingu ülesütlemist distsiplinaarkaristusena.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Raamkokkuleppe klausli 2 punktis 1 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Kokkulepet kohaldatakse tähtajaliste töötajate suhtes, kellel on tööleping või töösuhe, nagu see on määratletud liikmesriigi seadustes, kollektiivlepingutes või praktikas.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Raamkokkuleppe klauslis 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> on ette nähtud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.P><TXT>Käesolevas kokkuleppes tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>tähtajaline töötaja<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> isikut, kellel on vahetult tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping või töösuhe, milles töölepingu või töösuhte lõpp on määratud objektiivsete tingimustega, milleks võib olla konkreetse kuupäeva saabumine, konkreetse ülesande lõpetamine või konkreetse sündmuse toimumine.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolevas kokkuleppes tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>võrreldav alatine töötaja<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> töötajat, kellel on samas asutuses määramata tähtajaga tööleping või töösuhe, mis on sõlmitud sama või samalaadse töö või tegevuse kohta, võttes arvesse erialast ettevalmistust ja oskusi. Kui samas asutuses ei ole võrreldavat tähtajatu töölepingu alusel töötavat töötajat, tehakse võrdlus kehtiva kollektiivlepingu alusel või kollektiivlepingu puudumise korral vastavalt riigi seadustele, kollektiivlepingule või praktikale.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Raamkokkuleppe klausli 4 punktis 1 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Töötingimuste osas ei kohelda tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui võrreldavaid alatisi töötajaid seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Raamkokkuleppe klausli 5 punktis 2 on ette nähtud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Liikmesriigid, olles konsulteerinud tööturu osapooltega, ja/või tööturu osapooled määravad vajaduse korral kindlaks, millistel tingimustel tähtajalisi töölepinguid või töösuhteid:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>loetakse järjestikusteks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>loetakse määramata tähtajaga töölepinguteks või töösuheteks.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hispaania õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Kuninga seadusandliku dekreediga 2/2015 heaks kiidetud <DATE ISO="20151023">23. oktoobri 2015. aasta</DATE> töötajate üldseaduse konsolideeritud teksti (Texto refundido de la Ley del Estatuto de los Trabajadores, aprobado por el Real Decreto Legislativo 2/2015) (<HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 255, <DATE ISO="20151024">24.10.2015</DATE>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>töötajate üldseadus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) artikli 56 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Kui töölepingu ülesütlemine tunnistatakse õigusvastaseks, võib tööandja viie päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest otsustada, kas ennistada töötaja tööle või maksta talle 33 päeva töötasuga samaväärset hüvitist iga tööaasta eest; vähem kui aastase ajavahemiku puhul arvutatakse hüvitise summa välja proportsionaalselt töötatud kuudega; maksimaalselt võib hüvitise summa ulatuda 24 kuu töötasuni. Hüvitise kasuks otsustamine toob kaasa töölepingu lõppemise, mis hakkab kehtima töölt tegelikult vabastamise kuupäeval.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Seadusandliku dekreediga 5/2015 heaks kiidetud <DATE ISO="20151030">30. oktoobri 2015. aasta</DATE> avalike teenistujate alusseaduse konsolideeritud teksti (Texto refundido de la Ley del Estatuto Básico del Empleado Público, aprobado por el Real Decreto Legislativo 5/2015) (<HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 261, <DATE ISO="20151031">31.10.2015</DATE>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>avalike teenistujate alusseadus<QUOT.START CODE="201C" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>) artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Kohaldamisala<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat alusseadust kohaldatakse ametnikele ning olenevalt olukorrast järgmiste avaliku halduse kandjate töötajatele:</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="002.