—

Panasonic Italia SpA, Panasonic Marketing Europe GmbH ja Scerni Logistics Srl, esindaja: advocaat P. Vander Schueren, avvocato G. Cambareri ja avvocato L. Pierallini,

—

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Albenzio,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Keppenne, D. Recchia ja B.‑R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) – mida on muudetud komisjoni 13. oktoobri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2388/2000 (EÜT L 264, lk 1), komisjoni 6. augusti 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2031/2001 (EÜT L 279, lk 1), komisjoni 1. augusti 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1832/2002 (EÜT L 290, lk 1) ja komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003 (ELT L 281, lk 1; ELT eriväljaanne 02/14, lk 3).

2

See taotlus on esitatud ühelt poolt Panasonic Italia SpA, Panasonic Marketing Europe GmbH ja Scerni Logistics Srl ning teiselt poolt Agenzia delle Dogane di Milano (Milano tollibüroo, edaspidi „Agenzia”) vahelises kohtuvaidluses plasmakuvarite tariifse klassifitseerimise üle KN‑s.

3

Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon) asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta. Kombineeritud nomenklatuur põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemil, mille töötas välja Maailma Tolliorganisatsioon ja mis kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga (edaspidi „HS konventsioon”) ning selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga, mis kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4

HS konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on harmoneeritud süsteemiga kooskõlas ja kasutama kõiki HS rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega. Iga konventsiooniosaline kohustub kasutama HS üldisi tõlgendamisreegleid ning märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta ning hoiduma muutmast jaotiste, gruppide ja alamrubriikide ulatust.

5

Maailma Tolliorganisatsioon kiidab HS konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HS komitee vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

6

2002. aastal vastu võetud redaktsioonis HS selgitavad märkused olid rubriigi 8471 osas sõnastatud järgmiselt:

„I. Arvutid, nende plokid;

[...]

D. Eraldi tarnitavad plokid

[...]

Plokki loetakse andmetöötlussüsteemi osaks, kui ta vastab järgmistele tingimustele:

Kui plokk täidab muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus, klassifitseeritakse see funktsioonile vastavas rubriigis või sellise puudumisel vastavas jääkrubriigis (vt selle grupi märkust 5 E).

[...]

Koostisosadeks loetakse ka arvutikuvareid, mis võimaldavad töödeldud andmete graafilist kuvamist. Need erinevad mitmeti rubriigi 8528 videomonitoridest ja teleritest, sh alljärgneva poolest:

[...]”

7

2002. aastal vastu võetud redaktsioonis HS selgitavad märkused olid rubriigi 8528 osas sõnastatud järgmiselt:

„Siia rubriiki kuuluvad televisioonivastuvõtjad (kaasa arvatud videomonitorid ja videoprojektorid), kas sissemonteeritud raadiolevi vastuvõtjatega või heli- ja videosalvestus- ja taasesitusaparatuuriga või ilma.

Siia rubriiki kuuluvad:

[...]

Siia rubriiki ei kuulu:

[...]”

8

Määrusega nr 2658/87 kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuur tugineb HS‑le ning KN‑ga on üle võetud HS rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid; ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN enda alamrubriike.

9

Määruse nr 2658/87 – mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) – artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab komisjon igal aastal vastu määruse KN täieliku redaktsiooni koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. See määrus on kohaldatav alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.

10

Põhikohtuasja asjaolude suhtes on kohaldatavad redaktsioonid, mis tulenevad määrustest nr 2388/2000, 2031/2001, 1832/2002 ja 1789/2003.

11

KN esimese osa I jao punktis A sisalduvates KN‑sse klassifitseerimise üldreeglites on sätestatud:

„Kaupade [KN‑sse] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[...]

[...]”

12

KN teises osas asub XVI jaotis „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud”.

13

KN XVI jaotise märkused 3 ja 5 on sõnastatud järgmiselt:

[...]

14

KN XVI jaotises asub grupp 84 „Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad”.

15

Grupi 84 märkus 5 on sõnastatud järgmiselt:

[...]

16

KN grupi 84 märkus 7 on sõnastatud järgmiselt:

„Masinaid, mis on mõeldud rohkem kui ühe funktsiooni täitmiseks, klassifitseeritakse põhifunktsiooni järgi, nagu oleks see ainuke, mille jaoks see masin mõeldud on. Vastavalt selle grupi märkusele 2 ja XVI jaotise märkusele 3 klassifitseeritakse masinad, mille põhifunktsiooni pole kirjeldatud üheski rubriigis, ja masinad, mille ükski funktsioon pole põhiline, rubriiki 8479, kui kontekst ei nõua teisiti.

