<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-509/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0509</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:50">EU:C:2019:50</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Szpunari ettepanek – Kohtuasi C‑509/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Plessers</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Maciej Szpunar</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20190123">23. jaanuaril 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑509/17</HT></P><P>Christa Plessers</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>PREFACO NV,</P><P>Belgische Staat</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud arbeidshof te Antwerpen (Antwerpeni kõrgem töökohus, Belgia))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2001/23/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 3–5</KEYWORD><KEYWORD>Ettevõtjate üleminek</KEYWORD><KEYWORD>Töötajate õiguste kaitse</KEYWORD><KEYWORD>Erandid</KEYWORD><KEYWORD>Maksejõuetusmenetlus</KEYWORD><KEYWORD>Saneerimismenetlus ülemineku kaudu kohtu järelevalve all</KEYWORD><KEYWORD>Ettevõtja täielik või osaline säilitamine</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigusakt, millega on omandajal lubatud pärast üleminekut võtta töötajad üle omal valikul</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas on arbeidshof te Antwerpen (Antwerpeni kõrgem töökohus, Belgia) esitanud Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse direktiivi 2001/23/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="20010312">12. märtsi 2001. aasta</DATE> direktiiv ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="082" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 82, lk 16</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 98).</P></NOTE> artiklite 3–5 tõlgendamise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>See küsimus esitati seoses kohtuvaidlusega, mille pooled on Christa Plessers ja Belgias asukohta omav äriühing Prefaco NV, ja mis puudutab C. Plessersi koondamise õiguspärasust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Seda küsimust käsitledes tuleb Euroopa Kohtul teist korda arutada direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud erandi kohaldamist riigisisesele ettevõtja restruktureerimise protsessile. Täpsemalt tuleb Euroopa Kohtul analüüsida selle õigusnormi seisukohast ettevõtja üleminekut <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>saneerimismenetluses ülemineku kaudu kohtu järelevalve all<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>. Kui Euroopa Kohus leiab, et see menetlus ei kuulu direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud erandi alla, peab ta selle direktiivi artiklites 3 ja 4 töötajatele ette nähtud kaitsesüsteemi seisukohast kaaluma omandajale liikmesriigi õiguses antud võimalust valida töötajad, kelle ta soovib ülemineku korral üle võtta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/23 artiklis 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Võõrandaja töölepingust või töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused, mis kehtivad ülemineku kuupäeval, lähevad sellise ülemineku tagajärjel üle omandajale. […]<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 4 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ettevõtja, ettevõtte või nende osa üleminek ei saa iseenesest olla koondamise põhjuseks võõrandaja või omandaja poolt. Käesolev säte ei takista sellist koondamist, mis võib toimuda majanduslikel, tehnilistel või organisatsioonilistel põhjustel, mis toovad kaasa muudatusi tööjõus.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid võivad sätestada, et esimest lõiku ei kohaldata teatud liiki töötajate suhtes, keda liikmesriikide seadused või tava ei kaitse koondamise eest.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 5 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui liikmesriigid ei näe ette teisiti, ei kohaldata artikleid 3 ja 4 ettevõtte, äriühingu või ettevõtte või äriühingu osa ülemineku suhtes, kui võõrandaja vastu on algatatud pankrotimenetlus või analoogiline maksejõuetusmenetlus võõrandaja varade likvideerimiseks, mis toimub pädeva asutuse järelevalve all (kelleks võib olla pädeva asutuse määratud pankrotihaldur).<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Belgia õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT><DATE ISO="20090131">31. jaanuari 2009. aasta</DATE> seaduse ettevõtjate tegevuse jätkumise kohta (wet betreffende de continuïteit van de ondernemingen)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><HT TYPE="ITALIC">Belgisch Staatsblad</HT>, <DATE ISO="20090209">9.2.2009</DATE>, lk 8436.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>LCE<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) artiklis 22 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Kuni kohus ei ole saneerimisavalduse üle otsustanud, olenemata sellest, kas hagi esitatakse või täitmine algatatakse enne või pärast hagiavalduse esitamist:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>ei saa välja kuulutada võlgniku pankrotti ja – äriühingu puhul – ei saa äriühingut kohtulikult lõpetada;</P></ITEM><ITEM><P>võlgniku vallas- või kinnisvara ei tohi realiseerida pärast täitmist.