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev alusseadus on dispositiivne norm avaliku halduse kandjate kõigi töötajate suhtes, kes ei kuulu selle seaduse kohaldamisalasse.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Avalike teenistujate alusseaduse artiklis 7 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Töötajate kohaldatavad normid<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Avaliku teenistuse töötajate olukorda reguleerivad tööõiguse normid ja teised tavapäraselt kohaldatavad normid, kuid samuti käesoleva alusseaduse sätted, kui seaduses on nii ette nähtud.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Avalike teenistujate alusseaduse artiklis 8 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Avalike teenistujate mõiste ja kategooriad<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Avalikud teenistujad on isikud, kes töötavad üldistes huvides tasu eest avaliku halduse kandjates.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Avalikud teenistujad liigitatakse järgmiselt:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>koosseisulised ametnikud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ajutised teenistujad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>alalised töötajad, tähtajatu töölepinguga töötajad või tähtajalise töölepinguga töötajad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>abiteenistujad.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Avalike teenistujate alusseaduse artiklis 93 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Distsiplinaarvastutus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="093.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ametnikele ja töötajatele kohaldatakse käesolevas jaos kehtestatud ja käesoleva alusseaduse rakendamiseks vastu võetud seadustes ette nähtud distsiplinaarkorda.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="093.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Olukordades, mida ei ole käesolevas jaos ette nähtud, on töötajate distsiplinaarkord reguleeritud tööõiguse normidega.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Avalike teenistujate alusseaduse artikli 96 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Karistused<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> lõikes 2 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Alalised töötajad tuleb tööle ennistada, kui olulise rikkumise tõttu algatatud distsiplinaarmenetluse tagajärjel otsustatud töölepingu ülesütlemine on tunnistatud õigusvastaseks.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Fundació Sant Llàtzer (eraõiguslik sihtasutus Saint Lazare, Hispaania) võttis G. Vernaza Ayovi tööle <DATE ISO="20060530">30. mail 2006</DATE> õendustöötajana <HT TYPE="ITALIC">interinidad</HT><QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="2019" ID="QE0014"/>i lepingu ehk ajutise asendamise lepingu alusel või kuni ametikoha vabanemiseni. See leping lõppes 14. augustil 2006. Pooled sõlmisid 15. augustil 2006 uue <HT TYPE="ITALIC">interinidad</HT><QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="2019" ID="QE0013"/>i lepingu, mis muudeti <DATE ISO="20061228">28. detsembril 2006</DATE> ajutiseks tähtajatuks töölepinguks. Töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused kanti üle tervishoiukonsortsiumile Terrassa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>G. Vernaza Ayovile anti isiklikel põhjustel puhkust ajavahemikuks <DATE ISO="20110719">19. juulist 2011</DATE> kuni 19. juulini 2012 ning seda puhkust pikendati kaks korda, mõlemal korral üheks aastaks. G. Vernaza Ayovi taotles <DATE ISO="20140619">19. juunil 2014</DATE> tööle ennistamist. Tervishoiukonsortsium Terrassa keeldus sellest, kuna G. Vernaza Ayovi kvalifikatsioonile vastavat vaba töökohta ei olnud. G. Vernaza Ayovi taotles <DATE ISO="20160429">29. aprillil 2016</DATE> uuesti tööle ennistamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Tervishoiukonsortsium Terrassa