<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-265/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0265</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:512">EU:C:2020:512</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>25</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>25</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Tanchevi ettepanek – Kohtuasi C‑265/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Recorded Artists Actors Performers</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Evgeni Tanchev</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200702">2. juulil 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑265/19</P><P>Recorded Artists Actors Performers Ltd</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Phonographic Performance (Ireland) Ltd,</P><P>Minister for Jobs, Enterprise and Innovation,</P><P>Iirimaa,</P><P>Attorney General</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (kõrge kohus, Iirimaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Pädevuse jagunemine liidu ja liikmesriikide vahel</KEYWORD><KEYWORD>WIPO esituste ja fonogrammide leping (1996)</KEYWORD><KEYWORD>Esitajate <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>võrdse kohtlemise<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> kohustus</KEYWORD><KEYWORD>Rahvusvahelistest reservatsioonidest tulenevad erandid sellest kohustusest</KEYWORD><KEYWORD>Liidu ainupädevus või liikmesriikide pädevus määrata nende reservatsioonide põhjal kindlaks, millise kolmanda riigi esitajatel on õigus saada õiglast tasu</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/115/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 8</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (kõrge kohus, Iirimaa), käsitleb direktiivi 2006/115/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiiv rentimis‑ ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (kodifitseeritud versioon) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="376" PAGE.FIRST="28" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 376, lk 28</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 8 tõlgendamist koostoimes <DATE ISO="19961220">20. detsembril 1996</DATE> Genfis vastu võetud ja Euroopa Ühenduse nimel nõukogu otsusega 2000/278/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20000316">16. märtsi 2000. aasta</DATE> otsus (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="089" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 89, lk 6</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/33, lk 208).</P></NOTE> heaks kiidetud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>WIPO<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) esituste ja fonogrammide lepingu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>WPPT<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) artiklitega 4 ja 15.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Oma küsimustes palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, millised esitajad (ja tootjad) saavad direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 alusel kasutada õigust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>õiglasele tasule<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>. Seega puudutavad eelotsuse küsimused selle sätte kohaldamisala, ehkki esimese, teise ja kolmanda küsimuse sõnastus viitab eeskätt liidu ja asjasse puutuvas osas ka liikmesriikide rahvusvahelistele kohustustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Sisuliselt küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas WPPT artiklis 4 ette nähtud võrdse kohtlemise nõue on kohaldatav direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikele 2 ning – teises, kolmandas ja neljandas küsimuses – milline kaalutlusõigus on liikmesriikidel direktiivis ette nähtud ühekordse õiglase tasu saajate suhtes, sealhulgas juhtudel, kui WPPT võimaldab teha reservatsioone ja kohaldub Rooma konventsioon.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rooma konventsioon</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon on vastu võetud <DATE ISO="19611026">26. oktoobril 1961</DATE> Roomas (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Rooma konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Rooma konventsiooni artiklis 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Osalisriik tagab riikliku kohtlemise teose esitajale, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>esitus toimub teises osalisriigis;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>esitus on salvestatud fonogrammile, mida kaitstakse konventsiooni artikli 5 kohaselt;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>esitus, mis ei ole salvestatud fonogrammile, antakse edasi saates, mida kaitstakse konventsiooni artikli 6 kohaselt.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Sama konventsiooni artiklis 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Osalisriik tagab riikliku kohtlemise fonogrammitootjale, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>fonogrammitootja on teise osalisriigi kodanik (kodakondsuskriteerium);</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>heli on esmakordselt salvestatud teises osalisriigis (salvestuskriteerium);</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>fonogramm on esmakordselt avaldatud teises osalisriigis (avaldamiskriteerium).</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui fonogramm on esmakordselt avaldatud mitteosalisriigis, kuid see on esmakordsest avaldamisest 30 päeva jooksul avaldatud ka osalisriigis (samaaegne avaldamine), loetakse fonogramm esmakordselt avaldatuks osalisriigis.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Osalisriik võib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juurde deponeeritud teates deklareerida, et ta ei kohalda kas avaldamiskriteeriumi või salvestuskriteeriumi. Sellise teate võib deponeerida konventsiooni ratifitseerimise, vastuvõtmise või sellega ühinemise ajal või hiljem; viimasel juhul jõustub teade kuue kuu möödumisel selle deponeerimisest.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">WPPT</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Nii liit kui ka kõik liikmesriigid on WPPT osalised (nagu on teiste seas ka Ameerika Ühendriigid).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>WPPT artikli 1 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1. Ükski käesoleva lepingu säte ei kitsenda olemasolevaid kohustusi, mis lepinguosalistel on üksteise vastu [Rooma konventsiooni] kohaselt.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>WPPT artikli 2 punktide a, b, d, e ja g kohaselt kehtivad järgmised mõistete määratlused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>a)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">teose esitajad</HT> – näitlejad, lauljad, muusikud, tantsijad või muud isikud, kes esitavad, laulavad, retsiteerivad, mängivad, tõlgendavad või esitavad muul viisil kirjandus‑ või kunsti‑ või rahvakunstiteoseid;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">fonogramm</HT> – esituse helidest või muudest helidest või helisid esindavatest märkidest tehtud salvestus, mis on muus vormis kui kinematograafia- või muu audiovisuaalne teos;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">fonogrammitootja</HT> – füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel tehakse esituse helide või muude helide või neid esindavate märkide esimene salvestus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">salvestatud esituse või fonogrammi avaldamine</HT> – salvestatud esituse või fonogrammi koopiate pakkumine üldsusele õiguse valdaja nõusolekul ja tingimusel, et üldsusele pakutakse küllaldane kogus koopiaid;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>(g)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">esituse või fonogrammi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>üldsusele edastamine</HT><QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> – mis tahes muude vahendite kui ringhäälingus ülekandmise abil esituse helide või muude helide või fonogrammile salvestatud helisid esindavate märkide edastamine üldsusele. Artikli 15 kohaldamisel hõlmab üldsusele edastamine fonogrammile salvestatud helide või neid esindavate märkide üldsusele kuuldavaks tegemist.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>WPPT artiklis 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Võrdne kohtlemine<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Iga lepinguosaline kohaldab käesolevas lepingus konkreetselt antud ainuõiguste ja käesoleva lepingu artikli 15 kohase õiglase tasu saamise õiguse osas teiste osalisriikide kodanike suhtes, nagu on määratletud artikli 3 lõikes 2, sama kohtlemist nagu oma kodanike suhtes.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui teine lepinguosaline kasutab käesoleva lepingu artikli 15 lõikega 3 lubatud reservatsioone.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>WPPT artiklis 15 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="015.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Teose esitajatel ja fonogrammitootjatel on õigus saada ühekordset õiglast tasu kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammide otsese või kaudse kasutamise eest ringhäälingus ülekandmiseks või mis tahes edastamiseks üldsusele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lepinguosalised võivad oma siseriiklikes õigusaktides kehtestada, et teose esitaja või fonogrammitootja või mõlemad võivad kasutajalt nõuda ühekordset õiglast tasu. Lepinguosalised võivad jõustada oma siseriiklikud õigusaktid, mis teose esitaja ja fonogrammitootja vahelise lepingu puudumisel näevad ette tingimused, mille kohaselt esitajad ja fonogrammitootjad ühekordset õiglast tasu jagavad.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Mis tahes lepinguosaline võib WIPO peadirektorile esitatud teatises deklareerida, et ta kohaldab lõike 1 sätteid üksnes teatavate kasutuste suhtes või piirab nende kohaldamist mingil muul viisil või ei kohalda neid üldse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal, käsitletakse käesolevas artiklis fonogrammide avaldamisena kaubanduslikul eesmärgil.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Ühisdeklaratsioonides artikli 15 kohta on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Artikkel 15 ei anna täit lahendust digitaalajastu teose esitajate ja fonogrammitootjate ringhäälingus ülekandmise ja üldsusele edastamise õiguste taseme küsimusele. Delegatsioonid ei suutnud saavutada konsensust teatavate asjaolude korral antavate ainuõiguste aspekte käsitlevate eri ettepanekute või reservatsioonide võimaluseta antavate õiguste osas ja jätsid seetõttu küsimuse tulevikus lahendamiseks.</ALINEA><?PAGE NO="4"?><ALINEA>Artikkel 15 ei takista käesoleva artikli kohaste õiguste andmist rahvakunstiteoste esitajatele ja rahvakunstiteoste fonogrammide tootjatele, kui selliseid fonogramme ei ole avaldatud kaubandusliku tulu saamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>WPPT artikli 23 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Sätted õiguste teostamise kohta</ALINEA><PARAG IDENTIFIER="015.004"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lepinguosalised kohustuvad oma õigussüsteemide kohaselt vastu võtma käesoleva lepingu kohaldamise tagamiseks vajalikke meetmeid.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2006/115</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Selle direktiivi põhjendustes 5, 12, 13 ja 16 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>(5)</NO.P><TXT>Autorite ja esitajate järjepidev loometegevus ja kunstiline tegevus eeldab piisavat sissetulekut ning eelkõige fonogrammide ja filmide tootmiseks vajalikud investeeringud on eriti suured ja riskantsed. Sellise sissetuleku ja tehtud investeeringute tagasisaamise saab tulemuslikult kindlustada ainult juhul, kui asjaomaste õiguste omanikele on tagatud piisav õiguskaitse.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(12)</NO.P><TXT>Tuleb kehtestada kord, mis tagaks, et autorid ja esitajad saavad neile mõeldud õiglase tasu ning et neil on võimalik usaldada selle õiguse haldamine neid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(13)</NO.P><TXT>Õiglast tasu võib maksta ühes või mitmes osas kas lepingu sõlmimise ajal või pärast seda. Sellisel puhul tuleks võtta arvesse asjaomaste autorite ja esitajate panuse olulisust fonogrammi või filmi puhul.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(16)</NO.P><TXT>Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada üldsusele ülekandmise ja edastamise osas autoriõigusega kaasnevate õiguste omanike ulatuslikum kaitse kui nõutud käesoleva direktiivi sätetes.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/115 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Salvestusõigus</P><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid näevad esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esinemiste salvestamine.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Kõnealuse direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 2, mis on täpselt samasugused nagu direktiivi 92/100/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Nõukogu <DATE ISO="19921119">19. novembri 1992. aasta</DATE> direktiiv rentimis‑ ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="346" PAGE.FIRST="61" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 346, lk 61</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 120).