|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/1771 |
11.9.2025 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2025/1771,
8. september 2025,
mis käsitleb lõive, mis tuleb maksta Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 alusel tema ülesannete eest, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus (EL) 2020/2152
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet, (1) eriti selle artiklit 32,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Selleks et konkurents elektri ja gaasi siseturul oleks avatud ja aus ning et turuosalistele oleks tagatud võrdsed võimalused, peavad energia hulgimüügiturud olema terviklikud ja läbipaistvad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1227/2011 (2) on kehtestatud selle eesmärgi saavutamise terviklik raamistik. |
|
(2) |
Määrusega (EL) nr 1227/2011 tehakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (edaspidi „amet“) ülesandeks teha energia hulgimüügiturgude üle järelevalvet, et tihedas koostöös riiklike reguleerivate asutuste ja muude riiklike asutustega tagada nende turgude üle tõhus järelevalve. Määruse (EL) 2019/942 artikliga 32 on nähtud ette lõivud ameti paremaks rahastamiseks ning määrusest (EL) nr 1227/2011 tulenevate ülesannetega seotud kulude katmiseks. |
|
(3) |
Määruse (EL) 2019/942 artikliga 32 on sätestatud lõivusüsteemi kohaldamisala ja aluspõhimõtted ning tehtud komisjonile ülesandeks kehtestada lõivud ja nende maksmise kord; komisjon ongi seda teinud, võttes vastu otsuse (EL) 2020/2152 (3). Ametile suuremate rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine on võimaldanud tal parandada andmeid esitavatele üksustele ja turuosalistele üldiselt osutatavate teenuste kvaliteeti. |
|
(4) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/715 (4) on kehtestatud selliste asutuste raamfinantsmäärus, mille liit on asutanud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millel on juriidilise isiku staatus ja mis saavad liidu eelarvest rahalist toetust. Ka amet on selline asutus ja võttis vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2019/715 vastu oma finantsreeglid, s.t ameti finantsmääruse, (5) mis on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/715 kohaste reeglitega. |
|
(5) |
Ameti programmdokument, mis on koostatud kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikliga 20 ja ameti finantsmääruse artikliga 32, sisaldab iga- ja mitmeaastast programmitööd ning selles on üksikasjalikult sätestatud ameti ülesanded ja nende täitmiseks kasutatavad vahendid. Seepärast on programmdokument asjakohane vahend nende kulude kindlakstegemiseks, mis on vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 32 lõivudest rahastamiseks kõlblikud. |
|
(6) |
Vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 20 esitab komisjon arvamuse ameti programmdokumendi kavandi kohta, sealhulgas ameti nende ettepanekute kohta, milliseid kulusid peetakse lõivudest rahastamiseks kõlblikuks. |
|
(7) |
Vastavalt määruse (EL) 2019/942 põhjendusele 37 tuleks ametit rahastada peamiselt liidu üldeelarvest. Seetõttu ei tohiks lõivudest saadav tulu ületada liidu eelarvest ametile eraldatavat rahalist toetust. |
|
(8) |
Selleks et tagada läbipaistvus selles osas, et lõive kasutatakse üksnes rahastamiskõlblike kulude katmiseks ja et ametit rahastatakse peamiselt liidu üldeelarvest, tuleks ameti finantsmääruse artikli 48 kohaselt koostatud iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes esitada teave saadud tulu eri allikate ja tulu kasutamise kohta. |
|
(9) |
Võttes arvesse energiaturgude arengut ja energiakriisi, muudeti 2024. aasta mais määrust (EL) nr 1227/2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2024/1106 (6) ja (EL) 2024/1789 (7), mille käigus tehti energia hulgimüügitoodetega seotud andmete aruandlusraamistikus mitu muudatust. Näiteks tuleb nüüd ametile teatada ka elektrienergia salvestamisega ja vesiniku või maagaasi hoidmisega seotud tehingute ning tasakaalustamisturgudega seotud tehingute üksikasjad. Ka muutused turul, näiteks rohkem välkkauplemist, ja inflatsioon suurendavad ameti kulusid. Lisaks anti määrusega (EL) 2024/1106 ametile uus ülesanne kasutada määruse (EL) nr 1227/2011 artiklite 13–13c ja artikli 16 kohaselt järelevalve- ja uurimisvolitusi. |
|
(10) |
Lisaks on muudetud määruses (EL) nr 1227/2011 sätestatud, et turuosalised peaksid esitama kõnealuse määruse artiklites 7c ja 8 sätestatud andmed üksnes registreeritud aruandlusmehhanismide kaudu ning avalikustama teavet ja esitama siseteabearuandeid ainult siseteabeplatvormide kaudu. Amet peab andma registreeritud aruandlusmehhanismidele ja siseteabeplatvormidele tegevusloa vastavalt teatavatele nõuetele, mis on sätestatud muudetud määruses (EL) nr 1227/2011 ja mida komisjon on veelgi täpsustanud delegeeritud määrusega vastavalt sama määruse artikli 4a lõikele 8 ja artikli 9a lõikele 6. Amet teeb järelevalvet selle üle, kas registreeritud aruandlusmehhanismid ja siseteabeplatvormid vastavad nõuetele, mille kohaselt on neile antud tegevusluba, ning kui ta leiab, et need nõuetele ei vasta, tunnistab ta nende load kehtetuks. |
|
(11) |
Määrust (EL) 2019/942 on samuti muudetud, et kajastada määruses (EL) nr 1227/2011 tehtud muudatusi. Eelkõige peaksid ametile makstavad lõivud vastavalt määruse (EL) 2019/942 muudetud artiklile 32 katma ameti ülesanded, mis on seotud määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 kohaselt turuosaliste või nende nimel teavet esitavate isikute või üksuste esitatud teabe kogumise, käitlemise, töötlemise ja analüüsimisega ning kõnealuse määruse artiklite 4 ja 4a kohaselt siseteabe avalikustamisega. Nendest lõivudest saadava tuluga võib katta ka kulusid, mis tekivad ametil määruse (EL) nr 1227/2011 artiklite 13–13c ja artikli 16 kohaselt järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisega. Summa, mille amet on otsustanud lõivudest katta, võib olla rahastamiskõlblikest kogukuludest väiksem. |
