Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/591/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Lätis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)       7. juuli 2009. aasta otsusega 2009/591/EÜ,[1] järgides komisjoni soovitust vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, otsustas nõukogu, et Lätil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori eelarve puudujääk ulatus 2008. aastal 4,0%-ni SKPst, mis ületas aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, kusjuures valitsemissektori koguvõlg oli 19,5 % SKPst, mis jääb tublisti allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst[2].

(2)       Aluslepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[3] artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu komisjoni soovituse põhjal 7. juulil 2009 Lätile soovituse, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks. Soovitus avalikustati.

(3)       Vastavalt aluslepingutele lisatud protokolli (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta)[4] artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad.

(4)       Kaaludes, kas otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks kehtetuks tunnistada, peaks nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tunnistada kehtetuks üksnes siis, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil kontrollväärtust 3 % SKPst[5].

(5)       Nende andmete põhjal, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast Läti poolt enne 1. aprilli 2013 esitatud aruannet, ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi alusel on võimalik teha järgmised järeldused.

– Pärast valitsemissektori eelarve suurt puudujääki 2009. ja 2010. aastal (vastavalt 9,8 % ja 8,1 % SKPst), milles kajastusid osaliselt finantssektori stabiliseerimise meetmed, hakkas puudujääk 2011. aastal kiiresti vähenema ning jõudis 3,6 %-ni SKPst. See paranemine peegeldas majanduse kohandamisprogrammi raames toimunud märkimisväärset ja laiaulatuslikku eelarve konsolideerimist ajavahemikul 2009–2011, mida toetati maksebilansiabiga, ning samuti tsükliliste tingimuste paranemist. Kohandamisprogramm viidi edukalt lõpule 2012. aasta jaanuaris. 2012. aastal vähenes valitsemissektori eelarve puudujääk veelgi ja jõudis tasemeni 1,2 % SKPst, ületades seega 2012. aasta lähenemisprogrammis seatud puudujäägieesmärgi (2,1 % SKPst) ning jäädes tublisti allapoole asutamislepingu kontrollväärtust (3 % SKPst). Tulude poolt mõjutasid soodsad tsüklilised tingimused ja maksusüsteemi tõhustamine, samal ajal oli kulude kasv tunduvalt väiksem kui SKP nominaalkasv. Selle tulemusena kasvas valitsemissektori tulude osa SKPst 2012. aastal ¼ protsendipunkti võrra ning valitsemissektori kulud vähenesid 2 protsendipunkti.

– 2013. aasta lähenemisprogrammis prognoositakse, et valitsemissektori eelarve puudujääk on 2013. aastal 1,1 % SKPst ning see püsib seejärel kuni 2016. aastani tasemel 0,9 % SKPst. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis ennustatakse, et valitsemissektori eelarvepuudujääk jääb 2013. aastal enam-vähem muutumatuks tasemel 1,2 % SKPst ja väheneb 0,9 %-ni SKPst 2014. aastal, jäädes seega tublisti allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst.

– Valitsemissektori koguvõlg püsis 2012. aastal 40,7 % tasemel SKPst. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb valitsemissektori koguvõlg 2013. aastal 43,2 %-ni SKPst, kuna valitsus kogub vahendeid ajavahemikuks 2014–2015 kavandatud suurteks võlgade tagasimakseteks. Võlg peaks vähenema umbes 40 %-ni SKPst 2014. aastal, kui tagasimaksmine algab.

(6)       Nõukogu tuletab meelde, et Läti peaks alates 2013. aastast ehk ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnevast aastast tagama stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuete täitmise ning pidama sealhulgas kinni kulueesmärgist.

(7)       Kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõikega 12 tunnistatakse nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta kehtetuks, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud.

(8)       Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Lätis kõrvaldatud ja seega tuleks otsus 2009/591/EÜ tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Lätis on kõrvaldatud.

Artikkel 2

Otsus 2009/591/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 202, 4.8.2009, lk 50.

[2]               Valitsemissektori eelarve 2008. aasta puudujääki ja koguvõlga hiljem korrigeeriti ning need on nüüd vastavalt 4,2 % ja 19,8 % SKPst.

[3]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

[4]               ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

[5]               Kooskõlas 3. septembri 2012. aasta dokumendiga „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”, vt:            http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/coc/code_of_conduct_en.pdf