</P></NOTE> artikli 8 lõiked 1 ja 2, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid näevad esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestuse põhjal.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="008.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid näevad ette õiguse, mille eesmärk on tagada, et kasutaja tasub ühekordse õiglase tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse ülekandmiseks kaablita vahendite abil või muul moel üldsusele edastamiseks, ning millega tagatakse, et kõnealune tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammi tootjate vahel. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad liikmesriigid sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/115 artiklis 11 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Ajaline kohaldatavus<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi selles direktiivis osutatud autoriõigusega kaitstud teoste, esituste, fonogrammide, ringhäälingusaadete ja esmasalvestuste suhtes, mis olid liikmesriikide autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate õigusaktide kohaselt kaitstud <DATE ISO="19940701">1. juulil 1994</DATE> või mis vastasid sel kuupäeval käesolevas direktiivis sätestatud kaitse tingimustele.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste 2000. aasta seaduse (Copyright and Related Rights Act 2000 (No 28 of 2000); edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>autoriõiguse seadus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) §‑s 38 on ette nähtud teatavates olukordades seadusest tulenev õigus litsentsile. Muu hulgas on seal sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="038.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>[…] kui isik kavatseb:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>esitada üldsusele avatud kohas fonogrammi, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>lülitada fonogrammi ringhäälingu‑ või kaabelleviprogrammi,</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>on tal õigus seda teha, kui ta:</P><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>nõustub tasuma niisuguse esitamise eest või ringhäälingu‑ või kaabelleviprogrammi lülitamise eest makseid litsentse väljastavale organisatsioonile, ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>täidab käesoleva paragrahvi nõudeid.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="038.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA><P>Isik võib kasutada õigust esitada fonogrammi üldsusele avatud kohas või lülitada fonogrammi ringhäälingu‑ või kaabelleviprogrammi, kui ta:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>teatab igale asjaomasele litsentse väljastavale organisatsioonile oma kavatsusest esitada fonogramme üldsusele avatud kohas või lülitada fonogramme ringhäälingu‑ või kaabelleviprogrammi,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>teatab igale niisugusele organisatsioonile kuupäeva, mil ja millest alates ta kavatseb esitada fonogramme üldsusele avatud kohas või lülitada fonogramme ringhäälingu‑ või kaabelleviprogrammi,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>tasub litsentse väljastavale organisatsioonile maksed […]</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Autoriõiguse seaduse §‑s 184 on kirjeldatud asjaolusid, mille korral muu hulgas on fonogramm autoriõigusega kaitstav. Seal on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="184.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Kirjandus‑, draama‑, muusika‑ või kunstiteos, fonogramm, film, avaldatud väljaande tüpograafiline kujundus või algupärane andmebaas on autoriõigusega kaitstav siis, kui see õiguspäraselt esimest korda avalikustatakse:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Iirimaal; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>riigis, territooriumil või alal, millele laieneb asjakohane käesoleva osa säte.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="184.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva paragrahvi kohaldamisel loetakse teose õiguspärane avalikustamine ühes riigis, ühel territooriumil või alal selle teose õiguspäraseks esmakordseks avalikustamiseks ka siis, kui teos avalikustatakse samal ajal õiguspäraselt mujal, ja selles mõttes peetakse samal ajal avalikustamiseks avalikustamist eelnenud 30 päeva jooksul.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Autoriõiguse seaduse §‑s 288 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Esitus on käesoleva osa ja IV osa sätete kohaldamisel kvalifitseeruv esitus juhul, kui esitaja on kvalifitseeruv õigussubjekt või kvalifitseeruv isik või kui esitus toimub kvalifitseeruvas riigis, kvalifitseeruval territooriumil või kvalifitseeruval alal käesoleva peatüki tähenduses.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Sama seaduse §‑s 287 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Käesolevas osas ja IV osas on kasutatud järgmisi mõisteid:</P><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kvalifitseeruv riik<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> –</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Iirimaa,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>muu [Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)] liikmesriik, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>§ 289 alusel vastu võetud määruse kohaselt selle paragrahvi alusel nimetatud riik;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kvalifitseeruv õigussubjekt<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> – kvalifitseeruva riigi kodanik või õigussubjekt või isik, kelle asukoht või alaline elukoht on kvalifitseeruvas riigis; ja</P><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kvalifitseeruv isik<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> – Iirimaa kodanik või isik, kelle asukoht või alaline elukoht on Iirimaal.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Autoriõiguse seaduse § 289 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Valitsus võib oma määrusega nimetada kvalifitseeruvaks riigiks, mis on käesoleva osa ja IV osaga ette nähtud kaitse all, mis tahes riigi, territooriumi või ala, mille suhtes valitsus on veendunud, et sealsete õigusnormidega on tagatud või tagatakse piisav kaitse iirimaistele esitustele.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjas arutatava vaidluse faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Vaidlus põhikohtuasjas puudutab üldsusele avatud kohas esitamise või ringhäälingus muusikafonogrammi edastamise eest makstavate litsentsitasude kogumist ja jaotamist. Riigi õigusaktide kohaselt on baari, ööklubi või muu üldsusele avatud koha omanik, kes soovib esitada muusikafonogramme, kohustatud maksma sellise kasutamise eest litsentsitasu. Samamoodi peab isik, kui ta soovib lülitada fonogrammi ringhäälingu‑ või kaabelleviprogrammi, maksma selle eest<?PAGE NO="7"?> litsentsitasu. See kohustus on Iirimaa õiguses üksikasjalikult sätestatud autoriõiguse seaduses. Nimetatud seaduse kohaselt peab kasutaja maksma ühekordse litsentsitasu litsentse väljastavale organisatsioonile, kes esindab fonogrammi tootjat, kuid nii kogutud summa jaotatakse seejärel fonogrammitootja ja esitajate vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Hageja põhikohtuasjas, Recorded Artists Actors Performers Ltd (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>RAAP<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>) on Iiri kollektiivse esindamise organisatsioon, kes haldab teatavate esitajate õigusi. Esimene kostja, Phonographic Performance (Ireland) Ltd (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>PPI<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>) on Iiri kollektiivse esindamise organisatsioon, kes esindab fonogrammitootjate õigusi helisalvestiste ehk fonogrammide suhtes Iirimaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>RAAP ja PPI sõlmisid lepingu, milles on ette nähtud, kuidas kogutakse ja jaotatakse litsentsitasusid fonogrammide avaliku esitamise eest Iirimaal (baarides jm üldsusele avatud kohtades) iirimaiste kasutajate poolt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Kohtutoimikust nähtub, et vaidluses on olulised kaks menetlust. Teine menetlus puudutab vastavalt tootjaid ja esitajaid esindavate organisatsioonide seadusest tulenevaid funktsioone, eriti seda, millise organisatsiooni ülesanne on arvutada välja esitajatele individuaalselt makstavad litsentsitasud. RAAP väidab, et see on tema kui esitajate kollektiivse esindamise organisatsiooni ülesanne. Sel juhul on PPI kohustatud tegema RAAPile paušaalse makse ja RAAP jaotab selle summa – pärast halduskulude mahaarvamist – esitajatele individuaalselt. Veel üks küsimus on selles, kas RAAPil on õigus koguda tasusid <HT TYPE="ITALIC">kõikide</HT> teatava kategooria esitajate nimel või ainult nende nimel, kes on talle selle õiguse andnud. Käesolev eelotsusetaotlus nimetatud teist menetlust ei puuduta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>RAAP ja PPI vahel tekkis vaidlus sellest, et autoriõiguse seaduses on tootjatele ja esitajatele ette nähtud erinevad kvalifitseerumiskriteeriumid, mille tagajärjel on jäetud teatavate riikide (sealhulgas Ameerika Ühendriikide) esitajad ilma õigusest õiglasele tasule. Seetõttu on PPI‑l, nagu näib, võimalik väita, et ta ei ole seadusest tulenevalt kohustatud nendele konkreetsetele esitajatele maksma ja selle tulemusel on PPI‑l õigus lepingu alusel nende esitajate eest kogutud tasud endale jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>RAAP on seisukohal, et litsentsitasud, mis kuuluvad tasumisele autoriõiguse seaduse alusel – millega võeti üle direktiiv 92/100, mis on kodifitseeritud ja asendatud direktiiviga 2006/115 –, peavad direktiivi artikli 8 lõike 2 ja selles direktiivis viidatud rahvusvaheliste lepingute kohaselt olema tootja ja esitaja vahel jagatud. Esitaja kodakondsus ja elukoht ei puutu asjasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>PPI teiselt poolt märgib, et esitajatel, kes ei ole EMP kodanikud ega elanikud ja kelle esitused ei ole EMPs tehtud fonogrammidel, ei ole õigust saada osa tasust, kui neid esitusi Iirimaal fonogrammilt esitatakse. Vastasel juhul, kui nendele esitajatele makstaks, rikutaks sellega rahvusvahelist vastastikust kohtlemist, mida Iirimaa on rakendanud ja mis on ette nähtud autoriõiguse seadusega. Muu hulgas, kui nõustuda RAAP seisukohaga, saaksid Ameerika Ühendriikide esitajad Iirimaal tasu, olgugi et Iirimaa esitajad Ameerika Ühendriikides õiglast tasu ei saa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>RAAP esitas PPI vastu hagi eelotsusetaotluse esitanud kohtusse, kes on täheldanud, et autoriõiguse §‑de 38, 184, 208, 287 ja 288 koostoimes – kui selle seaduse § 289 alusel ei võeta vastu asjakohast määrust (mida ei ole seni vastu võetud) – jäävad EMP‑välised esitajad ilma oma osast eespool nimetatud seaduse alusel kogutud tasudest, mistõttu sageli saavad nendest õigustest kogu kasu tootjad (sealhulgas need, kelle asukoht on väljaspool EMP‑d).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Kui fonogrammiga on seotud Ameerika Ühendriikide tootjad ja Ameerika Ühendriikide esitajad, saab kasutajate poolt Iirimaal makstavad litsentsitasud kogu ulatuses endale tootja. Põhjus on selles, et autoriõiguse seaduses ette nähtud tasukõlblikkuse kriteeriumid on tootjate suhtes paindlikumad kui esitajate suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Seetõttu näib niisugune õigusakt olevat vastuolus direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikega 2, niivõrd kui direktiivi kohaselt tuleb õiglane tasu jagada tootjate ja esitajate vahel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Järelikult oleneb lahendus põhikohtuasjas eelkõige sellest, kas Iirimaa võib direktiivi 2006/115 (ja varem direktiivi 92/100) rikkumata oma õigusaktides sisuliselt ette näha, et tema territooriumil ei hõlma selle direktiivi tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>esitajad<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> EMP‑väliseid esitajaid, nagu seda on esitajad Ameerika Ühendriikidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Käesoleva hagi suurt kaalu silmas pidades otsustasid Iirimaa, Attorney General (valitsuse õigusnõunik) ning Minister for Jobs, Enterprise and Innovation (töö‑, ettevõtlus‑ ja innovatsiooniminister) osaleda põhikohtuasjas teise, kolmanda ja neljanda kostjana. Kohtuotsuse täistekst leidub eelotsusetaotluse lisas ja võimaldab eelotsusetaotluse ajendeid paremini mõista.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tähendab asjaolu, et riigisisestes õigusaktides koheldakse isikuid, kelle elu‑ või asukoht on EMPs, samamoodi nagu Iirimaa kodanikke, seda, et need õigusaktid ei riku liidu õiguses kehtivat üldist diskrimineerimiskeelu põhimõtet. Ent need õigusaktid peavad olema kooskõlas mitte ainult selle üldpõhimõttega, vaid ka direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikega 2. Nimetatud sätte kohaselt tuleb igal liikmesriigil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>tagada, et kasutaja tasub ühekordse õiglase tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse ülekandmiseks kaablita vahendite abil või muul moel üldsusele edastamiseks, ning millega tagatakse, et kõnealune tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammi tootjate vahel<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et selge ei ole see, mil määral tuleb direktiivi 2006/115 artikli 8 tõlgendamisel tugineda WPPT (mille osalised on ka Iirimaa ja Euroopa Liit) ning Rooma konventsiooni (mille osaline on ka Iirimaa) sätetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Muu hulgas on vaja kindlaks teha, kas direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tõlgendamisel peab arvesse võtma kummaski nimetatud kokkuleppes ette nähtud riigisisest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>võrdset kohtlemist<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kuna ühest küljest ei võetud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>võrdne kohtlemine<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> – erinevalt teatavatest muudest Rooma konventsioonis ning WPPTs kasutatud mõistetest – direktiivi 2006/115 sõnaselgelt üle, kuid teisest küljest on see mõiste – kuna liit on WPPT osaline – liidu õiguse osa, ei ole selge, milline on lõpuks selle mõiste ulatus liidu õiguse tõlgendamisel autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Samuti palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas seesugune tootjate ja esitajate asümmeetriline kohtlemine on õiguspärane reaktsioon selle direktiivi artikli 15 lõikes 3 ette nähtud reservatsioonile (eeskätt sellisele, mille on teinud Ameerika Ühendriigid).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas High Court (kõrge kohus, Iirimaa) menetluse peatada ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>1.</NO.P><TXT>Kas liikmesriigi kohtu kohustus võtta [direktiivi 2006/115] tõlgendamisel arvesse Rooma konventsiooni ja/või WPPT eesmärki piirdub ainult nende mõistetega, millele on direktiivis sõnaselgelt viidatud, või laieneb see mõistetele, mida leidub ainult nimetatud kahes rahvusvahelises lepingus? Eeskätt, mil määral tuleb direktiivi artiklit 8 tõlgendades arvesse võtta WPPT artiklis 4 sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>võrdse kohtlemise<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> nõuet?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas liikmesriigil on kaalutlusruum näha ette kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, millised esitajad kvalifitseeruvad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>asjaomasteks esitajateks<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> [eespool nimetatud] direktiivi artikli 8 tähenduses? Eeskätt, kas liikmesriik tohib piirata õigust saada osa võrdsest tasust nii, et see kehtib vaid olukordades, kus 1) esitus toimub [EMP] riigis või 2) esitajate asu‑ või elukoht on EMP riigis?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Milline kaalutlusruum on liikmesriigil teise lepinguosalise kehtestatud reservatsioonile reageerimisel WPPT artikli 15 lõike 3 alusel? Sealhulgas, kas liikmesriik on kohustatud täpselt kajastama teise lepinguosalise kehtestatud reservatsiooni tingimusi? Kas lepinguosaline on kohustatud mitte kohaldama Rooma konventsiooni artiklis 5 ette nähtud 30 päeva reeglit, kui selle tagajärjel võib tekkida olukord, kus reservatsiooni kehtestanud lepinguosalise fonogrammitootja saab artikli 15<?PAGE NO="9"?> lõike 1 alusel tasu, kuid sama fonogrammi esitajad tasu ei saa? Teise võimalusena, kas reageerival lepinguosalisel on õigus anda reservatsiooni kehtestanud lepinguosalise kodanikele õigusi vastutulelikumalt, kui seda on teinud reservatsiooni kehtestanud lepinguosaline, st kas reageeriv lepinguosaline võib anda õigusi, mida reservatsiooni kehtestanud lepinguosaline ei anna?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas õigus õiglasele tasule tohib mingitelgi asjaoludel piirduda vaid <HT TYPE="ITALIC">fonogrammitootjatega</HT>, st kas sellest õigusest tohib ilma jätta <HT TYPE="ITALIC">esitajad</HT>, kelle esitus on sellel fonogrammil jäädvustatud?<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>RAAP, PPI, Iirimaa ja Euroopa Komisjon esitasid Euroopa Kohtule oma kirjalikud seisukohad. Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20200204">4. veebruaril 2020</DATE>, esitasid kõik nimetatud menetlusosalised oma suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Menetlusosaliste argumentide kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>RAAP märgib, et liikmesriigi kohtu kohustus võtta direktiivi 2006/115 tõlgendades arvesse Rooma konventsiooni ja/või WPPT eesmärki, kujutab endast kohustust tõlgendada seda direktiivi nii, et sellega on kehtestatud nendes kokkulepetes ette nähtud kohustustele vastav normistik. Nimetatud direktiivi artiklit 8 tuleb seega tõlgendada nii, et artikli 8 lõikes 2 sätestatud õigused laienevad neile, kellel on WPPT artiklist 4 tulenevalt õigus nende õiguste osas võrdsele kohtlemisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Samuti on vaja võtta arvesse Rooma konventsiooni, olgugi et Euroopa Liit ei ole selle osaline. Pealegi oli sellel konventsioonil oluline koht direktiivi 2006/115 tekkeloos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Ühest küljest Rooma konventsiooni artiklite 4 ja 5 ning teisest küljest WPPT artiklite 3 ja 4 koostoime on niisugune, et WPPT osalised peavad laiendama võrdse kohtlemise eelised Rooma konventsiooni kohaselt võrdsele kohtlemisele kvalifitseeruvale fonogrammile salvestatud esituste kasutajatele. See soodustus peab laienema igale niisuguse esituse esitajale, isegi kui ta ei ole lepinguosalise riigi kodanik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>PPI väidab sisuliselt, et direktiivi 2006/115 tuleb tõlgendada nii suures ulatuses kui võimalik kooskõlas WPPTga, mitte aga viisil, mis on vastuolus liidu või liikmesriigi kohustustega, mis tulenevad WPPTst või Rooma konventsioonist. Kui direktiivi tekstis on kasutatud Rooma konventsioonist või WPPTst tuletatud mõisteid, tuleb nende, direktiivi tekstis leiduvate terminite tõlgendamisel arvesse võtta (olenevalt asjaoludest) seda konventsiooni või WPPTd. Seetõttu ei saa direktiivi artikli 8 lõiget 2 selle sätte tõlgendamise kaudu pidada niisuguseks, millega on inkorporeeritud WPPT artiklis 4 ette nähtud võrdse kohtlemise nõue, sest direktiivi eesmärk ei ole võtta meetmeid selle WPPTs ette nähtud nõude rakendamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Iirimaa on seoses Rooma konventsiooni ning WPPT tõlgendamisega nõus, et WPPT artikli 3 lõikega 2 on sellesse lepingusse hõlmatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>võrdne kohtlemine<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, mis on ette nähtud Rooma konventsiooni artiklitega 4 ja 5: mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>võrdne kohtlemine<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, mille hulka kuulub see, et lepinguosalised riigid peavad võimaldama võrdset kohtlemist alati, kui esitus on salvestatud fonogrammile, mis avaldatakse esimest korda (või 30 päeva jooksul) teises lepinguosalises riigis. Need eeskirjad on tuletatud Rooma konventsioonis ette nähtud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>avaldamiskriteeriumist<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> ja mõistest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>samaaegne avaldamine<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kuid on oluline, et rahvusvahelisele õigusele dualistlikult läheneva riigina on Iirimaa huvitatud selle tagamisest, et Iirimaa ja Euroopa Liidu õigussüsteemides tekib õigusi ja kohustusi vaid nõuetekohaselt vastu võetud Iirimaa või liidu õigusnormidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Iirimaa märgib sisuliselt, et WPPTs ning Rooma konventsioonis ette nähtud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>võrdne kohtlemine<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> ei tohiks direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tõlgendamisel arvesse võtta. See direktiiv ei käsitle niisuguste esitajate olukorda, kelle esitused on salvestatud esimest korda kolmandas riigis avaldatud fonogrammile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Komisjon väidab sisuliselt, et direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 sõnastusest, ülesehitusest ja eesmärgist, aga ka kohustusest tõlgendada seda direktiivi kooskõlas liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega tuleneb, et asjaomaste esitajate hulka kuuluvad põhimõtteliselt esitajad kõikidest WPPT osalisriikidest, olenemata sellest, kas nende elukoht on EMPs või mujal.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kuidas direktiivi 2006/115 tõlgendada, kui teatavaid autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes sõnaselgelt nimetatud mõisteid, nagu WPPT artiklis 4 ette nähtud võrdse kohtlemise kohustus, <HT TYPE="ITALIC">direktiivis ette nähtud ei ole</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Võrdse kohtlemise kohustuse tähtsus on selge juba sellest, et see on alati olnud iga intellektuaalomandiõiguste kaitset käsitleva mitmepoolse lepingu ese ja on üks peamisi eeliseid, mida lepinguosalised lepingus osalemisest saavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Reinbothe, J. ja Von Lewinski, S., <HT TYPE="ITALIC">The WIPO Treaties on Copyright</HT>: <HT TYPE="ITALIC">A Commentary on the WCT, the WPPT, and the BTAP</HT>, Oxford University Press, Oxford, 2015, lk 296, mis sisaldab samuti head ülevaadet esituste ja fonogrammide lepingu ajaloolisest taustast ja seda käsitlevaid kommentaare.</P></NOTE> Teisest küljest tuleb meeles pidada, et (direktiivi 2006/115 artiklist 8 või WPPT artiklist 15 tulenev) õigus tasule on majanduslikus mõttes üks olulisemaid esitajate ja fonogrammitootjate õigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>RAAP ja komisjon väidavad, et põhimõtteliselt kuuluvad nende esitajate hulka, keda puudutab liidu õigusnormidega tunnustatud õigus õiglasele tasule, kolmandate riikide esitajad, kelle muusikat liidus ringhäälingu kaudu edastatakse. Nad väidavad, et see tuleneb üldisest terminist (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>esitajad<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>), mida liidu seadusandja kasutas, ja direktiivi 2006/115 eesmärkidest (kaitse kõrge tase), eriti aga kohustusest tõlgendada liidu teisese õiguse norme kooskõlas liidu sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepetega, nagu WPPT, mille artikli 4 lõige 1 koostoimes artikli 15 lõikega 1 kohustab lepinguosalisi (Euroopa Liit ja tema liikmesriigid) rakendama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>võrdset kohtlemist<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> seoses õiglase tasuga, mida tuleb esitajatele maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Olen jõudnud järeldusele, et see mõttekäik peab paika.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kui analüüsida direktiivi 2006/115 teksti, on selge, et kolmandate riikide kodanikke ei ole selle direktiivi kohaldamisalast välja arvatud; veel enam, see on täiesti kooskõlas liidu kohustustega WPPT raames ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Põhiõiguste seisukohast võib väita, et liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad tagama, et liidus saab iga esitaja ja tootja õiglast tasu oma esituse üldsusele edastamise eest, olenemata sellest, kas kolmas riik on teinud reservatsiooni, mille tagajärjel EMP esitajad ja tootjad selle kolmanda riigi territooriumil niisugust tasu ei saa. Põhiõigused on olemuselt üleüldised ja käesoleval juhul on vaidluse all õigus omandile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>PPI ja Iirimaa väide tähendab sama hästi kui seda, et kuna liidu õigustikus ei leidu kõiki asjakohaseid eeskirju, on liikmesriikidel täielik vabadus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Piisab märkimisest, et Euroopa Kohus on sellise argumendi kohtuasjas, mis puudutas autoriõigusega kaasnevaid õigusi, juba tagasi lükanud oma <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑114/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2151">EU:C:2014:2151</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> (eelkõige punkt 70) ja arvamuses 3/15 (Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu kohta) (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:114">EU:C:2017:114</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kõigepealt on vaja kindlaks teha, kas direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tõlgendamisel tuleb võtta arvesse kolmandate riikide esitajate võrdse kohtlemise nõuet, mida sisaldab WPPT artikli 4 lõige 1. Selleks on vaja tuvastada, kas seda nõuet tuleb pidada kohustuseks, mis lasub liikmesriikidel kui selle segalepingu osalistel, või on tegu hoopis kohustusega, mida peab täitma Euroopa Liit kui sama lepingu osaline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba käsitlenud direktiivi 2006/115 artiklit 8 seoses liidu rahvusvaheliste kohustustega kohtuasjades SCF Consorzio Fonografici,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Vt sellega seoses Malenovsky, J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>La contribution de la Cour de justice à l’harmonisation du droit d’auteur dans l’Union européenne<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, <HT TYPE="ITALIC">ERA Forum</HT>, 2012, 13, lk 411.</P></NOTE> PPL Ireland<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Phonographic Performance (Ireland)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑162/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:141">EU:C:2012:141</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Verwertungsgesellschaft Rundfunk.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑641/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:131">EU:C:2017:131</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>See kohtupraktika käsitleb direktiivi suhet eri rahvusvaheliste lepingutega ning selles on tõlgendatud teatavaid selle direktiivi artikli 8 tekstis kasutatud termineid, pidades silmas liidu rahvusvahelisi kohustusi lepingutes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses SCF Consorzio Fonografici (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), käsitles Euroopa Kohus intellektuaalomandi kaubandusaspektide lepingu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>TRIPS-leping<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>) suhet WPPT ja Rooma konventsiooniga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus meenutas, et ELTL artikli 216 lõikest 2 nähtub, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>[l]iidu sõlmitud lepingud seovad liidu institutsioone ja liikmesriike<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>. See kehtib ka WPPT kohta, milles liit osaleb, ja see leping on liidu õiguskorra lahutamatu osa. Seetõttu on see leping Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele siduv. Rooma konventsiooni sätted ei ole Euroopa Liidu õiguskorra osa (liit ei ole selle konventsiooni osaline ja liitu ei saa pidada selle konventsiooni kohaldamisalas liikmesriikide asemele astunuks, kas või juba seepärast, et kõik liikmesriigid ei ole kõnealuse konventsiooniga ühinenud: pean silmas Maltat).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Mis puudutab WPPTd, siis Euroopa Kohus märkis oma otsuses SCF (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et vastavalt selle lepingu artikli 23 lõikele 1 on selles ette nähtud, et lepinguosalised kohustuvad oma õigussüsteemide kohaselt vastu võtma selle lepingu kohaldamise tagamiseks vajalikke meetmeid. Järelikult eeldab WPPT sätete kohaldamine nende rakendamise või tagajärgede tekkimise osas hilisemate aktide vastuvõtmist. Seega puudub niisugustel sätetel liidu õiguses otsene mõju ning nende alusel ei saa eraõiguslikel isikutel tekkida õigusi, millele nad võiksid liidu õiguse alusel kohtus vahetult tugineda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Siiski märkis Euroopa Kohus direktiivi 92/100 põhjendust 10 arvesse võttes selles kohtuotsuses samuti, et kuna selle direktiivi eesmärk on ühtlustada intellektuaalomandi valdkonna teatud aspekte, järgides autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste seisukohast asjasse puutuvaid rahvusvahelisi lepinguid, nagu muu hulgas TRIPS-leping, WPPT ning Rooma konventsioon, on <HT TYPE="ITALIC">selle direktiiviga kehtestatud kõnealuste lepingute sätetega kooskõlas olevate õigusnormide kogum</HT>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Käsitusviis, mida käesolevas ettepanekus toetan, tundub olevat ainus, mis on kooskõlas ELTL artikli 216 lõikega 2 ja väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb liidu teisese õiguse akte, niivõrd kui see on võimalik, tõlgendada kooskõlas liidu kohustustega rahvusvahelises õiguses, eriti kui nende sätete eesmärk on konkreetselt rakendada Euroopa Liidu sõlmitud rahvusvaheline leping.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt muu hulgas <DATE ISO="19980714">14. juuli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bettati</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑341/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:353">EU:C:1998:353</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20061207">7. detsembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SGAE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:764">EU:C:2006:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kooskõlalise tõlgendamise kohustuse täielik ulatus olukorras, kus Euroopa Liit on kõnealuse rahvusvahelise kokkuleppega <HT TYPE="ITALIC">ühinenud</HT>, nähtub kohtuotsusest Hermes,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="19980616">16. juuni 1998. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑53/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:292">EU:C:1998:292</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kus Euroopa Kohus otsustas, et liidu meetmeid, mis on ette nähtud liidu rahvusvaheliste kohustuste rakendamiseks, tuleb mitte ainult tõlgendada neid kohustusi silmas pidades, vaid et riigisisesed õigusnormid, millega kõnealune liidu meede on rakendatud, peavad eraldi vastama niisuguste rahvusvaheliste kokkulepete nõuetele, milles liit osaleb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Samuti on nii esituste ja fonogrammide leping kui ka direktiiv 2006/115 kumbki seotud õigusega saada asjaomases valdkonnas õiglast tasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Juhiksin tähelepanu, et kõnealusele direktiivile 2006/115 eelnes ajaliselt direktiiv 92/100. Viimati nimetatud direktiivi eesmärk oli asetada paika autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste siseturu nurgakivi. Liidu seadusandja tahe oli, nagu kinnitab muudetud ettepanek direktiivi vastuvõtmiseks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="19920430">30. aprilli 1992. aasta</DATE> ettepanek (KOM(92) 159 (lõplik), lk 12).</P></NOTE> suuresti järgida Rooma konventsiooni sätteid, et saavutada Euroopa Liidus ühetaoline kaitse miinimum. Ent liidu seadusandja tegi seda hoolikalt kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalised liikmesriigid olid. Sel ajal ei olnud (toonane) Euroopa Ühendus ühegi intellektuaalomandiõiguse konventsiooni osaline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Direktiivi 92/100 põhjenduses 10 (mis vastab direktiivi 2006/115 põhjendusele 7) on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>liikmesriikide õigusnorme tuleks ühtlustada selliselt, et see ei satuks vastuollu rahvusvaheliste konventsioonidega, mis on mitme liikmesriigi autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste aluseks<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Mitu aspekti ulatusid Rooma konventsioonist kaugemale. Esitajate osas seati sisse esitajate ainuõigus lubada või keelata oma esituste salvestamist (artikkel 7), ja ainuõigus lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ei ole tehtud salvestuse põhjal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Euroopa Parlament lisas direktiivi 92/100 artikli 8 ja komisjon nõustus sellega oma muudetud ettepanekus kui täiendusega mujal direktiivis esitajatele lisandunud ainuõigusele lubada või keelata oma salvestatud esituste fonogrammide reprodutseerimist (artikkel 7). Kavas oli võimaldada esitajatel saada koos tootjatega osa fonogrammide edasisest kasutamisest kolmandate isikute poolt ehk teisesest kasutamisest, nagu seda vahel nimetatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Pärast WPPT heakskiitmist kasutati WPPTs ja WIPO autoriõiguse lepingus ette nähtud uute kohustuste rakendamiseks direktiivi 2001/29/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010522">22. mai 2001. aasta</DATE> direktiiv autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="167" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 167, lk 10</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230).</P></NOTE> (vt selle direktiivi põhjendus 15).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Nagu komisjon on õigesti osutanud, ei astunud liidu seadusandja uusi konkreetseid samme WPPT artikli 15 lõigete 1 ja 2 sisseviimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Usun, et igal juhul ei olnud seda vajagi, niivõrd kui direktiivi 92/100 artikli 8 lõige 2 (mis eelnes WPPT heakskiitmisele liidu poolt) vastab konkreetselt WPPT artiklile 15 ja rakendab selle.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Seega oli liidu seadusandja selgelt seisukohal, et direktiivi 92/100 artikliga 8 täidab ta WPPT artikli 23 lõikest 1 tuleneva kohustuse kehtestada õigus õiglasele tasule, nagu on ette nähtud WPPT artikli 15 lõigetega 1 ja 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Nendest kaalutlustest järeldub, et direktiivi 92/100 artikli 8 lõiget 2 (ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2) tuleb tõlgendada kooskõlas WPPTga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Oluline on osutada, et WPPT ratifitseerimisel ei teinud liit selle lepingu suhtes reservatsioone ja on jätkuvalt seotud kohustusega tagada võrdne kohtlemine ja kohaldada direktiivi 2006/115 piiranguteta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kohtupraktikast tulenevalt tuleb direktiivis 2006/115 kasutatud mõisteid tõlgendada, niivõrd kui see on võimalik, WPPTs kasutatud mõisteid silmas pidades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt selle kohta kohtuotsus SCF, punkt 52 jj. Selle kohtupraktika kriitikat vt Simon, D., <HT TYPE="ITALIC">Effets des accords internationaux dans l’ordre juridique de l’Union</HT>, Europe, nr 5, mai 2012.</P></NOTE> viisil, mis on nende kokkulepetega kooskõlas, võttes arvesse nende mõistete kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärki. Direktiivi tõlgendamisel tuleb arvesse võtta WPPT artiklit 4. See tähendab, et liikmesriigid peavad direktiivi rakendama viisil, mis on kooskõlas WPPTst tuleneva võrdse kohtlemise nõudega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Komisjon väidab õigesti, et direktiiv 2006/115 on kohaldatav toimingutele, mis leiavad aset liidu territooriumil, ja nagu enamiku autoriõiguse õigustikus vastu võetud instrumentide puhul, on selle kohaldamisala määratletud esemeliselt, mitte isikuliselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Seoses teistsuguse lähenemisviisiga vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> direktiiv 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="272" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 272, lk 32</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 240).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Tulen direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 kohaldamisala juurde tagasi oma vastuses teisele, kolmandale ja neljandale küsimusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kaitse võimaldatakse õiguste omajatele, kelle teosed või muu materjal, nagu esitused, fonogrammid või saated vastavad direktiivis 2006/115 ette nähtud esemelisele kaitsekõlblikkuse kriteeriumile. Artikli 8 lõike 2 tähenduses kasutamine kolmanda isiku poolt muutub kohaldatavaks direktiiviga ette nähtud kaitse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Kõnealustes sätetes on nõutud pelgalt seda, et kasutaja oleks tekitanud tasu saamise õiguse selle kaudu, et on helisalvestist liidus mänginud. Selles mõttes toimub esitamine liidus/EMPs, olenemata esitaja või fonogrammitootja kodakondsusest või elukohast või esmakordse salvestamise kohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Olen komisjoniga nõus, et direktiivis 2006/115 ei ole ruumi mitmeti mõistetavusele, ning artikli 8 lõike 2 piiranguteta kohaldamine kasusaajatele teistes liikmesriikides on kooskõlas mitte ainult võrdse kohtlemise kohustusega, vaid ka <HT TYPE="ITALIC">direktiivi eesmärgiga</HT>, milleks on ühetaoline ja kõrgetasemeline kaitse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Ühtlustamise eesmärk vastavalt ELTL artiklitele 114, 56 ja 62.</P></NOTE> ning siseturu tõrgeteta toimimine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Seetõttu ei ole Iirimaal ega teistel liikmesriikidel (ega ole kunagi olnud) kaalutlusõigust kohaldada oma kriteeriume selle kindlaksmääramiseks, millised esitajad kvalifitseeruvad direktiivi 2006/115 artikli 8 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>asjaomasteks esitajateks<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, kuna seda kui liidu õiguse küsimust reguleerib vaid see direktiiv, võttes arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad WPPTst.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Nii on komisjonil õigus väita, et direktiiv 2006/115 on kooskõlas rahvusvahelise õiguse aktidest tuleneva liidu kohustusega tagada võrdne kohtlemine selle esemelises kohaldamisalas ja kohaldamisel kõikidele aktidele liidu piires. See ei eelda seoses võrdse kohtlemisega konkreetset viidet mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>võrdne kohtlemine<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>, et direktiiv oleks kooskõlas WPPT artikliga 4. Niisiis ei mõjuta kohustust pidada direktiivi artikli 8 lõike 2 tõlgendamisel silmas ka WPPT artiklit 4 see, et direktiivis ei ole võrdsele<?PAGE NO="14"?> kohtlemisele otsesõnaliselt viidatud. Kohtujurist Tizzano järeldas kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SENA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑245/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:543">EU:C:2002:543</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et Rooma konventsiooniga ette nähtud võrdset kohtlemist käsitlevad eeskirjad on liidu õiguse lahutamatu osa; täheldan, et ta esitas selle ettepaneku enne, kui liit WPPT vormikohaselt ratifitseeris.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selle kohta ka <HT TYPE="ITALIC">Sterling on World Copyright Law</HT>, 4. tr, Sweet &amp; Maxwell Thomson Reuters, §28B.07.</P></NOTE> Direktiivi 2006/115 artikli 8 lõige 2 ju vastabki WPPT artiklile 15.