Brüssel,28.10.2026

COM(2026) 581 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

nõukogu määruste nr 495/77 (mis käsitleb valveaega; viimati muudetud nõukogu määrusega nr 1945/2006), nr 858/2004 (mis käsitleb eriti raskeid töötingimusi) ja nr 300/76 (mis käsitleb vahetustega tööd; viimati muudetud nõukogu määrusega nr 1873/2006) kohaldamise kohta institutsioonides 2023. ja 2024. aastal


KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

nõukogu määruste nr 495/77 (mis käsitleb valveaega; viimati muudetud nõukogu määrusega nr 1945/2006), nr 858/2004 (mis käsitleb eriti raskeid töötingimusi) ja nr 300/76 (mis käsitleb vahetustega tööd; viimati muudetud nõukogu määrusega nr 1873/2006) kohaldamise kohta institutsioonides 2023. ja 2024. aastal

1.Sissejuhatus

Nõukogu määrustega, mis käsitlevad valveaega (nr 495/77) ja eriti raskeid töötingimusi (nr 858/2004), on nähtud ette, et komisjon esitab nõukogule aastaaruande, milles esitatakse asjaomastes määrustes osutatud hüvitisi saavate ametnike ja muude teenistujate arv kategooriate kaupa ning sellega seotud kogukulud.

Käesolev aruanne põhineb viimastel täisaasta andmetel, mis olid kättesaadavad aruande koostamise ajal, ja käsitleb 2023. ja 2024. aastat. Aruanne hõlmab kõiki institutsioone 1 . Aruande terviklikkuse huvides esitatakse samalaadne teave ka vahetustega töö kohta (nõukogu määrus nr 300/76).

2.Valveaja hüvitis

Selle hüvitise õiguslikud alused on personalieeskirjade artiklid 55 ja 56b ning nõukogu 8. märtsi 1977. aasta määrus nr 495/77 muudetud kujul.

Hüvitist makstakse ainult nendele ametnikele ja muudele teenistujatele,

-kellele makstakse töötasu teadusuuringute assigneeringutest ja kes

–töötavad Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) asutuses või

–osalevad kaudsetes meetmetes, või

-kellele makstakse töötasu haldusassigneeringutest ja kes töötavad

–tehniliste seadmete käigushoidmise või nende järelevalve alal,

–turva- ja julgeolekuosakonnas,

–info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste osakonnas,

–ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) / Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) operatsioone või hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise korraldust toetavas osakonnas või

–liikmesriikidele hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise korra alusel 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas abi pakkumiseks loodud osakonnas (LR 24/7) või sellistes talitustes, kus on tõendatud vajadus täita liikmesriikidele abi andmise mehhanismiga seonduvaid ülesandeid.

Valveaja hüvitist väljendatakse punktides. Iga tegelikult valves oldud tunni eest saadavate punktide arv on kindlaks määratud järgmiselt:

–valve kodus tööpäeval: 2,15 punkti.

–valve kodus nädalavahetusel ja riigipühadel: 4,3 punkti.

–valve töökohal tööpäeval: 11 punkti.

–valve töökohal nädalavahetusel ja riigipühadel: 22 punkti.

Iga punkt on võrdne 0,032 %ga esimese palgaastme esimesse järku kuuluva ametniku põhipalgast (2023. aastal 1,08 eurot ja 2024. aastal 1,15 eurot).

2023. aastal

Järgmistes tabelites on esitatud valveaja hüvitise saajate arv igas institutsioonis 2023. aastal.

Institutsioon

AD

AST

Lepingulised töötajad

Kokku

I tegevusüksus

II tegevusüksus

III tegevusüksus

IV tegevusüksus

Parlament

       0

0

0

0

0

0

0

Nõukogu

34

114

3

0

2

0

153

Komisjon

141

275

39

27

35

10

527

– millest JRC

48

78

18

3

4

5

156

Euroopa Kohus

13

13

2

0

0

0

28

Kontrollikoda

0

5

16

0

0

0

21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

3

0

0

0

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

0

3

0

0

1

0

4

Euroopa välisteenistus

14

15

0

0

0

0

29

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

202

428

60

27

38

10

765

2.1.Hüvitise saajate (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad) arv 2023. aastal

2.2.Hüvitise saajate arv valveaja liigi kohta 2023. aastal

Institutsioon

Kodus

Kodus ja tööl

Tööl

Kokku

Parlament

0

0

0

0

Nõukogu

153

0

0

153

Komisjon

499

18

10

527

– millest JRC

143

5

8

156

Euroopa Kohus

28

0

0

28

Kontrollikoda

21

0

0

21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

3

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

0

4

0

4

Euroopa välisteenistus

29

0

0

29

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

Kokku

730

25

10

765

2.3.Hüvitise saajate arv töövaldkonna kohta 2023. aastal

Institutsioon

JRC

Kaudsed meetmed

Tehnilised seadmed

Ohutus / julgeolek

IKT

ÜVJP / EJKP

LR 24/7

Kokku

Parlament

0

0

0

0

0

0

0

0

Nõukogu

0

0

18

33

65

37

0

153

Komisjon

156

2

58

136

118

0

57

527

– millest JRC

156

0

0

0

0

0

0

156

Euroopa Kohus

0

0

17

11

0

0

0

28

Kontrollikoda

0

0

0

21

0

0

0

21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

3

0

0

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

4

0

0

0

4

Euroopa välisteenistus

0

0

0

4

15

10

0

29

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

156

2

93

212

198

47

57

765

2024. aastal

Järgmistes tabelites on esitatud valveaja hüvitise saajate arv igas institutsioonis 2024. aastal.

