<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-796/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0796</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:920">EU:C:2020:920</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20201112">12.11.2020</DATE> – Kohtuasi C‑796/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Austria (raudteede ohutusasutus)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kümnes koda)</P><P><DATE ISO="20201112">12. november 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Liikmesriigi kohustuste rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2007/59/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Vedurijuhtide sertifitseerimine</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 punkt a</KEYWORD><KEYWORD>Pädev riiklik asutus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/49/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 16 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Ohutusasutus</KEYWORD><KEYWORD>Mitme asutuse määramine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑796/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 258 alusel <DATE ISO="20191029">29. oktoobril 2019</DATE> esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: W. Mölls ja C. Vrignon,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Austria Vabariik</HT>, esindajad: J. Schmoll ja A. Posch,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kümnes koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Ilešič (ettekandja), kohtunikud C. Lycourgos ja I. Jarukaitis,</P><P>kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Austria Vabariik määras Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20071023">23. oktoobri 2007. aasta</DATE> direktiivi 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="315" PAGE.FIRST="51" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 315, lk 51</REF.DOC.OJ>) tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>pädevaks asutuseks<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> muu asutuse kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu<?PAGE NO="2"?> direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="164" PAGE.FIRST="44" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 164, lk 44</REF.DOC.OJ>, parandus <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="220" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 220, lk 16</REF.DOC.OJ>) artiklis 16 nimetatud ohutusasutus, on Austria Vabariik rikkunud direktiivi 2007/59 artikli 3 punktist a tulenevaid kohustusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2004/49</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/49 põhjendustes 13 ja 22 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>(13)</NO.P><TXT>Oma ülesannete ja kohustuste täitmisel peaksid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad rakendama ohutuse juhtimissüsteemi, mis täidab ühenduse nõuded ja sisaldab ühiseid elemente. Ohutust ja ohutuse juhtimissüsteemi rakendamist käsitlev teave tuleks esitada asjaomase liikmesriigi ohutusasutusele.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(22)</NO.P><TXT>Raudteeohutuse uue ühise õigusliku raamistiku osana tuleks kõigis liikmesriikides moodustada siseriiklikud asutused raudteeohutuse reguleerimiseks ja järelevalveks. Ühenduse tasandil koostöö hõlbustamiseks nende vahel tuleks neile anda samad miinimumülesanded ja -vastutus. Riiklikele ohutusasutustele tuleks anda kõrge iseseisvusmäär. Nad peaksid oma ülesandeid täitma avatud ja mittediskrimineerival viisil, aitamaks kaasa ühenduse ühtse raudteesüsteemi loomisele ja tegema koostööd otsustamise kriteeriumite koordineerimiseks eelkõige rahvusvaheliste raudteevedudega tegelevate raudtee-ettevõtjate ohutussertifitseerimisega seoses.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/49 artikli 1 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>direktiivi eesmärgiks […] tagada ohutuse arendamine ja täiustamine ühenduse raudteedel ning parem juurdepääs raudteeveoteenuste turule järgmiste meetmetega:</TXT><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ohutusasutuse ja vahejuhtumite uurimisorgani moodustamise nõudmine igas liikmesriigis;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ohutusasutus</HT> – siseriiklik asutus, millele on usaldatud raudtee ohutusega seotud ülesanded kooskõlas käesoleva direktiiviga, või mis tahes kahe riigi vaheline asutus, kellele liikmesriigid on need ülesanded usaldanud, et tagada ühtne ohutussüsteem spetsialiseerunud piiriüleste infrastruktuuride jaoks;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 9 lõikes 4 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Igal aastal esitavad kõik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja raudtee-ettevõtjad ohutusasutusele hiljemalt 30. juuniks iga-aastase ohutusaruande eelnenud kalendriaasta kohta. Aruanne sisaldab järgmist:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>teavet organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise ja ohutuskavade tulemuste kohta;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>siseriiklike ohutusnäitajate ja I lisas sätestatud ühiste ohutusnäitajate areng, kuivõrd see on aruandeorganisatsiooni jaoks asjakohane;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ohutusalase siseauditi tulemused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>tähelepanekud raudteetoimingute ja infrastruktuuri juhtimise puudujääkide ja talitlushäirete kohta, mis võiksid olla vajalikud ohutusasutusele.