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>On oluline, et WPPTst tulenevate kohustuste täitmiseks (vt Euroopa Ühenduse deklaratsioon, millele on viidatud selle lepingu artiklis 26) peab liit (saama) kindlustada, et tema liikmesriigid täidavad võrdse kohtlemise nõuet. See on üks viise, kuidas on tagatud võrdse kohtlemise nõude täitmine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Selles aspektis olen nõus eelotsusetaotluses (punktis 37) esitatud argumendiga, et võib viidata WPPT artikli 23 lõikele 1, kus on ette nähtud, et lepinguosalised kohustuvad oma õigussüsteemide kohaselt vastu võtma selle lepingu kohaldamise tagamiseks vajalikke meetmeid. Seega kehtib see kohustus Euroopa Liidu kui lepinguosalise suhtes ja üks viis, kuidas Euroopa Liit seda kohustust täidab, on direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Sellest järelduvalt ei saa pidada paika PPI argument, et kui direktiivis erisätet ei ole, on võrdne kohtlemine jäetud liikmesriikide otsustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb esimesele küsimusele vastata nii, et direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tõlgendamisel tuleb võtta arvesse nõudeid WPPTs, milles liit on lepinguosaline, ja see on kooskõlas liidu kohustusega tagada WPPT artiklis 4 ette nähtud võrdne kohtlemine, ilma et selle kohta oleks vaja erisätet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumentide kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>RAAP väidab, et liikmesriigil ei ole kaalutlusõigust näha ette kriteeriume, mille põhjal määratakse kindlaks, millised esitajad kvalifitseeruvad direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>asjaomasteks esitajateks<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, kui need kriteeriumid on vastuolus liikmesriigi kohustustega, mis tulenevad Rooma konventsioonist ja/või WPPTst.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>PPI märgib sisuliselt, et kuna nimetatud direktiivi artikli 8 lõikega 2 ei ole võetud meetmeid WPPT artiklis 4 ette nähtud võrdse kohtlemise nõude rakendamiseks, on liikmesriikidel olukorras, kus vaidlusalune esitus ei toimunud EMPs ja esitaja ei olnud EMP kodanik, elanik ega resident, täielik kaalutlusõigus määrata kindlaks kriteeriumid, mille põhjal tuleb kindlaks teha artikli 8 lõikes 2 sätestatud õiguse kasutajad, mõistagi kui liikmesriigid ei riku sellega omaenda sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi. Seega ei ole direktiivi artikli 8 lõikest 2 liikmesriigile tuleneva kohustusega vastuolus see, kui piiratakse õigust saada osa õiglasest tasust, kui fonogramm, mida kanti ringhäälingus kaablita vahendite abil üle või edastati üldsusele liikmesriigis, 1) oli fonogramm esitusest, mis toimus EMP riigis või 2) selle esitas esitaja, kes on EMP riigi kodanik, elanik või resident.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Iirimaa juhib tähelepanu, et direktiiv 2006/115 annab liikmesriikidele nagu Iirimaa direktiivi rakendamisel vormide ja meetodite osas tavapärase seadusandliku kaalutlusõiguse, kui direktiivi eesmärgid liikmesriigi õigusesse üle võetakse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Iirimaa väidab sisuliselt, et igal juhul ei ole tal kohustust näha ette õiglane tasu, kui tasu õigus tekib fonogrammitootjale esmaavaldamise ja 30 päeva reegli alusel, mis on sätestatud Rooma konventsioonis ning võetud WPPTsse üle selle lepingu artikli 4 kaudu. Kummalgi nimetatud kokkuleppel ei ole vahetut õigusmõju ja direktiivis puudub tekst, millega need mõisted saaks seonduda, mistõttu ei leidu neile õiguslikku alust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Komisjon väidab sisuliselt, et teisele küsimusele tuleb vastata nii, et liikmesriigil ei ole kaalutlusõigust näha ette kriteeriume, mille põhjal määratakse kindlaks, millised esitajad kvalifitseeruvad direktiivi artikli 8 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>asjaomasteks esitajateks<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Teises küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas liikmesriikidel on kaalutlusõigus rakendada mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>asjaomased esitajad<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> suhtes omaenda kriteeriume, tuginedes autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas sõlmitud rahvusvahelistele kokkulepetele, mille osalised nad on, nagu Rooma konventsioon ja WPPT, sealhulgas olukordades, kus esitus toimub EMPs.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleneb vastus sellele küsimusele vastusest esimesele küsimusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Usun, et kuna selles küsimuses ei ole otsesõnaliselt viidatud ühelegi rahvusvahelisele kohustusele, tuleb sellele vastata ainult direktiivist 2006/115 lähtudes, võttes arvesse liidu enda rahvusvahelisi kohustusi. Võimaliku rahvusvahelistest konventsioonidest tuleneva kaalutlusõiguse teemat käsitlen kolmandale küsimusele vastates, ja nagu siis näeme, ei ole liikmesriikidel sellist kaalutlusõigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 8 lõike 2 kohaselt tagatakse nii esitajatele kui ka tootjatele kaitse juhul, kui on täidetud kaks tingimust: 1) esitus on salvestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>kommertseesmärkidel avaldatud<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> fonogrammile ja 2) kasutaja kasutab seda fonogrammi kas üldsusele edastamiseks või ülekandmiseks kaablita vahendite abil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Kuna artikli 8 lõikes 2 kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>kommertseesmärkidel avaldatud<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> ei ole määratletud ja liikmesriikide õigusele ei ole viidatud, tuleb seda käsitada kui autonoomset liidu õiguse mõistet. Selle sisu saab kindlaks teha nimetatud sätte eesmärgi põhjal: kuna artikli 8 lõike 2 eesmärk on rakendada WPPT artikkel 15, saab esmalt tugineda asjakohasele mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>avaldamine<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> määratlusele WPPT artikli 2 punktis e, mille kohaselt salvestatud esituse või fonogrammi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>avaldamine<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> on salvestatud esituse või fonogrammi koopiate pakkumine üldsusele õiguse valdaja nõusolekul ja tingimusel, et üldsusele pakutakse küllaldane kogus koopiaid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>WPPTga nähti ette, et fonogrammile salvestatud esitusi tuleb riigisiseselt kohelda võrdselt kõikidel juhtudel, mil fonogramm on kaitsekõlblik. See on selge kohustus, millest ei ole võimalik teha erandeid, olgugi et teatavates riigisisese võrdse kohtlemise aspektides on Rooma konventsiooni ning WPPT lepinguosalistel mõningane kaalutlusõigus. RAAP märgib, et selle õiguse kasutamise kriteeriumid ei tohi kahjustada kummalegi õiguste omajate kategooriale tagatud tasu ning tegelikku ja sisulist õigust, mis kummalegi õiguste omajate kategooriale on ette nähtud direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Nagu komisjon õigesti märkis, ei ole WPPT artikli 2 punktis e mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>avaldamine<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> määratluses avaldamise – ega ka <HT TYPE="ITALIC">esmakordse</HT> avaldamise – kohale viidatud. Seal on nimetatud vaid üldsusele pakkumist, milleks on olemas nõusolek. See salvestatud esitust sisaldava fonogrammi pakkumine on toiming, mis peab toimuma liidus. Samuti peab seda tehtama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>kommertseesmärkidel<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>, mida tuleb määratluse puududes käsitada nii, et fonogramm avaldatakse üldiselt ja on kasutamise jaoks turul saadaval ning selleks on olemas nõusolek.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Siiski ei saa artikli 8 lõike 2 sõnastusest koostoimes WPPT artikliga 15 järeldada, et konkreetne, fonogrammile salvestatud esitus <HT TYPE="ITALIC">peab olema esimest korda esitatud või peab olema salvestatud</HT> (kohtujuristi rõhuasetus) liidus, et tekiks õigus õiglasele tasule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Muu hulgas ei saa liikmesriik ette näha, et õigus saada õiglast tasu piirdub vaid olukordadega, kus esitus toimub EMPs, olenemata sellest, kas esitajate elu‑ või asukoht on EMP riigis. Direktiiv 2006/115 ei sisalda selles aspektis ühtegi otsesõnalist viidet liikmesriikide õigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Nagu selgitatud käesoleva ettepaneku punktis 97, tuleb artikli 8 lõikes 2 kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>kommertseesmärkidel avaldatud<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> fonogramm käsitada kui autonoomset liidu õiguse mõistet. Kõnealuses sättes on kõigest ette nähtud, et kasutaja peab olema tekitanud õiguse tasule sellega, et ta on helisalvestist liidus mänginud. Selles mõttes toimub esitus liidus/EMPs olenemata esitaja või fonogrammitootja kodakondsusest või elukohast või esmakordse salvestamise kohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Seevastu artikli 8 lõiget 2 kohaldatakse fonogrammi teisese kasutamise suhtes, mis on kas otsene või kaudne ja toimub liidu/EMP territooriumil. Võttes arvesse artikli 2 punkti a, kus on viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>esitajale<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> üldiselt, ning WPPT artiklit 15, põhjustab artikli 8 lõike 2 kohaldumise iga kasutaja, kes oma teoga kuuldavalt edastab üldsusele fonogrammile salvestatud heli või sellele salvestatud helisid esindavad märgid, st mängides fonogrammi või kandes selle üle traadita vahendite, s.o tavapäraste analoogvahendite abil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Seepärast on artikli 8 lõike 2 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>asjaomane esitaja<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> niisugune esitaja ehk isik, kelle esitus tehakse kuuldavaks, kui fonogrammi, millele see esitus on salvestatud, liidu territooriumil mängitakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Nagu komisjon osutas, erineb artikli 8 lõige 2 selles aspektis Rooma konventsiooni artiklitest 4 ja 5, mis võimaldavad lepinguosalistel kohaldada kas kodakondsuse kriteeriumi või salvestamise või avaldamise kriteeriumi nii tootjate kui ka fonogrammidele salvestatud esituste suhtes. Artikli 8 lõikega 2 see aga nii ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Seni on Euroopa Kohus samuti tõlgendanud mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>fonogramm<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> (kohtuotsused SCF, PPL Ireland ja Rundfunk<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vastavalt <DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF Consorzio Fonografici (ehk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>SCF<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Phonographic Performance (Ireland) (ehk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>PPL Ireland<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑162/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:141">EU:C:2012:141</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Verwertungsgesellschaft Rundfunk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑641/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:131">EU:C:2017:131</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Vt üldiselt Ben Dahmen, K., <HT TYPE="ITALIC">Interactions du droit international et du droit de l’Union européenne: Un pluralisme juridique rénové en matière de propriété industrielle</HT>, L’Harmattan, 2013.</P></NOTE>) ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>koht, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> (kohtuotsus Rundfunk) WPPT ja ka Rooma konventsiooni põhjal. Teisest küljest on Euroopa Kohus märkinud, et direktiivi 92/100 artikli 8 lõige 2 eeldab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>kasutaja<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> isiku ja vaidlusaluse fonogrammi kasutamise küsimuse juhtumipõhist hindamist (kohtuotsus SCF).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Samuti olen (nagu komisjongi) seisukohal, et direktiivi 2006/115 niisugune käsitus on ainus, mis on kooskõlas kõrgetasemelise kaitsega (põhjendus 5), ühetaolise kaitsega ja siseturu tõrgeteta toimimisega (põhjendus 17).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20090120">20. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sony Music Entertainment</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑240/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:19">EU:C:2009:19</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See on juba ilmne Euroopa Kohtu praktikast. <DATE ISO="20160531">31. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reha Training Gesellschaft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑117/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:379">EU:C:2016:379</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on juba märkinud kohtuotsustes SCF ja PPL Ireland, loob direktiivi 2006/115 artikli 8 lõige 2 esitajatele ja fonogrammitootjatele hüvitise saamise õiguse, mis on teostatav teose vm kaitstud materjali kasutamise korral. Tegu on olemuslikult rahalise õigusega, mida ei saa teostada enne, kui kasutaja on fonogrammi kommertseesmärkidel avaldanud või kasutanud selle fonogrammi reproduktsiooni üldsusele edastamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Samal ajal ei ole direktiivis 2006/115 seoses ühegi artikli 8 lõikes 2 kasutatud mõiste tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisega otseselt viidatud liikmesriikide õigusele. Seega tuleb liidu õiguse ühetaolise kohaldamise vajadust ja võrdõiguslikkuse põhimõtet silmas pidades harilikult tõlgendada neid mõisteid kogu Euroopa Liidus autonoomselt ja ühetaoliselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20090716">16. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Infopaq International</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑5/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:465">EU:C:2009:465</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20140903">3. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deckmyn and Vrijheidsfonds</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑201/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2132">EU:C:2014:2132</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et liikmesriigil ei ole kaalutlusõigust näha ette kriteeriume, mille põhjal määratakse kindlaks, millised esitajad kvalifitseeruvad direktiivi 2006/115 artikli 8 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>asjaomasteks esitajateks<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>. Sealhulgas ei saa liikmesriik ette näha, et õigus saada õiglast tasu piirdub vaid olukordadega, kus esitus toimub EMPs, olenemata sellest, kas esitajate elu‑ või asukoht on EMP riigis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumentide kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>RAAP märgib, et liikmesriigi kaalutlusõigus vastata reservatsioonile, mille teine lepinguosaline on teinud WPPT artikli 15 lõike 3 alusel, on piiratud sel määral, et vastus peab peegeldama tehtud reservatsiooni tingimusi. Lepinguosaline ei ole kohustatud jätma kohaldamata Rooma konventsiooni sätteid 30 päeva reegli kohta, et hoida ära fonogrammitootjate ja esitajate vahel asümmeetrilisi kvalifitseerumiskriteeriume. Ta on kohustatud järgima WPPT (Rooma konventsiooni kriteeriume inkorporeerivaid) sätteid, mis käsitlevad esituste kvalifitseerumist riigisiseseks võrdseks kohtlemiseks selle alusel, et esitus on salvestatud kaitstud fonogrammile. WPPT lepinguosalisel on võimalus anda artikli 15 lõike 3 alusel reservatsiooni teinud teise lepinguosalise kodanikele suuremaid õigusi kui need, mille on kehtestanud reservatsiooni teinud lepinguosaline oma riigisiseses õiguses; kuid selline õiguste andmine peab siiski vastama WPPT nõuetele ja vajaduse korral Rooma konventsioonile ning samuti liidu õiguse asjakohastele sätetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>PPI on seisukohal, et põhimõtteliselt on liikmesriigil WPPT kohaselt artikli 15 lõike 3 alusel tehtud reservatsioonile vastamisel kaalutlusõigus: ta ei ole kohustatud täpselt peegeldama reservatsiooni tagajärgi ega vältima olukordi, milles reservatsiooni teinud riigi kodanikud on soodsamas olukorras kui tema enda kodanikud suhetes reservatsiooni teinud riigiga. Rooma konventsioonis endas on ette nähtud võimalus, et mitteosalisriikide kodanikud võivad saada artikli 5 lõikes 2 sätestatud 30 päeva reegli kaudu ühepoolse eelise, kuid ei ole kohustatud osalisriike seda võimalust vältima. Iirimaa on Rooma konventsiooni kohaselt kohustatud täitma oma kohustusi USA tootjate ees vastavalt 30 päeva reeglile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>USA (ja muu reservatsioone tegeva osalisriigi) eelisseisund tuleneb esmakordse avaldamise/30 päeva reegli kohaldamisest vaid Rooma konventsiooni alusel: Iirimaa oleks saanud teha Rooma konventsiooni artikli 16 lõike 1 punkti a alapunkti iii alusel reservatsiooni, et välistada maksmine tootjatele, kes on mitteosalisriikide kodanikud, viitega artikli 5 lõikele 2, kuid Iirimaa otsustas seda mitte teha ega olnud ka kohustatud seda tegema. Ta ei saa olla nüüd kohustatud seda reservatsiooni tegema, et tagada reservatsioone teinud riikide kodakondsuses olevate tootjate ja esitajate võrdne kohtlemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>WPPT lepinguosalise tehtud reservatsioonist, millega välistatakse artikli 15 lõike 1 kohaldamine, tuleneb, et selle lepinguosalise suhtes jääb seoses tootjatele ja esitajatele õiglase tasu maksmisega kehtima <HT TYPE="ITALIC">status quo ante</HT>: muu hulgas tähendab reservatsioon seda, et Iirimaa ei saa olla kohustatud ette nägema maksete tegemist reservatsiooni teinud lepinguosalise kodakondsuses olevatele esitajatele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Iirimaa on seisukohal, et reservatsioon, olenemata selle ulatusest, annab teistele lepinguosalistele õiguse jätta riigisisene võrdne kohtlemine üldse ette nägemata. Ta väidab, et WPPT sõnastus, eesmärk ega kontekst ei toeta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>täpselt peegeldavat<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> vastust, mida pooldab RAAP. Lepinguosalisel on õigus kohelda selle küsimuse tähenduses reservatsiooni olukorras esitajaid teisiti kui fonogrammitootjaid, kui fonogramm on esimest korda avaldatud lepinguosalises riigis. Esmalt põhimõtete kohaselt ja hoolimata aluslepingust tulenevatest kohustustest, kui ei esine kohaldatavaid rahvusvahelises õiguses ette nähtud keelde, on reageerival lepinguosalisel võimalus näha ette soodsam kord kui see, mille on ette näinud reservatsiooni teinud lepinguosaline. See võib tuleneda muudest kaalutlustest, mis ei ole otseselt selle teemaga seotud, või ka sisepoliitilistest põhjustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Komisjon märgib sisuliselt, et liikmesriikidel ei ole kaalutlusõigust liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas ja nad ei tohi vastata reservatsioonidele, mida teevad teised lepinguosalised, ega rakendada muid kriteeriume peale direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2 ettenähtute.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Kolmandas küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas liikmesriigid saavad vastata reservatsioonidele, mida teevad teised WPPT lepinguosalised, või kohaldada kaitsekõlblikkuse suhtes Rooma konventsiooni erinorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Mis puudutab WPPT artiklis 15 kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>õiglane tasu<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> suhet Rooma konventsiooni artikli 12 punktiga d (mis oli WPPT artikli 15 eeskuju) ja direktiivi 92/100 (nüüd direktiivi 2006/115) artikli 8 lõikega 2, siis mulle näib, et asjakohane on vaid WPPT. Kuna Rooma konventsioon ei ole selles aspektis liidu õiguskorra osa, ei ole seal artiklis 5 sätestatud erinormid selle kohta, mis on kaitstud fonogramm, liidule siduvad; samuti ei ole liidule siduvad Rooma konventsiooni normid võrdse kohtlemise kohta, mis võimaldavad valida, kas võrdseks kohtlemiseks kvalifitseerumise kriteerium on salvestamine, avaldamine või kodakondsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Nagu komisjon osutas, ei kajastu kõik need Rooma konventsiooni eeskirjad direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tekstis, mis ei võimaldanud ka siis, kui see direktiivis 92/100 vastu võeti, reservatsioone ega piiranguid selle direktiivi kohaldamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Seepärast tuleb siinkohal analüüsida vaid WPPT artikli 4 lõiget 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>WPPT, milles liit osaleb, artikli 4 lõikes 2 on ette nähtud erand võrdse kohtlemise nõudest WPPT artikli 15 lõikega 3 lubatud reservatsioonide korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et direktiiv 2006/115 kuulub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>valdkonda, mis on nüüd liidu ainupädevuses<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> ja viitab üldiselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>liidu õiguses ette nähtud mitmesugustel intellektuaalomandiõigustel põhinevatele liidu ühiseeskirjadele<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Komisjoni sõnul peeti seda valdkonda ajal, kui liit WPPT‑le ja selle sõsarlepingule, WIPO autoriõiguse lepingule alla kirjutas ja need ratifitseeris, tõepoolest jagatud pädevusse kuuluvaks ning seepärast ratifitseerisid liikmesriigid selle koos liiduga, kuid praegu enam nii ei ole. Nüüd tuleb asuda seisukohale, et liit on asunud WPPT suhtes liikmesriikide asemele. Selles suhtes teeb komisjon Euroopa Kohtule ettepaneku võtta (WPPT osas) üle põhjendused, mida Euroopa Kohus kasutas oma otsuses TV2 Danmark,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20120426">26. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TV2 Danmark</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑510/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:244">EU:C:2012:244</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Selle kohtupraktika kriitikat vt Treppoz, E., <HT TYPE="ITALIC">Le juge européen et les normes internationales en matière de droit d’auteur</HT>, <HT TYPE="ITALIC">Chronique Droit européen de la propriété intellectuelle</HT>, RTD Eur., 2012, lk 964. Vt samuti Bergé, J.‑S., <HT TYPE="ITALIC">Les mots de l’interaction: compétence, applicabilité et invocabilité</HT>, JDI, 2012, chron. 5.</P></NOTE> mis käsitles Berni kirjandus‑ ja kunstiteoste kaitse konventsiooni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="19710724">24. juuli 1971. aasta</DATE> Pariisi akt, <DATE ISO="19790928">28. septembril 1979</DATE> muudetud redaktsioonis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>Berni konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>). Vt selles aspektis seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>võrdse kohtlemisega<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> Ricketson, S. ja Ginsburg, J. C., <HT TYPE="ITALIC">International Copyright and Neighbouring Rights</HT>: <HT TYPE="ITALIC">The Berne Convention and Beyond</HT>, 1. kd, Oxford, 2006, lk 295.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Täpsemalt on selle kohtuotsuse punktis 31 märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>liidu seadusandja kasutas [direktiivi 2001/29] autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas vastu võtmisel seda pädevust, mis varem kuulus intellektuaalomandi valdkonnas liikmesriikidele. Selle direktiivi kohaldamisalas tuleb lugeda, et liit astus asjaomaste liikmesriikide asemele ning sellest tulenevalt ei ole viimastel enam pädevust Berni konventsiooni rakendavaid sätteid kehtestada<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et kuna direktiiviga 2006/115 hõlmatud valdkond kuulub nüüd liidu ainupädevusse, ei saa liikmesriigid vastata reservatsioonidele, mida teevad teised lepinguosalised WPPT artikli 15 lõike 3 alusel; samuti ei saa nad artikli 4 lõiget 2 ise kohaldada. Seetõttu lasub Euroopa Liidul kohustus kindlaks määrata, millised ühetaolised tagajärjed peavad selle lepinguosalise poolt WPPT artikli 15 lõike 3 alusel tehtud reservatsioonil olema kogu Euroopa Liidu territooriumil USA artistide jaoks, kelle muusikat kantakse liidus üle ringhäälingu kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Ma nõustun selle arutluskäiguga. Esiteks on minu arvates vaja lükata tagasi PPI ja Iirimaa argumendid, milles on püütud selle põhjal, et WPPT‑l ei ole vahetut õigusmõju, tõendada, et kolmandate riikide kodanike kohtlemisel, mis on selle lepinguga ette nähtud, ei ole direktiiviga mingit pistmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Piisab, kui viidata Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt see, et WPPT‑l ega ka Rooma konventsioonil ei ole vahetut õigusmõju, ei tühista kuidagi kohustust neid kokkuleppeid direktiivi 2006/115 tõlgendamisel arvesse võtta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika). Vt siiski Moura Vicente, D., <HT TYPE="ITALIC">La propriété intellectuelle en droit international privé</HT>, ADI Poche, 2009, lk 120 ja märkus 274, kus on selgitatud, et teatavatel TRIPS-lepingu artiklitel võib olla vahetu õigusmõju, nagu on juba otsustatud Saksamaal.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Samuti on selge, et lihtsalt sellest, et liidu teiseses õiguses, mille eesmärk on tagada õiglane tasu artistidele, kelle loomingut Euroopa Liidus üldsusele edastatakse, ei ole sõnaselgelt mainitud liidu rahvusvahelist kohustust kohelda liidu artiste ja kolmandate riikide artiste võrdselt, ei piisa, et välistada nõue tõlgendada liidu teisest õigust selle kohustusega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Samuti olen seisukohal, et direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2 tuleb õigupoolest näha WPPT artikli 15 rakendamist liidu poolt, eelkõige kui pidada silmas selle artikli lõiget 2.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kus on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>Lepinguosalised võivad oma siseriiklikes õigusaktides kehtestada, et teose esitaja või fonogrammitootja või mõlemad võivad kasutajalt nõuda ühekordset õiglast tasu. Lepinguosalised võivad jõustada oma siseriiklikud õigusaktid, mis teose esitaja ja fonogrammitootja vahelise lepingu puudumisel näevad ette tingimused, mille kohaselt esitajad ja fonogrammitootjad ühekordset õiglast tasu jagavad.