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></P></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>LCE artiklis 60 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Kohtuotsuses, millega määratakse üleminek, nimetatakse kohtu järelevalveisik, kelle ülesanne on korraldada ja viia üleminek läbi võlgniku nimel ja arvel. Kohtuotsuses määratakse kindlaks ülemineku ese või jäetakse see kohtu järelevalveisiku otsustada. […]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>LCE artikli 61 lõikes 4 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Omandaja valib, millised töötajad ta soovib üle võtta. See valik peab lähtuma tehnilistest, majanduslikest ja organisatsioonilistest põhjustest ning tuleb teha ilma keelatud eristamiseta, eriti üle antud ettevõtjas või ettevõtja osas töötajate esindajana tegutsemise alusel.</ALINEA><?PAGE NO="3"?><ALINEA>Niisuguse keelatud eristamise puudumist loetakse tõendatuks, kui üle läinud ettevõtjas või ettevõtja osas töötanud ja omandaja valitud töötajate ja nende esindajate suhtarv jääb valitud töötajate koguarvus samaks.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, eelotsuse küsimus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>C. Plessers töötas alates <DATE ISO="19920817">17. augustist 1992</DATE> juhtimisarvestuse juhatajana äriühingus Echo NV Houthalen-Helchteren (Belgia).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT><DATE ISO="20120423">23. aprillil 2012</DATE> algatas rechtbank van koophandel te Hasselt (Hasselti kaubanduskohus, Belgia) Echo avalduse alusel kohtuliku saneerimismenetluse, pidades silmas kokkuleppemenetlust LCE alusel. Sellele äriühingule võimaldati menetlus peatada kuni <DATE ISO="20121023">23. oktoobrini 2012</DATE> kaasa arvatud. Seejärel pikendati peatamist kuni <DATE ISO="20130422">22. aprillini 2013</DATE> kaasa arvatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Enne selle tähtaja möödumist, <DATE ISO="20130219">19. veebruaril 2013</DATE> rahuldas rechtbank van koophandel te Hasselt (Hasselti kaubanduskohus) Echo taotluse muuta kokkuleppega üleminek üleminekuks kohtu järelevalve all.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT><DATE ISO="20130422">22. aprillil 2013</DATE> andis rechtbank van koophandel te Hasselt (Hasselti kaubanduskohus) kohtu järelevalveisikutele loa vallas- ja kinnisvara üle kanda ühele kahest Echo ülevõtmise kandidaadist, Prefacole. Prefaco oli teinud ettepaneku võtta üle 164 töötajat, s.o umbes kaks kolmandikku kõikidest Echo töötajatest. Ülevõtmisleping allkirjastati <DATE ISO="20130422">22. aprillil 2013</DATE>. Lepingu lisasse 9 oli lisatud ülevõetavate töötajate nimekiri. C. Plessersi nime selles nimekirjas ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Lisaks on lepingus üleminekukuupäeva kohta ette nähtud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>kahe tööpäeva jooksul pärast<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> rechtbank van koophandel Hasselti (Hasselti kaubanduskohus) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>loa andmise kohtuotsuse kuupäeva<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT><DATE ISO="20130423">23. aprillil 2013</DATE> võttis Prefaco ülevõetud töötajatega telefoni teel ühendust, paludes neil järgneval päeval tööle ilmuda. Prefaco kinnitas <DATE ISO="20130424">24. aprillil 2013</DATE> seda ülevõtmist kirjalikult. Samamoodi võeti telefoni teel ühendust töötajatega, keda ei olnud üle võetud ja kohtu järelevalveisikud teatasid neile <DATE ISO="20130424">24. aprilli 2013. aasta</DATE> kirjaga, et Prefaco ei olnud neid üle võtnud. Kirja sõnastus oli järgmine:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Käesolev kiri on ametlik teade vastavalt LCE artikli 64 lõikele 2. Selliselt lõpetatakse [Echo] tegevus alates 22. aprillist 2013. Kuna eespool nimetatud omandajad ei ole Teid üle võtnud, tuleb Teil käesolevat kirja käsitada lepingu ülesütlemisena tööandja [Echo] poolt. [Echo] võimaliku võlausaldajana on soovitatav, et Te esitaksite allakirjutanud kohtu järelevalveisikutele nõude […]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Kohtu järelevalveisikud saatsid C. Plessersile ka vormi, milles on märgitud lepingu ülesütlemise kuupäevaks <DATE ISO="20130423">23. aprill 2013</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>C. Plessers väitis, et Prefaco oli hakanud Houthalen-Helchterenis asuvat ettevõtet käitama juba alates 22. aprillist 2013, mil rechtbank van koophandel te Hasselt (Hasselti kaubanduskohus) tegi kohtuotsuse, aga Prefaco vaidleb sellele vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>C. Plessers nõudis <DATE ISO="20130507">7. mai 2013. aasta</DATE> kirjas Prefacolt, et ta tööle võetaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Prefaco vastas <DATE ISO="20130516">16. mai 2013. aasta</DATE> kirjaga, viidates LCE artikli 61 lõike 4 kohaldumisele, mis annab omandajale õiguse valida töötajad, keda ta soovib või ei soovi üle võtta, tingimusel ühelt poolt, et selline valik on tingitud tehnilistest, majanduslikest või organisatsioonilistest põhjustest, ja teiselt poolt, et ei toimu keelatud eristamist. Prefaco viitas muu hulgas samuti sellele, et tal ei ole mingit kohustust C. Plessers pärast Echoga sõlmitud töölepingu ülesütlemist uuesti tööle võtta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kuna kokkuleppele ei jõutud, esitas C. Plessers <DATE ISO="20140411">11. aprilli 2014. aasta</DATE> hagiavaldusega arbeidsrechtbank te Antwerpenile (Antwerpeni töökohus) hagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Lisaks kutsus C. Plessers <DATE ISO="20150724">24. juulil 2015</DATE> sundkorras menetlusse astuma Belgia riigi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Arbeidsrechtbank te Antwerpen (Antwerpeni töökohus) tunnistas <DATE ISO="20160523">23. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsusega kõik C. Plessersi nõuded põhjendamatuteks ja mõistis temalt välja kõik kohtukulud. C. Plessers esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse arbeidshof te Antwerpen, afdeling Hasseltile (Antwerpeni kõrgem töökohus, Hasselti kohtumaja, Belgia).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Nendel tingimustel otsustaski arbeidshof te Antwerpen, afdeling Hasselt (Antwerpeni kõrgem töökohus, Hasselti kohtumaja) <DATE ISO="20170814">14. augusti 2017. aasta</DATE> otsusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 21. augustil 2017, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Kas [LCE] artikli 61 lõikega 4 ülevõtjale antud valikuõigus on kooskõlas direktiiviga [2001/23] ja eriti selle direktiivi artiklitega 3 ja 5, kui see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>kohtulik saneerimine ülemineku kaudu kohtu järelevalve all<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> toimub eesmärgiga säilitada võõrandajast ettevõtja või selle tegevus täielikult või osaliselt?<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud põhikohtuasja pooled, Belgia valitsus ja Euroopa Komisjon. Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20181003">3. oktoobril 2018</DATE>, osalesid, et oma seisukohad suuliselt esitada, kõik pooled peale Prefaco.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esitatud küsimuse sisu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Prefaco väidab oma kirjalikes seisukohtades, et C. Plessers ei saa tugineda direktiivile 2001/23, et välistada riigisisese selge õigusnormi kohaldamine, ja et esitatud küsimus on järelikult põhikohtuasja lahendamiseks asjassepuutumatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi on tõsi, et kuna tegu on eraõiguslike isikute vahelise vaidlusega, ei saa direktiiv ise tekitada eraõiguslikule isikule kohustusi ja sellele ei saa järelikult tema vastu tugineda, on samuti tõsi, et direktiivist tulenev liikmesriigi kohustus saavutada vastavas direktiivis ette nähtud eesmärgid ning liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada selle kohustuse täitmine, on siduv kõigile liikmesriigi võimuorganitele, kaasa arvatud kohtutele vastavalt nende pädevusele. Sellest järeldub, et riigisisese õiguse kohaldamisel peavad liikmesriikide kohtud selle tõlgendamisel võtma arvesse riigisisest õigust tervikuna ja kasutama riigisiseses õiguses tunnustatud tõlgendusmeetodeid, et tõlgendada riigisisest õigust võimalikult suures ulatuses direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiivis ette nähtud tulemus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb minu arvates, et seda liikmesriikide kohtute kohustust arvestades on eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus põhikohtuasja lahendamiseks asjassepuutuv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma eelotsuse küsimusega Euroopa Kohtult sisuliselt selgitada, kas LCE artikli 61 lõige 4 on direktiivi 2001/23 artiklitega 3 ja 5 kooskõlas. Selliselt sõnastatud küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul võtta seisukoht riigisisese õigusnormi kooskõla kohta liidu õigusega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Tuletan meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt põhineb ELTL artiklis 267 kehtestatud koostöökord liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel. Selle artikli alusel algatatud menetluse raames on riigisiseste õigusnormide tõlgendamine liikmesriikide kohtute, mitte Euroopa Kohtu ülesanne, ning Euroopa Kohus ei ole pädev otsustama, kas riigisisesed õigusnormid on liidu õigusnormidega kooskõlas. Teisest küljest on Euroopa Kohus pädev andma liikmesriigi kohtule kõik Euroopa Liidu õiguse tõlgendamiseks vajalikud juhtnöörid, mille alusel on liikmesriigi kohtul võimalik hinnata asjaomaste riigisiseste õigusnormide kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Kuigi, nagu ma just rõhutasin, eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse sõnasõnalises tähenduses palutakse Euroopa Kohtul otsustada, kas riigisisene õigusnorm on liidu õigusega kooskõlas, ei takista teda samas miski andmast eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilikku vastust, jagades sellele kohtule liidu õiguse tõlgendamiseks juhtnööre, mis võimaldavad tal endal otsustada, kas liikmesriigi õigus on liidu õigusega kooskõlas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20151015">15. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Iglesias Gutiérrez ja Rion Bea</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑352/14 ja C‑353/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:691">EU:C:2015:691</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Tuletan samuti meelde, et selles liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöös on Euroopa Kohtu ülesanne tõlgendada kõiki liidu õiguse sätteid, mida liikmesriikide kohtud vajavad oma kohtuasjade lahendamiseks, isegi kui need kohtud ei ole selliseid sätteid Euroopa Kohtule esitatud küsimustes otseselt maininud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt <DATE ISO="20160621">21. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>New Valmar</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑15/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:464">EU:C:2016:464</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <DATE ISO="20180628">28. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Crespo Rey</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:511">EU:C:2018:511</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Järelikult, vaatamata sellele, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma küsimuses piirdunud ainult direktiivi 2001/23 artiklite 3 ja 5 tõlgenduse küsimisega, ei takista see asjaolu Euroopa Kohtul esitada liikmesriigi kohtule kõiki liidu õiguse tõlgendamise aspekte, mis võivad olla tarvilikud liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamiseks, olenemata sellest, kas liikmesriigi kohus nendele oma küsimuses viitas või mitte<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abcur</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/13 ja C‑545/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:481">EU:C:2015:481</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <DATE ISO="20170510">10. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chavez-Vilchez jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑133/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:354">EU:C:2017:354</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Seda kohtupraktikat silmas pidades ja eelotsusetaotluses esitatud teavet arvestades on minu arvates vaja, et Euroopa Kohus sõnastab talle esitatud küsimuse ümber. Teen seega ettepaneku mõista eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimust nii, et sellega soovitakse sisuliselt teada, kas direktiivi 2001/23, eriti selle artikleid 3 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näeb ettevõtja ülemineku korral saneerimismenetluses ülemineku kaudu kohtu järelevalve all, mida kohaldatakse eesmärgiga säilitada võõrandajast ettevõtja või selle tegevus täielikult või osaliselt, ette omandaja õiguse valida töötajad, kelle ta soovib üle võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks on minu arvates oluline kõigepealt kontrollida, kas direktiivi 2001/23 artikli 5 lõige 1 on kohaldatav ettevõtja üleminekule, mis toimub saneerimismenetluses ülemineku kaudu kohtu järelevalve all, ja järelikult, kas sellest õigusnormist tulenev erand on käesoleval juhul kohaldatav. Selle direktiivi artiklites 3 ja 4 ette nähtud töötajate õiguste kaitse on nimelt ettevõtja ülemineku korral kohaldatav ainult siis, kui see menetlus ei vasta selles õigusnormis nõutud tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule seisukohad esitanud pooled olid eelotsuse küsimusele antava vastuse suhtes vastanduvatel seisukohtadel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>C. Plessers ja komisjon väidavad sisuliselt, et põhikohtuasjas kõne all olev üleminek ei vasta direktiivi 2001/23 artikli 5 lõike 1 tingimustele. Nad leiavad, et Euroopa Kohtu praktikast, eelkõige kohtuotsusest Federatie Nederlandse Vakvereniging jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:489">EU:C:2017:489</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tuleneb, et põhikohtuasjas kõne all olevat kohtulikku saneerimismenetlust ei algatatud mitte vara likvideerimise abil võlausaldajatele hüvitise maksmiseks, vaid asjaomase ettevõtja tegevuse jätkamiseks. Seepärast leiavad nad, et see menetlus ei kuulu direktiivi 2001/23 artikli 5 lõike 1 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Belgia valitsus ja Prefaco seevastu väidavad, et saneerimismenetlust ülemineku kaudu kohtu järelevalve all tuleb pidada likvideerimismenetluseks ja et seega vastab põhikohtuasjas vaidluse all olev üleminek direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 osutatud tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel pean vajalikuks kõigepealt esitada mõned üldised kaalutlused ettevõtjate restruktureerimise protsesside arengu kohta Euroopa Liidus. Need kaalutlused näivad mulle tarvilikud mitte ainult direktiivi 2001/23 õigusliku raamistiku määratlemiseks, vaid ka kõnealuse menetluse konteksti mõistmiseks. Nende kaalutluste alusel käsitlen seejärel direktiivi 2001/23 artikli 5 lõike 1 kohaldatavust ja põhjuseid, mille pärast on õigustatud selles artiklis ette nähtud erand kohaldamata jätta. Lõpuks käsitlen selle direktiivi artiklitega 3 ja 4 töötajatele antud õiguste kaitse süsteemi ulatust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ettevõtjate restruktureerimise protsessi areng liidus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Nõukogu võttis 1974. aastal majanduskriisi oludes vastu otsuse, mis nägi ette hulga meetmeid, mille komisjon kohustus nõukogule nimetatud aasta jooksul esitama<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Nõukogu <DATE ISO="19740121">21. jaanuari 1974. aasta</DATE> otsus sotsiaalvaldkonna tegevuskava kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="013" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1974">EÜT 1974, C 13, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>. Nende meetmete hulgas oli kaks direktiiviettepanekut liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, millest esimene käsitles kollektiivseid koondamisi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Nõukogu <DATE ISO="19750217">17. veebruari 1975. aasta</DATE> direktiiv 75/129/EMÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="048" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1975">EÜT 1975, L 48, lk 29</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ja teine õiguste ja eeliste kaitset ettevõtjate omandiõiguse vahetumise korral, eelkõige ühinemise korral<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Nõukogu <DATE ISO="19770214">14. veebruari 1977. aasta</DATE> direktiiv 77/187/EMÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="061" PAGE.FIRST="26" DATE.PUB="1977">EÜT 1977, L 61, lk 26</REF.DOC.OJ>). See direktiiv asendati direktiiviga 2001/23.</P></NOTE>. Need direktiivid kehtestati 1970ndate aastate jooksul töötajate õiguste kaitseks, reaktsioonina pärast 1970ndate alguse majanduskriisi toimunud restruktureerimistele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt eelkõige Blanpain, R., <HT TYPE="ITALIC">European Labour Law</HT>, Wolters Kluwer, 2010, lk 680.</P></NOTE>. 1980ndatel võeti vastu kolmas direktiiv: direktiiv 80/987/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Nõukogu <DATE ISO="19801020">20. oktoobri 1980. aasta</DATE> direktiiv töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="283" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="1980">EÜT 1980, L 283, lk 23</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 217).</P></NOTE> tööandja maksejõuetuse kohta, täiendades nii niinimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>restruktureerimise direktiive<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>. Kõikide nende direktiivide põhjendustest nähtus, et liikmesriikide vahel kollektiivse koondamise korra ja menetluste ning töötajate kaitse osas tööandja restruktureerimise või maksejõuetuse korral endiselt esinevad erinevused võivad otseselt mõjutada ühisturu toimimist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Need direktiivid vaadati 1990ndatel ja 2000ndate aastate alguses üle<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Direktiivi 75/129 muudeti nõukogu <DATE ISO="19920624">24. juuni 1992. aasta</DATE> direktiiviga 92/56/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="245" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 245, lk 3</REF.DOC.OJ>) ja kodifitseeriti nõukogu <DATE ISO="19980720">20. juuli 1998. aasta</DATE> direktiiviga 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="225" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 225, lk 16</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/03, lk 327). Direktiivi 80/987 muudeti 1980ndate ja 2000ndate aastate jooksul mitu korda ja oluliselt (vt selle direktiivi I lisa A ja B osa). Selguse ja ratsionaalsuse huvides see direktiiv kodifitseeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081022">22. oktoobri 2008. aasta</DATE> direktiiviga 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="283" PAGE.FIRST="36" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 283, lk 36</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>. Nendesse tehtud muudatustes võeti arvesse restruktureerimiste riikideülest mõõdet, tugevdades nende ennetusmehhanisme<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt ettepanek: nõukogu <DATE ISO="19940908">8. septembri 1994. aasta</DATE> direktiiv ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, KOM(94) 300 (lõplik), lk 3. Vt ka Rodière, P., <HT TYPE="ITALIC">Droit social de l’Union européenne</HT>, LDGD, 2014, lk 422, ja Barnard, C., <HT TYPE="ITALIC">EU Employment Law</HT>, 4. trükk, Oxford University Press, 2012, lk 577.</P></NOTE>. Konkreetselt direktiivi 77/187 muudeti kõigepealt direktiiviga 98/50/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Nõukogu <DATE ISO="19980629">29. juuni 1998. aasta</DATE> direktiiv 98/50/EÜ, millega muudetakse direktiivi 77/187 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="201" PAGE.FIRST="88" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 201, lk 88</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ja seejärel kodifitseeriti direktiiviga 2001/23<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Mõni aasta hiljem avaldati komisjoni <DATE ISO="20120117">17. jaanuari 2012. aasta</DATE> roheline raamat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud?<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, KOM(2012) 7 (lõplik) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>roheline raamat<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>). Sellest dokumendist nähtub, et selle eesmärk oli nimelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>anda […] panus kõikide asjaomaste poolte vahelise sünergia parandamisse restruktureerimise ja muutustega kohanemisega seotud probleemidega tegelemisel<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> (lk 2).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Nende kolme direktiivi eesmärk oli ühelt poolt hõlbustada ettevõtjate restruktureerimisi, et muuta neid konkurentsivõimelisemateks ja tõhusamateks, ning teiselt poolt käsitleda restruktureerimisotsuste negatiivseid tagajärgi ja leevendada nende mõju<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt Barnard, C., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 577: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>In this respect the Directives were intended both to encourage a greater degree of industrial democracy and to provide an element of social protection.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></P></NOTE>. Sel viisil aitasid need direktiivid majanduslanguse šokki pehmendada ja leevendada kriisi ajal toimunud restruktureerimistehingute negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, COM(2013) 882 final, lk 5. Vt ka Barnard, C., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 578.</P></NOTE>. Tuleks märkida, et komisjon esitas hiljuti sama käsitlusviisi kohaselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Rohelise raamatu jätkuks ja järgides Euroopa Parlamendi üleskutset ELTL artikli 225 alusel parlamendi <DATE ISO="20130115">15. jaanuari 2013. aasta</DATE> resolutsioonis töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta (mida nimetatakse ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Cercasi raportiks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) esitas komisjon muutusteks ja restruktureerimiseks valmisoleku raamistiku eesmärgiga hõlbustada investeeringuid inimkapitali ning võimaldada paigutada inimressursse ümber suure kasvupotentsiaaliga valdkondadesse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse vastavalt strateegiale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Euroopa 2020<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, COM(2013) 882 final, lk 3.</P></NOTE> direktiiviettepaneku ennetavate restruktureerimisraamistike kohta ettevõtjate kaitse kultuuri tugevdamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Ettepanek: [Euroopa] Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi 2012/30/EL, COM(2016) 723 final. Selle ettepaneku põhjendustest 1, 2 ja 12 nähtub, et selle eesmärk on eelkõige eemaldada kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse kasutamise takistused, mis on tingitud erinevustest liikmesriikide õigusnormide ning ennetava restruktureerimise, maksejõuetuse ja uue võimaluse andmise menetluste vahel. Seda silmas pidades on selles ettepanekus rõhutatud, et tulevase direktiiviga tagatakse, et rahalistes raskustes olevatel elujõulistel ettevõtjatel oleks juurdepääs tõhusatele riiklikele ennetava restruktureerimise raamistikele, mis võimaldavad neil tegevust jätkata.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>See ettevõtjate nii riikide kui ka liidu tasemel restruktureerimise protsesside arengu meeldetuletus võimaldab täielikult hoomata direktiivi 2001/23 konteksti, et analüüsida eelotsusetaotluse esitanud kohtu eelotsuse küsimust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud erandi kohaldatavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Erandi väljatöötamine kohtupraktikas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Algselt ei olnud direktiivis 77/187 ette nähtud erandit selle direktiivi kohaldamisest ettevõtja ülemineku korral pankrotimenetluse või analoogse menetluse raamistikus. Niisugune erand lisati direktiivi 77/187 teksti alles direktiiviga 98/50, sellest sai direktiivi 77/187 artikkel 4a, ja see on nüüdseks ette nähtud direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1. Direktiivi 98/50 põhjenduse 3 kohaselt oli selle direktiivi eesmärk muuta direktiivi 77/187, nimelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, mida ma järgnevalt seega lühidalt käsitlen<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:241">EU:C:2017:241</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus töötas selle erandi direktiivi 77/187 tagatistest välja oma kohtuotsustes Abels<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="19850207">7. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>(C</NAME.CASE><NO.CASE>135/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:55">EU:C:1985:55</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Selles kohtuasjas arutati ettevõtja võõrandamist pankrotimenetluse raames, mida reguleeris Madalmaade õigus. Vt ka <DATE ISO="19850207">7. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wendelboe jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>19/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:54">EU:C:1985:54</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19850207">7. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Botzen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>186/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:58">EU:C:1985:58</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19850207">7. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Industriebond FNV ja Federatie Nederlandse Vakbeweging</NAME.CASE> (<NO.CASE>179/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:57">EU:C:1985:57</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, d’Urso jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="19910725">25. juuli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑362/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:326">EU:C:1991:326</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Selles kohtuotsuses otsustas Euroopa Kohus direktiivi 77/187 kohaldatavuse üle Itaalia õiguses ette nähtud ettevõtjate erakorralise haldamise korral.</P></NOTE>, Spano jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="19951207">7. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑472/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:421">EU:C:1995:421</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Selles kohtuasjas tuli Euroopa Kohtul kindlaks määrata, kas direktiiv 77/187 on kohaldatav niisuguse ettevõtja üleminekule, mille puhul on Itaalia õiguse alusel tuvastatud kriisiolukord. Vt sama õigusakti kohta <DATE ISO="20090611">11. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑561/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:363">EU:C:2009:363</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Dethier Équipement<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><DATE ISO="19980312">12. märtsi 1998. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑319/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:99">EU:C:1998:99</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). See kohtuasi puudutas direktiivi 77/187 kohaldatavust ettevõtja üleminekule Belgia äriühingute kohtuliku likvideerimise menetluses.</P></NOTE>. Kõigepealt otsustas Euroopa Kohus, olles meelde tuletanud, et selle direktiivi eesmärk oli takistada seda, et restruktureerimine toimub ühtsel turul töötajate kahjuks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="19850207">7. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abels</NAME.CASE> (<NO.CASE>135/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:55">EU:C:1985:55</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="19910725">25. juuli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>d’Urso jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:326">EU:C:1991:326</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja põhjendanud seda erandit pankrotiõiguse eripäraga, et direktiivi 77/187 ei kohaldata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>ettevõtjate üleminekule […] olukorras, kus on välja kuulutatud võõrandaja pankrot eesmärgiga likvideerida võõrandaja vara pädeva kohtu järelevalve all<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="19850207">7. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abels</NAME.CASE> (<NO.CASE>135/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:55">EU:C:1985:55</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="19910725">25. juuli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>d’Urso jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:326">EU:C:1991:326</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, ilma et see piiraks siiski liikmesriikide võimalust kohaldada niisugusele üleminekule autonoomselt selle direktiivi põhimõtteid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="19850207">7. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abels</NAME.CASE> (<NO.CASE>135/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:55">EU:C:1985:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Euroopa Kohus täpsustas, et direktiiv 77/187 on siiski kohaldatav ettevõtja üleminekule maksetähtaja pikendamise menetluse raames, mis toimub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>pankrotile eelnevas staadiumis, mille puhul kohtu kontroll on piiratum ning mille eesmärk on esmajoones kaitsta ettevõtte vara ja vajaduse korral jätkata ettevõtte tegevust tulevikus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="19850207">7. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abels</NAME.CASE> (<NO.CASE>135/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:55">EU:C:1985:55</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ning vt ka kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:241">EU:C:2017:241</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus täpsustas seejärel, et liikmesriikide õigussüsteemide erinevusi arvestades ei võimalda direktiivi 77/187 kohaldamisala kindlaks määrata ainuüksi kriteerium, mis puudutab selle kontrolli ulatust, mida kohus menetluse üle teostab<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt <DATE ISO="19910725">25. juuli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>d’Urso jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:326">EU:C:1991:326</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Euroopa Kohus kinnitas, et järelikult on otsustav kriteerium, mida tuleb arvesse võtta selleks, et teha kindlaks, kas direktiiv 77/187 on kohaldatav ettevõtja üleminekule haldus- või kohtumenetluse raames, <HT TYPE="ITALIC">kõnealuse menetlusega taotletav eesmärk</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt <DATE ISO="19910725">25. juuli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>d’Urso jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:326">EU:C:1991:326</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="19951207">7. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Spano jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:421">EU:C:1995:421</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Tuleks märkida, et eespool viidatud kohtuotsuses d’Urso oli kõnealuse menetluse eesmärk anda ettevõtjale teatav stabiilsus, mis võimaldaks tal tagada oma tegevus tulevikus (punkt 32). Eespool viidatud kohtuotsuses Spano oli eesmärk ettevõtja majandusliku käitamise jätkumine ilma tootmistegevuse olulise katkestuseta, soodustades nii selle hiljem ülevõtmist (punktid 27 ja 28).