(1)

Eurosüsteem käitab maksesüsteeme Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (edaspidi „EKPSi põhikiri“) – eelkõige artikli 3.1 neljandas taandes, artiklis 12.1 ja artiklis 22 koostoimes artikliga 17 – sätestatud volituste alusel ning kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega. Seejuures võtab eurosüsteem nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/886 (2) artikliga 4, artikli 2 punkti b, mille kohaselt loetakse makseasutusi ja e-raha asutusi (edaspidi koos „mittepangast makseteenuse pakkujad“) sellisteks finantsinstitutsioonideks, keda võib teatud tingimuste täitmisel kõnealuse direktiivi kohaselt määrata maksesüsteemides osalejateks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (3) artikliga 35a, mis on lisatud määruse (EL) 2024/886 artikliga 3, kehtestatakse asjaomastele mittepangast makseteenuse pakkujatele võrreldes teiste finantsinstitutsioonidega lisatingimused, millele nad peavad vastama enne direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratud süsteemides osalemise taotlemist. Direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 10 lõige 1, mida on muudetud määruse (EL) 2024/886 artikliga 3, võimaldab mittepangast makseteenuse pakkujatel hoiustada oma klientide rahalisi vahendeid nende kaitsmiseks krediidiasutuse eraldi kontol või keskpangas, vastavalt asjaomase keskpanga äranägemisele.

(2)

Mittepangast makseteenuse pakkujatele juurdepääsu võimaldamine eurosüsteemi keskpanga käitatavatele maksesüsteemidele aitab suurendada jaemaksete sektori tõhusust ja tõrgeteta toimimist, sealhulgas (kuid mitte ainult) hõlbustada välkmaksete pakkumist kogu euroalal.

(3)

Õiguskindluse huvides ning selleks, et vältida mittepangast makseteenuse pakkujate diskrimineerimist nende asukohariigi tõttu, peaksid eurosüsteemi keskpangad tagama ühtse lähenemisviisi mittepangast makseteenuse pakkujate juurdepääsu osas eurosüsteemi keskpanga käitatavatele maksesüsteemidele ja keskpangakontodele. Seega peaksid eurosüsteemi keskpangad kohaldama mittediskrimineerivaid, objektiivseid ja riskipõhiseid kriteeriume mittepangast makseteenuse pakkujatele otsejuurdepääsu võimaldamiseks asjaomastele eurosüsteemi keskpanga käitatavatele maksesüsteemidele. See tagaks, et mittepangast makseteenuse pakkujate otsejuurdepääs edendab turu terviklikkust ning toetab konkurentsi ja innovatsiooni makseteenuste ökosüsteemis, ilma et see ohustaks maksesüsteemide vastupanuvõimet, terviklikkust ja turvalisust ning oleks seeläbi süsteemse riski allikas.

(4)

Direktiivi 2015/2366 artikli 35a lõikes 1 on sätestatud konkreetsed tingimused, mida kohaldatakse mittepangast makseteenuse pakkujate suhtes, kes soovivad osaleda direktiivi 98/26/EÜ alusel määratud maksesüsteemides. Liikmesriigid peavad kehtestama korra, mille kohaselt hinnatakse, kas mittepangast makseteenuse pakkujad vastavad asjaomastele tingimustele. Ilma et see piiraks selliste kordade kohaldamist, on oluline kehtestada eurosüsteemi tasandil ühised miinimumnõuded, mida peaksid täitma mittepangast makseteenuse pakkujad, kes soovivad saada juurdepääsu keskpanga käitatavatele maksesüsteemidele. Neid miinimumnõudeid tuleks asjakohaselt kajastada eurosüsteemi keskpankade ja mittepangast makseteenuse pakkujate vahel sõlmitavate lepingute tingimustes ning need peaksid hõlmama teatavate turvanõuete täitmist ja muu hulgas mittepangast makseteenuse pakkuja või vastava riikliku asutuse poolt asjaomasele eurosüsteemi keskpangale kinnituse andmist direktiivi 2015/2366 artikli 35a lõiget 1 rakendavates riigisisestes õigusaktides sätestatud tingimustele vastavuse kohta algselt ning hiljem ka jätkuvalt, samuti täiendavate dokumentide esitamist, kui eurosüsteemi keskpangad seda nõuavad.