Institutsioon

AD

AST

Lepingulised töötajad

Kokku

I tegevusüksus

II tegevusüksus

III tegevusüksus

IV tegevusüksus

Parlament

       0

0

0

0

0

0

0

Nõukogu

35

127

3

0

2

0

167

Komisjon

153

291

38

28

37

15

562

– millest JRC

49

82

17

3

3

5

159

Euroopa Kohus

14

13

2

0

0

0

29

Kontrollikoda

0

4

17

0

0

0

21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

3

0

0

0

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

0

3

0

0

1

0

4

Euroopa välisteenistus

25

15

0

0

0

0

40

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

227

456

60

28

40

15

826

2.4.Hüvitise saajate (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad) arv 2024. aastal

2.5.Hüvitise saajate arv valveaja liigi kohta 2024. aastal

Institutsioon

Kodus

Kodus ja tööl

Tööl

Kokku

Parlament

0

0

0

0

Nõukogu

167

0

0

167

Komisjon

533

20

9

562

– millest JRC

146

6

7

159

Euroopa Kohus

29

0

0

29

Kontrollikoda

21

0

0

21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

3

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

0

4

0

4

Euroopa välisteenistus

40

0

0

40

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

Kokku

790

27

9

826

2.6.Hüvitise saajate arv töövaldkonna kohta 2024. aastal

Institutsioon

JRC

Kaudsed meetmed

Tehnilised seadmed

Ohutus / julgeolek

IKT

ÜVJP / EJKP

LR 24/7

Kokku

Parlament

0

0

0

0

0

0

0

       0

Nõukogu

0

0

18

33

77

39

0

167

Komisjon

159

3

55

150

135

0

60

562

– millest JRC

159

0

0

0

0

0

0

159

Euroopa Kohus

0

0

19

10

0

0

0

29

Kontrollikoda

0

0

0

21

0

0

0

21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

3

0

0

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

4

0

0

0

4

Euroopa välisteenistus

0

0

0

4

14

22

0

40

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

159

3

92

225

226

61

60

826

3.Hüvitis eriti raskete töötingimuste eest

Selle hüvitise õiguslikud alused on personalieeskirjade artikkel 56c ning nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus nr 858/2004. Hüvitist makstakse eriti raskete töötingimuste eest, mis on seotud:

(I)üksikisiku ohutusega (eriti ebamugavate spetsiaalsete kaitserõivaste kandmine või osaline kaitse);

(II) töökohaga (kinnised, mürarikkad ja ohtlikud ruumid) ning

(III) töö olemusega (näiteks teatavate ainete käitlemine või töö lõhkeainetega) 2 .

Hüvitis on väljendatud punktides, mida antakse iga tegelikult töötatud tunni eest. Punktide arv võib olla 2 (nt kui keskmine helitugevus ületab 85 detsibelli) kuni 50 (juhul kui ametnik kannab kompaktset tulevastast kaitseülikonda). Iga punkt on võrdne 0,032 %ga esimese palgaastme esimesse järku kuuluva ametniku põhipalgast (2023. aastal 1,08 eurot ja 2024. aastal 1,15 eurot).

2023. aastal

Järgmises tabelis on esitatud eriti raskete töötingimuste eest hüvitise saajate arv igas institutsioonis 2023. aastal.

Institutsioon

AD

AST

Lepingulised töötajad

Kokku

I tegevusüksus

II tegevusüksus

III tegevusüksus

IV tegevusüksus

Parlament

0

0

0

0

0

0

0

Nõukogu

0

0

0

0

0

0

0

Komisjon

24

102

26

2

7

15

176

– millest JRC

23

101

11

1

7

15

158

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

0

0

Kontrollikoda

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa välisteenistus

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

24

102

26

2

7

15

176

3.1.Hüvitise saajate (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad) arv 2023. aastal

2024. aastal

Järgmises tabelis on esitatud eriti raskete töötingimuste eest hüvitise saajate arv igas institutsioonis 2024. aastal.

3.2.Hüvitise saajate (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad) arv 2024. aastal

Institutsioon

AD

AST

Lepingulised töötajad

Kokku

I tegevusüksus

II tegevusüksus

III tegevusüksus

IV tegevusüksus

Parlament

0

0

0

0

0

0

   0

Nõukogu

0

0

0

0

0

0

0

Komisjon

24

102

27

2

8

13

176

– millest JRC

24

100

11

1

7

13

156

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

0

0

Kontrollikoda

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa välisteenistus

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

24

102

27

2

8

13

176

4.Hüvitis vahetustega töö eest

Selle hüvitise õiguslikud alused on personalieeskirjade artikkel 56a ning nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus nr 300/76 muudetud kujul.