[...]”

17

KN rubriik 8471 on sõnastatud järgmiselt:

„8471 – optilised ja magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele ja mujal nimetamata seadmed selliste andmete töötlemiseks: Arvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele, mujal nimetamata seadmed nende andmete töötlemiseks:

[...]

8471 60 – sisend- või väljundseadmed, samas korpuses mäluseadet sisaldavad või mitte

8471 60 10 – – kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

– – muud:

8471 60 40 – – – printerid

8471 60 50 – – – klahvistikud

8471 60 90 – – – muud

[...]”

18

KN XVI osas asub grupp 85 „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud”.

19

KN rubriik 8528 on sõnastatud järgmiselt:

„8528 Televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid; videomonitorid ja videoprojektorid:

[...]

– Videomonitorid:

8528 21 – – värvipildiga:

[...]

8528 21 90 – – – muud

[...]”

20

Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 754/2004 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris (ELT L 118, lk 32), mis jõustus pärast põhikohtuasjas käsitletavaid imporditehinguid, täpsustas nimetatud määruse lisas kirjeldatud omadustega, diagonaaliga 106 cm, värviliste plasmaekraanide klassifitseerimist KN‑s.

21

2001.–2004. aastal importis põhikohtuasja hageja Itaaliasse väljastpoolt Euroopa Liitu asuvast riigist plasmakuvareid, mille omadusi kirjeldab eelotsusetaotluse esitanud kohus järgmiselt:

22

Oma tollideklaratsioonis klassifitseerisid põhikohtuasja hagejad imporditud kuvarid KN alamrubriiki nr 8471 60 90 kui kuvarid, mida saab kasutada ainult arvutist pärinevate kujutiste edastamiseks, millest tulenevalt on need tollimaksu ja käibemaksu tasumisest 20% ulatuses vabastatud.

23

Agenzia leidis siiski, et need kuvarid tuleb klassifitseerida KN rubriiki 8528, mis viitab muu hulgas muudele televisiooni vastuvõtuseadmetele ja värvimonitoridele, mistõttu kohaldatakse tollimaksu 14%.

24

Põhikohtuasja hagejad esitasid Commissione tributaria provinciale di Milanole (esimese astme maksukohus) kaebused, mille see jättis rahuldamata põhjusel, et asjaolu, et kuvarid saab lihtsalt videokaardi sisestamisega muuta liitvideosignaalide vastuvõtmiseks sobivaks, välistab võimaluse klassifitseerida need kuvarid KN rubriiki 8471, kuna täitmata on tingimus, mis nõuab, et kuvari peamine või valdav funktsioon oleks automaatses andmetöötlussüsteemis kasutamine.

25

Põhikohtuasja hagejad kaebasid esimeses kohtuastmes tehtud otsused edasi Commissione tributaria regionale (teise astme maksukohus). See kohus kinnitas imporditud kuvarite klassifitseerimise KN tariifirubriiki 8528, kuid leidis, et arvestades objektiivsete kahtlustega tõlgendamisel, tuleb määratud halduskaristused tühistada.

26

Apellatsioonikohtu otsuste peale esitasid kassatsioonkaebuse nii põhikohtuasja hagejad kui ka Agenzia. Nimetatud hagejad kaitsesid oma seisukohta, et imporditud kuvarid tuleb klassifitseerida alamrubriiki 8471 60 90, kuna importimise ajal neil kuvaritel videokaarti ei olnud, seega oli neid võimalik kasutada ainult arvutist pärinevate kujutiste edastamiseks. Agenzia kaitses seisukohta, et nende kuvarite klassifitseerimine rubriiki 8528 on põhjendatud ja vaidlustas selle, et apellatsioonikohus oli tühistanud määratud halduskaristused.

27

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab alltoodud põhjustel, et imporditud kuvarid tuleb klassifitseerida KN rubriiki 8528, mis puudutab muid televisioonivastuvõtjaid ja videomonitore. Esiteks kuulus liitvideosignaalide vastuvõtmine nende kuvarite oluliste omaduste hulka isegi juba enne videokaardi sisestamist, kuna selleks on spetsiaalselt ette nähtud pesa. Teiseks ei õigustaks ükski majanduslik ega tehnoloogiline põhjus selliste kuvarite valmistamist, mida saab liitvideosignaalide vastuvõtmiseks kasutada alles siis, kui neile on sisestatud videokaart, mistõttu on mõeldav selgitus tahe saada kasu soodsamast tollirežiimist, mis on ette nähtud arvutikuvaritele.