(5)

Direktiiv 98/26/EÜ ja direktiiv (EL) 2015/2366 ei anna mittepangast makseteenuse pakkujatele automaatset juurdepääsu EKPSi põhikirja artikli 3.1 neljanda taande ning artiklite 17, 18 ja 22 alusel käitatavatele eurosüsteemi maksesüsteemidele, sh uue põlvkonna üleeuroopalisele automatiseeritud reaalajalisele brutoarvelduse kiirülekandesüsteemile (TARGET). TARGET on üles ehitatud maksesüsteemide kogumina, mis pakub kontosid eurodes arveldamiseks keskpangarahas ning on seetõttu oluline eurosüsteemi teatavate põhiülesannete täitmiseks, sealhulgas maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamiseks. TARGETi juurdepääsukriteeriumid ja osalemise eeskirjad on sätestatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) (4).

(6)

Eurosüsteemi eesmärk on tagada kõikidele kõlblikele osalejatele otsejuurdepääs TARGETile. Seetõttu ei tohiks mittepangast makseteenuse pakkujad, kes on kõlblikud osalema TARGETis, olla registreeritud adresseeritavate BICi omanike või juurdepääsetavate osapooltena eurosüsteemi keskpankade oma kontodel, välja arvatud keskpanga käitatava maksesüsteemi tehnilisel kontol TARGETi välkmaksete arveldussüsteemis (TIPS).

(7)

Selleks et minimeerida võimalikke häireid maksete töötlemisel või negatiivset mõju lõppkasutajatele olukorras, kus teatavad mittepangast makseteenuse pakkujad ei ole enam adresseeritavate BICi omanike või juurdepääsetavate osapooltena eurosüsteemi keskpankade oma kontodel registreeritud, tuleks ette näha üleminekuperiood sellistele mittepangast makseteenuse pakkujatele, kes on kõlblikud ja soovivad saada TARGETi otseosalejaks. Asjaomast üleminekuperioodi kohaldataks mittepangast makseteenuse pakkujate suhtes, kes on registreeritud adresseeritavate BICi omanike või juurdepääsetavate osapooltena eurosüsteemi keskpankade oma kontodel. Üleminekuperiood peaks olema piisavalt pikk, et võimaldada läbi viia kõik vajalikud halduslikud ja tehnilised toimingud, sealhulgas mittepangast makseteenuse pakkuja poolt asjaomaste eurosüsteemi keskpankadega koostöös läbiviidavad testimised, ning võimaldada üksuste üleminekut uuele ühenduse mudelile, koormamata liigselt ühtegi eurosüsteemi keskpanka. Eelnimetatud tegevuste läbiviimiseks ning teatavate mittepangast makseteenuse pakkujate poolt maksete töötlemiseks kasutatavate ühenduste järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks on mõistlik ja asjakohane rakendada üleminekuperioodi, mis kestab kuni 31. detsembrini 2025.

(8)

Kui mittepangast makseteenuse pakkujad hoiavad kontosid eurosüsteemi keskpanga käitatavas maksesüsteemis, sealhulgas TARGETis, peaks see olema lubatud ainult selleks, et paigutada vahendeid arvelduskohustuste täitmiseks. Seetõttu ei tohiks asjaomaste kontode saldo või vahendid ületada nimetatud kohustuste täitmiseks vajalikku summat. Eelnimetatud summat ületavate vahendite paigutamine kontodele, mida hoitakse eurosüsteemi keskpanga käitatavas maksesüsteemis, oleks vastuolus selle eesmärgiga. Hinna- ja finantsstabiilsuse seisukohast on oluline, et selliseid kontosid kasutatakse maksete tegemiseks, mitte ei väärkasutataks vahendite kaitsmiseks. Seetõttu tuleks näha ette maksimaalse hoiusumma limiit ning kajastada seda koos selle arvutamise meetodiga eurosüsteemi keskpankade ja mittepangast makseteenuse pakkujate vahel sõlmitavate lepingute tingimustes.

(9)

