European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2024/2304

10.10.2024

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2024/2304,

11. aprill 2024,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Tööjõuameti 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Tööjõuameti 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0131/2024),

A.

arvestades, et Euroopa Tööjõuameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse kohaselt (1) oli ameti 2022. aasta lõplik eelarve 34 689 842 eurot, mis tähendab 2021. aastaga võrreldes 43,23 % suurust kasvu; arvestades, et amet saavutas 2021. aasta mais rahalise sõltumatuse ja käivitusperiood peaks jätkuma 2024. aastani, nii töötajate arv kui ka eelarve peaksid kogu selle perioodi jooksul järk-järgult suurenema; arvestades, et ameti eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2022 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

märgib, et 2022. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr 96,52 %, mis on 2021. aasta määrast 0,72 % kõrgem, ning jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 34,93 %, mis on 2021. aasta määrast 4,56 % kõrgem;

2.

märgib murega, et ameti haldusnõukogu võttis ameti 2022. aasta eelarve vastu 17. detsembril 2021, kuid see avaldati Euroopa Liidu Teatajas alles 31. mail 2023; tuletab meelde, et see on vastuolus ameti finantsreeglite artikliga 31 ja sellega kehtestatud läbipaistvuse põhimõttega;

3.

rõhutab asjaolu, et see on ameti teine eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlev raport; rõhutab, et amet on alles algusjärgus ja oma kujunemisetapis; tuletab meelde, et amet alustas tegevust 2019. aastal ja saavutas 2021. aastal rahalise sõltumatuse; rõhutab, et eelseisval perioodil on oluline sisemisi protsesse edasi arendada ja integreerida, kuni amet saavutab 2024. aastal täieliku tegevusstaatuse;

4.

märgib, et kontrollikoja andmetel kandis amet üle 21,8 miljoni euro (65 %) 2022. aasta kulukohustuste assigneeringutest 2023. aastasse üle, sealhulgas 3,4 miljonit eurot (ehk 79,6 %) II jaotise assigneeringuid, mis olid seotud halduskuludega (võrreldes 63,2 %-ga 2021. aastal), ja 16,4 miljonit (ehk 90,6 %) III jaotise tegevuskulude assigneeringuid (võrreldes 37,7 %-ga 2021. aastal); tuletab meelde, et ülekandmiste korduv kõrge määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja osutab struktuursetele probleemidele eelarveprotsessis ja eelarve täitmisel; võtab teadmiseks ameti vastuse selles küsimuses, rõhutades, et III jaotise kohaselt tuleneb märkimisväärne osa ülekandmistest EURESe portaaliga seotud suurest ebakindlusest ning eelarve kavandamine peaks olema tõhusam pärast EURESe portaali strateegia 2023–2030 vastuvõtmist ning et 2023. aasta juuni lõpus oli juba sõlmitud lepinguid rohkem kui 80 % I ja II jaotise ülekandmiste kohta;

5.

rõhutab, et pärast rahalise sõltumatuse saavutamist 2021. aasta mais on ametil märkimisväärses summas ülekandmisi; rõhutab, et amet kui operatiivtegevusega tegelev asutus sõltub suurel määral liikmesriikide kaasamisest ning nende osalemise määr mõjutab oluliselt selle tegevuse elluviimist ja ulatust; rõhutab, et kuna tegevus on enamjaolt vabatahtlik, ei osale kõik liikmesriigid igas tegevuses ja mõned osalevad vaid piiratud ulatuses; kutsub liikmesriike üles tunnistama ameti pakutavat suuremat kasu ning tõhustama koostööd oma pädevate asutuste ja ameti vahel;

Tulemuslikkus

6.

märgib, et amet esitas 2022. aastal esimest korda mitmeaastases raamistikus tööprogrammi (ühtne programmdokument aastateks 2022–2024) ja jätkas oma programmdokumentide täiustamist; märgib lisaks, et amet määras kindlaks peamised strateegilised töövaldkonnad ja nende eesmärgid ning töötas välja strateegiliste valdkondadega seotud uued peamised tulemusnäitajad; märgib, et neid näitajaid, mis sisalduvad ameti ühtses programmdokumendis aastateks 2023–2025, kasutatakse alates 2023. aastast;