28

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib veel küsimus, kas on võimalik kohalda tagasiulatuvalt määruse nr 754/2004 sätteid, mille kohaselt tuleb imporditud kuvarid klassifitseerida KN rubriiki 8528.

29

Neil asjaoludel otsustas Corte suprema di cassazione menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

30

Oma esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas põhikohtuasjas käsitletavad kuvarid tuleb klassifitseerida KN rubriiki 8471 või KN rubriiki 8528.

31

Tuleb meenutada, et KN rubriigi 8471 sõnastus viitab eelkõige automaatsetele andmetöötlusseadmetele ja nende plokkidele, samas kui KN rubriigi 8528 sõnastus puudutab eelkõige televisiooni vastuvõtuseadmeid ja videomonitore. KN alamrubriiki 8471 60 90 kuuluvad muud sisend- või väljundseadmed kui printerid ja klahvistikud, mis võivad samas korpuses sisaldada mäluseadet, KN alamrubriik 8528 21 90 viitab aga värvipildiga videomonitoridele (kohtuotsus Kamino International Logistics, C‑376/07, EU:C:2009:105, punkt 33).

32

Kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne kõnealuste toodete ise klassifitseerimise asemel pigem siseriiklikule kohtule nende kriteeriumide selgitamine, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KN‑sse klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohus klassifitseerimiseks igal juhul paremas olukorras (kohtuotsused Lohmann ja Medi Bayreuth, C‑260/00–C‑263/00, EU:C:2002:637, punkt 26; Digitalnet jt, C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11, EU:C:2012:745, punkt 61, ning X, C‑380/12, EU:C:2014:21, punkt 34).

33

Põhikohtuasjas kõnealused tooted tuleb klassifitseerida eelotsusetaotluse esitanud kohtul, võttes arvesse Euroopa Kohtule esitatud küsimustele antavaid vastuseid (kohtuotsus X, EU:C:2014:21, punkt 35).

34

Seetõttu tuleb esimene küsimus ümber sõnastada nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul selgitada, milliseid kriteeriume tuleb kohaldada, et teha kindlaks, kas põhikohtuasjas käsitletavad kuvarid tuleb klassifitseerida KN rubriiki 8471 või KN rubriiki 8528.

35

On kohane meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vaja, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KN rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige kohtuotsused RUMA, C‑183/06, EU:C:2007:110, punkt 27, ning Medion ja Canon Deutschland, C‑208/06 ja C‑209/06, EU:C:2007:553, punkt 34).

36

Kauba KN‑sse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi tuleb otsida kaupade – nii nagu need esitatakse tollivormistuseks – objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast. Neid objektiivseid tunnuseid ja omadusi peab saama kontrollida tollivormistuse ajal (kohtuotsused Foods Import, C‑38/95, EU:C:1996:488, punkt 17, ning Medion ja Canon Deutschland, EU:C:2007:553, punkt 36).

37

Selles osas selgub käesoleva kohtuotsuse punktis 21 loetletud objektiivsetest omadustest, et importimisolekus said põhikohtuasjas käsitletavad kuvarid edastada üksnes arvutist pärinevaid andmeid, kuid pärast selleks ette nähtud pessa eraldi ja väga madala hinnaga müüdava videokaardi sisestamist, saavad need kuvarid edastada liitvideosignaale.

38

Nendest objektiivsetest omadustest selgub veel, et kõnealustel kuvaritel on kaks kõlarit ja üks kaugjuhtimispult, mida võib vaja minna üksnes siis, kui kuvarit kasutatakse pärast videokaardi sisestamist liitvideosignaalide vastuvõtmiseks, ning kasutusjuhend räägib konkreetselt toote audiovisuaalsetest näitajatest ja võimalusest sisestada videokaart, et aktiveerida televisioonisignaali vastuvõtmine.

39

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib objektiivne klassifitseerimiskriteerium olla ka toote kasutuseesmärk, juhul kui see on nimetatud tootele omane ja seda saab hinnata selle kauba objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt kohtuotsused RUMA, EU:C:2007:110, punkt 36, ja X, EU:C:2014:21, punkt 39).

40

Sellest kohtupraktikast lähtudes tuleb põhikohtuasjas käsitletavate kuvarite klassifitseerimisel võtta arvesse nendele omast kasutuseesmärki, mis tehakse kindlaks nende objektiivsete omaduste põhjal. Eelotsusetaotluses kirjeldatud objektiivseid omadusi arvestades on põhikohtuasjas käsitletavatele kuvaritele omane kasutuseesmärk edastada esiteks arvutist pärinevaid andmeid ja teiseks liitvideosignaale.