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 10 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="010.003"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>3.</NO.PARAG><ALINEA>Selle liikmesriigi ohutusasutus, kus raudtee-ettevõtja esimest korda alustab oma tegevust, annab sertifikaadi kooskõlas lõikega 2.</ALINEA><ALINEA>Kooskõlas lõikega 2 antud sertifikaadis tuleb täpsustada sellega hõlmatud raudteetoimingute laad ja ulatus. Kooskõlas lõike 2 punktiga a antud sertifikaat kehtib kogu ühenduses samaväärsete raudteetransporditoimingute puhul.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="010.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Raudtee-ettevõtja kavandatava täiendavate raudteeteenuste käituskoha liikmesriigi ohutusasutus annab vajadusel täiendava siseriikliku sertifikaadi kooskõlas lõike 2 punktiga b.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/49 artikli 16 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Ülesanded<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Iga liikmesriik moodustab ohutusasutuse. Selleks asutuseks võib olla transpordiküsimuste eest vastutav ministeerium ning selle organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei tohi sõltuda ühestki raudtee-ettevõtjast, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Artikli 16 lõikes 2 on loetletud nimetatud artikli lõikes 1 osutatud ohutusasutusele määratud miinimumülesanded.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 18 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Aastaaruanne<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Igal aastal avaldab ohutusasutus oma eelnenud aasta tegevusi käsitleva aastaaruande ja saadab selle [Euroopa Liidu raudtee]agentuurile hiljemalt 30. septembriks. Aruanne sisaldab järgmist teavet:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>raudtee ohutuse areng, sealhulgas I lisas sätestatud [ühiste ohutusnäitajate] kokkukoondamine liikmesriikide tasandil;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 25 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Soovitused ohutuse tagamiseks<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> lõigetes 2 ja 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="025.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Soovitused adresseeritakse ohutusasutusele ja teistele liikmesriigi või liikmesriikide organitele või asutustele, kui seda eeldab soovituse laad. Liikmesriigid ja nende ohutusasutused võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et uurimisorganite soovitusi ohutuse tagamiseks nõuetekohaselt arvestatakse ja vajadusel järgitakse.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="025.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Ohutusasutus ja teised asutused või organid või vajadusel teised liikmesriigid, kellele soovitused on adresseeritud, annavad uurimisorganile aru soovituse tagajärjel võetud või kavandatavatest meetmetest vähemalt kord aastas.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Sama direktiivi I lisas on loetletud ühised ohutusnäitajad, millest ohutusasutused peavad komisjonile teatama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2007/59</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Direktiivi 2007/59 põhjendustes 17 ja 19 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>(17)</NO.P><TXT>Vajaliku ühtsuse ja läbipaistvuse tagamiseks peaks ühendus kehtestama liikmesriikide poolt vastastikku tunnustatud ühtse sertifitseerimise mudeli, mis tõendaks nii vedurijuhtide vastavust teatud miinimumnõuetele kui ka nende kutsealast kvalifikatsiooni ja keelteoskust, jättes liikmesriikide pädevate asutuste ülesandeks vedurijuhilubade väljaandmise ning raudtee-ettevõtjate ja infrastruktuuri-ettevõtjate ülesandeks ühtlustatud lisasertifikaatide väljaandmise.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(19)</NO.P><TXT>Kõiki vedurijuhilubadel, ühtlustatud lisasertifikaatidel ning vedurijuhiloa ja ühtlustatud lisasertifikaatide registrites sisalduvaid andmeid peaksid järelevalve asutused kasutama direktiivi 2004/49/EÜ artiklitega 10 ja 11 sätestatud personali sertifitseerimise hindamise hõlbustamiseks ning nende artiklitega sätestatud ohutussertifikaatide väljastamise kiirendamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Direktiivi 2007/59 artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Käesoleva direktiiviga määratakse kindlaks ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise tingimused ja kord. Samuti määratakse kindlaks liikmesriikide pädevate asutuste, vedurijuhtide ja teiste kõnealuse sektori sidusrühmade, eelkõige raudtee-ettevõtjate, infrastruktuuri-ettevõtjate ja koolituskeskuste ülesanded.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>pädev asutus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> – direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 16 osutatud ohutusasutus;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 5 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Võltsimisvastased meetmed<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Pädevad asutused ja väljastavad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et vältida vedurijuhilubade ja sertifikaatide võltsimise ning artikliga 22 sätestatud registrite rikkumise ohtu.