edastas talle <DATE ISO="20160506">6. mail 2016</DATE> töögraafiku osalise tööaja alusel. Kuna G. Vernaza Ayovi keeldus muust kui täistööajaga töökohast, ei ilmunud ta oma töökohta ning tema leping öeldi sel põhjusel üles <DATE ISO="20160715">15. juulil 2016</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja esitas 26. augustil 2016 Juzgado de lo Social n<HT TYPE="SUP">o</HT>2 de Terrassale (Terrassa töökohus nr 2, Hispaania) kaebuse nõudega tunnistada tema töölepingu ülesütlemine õigusvastaseks ja anda tööandjale kas korraldus ennistada ta tööle samadel töötingimustel, mis tal olid enne töölepingu ülesütlemist, ning maksta talle välja alates töölepingu ülesütlemisest saamata jäänud töötasu või maksta maksimaalne seadusjärgne hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Nimetatud kohus leiab, et G. Vernaza Ayovi kuulub raamlepingu kohaldamisalasse, kuna esiteks muutus tema tööleping tähtajaliseks lepinguks alles pärast seda, kui oli sõlmitud kaks ajutist tähtajalist lepingut, mistõttu ei ole välistatud tähtajaliste töölepingute kuritarvitamine, ning teiseks ei ole tal alalise töötaja staatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Juzgado de lo Social nr 2 de Terrassa (Terrassa töökohus nr 2) menetluse peatada ja esitada järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Avalikus teenistuses tähtajatu töölepingu alusel töötava ajutise töötaja distsiplinaarkaristusena töölepingu ülesütlemise peale esitatud hagi raames:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas seaduslik lahendus, mis on õiguskorras ette nähtud juhul, kui töölepingu ülesütlemine distsiplinaarkaristusena tunnistatakse ebaseaduslikuks, ja eelkõige lahendus, mis on sätestatud [avalike teenistujate alusseaduse] artikli 96 lõikes 2, kuulub […] raamkokkuleppe klausli 4 punktis 1 sätestatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>töötingimused<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> alla?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas […] raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 kohaselt loetakse diskrimineerivaks niisugust olukorda, nagu on ette nähtud avalike teenistujate alusseaduse artikli 96 lõikes 2, mille kohaselt juhul, kui avalikus teenistustes tähtajatu töölepinguga töötaja töölepingu ülesütlemine distsiplinaarkaristusena tunnistatakse kuritarvituslikuks – ebaseaduslikuks –, tuleb töötaja alati tööle ennistada, aga juhul,<?PAGE NO="5"?> kui tegemist on tähtajalise töölepingu alusel töötava, s.o ajutise töötajaga, kes töötab samades ülesannetes nagu tähtajatu töölepinguga töötaja, võimaldatakse hüvitise maksmise vastu teda tööle mitte ennistada?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas sama küsimus mitte nimetatud direktiivi, vaid […] harta artikli 20 seisukohast õigustaks ebavõrdset kohtlemist nendel asjaoludel?<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ja mille kohaselt juhul, kui avalikus teenistuses alalise töötaja töölepingu ülesütlemine on tunnistatud õigusvastaseks, ennistatakse asjaomane töötaja kohustuslikus korras tööle, samas kui samas olukorras ajutist töötajat või tähtajatu töölepinguga ajutist töötajat, kes töötab samades ülesannetes nagu alaline töötaja, võimaldatakse hüvitise maksmise vastu tööle mitte ennistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks tuleb märkida, et kuna võrdsust seaduse ees, mis on kehtestatud harta artikliga 20, rakendatakse tähtajaliste töölepingutega töötajate suhtes direktiiviga 1999/70 ja eelkõige selle lisas sisalduva raamkokkuleppe klausliga 4, tuleb põhikohtuasja olukorda analüüsida seda direktiivi ja raamkokkulepet arvestades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Vastavalt raamkokkuleppe klausli 1 punktile a on selle kokkuleppe eesmärk parandada tähtajalise töötamise kvaliteeti, tagades diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamine. Samuti on raamkokkuleppe preambuli kolmandas lõigus täpsustatud, et kokkulepe <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>näitab tööturu osapoolte soovi luua üldraamistik, et tagada tähtajaliste töötajate võrdne kohtlemine, kaitstes neid diskrimineerimise eest<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. Direktiivi 1999/70 põhjenduses 14 on selle kohta