(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1201 (2) on sätestatud meetmed Xylella fastidiosa (Wells et al.) (edaspidi „kõnealune kahjur“) liidu territooriumile sissetoomise ja seal edasilevimise vastu.

(2)

Lähtuvalt kogemustest, mis on saadud rakendusmääruse (EL) 2020/1201 kohaldamisel alates 2020. aasta augustist, on asjakohane muuta mõnda selle sätet.

(3)

Puudub selgus kõnealuse kahjuri asjaomaste siirutajate suhtes. Seepärast tuleks kõnealuse kahjuri esinemise kohta saadud teadmistest lähtuvalt määratleda asjaomased siirutajad kui infraseltsi Cicadomorpha kuuluvad putukad, kes teadaolevalt kannavad kõnealust kahjurit taimedele edasi, või mis tahes muud putukad, keda kahtlustatakse kõnealuse kahjuri edasikandmises taimedele.

(4)

Kõnealust kahjurit on leitud nakkustunnustega taimedel, mis ei ole loetletud peremeestaimena. Seepärast peaksid rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 2 kohased iga-aastased uuringud hõlmama nakkuskahtluse korral peale peremeestaimede ka muid taimeliike. Selleks, et tagada kõnealuse kahjuri varajane tuvastamine, peaksid uuringud hõlmama ka võimalust uurida kõnealuse kahjuri esinemist siirutajates.

(5)

Peale selle on liikmesriikide ja kolmandate riikide jaoks mõnikord koormav viia piirkondades, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt ei esine, läbi uuringuid, mis võimaldavad teha usaldusnivool vähemalt 80 % kindlaks nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on 1 %. Seepärast ei ole usaldusnivoo ja vähima osakaalu täpsustamine artikli 2 lõikes 4, artikli 28 punktis a ega artikli 29 punktis a vajalik. Selle asemel peaks liikmesriikidel ja kolmandatel riikidel olema võimalik nende territooriumil tehtavates uuringutes kasutatava usaldusnivoo ja vähima osakaalu üle ise otsustada, järgides Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) suuniseid statistiliselt usaldusväärsete riskipõhiste Xylella fastidiosa uuringute kohta (3).

(6)

Nõuetekohasel tasemel fütosanitaarkaitse tagamiseks on vaja artiklis 2 selgitada, et kui kõnealune kahjur tuvastatakse mõnes siirutajas, tuleks intensiivistada uuringuid nakatunud siirutaja leidmiseks, et võimaldada teha kindlaks kõnealuse kahjuriga nakatunud taimed.

(7)

Tuleks täpsustada, et kui kõnealune kahjur ei saa ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste tõttu vabas õhus levida, viiakse rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artiklis 2 osutatud uuringud läbi mitte vabas õhus, vaid üksnes asjaomastes kohtades, kus peremeestaimede esinemine võib kujutada endast ohtu seoses kõnealuse kahjuri levimisega liidu territooriumile.

(8)

Peale selle on vastavast fütosanitaarriskist lähtuvalt vaja rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus selgitada, et piiritletud ala tuleks kindlaks määrata üksnes siis, kui kõnealuse kahjuri esinemine taimedes on ametlikult kinnitatud.

(9)

Ehkki uuringuid on vaja teha ka olukorras, kus piiritletud ala jäetakse rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 5 lõikes 3 sätestatud erandi kohaselt kindlaks määramata, on mõistlik vähendada kõnealuse määruse artikli 5 lõike 4 kohast iga-aastaste uuringute tegemise kohustuse kestust ühe aastani. Nende uuringute usaldusväärsuse tagamiseks on siiski vaja ette näha, et need peavad hõlmama kõnealuses määruses loetletud molekulaaranalüüsi meetoditega analüüsitavate proovide võtmist, ning kehtestada selliste uuringute jaoks minimaalne usaldusnivoo ja osakaal.