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Direktiivi 2007/59 artikli 19 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Pädeva asutuse ülesanded<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Pädev asutus täidab läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil järgmisi ülesandeid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>vedurijuhilubade väljaandmine ja ajakohastamine ning nende duplikaatide väljastamine kooskõlas artiklitega 6 ja 14;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>artikli 16 lõikes 1 sätestatud perioodiliste eksamite ja/või/katsete läbiviimise tagamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>vedurijuhilubade peatamine ja tühistamine ning väljastava asutuse teavitamine sertifikaatide peatamise põhjendatud taotlustest kooskõlas artikliga 29;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 22 on sätestatud erinevad kohustused, mida pädevad asutused peavad täitma seoses registrite ja teabevahetusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Austria õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Föderaalseadusega, mis käsitleb raudteed, raudteeveeremit ja raudteeliiklust (Bundesgesetz über Eisenbahnen, Schienenfahrzeuge auf Eisenbahnen und den Verkehr auf Eisenbahnen, <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 60/1957) (muudetud redaktsioon, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Eisenbahngesetz 1957<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>), usaldati direktiivi 2004/49 artikli 16 tähenduses ohutusasutuse ülesanded põhimõtteliselt transpordi-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaministrile (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>minister<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Eisenbahngesetz 1957 artikkel 130, mis asub selle seaduse 9. peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>vedurijuhid<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, kehtestab nende juhtide suhtes erandliku pädevuse. See artikkel on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="130.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH-l on vedurijuhiloa väljaandmise, andmete ajakohastamise, selle uuendamise või duplikaadi väljastamise ning vedurijuhiloa tühistamise ja kehtivuse peatamise pädevus. Sellel asutusel tuleb haldusmenetluse raames kohaldada 1991. aasta haldusmenetluse üldosa seadust [(Allgemeines Verwaltungsverfahrensgesetz 1991 (<HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT> 51/1991) muudetud redaktsioonis].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="130.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>[Minister] võib Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH‑le anda juhiseid tema pädevuse teostamise kohta. Lõikes 1 nimetatud valdkondades on [minister] kõrgemalseisev asutus 1991. aasta haldusmenetluse üldosa seaduse muudetud redaktsiooni artiklite 5 ja 68 tähenduses.<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Raudteeinfrastruktuuri rahastava äriühingu loomist käsitleva föderaalseaduse (Bundesgesetz über die Errichtung einer Schieneninfrastrukturfinanzierungs-Gesellschaft, <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 201/1996) artiklid 3, 4, 6 ja 10 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Ülesanded</P><ARTICLE IDENTIFIER="003"><TI.ART>Artikkel 3</TI.ART><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>kõikide selliste tehingute ja tegevuste elluviimine, mis on vajalikud raudteesektori ja uute raudteetehnoloogiate mittediskrimineerivaks arenguks ja parendamiseks; kõigi nendega seotud tehingute ja tegevuste teostamine, mis aitavad parendada Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH tulemit, kõikide raudteeliiklust käsitlevate uurimis- ja arendusmeetmete kooskõlastamises osalemine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT>akrediteeritud reguleeriva asutuse (määratud asutuse) kõikide tehingute ja tegevuste teostamine raudteesektoris;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT>raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt ülemineku järel tariife kehtestava asutuse ülesanne vastavalt Eisenbahngesetz 1957 6. peatükile;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6)</NO.P><TXT>eksperdikomisjoni juhtimine vastavalt Eisenbahngesetz 1957 artikli 48 lõikele 4;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7)</NO.P><TXT>pädevuse teostamine vastavalt Eisenbahngesetz 1957 artiklile 130;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>8)</NO.P><TXT>selliste registrite loomise ja haldamisega seotud ülesannete täitmine, mis on üle antud Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH‑le vastavalt Eisenbahngesetz 1957 või selle seaduse alusel antud määrusega;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><P>Aktsiate haldamine</P></ALINEA></PARAG></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="004"><TI.ART>Artikkel 4</TI.ART><ALINEA>Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH aktsiaid haldab föderaalriigi nimel [minister]. Viimasel on õigus anda Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH-le üldisi juhiseid tema ülesannete täitmiseks käesoleva föderaalseaduse tähenduses ning nõuda tema tegevuse kohta raamatupidamist. Äriühingu põhikirjas peab olema ette nähtud, et organid on kohustatud neid juhiseid järgima ja neil on aruandekohustus.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH kulud</ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="006"><TI.ART>Artikkel 6</TI.ART><ALINEA>Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH‑d tuleb juhtida majanduslikult, hoolsalt ja kooskõlas selle eesmärgiga. Riik on kohustatud kandma Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH töötajatega seotud kulud ja kulutused materjalile, kui need kulud tulenevad talle käesoleva föderaalseadusega pandud ülesannete täitmisest ja neid ei saa enda kanda võtta kolmandad isikud. Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH peab sellega seoses koostama iga-aastase rahastamiskava ja saama rahandusministri ja [ministri] nõusoleku.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Maksuvabastus</ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="010"><TI.ART>Artikkel 10</TI.ART><PARAG IDENTIFIER="010.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH on vabastatud föderaalseadustega kehtestatud maksudest, välja arvatud käibemaks, kohtukuludest ja kohtute haldamisega seotud kuludest ning föderaalvalitsuse haldustasudest, kui need maksud ja kulud kaasnevad kõnealusele ühingule käesoleva föderaalseadusega pandud ülesannete täitmisega.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</ALINEA></PARAG></ARTICLE></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT><DATE ISO="19060306">6. märtsi 1906. aasta</DATE> piiratud vastutusega äriühingute seaduse (Gesetz über Gesellschaften mit beschränkter Haftung, <HT TYPE="ITALIC">RGBl</HT>. 58/1906) artikkel 20 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="020.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Äriühingu esindamise pädevuse ulatuse osas on juhatuse liikmed kohustatud äriühingu ees järgima kõiki põhikirjas, osanike protokollides või nõukogu korralduses ette nähtud piiranguid, mis on juhatuse liikmetele siduvad.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtueelne menetlus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Komisjon teatas <DATE ISO="20151120">20. novembri 2015. aasta</DATE> märgukirjaga Austria Vabariigile oma kahtlustest selle kohta, kas direktiivi 2007/59, eelkõige selle artikli 3 punkti a sätetega on kooskõlas, kui selle direktiivi tähenduses pädevaks asutuseks on määratud muu üksus kui direktiivi 2004/49 artiklis 16 osutatud pädev asutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Austria Vabariik väitis märgukirjale <DATE ISO="20160122">22. jaanuaril 2016</DATE> saadetud vastuses, et kõnealused õigusnormid on liidu õigusega kooskõlas. Eelkõige rõhutas ta, et vastavalt liikmesriikide institutsionaalse autonoomia põhimõttele ei ole direktiiviga 2007/59 vastuolus, kui see liikmesriik annab sellisele föderaalasutusele nagu Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH ülesande täita ministri järelevalve all teatavaid ülesandeid, mis lasuvad selle direktiivi tähenduses pädeval asutusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Kuna komisjon leidis, et selle liikmesriigi vastused ei ole rahuldavad, saatis ta talle <DATE ISO="20170428">28. aprillil 2017</DATE> põhjendatud arvamuse, milles jäi oma märgukirjas esitatud väite juurde.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Austria Vabariik vastas põhjendatud arvamusele <DATE ISO="20170621">21. juuni 2017. aasta</DATE> kirjas. Oma kirjas kordas see liikmesriik sisuliselt seisukohta, mida ta väljendas komisjoni märgukirjale <DATE ISO="20160122">22. jaanuari 2016. aastal</DATE> saadetud vastuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Kuna komisjon Austria Vabariigi antud vastustega ei rahuldunud, esitas ta kõnealuse hagi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Hagi</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Komisjon märgib, et direktiivi 2007/59 artikli 3 punkti a määratluse kohaselt on pädev asutus selle direktiivi tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 16 osutatud ohutusasutus<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>. Ta järeldab sellest, et liikmesriigid võivad usaldada pädeva asutuse ülesanded direktiivi 2007/59 tähenduses üksnes sellele asutusele, kuna liikmesriigi seadusandjal ei ole vabadust määrata selleks teist asutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Ent samal ajal kui Austria Vabariik määras <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>ohutusasutuseks<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> direktiivi 2004/49 tähenduses ministri, on direktiivi 2007/59 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>pädev asutus<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH, eelkõige sellele asutusele usaldatud ja viimati nimetatud direktiivi artikli 19 lõike 1 punktides a–c loetletud ülesannete täitmisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Neil asjaoludel leiab komisjon, et Austria Vabariik on rikkunud direktiivist 2007/59 tulenevaid kohustusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Komisjon leiab sellega seoses, et väited, mille Austria Vabariik esitas, et tõendada selle liikmesriigi poolt ülevõtmise kooskõla direktiiviga 2007/59, tuleb tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Kõigepealt ei saa nõustuda väitega, et direktiivi 2004/49 artikkel 16 ei nõua, et ohutusasutuse ülesanded tuleb usaldada ainult ühele asutusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Esiteks kasutas liidu seadusandja direktiivi 2004/49 artikli 1 punktis d ja artikli 16 lõikes 1 ohutusasutuse määramiseks ainsuse vormi. Samuti määratleb selle direktiivi artikli 3 punkt g ainsuse vormi kasutades <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>ohutusasutuse<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>riikliku organi<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, kes vastutab