märgitud, et raamkokkuleppe eesmärk hõlmab muu hulgas soovi parandada tähtajalise töö kvaliteeti, fikseerides selle miinimumnõuded nii, et oleks tagatud diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamine (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Raamkokkuleppe, eelkõige selle klausli 4 eesmärk on kohaldada nimetatud põhimõtet tähtajalise töölepinguga töötajate suhtes, takistamaks seda, et tööandja võiks kasutada sellise iseloomuga töösuhet selleks, et jätta need töötajad ilma õigustest, mis on tähtajatu töölepinguga töötajatel (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Raamkokkuleppega taotletavaid eesmärke arvestades tuleb raamkokkuleppe klauslit 4 mõista nii, et selles väljendatakse liidu sotsiaalõiguse põhimõtet, mida ei saa tõlgendada kitsendavalt (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Väärib märkimist, et raamkokkuleppe klausli 4 punktis 1 on sätestatud keeld kohelda tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui alalisi töötajaid seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Antud juhul tuleb esiteks esile tuua, et eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib tähelepanu sellele, et riigisisese õiguse kriteeriumide kohaselt tuleb sellist töölepingut nagu G. Vernaza Ayovi tööleping pidada tähtajaliseks töölepinguks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Taolist töötajat nagu G. Vernaza Ayovi tuleb seega pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>tähtajaliseks töötajaks<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> raamkokkuleppe klausli 3 punkti 1 tähenduses ning järelikult selle kohaldamisalasse kuuluvaks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Mis puudutab teiseks mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>töötingimused<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tähenduses, siis määrav kriteerium selle kindlakstegemiseks, kas meede kuulub selle mõiste alla, on just töötamine, see tähendab töösuhe töötaja ja tema tööandja vahel (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Selles küsimuses on Euroopa Kohus otsustanud, et see mõiste hõlmab muu hulgas norme, mille alusel määratakse kindlaks tähtajaliste töölepingute ülesütlemise korral kohaldatavad etteteatamistähtajad, ja norme, mis on seotud hüvitisega, mis makstakse töötajale tema tööandjaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tõttu, kuna sellist hüvitist makstakse nendevahelise töösuhte alusel (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Nimelt tähendaks raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 selline tõlgendus, mis jätaks selle mõiste määratluse alt välja tähtajalise töölepingu ülesütlemise tingimused, tähtajalise töölepinguga töötajatele diskrimineerimise vastu antud kaitse kohaldamisala piiramist, eirates nimetatud sätte eesmärki (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Need kaalutlused saab aga üle kanda põhikohtuasjas kõnealusele tööle ennistamise korrale, mida kohaldatakse alalisele töötajale, kui tema töölepingu distsiplinaarkaristusena ülesütlemine on tunnistatud õigusvastaseks, kuna selle korra olemasolu põhjus on sellise töötaja ja tema tööandja töösuhe.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Järelikult on selline riigisisene meede, nagu on kõne all põhikohtuasjas, hõlmatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>töötingimused<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi nõuab diskrimineerimiskeelu põhimõte, mille spetsiifiline väljendus raamkokkuleppe klausli 4 lõige 1 on, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb tõdeda, et raamkokkuleppega rakendati ja konkretiseeriti diskrimineerimiskeelu põhimõtet vaid osas, mis puudutab niisuguste tähtajaliste ja tähtajatute töölepingutega töötajate erinevat kohtlemist, kes on sarnases olukorras (<DATE ISO="20160914">14. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>de Diego Porras</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑596/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:683">EU:C:2016:683</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb selleks, et hinnata, kas asjaomased isikud teevad sama või samalaadset tööd raamkokkuleppe tähenduses, vastavalt raamkokkuleppe klausli 3 punktile 2 ja klausli 4 punktile 1 välja selgitada, kas kõiki tegureid, nagu töö iseloomu, väljaõppe- ja töötingimusi arvesse võttes võib nende isikute olukorda pidada sarnaseks (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Käesolevas asjas peab eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on ainsana pädev faktilisi asjaolusid hindama, tegema kindlaks, kas G. Vernaza Ayovi oli sarnases olukorras nende alaliste töötajatega, kes töötasid sama tööandja juures samal ajavahemikul (vt analoogia alusel <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Lisaks on selge, et alalisi töötajaid ja selliseid mittealalisi töötajaid nagu G. Vernaza Ayovi koheldakse erinevalt selles osas, mis puudutab võimalikust töölepingu õigusvastasest ülesütlemisest tulenevaid tagajärgi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Järelikult tuleb kontrollida, kas erinevaks kohtlemiseks on objektiivne põhjus, kusjuures selle üle, kas sellise mittealalise töötaja nagu G. Vernaza Ayovi ja alalise töötaja olukord on kõiki asjakohaseid asjaolusid arvestades sarnane, otsustab lõplikult eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb raamkokkuleppe klausli 4 punktis 1 sätestatud mõistest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>objektiivsed põhjused<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> aru saada nii, et see ei võimalda tähtajaliste töölepingutega töötajate ja tähtajatute töölepingutega töötajate erinevat kohtlemist põhjendada asjaoluga, et erinev kohtlemine on ette nähtud üldise ja abstraktse normiga nagu seadus või kollektiivleping (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Samuti väljakujunenud kohtupraktika järgi nõuab nimetatud mõiste, et tuvastatud ebavõrdne kohtlemine oleks põhjendatud täpsete ja konkreetsete asjaoludega, mis iseloomustavad asjasse puutuvat töötingimust konkreetses olukorras, millega seoses see esineb, ning objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, et kontrollida, kas ebavõrdne kohtlemine on tingitud tegelikust vajadusest ja on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ning selleks vajalik. Sellised asjaolud võivad tuleneda eelkõige nende tööülesannete eripärast, mille täitmiseks tähtajalised lepingud on sõlmitud, nimetatud tööülesannete iseloomust või – kui see on asjakohane – liikmesriigi sotsiaalpoliitika legitiimse eesmärgi täitmise vajadustest (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu valduses olevast toimikust ja Euroopa Kohtu küsimustele kohtuistungil antud vastusest ilmneb sellega seoses, et üldnormis, mida kohaldatakse siis, kui töölepingu ülesütlemine distsiplinaarkaristusena tunnistatakse kuritarvituslikuks või õigusvastaseks, on ette nähtud, et tööandja võib valida asjaomase töötaja tööle ennistamise või töötajale hüvitise maksmise vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et üksnes erandina sellest üldnormist tuleb kohustuslikus korras ennistada tööle avaliku halduse kandjate alalised töötajad, kelle töölepingu distsiplinaarkaristusena ülesütlemine on tunnistatud kuritarvituslikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Hispaania valitsus väidab, et see erinev kohtlemine on põhjendatud viimati nimetatud kategooria töötajate töölevõtmise viisi ja sellise töölevõtmise erilise kontekstiga. Asjaomane tööle ennistamise tagatis on seega lahutamatult seotud alaliste töökohtade saamise süsteemiga. Nimelt on avalike teenistujate alusseaduses ette nähtud, et alaliste töötajate töölevõtmise süsteem on valikuline, mis peab selleks, et oleks järgitud võrdsuse põhimõtet, teenete tunnustamise põhimõtet ja avaliku teenistusse tööle saamise suutlikkuse põhimõtet, koosnema ühest või mitmest katsest, selleks et hinnata kandidaatide suutlikkust ning välja selgitada pingerida, või olema kandidaatide teenete hindamise protsessi tulemus. Hispaania seadusandja eesmärk on automaatse tööle ennistamisega juhul, kui töölepingu ülesütlemise on tunnistatud kuritarvituslikuks, kaitsta avalikus teenistuses alalisi töötajaid, järgides võrdsuse, oskuste tunnustamise, võimekuse ja teavitamise põhimõtteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Hispaania valitsus väitis selles küsimuses, et töö säilitamine on kohustuslik nõue, mis tuleneb avaliku halduse kandjas töö