(10)

On täheldatud mõningast segadust rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 7 lõike 1 punkti e kohaldamisel. Selguse huvides tuleks sätestada, et kõnealuse kahjuri esinemise suhtes negatiivse analüüsitulemusega taimi ei ole vaja kõrvaldada.

(11)

Artikli 7 lõikes 3 sätestatud erandit artikli 7 lõike 1 punktidest b, c ja d tuleks laiendada nii, et see hõlmaks vanu puid ja muid erilise sotsiaalse, kultuurilise või keskkonnaalase väärtusega puid, et võimaldada rahuldada ühiskonna nõudmisi seoses selliste puude kaitsega.

(12)

Ressursside optimaalse kasutuse võimaldamiseks on asjakohane lubada liikmesriikidel likvideerimismeetmete kohaldamisel mitte võtta viivitamatult proove ja neid analüüsida, kui tegemist on määratletud taimedega, millel ei ole asjaomasel piiritletud alal viimase kahe aasta jooksul tuvastatud nakkust. Nõuetekohasel tasemel fütosanitaarkaitse tagamiseks on siiski vaja analüüsida neid taimi piiritletud alal igal aastal tehtavates uuringutes, mida on kirjeldatud rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artiklis 10.

(13)

Rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artiklites 8 ja 14 on vaja täpsustada, et taimede kõrvaldamise eel ja selle ajal läbi viidavat asjakohast fütosanitaartöötlust tuleks teha eelkõige siirutajate lendlusperioodil. Samuti tuleks artiklis 8 selgelt eristada põllumajandusmaad ja muid alasid, sest pärast rakendusmääruse (EL) 2020/1201 vastuvõtmist on kõnealuse kahjuri puhanguid täheldatud muudelgi aladel peale põllumajandusmaa.

(14)

Rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artiklitega 9 ja 16 on ette nähtud võimalus mitte hävitada kõrvaldatud taimede puitu, kui see on läbinud asjakohase fütosanitaartöötluse. Kogemustest nähtub siiski vajadus täiendavalt selgitada, et pädevad asutused peaksid kõnealuse kahjuri levimise riski ärahoidmiseks tagama, et selline puit ei sisalda lehti ega oksi.

(15)

Portugal on pärast rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 10 kohaselt tehtud uuringuid kinnitanud, et kõnealuse kahjuri likvideerimine Porto piirkonna Espinho, Gondomari, Maia, Matosinhose, Porto, Santa Maria da Feira ja Vila Nova de Gaia valla mitmes osavallas ei ole enam võimalik.

(16)

Seepärast tuleks kõnealused osavallad lisada rakendusmääruse (EL) 2020/1201 III lisas esitatud vastavasse tõkestamismeetmetega hõlmatud nakkustsoonide loetellu.

(17)

On asjakohane vähendada tõkestamismeetmetega hõlmatud nakkustsoonis selle ala laiust, mis külgneb puhvertsooniga ja kus tuleb teha iga-aastaseid uuringuid, viielt kilomeetrilt kahe kilomeetrini. Kõnealuse ala selline vähendamine võimaldab kasutada olemasolevaid vahendeid sihipärasemalt kõnealuse kahjuri leviku tõkestamiseks.

(18)

On asjakohane lubada tõkestamismeetmetega hõlmatud nakkustsooni selles osas, mis jääb väljapoole rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud ala, istutada ja pookida taimi, mis kuuluvad samasse liiki kui taimed, mida on nakkustsoonis viimase vähemalt kahe aasta jooksul tehtud uuringute käigus analüüsitud ja mis on leitud olevat kõnealusest kahjurist vabad.

(19)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 19 punktile a on määratletud taimede vedu lubatud juhul, kui neid on kogu tootmistsükli vältel kasvatatud loa saanud tootmiskohas või kui need on sellises kohas kasvanud vähemalt viimased kolm aastat. Seda ajavahemikku tuleks lühendada kolmelt aastalt ühe aastani, kuna olemasolevate asjakohaste meetmetega tagatakse, et kõnealused taimed on kõnealusest kahjurist vabad.