Hüvitist makstakse ainult nendele ametnikele ja muudele teenistujatele,

-kellele makstakse töötasu teadusuuringute assigneeringutest ja kes

–töötavad JRC asutuses või

–osalevad kaudsetes meetmetes, või

-kellele makstakse töötasu haldusassigneeringutest ja kes töötavad

–info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste osakonnas,

–turva- ja julgeolekuosakonnas,

–telefonikeskjaamas/teabetalituses või valvelauas,

–ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) / Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) operatsioone või hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise korraldust toetavas osakonnas,

–hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise korraldust toetavas talituses või

–tehniliste seadmete käigushoidmise või nende järelevalve alal.

2023. aastal

Järgmistes tabelites on esitatud vahetustega töö eest hüvitise saajate arv igas institutsioonis 2023. aastal.

Institutsioon

AD

AST

Lepingulised töötajad

Kokku

I tegevusüksus

II tegevusüksus

III tegevusüksus

IV tegevusüksus

Parlament

2

89

597

12

23

0

723

Nõukogu

0

73

0

0

0

0

73

Komisjon

1

113

12

15

30

0

171

– millest JRC

0

15

9

0

1

0

25

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

0

0

Kontrollikoda

0

1

18

0

0

0

19

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

3

0

0

0

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

0

3

0

0

1

0

4

Euroopa välisteenistus

0

35

0

0

0

0

35

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

3

317

627

27

54

0

1 028

4.1.Hüvitise saajate (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad) arv 2023. aastal

Tehtud töö eest on ette nähtud igakuise hüvitise neli erinevat määra (2023. aasta andmed):

–1. määr: töö kahes vahetuses, välja arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel: 483,92 eurot;

–2. määr: töö kahes vahetuses, sealhulgas üks öösel, ning nädalavahetusel ja riigipühadel: 730,40 eurot;

–3. määr: töö 24 tundi ööpäevas, välja arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel: 798,61 eurot;

–4. määr: töö 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas: 1 088,75 eurot;

4.2.Hüvitise saajate arv 2023. aastal

Institutsioon

1. määr

2. määr

3. määr

4. määr

Kokku

483,92 eurot

730,40 eurot

798,61 eurot

1 088,75 eurot

Parlament

65

394

0

264

723

Nõukogu

31

0

0

42

73

Komisjon

20

0

8

143

171

– millest JRC

0

0

8

17

25

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

Kontrollikoda

0

0

0

19

19

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

3

0

0

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

4

0

0

0

4

Euroopa välisteenistus

25

0

0

10

35

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

Kokku

148

394

8

478

1 028

4.3.Hüvitise saajate arv töövaldkonna kohta 2023. aastal

Institutsioon

JRC

Kriisikoordineerimine

IKT

Ohutus / julgeolek

Keskjaam/valvelaud

ÜVJP / EJKP

Tehnilised seadmed

Kaudsed meetmed

Kokku

Parlament

0

0

0

653

30

0

40

0

723

Nõukogu

0

0

0

73

0

0

0

0

73

Komisjon

25

26

15

105

0

0

0

0

171

– millest JRC

25

0

0

0

0

0

0

0

25

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Kontrollikoda

0

0

0

19

0

0

0

0

19

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

3

0

0

0

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

4

0

0

0

0

4

Euroopa välisteenistus

0

0

14

11

0

10

0

0

35

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

25

26

29

868

30

10

40

0

1 028

2024. aastal

Järgmistes tabelites on esitatud vahetustega töö eest hüvitise saajate arv igas institutsioonis 2024. aastal.

4.4.Hüvitise saajate (ametnikud / ajutised töötajad ja lepingulised töötajad) arv 2024. aastal

Institutsioon

AD

AST

Lepingulised töötajad

Kokku

I tegevusüksus

II tegevusüksus

III tegevusüksus

IV tegevusüksus

Parlament

3

85

656

10

23

0

777

Nõukogu

0

68

0

0

0

0

68

Komisjon

1

112

12

14

30

0

169

– millest JRC

0

14

9

0

1

0

24

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

0

0

Kontrollikoda

0

3

17

0

0

0

20

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

3

0

0

0

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

0

3

0

0

1

0

4

Euroopa välisteenistus

0

39

0

0

0

0

39

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

4

313

685

24

54

0

1 080

Tehtud töö eest on ette nähtud igakuise hüvitise neli erinevat määra (2024. aasta andmed):

–1. määr: töö kahes vahetuses, välja arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel: 518,88 eurot;

–2. määr: töö kahes vahetuses, sealhulgas üks öösel, ning nädalavahetusel ja riigipühadel: 783,15 eurot;

