<TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI>3Direktiivi 2009/138 põhjendused 117–119, 123, 125, 126 ja 130 on sõnastatud järgmiselt:(117)Kuna tervendamismeetmeid ja lõpetamismenetlust käsitlevad siseriiklikud õigusaktid ei ole ühtlustatud, tuleb siseturu piires tagada kindlustusandjate tervendamismeetmete ja lõpetamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide vastastikune tunnustamine ning vajalik koostöö, võttes arvesse kõnealuste meetmete ühtsuse, kõikehõlmavuse, kooskõlastamise ja avaldamise vajalikkust ning kindlustusvõlausaldajate võrdse kohtlemise ja kaitsmise vajadust.(118)Tuleks tagada liikmesriigi pädeva asutuse poolt vastu võetud tervendamismeetmete, mille eesmärk on säilitada või taastada kindlustusandja majanduslik usaldatavus ning vältida lõpetamist nii palju kui võimalik, täielik mõju kogu [Euroopa Liidus]. Kõnealuste tervendamismeetmete ning lõpetamismenetluse mis tahes mõju kolmandatele riikidele ei tohiks siiski muuta.(119)Tuleks eristada tervendamismeetmete ja lõpetamismenetlusega seotud pädevaid asutusi ning kindlustusandjate järelevalveasutusi.[…]
(123)Üksnes päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel peaks olema volitus teha otsuseid kindlustusandjate lõpetamismenetluse kohta. Otsused peaksid kehtima kõikjal [liidus] ning kõik liikmesriigid peaksid neid tunnustama. Otsused tuleks avaldada nii päritoluliikmesriigis sätestatud korras kui ka Euroopa Liidu Teatajas. Teave tuleks edastada ka teadaolevatele [liidus] asuvatele võlausaldajatele, kellel peaks olema õigus esitada nõudeid ja märkusi.[…]
(125)Kõiki lõpetamismenetluse algatamise, läbiviimise ja lõpetamise tingimusi peaks reguleerima päritoluliikmesriigi õigus.(126)Tagamaks liikmesriikide kooskõlastatud tegutsemist, tuleks päritoluliikmesriigi ja kõikide teiste liikmesriikide järelevalveasutusi viivitamata teavitada lõpetamismenetluse algatamisest.[…]
(130)Õiguspäraste ootuste ja teatud tehingute kindluse kaitsmiseks liikmesriigis, mis ei ole päritoluliikmesriik, on vaja määrata kindlaks tervendamismeetmete ja lõpetamismenetluse mõjude suhtes pooleliolevatele kohtuasjadele ning kohtuasjast tulenevatele individuaalsetele täitetoimingutele kohaldatav õigus.4Direktiivi artiklis 13 Mõisted on sätestatud:Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
- 8)päritoluliikmesriik – hõlmab järgmisi liikmesriike:
- a)kahjukindlustuse puhul liikmesriik, kus asub riski kindlustava kindlustusandja peakontor;
- b)elukindlustuse puhul liikmesriik, kus asub kohustuse võtnud elukindlustusandja peakontor;
- c)edasikindlustuse puhul liikmesriik, kus asub edasikindlustusandja peakontor.
[…].
5Direktiivi artikkel 144 Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on sõnastatud järgmiselt:1.Päritoluliikmesriigi järelevalveasutus võib tunnistada kindlustus‑ või edasikindlustusandjale antud tegevusloa kehtetuks järgmistel juhtudel:
- a)asjaomane kindlustus‑ või edasikindlustusandja ei kasuta tegevusluba 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või lõpetab tegevuse rohkem kui kuueks kuuks, välja arvatud juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;
- b)asjaomane kindlustusandja ei vasta enam tegevusloa andmise tingimustele;
- c)asjaomane kindlustus‑ või edasikindlustusandja jätab olulisel määral täitmata oma kohustused, mis tulenevad tema tegevust reguleerivatest normidest.