saamise konkursi edukalt läbimisest, ning et sellise konkursi edukalt läbimisega on põhjendatud alalisele personalile võrreldes ajutise personali või tähtajatu töölepinguga personaliga enamate tagatiste andmine, milleks on näiteks õigus töökoha püsivusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Hispaania valitsus on arvamusel, et alalistele teenistujatele tagab kohustuslik tööle ennistamine seega töökoha stabiilsuse, võttes arvesse Hispaania konstitutsioonis kehtestatud põhimõtteid, samas kui mittealalisele personalile ei ole töö säilitamine töösuhte otsustav osa, mistõttu sellisel juhul ei pidanud Hispaania seadusandja vajalikuks võtta tööandjaks olevalt haldusasutuselt ära võimalust valida sellise töötaja tööle ennistamise, kelle töölepingu ülesütlemine distsiplinaarkaristusena on tunnistatud õigusvastaseks, ja temale hüvitise maksmise vahel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Hispaania valitsus selgitab, et töölevõtmise viisile omane selline erinevus toob kaasa selle, et töötajale, kes ei ole ametnik, kuid kes on siiski läbinud valikumenetluse, mis vastab võrduse, oskuste tunnustamise ja võimekuse põhimõtetele, võib kohaldada töökoha püsivuse tagatist, mis on erand tööõiguse üldkorrast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Tuleb asuda seisukohale, et kuigi asjaomast erinevat kohtlemist ei saa põhjendada avaliku huviga, mis iseenesest on seotud alaliste töötajate töölevõtmise viisiga, siis võivad sellist erinevat kohtlemist siiski õigustada riigisisese avaliku teenistuse õiguse omapärast tulenevad kaalutlused, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktides 42–44. Sellega seoses nõuavad administratsiooni erapooletuse, tõhususe ja sõltumatuse kaalutlused teatud töökoha püsivust ja stabiilsust. Nende kaalutlustega, millel ei ole vastet tööõiguse üldnormides, on seletatavad ja põhjendatud avalik-õiguslike tööandjate sellise pädevuse piirid, mis seisnevad ühepoolselt lepingu ülesütlemises, ning seetõttu liikmesriigi seadusandja valik mitte anda avalik-õiguslikele tööandjatele õigust valida tööle ennistamise ja kahju hüvitamise vahel, mis on tekitatud sellise töölepingu ülesütlemisega, mis on tunnistatud õigusvastaseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Järelikult tuleb asuda seisukohale, et alaliste töötajate automaatne tööle ennistamine toimub faktilisest ja õiguslikust aspektist selgelt erinevas olukorras kui olukord, milles on mittealalised töötajad (vt analoogia alusel <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Norte Facility</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑574/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:390">EU:C:2018:390</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et tuvastatud ebavõrdne kohtlemine on õigustatud täpsete ja konkreetsete asjaoludega, mis iseloomustavad asjasse puutuvat töötingimust konkreetses olukorras, millega seoses see esineb, ning objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel käesoleva kohtuotsuse punktis 39 mainitud kohtupraktika tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb küsimustele vastata nii, et raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ja mille kohaselt juhul, kui avaliku teenistuse alalise töötaja töölepingu ülesütlemine on tunnistatud õigusvastaseks, ennistatakse asjaomane töötaja kohustuslikus korras tööle, samas kui samas olukorras ajutist töötajat või tähtajatu töölepinguga ajutist töötajat, kes töötab samades ülesannetes nagu alaline töötaja, võimaldatakse hüvitise maksmise vastu tööle mitte ennistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19990628">28. juuni 1999. aasta</DATE> direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas ära toodud <DATE ISO="19990318">18. märtsil 1999</DATE> sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ja mille kohaselt juhul, kui avaliku teenistuse alalise töötaja töölepingu ülesütlemine on tunnistatud õigusvastaseks, ennistatakse asjaomane töötaja kohustuslikus korras tööle, samas kui samas olukorras ajutist töötajat või tähtajatu töölepinguga ajutist töötajat, kes töötab samades ülesannetes nagu alaline töötaja, võimaldatakse hüvitise maksmise vastu tööle mitte ennistada.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>