–3. määr: töö 24 tundi ööpäevas, välja arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel: 856,30 eurot;

–4. määr: töö 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas: 1 167,39 eurot;

4.5.Hüvitise saajate arv 2024. aastal

Institutsioon

1. määr

2. määr

3. määr

4. määr

Kokku

518,88 eurot

783,15 eurot

856,30 eurot

1 167,39 eurot

Parlament

66

417

0

294

777

Nõukogu

26

0

0

42

68

Komisjon

21

0

8

140

169

– millest JRC

0

0

8

16

24

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

Kontrollikoda

0

0

0

20

20

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

3

0

0

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

4

0

0

0

4

Euroopa välisteenistus

28

0

0

11

39

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

Kokku

148

417

8

507

1 080

4.6. Hüvitise saajate arv töövaldkonna kohta 2024. aastal

Institutsioon

JRC

Kriisikoordineerimine

IKT

Ohutus / julgeolek

Keskjaam/valvelaud

ÜVJP / EJKP

Tehnilised seadmed

Kaudsed meetmed

Kokku

Parlament

0

0

0

713

30

0

34

0

777

Nõukogu

0

0

0

68

0

0

0

0

68

Komisjon

24

25

15

105

0

0

0

0

169

– millest JRC

24

0

0

0

0

0

0

0

24

Euroopa Kohus

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Kontrollikoda

0

0

0

20

0

0

0

0

20

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

0

0

0

3

0

0

0

0

3

Euroopa Regioonide Komitee

0

0

0

4

0

0

0

0

4

Euroopa välisteenistus

0

0

15

13

0

11

0

0

39

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

24

25

30

926

30

11

34

0

1 080

5.Asjaomased üksused ja põhjused

Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, Euroopa Kohus, kontrollikoda, kaks komiteed ja Euroopa välisteenistus kasutasid 2023. ja 2024. aastal valveaega ja/või vahetustega töö korda ning maksid õigusaktidega ette nähtud hüvitisi.

Komisjon on endiselt ainus institutsioon, kes maksis hüvitist eriti raskete töötingimuste eest. Seda hüvitist maksti isikutele, kes töötavad JRCs, Brüsselis asuvas infrastruktuuri- ja logistikaametis ning energeetika peadirektoraadis.

5.1.Valveaja põhjused

Nõukogu: nõukogu maksis valveaja eest 2023. aastal hüvitist 153 töötajale (2022. aastal 149 töötajale). Hüvitise saajate arv jäi seega 2022. aastaga võrreldes suhteliselt stabiilseks. 2024. aastal maksti valveaja eest hüvitist 167 töötajale. Kasv aastatel 2023–2024 oli tingitud sellest, et IKT tugi ja intsidentide käsitlemine väljaspool tööaega vormistati ametlikult ning et seadustati ÜVJP/EJKP talituses juba valitsenud, kuid ametlikult tunnustamata olukord.

Loodud on valvetalitused järgmiste valdkondade katmiseks:

(I)IKT: et tagada arvuti- ja sidevõrkude kaitse ning nõuetekohane toimimine, toetada Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja nende ettevalmistavate organite ettenägematut tegevust ning tegeleda Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja peasekretariaadi kiireloomuliste vajadustega, mis puudutavad ELi salastatud teavet,

(II)ohutus ja julgeolek, et reageerida viivitamata igat liiki vahejuhtumitele, mis võivad mõjutada Euroopa Ülemkogu ja nõukogu töötajaid või peasekretariaadi tegevust, ning pakkuda missioonidel viibivatele julgeolekuametnikele ööpäevaringset tuge,

(III)ÜVJP / EJKP: et võimaldada kiiret sekkumist eesmärgiga koostada, avaldada internetis ja levitada rotatsiooni korras nõukogu eesistumist teostava liikmesriigi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja kiireloomulisi avaldusi ning toetada (logistiliselt) Euroopa Ülemkogu eesistuja ja peasekretäri välispoliitilist tegevust,

(IV)tehnilised seadmed, millega tagatakse, et hoonete kasutajad saaksid töötada ohutus, meeldivas ja mugavas keskkonnas ning et ruume ja vajalikke tehnilisi seadmeid hooldatakse nõuetekohaselt.

Nii 2023. kui ka 2024. aastal oldi valves ainult kodus.

Komisjon: Komisjon maksis 2023. aastal valveaja eest hüvitist 527 töötajale (see näitaja ei ole võrreldes 528 töötajaga 2022. aastal eriti muutunud).

Ligikaudu 30 % hüvitise saajatest (156) töötas mõnes komisjoni JRCs. JRCs osutati valveteenuseid enamasti kodus, välja arvatud JRCs Ispras, kus valveülesandeid täideti nende eripära tõttu töökohal või kodus. Kui 2023. aastal täideti valveülesandeid nii töökohal kui ka kodus, siis ligikaudu 21 % töötundide koguarvust täideti töökohal. Energeetika peadirektoraat on teine peadirektoraat, kus valveülesandeid täideti nii töökohal kui ka kodus. Energeetika peadirektoraadis segakorra alusel 13 hüvitise saaja poolt täidetud valvekorrast toimus umbes 10 % töökohal. OLAF oli ainus peadirektoraat, kus kaks sealset hüvitise saajat osutasid valveteenust ainult töökohal. Kõiki muid komisjoni valveteenuseid osutati kodus.

Personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadis võeti kasutusele uus valveteenus, et pakkuda ja hallata toimivat juurdepääsukontrolli süsteemi komisjoni ruumides; see oli peamine põhjus, miks hüvitise saajate arv 4 võrra suurenes.

Kõigis teistes valveteenuseid osutavates peadirektoraatides oli muutus võrreldes 2022. aastaga väike või olematu.

2024. aastal maksis komisjon valveaja hüvitist 562 töötajale. See kasv võrreldes 2023. aastaga oli peamiselt tingitud hüvitise saajate arvu suurenemisest:

-personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadis (+13) ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, peamiselt uue talituse loomise tõttu, et pakkuda haldustuge ihukaitse ametnikele;

-digiteenuste peadirektoraadis IKT valdkonnas (+11), kus peatatud valveteenus võeti uuesti kasutusele ja olemasolevatele teenustele määrati täiendavaid hüvitise saajaid, et vähendada iga hüvitise saaja valveaja sagedust;

-maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadis IKT valdkonnas (+7), kus määrati täiendavaid hüvitise saajaid, et vähendada iga hüvitise saaja valveaja sagedust.

Ligikaudu 28 % hüvitise saajatest (159) töötas mõnes komisjoni JRCs. Sarnaselt 2023. aastale osutati JRCs valveteenust enamasti kodus, välja arvatud JRCs Ispras, kus valveülesandeid täideti nende eripära tõttu nii töökohal kui ka kodus. Kui 2024. aastal täideti valveülesandeid nii töökohal kui ka kodus, siis ligikaudu 21 % valveajale kulunud tundide koguarvust täideti töökohal. Energeetika peadirektoraat on teine peadirektoraat, kus valveülesandeid täideti nii töökohal kui ka kodus. Energeetika peadirektoraadis segakorra alusel 14 hüvitise saaja poolt täidetud valvekorrast toimus umbes 10 % töökohal. OLAF oli ainus peadirektoraat, kus kaks sealset hüvitise saajat osutasid valveteenust ainult töökohal. Kõiki muid komisjoni valveteenuseid osutati kodus.

Kõigis teistes valveteenuseid osutavates peadirektoraatides oli muutus võrreldes 2023. aastaga väike või olematu.

Euroopa Kohus: 2023. aastal maksis Euroopa Kohus koduse valveaja eest hüvitist 28 töötajale (2022. aastal 35 töötajale). Hüvitise saajate arv vähenes võrreldes 2022. aastaga, kuna 2022. aastal kehtestatud IKT valveaeg muutus vajalikuks alles 2022. aasta algusest. Ülejäänud valveteenused olid seotud tehniliste seadmete ning ohutuse ja turvalisusega ning hüvitise saajad olid kohtu renoveerimisprojektide ning hoonete ja turvalisuse haldamise eest vastutavad töötajad.

2024. aastal maksis Euroopa Kohus koduse valveaja eest hüvitist 29 töötajale. Hüvitise saajate arv jäi seega 2023. aastaga võrreldes suhteliselt stabiilseks.

Euroopa Kontrollikoda: 2023. ja 2024. aastal hõlmas turva- ja julgeolekuteenistus valveaega, mida osutas kodust 21 töötajat (2022. aastal 20 töötajat). Need töötajad tagasid hoonete ja nende kasutajate turvalisuse katkematult mõlema aasta jooksul.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee osutavad turvateenistuse raames ühist valveteenust, tagamaks, et turvatöötajad oleksid alati kättesaadavad ja valmis reageerima juhtumitele, mis nõuavad sekkumist ajal, mil komiteed on suletud. 2023. ja 2024. aastal osutasid valveteenust kolm Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajat (sama palju kui 2022. aastal) ning töötasid vaheldumisi töökohal ja kodus. Neli Euroopa Regioonide Komitee töötajat (sama palju kui 2022. aastal) osutasid valveteenust kodus ja töökohal, kusjuures ainult 2 % sellest tööülesandest täideti töökohal ja ülejäänud kodus.

Euroopa välisteenistus: 2023. aastal maksis Euroopa välisteenistus valveaja eest hüvitist 29 töötajale (2022. aastal 20 töötajale ). 2024. aastal suurenes see arv 40ni. 2023. ja 2024. aastal täheldatud iga-aastane kasv oli peamiselt tingitud 2023. aastal kasutusele võetud täiendavast IKT valveteenusest ja vajadusest vähendada iga hüvitise saaja valveaja sagedust ÜVJP/EJKP valdkonnas.