7.

väljendab heameelt ameti saavutuste üle oma volituste täitmisel ja 2022.–2024. aasta ühtse programmdokumendi eesmärkide täitmisel, eelkõige 2022. aasta töö üle, hoolimata organisatsiooni jätkuvast kasvust ja arengust tulenevatest katsumustest;

8.

märgib, et amet on koostöös muu hulgas teiste liikmesriikide ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega edukalt rakendanud maanteetranspordi tegevuskava ja sellega seotud kampaaniat #Road2FairTransport; märgib lisaks, et amet viis läbi 33 kooskõlastatud ja ühist kontrolli, milles osales 25 liikmesriiki, ning abistas liiklevate sõidukite demonstratsioonikontrolli;

9.

tunnustab ameti võetud kohustust laiendada oma suutlikkuse suurendamise meetmeid, käivitades programmi „IMI-PROVE“, ning hõlbustada digitehnoloogiat ja innovatsiooni, korraldades ameti 2022. aasta TECHi konverentsi; võtab lisaks teadmiseks, et amet on käivitanud oma vahendusteenuse ning tegelenud oma esimeste juhtumitega;

10.

märgib tunnustusega, et amet reageeris Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste olukorrale, rakendades teavitus- ja täitemenetluse meetmeid, mis keskendusid liikmesriikide toetamisele haavatavate inimeste kaitsmisel deklareerimata töö ja ärakasutamise ohu eest töökohal;

11.

märgib murega, et Euroopa tööturuasutuste (EURES) portaalis on töökohtade registreerimise määr ja tööandjate registreerimise määr märkimisväärselt vähenenud (vastavalt –77 % ja –37 %) võrreldes 2021. aastaga, kuna kehtestati EU Logini nõuded; kutsub ametit üles seda protsessi koostöös komisjoniga lihtsustama;

12.

tunnustab ameti tööd, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel ja komisjonil tagada tööjõu liikuvust käsitlevate liidu õigusnormide õiglane ja tulemuslik täitmine ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ning hõlbustada Euroopas tulemuslikku tööjõu liikuvust EURESe tegevuse kaudu, muutes siseturust saadava kasu saamise kodanikele ja äriühingutele lihtsamaks; väljendab sellega seoses heameelt ameti nelja töörühma töö üle, mis tegelevad teabe, kontrolli, vahendamise ja tööga, mis puudutab Euroopa platvormi deklareerimata töö vastase tegevuse alase koostöö edendamiseks;

13.

märgib, et ameti üks eesmärke on soodustada ja süvendada liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide täitmise tagamisel kogu liidus, sealhulgas kooskõlastatud ja ühiste kontrollide hõlbustamine; ootab komisjoni 2024. aastal antavat hinnangut ameti tulemuslikkuse kohta seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega; märgib, et selle hinnangu põhjal võib komisjon vajaduse korral esitada seadusandlikud ettepanekud ameti tegevusvaldkonna läbivaatamiseks;

Tõhusus ja selle suurendamine

14.

märgib, et amet töötas 2022. aastal välja koostöö teiste liidu asutuste ja organisatsioonidega, et vältida kattumist ja edendada koostoimet; märgib lisaks, et amet on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi komisjoni, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega; märgib, et amet on allkirjastanud ka koostöö raamlepingu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametiga ning alustanud läbirääkimisi Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga;

15.

väljendab heameelt selle üle, et amet edendab moodsat, digitaalset ja paindlikku töökeskkonda, mis suurendab töötajate heaolu, ning vähendab hübriidtöönormide rakendamise kaudu oma keskkonnamõju, aidates vähendada CO2 heidet; võtab lisaks teadmiseks ameti saavutused seoses Slovakkias asuvate hoonetega, olles saanud kuldsertifikaadi „Leadership in Energy and Environmental Design“, vastates Euroopa Komisjoni rangetele kriteeriumidele;