|
(12) |
Lisaks peaksid lõivud olema vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 32 proportsionaalsed asjaomaste kulutõhusalt osutatud teenuste kuludega ja piisavad nende kulude katmiseks ning lõivud tuleks kehtestada tasemel, mis tagab, et need ei ole diskrimineerivad ega põhjusta turuosalistele või nende nimel tegutsevatele üksustele põhjendamatut finants- või halduskoormust. |
|
(13) |
Seepärast tuleks otsus (EL) 2020/2152 kehtetuks tunnistada, et võtta arvesse määrustega (EL) 2024/1106 ja (EL) 2024/1789 tehtud muudatusi. |
|
(14) |
Otsusega (EL) 2020/2152 kehtestati registreeritud aruandlusmehhanismidele, mille kaudu enamik turuosalisi esitas andmed, lõivude maksmise kohustus. Amet registreerib aruandlusmehhanismid praegu komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 (8) artikli 11 alusel. Amet registreerib ka siseteabeplatvormid, mille kaudu turuosalised avalikustavad siseteavet. Registreeritud aruandlusmehhanismide määratlus ja asjakohased viited neile peaksid kajastama asjaolu, et kuigi registreeritud aruandlusmehhanismid vajavad edaspidi vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 9a ametilt tegevusluba, kohaldatakse selliste registreeritud aruandlusmehhanismide suhtes, mis on ametis juba registreeritud, kuid millele ei ole tegevusluba veel antud, ka edaspidi lõivude maksmise nõuet. Siseteabeplatvormid ei ole seni olnud otsusega (EL) 2020/2152 hõlmatud. Võttes aga arvesse, et eespool nimetatud seadusandlike muudatuste kohaselt peaksid siseteabeplatvormid maksma ametile lõive, kohaldatakse käesolevat otsust ka siseteabeplatvormide suhtes ja täpsemalt juhul, kui neile on antud tegevusluba vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 4a. |
|
(15) |
Käesolev otsus sisaldab ka tehingukirjete ajakohastatud määratlust viitega määrusele (EL) nr 1227/2011 tagamaks, et seda määratlust ei mõjuta rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 võimalikud muudatused. Määratlus on andmekogumite väljaselgitamiseks ja seega lõivude arvutamiseks väga oluline ning peaks seega olema piisavalt üksikasjalik. Andmekogumite väljaselgitamise huvides loetakse turuosaline tehingu kasusaajaks, ja kui selline teave ei ole kättesaadav, siis tehingu vastaspooleks. |
|
(16) |
Muudetud määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikega 1 kehtestatakse turuosalistele kohustus esitada ametile teavet oma riskipositsioonide kohta. Kõnealune uus teabe esitamise nõue peaks olema käesoleva otsusega hõlmatud ja seda tuleks selles kajastada. |
|
(17) |
Asjaomaste teenuste ja sellest tulenevalt ameti rahastamiskõlblike kulude peamised kulukäiturid on registreeritud aruandlusmehhanismide ja siseteabeplatvormide arv, nende turuosaliste arv, kelle kohta registreeritud aruandlusmehhanismid ja siseteabeplatvormid andmeid esitavad, ning nende esitatud andmete hulk ja üksikasjad. Nende kulukäiturite kajastamiseks peaks lõiv, mida iga registreeritud aruandlusmehhanism peab maksma, koosnema kindlasummalisest lõivukomponendist, s.o kindlasummalise registreerimislõivu komponendist, ja muutuva suurusega lõivukomponendist, s.o tehingukirjetel põhinevast lõivukomponendist. Viimane sõltub nende turuosaliste arvust, kelle kohta registreeritud aruandlusmehhanism andmeid esitab, ning esitatud andmete hulgast ja üksikasjadest. |
|
(18) |
Määrustega (EL) 2024/1106 ja (EL) 2024/1789 tehtud muudatused suurendavad märkimisväärselt ameti kulusid, mis tuleb lõivudest katta. Seepärast tuleks käesolevas otsuses suurendada nii kindlasummalise registreerimislõivu komponenti kui ka tehingukirjetel põhinevast lõivukomponendist saadavat tulu. Samal ajal ei tohiks lõivud tekitada registreeritud aruandlusmehhanismidele ja seega kaudselt turuosalistele põhjendamatut finantskoormust. Seega tuleks tehingukirjetel põhinevast lõivukomponendist saadavat tulu suurendada proportsionaalselt, vältides tulude suurt kasvu, mis tuleneb väiksematelt turuosalistelt, kes teatavad väikesest arvust tehingukirjetest, ent vältides ka seda, et suurest arvust tehingukirjetest teatanud turuosaliste tulud suurenevad ülemäära. |
|
(19) |
Kindlasummaline lõivukomponent peaks kajastama ameti kulusid, mis on seotud registreeritud aruandlusmehhanismide tegevuslubade või registreerimise taotluste töötlemisega ja selle tagamisega, et juba tegevusluba omavad või registreeritud aruandlusmehhanismid vastavad määruses (EL) nr 1227/2011 sätestatud nõuetele. Komisjon täpsustab veelgi tulevikus selliseid nõudeid delegeeritud määrusega vastavalt sama määruse artikli 4a lõikele 8 ja artikli 9a lõikele 6. Kuna need kulud kaasnevad ametile ka olenemata sellest, kas registreeritud aruandlusmehhanismid esitavad tehingukirjeid või põhiandmeid, peaksid kindlasummalise lõivukomponendi maksma kõik registreeritud aruandlusmehhanismid. |
|
(20) |
Määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 4a kohaselt ja pärast seda artiklit täiendava asjakohase delegeeritud õigusakti vastuvõtmist vastutab amet siseteabeplatvormidele tegevusloa andmise ja nende järelevalve eest, mis on samaväärne registreeritud aruandlusmehhanismide järelevalvega. Seetõttu peaksid siseteabeplatvormid maksma kindlasummalist lõivu, mis on samaväärne kindlasummalise registreerimislõivu komponendiga, mida peavad maksma registreeritud aruandlusmehhanismid. |