Euroopa välisteenistuses hõlmab valveaeg kolme töövaldkonda:

(I)turvateenused, et tagada Brüsselis asuva Euroopa välisteenistuse töötajate, külastajate, ruumide ja vara ning peakorteris asuva salastatud teabe ööpäevaringne kaitse; 

(II)ÜVJP/EJKP toetamine, jälgides ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas kogu maailma sündmusi, et reageerida kriisidele, intsidentidele, kriitilistele sündmustele, eriolukordadele või hädaolukordadele, toetada kõrget esindajat ja teisi Euroopa Liidu osapooli, hõlbustada Euroopa välisteenistuse kriisikoosolekute pidamist väljaspool tavapärast tööaega ning toetada personaliüksust ja peasekretäri nende operatiivülesannete täitmisel, kaitstes liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut ja olulisi huve Galileo süsteemi ähvardava ohu korral või sellest süsteemist tuleneva ohu korral; 

(III)IKT-teenused kommunikatsioonikeskuse (COMCEN) kaudu, kes edastab salastatud teavet kõigile Euroopa välisteenistuse töötajatele ning osutab teenuseid nõukogu peasekretariaadile Cortesy kesksüsteemi ja Cortesy võrgupunktide operatiivjuhtimisel, ning ELi salastatud teabe keskregistri kaudu, mis registreerib C-UE/EU-C või S-UE/EU märkega dokumente.

5.2.Eriti raskete töötingimuste eest hüvitise maksmise põhjused

Komisjon: nagu 2022. aastal, oli komisjon ainus institutsioon, kes seda hüvitist 2023. ja 2024. aastal kasutas. Hüvitist maksti isikutele, kes töötasid Brüsselis asuva infrastruktuuri- ja logistikaameti visuaalse disaini ja trüki talituses, energeetika peadirektoraadis (tuumarajatiste kontrollimine) ja JRCs.

Nii 2023. kui ka 2024. aastal oli kokku 176 hüvitise saajat (2022. aastal 164). 2023. aastal oli kasv võrreldes 2022. aastaga tingitud peamiselt sellest, et Brüsselis asuvas infrastruktuuri- ja logistikaametis lisandus veel seitse hüvitise saajat. Brüsselis asuvas infrastruktuuri- ja logistikaametis suurenes pärast COVID-19 tervisekriisi visuaalse disaini ja trükkimisega seotud töö hulk, mis hõlmas suuremas mahus suureformaadilist trükkimist ja trükiseadmete laialdasemat kasutamist. Selle tulemusena töötas kõrge müratasemega keskkonnas rohkem töötajaid. Lisaks loodi uus meeskond, kes vastutab visuaalsete materjalide paigaldamise eest ja kes kasutab iga päev keemiatooteid, et puhastada pindu, millele materjalid või visuaalelemendid kinnitatakse.

2023. aastal jagunesid eriti rasketes tingimustes töötatud tunnid järgmiselt:

Øüksikisiku kaitse: 39 781,00 tundi (2022. aastal 32 752,00 tundi);

Øtöökoht: 107 785,18 tundi (2022. aastal 61 073,75 tundi);

Øtöö olemus: 7 405,17 tundi (2022. aastal 5 522,13 tundi);

Øüksikisiku kaitse ja töökoht: 0 tundi (sama nagu 2022. aastal).

Tundide arv suurenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga peamiselt seetõttu, et JRC laborite töö jõudis taas pandeemiaeelsele tasemele ja Brüsselis asuva infrastruktuuri- ja logistikaameti hüvitise saajate arv suurenes. Lisaks määratakse mõnedele JRC hüvitise saajatele kindel tundide arv ja seega makstakse neile ka vastavat kindlasummalist hüvitist. Kindlaks määratud töötundide täpsust jälgiti alates 2022. aasta keskpaigast kuni selle aasta lõpuni. Kindlasummalise hüvitise tagasiulatuv kohandamine alates 2022. aastast tuli registreerida ja lisada 2023. aastal, et asjaomase hüvitise saajatele saaks vastava summa välja maksta.

2024. aastal jagunesid eriti rasketes tingimustes töötatud tunnid järgmiselt:

Øüksikisiku kaitse: 33 270,00 tundi;

Øtöökoht: 94 721,46 tundi;

Øtöö olemus: 10 468,60 tundi;

Øüksikisiku kaitse ja töökoht: 0 tundi.

Tundide arvu vähenemine võrreldes 2023. aastaga oli peamiselt tingitud JRCs 2022. aastal tehtud kindlaks määratud tundide järelevalvest, mille tulemusel suurenesid mitme hüvitisesaaja kindlaks määratud tunnid tagasiulatuvalt. Kuigi enamik kohandusi võeti arvesse ja maksti välja 2023. aastal, registreeriti ja maksti 2024. aastal välja veel mõned kohandused.