16.

märgib, et amet on jätkanud täiustatud registrisüsteemis, Sysperi süsteemis, e-riigihankes ja Speedwellis oma funktsioonide rakendamist, muu hulgas selleks, et parandada süsteemide ja töövoogude tõhusust;

17.

märgib, et amet kuulub nende liidu asutuste hulka, kes ei ole veel koostanud asutuse tegevuskava selleks, et parandada oma tegevuse energiatõhusust ja kliimaneutraalsust;

18.

ergutab ametit arendama aktiivset koostööd teiste ametitega ja andma Euroopa Parlamendile tehtud edusammudest korrapäraselt aru;

Personalipoliitika

19.

märgib, et 31. detsembri 2022. aasta seisuga olid ametikohtade loetelus olevad kohad täidetud 86 % ulatuses, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 57 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 49 ajutist teenistujat; märgib, et 2022. aastal töötas ameti heaks veel 13 lepingulist töötajat ja 55 lähetatud riiklikku eksperti (sealhulgas 27 liikmesriikide kontaktametnikku); märgib, et amet saavutas pärast intensiivseid värbamispüüdlusi 2022. aastal oma töötajate arvu olulise kasvu;

20.

võtab teadmiseks ameti kõrgema ja keskastme juhtkonna soolise jaotuse, kus kuuest liikmest neli on mehed (67 %); võtab teadmiseks ameti haldusnõukogu soolise tasakaalu, kus 34 liikmest 20 on mehed (59 %); võtab lisaks teadmiseks ameti kogu töötajaskonna soolise tasakaalu, kus 65 töötajast 41 on naised (63 %); tuletab meelde, et tuleb tagada töötajate sooline tasakaal, ja kutsub ametit üles jätkuvalt arvestama seda aspekti seoses edasise töötajate töölevõtmise ning eelkõige kõrgema ja keskastme juhtkonna valimisega; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid oma kandidaatide esitamisel ameti haldusnõukogusse arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust; märgib rahuloluga, et ametil oli 2022. aasta lõpus oma ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel (koosseisulised töötajad) 27 eri rahvust;

21.

märgib, et ameti suutlikkus on 2022. aastal märkimisväärselt suurenenud tänu tema pühendumusele meelitada ligi kvaliteetseid talente ning ametis töötab 117 töötajat (2022. aastal); märgib lisaks, et amet peab jätkama suuri pingutusi värbamisel, uute töötajate sisseelamisel ja selliste katsumustega tegelemisel nagu käive ja töökohtade vähenemine; märgib lisaks, et ameti värbamispoliitika põhineb jätkuvalt võrdse kohtlemise ning avatud ja läbipaistvate värbamismenetluste põhimõtetel ning see avaldatakse ja edastatakse kõigile huvitatud isikutele;

22.

märgib, et 2022. aasta lõpus oli ajutiste töötajate (lähetatud riiklikud eksperdid ja muud ajutised töötajad) osakaal ametis 58 %; juhib tähelepanu sellele, et suur sõltuvus ajutistest töötajatest toob kaasa pideva suure tööjõu voolavuse, millega kaasneb oht kaotada eksperditeadmised (eriteadmised, sidusrühmadega loodud kontaktvõrgustikud), mis võib negatiivselt mõjutada ameti tegevussuutlikkust; tunnustab ameti üleskutset muuta 15 lähetatud eksperdi ametikohta ajutiste teenistujate ametikohtadeks, ilma et oleks vaja suurendada mitmeaastases finantsselgituses kavandatud eelarvet, et tagada ameti tegevusstabiilsus, teadmiste säilitamine ja oma eesmärkide tõhus rakendamine;

23.