Päritoluliikmesriigi järelevalveasutus tunnistab kindlustus‑ või edasikindlustusandjale antud tegevusloa kehtetuks, kui kindlustus‑ või edasikindlustusandja ei täida miinimumkapitalinõuet ning järelevalveasutus on seisukohal, et esitatud finantseerimisskeem on põhimõtteliselt ebapiisav või asjaomane kindlustus‑ või edasikindlustusandja ei suuda rakendada heakskiidetud skeemi kolme kuu jooksul pärast miinimumkapitalinõude mittetäitmise tuvastamist.
2.Tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse kaotamise korral teatab päritoluliikmesriigi järelevalveasutus sellest teiste liikmesriikide järelevalveasutustele ning need võtavad asjakohased meetmed, et takistada kindlustus‑ ja edasikindlustusandjal nende territooriumil uute tegevuste alustamist.Päritoluliikmesriigi järelevalveasutus võtab koostöös kõnealuste asutustega kõik vajalikud meetmed kindlustatud isikute huvide kaitseks ja piirab eriti kindlustusandja vara vaba käsutamist vastavalt artiklile 140.3.Iga tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus sisaldab üksikasjalikke põhjendusi ning sellest teatatakse asjaomasele kindlustus‑ või edasikindlustusandjale.
6Sama direktiivi IV jaotises Kindlustusandjate tervendamine ja lõpetamine asuv artikkel 268 Mõisted näeb ette:1.Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:
- a)pädevad asutused – liikmesriikide haldus‑ või kohtuorganid, mis on pädevad tervendamismeetmete ja lõpetamismenetluse küsimustes;
[…]
- d)lõpetamismenetlus – kõiki võlausaldajaid käsitlev menetlus, mis hõlmab kindlustusandja varade realiseerimist ja tulude jaotamist võlausaldajate, aktsionäride või liikmete vahel, nagu see on asjakohane, ning millega kindlasti kaasneb pädevate asutuste sekkumine, kaasa arvatud juhud, kui kõiki võlausaldajaid käsitlev menetlus lõpetatakse kompromissi või muu samalaadse meetmega, olenemata sellest, kas menetlus põhineb maksejõuetusel või mitte ja on vabatahtlik või kohustuslik;
[…].
7Direktiivi 2009/138 artikkel 273 Lõpetamismenetluse algatamine ja järelevalveasutuste teavitamine näeb ette:1.Kindlustusandja ja selle teistes liikmesriikides asuvate filiaalide lõpetamismenetluse algatamise kohta on õigus teha otsus ainult päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel. Selle otsuse võib teha tervendamismeetmete puudumisel või pärast nende vastuvõtmist.2.Päritoluliikmesriigi õigusaktide kohaselt vastuvõetud otsust kindlustusandja ja selle teistes liikmesriikides asuvate filiaalide lõpetamismenetluse algatamise kohta tunnustatakse lisaformaalsusteta kogu [liidus] ning see hakkab kehtima kohe pärast otsuse jõustumist liikmesriigis, kus menetlus algatatakse.3.Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavad viivitamata kõnealuse liikmesriigi järelevalveasutustele lõpetamismenetluse algatamise otsusest, võimaluse korral enne menetluse algatamist ja kui see ei ole võimalik, siis kohe pärast selle algatamist.Päritoluliikmesriigi järelevalveasutused teatavad oma otsusest algatada lõpetamismenetlus ja selle võimalikest praktilistest mõjudest viivitamata kõigi teiste liikmesriikide järelevalveasutustele.