5.3.Vahetustega töö põhjused

Euroopa Parlament: 2023. ja 2024. aastal maksis Euroopa Parlament hüvitist vahetustega töö eest, mis hõlmas

(I)ohutuse ja julgeolekuga seotud teenuseid kolmes töökohas (Brüssel, Strasbourg ja Luxembourg);

(II)külastajate vastuvõtu, turvalisuse ja kontrolliga seotud teenused (Parlamentarium, Euroopa Ajaloo Maja ja Jean Monnet’ maja, spordikeskus), ning mitmekeelse keskjaama kaudu pakutavad kommunikatsiooniteenused, nagu sissetulevate ja väljuvate kõnede ümbersuunamine ning kontaktandmete (telefoni- ja faksinumbrid, e-posti ja büroo aadressid) ning koosolekuid ja Euroopa Parlamendi hooneid puudutava teabe jagamine;

(III)tehniliste seadmetega seotud teenused, et jälgida ja koordineerida väliste hooldusteenuse osutajate tegevust, eelkõige väljaspool tavapärast tööaega, ning osaleda teatud liiki tundliku teabe, näiteks parlamendi kavade korrastamises.

Teenused hõlmavad järgmist:

(I)töö kahes vahetuses (1. määr),

(II)töö kahes vahetuses, sealhulgas öösel, nädalavahetustel ja riigipühadel (2. määr), ning

(III)24 tundi ööpäevas osutatav katkematu teenus (4. määr).

Hüvitise saajate arv suurenes 2023. aastal veidi, ulatudes 723ni (2022. aastal 709), mis kajastab eri talituste tavapärast tööjõu voolavust.

2024. aastal suurenes hüvitise saajate arv 777ni. Sel aastal ehitas Euroopa Parlament Strasbourgis asuvasse Weissi hoonesse uue juurdepääsupunkti ja avas uue Veili hoone eraldi juurdepääsupunktiga. Sellest tulenevalt suurenes turvatöötajate ametikohtade arv, mis tõi kaasa hüvitise saajate arvu suurenemise.

Nõukogu: nõukogus on vahetustega töökorraldus, et tagada selliste talituste pidev toimimine, kes vastutavad hoonete ja hoonetes töötavate inimeste ohutuse ja turvalisuse eest. Hüvitise saajate arv jäi 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes suhteliselt stabiilseks (73 ja 75). 2024. aastal vähenes see arv juurdepääsu haldamise meeskondade ümberkorraldamise tõttu kõnealusel aastal 68ni.

Komisjon: vahetustega töö teenuste peamised kasutajad komisjonis olid personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat (ohutuse ja julgeoleku osakond), Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (hädaolukordade ja kriisidele reageerimise koordineerimise toetamine) ning JRC (oma tegevuse olemuse tõttu). Hüvitise saajate arv oli 2023. aastal vastavalt 97, 26 ja 25 ning 2024. aastal vastavalt 98, 25 ja 24.

Võrreldes 2022. aastaga (178 hüvitise saajat) vähenes see arv 2023. aastal 7 võrra, mis oli peamiselt tingitud personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi töötajate voolavuse vähenemisest (–6). 2024. aastal jäi see arv 2023. aastaga võrreldes suhteliselt stabiilseks.

Nagu 2022. aastal, kasutati 2023. ja 2024. aastal vahetustega tööd kahes teises peadirektoraadis järgmistes valdkondades:

–julgeolek ja ennetamine (OIL): 8 hüvitise saajat 2023. aastal ja 7 hüvitise saajat 2024. aastal (2022. aastal 8);

–IKT (kommunikatsiooni ja teabe peadirektoraat): 15 hüvitise saajat nii 2023. kui ka 2024. aastal (2022. aastal 12).

Komisjon kohaldas 1., 3. ja 4. määra. 4. määra (katkematu teenus) kasutati peamiselt turvateenuste, JRC ning hädaolukordadele ja kriisidele reageerimise koordineerimise puhul.

Euroopa Kontrollikoda: ainus kontrollikoja teatatud vahetustega töö teenus 2023. aastal oli seotud personali-, finants- ja üldteenuste osakonnas loodud teenusega, mille eesmärk on tagada hoonete ja nende kasutajate turvalisus. Tegemist oli 24 tundi ööpäevas osutatava katkematu teenusega (4. määr), mida osutasid 2023. aastal 19 hüvitise saajat (2022. aastal 17). 2024. aastal oli hüvitise saajaid 20.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Euroopa Regioonide Komiteel on ühine vahetustega tööd hõlmav teenistus, et tagada, et turvateenistuses oleks pidevalt keegi kohal. Nii 2023. kui ka 2024. aastal maksis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hüvitist kolmele töötajale (1. määr; sama palju kui 2022. aastal), samal ajal kui Euroopa Regioonide Komitee maksis hüvitist neljale töötajale (1. määr; sama palju kui 2022. aastal).

Euroopa välisteenistus: Euroopa välisteenistus maksis 2023. aastal vahetustega töö eest hüvitist 35 töötajale (2022. aastal 37 töötajale), et kindlustada ööpäevaringne kaitse Euroopa välisteenistuse töötajatele, külastajatele, ruumidele ja materiaalsele varale Brüsselis, et jälgida ja hinnata poliitiliselt olulisi sündmusi või olukordi ning anda neist teada ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas, ning edastada salastatud teavet kõigile Euroopa välisteenistuse töötajatele, sealhulgas delegatsioonide töötajatele, ja nõukogu peasekretariaadile.