võtab teadmiseks asjaolu, et amet võttis viieks kuuks (2022. aasta novembrist 2023. aasta märtsini) tööle ajutise töötaja ja praktikandi ning andis neile ABACi juurdepääsuõigused, mis võimaldasid neil sisestada andmeid ja algatada toiminguid iga-aastase eelarve sulgemise menetluse toetamiseks; tuletab meelde, et ajutiste töötajate kasutamine ameti eelarve täitmisega seotud finantsoperatsioonideks on vastuolus ameti finantsreeglite artikli 41 lõikega 1, milles on sätestatud, et eelarve täitmise volitusi võib delegeerida ainult ameti töötajatele; märgib, et ameti andmetel ja selleks, et tagada talitluspidevus koosseisuliste töötajate puudumise ja ebahariliku töökoormuse korral, määrati erandkorras piiratud ajavahemikuks ajutistele töötajatele / praktikantidele andmesisestaja ja finantsalgataja rollid, pärast vajaliku koolituse saamist ja kõigi finantstehingute puhul järelevalvava kontrollija määramist;

24.

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet jätkas selliste personalieeskirjade ja -määruste vastuvõtmist ja rakendamist nagu poliitika inimväärikuse kaitse ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmise kohta, uued personalieeskirjad tööaja ja hübriidtöö kohta ning õppe arendamise raamistik, millega rakendatakse haldusuurimiste läbiviimist käsitlevaid sätteid ja distsiplinaarsätteid;

25.

märgib, et amet pakkus integratsiooni toetavaid meetmeid, sealhulgas meeskonnatööd arendavaid ja sotsiaalseid üritusi ja tegevusi, infopakette, mitmeid koolitusi ning toetust töötajate ja pereliikmete registreerimiseks riiklikes ametiasutustes; märgib lisaks, et amet korraldab iga-aastast heaolu impulssuuringut, et mõõta heaolu, töötajate rahulolu ja koguda töötajate seisukohti; väljendab heameelt selle üle, et amet korraldas esimesed personalikomitee valimised ja asutas selle edukalt 2022. aastal;

26.

märgib, et amet on pühendunud töökohal võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamisele ja nende nimel tegutsemisele, tagades, et tema värbamismenetlustes ei diskrimineeritaks muu hulgas soo, nahavärvi ja rassi alusel; märgib, et selle töö tulemusel paranes töötajate mitmekesisust käsitlev statistika võrreldes 2021. aastaga; märgib lisaks, et amet on välja töötanud rea meetmeid puuetega inimeste integreerimiseks, tagades võrdse osalemise vestlustel ja testidel;

Hanked

27.

märgib, et amet koostas 2022. aastal oma hankekava kooskõlas operatiivtegevusega ja ettevõttealaste vajadustega, võttes hangete väljakuulutamistes arvesse keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte ning edendades sotsiaalselt vastutustundlikke riigihankeid; märgib lisaks, et amet töötas oma hankekava tõhususe suurendamise ja õigeaegse rakendamise nimel ning kavatseb kasutada oma 2023. aasta hankekava ettevalmistamisel riigihangete haldamise vahendi taotlusmoodulit;

28.

võtab teadmiseks, et kontrollikoja andmetel kehtestati ühes hankemenetluses, mille eesmärk oli toetada ameti tegevust koolitusürituste kavandamisel, korraldamisel ja läbiviimisel, hanketingimustega lepingu maksimaalseks maksumuseks kuus miljonit eurot nelja aasta jooksul; märgib, et amet sõlmis lepingu pakkujaga, kelle hinnapakkumus oli 12,9 miljonit eurot; tuletab meelde, et see on vastuolus finantsmääruse I lisa punkti 12.3 alapunktiga a, milles on sätestatud, et pakkumusi ei loeta vastuvõetavaks, „kui pakkumuse hind ületab avaliku sektori hankija maksimaalset eelarvet, mis on kindlaks määratud ja dokumenteeritud enne hankemenetluse alustamist“; märgib lisaks, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et see hange ja lepingu sõlmimine on ebaseaduslikud, kuigi 2022. aastal ei tehtud selle lepinguga seotud makseid;

29.

