31963R0007



Euroopa Liidu Teataja 180 , 10/12/1963 Lk 2849 - 2853
Taanikeelne eriväljaanne: Seeria I Peatükk 1963-1964 Lk 0051
Ingliskeelne eriväljaanne: Seeria I Peatükk 1963-1964 Lk 0056
Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 1 Lk 0087
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 12 Köide 1 Lk 0081
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 12 Köide 1 Lk 0081


Nõukogu määrus nr 7/63/Euratom,

3. detsember 1963,

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 18 sätestatud vahekohtukomitee töökorra kohta

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 18,

võttes arvesse Euroopa Kohtu ettepanekut

ning arvestades, et:

nõukogu ülesanne on kehtestada Euroopa Kohtu ettepaneku põhjal vahekohtukomitee töökord;

vahekohtukomitee ülesehitust ja toimimist käsitlevate tingimuste ja komitee töökorra kehtestamisel on oluline soodustada selle komitee kasutamist litsentside andmisel tekkivate vaidluste lahendamisel;

seetõttu on asjakohane, et vahekohtukomitee koosneks liikmesriikide kodanikest, kellel on õigusalane või tehniline väljaõpe või sellealased kogemused, mida on vaja komitee nõuetekohaseks toimimiseks mitmesugustes valdkondades; komitee peaks kokku tulema vahekohtutena, mis koosnevad piiratud arvust vahekohtunikest; igas menetlusjärgus peaks saama pooltele pakkuda leppimisvõimalust, kusjuures menetlemine peaks olema tasuta;

vahekohtukomitee liikmed peaksid täitma oma kohustusi täiesti sõltumatult ja seetõttu olema oma ametikohustuste täitmisel kohtulikult puutumatud;

on oluline, et vahekohtukomitee nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud haldusmehhanismid ja sellega seotud kulud oleksid võimalikult väikesed, mistõttu komitee kantselei tuleks moodustada Euroopa Kohtu juurde,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Vahekohtukomitee koosseis

Artikkel 1

Lõige 1

Lõige 2

Lõige 3

Lõige 4

Lõige 5

Lõige 6

Artikkel 2

Lõige 1

Lõige 2

Artikkel 3

Komitee liikmetel on oma ametikohustuste täitmisel, sealhulgas suuliste või kirjalike avalduste tegemisel kohtulik puutumatus. Neile jääb kõnealune puutumatus ka pärast ametisoleku lõppemist.

Euroopa Kohus võib täiskogu istungil selle puutumatuse ära võtta.

Artikkel 4

Ükski komitee liigi ei või osaleda ühegi sellise asja lahendamisel, milles ta on eelnevalt osalenud ühe poole esindajana, nõustajana või advokaadina või milles teda kohtu või uurimiskomisjoni liikmena või muudes ülesannetes on kutsutud arvamust esitama.

Kui mõni komitee liige mingil erilisel põhjusel leiab, et ta ei tohiks osaleda teatava kohtuasja otsustamisel või läbivaatamisel, teatab ta sellest esimehele. Kui komitee esimees mingil erilisel põhjusel leiab, et mõni liige ei tohiks teatava kohtuasja arutamisel osaleda, teatab ta sellest asjaomasele liikmele.

Käesoleva artikli kohaldamisel ilmnevad raskused lahendatakse komitee otsusega.

Artikkel 5

Lõige 1

Lõige 2

Artikkel 6

Lõige 1

Lõige 2

Artikkel 7

Euroopa Kohtu ettepaneku põhjal otsustab nõukogu komitee liikmetele makstavad summad.

Artikkel 8

Komitee asukoht on sama, mis Euroopa Kohtul. Artikli 10 lõikes 1 osutatud vahekohus võib poolte kokkuleppel otsustada erandlikult kokku tulla mõnes muus ühenduse paigas.

Artikkel 9

Komitee sekretäri ülesandeid täidab Euroopa Kohtu ametnik, kelle Euroopa Kohus nimetab kokkuleppel komitee esimehega. Tema ülesanded määrab komitee oma esimehe ettepaneku põhjal ja need kinnitab Euroopa Kohus.

Vahekohtunike nimetamine ja ametlike keelte valimine

Artikkel 10

Lõige 1

Lõige 2

Lõige 3

Lõige 4

Artikkel 11

Lõige 1

Lõige 2

Artikkel 12

Menetlus toimub mõnes ühenduse ametlikus keeles. Menetluskeele valib patendi, ajutiselt kaitstud patendiõiguse või kasuliku mudeli omanik või patenditaotluse esitaja.

Vahekohus võib siiski lubada ühe poole taotlusel ja pärast teise poole ärakuulamist täielikult või osaliselt menetluskeelena kasutada mõnda muud ametlikku keelt. Euroopa Aatomienergiaühenduse Komisjon ei või sellist taotlust esitada.

Lepitamine

Artikkel 13

Lõige 1

Lõige 2

Lõige 3

Menetlemine

Artikkel 14

Vahekohus otsustab, kas enne suulist arutamist on vaja vahetada kirjalikke seletusi. Sel juhul määrab vahekohtu esimees kirjaliku seletuste arvu ja asjakohased tähtajad.