(20)

Rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artiklis 23 on sätestatud eeskirjad selliste taimede veoks, mida on kasvatatud piiritletud alal mingi osa taime eluajast. On vaja selgitada, et nakkustsooni puhul peavad taimed vastama ka artikli 18 nõuetele, et võimaldada tagada kooskõla nimetatud artiklis sätestatud konkreetsete eeskirjadega, mis käsitlevad määratletud taimede istutamist sellises tsoonis.

(21)

On asjakohane jätta rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 24 lõike 1 punktist b välja nõue füüsiliselt kaitstud tootmiskoha jaoks loa andmise kohta, sest seda on juba käsitletud kõnealuse artikli sissejuhatavas osas. Peale selle tuleks võimalikult kõrgetasemelise fütosanitaarkaitse tagamiseks täpsustada kõnealuse artikli punktis c, et kahest ettenähtud kontrollist vähemalt viimane peaks hõlmama proovide võtmist ja analüüsimist.

(22)

On tõendatud, et Lavandula angustifolia Mill., Lavandula × intermedia Emeric ex Loisel., Lavandula latifolia Medik., Lavandula stoechas L. ja Salvia rosmarinus Spenn. võivad kõnealuse kahjuriga korduvalt nakatuda ning võimaldavad sel kahjuril liidu territooriumil hõlpsalt levida. Seepärast tuleks need liigid lisada rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 25 lõikes 2, artikli 28 punktis d ja artikli 29 punktis e esitatud loetellu, kuna taimede jaoks, millest tuleneb suurim kõnealuse kahjuri levikuga seotud risk, on kehtestatud erinõuded.

(23)

Selleks, et tagada vastavate taimepasside puhul ettevõtjatele, pädevatele asutustele ja kõikidele kasutajatele suurem selgus seoses kõnealuse kahjuriga, peaks puhvertsooni piires või puhvertsoonist nakkustsooni veetavate taimede pass sisaldama märget „Puhvertsoon – XYLEFA“.

(24)

Kolmandatel riikidel on raskusi artikli 29 punkti c, artikli 30 lõike 1 punkti c alapunkti ii ja artikli 30 lõike 2 punkti d alapunkti ii nõuete kohaste pikkade tekstide või koodide lisamisega fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht“. Selleks, et lihtsustada fütosanitaarsertifikaadis teabe esitamise juhiseid, on asjakohane jätta välja suunis selle kohta, millises fütosanitaarsertifikaadi punktis need andmed tuleb esitada.

(25)

Rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 32 lõikes 2 esitatud viide peremeestaimedele ei vasta kõnealuse artikli kohaldamisalale, mis hõlmab ametlikku kontrolli määratletud taimede veol. Kõnealust artiklit tuleks seega vastavalt parandada.

(26)

Aruandluskohustuste ja halduskoormuse ratsionaliseerimise ja vähendamise eesmärgil tuleks kaotada rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 35 lõike 2 kohane liikmesriikide kohustus edastada komisjonile kava teatavate meetmete kohta, kuna see ei ole osutunud kõnealuse määruse kohaldamisel kasulikuks.

(27)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2020/1201 vastuvõtmist on toiduohutusamet ajakohastanud kõnealuse kahjuri suhtes teadaolevalt vastuvõtlike istutamiseks ette nähtud taimede (v.a seemned) andmebaasi (4). Seepärast on vaja lisada kõnealuse kahjuri teatavate alamliikide suhtes vastuvõtlike peremeestaimedena rakendusmääruse (EL) 2020/1201 I ja II lisasse liigid Acer granatense Boiss., Castanea sativa Mill., Chenopodium album L., Clinopodium nepeta (L.) Kuntze, Cornus sanguinea L., Fraxinus angustifolia Vahl, Grevillea rosmarinifolia A.Cunn., Liquidambar styraciflua L., Lonicera periclymenum L., Mentha suaveolens Ehrh., Pyracantha coccinea M.Roem. ja Senecio inaequidens DC.

(28)

Perekonna Rhamnus L. puhul on asjakohane kanda rakendusmääruse (EL) 2020/1201 I ja II lisasse liik Rhamnus alaternus L., sest vastavalt toiduohutusameti ajakohastatud andmebaasile Xylella spp. peremeestaimede kohta on üksnes see liik leitud olevat vastuvõtlik Xylella fastidiosa alamliigi multiplex nakkuse suhtes.

(29)

Rakendusmääruse (EL) 2020/1201 II lisas esitatud loetelust määratletud taimede kohta, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi multiplex suhtes, tuleks välja jätta Salvia apiana Jeps., sest see on määratletud taimena lisatud sinna ekslikult.

(30)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2020/1201 vastuvõtmist on välja töötatud uued molekulaaranalüüsi meetodid kõnealuse kahjuri alamliikide määramiseks. Need meetodid on lisatud Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni diagnostikastandardisse (5) ning on ühtlasi valideeritud Euroopa referentlaboris. Seepärast tuleks need lisada rakendusmääruse (EL) 2020/1201 IV lisasse.

(31)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1770 (6) on loetletud istutamiseks ette nähtud taimed, mille suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2016/2031 artikli 83 lõikes 2 sätestatud erandit nõudest märkida taimepassi jälgitavuskood. See loetelu peaks sisaldama kõnealuse kahjuriga nakatuvaid taimi, mis lisatakse rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 25 lõikesse 2, artikli 28 punkti d ja artikli 29 punkti e.

(32)

Seepärast tuleks rakendusmäärusi (EL) 2020/1201 ja (EL) 2020/1770 vastavalt muuta.

(33)

Liiki Lavandula angustifolia Mill., Lavandula × intermedia Emeric ex Loisel., Lavandula latifolia Medik., Lavandula stoechas L. või Salvia rosmarinus Spenn. kuuluvad istutamiseks ette nähtud taimed (v.a seemned) peaksid kuuluma rakendusmääruse (EL) 2020/1201 artikli 25 lõike 2, artikli 28 punkti d ja artikli 29 punkti e kohaldamisalasse ning rakendusmääruse (EL) 2020/1770 kohaselt jälgitavuskoodi nõudvate taimede loetellu alates 1. juulist 2025. See on vajalik, et anda pädevatele asutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega kõnealuste uute eeskirjadega kohanemiseks.

(34)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt:

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kõnealuse kahjuri esinemine taimedes on ametlikult kinnitatud, määrab asjaomane liikmesriik viivitamata kindlaks piiritletud ala.“

4)

Artikli 5 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

7)

Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:

8)

Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

9)

Artikli 15 lõike 2 esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

10)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

11)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

12)

Artikli 19 punkt a asendatakse järgmisega:

13)

Artikli 23 punkt a asendatakse järgmisega:

14)

Artikli 24 lõike 1 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

15)

Artikli 25 lõike 2 sissejuhatav lauseosa asendatakse järgmisega:

„Erandina lõikest 1 võib perekonda Coffea L. või liiki Lavandula angustifolia Mill., Lavandula dentata L., Lavandula × intermedia Emeric ex Loisel., Lavandula latifolia Medik., Lavandula stoechas L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L., Prunus dulcis (Mill.) D.A.Webb või Salvia rosmarinus Spenn. kuuluvaid istutamiseks ette nähtud taimi (v.a seemned) liidu territooriumil esmakordselt vedada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:“.

16)

Artikli 27 teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

17)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

18)

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

19)

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

20)

Artikli 35 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

21)

Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

1)

artikli 32 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2)

II lisas jäetakse loetelust „Kõnealused taimed, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi multiplex suhtes“ välja kanne „Salvia apiana Jeps.“