<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/></P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Siiski ei tohi unustada, et kohustus tõlgendada liidu teisest õigust kooskõlas segalepinguga ei laiene selles lepingus ette nähtud kohustustele, mis kuuluvad valdkondadesse, milles Euroopa Liit ei ole piisavalt olulisel määral veel oma pädevust teostanud ega õigusakte vastu võtnud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20070911">11. septembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Merck Genéricos – Produtos Farmacêuticos</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑431/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:496">EU:C:2007:496</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Seega tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>asjaomases valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> on olemas liidu õigusnorme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vrd <DATE ISO="20070911">11. septembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Merck Genéricos – Produtos Farmacêuticos</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑431/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:496">EU:C:2007:496</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20110308">8. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lesoochranárske zoskupenie</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑240/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:125">EU:C:2011:125</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Nagu märkis kohtujurist Sharpston oma ettepanekus kohtuasjas Lesoochranárske zoskupenie (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑240/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:436">EU:C:2010:436</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ei pruugi olla selge, mil määral liidu pädevuse teostamist on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>piisavalt olulisel määral<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>, mistõttu sellest võiks järeldada, et liit on konkreetses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> õigusakte andnud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Kuidas määratleda konkreetne <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>valdkond<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/>? Kas tegu võiks olla ülemäära laialdase mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>intellektuaalomandiõigust käsitlevad õigusaktid<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/>? On tõsi, et Étang de Berre’i kohtuotsuses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20041007">7. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑239/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:598">EU:C:2004:598</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtupraktika kriitika kohta vt nt Tanghe, Y., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>The EU’s external competence in IP matters: the contribution of the Daiichi Sankyo case to cloudy constitutional concepts, blurred borders, and corresponding court jurisdiction<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>, <HT TYPE="ITALIC">Columbia Journal of European Law</HT>, 22.1, 2015, lk 139 jj.</P></NOTE> pidas Euroopa Kohus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>keskkonda mõjutavaid õigusakte<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/> piisavaks, et tuvastada oma pädevus. Igal juhul tuleneb käesolevas ettepanekus käsitletud kohtupraktikast, et konkreetne <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>valdkond<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> tuleb tuvastada igal korral eraldi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on komisjon oma kirjalikes seisukohtades väitnud, et asjaomast valdkonda tuleb kirjeldada kui ülemäära laia mõistet, mis hõlmab intellektuaalomandi valdkonda. Komisjon on juba üritanud kasutada seda argumenti kohtuasjades Dior<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20001214">14. detsembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dior jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑300/98 ja C‑392/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:688">EU:C:2000:688</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Merck Genéricos.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20070911">11. septembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Merck Genéricos – Produtos Farmacêuticos</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑431/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:496">EU:C:2007:496</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Vt nt Holdgaard, R., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>Case C‑431/05, Merck Genéricos<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review</HT>, 45, 2008, lk 1233.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Niisamuti nagu Euroopa Kohus lükkas selle liiga laia argumendi tagasi mõlemas nimetatud kohtuasjas tehtud kohtuotsustes – ja hoolimata <DATE ISO="20120426">26. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DR ja TV2 Danmark</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑510/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:244">EU:C:2012:244</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktist 31, mida minu arvates tuleb käesolevas asjas analoogia alusel kohaldada – usun, et Euroopa Kohus peaks otsustama, et asjaomast valdkonda ei saa väga üldiselt kirjeldada kui intellektuaalomandi valdkonda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Kui kvalifitseerida see õigusvaldkond tervikuna asjaomaseks valdkonnaks, oleks ju liigagi lihtne väita, et Euroopa Liit on intellektuaalomandi valdkonnas arvukalt õigusakte vastu võtnud, ja selle põhjal järeldada, et kõik selle valdkonna aspektid, mida segaleping käsitleb, kuuluvad liidu, mitte liikmesriikide pädevusse, olgugi et arvukalt selle valdkonna teemasid on seni kõigest pealiskaudselt ühtlustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Kuigi on vaja, et asjaomane valdkond oleks piisavalt täpselt piiritletud, peaksime samuti endilt küsima, kas eelkõige kolmandat eelotsuse küsimust silmas pidades – kuna see puudutab lepinguosalise võimalusi juhul, kui teine lepinguosaline teeb reservatsiooni, mis on välissuhete valdkonnas – on asjakohane tugineda ka ELTL artikli 3 lõiget 2 käsitlevale kohtupraktikale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Viimati nimetatud säte käsitleb liidu rahvusvahelisi kohustusi ja eeldab liidu ainupädevuse tuvastamiseks seda, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>valdkon[d] on juba suures osas [liidu] eeskirjadega hõlmatud<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑114/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2151">EU:C:2014:2151</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); Euroopa Kohtu <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> arvamus 3/15 (Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu kohta) (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:114">EU:C:2017:114</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0107">107</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> (vt ka käesoleva ettepaneku punkt 147).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Milline siis on see valdkond, sest see ei saa väga üldiselt olla kogu intellektuaalomandi valdkond?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Nõustun sellega, mida komisjon tookord kohtuistungil väitis: asjaomane valdkond, milles liit saab tugineda ainupädevusele, on helisalvestuse õiguste valdkond, st esitajate õigused ja fonogrammitootjate õigused, ning kaitse ese on fonogramm (või salvestis), mida mängitakse asutustes, baarides, restoranides jne, ehk kasutajad kasutavad seda liidus kasutamistoimingu raames üldsusele ülekandmiseks ja edastamiseks (see hõlmab ka esitatava teose autori õigusi – kuid vahel esineb kattuvus, sest on lauljaid, kes tegelevad heliloomega).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Seoses kolmandate riikide kodanike kohtlemise kui sellisega käesolevas asjas olulises õigustikus piisab – vastupidi sellele, mida soovitavad PPI ja Iirimaa – märkimisest, et direktiivis 2006/115 ei ole selle kohta midagi kirjas. Seega on see kohaldatav kõikide kodanike suhtes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Nagu märkis komisjon, kehtib selle valdkonna õigustik juhul, kui täpsustatud ei ole teisiti, kõikide riikide kodanikele, erinevalt teistest õigusvaldkondadest, nagu äriühinguõigus ja raamatupidamisõigus, kus tuleb lähtuda sellistest mõistetest nagu asutamise koht või elukoht, ja kus liidu seadusandja näeb ette sellekohased konkreetsed sätted. Autoriõiguse valdkonna õigustiku puhul on olukord põhimõtteliselt teistsugune. See õigustik on küsimuses, kelle suhtes seda kohaldatakse, neutraalne. Selliselt täidab liit oma kohustusi seoses rahvusvaheliste kokkulepetega, milles on ette nähtud võrdne kohtlemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Kui tahta kolmandate riikide kodanike õigustest mööda minna, peaks seda tegema liidu seadusandja otseselt, seadusandluse vahenditega. Vastavate sätete taotluslikku puudumist direktiivist 2006/115 kinnitab selle sõnastus, mis ei jäta kedagi välja. Viitan võrdluseks direktiivile 2001/84 (algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral). Selles direktiivis nägi liidu seadusandja sõnaselgelt ette, et ainult need Berni liitu kuuluvad osalisriigid, kelle õiguses kehtivad samaväärsed materiaalõiguslikud sätted kunstnikele oma teoste edasimüügi korral, saavad tugineda kunstnikule kuuluvale edasimüügiõigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Selles nägi liidu seadusandja sättes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>Kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus saada autoritasu<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/> otseselt ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>[l]iikmesriigid sätestavad, et kolmandate riikide kodanikel ning kui artikli 8 lõikest 2 ei tulene teisiti, nende pärijatel on käesoleva direktiivi ja asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohane edasimüügiõigus üksnes juhul, kui riik, mille kodanik autor või tema pärija on, näeb edasimüügi puhul ette kaitse liikmesriikide autoritele ja nende pärijatele<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>Lisaks võib näitena tuua Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19960311">11. märtsi 1996. aasta</DATE> direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Konsolideeritud versioon (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="009" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1996">EÜT 1996, L 9, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/15, lk 459).</P></NOTE> kus liidu seadusandja lõi andmebaasi tegija õigused, millel ei olnud rahvusvahelistes lepingutes ekvivalenti; kehtestati säte, millega anti õigus keelata andmebaasist loata väljavõtte tegemist ja/või andmebaasi loata taaskasutamist andmebaaside suhtes, mille tegijad on kolmandate riikide kodanikud või alalised elanikud või mille on tootnud juriidilised isikud, kes ei ole aluslepingu tähenduses liikmesriigis asutatud, kuid mis kehtib ainult juhul, kui <HT TYPE="ITALIC">niisugused kolmandad riigid pakuvad võrreldavat kaitset andmebaasidele, mille on tootnud liikmesriigi kodanikud või isikud, kelle alaline elukoht asub ühenduse territooriumil</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> direktiivis 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>EMPs kohaldatav tekst (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="5" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 299, lk 5</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>, millega tehti erand autoriõiguse omajate ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õigustest, tegi liidu seadusandja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi silmas pidades ja rahvusvahelise komitee huvisid arvestades otsuse mitte kohaldada neid norme kolmandate riikide kodanike suhtes, välja arvatud juhul, kui kogu konteksti arvestades on mõistlik arvata, et nad on kõnealuste tööde kasutamisest teadlikud. Seega arvati kolmandate riikide kodanikud orbteoste direktiivi võimaliku kahjuliku mõju alt välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Järgmiseks tekib küsimus, kas käesolevas asjas on võimalik tugineda ka ELTL artikli 3 lõikega 2 seotud kohtupraktikale, eriti kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, (<NO.CASE>C‑114/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2151">EU:C:2014:2151</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ja Euroopa Kohtu arvamusele 3/15 (Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu kohta) (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:114">EU:C:2017:114</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Olen seisukohal – olgugi et need kaks olukorda puudutasid rahvusvahelist kokkulepet, mille üle alles tuli läbi rääkida, ja rahvusvahelist kokkulepet, mille üle juba oli läbi räägitud –, et liit nõuab siinkohal õigustatult ainupädevust sekkumiseks mitte ainult Euroopa Kohtu praktikale autoriõiguse ja autoriõigusega seotud õiguste õigustiku tõlgendamise valdkonnas, vaid ka ühtlustamise süvendamiseks märkimisväärse õiguste kogumi kaudu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiiv autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="084" PAGE.FIRST="72" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 84, lk 72</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>). Direktiivis 2014/26/EU on kolm määratlust, mis on<?PAGE NO="22"?