Sekretär teatab nendest tähtaegadest pooltele, kes saadavad oma kirjalikud seletused sekretärile; viimane edastab seletused vastaspoolele ja valmistab ette vahekohtutoimiku.

Vahekohtu esimees määrab esimese istungi toimumisaja ja -koha. Sekretär edastab selle teabe pooltele aegsasti.

Artikkel 15

Kui artikli 14 esimese lõigus kirjeldatud juhul ei esita üks pool oma kirjalikku seletust või kirjalikke seletusi vahekohtu esimehe määratud tähtaja jooksul, määrab viimane istungi toimumisaja ja -koha sellest hoolimata.

Kui üks nõuetekohaselt kutsutud pool ei ilmu kohale, võib vahekohus otsustada teise poole nõudmiste kasuks, olles eelnevalt veendunud, et need nõudmised on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Samuti võib vahekohus määrata uue istungi, kui ta peab seda vajalikuks.

Artikkel 16

Kumbagi poolt võib esindada või abistada üks või mitu nõustajat. Kumbki pool teatab sekretärile esimesel võimalusel oma kavatsustest selles küsimuses ja sekretär teatab nendest vastaspoolele. Kui nõustaja esitab erikokkuleppe või kirjalikud seletused, asendab selline esitamine kõnealuse teatamise.

Artikkel 17

Kui vahekohus peab seda vajalikuks, võib ta teha paikvaatlust; pooled võivad viibida paikvaatluse juures.

Artikkel 18

Vahekohus otsustab menetlemise korra ja kestuse. Vahekohus hindab tõendeid oma siseveendumuse kohaselt.

Artikkel 19

Vahekohtu esimees juhib asja arutamist. Asja arutamine võib olla avalik, kui vahekohus poolte nõusolekul nii otsustab.

Iga istungi kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla vahekohtu esimees ja sekretär.

Artikkel 20

Kui pooled on lõpetanud asja kohta selgituste andmise, kuulutatakse asja arutamine lõppenuks.

Otsuse tegemiseni võib vahekohus arutamist uuesti alustada, kui saadakse uusi tõendeid, mis võivad tema arvamust otsustavalt mõjutada, või kui ta soovib pärast põhjalikumat uurimist selgitada teatavaid asjaolusid.

Artikkel 21

Vahekohtu nõupidamised on salajased ja jäävad salajaseks. Vahekohus teeb kõik otsused häälteenamusega.

Artikkel 22

Vahekohtu otsus koostatakse kirjalikult ja see kannab otsusele allakirjutamise kuupäeva. Selles nimetatakse vahekohtunikud, kes otsusele ka alla kirjutavad; selles esitatakse otsuse põhjendus; asja vahekohtule esitamist käsitleva erikokkuleppega võidakse siiski ette näha, et teatavaid punkte ei motiveerita.

Vahekohus võib otsustada, et otsus tehakse teatavaks avalikul istungil, kus on kohal pooled või kuhu pooled on nõuetekohaselt kutsutud.

Otsusest teatatakse pooltele viivitamata.

Artikkel 23

Kooskõlas Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja põhimõtetega, mis on liikmesriikide õigustes ühised, teeb vahekohus otsuse ex aequo et bono.

Artikkel 24

Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidel juhtudel, sealhulgas juhul, kui artikli 11 lõike 1 kohaselt esitatakse vaidlus üheleainsale vahekohtunikule või viieliikmelisele vahekohtule.

Eelarve- ja rahandussätted

Artikkel 25

Komitee menetlused on tasuta. Komitee kantavad kulud, näiteks artiklis 7 sätestatud maksed, kantseleikulud ja muud halduskulud ning lepitamisest või vahekohtupidamisest tulenevad menetluskulud kaetakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tegevuseelarve IV jaotise eraldi peatükist (Euroopa Kohus).

Artikkel 26

Pooled kannavad Euroopa Kohtu kodukorra artikli 73 kohaselt sissenõutavad kulud. Kui pooled ei ole artikli 10 lõikes 1 osutatud erikokkuleppega kuludes kokku leppinud, otsustab vahekohus selliste kulude üle ex aequo et bono. Kohaldatakse Euroopa Kohtu kodukorra artikli 15 lõikes 5 sätestatud lõivude skaalat.

Kui sissenõutavate kulude üle tekib vaidlus, lahendab korraldusega asjaomase poole taotlusel vaidluse see vahekohus, kellele asi suunati, olles eelnevalt ära kuulanud teise poole.

Artikkel 27

Kulud, mida üks pool on kohustatud kandma otsuse sundtäitmiseks, hüvitab teine pool kooskõlas selles riigis kehtiva lõivude skaalaga, kus toimub täitmine.

Lõppsätted

Artikkel 28

Käesolevat määrust võib Euroopa Kohtu ettepanekul muuta ja täiendada mis tahes ajal pärast seda, kui komitee on alustanud oma tegevust. Komitee esimees võib Euroopa Kohtule esitada ettepanekuid käesolevas määruses sisalduva töökorra muutmiseks või täiendamiseks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 1963

Nõukogu nimel

eesistuja

J. M. A. H. Luns

--------------------------------------------------