tuletab meelde, et hankelepingute sõlmimise korra eesmärk on võimaldada hankijatel saada vajalikke kaupu ja teenuseid parima hinnaga, tagades samal ajal pakkujate vahelise ausa konkurentsi ning läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete järgimise; kutsub ametit üles veelgi parandama oma riigihankemenetlusi, et tagada kohaldatavate õigusnormide täielik järgimine ning avaliku sektori vahendite parim võimalik väärtus;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

30.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad püüdlused tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, ning võtab teadmiseks, et ameti haldusnõukogu liikmete huvide konflikti deklaratsioonid avaldatakse ameti veebisaidil;

31.

märgib, et amet avaldab oma tegevdirektori elulookirjelduse ja töötab oma haldusnõukogu liikmete ja keskastme juhtide elulookirjelduste avaldamisega 2023. aastal; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

32.

on teadlik, et amet võttis 2023. aastal vastu tegevdirektori otsuse teabe avaldamise kohta seoses huvide esindajate ja muude välisasutustega toimunud koosolekutega; märgib, et selle otsusega avalikustab amet teabe kõigi koosolekute kohta, mida peetakse tegevdirektori, haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe poolt, kui nad tegutsevad selles ametis, ning üksuste juhatajate poolt huvide esindajate ja muude välisasutustega;

33.

märgib, et amet võttis 2022. aasta novembris vastu huvide konfliktide poliitika, mis hõlmab haldusnõukogu, sidusrühmade rühma, ameti töörühmade ja arutlusringide liikmeid ja vaatlejaid, sealhulgas deklareerimata töö vastase koostöö tõhustamise platvormi, väliseksperte ja lähetatud riiklikke eksperte, sealhulgas liikmesriikide kontaktametnikke; märgib lisaks, et 2022. aastal ei teatatud ühestki huvide konfliktide või rikkumisest teatamise juhtumist;

34.

märgib, et amet on kehtestanud kõigi oma töötajate jaoks teenistuse lõppemise kontrollnimekirja ja konfidentsiaalsuse vormi, mis sisaldab viiteid personalieeskirjadega seotud kohustustele teenistuse lõppemisel;

Sisekontroll

35.

võtab kontrollikoja aruande põhjal murelikult teadmiseks, et ameti sise-eeskirjade kohaselt peavad lähetatud riiklikud eksperdid ja liikmesriikide kontaktametnikud elama Bratislavas; on teadlik, et lähetatud riiklikud eksperdid ja liikmesriikide kontaktametnikud saavad Bratislavas elamiskulude katmiseks päeva- ja igakuist toetust ning et nende saamiseks peavad nad esitama ametliku deklaratsiooni selle kohta, et nad tegelikult seal elavad, ning võtma kohustuse esitada taotluse korral elukohatõend; märgib, et amet ei suutnud kontrollikoja palvel tõendada, et konkreetne liikmesriigi kontaktametnik elas Bratislavas, mis viis järelduseni, et sellele liikmesriigi kontaktametnikule makstud hüvitised kogusummas 83 734 eurot, millest 50 700 eurot maksti 2022. aastal, olid ebaseaduslikud; on seisukohal, et ameti eelkontrollid nende deklaratsioonide suhtes on nõrgad, kuna need põhinevad üksnes lähetatud riiklike ekspertide ja liikmesriikide kontaktametnike deklaratsioonidel, mitte dokumentaalsetel tõenditel; peab kahetsusväärseks järelkontrollide puudumist ja seda, et see tekitab ohu, et ameti poolt nende toetustena makstavad summad ei pruugi olla õiged; võtab teadmiseks, et alates 2023. aastast on amet tugevdanud lähetatud riiklike ekspertide toimiku haldamist ja kontrolli, eriti eelkontrollide puhul, kus kõigilt lähetatud riiklikelt ekspertidelt nõutakse elukohatõendit;

36.