2024. aastal maksti vahetustega töö eest hüvitist 39 töötajale. Suurenemine oli peamiselt tingitud tööjõu voolavusest ja lähetuse kattuvatest perioodidest.

Euroopa välisteenistuses kohaldati nii 1. kui ka 4. määra.

6.Eelarvelised kulud institutsioonide ja hüvitise liikide kaupa (eurodes)

6.1. Eelarvekulud 2023. aastal

Institutsioon

Valveaeg

Eriti rasked töötingimused

Vahetustega töö

Kokku

Parlament

0

0

7 192 716,20

7 192 716,20

Nõukogu

455 515,00

0

695 275,00

1 150 790,00

Komisjon

1 953 469,22

605 493,47

1 961 719,91

4 520 682,60

– millest JRC

714 505,23

564 930,04

262 541,78

1 541 977,05

Euroopa Kohus

52 191,00

0

0

52 191,00

Kontrollikoda

33 020,56

0

224 707,15

257 727,71

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

8 714,01

0

20 344,76

29 058,77

Euroopa Regioonide Komitee

14 322,45

0

23 584,32

37 906,77

Euroopa välisteenistus

105 154,18

0

242 763,76

347 917,94

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

Kokku

2 622 386,42

605 493,47

10 361 111,10

13 588 990,99

Kõigis Euroopa Liidu institutsioonides kõigi kolme hüvitise maksmiseks kulutatud kogusumma oli 2023. aastal 13 588 990,99 eurot (2022. aastal 12 186 871,94 eurot).

Kogukulu suurenemine võrreldes 2022. aastaga on peamiselt tingitud vahetustega töö eest makstavate hüvitiste kulude kasvust (2022. aastal 9 335 674,26 eurot). Suurenemise põhjuseks on muu hulgas see, et komisjon maksis 2022. aasta eest ette nähtud vahetustega töö hüvitised välja 2023. aastal, ning Euroopa Parlamendis kasvas hüvitise saajate arv 709-lt 723-le.

Veidi suurenesid ka valveaja eest makstava hüvitiste kulud (2 394 459,54 eurot 2022. aastal). Suurenemise põhjuseks on nii kodus kui ka töökohal valveülesandeid täitnud komisjoni töötajate arvu suurenemine (7-lt 18-le) ja ainult töökohal valveülesandeid täitnud töötajate arvu suurenemine (0-lt 2-le).

Samuti suurenesid komisjoni kulud eriti raskete töötingimuste eest makstavatele hüvitistele (456 738,14 eurot 2022. aastal). Selle põhjuseks on kindlasummaliste hüvitiste ümberhindamine JRCs ja hüvitise saajate arvu suurenemine Brüsselis asuvas infrastruktuuri- ja logistikaametis.

6.2. Eelarvekulud 2024. aastal

Institutsioon

Valveaeg

Eriti rasked töötingimused

Vahetustega töö

Kokku

Parlament

0

0

7 997 497,56

7 997 497,56

Nõukogu

562 049,00

0

711 977,00

1 274 026,00

Komisjon

2 037 016,81

602 440,45

1 985 620,52

4 625 077,78

– millest JRC

762 234,45

549 486,83

214 459,25

1 526 180,53

Euroopa Kohus

95 362,00

0

0

95 362,00

Kontrollikoda

36 862,87

0

231 729,97

268 592,84

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

8 512,15

0

18 311,76

26 823,91

Euroopa Regioonide Komitee

16 376,73

0

24 415,68

40 792,41

Euroopa välisteenistus

119 435,00

0

264 211,87

383 646,87

Euroopa Ombudsman

0

0

0

0

Euroopa Andmekaitseinspektor

0

0

0

0

Kokku

2 875 614,56

602 440,45

11 233 764,36

14 711 819,37

Kõigis Euroopa Liidu institutsioonides kõigi kolme hüvitise maksmiseks kulutatud kogusumma oli 2024. aastal 14 711 819,37 eurot.

Kogukulude kasv võrreldes 2023. aastaga oli peamiselt tingitud suurematest kulutustest vahetustega töö eest makstavale hüvitistele. Suurenemise põhjuseks on hüvitise saajate arvu suurenemine Euroopa Parlamendis (723-lt 777-le).

Veidi suurenesid ka kulutused valveaja eest makstavale hüvitistele. See oli tingitud asjaolust, et nõukogus suurenes hüvitise saajate arv, komisjonis loodi täiendavad valveteenused ning Euroopa Kohus maksis 2024. aastal välja 2023. aastahüvitised.

Lisaks vähenesid võrreldes 2023. aastaga veidi komisjoni kulutused eriti raskete töötingimuste eest makstavale hüvitisele, kuna teatatud tundide arv oli väiksem.

(1) Personalieeskirjade tähenduses.
(2) Nõukogu määruse nr 858/2004 artikkel 3.