TARGETi kontode puhul tuleks maksimaalsete hoiusummade arvutamisel üldjuhul asjakohaselt arvesse võtta arvelduskohustusi, mis tulenevad mittepangast makseteenuse pakkuja otsesest osalemisest TARGETis arveldatavates kõrvalmaksesüsteemides, ning maksimaalse hoiusumma limiit peaks üldjuhul kohalduma ka mittepangast makseteenuse pakkuja hoiustele asjaomaste kõrvalsüsteemide TARGETi tehnilistel kontodel. Usaldusväärsete andmete puudumine mittepangast makseteenuse pakkuja poolt konkreetse kõrvalsüsteemi arveldusteks kasutatavatel TARGETi kontodel hoitavate saldode kohta takistaks tõhusat igapäevast jälgimist, mida eurosüsteemi keskpangad peaksid läbi viima, et tuvastada selliste kontode võimalikku väärkasutust mittepangast makseteenuse pakkujate poolt ülemäärase likviidsuse hoidmise näol. Nimelt ei ole eurosüsteemi keskpankadel teavet mittepangast makseteenuse pakkujate saldode kohta: a) TARGETi kontodel, mida kasutatakse reaalajalise brutoarvelduse kõrvalsüsteemi arvelduskorra D jaoks (edaspidi „RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskord D“), nagu on osutatud suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) I lisa VI osa artiklis 6; ja b) TARGETi kontodel, mida kasutatakse TARGETi välkmaksete arvelduse kõrvalsüsteemi arvelduskorra jaoks (edaspidi „TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskord“), nagu on osutatud nimetatud suunise I lisa VII osas. Seetõttu ei tohiks maksimaalse hoiusumma limiidi arvutamisel praegu arvesse võtta vahendeid, mida mittepangast makseteenuse pakkuja hoiab TARGETi kontodel RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra D või TIPS kõrvalsüsteemi arvelduskorra jaoks, ning kõnealuste vahendite suhtes ei tohiks sellist limiiti kohaldada. Selle asemel tuleks mittepangast makseteenuse pakkujatele asjakohastel juhtudel kehtestada igakuise kinnituse andmise kord, mis võimaldab asjaomastel eurosüsteemi keskpankadel jälgida, kas mittepangast makseteenuse pakkujate poolt eelnimetatud otstarbel TARGETi kontodel hoitavaid vahendeid kasutatakse reaalselt arvelduskohustuste täitmiseks. Selline kinnituse andmise kord peaks hõlmama igakuiseid aruandeid mittepangast makseteenuse pakkuja maksimaalsete ja päeva keskmiste üleööhoiuste kohta sellistel kontodel, samuti mittepangast makseteenuse pakkuja maksimaalsete ja päeva keskmiste arvelduskohustuste summade kohta, mida vastavas kõrvalsüsteemis töödeldakse.

(10)

Kui tegevusmudel on stabiliseerunud, peaks eurosüsteem maksimaalse hoiusumma arvutamise meetodi kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi vaatama, et piirata selle summa pidevat suurenemist.

(11)

Maksimaalse hoiusumma limiidi järgimise tagamiseks peaks asjaomane eurosüsteemi keskpank määrama trahvi mittepangast makseteenuse pakkujale, kes hoiab kontol vahendeid summas, mis ületab asjaomase konto maksimaalse hoiusumma. Korduvate või süstemaatiliste rikkumiste vältimiseks tuleks mis tahes rikkumist, mis on seotud asjaomase maksimaalse hoiusumma olulise ületamisega või suutmatusega pärast vahendite laekumist kiiresti vähendada maksimaalset hoiusummat ületavate vahendite saldod mittepangast makseteenuse pakkuja kontodel, käsitleda olulise mittevastavusena kohaldatavale nõuetele. Sellistel juhtudel peaks asjaomasel eurosüsteemi keskpangal olema õigus lõpetada mittepangast makseteenuse pakkuja osalemine asjaomases keskpanga käitatavas maksesüsteemis ning määrata täiendavalt trahv mis tahes konto suhtes, mis selle tulemusel suletakse.

(12)

Kuigi direktiivis (EL) 2015/2366 on nõutud, et mittepangast makseteenuse pakkujad avaksid rahaliste vahendite kaitsmiseks kasutatavad kontod või rakendaksid muid kaitsemeetmeid oma klientide rahaliste vahendite kaitsmiseks, ei ole keskpanga põhiülesanne tegutseda krediidiasutuse kohusetäitjana rahaliste vahendite kaitsmise teenuse osutamisel. Rahaliste vahendite kaitsmiseks kasutatavate kontode pakkumine keskpankade poolt võib mõjutada rahapoliitika ülekandemehhanismi ja kogu finantssüsteemi üldist turvalisust ja usaldusväärsust, ning märkimisväärselt ohustada eurosüsteemi (keskpangandusega seotud) eesmärkide saavutamist. Need riskid hõlmavad hoiuste väljavoolu krediidiasutustest, näiteks juhul, kus keskpangas hoiustamine toob kaasa kommertspankade järkjärgulise finantsõhenemise, mis võib negatiivselt mõjutada likviidsuse kättesaadavust ning seeläbi takistada rahapoliitika tulemuslikku ülekandumist. Samamoodi võib sünteetiline keskpanga digiraha – näiteks e-raha, mille on emiteerinud mittepangast makseteenuse pakkuja ja mis on täielikult tagatud keskpangarahaga – teha keerulisemaks keskpangaraha, krediidi- ja likviidsusriskita arveldusvara ning kommertspangaraha eristamise. Klientide rahaliste vahendite keskpankades hoiustamise tõttu võib avalikkus segi ajada e-raha ja muud tüüpi raha, sealhulgas keskpangaraha, mis võib omakorda moonutada riskitaju.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114 (5), mida kohaldatakse alates 30. detsembrist 2024, paneb krüptovarateenuse osutajatele kohustuse kaitsta oma klientide rahalisi vahendeid krediidiasutuses või, kui selline konto on kättesaadav, keskpangas. Viimasel juhul otsustavad eurosüsteemi keskpangad omal äranägemisel, kas nad pakuvad rahaliste vahendite kaitsmiseks kasutatavaid kontosid või mitte. Rahaliste vahendite kaitsmise võimalust eurosüsteemi keskpankades ei peaks krüptovarateenuse osutajatele pakkuma samadel põhjustel, miks seda ei peaks pakkuma mittepangast makseteenuse pakkujatele, ning ühtlasi tagamaks makseteenuste turul osalevatele erinevatele finantsinstitutsioonidele võrdsed tingimused.