> asjakohased käesoleva juhtumi lahendamiseks: neutraalne määratlus õiguste omajate kohta, neutraalne määratlus nendest õigustest saadava sissetuleku kohta ja neutraalne määratlus haldamise kohta. Niisiis tekitab igasugune autoriõiguse või sellega seotud õiguste kasutamine liidus vastavate õiguste omajatele õiguse saada sissetulekut, ja iga õiguste omaja võib selleks nõude esitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Samuti võib täheldada, nagu väitis juba kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomer kohtuasjas Merck, et liidu ja liikmesriikide poolt ühiselt sõlmitud kokkulepetel on ühine eesmärk, mis on neile siduv nende lepingute osaliste kolmandate riikide ees; ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalsuse põhimõte kohustab liikmesriike koostööd tegema mitte ainult nende lepingute läbirääkimiste ja sõlmimise ajal, vaid ka täitmisel (Euroopa Kohtu arvamus 1/94 (lepingud WTO asutamislepingu lisas) (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:384">EU:C:1994:384</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0108">108</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); seda tuleb mõista kooskõlas kohustusega tagada liidu õiguse kasulik mõju mitte ainult seadusandlikul, vaid ka täitev‑ ja kohtuvõimu tasandil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Ettepanekus Merck on viidatud: Kahl, W., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>Artikel 10<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/> – Callies, Ch. ja Ruffert, M., <HT TYPE="ITALIC">Kommentar zu EU-Vertrag und EG-Vertrag</HT>, Ed. Luchterhand, 2. parandatud ja täiendatud tr, Neuwied and Kriftel, 2002, lk 451 jj. Neid argumente toetab ka Etienne, J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>Arrêt <QUOT.START CODE="00AB" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/> Merck Genéricos <QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="00BB" ID="QE0093"/>: la compétence d’interprétation d’un accord international conclu par la Communauté et les Etats membres<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/>, <HT TYPE="ITALIC">Journal de droit européen</HT>, 2008, lk 46.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Juhiksin tähelepanu, et väidetavalt võib käesolevas asjas oluline olla veel üks liidu ainupädevus: ühine kaubanduspoliitika (ELTL artikli 3 lõike 1 punkt e). <DATE ISO="20130718">18. juuli 2013. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Daiichi Sankyo ja Sanofi-Aventis Deutschland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:520">EU:C:2013:520</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), otsustas Euroopa Kohus, et TRIPS‑lepingu eeskirjad kuuluvad selle pädevuse alla. Mõned nendest eeskirjadest käsitlevad ju just esitajate ja tootjate õigusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt TRIPS-lepingu artikkel 14.</P></NOTE> Olgugi et TRIPS-leping ja WPPT tehniliselt ei kattu, on teatav seos seega vaieldamatult olemas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>On tõsi, et käesolevas asjas vaidlusalune konkreetne õigus ei sisaldu TRIPS-lepingus nimetatute seas (nõutav on järgida TRIPS-lepingu sätteid, mis käsitlevad võrdse kohtlemise kohustust ja enamsoodustusrežiimi). Igal juhul ei võta see liidult võimalust selline õigus ette näha, see tähendab lihtsalt, et TRIPS‑lepingus seda ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Seega järeldub eespool kirjeldatud kaalutlustest, et kui liidu seadusandja soovib direktiivi 2006/115 muuta ja kolmandate riikide kodanikud välja arvata, peab selle otsuse tegema liit, mitte 27 liikmesriiki üritama seda teha paljudel eri viisidel. Kui see jäetaks liikmesriikide ülesandeks, võiks see muuta liidu poolt vastu võetud ühiste normide ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153.</NO.P><TXT>Täiendava märkusena tekib veel järgmine küsimus: kui liitu tuleb pidada WPPT kui terviku suhtes liikmesriikide asemele astunuks, siis millised õiguslikud tagajärjed on liikmesriikide poolt selle lepingu alusel tehtud reservatsioonidel (vt Prantsuse Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Soome Vabariigi ja Taani Kuningriigi deklaratsioonid teates nr 78 selle lepingu juurde ning Soome Vabariigi deklaratsioon sellele lepingule lisatud teates nr 88)?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154.</NO.P><TXT>Minu arvates järeldub käesolevas ettepanekus kirjeldatud kaalutlustest, et neid reservatsioone ei peaks kohaldama niivõrd, kui need takistavad liidu õiguse kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155.</NO.P><TXT>Seega on vastus kolmandale küsimusele niisugune, et liikmesriikidel ei ole liidu ainupädevuse valdkonnas kaalutlusõigust ja nad ei tohi vastata reservatsioonidele, mida teevad teised lepinguosalised, ega rakendada muid kriteeriume peale nende, mis on sätestatud direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="23"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumentide kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156.</NO.P><TXT>RAAP ja komisjon leiavad sisuliselt, et üheski olukorras ei ole lubatav, et direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2 sätestatud õigus õiglasele tasule piirduks vaid fonogrammi tootjatega, st ei ole lubatav jätta sellest õigusest ilma esitajaid, kelle esitus on salvestatud sellele fonogrammile olukorras, kus sellekohane õigus tootjatele antakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157.</NO.P><TXT>PPI väidab, et neljandas küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas WPPT alusel on lubatav kohelda tootjaid ja esitajaid erinevalt, eelkõige tunnustades tootjate õigust õiglasele tasule, kuid mitte võimaldades esitajatel seda õigust kasutada. Ta märgib, et sellele küsimusele saab vastata jaatavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158.</NO.P><TXT>Iirimaa väidab, et tal on õigus direktiivi 2006/115 ülevõtmisel, ja vajaduse korral Ameerika Ühendriikide tehtud reservatsiooni arvesse võttes võimaldada võrdset kohtlemist esitajatele, kes esinevad või kelle elukoht/asukoht on EMP riigis, koos võimalusega esitajate kategooriaid määrusandliku akti kaudu laiendada. See kaalutlusõigus tuleneb direktiivi sõnastusest, seadusandlikust kujunemisloost ja selle põhjendusest, mis on adresseeritud Euroopa Liidu majandustegevuses osalejatele. Iirimaal on õigus – eriti kuna Ameerika Ühendriikide riigisiseses õiguses ei ole sellele vastavaid õigusi antud, aga ka kuna WPPT‑l ei ole kaudset õigusmõju – lahutada tootjatele saadaval oleva tasu saamise õigus lahti esitajatele võimaldatavatest õigustest, kui esitused on muidu salvestatud fonogrammile, mis on riigisiseste õigusnormide kohaselt avaldatud esimest korda teises lepinguosalises riigis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159.</NO.P><TXT>Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas on lubatav piirata õigust õiglasele tasule nii, et esitajad, kelle esitused on sellele fonogrammile salvestatud, tasu ei saa ja tasu koguneb vaid fonogrammitootja kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160.</NO.P><TXT>Nagu on märkinud RAAP, on artikli 8 lõikes 2 väga selgelt kohustatud liikmesriike nägema tasu saamise õiguse ette nii esitajatele kui ka tootjatele. See oli tahtlik kõrvalekalle Rooma konventsioonist tulenevast rahvusvahelisest õigusest, mis kehtis direktiivi 2006/115 vastuvõtmise ajal.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt nt Walter, M. ja von Lewinski, S., <HT TYPE="ITALIC">European Copyright Law: A Commentary</HT>, Oxford University Press, 2010, punkt 6.8.13.</P></NOTE> Kui Euroopa Liit WPPTga ühines, ühtlustati rahvusvaheline olukord ja olukord vastavalt direktiivile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161.</NO.P><TXT>Eespool märgitut kinnitavad selle direktiivi kontekst ja eesmärk. Nagu ilmneb eelkõige direktiivi põhjendustest 5, 7 ja 10, kuuluvad selle direktiivi eesmärkide hulka esitajate kaitse, nende teatavate õiguste ühtlustamine kogu Euroopa Liidus ja tagamine, et liikmesriigid rakendavad kõnealused õigused vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162.</NO.P><TXT>Piisab märkimisest, et direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tekst kohustab liikmesriike tagama, et tasu läheb jagamisele. Kuna sellest õigusest ei saa loobuda, oleks jagamine, mis võrdub tegeliku tasu mittesaamisega, faktiliselt selle õiguse sundvõõrandamine, isegi kui fonogrammitootjad ja esitajad on selles omavahel kokku leppinud (vt selles suhtes direktiivi põhjendused 12 ja 13).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163.</NO.P><TXT>Nagu tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, tuleneb kohtuotsusest SENA,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><DATE ISO="20030206">6. veebruari 2003. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑245/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:68">EU:C:2003:68</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). See kohtuotsus käsitleb küsimust, mil määral võib direktiivi tõlgendamisel kasutada abivahendina rahvusvahelisi kokkuleppeid.</P></NOTE> et direktiivi 92/100 artikli 8 lõiget 2 (nüüd direktiivi 2006/115 artikli 8 lõige 2) tuleb tõlgendada kõikides liikmesriikides ühetaoliselt ja kohaldada igas liikmesriigis. Euroopa Kohus otsustas, et selle hindamisel, kas tasu on õiglane, mis kujutab endast tasu kaubandusliku fonogrammi kasutamise eest, kaasa arvatud ringhäälingus ülekandmiseks, tuleb eelkõige võtta arvesse selle kasutamise väärtust kaubanduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164.</NO.P><TXT>Isegi komisjon möönab, et liikmesriikidel on kaalutlusõigus määrata oma territooriumil kindlaks kõige asjakohasemad kriteeriumid, millega tagada liidu õigusega, eelkõige direktiiviga 2006/115 ette nähtud piirides kinnipidamine sellest liidu kontseptsioonist, kas tasu, mis kujutab endast tasu kaubandusliku fonogrammi kasutamise eest, on õiglane, eelkõige võttes arvesse selle kasutamise väärtust kaubanduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165.</NO.P><TXT>Olen siiski seisukohal, et viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>asjakohastele kriteeriumidele kinnipidamise tagamiseks<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> ei laiene artikli 8 lõike 2 alusel tasu saajate isikulise kohaldamisala kindlakstegemisele. Liikmesriikide kaalutlusõigus piirdub põhimõtteliselt hoopis hinnangu andmisega selle kohta, milline on õiglane tasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166.</NO.P><TXT>Kui liikmesriigid peaksid direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 alusel kindlaks määrama, kellel on õigus saada tasu, nurjaks see direktiivi eesmärgi seada intellektuaalomandi valdkonnas sisse ühtlustatud õiguskaitse. Selline käsitusviis läheks vastuollu põhjendusega 17.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>Ühtlustatud rentimis‑ ja laenutusõigust ning ühtlustatud kaitset autoriõigustega kaasnevate õiguste vallas ei tohiks kasutada viisil, mille puhul oleks tegemist liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramisega […]<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167.</NO.P><TXT>Lõpuks võib märkida, et enamiku liikmesriikide (vähemalt 18 liikmesriigi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Leedu, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Taani ja Ungari.</P></NOTE>) autoriõiguse seadustes on <HT TYPE="ITALIC">sõnaselgelt</HT> sätestatud, et lepingu puudumise korral tuleb ühtne õiglane tasu – pärast õiguspäraste halduskulude mahaarvamist – jagada esitajate ja tootjate vahel võrdselt (50:50).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168.</NO.P><TXT>Järelikult on vastus neljandale küsimusele niisugune, et artikli 8 lõikega 2 on vastuolus piirata õigust saada õiglast tasu nii, et esitajad, kelle esitused on fonogrammile salvestatud, ei saa tasu ja see koguneb vaid fonogrammitootja kasuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169.</NO.P><TXT>Nendel põhjendustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata High Courti (kõrge kohus, Iirimaa) eelotsuse küsimustele nii:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/115/EÜ rentimis‑ ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas artikli 8 lõike 2 tõlgendamisel tuleb võtta arvesse nõudeid Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) esituste ja fonogrammide lepingus (WPPT), milles liit on lepinguosaline, ja sellisena on see kooskõlas liidu kohustusega tagada WPPT artiklis 4 ette nähtud võrdne kohtlemine, ilma et selle kohta oleks vaja erisätet.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Liikmesriigil ei ole kaalutlusõigust näha ette kriteeriumid, mille põhjal määratakse kindlaks, millised esitajad kvalifitseeruvad direktiivi 2006/115 artikli 8 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>asjaomasteks esitajateks<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>. Sealhulgas ei saa liikmesriik ette näha, et õigus saada õiglast tasu piirdub vaid olukordadega, kus esitus toimub Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP), olenemata sellest, kas esitajate elu‑ või asukoht on EMP riigis.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="25"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Liikmesriikidel ei ole liidu ainupädevuse valdkonnas kaalutlusõigust ja nad ei tohi vastata reservatsioonidele, mida teevad teised WPPT lepinguosalised, ega rakendada muid kriteeriume peale nende, mis on sätestatud direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikega 2 on vastuolus piirata õigust saada õiglast tasu nii, et esitajad, kelle esitused on fonogrammile salvestatud, ei saa tasu ja see koguneb vaid fonogrammitootja kasuks.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>