juhib tähelepanu kontrollikoja tähelepanekule, et amet ei olnud lepingute täitmise valdkonnas oma eelkontrolle täielikult kehtestanud ega ametlikult vormistanud ega loonud järelkontrolle; märgib eelkõige, et amet oli kiitnud heaks maksed tõlkimise, ürituste korraldamise, koolituse ja kommunikatsiooni eest, ilma et oleks täielikult kontrollitud põhiparameetreid, mis määravad kindlaks makstavad hinnad, nt osutatavate teenuste hulk, vastavus kvaliteedi miinimumnõuetele ja ühikuhinnad; väljendab sellega seoses sügavat muret ja juhib tähelepanu sellele, et need puudused ja nende kõrvaldamata jätmine võivad ohustada avaliku sektori vahendite kasutamist;

37.

nõuab tungivalt, et amet hindaks ümber ja ajakohastaks oma siseprotsesse, eelkontrolle ja järelkontrolli metoodikat, et kontrollikoja tähelepanekuid usaldusväärselt käsitleda, ning annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru sellega seoses võetud meetmetest;

38.

rõhutab asjaolu, et alates 2023. aastast on rakendatud algatusi asutuse eelkontrollide tõhustamiseks, sealhulgas töötajate erikoolitus finantsmenetluste ja eelkontrollide valdkonnas;

39.

märgib, et ameti haldusnõukogu võttis 2020. aastal vastu sisekontrolliraamistiku ja selle väljatöötamine viiakse lõpule 2023. aastal, tuginedes siseauditi talituse soovitustele sisekontrolliraamistiku kohta;

40.

märgib, et amet viib läbi iga-aastase riskihindamise ning viimistles ja koostas 2022. aastal tegevuskava projekti oma riskide vähendamiseks; märgib lisaks, et amet võttis vastu ja rakendas oma pettusevastase strateegia aastateks 2021–2023 ning et strateegia rakendamist jälgitakse spetsiaalse tegevuskava kaudu;

41.

tuletab meelde, et amet ei ole veel vastu võtnud oma talitluspidevuse kava, mis on väljatöötamisel ja mis viiakse lõpule 2023. aastal;

42.

on teadlik, et ametil on praegu kasvuperiood; märgib, et sisekontrolliraamistiku näitajate väljatöötamine viiakse lõpule siseauditi talituse sisekontrolliraamistiku auditi soovituste põhjal, mis viiakse läbi 2023. aastal;

Muud kommentaarid

43.

võtab murega teadmiseks märkimisväärse töö, mida amet peab tegema, eelkõige sisekontrollimehhanismide tugevdamisel; võtab teadmiseks ameti kuhjunud kavad, mille rakendamised kavandati 2023. aastasse, mille puhul eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon eeldab, et amet saavutab ja edastab konkreetsed tulemused, et tuvastatud puudused tõhusalt kõrvaldada; mõistab siiski, et alates ameti tegevuse alustamisest 2019. aastal on töö veel pooleli;

44.

märgib, et amet on rakendanud olulisi meetmeid, nagu CERT-EU, mis hõlmab muu hulgas logi, topeltvõtmega krüpteerimist ja ühenduvust Euroopa Komisjoni süsteemidega, oma küberturvalisuse suurendamiseks ja oma hankeprotsesside digitaliseerimiseks;

45.

väljendab heameelt selle üle, et amet on algatanud keskkonnaanalüüsi ning keskkonnaaruande ja EMASi sertifitseerimise rakendamise tegevuskava ettevalmistamise, mis viiakse lõpule 2023. aastaks;

46.

märgib, et amet võttis 2023. aasta alguses vastu uue teabevahetusstrateegia aastateks 2023–2026, mille eesmärk on suurendada ameti nähtavust ja mainet ning teadlikkust ameti töö kohta; märgib lisaks, et amet korraldas koos teiste asutustega ja koostöös Euroopa Parlamendiga ürituse, et uurida noorte probleeme ja võimalusi;

47.

märgib, et amet on oma keskkonnamõju vähendamiseks rakendanud mitmeid meetmeid, kuid ei ole veel välja töötanud kirjalikku keskkonnastrateegiat ja kavatseb sellega alustada 2023. aastal;

48.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 11. aprilli 2024. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)   ELT C 119, 31.3.2023, lk 22.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2024)0280.


ELI: http://data.europa.eu/eli/res/2024/2304/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)