41

Eriti tuleb rõhutada, et nimetatud kuvarite tootja on need valmistanud nii, et need saavad edastada liitvideosignaale, kuna ta on lisanud neile seadmeid, mis võimaldavad pärast selleks ette nähtud pessa väga madala maksumusega videokaardi sisestamist neid signaale edastada, on lisanud kaks kõlarit ja kaugjuhtimispuldi, mida võib vaja minna üksnes siis, kui kuvareid kasutatakse liitvideosignaalide vastuvõtmiseks, ning on maininud seda funktsiooni kasutusjuhendis.

42

Selles osas tuleb käesoleva kohtuasja asjaolusid eristada kohtuotsuse Medion ja Canon Deutschland (EU:C:2007:553) aluseks olnud vaidluse asjaoludest, mis puudutasid videokaameraid, mis pärast teatavat manipulatsiooni said peale integreeritud kaamerast või mikrofonist tulevaid signaale salvestada ka väliseid audio‑videosignaale. Sellest kohtuotsusest tuleneb, et nimetatud videokaamerad ei olnud spetsiaalselt valmistaud seda funktsiooni täitma, nad said seda täita alles pärast suhteliselt keerukat manipulatsiooni (vt selle kohta kohtuotsus Medion ja Canon Deutschland, EU:C:2007:553, punktid 40 ja 42).

43

Eeltoodust tuleneb, et selliste objektiivsete omadustega kuvarite klassifitseerimiseks, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasjas kirjeldas, tuleb võtta arvesse nendele omane kasutuseesmärk, mis on edastada esiteks arvutist pärinevaid andmeid ja teiseks liitvideosignaale.

44

Veel tuleb kindlaks määrata tariifse klassifitseerimise meetod selliste kuvarite jaoks, mis võivad esiteks edastada arvutist pärinevaid andmeid ja teiseks liitvideosignaale.

45

Kohtuotsuses Kamino International Logistics (EU:C:2009:105) oli Euroopa Kohtul juba võimalus võtta seisukoht kriteeriumide suhtes, mida tuleb kasutada selliste kuvarite klassifitseerimisel, mis võivad esiteks edastada nii arvutist pärinevaid andmeid kui ka liitvideosignaale.

46

Selles kohtuotsuses meenutas Euroopa Kohus väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on KN rubriikidele eelnevad märkused, samuti nagu Maailma Tolliorganisatsiooni selgitavad märkused, olulised vahendid tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellistena annavad need asjakohaseid juhiseid selle tõlgendamiseks (vt kohtuotsused Siemens Nixdorf, C‑11/93, EU:C:1994:206, punkt 12, ja Kamino International Logistics, EU:C:2009:105, punkt 32).

47

Antud juhul on KN grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunktides a–c kirjas, et niisugused kuvarid nagu põhikohtuasjas käsitletavad kuuluvad KN rubriiki 8471 kui automaatse andmetöötlusseadme plokid, kui need vastavad kolmele kumulatiivsele tingimusele: on üksnes või peamiselt automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi, on ühendatavad keskseadmega ja on suutelised võtma vastu või edastama andmeid selles süsteemis kasutataval kujul (kohtuotsus Kamino International Logistics, EU:C:2009:105, punkt 41).

48

Euroopa Kohtule esitatud toimikus ei viita ükski asjaolu sellele, et põhikohtuasjas ei oleks eespool toodud teine ja kolmas tingimus täidetud.

49

Mis puutub esimesse eespool meenutatud tingimusse, siis Euroopa Kohus on leidnud, et arvestades KN grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunkti a, mis viitab „üksnes” või „peamiselt” automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi plokkidele, ei välista kuvarite klassifitseerimist KN rubriiki 8471 ainuüksi võimalus, et need saavad taasesitada kujutist, mis pärineb muudest allikatest kui automaatne andmetöötlusseade (kohtuotsus Kamino International Logistics, EU:C:2009:105, punktid 43–45).

50

Mis puudub kriteeriumidesse, mis võimaldavad kindlaks teha, kas niisugused kuvarid nagu põhikohtuajas käsitletavad on „peamiselt” automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi plokid, siis Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus täpsustada, et lähtuda tuleb selgitavatest märkustest HS rubriigi 8471 kohta ning eriti HS I osa punkti D alapunktidest 1–5, mis puudutavad automaatsete andmetöötlusseadmete kuvareid (kohtuotsus Kamino International Logistics, EU:C:2009:105, punkt 59).