|
(21) |
Põhiandmeid, näiteks teavet, mis on seotud elektrienergia ja maagaasi tootmise, salvestamise/hoidmise, tarbimise või edastamise rajatiste võimsuse ja kasutamisega või maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamisega, kogub amet üksnes selleks, et täiendada kogutud tehingukirjeid. Seetõttu ei tohiks põhiandmeid muutuva suurusega lõivukomponendi arvutamisel arvesse võtta. Kuna registreeritud aruandlusmehhanismi staatus on ameti jaoks oluline kulukäitur, peaksid põhiandmeid esitavad registreeritud aruandlusmehhanismid igal juhul maksma kindlasummalise lõivukomponendi. |
|
(22) |
Selleks et vältida registreeritud aruandlusmehhanismidele põhjendamatu finantskoormuse tekitamist, peaks tehingukirjetel põhinev muutuva suurusega lõivukomponent kajastama teatatud tehingukirjete arvu, mis on seotud kauplemismahuga ja seega registreeritud aruandlusmehhanismi potentsiaalse tuluga. Muutuva suurusega lõivukomponendi puhul tuleks arvesse võtta asjaolu, et paljud registreeritud aruandlusmehhanismid esitavad andmeid paljude selliste turuosaliste kohta, kes sageli tegutsevad mitmel organiseeritud turul ja kasutavad mitmesuguseid kauplemiskanaleid. |
|
(23) |
Selleks et turu kuritarvitamist tõhusalt avastada, ei kogu amet andmeid mitte ainult kauplemise ja muude lepingute kohta, vaid ka märkimisväärsel hulgal andmeid organiseeritud turgudel, näiteks energiabörsidel, antud kauplemiskorralduste kohta. Seepärast peaks lõivusüsteem kulude proportsionaalsuse tagamiseks hõlmama ka kauplemiskorraldusi. Samal põhjusel peaks lõivusüsteemi alla kuuluma ka olelusringi käsitlev teave. |
|
(24) |
Energia hulgimüügitoodetega kauplemist organiseeritud turgudel iseloomustab standardimistase, mis on kõrgem kui selliste toodetega kauplemisel väljaspool organiseeritud turge. Lisaks sisaldavad organiseeritud turgudelt pärit tehingukirjed kauplemiskorraldusi. Turu arengu tendentsid standardlepingutega kauplemisel, nagu algoritm- ja välkkauplemine, muutuvad olulisemaks ja seetõttu teatatakse organiseeritud turgudel üha arvukamatest kauplemiskorraldustest ühe standardse tarnelepingu kohta võrreldes väljaspool organiseeritud turgu sõlmitud tarnelepingutega. Seepärast tuleks muutuva suurusega lõivukomponendi arvutamisel kaaluda organiseeritud turgudel energia hulgimüügitoodetega tehtud tehingute kirjeid teisiti kui väljaspool organiseeritud turge tehtud tehingute kirjeid. |
|
(25) |
Määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõike 1 kohaselt ja pärast seda artiklit täiendava asjakohase rakendusakti vastuvõtmist teatavad registreeritud aruandlusmehhanismid ametile iga üksiku turuosalise riskipositsiooni. Seepärast tuleks kehtestada spetsiaalne lõivukomponent, millega määratakse iga sellise teate jaoks kindel summa, olenemata selle sisust või pikkusest. |
|
(26) |
Vastavalt ameti finantsmääruse artiklile 71 osutab amet teenuseid üksnes pärast seda, kui asjakohane lõivusumma on täielikult makstud. Kuna lõivud arvutatakse eelmisel aastal teatatud tehingukirjete arvu ja esitatud siseteabearuannete alusel, saab saadaolevad summad kindlaks määrata ja arved välja saata alles aasta alguses. Registreeritud aruandlusmehhanismidel ja siseteabeplatvormidel peaks siiski olema võimalik esitada ametile andmeid ja siseteabearuandeid pidevalt, seega ka enne, kui nad on asjakohase aasta eest arve tasunud. Registreeritud aruandlusmehhanismidel, mille tegevusloa amet kehtetuks tunnistab või mis loobuvad registreeringust ameti juures, ei tohiks olla õigust makstud lõive tagasi saada ega tasumisele kuuluvate lõivude maksmisest loobuda. Samamoodi ei tohiks siseteabeplatvormidel, mille tegevusloa amet kehtetuks tunnistab, olla õigust makstud lõive tagasi saada ega tasumisele kuuluvate lõivude maksmisest loobuda. |
|
(27) |
Kui kohaldatakse positiivset või negatiivset korrektsioonisummat, et tasakaalustada erinevusi eelmisel aastal makstud tehingukirjetel põhineva lõivukomponendi ja selliste tehingukirjetel põhineva lõivukomponendi vahel, mis oleks makstud vastavalt kõnealuse aasta tegelikule aruandlusele, tuleks korrektsioonisumma arvutamisel aluseks võtta tehingukirjetel põhinev lõivukomponent, mille registreeritud aruandlusmehhanism eelmisel aastal tegelikult maksis, ja mitte algselt arvutatud summa, sest tegelikult makstud summa erineb algselt arvutatud summast, kui kohaldatakse vähendustegurit. |
|
(28) |
Kuna ametil tekivad lisakulud, mis tuleb katta lõivudest juba 2025. aastal, peaks tal olema võimalik kehtestada lisatasu, mis võrdub ameti 2025.–2027. aasta programmdokumendis eelarvesse kantud lõivudest saadava tulu ja 2025. aastal juba esitatud arvete summa vahega. Lisatasu tuleks arvutada lihtsalt, et registreeritud aruandlusmehhanismid saaksid hõlpsasti kindlaks teha, kuidas erinevad turuosalised, kelle nimel nad andmeid esitavad, arvesumma hulgas olevat lisatasu mõjutavad. Seepärast peaks lisatasu sõltuma nende turuosaliste arvust, kelle kohta registreeritud aruandlusmehhanism tehingukirjeid esitab. Kui turuosaline esitab andmeid rohkem kui ühe registreeritud aruandlusmehhanismi kaudu, võetakse seda turuosalist siiski lisatasu arvutamisel arvesse iga registreeritud aruandlusmehhanismi puhul. Kuna lisatasu võib mõjutada tasusid, mida turuosalised registreeritud aruandlusmehhanismile maksavad, ei tohiks turuosalisi, kes lakkasid olemast turuosalised enne 2025. aastat, lisatasu arvutamisel arvesse võtta. |
|
(29) |