8Direktiivi artikkel 274 Kohaldatav õigus sätestab:1.Kindlustusandja suhtes lõpetamismenetluse algatamise otsuseid, lõpetamismenetlust ja selle mõju reguleerivad päritoluliikmesriigi õigusnormid, kui artiklites 285–292 ei ole sätestatud teisiti.2.Päritoluliikmesriigi õigusega määratakse kindlaks vähemalt järgmised asjaolud:
- a)millised varad moodustavad pankrotivara ja nende varade käsitlemine, mida kindlustusandja on omandanud või mis on tema valdusse läinud pärast lõpetamismenetluse algatamist;
- b)kindlustusandja ja likvideerija volitused;
- c)tasaarvestuse tingimused;
- d)lõpetamismenetluse mõju kindlustusandja olemasolevatele lepingutele;
- e)lõpetamismenetluse mõju üksikvõlausaldajate algatatud menetlustele, välja arvatud artiklis 292 osutatud pooleliolevad kohtumenetlused;
- f)nõuded, mida esitatakse kindlustusandja varadele, ja pärast lõpetamismenetluse algatamist tekkivate nõuete käsitlemine;
- g)nõuete esitamise, tõendamise ja vastuvõtmise eeskirjad;
- h)varade realiseerimisest saadud tulu jaotamise ja nõuete järjekorra eeskirjad ning võlausaldajate õigused, kelle nõuded on asjaõiguse või tasaarvestuse alusel pärast lõpetamismenetluse algatamist osaliselt rahuldatud;
- i)eelkõige kompromissi teel lõpetamismenetluse lõpetamise tingimused ja selle mõju;
- j)võlausaldajate õigused pärast lõpetamismenetluse lõpetamist;
- k)isik, kes kannab lõpetamismenetluse käigus tekkinud kulud ja kulutused, ning
- l)kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute õigustühisuse, vaidlustamise või kehtetuks tunnistamise eeskirjad.
9Kõnealuse direktiivi artiklis 292 on sätestatud:Tervendamismeetmete või lõpetamismenetluse mõju kindlustusandjalt võõrandatud vara või õigusi käsitlevale pooleliolevale kohtumenetlusele reguleeritakse ainult selle liikmesriigi õigusega, kelle territooriumil kohtumenetlus toimub.
<TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Bulgaaria õigus</HT></HT></P></TI>10Kindlustusseadustiku (Kodeks za zastrahovaneto; edaspidi KZ) artiklis 624 on sätestatud:(1)Otsus algatada teises liikmesriigis tegevusloa saanud kindlustusandja suhtes lõpetamis- või maksejõuetusmenetlus on Bulgaarias kohaldatav ajast, mil see otsus teises liikmesriigis jõustub.(2)Kui teise liikmesriigi pädev asutus teatab [finantsjärelevalve komisjonile] lõpetamis- või maksejõuetusmenetluse algatamisest, võtab komisjon meetmed avalikkuse teavitamiseks.(3)Lõike 2 kohane teatis sisaldab teavet asjaomases liikmesriigis lõpetamis- või maksejõuetusmenetluses pädeva haldus- või justiitsasutuse, kohaldatavate õigusnormide ning määratud likvideerija või pankrotihalduri kohta.
11KZi artikkel 630 on sõnastatud järgmiselt:(1)Kindlustusandja lõpetamis- või maksejõuetusmenetluse suhtes on kohaldatav Bulgaaria õigus, kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti.(2)Töölepingutele ja töösuhetele kohaldatakse selle liikmesriigi õigusnorme, mis on nende töölepingute ja töösuhete suhtes kohaldatavad.(3)Nende lepingute suhtes, millega antakse liikmesriigi territooriumil asuva kinnisasja kasutusõigus või antakse üle omandiõigus, kohaldatakse selle liikmesriigi õigust.(4)Liikmesriigi avalikku registrisse kantud selliste kindlustusandja õiguste suhtes, mis on seotud kinnisasja, laeva või õhusõidukiga, kohaldatakse selle liikmesriigi õigust.
12Rahvusvahelise eraõiguse seadustiku (Kodeks na mezhdunarodnoto chastno pravo) artikkel 43 sätestab:(1)Kohus või muu õigusasutus teeb omal algatusel kindlaks välisriigi õiguse sisu. Ta võib kasutada rahvusvahelistes lepingutes ette nähtud vahendeid, taotleda teavet justiitsministeeriumilt või muult asutuselt ning küsida ekspertidelt ja eriasutustelt arvamust.(2)Pooled võivad esitada dokumente, mis tõendavad nende välisriigi õigusnormide sisu, millele nad oma nõuetes või vastuväidetes tuginevad, või teha muul viisil koostööd kohtu või muu õigusasutusega.(3)Kui kohaldatav õigus on valitud, võib kohus või muu õigusasutus kohustada pooli andma oma panust selle sisu kindlakstegemisse.