51

Nimetatud punktidest selgub, et peamiselt automaatses andmetöötlusseadmes kasutatavat tüüpi kuvareid saab peale asjaolu, et need on varustatud andmetöötlussüsteemidega ühendatavate pistmikega, eristada ka teiste tehniliste omaduste järgi, nagu muu hulgas see, et need on loodud lähedalt vaadates töötamiseks, et neil ei ole võimalust televisioonisignaalide edastamiseks, et neil on madal elektromagnetkiirguse tase, et nende ekraani punktisamm algab 0,41 millimeetrist keskmisel eraldusvõimel ja väheneb eraldusvõime tõusmisel, et nende ribalaius on 15 MHz või suurem ning et nende ekraani pikselimõõtmed on väiksemad kui rubriigi 8528 videomonitoridel, eraldusvõime aga kõrgem kui viimastel (kohtuotsus Kamino International Logistics, EU:C:2009:105, punkt 60).

52

Komisjon märgib sellega seoses, et mõningad põhikohtuasjas käsitletavate kuvarite objektiivsed omadused, mida on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 21, näivad viitavat sellele, et need kuvarid ei ole mõeldud üksnes arvutist pärinevate andmete edastamiseks, kuna nende olulised mõõtmed vastavad diagonaalile 106,6 cm, nende punktisamm on märgatavalt kõrgem kui 0,41 millimeetrit ning neil on kaks kõlarit ja üks kaugjuhtimispult, mida võib vaja minna üksnes siis, kui kuvarit kasutatakse liitvideosignaalide vastuvõtmiseks.

53

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab põhikohtuasjas käsitletavate kuvarite objektiivsete omaduste põhjal – eelkõige nende põhjal, mida on nimetatud HS selgitavates märkustes rubriigi 8471 kohta, konkreetsemalt HS I osa punkti D alapunktides 1–5, mis puudutavad automaatsete andmetöötlusseadmete kuvareid – kindlaks tegema, kas põhikohtuasjas käsitletavad kuvarid on peamiselt automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavad kuvarid ning kas seega tuleb need klassifitseerida KN alamrubriiki 8471 60 90.

54

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et selliste objektiivsete omadustega kuvarite nagu põhikohtuasjas käsitletavad klassifitseerimiseks KN‑sse tuleb võtta arvesse nendele omane kasutuseesmärk, mis on edastada esiteks arvutist pärinevaid andmeid ja teiseks liitvideosignaale. Niisugused kuvarid tuleb klassifitseerida KN alamrubriiki 8471 60 90, kui neid kasutatakse üksnes või peamiselt automaatses andmetöötlussüsteemis KN grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunkti a tähenduses, või KN alamrubriiki 8528 21 90, kui see nii ei ole, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima põhikohtuasjas käsitletavate kuvarite objektiivsete omaduste põhjal: eelkõige nende põhjal, mida on nimetatud HS selgitavates märkustes rubriigi 8471 kohta, konkreetsemalt HS I osa punkti D alapunktides 1–5, mis puudutavad automaatsete andmetöötlusseadmete kuvareid.

55

Oma teise küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sisuliselt seda, kas määrust nr 754/2004 tuleb kohaldada tagasiulatuvalt.

56

Määrus nr 754/2004 nõuab selle määruse lisas kirjeldatud omadustega, diagonaaliga 106 cm, värviliste plasmaekraanide klassifitseerimist KN alamrubriiki 8528 21 90. Euroopa Kohtule esitatud toimikust selgub, et põhikohtuasjas käsitletavate toodete import toimus enne määruse nr 754/2004 jõustumist.

57

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse põhimõttega vastuolus see, et määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt, sõltumata sellest, kas tagasiulatuv kohaldamine on huvitatud isikule soodne või ebasoodne, välja arvatud juhul, kui on toodud piisavalt selge viide kas määruse sõnastuses või selle eesmärgis, mis võimaldab järeldada, et see määrus ei reguleeri mitte ainult tulevikku (kohtuotsus Duchon, C‑290/00, EU:C:2002:234, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul ei viita ükski asjaolu määruse nr 754/2004 preambulis, sätetes ega lisas sellele, et seda määrust tuleks kohaldada tagasiulatuvalt.

58

Igal juhul on Euroopa Kohtul juba olnud võimalus täpsustada, et määrusel, milles määratletakse KN alamrubriiki klassifitseerimise tingimused, ei saa olla tagasiulatuvat toimet (vt selle kohta kohtuotsused Siemers, 30/71, EU:C:1971:111, punkt 8; Gervais Danone, 77/71, EU:C:1971:129, punkt 8, ja Biegi, 158/78, EU:C:1979:87, punkt 11).

59

Järelikult tuleb teisele küsimusele vastata, et määrust nr 754/2004 ei saa kohaldada tagasiulatuvalt.

60

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtades esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab: