<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-430/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0430</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:429">EU:C:2020:429</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200604">4.6.2020</DATE> – Kohtuasi C‑430/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">C.F. (Maksujärelevalve)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20200604">4. juuni 2020</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: rumeenia.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Liidu õiguse põhimõtted</KEYWORD><KEYWORD>Kaitseõiguste tagamine</KEYWORD><KEYWORD>Maksumenetlus</KEYWORD><KEYWORD>Mahaarvamisõigus käibemaksu valdkonnas</KEYWORD><KEYWORD>Mahaarvamisõiguse andmisest keeldumine maksukohustuslase tarnijate väidetavalt sobimatu käitumise tõttu</KEYWORD><KEYWORD>Haldusakt, mille on andnud liikmesriigi maksuhaldur, ilma et ta oleks lubanud asjaomasel maksumaksjal tutvuda selle akti aluseks oleva teabe ja dokumentidega</KEYWORD><KEYWORD>Maksupettuse kahtlus</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi praktika, mille kohaselt sõltub mahaarvamisõiguse kasutamine lisaks maksuarvele ka muude tõendavate dokumentide omamisest</KEYWORD><KEYWORD>Lubatavus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑430/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunalul Cluji (Cluji esimese astme kohus, Rumeenia) <DATE ISO="20190515">15. mai 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20190603">3. juunil 2019</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">SC C.F. SRL</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">A.J.F.P.M.</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">D.G.R.F.P.C,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Safjan (ettekandja), kohtunikud L. Bay Larsen ja C. Toader,</P><P>kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>SC C.F. SRL, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocați</HT> T. D. Vidrean-Căpuşan ja D. F. Paşcu,</P></ITEM><ITEM><P>Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane, A. Rotăreanu ja C.‑R. Canţăr,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: A. Armenia ja L. Lozano Palacios,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada liidu õiguses kehtivat kaitseõiguste tagamise üldpõhimõtet ja põhimõtteid, mis reguleerivad ühise käibemaksusüsteemi kohaldamist liikmesriikides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille üks pool on SC C.F. SRL (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>CF<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) ja teine pool on Administraţia Județeană a Finanțelor Publice M. (riigi maksuameti M. piirkondlik osakond, Rumeenia) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>maksuamet<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ning Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice C (riigi maksuameti C. maksukeskus, Rumeenia) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>maksukeskus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) ja mis puudutab selliste maksualaste haldusaktide tühistamise taotlust, millega nähti CFile ette täiendavad maksukohustused käibemaksu ja äriühingu tulumaksu valdkonnas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="20100713">13. juuli 2010. aasta</DATE> direktiiviga 2010/45/EL (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="189" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 189, lk 1</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>), artikli 178 punkt a sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Mahaarvamisõiguse kasutamiseks peab maksukohustuslane täitma järgmised tingimused:</P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>„a)</NO.P><TXT>artikli 168 punktis a osutatud mahaarvamise korral seoses kaubatarnetega või teenuste osutamisega peab tal olema XI jaotise 3. peatüki 3.–6. jao kohaselt koostatud arve<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rumeenia õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT><DATE ISO="20150908">8. septembri 2015. aasta</DATE> seadus nr 227/2015, millega kehtestatakse maksuseadustik (Legea nr 227/2015 privind Codul fiscal) (<HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 688, <DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>maksuseadustik<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>), sätestab § 11 lõikes 1, et maksude, lõivude või kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete suuruse kindlaksmääramisel võib maksuhaldur jätta arvesse võtmata tehingu, millel ei ole majanduslikku eesmärki, kohandades selle maksustamist, või võib tehingu või tegevuse ümber liigitada, et kajastada tehingu või tegevuse majanduslikku sisu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Maksuseadustiku § 25 lõige 1 näeb ette, et maksustatava tulu kindlaksmääramisel loetakse mahaarvatavateks kuludeks majandustegevuse eesmärgil tehtud kulutused, sealhulgas kehtivate seadustega reguleeritud kulud, ning kaubandus- ja tööstuskodadele, tööandjate organisatsioonidele ja ametiühingutele makstavad registreerimistasud, liikmemaksud ja sissemaksed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Nimetatud seadustiku § 299 lõike 1 punktis a on ette nähtud, et käibemaksukohustuslasel on kohustus omada tasutud või tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu kohta maksuarvet ja teatud juhtudel ka tõendit selle tasumise kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT><DATE ISO="20150720">20. juuli 2015. aasta</DATE> seaduse nr 207 maksumenetluse seadustiku kohta (Legea nr 207 privind Codul de procedură fiscală, <HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 547, <DATE ISO="20150723">23.7.2015</DATE>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>maksumenetluse seadustik<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) põhikohtuasja asjaolude ajal kehtinud redaktsiooni § 6 lõiked 1 ja 2 sätestasid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Maksuhalduril on õigus oma pädevuse piires hinnata, kas maksustamisega seotud faktilised asjaolud on asjakohased, kasutades seaduses ette nähtud tõendamisviise, ning teha otsus, mis põhineb õigusnormidel ja igakülgsetel järeldustel otsuse vastuvõtmise ajal konkreetset juhtumit selgitavate kõikide asjaolude kohta. Maksuhaldur peab oma kaalutlusõigust teostades võtma arvesse maksumaksjate abistamise ja suunamise raames pädeva maksuhalduri poolt asjaomasele maksumaksjale saadetud kirjalikku arvamust ning otsust, mille maksuhaldur on maksualases haldusaktis või kohus on varasemas lõplikus otsuses teinud sama maksumaksjat puudutavate analoogsete asjaolude kohta. Juhul kui maksuhaldur tuvastab erinevusi maksumaksja maksualase olukorra ja seda maksumaksjat puudutavas kirjalikus arvamuses või maksualases haldusaktis arvesse võetud teabe vahel, on maksuhalduril õigus talletada andmeid vastavalt tegelikule maksualasele olukorrale ja maksuseadustele ning ta on kohustatud kirjalikult esitama põhjused, miks ta ei võta eelnevat seisukohta arvesse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Maksuhaldur kasutab oma kaalutlusõigust mõistlikkuse ja õigluse piires, tagades õiglase tasakaalu taotletava eesmärgi ja selle saavutamiseks võetavate meetmete vahel.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Maksumenetluse seadustiku § 9 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Õigus olla ära kuulatud<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> sätestab lõikes 1:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Enne otsuse tegemist on maksuhaldur kohustatud tagama maksumaksjale võimaluse esitada oma seisukoht otsuse tegemiseks tähtsust omavate asjaolude kohta.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Selle seadustiku § 46 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Maksualase haldusakti sisu ja põhjendused<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Paberkandjal koostatud maksualane haldusakt sisaldab järgmisi andmeid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>j)</NO.P><TXT>märkused maksumaksja ärakuulamise kohta.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Nimetatud seadustiku § 49 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Maksualase haldusakti tühisus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="049.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Maksualane haldusakt on tühine kõigil järgmistel juhtudel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>selle vastuvõtmisel on rikutud pädevust reguleerivaid õigusnorme;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>selles ei ole märgitud maksuhalduri esindaja nime, eesnime ja staatust, maksukohustuslase nime, eesnime või nimetust, haldusakti eset või puudub maksuhalduri esindaja allkiri, välja arvatud § 46 lõikes 6 sätestatud erandi puhul, ega ole märgitud haldusakti andnud maksuhaldurit;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>selles on tehtud raske ja ilmselge viga. Maksualases haldusaktis on tehtud raske ja ilmselge viga, kui selle vastuvõtmise aluseks olnud põhjendustes esineb nii suur viga, et enne akti vastuvõtmist või selle vastuvõtmise ajal nende põhjenduste arvestamata jätmisel ei oleks akti vastu võetud.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="049.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Pädev maksuhaldur või vaide menetlemise eest vastutav asutus võib tühisuse tuvastada taotluse alusel või omal algatusel. Kui pädev maksuhaldur tuvastab tühisuse, teeb ta otsuse, mis tehakse maksumaksjale teatavaks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="049.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Maksualased haldusaktid, mis rikuvad õigusnorme, mida ei ole lõikes 1 nimetatud, võib tühistada. Paragrahvi 50 sätteid kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT>.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Sama seadustiku § 278 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Halduskaebuse esitamine ei too kaasa maksualase haldusakti täitmise peatamist.