raudteeohutuse ülesannete täitmise eest selle direktiivi tähenduses. Sama direktiivi artikli 16 lõige 2 lähtub samast tähendusest, kuna selles on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>ohutusasutusele<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> usaldatakse selles loetletud ülesanded. On tõsi, et direktiivi 2004/49 teatavates sätetes on viidatud mitmuse vormi kasutades <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>ohutusasutustele<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>. Samas tuleb märkida, et seda tehes peetakse silmas kõigi liikmesriikide ohutusasutusi ühiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Teiseks kinnitab nende sätete kontekst, et liidu seadusandja valis ainsuse vormi tahtlikult ning et puudub igasugune kaalutlusruum, mis võimaldaks ülesandeid mitme ametiasutuse vahel jagada. Seega seostavad direktiivi 2004/49 artikli 10 lõiked 3 ja 4 liikmesriiki süstemaatiliselt ohutusasutusega. Samuti eristavad selle direktiivi artikli 25 lõiked 2 ja 3 iga liikmesriigi puhul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>ohutusasutust<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>muudest organitest või asutustest<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>. Sama kehtib ka nimetatud direktiivi artikli 18 kohta, milles on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>ohutusasutus<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> avaldab oma eelnenud aasta tegevusi käsitleva <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>aastaaruande<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> ning edastab selle Euroopa Liidu Raudteeagentuurile. See aruanne peaks sisaldama ülevaadet olukorrast asjaomases liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Kolmandaks peab asjaomaste sätete grammatiline ja kontekstipõhine tõlgendamine võtma valdavalt arvesse direktiivi 2007/59 artikli 3 punkti a sõnastust, mis nõuab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>pädev asutus<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> selle direktiivi tähenduses oleks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 16 osutatud ohutusasutus<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, ning lähtuma seega tingimata eeldusest, et artiklis 16 loetletud ülesandeid täidab üksainus asutus, kes peab täitma ka ohutusasutuse ülesanded direktiivi 2007/59 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Teisena, mis puudutab Austria Vabariigi väidet, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090713">13. juuli 2009. aasta</DATE> direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="211" PAGE.FIRST="55" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 211, lk 55</REF.DOC.OJ>), artikliga 35 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121121">21. novembri 2012. aasta</DATE> direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="343" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 343, lk 32</REF.DOC.OJ>), artikliga 55 pandi liikmesriikidele kohustus määrata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>üks riiklik reguleeriv asutus<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> ning luua <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>ühtne riiklik reguleeriv asutus<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, mistõttu tuleks vastupidi asuda seisukohale, et direktiiv 2004/49, mis ei sisalda niisuguseid nimetusi, võimaldab määrata mitu asutust, siis väidab komisjon vastu, et kuna need sätted asendasid varasemaid sätteid, mis nägid ette mitme erineva organi või asutuse määramise, siis oli vaja selgelt välja tuua erinevused võrreldes selliselt muudetud aktidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Kolmandana, mis puudutab Austria Vabariigi väidet, et liikmesriikidel on liidu õiguses erinõuete puudumisel võimalus kohaldada liidu õiguse rakendamisel oma riigisiseseid õigusnorme, siis väidab komisjon, et direktiiv 2007/59 tõepoolest sisaldab selliseid erinõudeid. Lisaks kinnitab kahe eraldiseisva asutuse olemasolu asjaolu, et Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH on otseselt föderaalõiguse alusel asutatud äriühing, mille osalust haldab minister ja mis täidab föderaalriigi jaoks ülesandeid tihedas koostöös ja ministri kontrolli all, tegutsedes kesktasandil pädeva ohutusasutusena. Nii ei ole minister ise, vaid kõrgem ametiasutus 1991. aasta haldusmenetluse üldosa seaduse (muudetud redaktsiooni) artiklite 5 ja 68 tähenduses see, kes esiteks teeb otsuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>asutuste vaheliste pädevuskonfliktide<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> kohta ja teiseks on tal õigus väga piiratud juhtudel tühistada, muuta või tunnistada kehtetuks talle alluvate asutuste otsused. Seega tuleb järeldada, et need ametiasutused on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>muud ametiasutused<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Austria Vabariik eitab väidetava rikkumise toimepanemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Ta märgib esiteks, et direktiivides 2004/49 ja 2007/59 viidatakse mitmuse vormi kasutades liikmesriikide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>ohutusasutustele<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>pädevatele asutustele<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>. Selles osas ei ole mitme ülesande määramine mitmele ametiasutusele vastuolus direktiivi 2004/49 artikli 16 lõikega 2, kuna see artikkel<?PAGE NO="9"?