Tagamaks, et amet saab lõivudest piisavalt tulu, et katta oma rahastamiskõlblikud kulud, peaks ametil olema võimalus lisada 2026. aasta jaanuaris välja saadetavatele arvetele lisatasu. See lisatasu peaks põhinema nende turuosaliste arvul, kelle kohta registreeritud aruandlusmehhanism tehingukirjeid esitab. Kuna 2026. aasta võimalik lisatasu arvutatakse samal ajal kui muud lõivukomponendid, võib arvutus põhineda registreeritud aruandlusmehhanismi jaoks tehingukirjetel põhineva lõivukomponendi arvutamisel kindlaks tehtud turuosaliste arvul. Õiguskindluse huvides ja selleks, et anda registreeritud aruandlusmehhanismidele kindlus selle kohta, et seda võimalust ei kasutata ameti rahastamiskõlblike kulude põhjendamatuks suurendamiseks, peaks kogutulu, mida amet võib koos selle lisatasuga saada, piirduma lõivudest saadava hinnangulise tuluga, mis on esitatud ameti 2025.–2027. aasta programmdokumendis, või lõivudest saadava tuluga, mis on kantud eelarvesse ameti 2026.–2028. aasta programmdokumendis, olenevalt sellest, kumb neist kahest väärtusest on väiksem. |
|
(30) |
Tehingukirjetel põhinevat lõivukomponenti hakatakse alates 2026. aastast arvutama teisiti kui varasematel aastatel. See võib tuua 2026. aastal kaasa korrektsioonisumma liialdatud väärtused, kui see arvutatakse, et tasakaalustada erinevusi 2025. aastal makstud tehingukirjetel põhineva lõivukomponendi ja sellise tehingukirjetel põhineva lõivukomponendi vahel, mida oleks makstud vastavalt 2025. aasta tegelikule aruandlusele. Seepärast peaks amet arvutama 2026. aastal korrektsioonisumma, lahutades 2025. aastal makstud tehingukirjetel põhineva lõivukomponendi mitte arvutatud tehingukirjetel põhinevast lõivukomponendist, vaid eelnevalt kindlaks määratud väärtusest, mis on arvutatud vastavalt lõivude allkomponentidele andmekogumi kohta, mida kohaldati enne käesoleva otsuse vastuvõtmist. |
|
(31) |
Kuna riskipositsiooni aruanded esitatakse tagantjärele, saab amet aastal, mil riskipositsiooni aruandluse kohustust hakatakse kohaldama (edaspidi „võrdlusaasta“), vähem riskipositsiooni aruandeid kui järgnevatel aastatel. Seepärast tuleb registreeritud aruandlusmehhanismi poolt võrdlusaastal esitatud riskipositsiooni aruannete arvu kohandada, et see oleks võrdlusaastale järgneval aastal riskipositsiooni aruannetel põhineva lõivukomponendi arvutamiseks sobiv alus. Võrdlusaastal ei arvutata riskipositsiooni aruannetel põhinevat lõivukomponenti. |
|
(32) |
Vältimaks seda, et käesolevat otsust tuleks muuta üksnes seetõttu, et lõivudest saadav tulu ei ole rahastamiskõlblike kulude katmiseks inflatsiooni tõttu piisav, tuleks lõive automaatselt inflatsiooniga kohandada, kui lõivudest saadav tulu langeb allapoole rahastamiskõlblikke kulusid. Selleks et registreeritud aruandlusmehhanismid ja siseteabeplatvormid saaksid valmistuda eri lõivukomponentide muudatusteks, peaks kohandamine jõustuma alles järgneval aastal ja amet peaks sellest piisavalt aegsasti ette teatama. |
|
(33) |
Amet peaks saatma registreeritud aruandlusmehhanismidele ja siseteabeplatvormidele arved. Kuna lõivud kehtestatakse täismahus käesoleva otsusega, mille alusel määrab amet kindlaks saadaolevad summad, tuleks arved vastavalt ameti finantsmääruse artiklile 71 esitada võlateatena. |
|
(34) |
Registreeritud aruandlusmehhanismidele saadetud arved peaksid sisaldama teavet selle kohta, kuidas lõiv arvutati, et muuta registreeritud aruandlusmehhanismi jaoks läbipaistvaks, milline osa on maksmisele kuuluvas lõivusummas eri turuosalistel, kelle kohta ta andmeid esitab. Registreeritud aruandlusmehhanismide tarbetu finantskoormuse vältimiseks peaks olema võimalik ametiga kokku leppida, et suuri arveid makstakse osade kaupa. Samal ajal peab ametil olema korrapärane ja prognoositav lõivudest saadav tulu, et katta oma kulud ja planeerida oma kulutusi vastavalt. Lõivudest saadava tulu suurenemine võib tähendada, et märkimisväärne osa sellest tulust oleks ametile kättesaadav alles aasta lõpupoole, kui kõigi arvete puhul jääks kehtima tähtaeg 30. september. Seepärast tuleks 30. septembri tähtaega kohaldada ainult suurimate arvete suhtes, kuid väiksemad arved tuleks tasuda hiljemalt 30. juuniks. |
|
(35) |
Otsustamine, millises ulatuses võivad registreeritud aruandlusmehhanismidena tegutsevad elektripõhivõrgu ettevõtjad ja gaasiülekandesüsteemi haldurid katta ametile lõivude maksmisega kaasnevaid kulusid võrgu kasutajatelt küsitavate võrgutariifide kaudu, on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 (9) artikli 59 lõikele 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1788 (10) artikli 78 lõikele 1 osa liikmesriikide reguleerivate asutuste kohustustest ja volitustest. |
|
(36) |
Määruse (EL) 2019/942 artikli 32 kohaselt peab komisjon lõivusumma suuruse korrapäraselt läbi vaatama. Seda tuleks teha koos ameti tegevuse hindamisega vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 45. Selline nõue ei takista komisjoni lõivusüsteemi kõnealustest hindamistest eraldi läbi vaatamast. |
|
(37) |
Vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 32 korraldati avalik konsultatsioon ning konsulteeriti ameti haldusnõukoguga ja reguleerivate asutuste nõukoguga, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva otsusega kehtestatakse lõivud, mis tuleb maksta Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (edaspidi „amet“) määruse (EL) 2019/942 artikli 32 alusel, ja lõivude maksmise viis.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 2 punktis 17 sätestatud mõistet „siseteabeplatvorm“ ja sama määruse artikli 2 punktis 20 sätestatud mõistet „organiseeritud turg“ ning rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 2 punktis 1 sätestatud mõistet „põhiandmed“.
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„registreeritud aruandlusmehhanism“ – üksus, millele amet on andnud tegevusloa kooskõlas määruse (EL) nr 1227/2011 artikliga 9a või mille amet on registreerinud kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikliga 11 tehingukirjetest või põhiandmetest teatamiseks; |
|
2) |
„tehingukirje“ – ametile esitatav üksikandmekogum, mis sisaldab andmeid tehingu, tehingukorralduse (olenemata sellest, kas see on sobitatud või sobitamata) või energia hulgimüügitoodetega seotud kahepoolse tehingu kohta, sealhulgas nende tehingute, tehingukorralduste või kahepoolsete tehingutega seotud mis tahes olelusringi sündmuste kohta, välja arvatud süsteemi loodud korraldustega seotud andmed; |
|
3) |
„riskipositsiooni aruanne“ – registreeritud aruandlusmehhanismi poolt turuosalise nimel ametile määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 kohaselt esitatav individuaalne aruanne, mis sisaldab teavet, mille alusel amet arvutab selle turuosalise riskipositsioonid; |
|
4) |
„turuosaline“ – üksus, mis on registreeritud riikliku reguleeriva asutuse juures vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 9. |
Artikkel 3
Lõivudest kaetavad kulud
1. Programmdokumendis, mis hõlmab eelarvet, mille ameti haldusnõukogu võtab määruse (EL) 2019/942 artikli 20 kohaselt vastu iga aasta 31. detsembriks (edaspidi „programmdokument“), määratakse kindlaks kulud, mida võib järgmisel aastal rahastada lõivudest, ning esitatakse nende rahastamiskõlblike kulude prognoos, mida seejärel veel kaks aastat kavatsetakse rahastada lõivudest. Rahastamiskõlblikud on need kulud, sealhulgas üldkulud, mis tekivad ametil tulenevalt järgmisest:
|
a) |
registreeritud aruandlusmehhanismide kaudu esitatavate andmete kogumine, käitlemine, töötlemine ja analüüsimine; |
|
b) |
siseteabeplatvormide kaudu esitatavate andmete kogumine, käitlemine, töötlemine ja analüüsimine; |
|
c) |
määruse (EL) nr 1227/2011 artiklite 13–13c ja artikli 16 kohane järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamine. |
2. Programmdokumendis määratakse kindlaks järgmisel aastal lõivudest kaetav summa. See summa:
|
a) |
ei tohi ületada lõike 1 kohaseid rahastamiskõlblikke kulusid; |
|
b) |
peab olema väiksem kui liidu eelarvest ametile asjakohasel aastal eraldatav rahaline toetus. |
3. Vastavalt ameti finantsmääruse artiklile 48 esitab amet iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes üksikasjaliku teabe eelmisel aastal kogutud lõivude summa ja lõivudest kaetud kulude kohta. Amet avalikustab selle aruande asjakohased osad.
Artikkel 4
Registreeritud aruandlusmehhanismide lõivu maksmise kohustus
1. Iga registreeritud aruandlusmehhanism maksab aastalõivu, mis arvutatakse vastavalt artiklile 6. Kõik lõivud makstakse eurodes.
2. Hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks saadab amet igale registreeritud aruandlusmehhanismile aastalõivu kohta arve, mis tuleb maksta nelja nädala jooksul. Arvel esitatakse üksikasjalik teave lõivusumma arvutamise kohta. Amet ja registreeritud aruandlusmehhanism võivad vastastikku kokku leppida, et üle 250 000 euro suurused arved makstakse osade kaupa. Viimase osamakse maksmise tähtaeg arvete puhul, mis on üle 250 000 euro ja alla 1 000 000 euro, on hiljemalt 30. juuni ning viimase osamakse tasumise tähtaeg arvete puhul, mis on üle 1 000 000 euro, on hiljemalt 30. september.
3. Kui üksus taotleb registreeritud aruandlusmehhanismi staatust, saadab amet üksusele arve, mis moodustab 50 % artikli 6 lõike 1 punkti a kohase kindlasummalise registreerimislõivu komponendist, ning võtab taotluse vastu alles siis, kui arve on makstud. Kui amet lükkab taotluse tagasi, sest üksus ei vasta vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 9a lõikele 6 vastu võetud delegeeritud õigusakti või rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 11 nõuetele, ei ole üksusel õigust makstud lõivu tagasi saada. Pärast üksuse registreerimist või talle tegevusloa andmist registreeritud aruandlusmehhanismina saadab amet üksusele arve ülejäänud lõivusumma kohta, mis koosneb artikli 6 lõike 1 punkti a kohase kindlasummalise registreerimislõivu komponendi 50 %st, ja kui registreeritud aruandlusmehhanism ei deklareeri, et esitab üksnes põhiandmeid, siis ka artikli 7 lõike 4 kohasest tehingukirjetel põhinevast lõivukomponendist.
4. Registreeritud aruandlusmehhanismidel, mille tegevusloa amet kehtetuks tunnistab või mis loobuvad registreeringust ameti juures, ei ole õigust makstud lõive tagasi saada ega tasumisele kuuluvate lõivude maksmisest loobuda.
Artikkel 5
Siseteabeplatvormide lõivu maksmise kohustus
1. Iga siseteabeplatvorm maksab aastalõivu 15 000 eurot.
2. Kui iga registreeritud aruandlusmehhanismi jaoks artikli 6 kohaselt arvutatud individuaalsete lõivude ja iga siseteabeplatvormi poolt lõike 1 kohaselt makstavate individuaalsete lõivude summa ületaks summat, mis artikli 3 lõike 2 kohaselt kaetakse lõivudega, vähendatakse iga siseteabeplatvormi aastalõivu, korrutades seda vähenduskoefitsiendiga, mis arvutatakse järgmiselt.
3. Hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks saadab amet igale siseteabeplatvormile arve aastalõivu kohta, mis tuleb maksta nelja nädala jooksul.
4. Kui üksus taotleb siseteabeplatvormi staatust, saadab amet üksusele arve, mis moodustab 50 % lõike 1 kohasest lõivust, ning võtab taotluse vastu alles siis, kui arve on makstud. Kui amet lükkab taotluse tagasi, sest üksus ei vasta vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 4a lõikele 8 vastu võetud delegeeritud õigusakti nõuetele, ei ole üksusel õigust makstud lõivu tagasi saada. Pärast üksusele siseteabeplatvormina tegutsemise loa andmist saadab amet üksusele lõike 1 kohaselt arve ülejäänud lõivu kohta.
5. Siseteabeplatvormidel, mille tegevusloa amet kehtetuks tunnistab, ei ole õigust makstud lõive tagasi saada ega tasumisele kuuluvate lõivude maksmisest loobuda.
Artikkel 6
Registreeritud aruandlusmehhanismide individuaalsete aastalõivude arvutamine
1. Registreeritud aruandlusmehhanismi makstav aastalõiv koosneb järgmistest osadest:
|
a) |
15 000 euro suurune kindlasummalise registreerimislõivu komponent; |
|
b) |
kohaldataval juhul riskipositsiooni aruannetel põhinev lõivukomponent, mis arvutatakse vastavalt lõikele 2; |
|
c) |
kohaldataval juhul positiivne või negatiivne korrektsioonisumma, et tasakaalustada erinevusi eelmisel aastal riskipositsiooni aruannete alusel makstud lõivukomponendi ja sellise riskipositsiooni aruannetel põhineva lõivukomponendi vahel, mida oleks makstud vastavalt kõnealuse aasta tegelikule aruandlusele; |
|
d) |
tehingukirjetel põhinev lõivukomponent, mis arvutatakse vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui registreeritud aruandlusmehhanism esitab üksnes põhiandmeid; |
|
e) |
kohaldataval juhul positiivne või negatiivne korrektsioonisumma, et tasakaalustada erinevusi eelmisel aastal tehingukirjete alusel makstud lõivukomponendi ja sellise tehingukirjetel põhineva lõivukomponendi vahel, mida oleks makstud vastavalt kõnealuse aasta tegelikule aruandlusele. |
2. Lõike 1 punktis b osutatud riskipositsiooni aruannetel põhinev lõivukomponent arvutatakse, liites kokku kõik eelneval aastal registreeritud aruandlusmehhanismilt saadud riskipositsiooni aruanded ja korrutades selle summa 250 euroga.
3. Lõike 1 punktis c osutatud korrektsioonisumma arvutamiseks lahutatakse eelmisel aastal riskipositsiooni aruannete alusel makstud lõivukomponent jooksval aastal riskipositsiooni aruannete alusel arvutatud lõivukomponendist.
4. Lõike 1 punktis c osutatud negatiivne korrektsioonisumma ei tohi olla suurem kui jooksval aastal riskipositsiooni aruannete alusel arvutatud lõivukomponent.
5. Lõike 1 punktis e osutatud korrektsioonisumma arvutamiseks lahutatakse eelmisel aastal tehingukirjete alusel makstud lõivukomponent jooksval aastal tehingukirjete alusel arvutatud lõivukomponendist.
6. Eelmisel aastal registreeritud või tegevusloa saanud registreeritud aruandlusmehhanismi puhul saadakse lõike 1 punkti e kohane korrektsioonisumma nii, et jooksval aastal artikli 7 lõike 5 kohaselt tehingukirjete alusel arvutatud lõivukomponent jagatakse 365ga ning korrutatakse registreerimiskuupäeva ja eelmise aasta lõpu vahele jäävate kalendripäevade arvuga ning seejärel lahutatakse sellest artikli 7 lõike 4 kohane summa.
7. Lõike 1 punktis e osutatud negatiivne korrektsioonisumma ei tohi olla suurem kui jooksval aastal tehingukirjete alusel arvutatud lõivukomponent.
8. Kui iga registreeritud aruandlusmehhanismi jaoks lõigete 1–7 kohaselt arvutatud individuaalsete lõivude ja iga siseteabeplatvormi poolt artikli 5 lõike 1 kohaselt makstavate individuaalsete lõivude summa ületaks summat, mis artikli 3 lõike 2 kohaselt kaetakse lõivudega, vähendatakse iga registreeritud aruandlusmehhanismi individuaalset lõivu, korrutades seda vähenduskoefitsiendiga, mis arvutatakse järgmiselt.
Artikkel 7
Tehingukirjetel põhineva lõivukomponendi arvutamine
1. Tehingukirjetel põhinev lõivukomponent arvutatakse iga registreeritud aruandlusmehhanismi poolt eelmisel aastal esitatud tehingukirjete alusel järgmiselt:
|
a) |
amet selgitab välja asjakohase registreeritud aruandlusmehhanismi andmekogumid. Ühte andmekogumisse peab kuuluma üks järgmistest:
|
|
b) |
amet määrab iga punktis a osutatud andmekogumi puhul kindlaks lõike 2 või 3 kohase lõivu allkomponendi; |
|
c) |
tehingukirjetel põhinev lõivukomponent on punkti b kohaselt kindlaks määratud allkomponentide summa. |
2. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase tehingukirjetel põhineva lõivu allkomponendid andmekogumi kohta on järgmised:
|
Tehingukirjed ühe andmekogumi kohta |
Lõivukomponent eurodes |
|
1–100 |
250 |
|
101 – 1 000 |
500 |
|
1 001 – 10 000 |
1 000 |
|
10 001 – 100 000 |
2 000 |
|
100 001 – 1 miljon |
4 000 |
|
Üle 1 miljoni kuni 10 miljonit |
8 000 |
|
Üle 10 miljoni kuni 100 miljonit |
16 000 |
|
Üle 100 miljoni kuni 1 miljard |
32 000 |
|
Üle 1 miljardi kuni 2 miljardit |
64 000 |
|
Üle 2 miljardi |
96 000 |
3. Lõike 1 punkti a alapunkti ii kohase tehingukirjetel põhineva lõivu allkomponendid andmekogumi kohta on järgmised:
|
Tehingukirjed ühe andmekogumi kohta |
Lõivukomponent eurodes |
|
1–10 |
250 |
|
11–100 |
500 |
|
101 – 1 000 |
1 000 |
|
1 001 – 10 000 |
2 000 |
|
10 001 – 100 000 |
4 000 |
|
100 001 – 1 miljon |
8 000 |
|
Üle 1 miljoni kuni 10 miljonit |
16 000 |
|
Üle 10 miljoni |
32 000 |
4. Uue registreeritud aruandlusmehhanismi puhul on tehingukirjetel põhinev komponent registreerimisaastal 100 eurot iga kalendripäeva kohta alates tegevusloa andmise või registreerimise kuupäevast kuni aasta lõpuni. Selleks et paremini kajastada registreeritud aruandlusmehhanismi eeldatavat aruandlust, võivad registreeritud aruandlusmehhanism ja amet omavahel kokku leppida teistsuguses summas.
5. Kui uuele registreeritud aruandlusmehhanismile anti tegevusluba või see registreeriti eelmisel aastal, kohandatakse iga andmekogumi tehingukirjete arvu enne asjakohaste lõivu alakomponentide kindlaksmääramist järgmiselt:
Artikkel 8
Inflatsioonil põhinevad kohandused
1. Kui artikli 6 lõigete 1–7 kohaselt iga registreeritud aruandlusmehhanismi kohta arvutatud individuaalsete lõivude ja artikli 5 lõike 1 kohaselt siseteabeplatvormidele esitatud arvete summa on väiksem kui artikli 3 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud rahastamiskõlblikud kulud, suurendatakse artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõike 1 punktis a, artikli 6 lõikes 2 ning artikli 7 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud summasid liidu inflatsioonimäära võrra kehtivusega alates järgmisest aastast.
2. Kasutatav liidu inflatsioonimäär on inflatsioonimäära „Eurostat HICP (kõik komponendid) – Euroopa Liidu kõik riigid“ viimase 12 kuu muutuse määr, mis avaldatakse mais enne suurendamise jõustumise aastat.
3. Amet avaldab lõikes 1 osutatud suurendatud summad hiljemalt suurendamise jõustumise aastale eelneva aasta 30. juuniks.
Artikkel 9
Nõuete täitmise tagamine
1. Arved, mida amet saadab vastavalt artikli 4 lõikele 2 või 3 või artikli 5 lõikele 3 või 4, on ameti finantsmääruse artikli 71 kohaselt võlateated.
2. Amet võtab kõik asjakohased õiguslikud meetmed, et tagada väljastatud arvete täielik tasumine, kohaldades ameti finantsmääruse asjakohaseid, sealhulgas viivist ja sissenõudmist käsitlevaid norme.
3. Kui registreeritud aruandlusmehhanism hilineb lõivu maksmisega vähemalt ühe kuu, võib amet otsustada võtta registreeritud aruandlusmehhanismilt võimaluse esitada ametile andmeid kuni lõivu täieliku tasumiseni.
Artikkel 10
Üleminekueeskirjad 2025. aastal
1. Kahe nädala jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest saadab amet igale registreeritud aruandlusmehhanismile arve lisatasu kohta, mis tuleb maksta nelja nädala jooksul.
2. See iga registreeritud aruandlusmehhanismi makstav lisatasu arvutatakse järgmiselt:
|
a) |
iga registreeritud aruandlusmehhanismi kohta tehakse kindlaks määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 9 kohaselt 30. juuni 2025. aasta seisuga registreeritud turuosaliste arv, kelle kohta registreeritud aruandlusmehhanism esitas tehingukirjeid ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2025; |
|
b) |
kõigi registreeritud aruandlusmehhanismide poolt punkti a kohaselt kindlaks tehtud turuosaliste arv liidetakse kokku; |
|
c) |
punkti a kohaselt kindlaks tehtud arv jagatakse punktis b osutatud summaga ja tulemus korrutatakse 7,6 miljoni euroga. |
Artikkel 11
Üleminekueeskirjad 2026. aastal
1. Kui 2026. aastal on artikli 6 lõigete 1–7 kohaselt iga registreeritud aruandlusmehhanismi kohta arvutatud individuaalsete lõivude ja artikli 5 lõike 1 kohaselt siseteabeplatvormidele esitatavate lõivude summa väiksem kui 2026. aastal lõivudest saadava tuluna eelarvesse kantud summa, mis on esitatud ameti 2026.–2028. aasta programmdokumendis, peavad artikli 4 lõike 2 kohaselt välja saadetud arved sisaldama lisatasu.
2. Nende lisatasude summa võrdub kas 2026. aasta lõivudest saadava tuluna eelarvesse kantud summa, mis on esitatud ameti 2026.–2028. aasta programmdokumendis, või 23,5 miljoni euro suuruse summa (olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem) ning artikli 6 lõigete 1–7 kohaselt iga registreeritud aruandlusmehhanismi kohta arvutatud individuaalsete lõivude summa ja artikli 5 lõike 1 kohaselt siseteabeplatvormidele esitatud arvetes märgitud lõivude summa vahega.
3. Registreeritud aruandlusmehhanismi makstavale arvele lisatava lisatasu arvutamiseks jagatakse artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud andmekogumite arv, mis on selle registreeritud aruandlusmehhanismi jaoks individuaalse aastalõivu arvutamisel 2026. aasta jaanuaris kindlaks tehtud, kõigi registreeritud aruandlusmehhanismide jaoks 2026. aasta jaanuaris kindlaks tehtud andmekogumite arvu summaga, ning see tulemus korrutatakse lõikes 2 osutatud vahega.
4. Erandina artikli 6 lõikest 5 arvutatakse 2026. aastal artikli 6 lõike 1 punktis e osutatud korrektsioonisumma, lahutades 2025. aastal makstud tehingukirjetel põhinev lõivukomponent väärtusest, mis oleks saadud tehingukirjetel põhineva lõivukomponendi arvutamisel 2026. aastal, kasutades lisas esitatud väärtusi.
5. Artikli 6 lõike 1 punkte b ja c ning artikli 6 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata 2026. aastal makstavate lõivude suhtes.
Artikkel 12
Muud üleminekueeskirjad
1. Erandina artikli 6 lõikest 2, kui riskipositsiooni aruannete esitamise kohustus muutub kohaldatavaks (edaspidi „võrdlusaasta“), arvutatakse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud riskipositsiooni aruandel põhinev lõivukomponent võrdlusaastale järgneval aastal selliselt, et kõik registreeritud aruandlusmehhanismilt võrdlusaastal saadud riskipositsiooni aruanded liidetakse kokku ning see summa jagatakse võrdlusaastal esitatavate riskipositsiooni aruannete arvuga ja tulemus korrutatakse 1 000 euroga.
2. Artikli 6 lõike 1 punkti c ja artikli 6 lõiget 3 ei kohaldata võrdlusaastale järgneval aastal makstavate lõivude suhtes.
Artikkel 13
Hindamine
Komisjon hindab käesoleva otsuse rakendamist viie aasta möödumisel pärast otsuse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant.
Artikkel 14
Kehtetuks tunnistamine
Otsus (EL) 2020/2152 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 15
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 8. september 2025
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 158, 14.6.2019, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/942/oj.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1227/oj).
(3) Komisjoni 17. detsembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/2152 lõivude kohta, mis tuleb maksta Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 alusel esitatavate andmete kogumise, käitlemise, töötlemise ja analüüsimise eest (ELT L 428, 18.12.2020, lk 68, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/2152/oj).
(4) Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/715/oj).
(5) Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti haldusnõukogu 21. juuni 2019. aasta otsus nr 8/2019 Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti finantsmääruse kohta.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1106, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul (ELT L, 2024/1106, 17.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1106/oj).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1789, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturge ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1227/2011, (EL) 2017/1938, (EL) 2019/942 ja (EL) 2022/869 ja otsust (EL) 2017/684 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 715/2009 (ELT L, 2024/1789, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1789/oj).
(8) Komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2014/1348/oj).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/944/oj).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1788, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (ELT L, 2024/1788, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1788/oj).
LISA
Lõivu alamkomponendid andmekogumite kaupa:
|
a) |
tehingukirjed, mis kajastavad energia hulgimüügitooteid vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 3 lõike 1 punktile a ja mille on esitanud konkreetset organiseeritud turgu kasutav konkreetne turuosaline, |
|
b) |
ning kõik tehingukirjed, mis kajastavad energia hulgimüügitooteid vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 3 lõike 1 punktile b ja mille on esitanud konkreetne turuosaline, |
on järgmised:
|
Tehingukirjed ühe andmekogumi kohta |
Lõivukomponent eurodes |
|
1 – 1 000 |
250 |
|
1 001 – 10 000 |
500 |
|
10 001 – 100 000 |
1 000 |
|
100 001 – 1 miljon |
2 000 |
|
Üle 1 miljoni kuni 10 miljonit |
4 000 |
|
Üle 10 miljoni kuni 100 miljonit |
8 000 |
|
Üle 100 miljoni |
16 000 |
Lõivu alamkomponendid andmekogumite kaupa kõikide tehingukirjete kohta, mis kajastavad energia hulgimüügitooteid vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 3 lõike 1 punktile a ja mille on esitanud konkreetne turuosaline, kes ei kasuta organiseeritud turgu, on järgmised:
|
Tehingukirjed ühe andmekogumi kohta |
Lõivukomponent eurodes |
|
1–100 |
250 |
|
101 – 1 000 |
500 |
|
1 001 – 10 000 |
1 000 |
|
10 001 – 100 000 |
2 000 |
|
100 001 – 1 miljon |
4 000 |
|
Üle 1 miljoni kuni 10 miljonit |
8 000 |
|
Üle 10 miljoni |
16 000 |
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/1771/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)