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Rumeenia õiguse alusel 2008. aastal asutatud äriühingu CF põhitegevus on metsaressursside majandamine. Maksukeskus viis ajavahemikul <DATE ISO="20160829">29. augustist 2016</DATE> kuni <DATE ISO="20170413">13. aprillini 2017</DATE> äriühingus läbi maksukontrolli, mis puudutas esiteks tulumaksu tasumist ajavahemikul <DATE ISO="20110101">1. jaanuarist 2011</DATE> kuni <DATE ISO="20161231">31. detsembrini 2016</DATE> eest ja teiseks käibemaksu ajavahemikul <DATE ISO="20140301">1. märtsist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20161231">31. detsembrini 2016</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Maksukontroll peatati kuueks kuuks, et võimaldada piirkondlikul pettustevastasel ametil viia läbi uurimine, milles osales Tribunalul Cluji (Cluji esimese astme kohus, Rumeenia) juures tegutsev prokuratuur. Kriminaaluurimine lõpetati kriminaalmenetluse lõpetamise otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Maksukeskus märkis kontrolliaktis, et CFi ja kahe tema tarnija vahelised äritehingud olid näilikud, kuna tema tarnijatel – kes on mikroettevõtjad ja kelle puhul on maksumäär 3% käibest, samas kui CFi maksumäär oli 16% – ei olnud tehnilist ja logistilist võimekust osutada teenuseid, mille eest nad CFile arveid esitasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>CFi seaduslikul esindajal paluti kontrolliakti ärakirja saamiseks ilmuda maksukeskusesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>CF vaidlustas kontrolliakti ja taotles õigust tutvuda kogu teda puudutava haldustoimikuga. Ta märkis, et ta ei olnud maksukontrolli ajal teadlik sellest, kuidas kriminaaluurimise läbiviimine võis mõjutada maksuhalduri kontrolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Kuna tema vaie jäeti rahuldamata, esitas CF kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule Tribunalul Clujile (Cluji esimese astme kohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Rumeenia maksuhalduri sõnul oli CF vastutav oma tarnijate ebapiisava tegevuse eest maksukohustuste täitmisel. Maksuhalduri hinnangul tulenes CFi ja nimetatud tarnijate vaheliste tehingute näilikkus asjaolust, et CFil ei olnud võimalik peale maksuarve esitada muid tõendavaid dokumente. Ent samas on Rumeenia õigusnormide kohaselt maksuarve ainus tõend, mille maksumaksja on kohustatud esitama nii käibemaksu kui ka ettevõtte tulumaksu valdkonnas mahaarvamisõiguse kasutamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Nimetatud kohus sedastab, et seda, mil viisil mõjutas piirkondliku pettustevastase ameti uurimine maksukeskuse kontrolli, ei ole võimalik kindlaks teha. Samuti ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus teadlik kaudsetest tõenditest, mille põhjal maksuhaldur järeldas, et CFi ja tema tarnijate vahelised äritehingud olid näilikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Tribunalul Cluj (Cluji esimese astme kohus, Rumeenia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>1.</NO.P><TXT>Kas silmas pidades kaitseõiguste tagamise põhimõtet, nagu see on siiani määratletud Euroopa Kohtu praktikas […], võib ja peab eraõiguslikule isikule tehtud maksualase haldusakti sõnaselgelt tühistama juhul, kui eraõiguslikul isikul ei ole olnud võimalust tutvuda teabega, mille alusel tema suhtes haldusakt tehti, hoolimata asjaolust, et selles haldusaktis on viidatud mõnele haldustoimiku osale?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas neutraalsuse, proportsionaalsuse ja võrdväärsuse põhimõtetega on vastuolus see, kui käibemaksu ja äriühingu tulumaksu mahaarvamise õiguse kasutamisel ei lubata äriühingul, mille maksualane käitumine on laitmatu, äriühingu tulumaksu maha arvata tarnijate maksukäitumise pärast, mida peetakse sobimatuks selliste tegurite alusel, nagu inimressursside või veovahendite puudumine, olgugi et maksuhaldur ei ole tõendanud ühtki tegevust, millest tuleneks vastavate tarnijate maksuõiguslik- või kriminaalvastutus?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas liidu õigusega on kooskõlas riigisisene praktika, mille kohaselt sõltub sisendkäibemaksu ja äriühingu tulumaksu mahaarvamisõiguse teostamine lisaks maksuarve omamisest ka muude, liikmesriigi maksuõigusnormidega selgelt ja täpselt määratlemata täiendavate tõendavate dokumentide nagu kulukalkulatsioon ja vahearuanne omamisest?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas <DATE ISO="20151217">17. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>WebMindLicenses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑419/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:832">EU:C:2015:832</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) silmas pidades võib asuda seisukohale, et tegemist on maksupettusega, kui maksukohustuslane ostab kaupu ja teenuseid teiselt maksukohustuslaselt, kelle suhtes kehtib teistsugune maksustamiskord kui esimesena nimetatud maksukohustuslase suhtes?<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Rumeenia valitsus vaidlustab eelotsusetaotluse vastuvõetavuse nii Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94 seisukohast kui ka seetõttu, et põhikohtuasja selles osas, mis puudutab äriühingu tulumaksu, puuduvad asjakohased liidu õigusnormid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Esiteks tuleb märkida, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavust Euroopa Kohus ei pea kontrollima, on asjakohased. Liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse saab Euroopa Kohus jätta läbi vaatamata vaid siis, kui on ilmne, et liidu õigusnormi tõlgendamine, mida liikmesriigi kohus palub, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele või mõista põhjusi, miks liikmesriigi kohus leiab, et tal on vaja vastuseid neile küsimustele, et lahendada tema menetluses olev kohtuasi (<DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Slovenské elektrárne</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑376/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1068">EU:C:2019:1068</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Seega, kuna eelotsuse menetlus algatatakse ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamisega, on möödapääsmatult vajalik, et liikmesriigi kohus selgitaks selles taotluses põhikohtuasja vaidluse faktilist ja õiguslikku raamistikku ja kas või minimaalselt põhjusi, mille alusel ta on valinud välja liidu õiguse sätted, mida ta palub tõlgendada, samuti seost, mille ta on tuvastanud nende sätete ja tema menetluses olevas kohtuasjas kohaldatavate riigisiseste õigusnormide vahel. Need eelotsusetaotluse sisu puudutavad kumulatiivsed nõuded on sõnaselgelt esitatud Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 (<DATE ISO="20191212">12. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Slovenské elektrárne</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑376/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1068">EU:C:2019:1068</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Mis puudutab konkreetsemalt kodukorra artiklis 94 sätestatud nõudeid, siis tuleb tõdeda, et käesolev eelotsusetaotlus sisaldab põhilisi faktilisi asjaolusid ja viitab nii liidu õiguse kui ka liikmesriigi õiguse sätete sisule, mida saab põhikohtuasjas kohaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Teiseks tuleb põhikohtuasja selle osa kohta, mis puudutab äriühingu tulumaksu, märkida, et kui riigisisene õigusakt järgib puhtalt riigisiseste olukordade reguleerimisel lahendusi, mis on sätestatud liidu õiguses, et vältida näiteks oma kodanike diskrimineerimist või võimalikke konkurentsimoonutusi<?PAGE NO="6"?> või tagada võrreldavates olukordades ühesugune menetlus, on lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus liidu huvides liidu õigusest üle võetud sätete ja mõistete ühetaoline tõlgendamine, olenemata sellest, millistel asjaoludel neid kohaldatakse (<DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgische Staat</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑469/18 ja C‑470/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:895">EU:C:2019:895</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Liidu õiguse sätete tõlgendamine Euroopa Kohtu poolt olukordades, mis on puhtalt riigisisesed, on niisiis õigustatud, kui need sätted on riigisiseste õigusnormidega muudetud selliste olukordade suhtes vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks, et tagada selliste olukordade ja liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvate olukordade ühesugune kohtlemine (<DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgische Staat</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑469/18 ja C‑470/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:895">EU:C:2019:895</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitas veenvalt, et põhikohtuasja selle osa puhul, mis puudutab äriühingu tulumaksu, on käesoleval juhul tegemist just sellise olukorraga, tuleb eeltoodud kaalutlusi arvestades asuda seisukohale, et käesolev eelotsusetaotlus on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas liidu õiguses kehtivat kaitseõiguste tagamise üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et kui maksukohustuslasel ei olnud riigisiseses haldusmenetluses, mis puudutab käibemaksuga maksustatava väärtuse kontrollimist ja kindlaksmääramist, võimalust tutvuda tema kohta koostatud haldustoimikus sisalduva teabega, mida võeti arvesse sellise haldusotsuse vastuvõtmisel, millega kehtestatakse talle täiendavad maksukohustused, siis nõuab see põhimõte, et nimetatud otsus tuleb tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb märkida, et kaitseõiguste tagamine on liidu õiguse üldpõhimõte, mis kuulub kohaldamisele, kui ametiasutus kavatseb teha isiku suhtes talle ebasoodsa otsuse. Seda üldpõhimõtet tuleb kohaldada asjaoludel, kus maksuhaldur viib maksumaksja suhtes läbi maksukontrolli menetluse, et tagada asjaomase liikmesriigi territooriumil täies ulatuses käibemaksu kogumine ja võidelda maksupettuste vastu (vt selle kohta <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ispas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑298/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:843">EU:C:2017:843</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20191016">16. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Glencore Agriculture Hungary</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑189/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:861">EU:C:2019:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Kaitseõiguste hulka kuulub ka õigus olla ära kuulatud, mis tagab igale isikule võimaluse teha haldusmenetluses, enne kui langetatakse otsus, mis võib kahjustada tema huve, kasulikult ja tõhusalt teatavaks oma seisukoht. Euroopa Kohtu praktika järgi on reegel, mille kohaselt ebasoodsa otsuse adressaadile tuleb enne selle otsuse tegemist anda võimalus oma seisukohtade esitamiseks, kantud eesmärgist, et pädev asutus saaks nõuetekohaselt arvesse võtta kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid. Et tagada asjaomase isiku tõhus kaitse, on nimetatud reegli eesmärk eelkõige see, et nimetatud isik saaks parandada mõne vea või teha teatavaks niisuguseid tema isikliku olukorraga seonduvaid asjaolusid, mis mõjutavad seda, kas otsus tehakse või mitte või kas otsuse sisu on nii- või teistsugune (vt selle kohta <DATE ISO="20191016">16. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Glencore Agriculture Hungary</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑189/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:861">EU:C:2019:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Kuigi liikmesriigi maksuhalduril ei ole üldist kohustust teha kättesaadavaks kogu tema käsutuses olev toimik ega esitada omal algatusel dokumendid ja teave, mis toetavad kavandatud otsust, peab haldusmenetluses, mille eesmärk on kontrollida ja määrata kindlaks käibemaksuga maksustatav summa, isikul olema võimalik saada taotluse korral teave ja dokumendid, mida haldustoimik sisaldab ning mille põhjal asutus teeb oma otsuse, eeldusel et üldise huvi eesmärgid ei põhjenda nimetatud teabe ja dokumentidega tutvumise piiramist (<DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ispas</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑298/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:843">EU:C:2017:843</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib käesoleva juhtumi kohta, et liikmesriigi maksuhaldur keeldus maksukohustuslasele asjakohast teavet, mida viimane taotles õigel ajal, teatavaks tegemast ega toonud välja ka ühtki üldise huvi eesmärki, mis sellist keeldumist põhjendaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Selles kontekstis tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas tema ülesanne on tuvastada, et sellele maksukohustuslasele täiendavaid maksukohustusi kehtestav haldusotsus on algusest peale tühine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Sellega seoses on kohane meelde tuletada, et kui liidu õiguses ei ole ette nähtud kaitseõiguste tagamise tingimusi ega nende õiguste rikkumise tagajärgi, kuuluvad need tingimused ja tagajärjed riigisisese õiguse kohaldamisalasse niivõrd, kui sel eesmärgil võetud meetmed on samad, mida kohaldatakse üksikisikute suhtes sarnastes riigisiseses õiguses sätestatud olukordades (võrdväärsuse põhimõte) ja kui need ei muuda liidu õigusest tulenevate kaitseõiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (<DATE ISO="20140703">3. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kamino International Logistics ja Datema Hellmann Worldwide Logistics</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑129/13 ja C‑130/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2041">EU:C:2014:2041</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Mis puudutab täpsemalt tõhususe põhimõtet, siis on Euroopa Kohus selgitanud, et see ei nõua, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada kõikidel juhtudel, kuna see on vastu võetud kaitseõigusi rikkudes. Nimelt toob kaitseõiguste, eelkõige õiguse olla ära kuulatud rikkumine kaasa asjaomase haldusmenetluse lõpus tehtud otsuse tühistamise vaid juhul, kui ilma selle rikkumiseta oleks menetluse tulem olnud teistsugune (vt selle kohta <DATE ISO="20140703">3. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kamino International Logistics ja Datema Hellmann Worldwide Logistics</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑129/13 ja C‑130/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2041">EU:C:2014:2041</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata, mil määral oleks maksukontrolli menetluse tulemus olnud teistsugune, kui CF oleks saanud haldusmenetluses toimikuga tutvuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et liidu õiguses kehtivat kaitseõiguste tagamise üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et kui maksukohustuslasel ei olnud riigisiseses haldusmenetluses, mis puudutab käibemaksuga maksustatava väärtuse kontrollimist ja kindlaksmääramist, võimalust tutvuda tema kohta koostatud haldustoimikus sisalduva teabega, mida võeti arvesse sellise haldusotsuse vastuvõtmisel, millega kehtestatakse talle täiendavad maksukohustused, samas kui asja menetlev kohus leiab, et niisuguse rikkumise puudumisel oleks selle menetluse tulemus olnud teistsugune, siis nõuab see põhimõte, et selline otsus tuleb tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine kuni neljas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Teise kuni neljanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas põhimõtteid, mis reguleerivad ühise käibemaksusüsteemi kohaldamist liikmesriikides, eelkõige neutraalse maksustamise ja õiguskindluse põhimõtteid tuleb – juhul, kui liikmesriigi maksuhalduril on selliste majandustehingute, mille kohta on esitatud maksuarve, tegeliku toimumisega seoses lihtsalt tõendamata kahtlusi – tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui sellise arve saanud maksukohustuslasel ei ole lubatud käibemaksu maha arvata, kui tal ei ole võimalik esitada majandustehingute tegeliku toimumise kohta lisaks nimetatud arvele muid tõendeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb täpsustada, et Euroopa Kohtu poolt neile küsimustele antud tõlgenduse mõju põhikohtuasja sellele osale, mis puudutab äriühingu tulumaksu, tuleb hinnata üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Maksukohustuslaste õigus arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaksu, mis kuulub tasumisele või on tasutud selliste saadud kaupade või teenuste eest, mida kasutatakse maksustatavate tehingute tarbeks, kujutab Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt endast liidu õigusnormidega kehtestatud ühise käibemaksusüsteemi aluspõhimõtet. Nagu Euroopa<?PAGE NO="8"?> Kohus on korduvalt selgitanud, on käibemaksudirektiivi artiklis 167 ja järgmistes artiklites sätestatud mahaarvamisõigus käibemaksusüsteemi lahutamatu osa ja seda ei saa põhimõtteliselt kitsendada (<DATE ISO="20191016">16. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Glencore Agriculture Hungary</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑189/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:861">EU:C:2019:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Ühine käibemaksusüsteem kindlustab selle tagajärjel kogu majandustegevuse täielikult neutraalse maksustamise, sõltumata selle eesmärgist või tulemist, tingimusel, et nimetatud tegevus ise on põhimõtteliselt käibemaksuga maksustatav (<DATE ISO="20190703">3. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>The Chancellor, Masters and Scholars of the University of Cambridge</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑316/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:559">EU:C:2019:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Samas on maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning muude kuritarvituste vastane võitlus käibemaksudirektiivi tunnustatud ja edendatud eesmärk ning Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et õigussubjektid ei või liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil. Seega on liikmesriigi ametiasutuste ja kohtu pädevuses keelduda mahaarvamise lubamisest, kui objektiivsete asjaolude põhjal on tõendatud, et seda õigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega (<DATE ISO="20191016">16. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Glencore Agriculture Hungary</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑189/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:861">EU:C:2019:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kuigi niisuguse olukorraga on tegemist juhul, kui maksudest hoiab kõrvale maksukohustuslane ise, on sellega tegemist ka siis, kui maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et ostutehingut tehes osaleb ta käibemaksupettusega seotud tehingus. Maksukohustuslast võib mahaarvamisõigust kasutamast keelata üksnes tingimusel, et objektiivsete tõendite alusel on tuvastatud, et maksukohustuslane, kellele tarniti kaupu või osutati teenuseid, mille põhjal mahaarvamisõigust taotletakse, teadis või oleks pidanud teadma, et nende kaupade või teenuste soetamisega osaleb ta tehingus, mis on seotud käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumisega, mille pani toime tarnija või mõni teine tarne- või teenusteahelas hiljem osalenud ettevõtja (<DATE ISO="20191016">16. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Glencore Agriculture Hungary</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑189/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:861">EU:C:2019:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Pädev maksuhaldur on kohustatud objektiivsete asjaolude põhjal tõendama – nõudmata arve saajalt, et ta viiks läbi selliseid kontrolle, mida ei ole kohustatud tegema –, et arve saaja teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, oli seotud käibemaksupettusega – asjaolu, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul (vt selle kohta <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PPUH Stehcemp</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑277/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:719">EU:C:2015:719</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Kuna liidu õigus ei näe ette käibemaksupettuse kohta tõendite esitamise korda, peab maksuhaldur need objektiivsed tõendid kindlaks määrama liikmesriigi õiguses ette nähtud tõendamiskorra kohaselt. Need õigusnormid ei või siiski kahjustada liidu õiguse tõhusust ja peavad järgima liidu õigusega, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud õigusi (<DATE ISO="20191016">16. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Glencore Agriculture Hungary</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑189/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:861">EU:C:2019:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Siinkohal on sobilik märkida, et nende meetmete kindlakstegemine, mida käibemaksu mahaarvamise õigust taotlevalt maksukohustuslaselt võib käesoleval juhul mõistlikult nõuda selleks, et oleks tagatud, et tehingutega ei ole seotud pettus, mille pani enne toime teine ettevõtja, sõltub peamiselt konkreetse juhtumi asjaoludest (<DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PPUH Stehcemp</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑277/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:719">EU:C:2015:719</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Kuigi selliselt maksukohustuslaselt võib nõuda – kui maksuhalduril on tõendeid, mis lubavad kahtlustada rikkumiste või pettuse esinemist –, et ta koguks teavet ettevõtja kohta, kellelt ta kavatseb kaupa või teenuseid osta, et veenduda tema usaldusväärsuses, ei saa liikmesriigi pädev maksuhaldur siiski üldjuhul sellelt maksukohustuslaselt nõuda esiteks seda, et ta kontrolliks, kas nende kaupade või selle teenuse kohta, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, esitatud arve väljastanud isikul on olemas asjaomane kaup ja kas ta suudab seda tarnida ning et ta on täitnud oma kohustuse tehingud<?PAGE NO="9"?> deklareerida ja käibemaksu tasuda, tagamaks, et teised ettevõtjad ei ole enne toime pannud rikkumisi või pettust, või teiseks seda, et tal oleksid olemas selle kohta dokumendid (<DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PPUH Stehcemp</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑277/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:719">EU:C:2015:719</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Kuna selliste täiendavate dokumentide esitamist ei ole käibemaksudirektiivi artikli 178 punktis a ette nähtud ning need võivad ebaproportsionaalselt mõjutada mahaarvamisõiguse kasutamist ja seega neutraalsuse põhimõtet, ei saa liikmesriigi pädev maksuhaldur selliste dokumentide esitamist üldiselt nõuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb teisele kuni neljandale küsimusele vastata, et põhimõtteid, mis reguleerivad ühise käibemaksusüsteemi kohaldamist liikmesriikides, eelkõige neutraalse maksustamise ja õiguskindluse põhimõtteid tuleb – juhul kui liikmesriigi maksuhalduril on selliste majandustehingute, mille kohta on esitatud maksuarve, tegeliku toimumisega seoses lihtsalt tõendamata kahtlusi – tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui sellise arve saanud maksukohustuslasel ei ole lubatud käibemaksu maha arvata, kui tal ei ole võimalik esitada majandustehingute tegeliku toimumise kohta lisaks nimetatud arvele muid tõendeid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õiguses kehtivat kaitseõiguste tagamise üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et kui maksukohustuslasel ei olnud riigisiseses haldusmenetluses, mis puudutab käibemaksuga maksustatava väärtuse kontrollimist ja kindlaksmääramist, võimalust tutvuda tema kohta koostatud haldustoimikus sisalduva teabega, mida võeti arvesse sellise haldusotsuse vastuvõtmisel, millega kehtestatakse talle täiendavad maksukohustused, samas kui asja menetlev kohus leiab, et niisuguse rikkumise puudumisel oleks selle menetluse tulemus olnud teistsugune, siis nõuab see põhimõte, et selline otsus tuleb tühistada.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhimõtteid, mis reguleerivad ühise käibemaksusüsteemi kohaldamist liikmesriikides, eelkõige neutraalse maksustamise ja õiguskindluse põhimõtteid tuleb – juhul kui liikmesriigi maksuhalduril on selliste majandustehingute, mille kohta on esitatud maksuarve, tegeliku toimumisega seoses lihtsalt tõendamata kahtlusi – tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui sellise arve saanud maksukohustuslasel ei ole lubatud käibemaksu maha arvata, kui tal ei ole võimalik esitada majandustehingute tegeliku toimumise kohta lisaks nimetatud arvele muid tõendeid.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>