(14)

Rahaliste vahendite kaitsmiseks kasutatavate kontode pakkumine väljaspool TARGETit, st riigisisestes maksesüsteemides või otse eurosüsteemi keskpanga arvel puudutab rahapoliitika rakendamise ja maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamisega seotud põhiülesandeid ning kuulub seetõttu EKPSi põhikirja artiklite 17 ja 22 kohaldamisalasse. Ka seetõttu ei peaks üksikud eurosüsteemi keskpangad pakkuma rahaliste vahendite kaitsmiseks kasutatavaid kontosid mittepangast makseteenuse pakkujatele või krüptovarateenuse osutajatele. Selguse huvides olgu märgitud, et RTGSi kõrvalsüsteemi arvelduskorra D tehnilised kontod või TIPS kõrvalsüsteemi tehnilised kontod on küll tagatud vahendite kontod, kuid ei ole rahaliste vahendite kaitsmiseks kasutatavad kontod direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 10 lõike 1 punkti a ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 70 tähenduses.

(15)

Mittepangast makseteenuse pakkujatel, kellel on juurdepääs keskpanga käitatavatele maksesüsteemidele, peaks olema lubatud – sõltuvalt maksesüsteemi käitaja pakutavatest võimalustest – avada mitu arvelduskontot. Kuna selliste kontode puhul ei oleks tagatud klientide rahaliste vahendite eraldamine, ei oleks nad kaitstud maksejõuetuse eest.

(16)

Suunist (EL) 2022/912/EL (EKP/2022/8) tuleb muuta ning seetõttu tuleb käesoleva otsuse selliste sätete kohaldamine, mis on seotud mittepangast makseteenuse pakkujate TARGETile juurdepääsu taotlemisega, edasi lükata kuni 16. juunini 2025 ehk kuupäevani, mil tuleb tehnilistel põhjustel kohaldada suunise (EL) 2022/912/EL (EKP/2022/8) muudatusi.

(17)

Õiguskindluse huvides ning selleks, et hõlbustada eurosüsteemi keskpankade kui maksesüsteemide käitajate või kontohaldurist keskpankade tingimuste joondamist asjakohaste hiljuti vastu võetud liidu seadusandlike muudatustega, tuleks käesoleva otsuse kohaldamise kuupäev viia kooskõlla kuupäevaga, mil liikmesriigid peavad üle võtma direktiivi 98/26/EÜ ja direktiivi (EL) 2015/2366 muudatused, mis on sisse viidud määrusega (EL) 2024/886, st määrata selleks 9. aprill 2025,

1)

„eurosüsteemi keskpank“ (Eurosystem central bank) – Euroopa Keskpank või keskpank liikmesriigis, mille rahaühik on euro;

2)

„keskpanga käitatav maksesüsteem“ (central bank operated payment system) – eurosüsteemi keskpanga käitatav maksesüsteem, mis hõlmab TARGETi osasüsteemi;

3)

„mittepangast makseteenuse pakkuja“ (non-bank payment service provider, NB-PSP) – üks järgmistest:

4)

„rahaliste vahendite kaitsmiseks kasutatav konto“ (safeguarding account) – eraldi konto, mille on kas krediidiasutuses või eurosüsteemi keskpanga äranägemisel asjaomases keskpangas avanud:

5)

„krüptovarateenuse osutaja“ (crypto-asset service provider) – krüptovarateenuse osutaja määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 15 määratletud tähenduses;

6)

„raha ülekandmise korraldus“ (cash transfer order) – raha ülekandmise korraldus suunise (EL) 2022/912 (EKP/2022/8) III lisa punktis 16 määratletud tähenduses;

7)

„tööpäeva lõpp“ (end of the business day) – konkreetsel tööpäeval raha ülekandmise korralduste arveldamiseks ette nähtud lõpptähtaeg, mis on sätestatud asjaomase keskpanga käitatava maksesüsteemi eeskirjades.