> ei sätesta muud kui, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>ohutusasutus<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> on kohustatud täitma raudteeohutuse valdkonnas rea ülesandeid. Lisaks ei välista direktiivi 2004/49 artiklis 18 ette nähtud ohutusasutuse kohustus avaldada oma tegevuse kohta aastaaruanne võimalust, et mitu ametiasutust koostavad kooskõlastatult üheainsa aruande.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Teiseks viitab see liikmesriik erinevustele ühelt poolt direktiivis 2004/49 ja teiselt poolt direktiivides 2009/72 ja 2012/34 kasutatud terminite vahel, kuna viimati nimetatud direktiivid näevad vastavalt ette <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>ühe riikliku reguleeriva asutuse<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>ühtse riikliku reguleeriva asutuse<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> loomise, väitmaks, et direktiivi 2004/49 tuleb tõlgendada <HT TYPE="ITALIC">a contrario</HT> nii, et see võimaldab määrata mitu asutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Kolmandaks võib föderaalse riigikorraga liikmesriikides osutuda vajalikuks riigi korralduse või pädevuste riikliku jaotuse huvides täita teatavaid ülesandeid detsentraliseeritult. Sellega seoses tuleb järgida liikmesriikide institutsioonilise autonoomia, proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid, mis kohustavad komisjoni austama põhjalikult juurdunud riigisiseseid õigusnorme ning liikmesriikide õigussüsteemide struktuuri ja toimimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Seega ei ole alust kritiseerida korralduslikku lahendust, mille Austria Vabariik valis direktiivide 2004/49 ja 2007/59 ülevõtmisel ja mis seisneb selles, et ministrile kui kogu Austria territooriumil pädevale kesksele ohutusasutusele usaldatakse ülesanded ja ministrile alluvale Schieninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH-le vedurijuhtide sertifitseerimisega seotud operatiivülesannete täitmine. See on <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> nii, kuna Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH on otseselt föderaalseadusega asutatud äriühing, mille aktsiaid haldab minister ja mille personalikulud ja kulutused materjalile kannab föderaalriik ning mille tegevusvaldkond on reguleeritud seadusega. Lisaks on Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH mitmes mõttes seotud ministri juhistega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Komisjon heidab Austria Vabariigile ette, et viimane on rikkunud direktiivi 2007/59 artikli 3 punkti a, kuna ta määras selle direktiivi kohaldamisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>pädevaks asutuseks<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> muu asutuse kui direktiivi 2004/49 artiklis 16 osutatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>ohutusasutus<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on selge, et selles liikmesriigis on direktiivi 2004/49 artiklis 16 osutatud ohutusasutuseks minister, samas kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>pädev asutus<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>, mis on määratud täitma teatavaid – eelkõige direktiivi 2007/59 artikli 19 lõike 1 punktides a–c nimetatud – ülesandeid, on föderaalseadusega asutatud äriühing Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Direktiivi 2007/59 artikli 3 punktis a on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>pädev asutus<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 16 osutatud ohutusasutus<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Selleks et välja selgitada, kas need sätted võimaldavad – nagu väidab Austria Vabariik – usaldada liikmesriigil erinevatele asutustele ülesandeid, mis on selle direktiiviga määratud vastavalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>pädevale asutusele<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>ohutusasutusele<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>, ei tule arvesse võtta mitte üksnes kõnealuste sätete sõnastust, vaid ka nende konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa need säte on, ning vajadusel nende sätete kujunemislugu (vt selle kohta <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nederlands Uitgeversverbond ja Groep Algemene Uitgevers</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑263/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1111">EU:C:2019:1111</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Kõigepealt, mis puudutab kõnealuste sätete sõnastust, siis on direktiivi 2007/59 artikli 3 punktis a märgitud, et selle direktiivi tähenduses on pädev asutus direktiivi 2004/49 artiklis 16 osutatud ohutusasutus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Nimetatud artikkel 16 näeb ette, et iga liikmesriik moodustab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>ohutusasutuse<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, mis selle artikli kohaselt võib olla transpordiküsimuste eest vastutav ministeerium. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>ohutusasutus<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> viidatud direktiivi tähenduses on konkreetselt määratletud selle artikli 3 punktis g kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>siseriiklik asutus, millele on usaldatud raudtee ohutusega seotud ülesanded kooskõlas [nimetatud] direktiiviga, või mis tahes kahe riigi vaheline asutus, kellele liikmesriigid on need ülesanded usaldanud, et tagada ühtne ohutussüsteem spetsialiseerunud piiriüleste infrastruktuuride jaoks<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Seega nähtub direktiivi 2004/49 artikli 3 punkti g ja artikli 16 lõike 1 koostoimest, ja eelkõige sellest, et esiteks on liidu seadusandja ohutusasutuse määratlemiseks kasutanud ainsuse vormi ja teiseks on ta kasutanud sellega seotud omadussõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>siseriiklik<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, et nende sätete kohaselt määrab iga liikmesriik ühe siseriikliku asutuse, kes vastutab raudtee ohutusega seotud ülesannete täitmise eest, kuid vajaduse korral võivad kaks liikmesriiki usaldada nende ülesannete täitmise riikidevahelisele asutusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Seda tõlgendust kinnitab direktiivi 2004/49 ülesehitus, millest nähtub, et teave liidu raudteede ohutuse kohta tuleb igas liikmesriigis edastada tsentraliseeritult ühtsele ohutusasutusele, kes vastutab nõutavate sertifikaatide väljastamise või asjaomase liikmesriigi jaoks ohutusnäitajate väljatöötamise ja avaldamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Nii on kõigepealt direktiivi 2004/49 artikli 9 lõikes 4 koostoimes selle direktiivi põhjendusega 13 ette nähtud, et kõik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja kõik raudtee-ettevõtjad esitavad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>asjaomase liikmesriigi ohutusasutusele<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> aastaaruande, mis sisaldab teavet ohutuse ja ohutuse juhtimissüsteemi rakendamise kohta ning muu hulgas peab ohutusaruandes olema välja toodud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>siseriiklike<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> ohutusnäitajate areng.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Seejärel tuleb märkida, et nimetatud direktiivi artikli 10 lõigete 3 ja 4 kohaselt annab nõutud sertifikaadid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>selle liikmesriigi ohutusasutus<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, kus raudtee-ettevõtja esimest korda alustab oma tegevust või kavandab täiendavaid raudtee-teenuseid käitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Lõpuks avaldab ohutusasutus direktiivi 2004/49 artikli 18 kohaselt oma eelnenud aasta tegevusi käsitleva aastaaruande, mis vastavalt selle artikli punktile a sisaldab eelkõige nimetatud direktiivi I lisas määratletud ühiste ohutusnäitajate <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>kokkukoondamist liikmesriikide tasandil<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Veel võib välja tuua, et kõnealuste sätete sõnastusel põhinevat tõlgendust, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 48, toetavad enne direktiivi 2004/49 ja direktiivi 2007/59 vastuvõtmist koostatud seadusandlikud materjalid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Nii oli esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb ühenduse raudteede ohutust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta, ning direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (KOM(2002) 21 lõplik), mis eelnes direktiivi 2004/49 vastuvõtmisele, seletuskirja kokkuvõttes liikmesriikide ohutusasutusi puudutavas osas välja toodud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>hetkel kehtivate direktiivide sätete alusel võivad ohutuseeskirjadega tegeleda erinevad asutused. […] Pikas perspektiivis ei ole see kooskõlas ohutuse järelevalve ülesannete täitmisega. Õiglane ja läbipaistev regulatsioon nõuab, et kõiki avaliku võimu järelevalve all olevas sektoris tegutsevaid ettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt. […] Ohutuseeskirjade kooskõlastamise hõlbustamiseks Euroopa tasandil on vaja kehtestada ühtlustatud struktuurid kõikides liikmesriikides. […] Samal põhjusel on oluline koondada ühte asutusse kõik olulised ohutusjärelevalve funktsioonid, nagu õiguslikult siduvate ohutusnormide vastuvõtmine.<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Teiseks nähtub direktiivi 2007/59 vastuvõtmisele eelnenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi veduri- ja rongiliikluse korraldamist tagavate pardatöötajate sertifitseerimise kohta ühenduse raudteevõrgus (KOM(2004) 142 lõplik) ettepaneku seletuskirja kokkuvõttest, et otsus määrata ohutusasutus vedurijuhiloa väljastamise eest vastutavaks asutuseks tehti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>[s]elleks, et tagada ühenduse tasandil raudteeohutuse valdkonnas kehtestatud õigusliku raamistiku kõige suurem sidusus<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb rõhutada, et käesoleva kohtuotsuse punktis 48 pakutud tõlgendus näib olevat direktiiviga 2004/49 taotletava eesmärgiga kooskõlas. Nimelt, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 54, on selle direktiivi eesmärk koondada raudteeohutuse järelevalve põhiülesanded ühte asutusse, kuna see võimaldab tagada vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 1 raudteeohutuse arengu ja parendamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Austria Vabariigi väidetega, millega ta vaidleb vastu käesoleva kohtuotsuse punktides 44–55 kõnealustele sätetele antud tõlgendusele, ei saa nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Esiteks tuleb tõdeda, et Austria Vabariigi esile toodud asjaolu, et mitu direktiivide 2004/49 ja 2007/59 sätet viitavad mitmuse vormis liikmesriikide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>ohutusasutustele<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>pädevatele asutustele<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>, ei saa olla määrava tähtsusega, kuna ilmselgelt viitavad need sätted erinevates liidu liikmesriikides niisugustele asutustele ühiselt. Nii on see esiteks direktiivi 2004/49 põhjenduse 22 puhul, mis viitab vajadusele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>kõigis liikmesriikides moodustada siseriiklikud asutused raudteeohutuse reguleerimiseks ja järelevalveks<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> või ka selle direktiivi I lisa puhul, milles on nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>[ü]hised ohutusnäitajad, mille kohta tuleb ohutusasutustel aru anda<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> ja mille <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>iga liikmesriik<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> vastavalt direktiivi artiklile 18 kokku koondab. Teiseks, mis puudutab direktiivi 2007/59 sätteid, siis selle põhjendus 17 viitab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>liikmesriikide pädevatele asutustele<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>, samas kui põhjendus 19 viitab üldiselt selle direktiiviga moodustatud ohutusasutustele. Samuti on nimetatud direktiivi artiklites 1, 5 ja 22 üksnes mainitud ülesandeid, mis lasuvad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>liikmesriikide pädevatel asutustel<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>pädevatel asutustel<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Teiseks ei oma direktiivide 2004/49 ja 2007/59 tõlgendamisel mingit tähtsust Austria Vabariigi viidatud asjaolu, et liidu seadusandja pidas vajalikuks täpsustada teistes teisese õiguse aktides nende asutuste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>ainusust<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>, mis tuleb nimetatud õigusaktide kohaselt moodustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Kolmandaks, mis puudutab argumenti liikmesriikide institutsionaalse autonoomia, proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtete kohta, siis piisab tõdemusest, et kuigi ELTL artiklist 288 tuleneb, et liikmesriikidel on ulatuslik kaalutlusruum direktiivi rakendamiseks võetavate meetmete ja vahendite valiku osas, ei mõjuta see vabadus iga adressaadiks oleva liikmesriigi kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada direktiivi täielik toime vastavalt sellega taotletavale eesmärgile (vt selle kohta <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fashion ID</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑40/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:629">EU:C:2019:629</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb liikmesriikidel direktiivi alusel moodustatud reguleerivate asutuste korraldamisel ja struktureerimisel oma institutsionaalset sõltumatust teostada direktiivis määratletud eesmärkidest ja kohustustest kinni pidades (vt analoogia alusel <DATE ISO="20161019">19. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ormaetxea Garai ja Lorenzo Almendros</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑424/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:780">EU:C:2016:780</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Ent nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 44–55, tuleneb iga liikmesriigi kohustus määrata direktiivi 2004/49 tähenduses üks ohutusasutus, mida tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>pädevaks asutuseks<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> direktiivi 2007/59 artikli 3 punkti a tähenduses, nende direktiivide kõnealustest sätetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Seda kohustust arvesse võttes ei oma käesolevas asjas tähtsust see, kas Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH allub ministrile, nagu väidab Austria Vabariik. Eeldusel, et see nii on, ei võimalda selline alluvussuhe kahe eraldiseisva õigusvõimega üksuse vahel tagada käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis meenutatud kohustuse nõuetekohast ülevõtmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb komisjoni hagi rahuldada ja tõdeda, et kuna Austria Vabariik määras direktiivi 2007/59 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>pädevaks asutuseks<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> muu asutuse kui direktiivi 2004/49 artiklis 16 osutatud ohutusasutus, siis on Austria Vabariik rikkunud direktiivi 2007/59 artikli 3 punktist a tulenevaid kohustusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Austria Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb Austria Vabariigi kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kuna Austria Vabariik määras Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20071023">23. oktoobri 2007. aasta</DATE> direktiivi 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta) tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>pädevaks asutuseks<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> muu asutuse kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteeohutuse direktiiv) artiklis 16 nimetatud ohutusasutus, siis on Austria Vabariik rikkunud direktiivi 2007/59 artikli 3 punktist a tulenevaid kohustusi.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Austria Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>