</P></NOTE>. Selle põhjal leidis Euroopa Kohus, et üleminek menetluse raames, mis on algatatud võlgniku <HT TYPE="ITALIC">vara likvideerimiseks</HT> võlausaldajate nõuete kollektiivse tasumise eesmärgil, jääb direktiivi 77/187 kohaldamisalast välja ja et seevastu üleminek, mis toimub menetluse raames, mille <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>eesmärk on ennekõike<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> tagada <HT TYPE="ITALIC">ettevõtja äritegevuse jätkumine</HT>, kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="19910725">25. juuli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>d’Urso jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:326">EU:C:1991:326</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtujurist Van Gerveni ettepanek, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasjas d’Urso jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:228">EU:C:1991:228</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus kinnitas seejärel seda kriteeriumit ja täpsustas, et arvestades tõika, et kõne all oleva menetluse eesmärk oli soodustada ettevõtte tegevuse jätkumist seisundi edaspidise paranemise huvides ning et erinevalt pankrotimenetlusest ei hõlmanud see kohtulikku kontrolli, ettevõtte vara haldamise meetmeid ega tasumise edasilükkamist, ei olnud selle menetluse majandusliku ja sotsiaalse eesmärgi tõttu järelikult põhjendatud, et asjaomase ettevõtja ülemineku korral jäid selle <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>töötajad ilma neile [direktiiviga 77/187] ette nähtud õigustest<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="19951207">7. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Spano jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:421">EU:C:1995:421</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="19910725">25. juuli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>d’Urso jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:326">EU:C:1991:326</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Lõpuks lisas Euroopa Kohus menetluse eesmärgi kriteeriumile teise võimalusena <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>menetluse normide<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> arvessevõtmise kriteeriumi. Nii otsustas ta, et lisaks menetluse eesmärgi kriteeriumile <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>tuleb ka arvestada kõnealuse menetluse norme ja iseäranis neid, mille tagajärg on ettevõtte tegevuse jätkumine või lõppemine, ning direktiivi 77/187 eesmärke<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="19980312">12. märtsi 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dethier Équipement</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:99">EU:C:1998:99</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus otsustas, et kuigi selles kohtuasjas oli kõnealuse menetluse eesmärk vara likvideerimine, oli kohtulikult likvideeritava ettevõtte olukorral mitmeid märkimisväärseid erinevusi võrreldes maksejõuetu ettevõtja olukorraga, eriti mis puudutab likvideerija määramist ja ülesandeid. Vt nende erinevuste kohta selle kohtuotsuse punkt 9. Vt ka 12. novembri, 1998. kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Europièces</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:532">EU:C:1998:532</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus kohaldas Belgia õiguses ette nähtud vabatahtlikule likvideerimismenetlusele <DATE ISO="19980312">12. märtsi 1998. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dethier Équipement</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:99">EU:C:1998:99</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) välja arendatud kriteeriumeid.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Lähtudes eelkirjeldatud kohtupraktika põhimõtetest, mille on välja töötanud Euroopa Kohus, ja mis on kodifitseeritud direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1, tulebki tõlgendada selles õigusnormis sätestatud erandit.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2001/23 artikli 5 lõike 1 tõlgendamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui eelmistes punktides nimetatud kohtupraktika põhimõtted kodifitseeriti direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1, tõlgendas Euroopa Kohus seda õigusnormi esimest korda <DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses Federatie Nederlandse Vakvereniging jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:489">EU:C:2017:489</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>. Selles kohtuotsuses otsustas Euroopa Kohus direktiivi 2001/23 kohaldatavuse üle ettevõtja üleminekule, mis toimus pärast pankroti väljakuulutamist Madalmaade õiguses ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">pre-pack</HT>-tehingu kontekstis, kus tehing oli ette valmistatud enne pankroti väljakuulutamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Selle <HT TYPE="ITALIC">pre-pack</HT>-tehingu eesmärk on valmistada väga üksikasjalikult ette ettevõtja võõrandamise kõikvõimalikud üksikasjad, et pärast pankroti väljakuulutamist oleks võimalik kiirelt taaskäivitada jätkusuutlikud ettevõtte üksused, vältimaks katkestust, mille põhjustaks tegevuse järsk lõpetamine pankroti väljakuulutamise hetkel, et säiliksid ettevõtte väärtus ja töökohad. <DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:489">EU:C:2017:489</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Sellega seoses sedastas Euroopa Kohus esiteks, et direktiivi 2001/23 põhjendusest 3 tuleneb, et direktiivi eesmärk on kaitsta töötajaid, tagades eelkõige nende õiguste kaitse tööandja vahetumise korral. Selleks on ühelt poolt direktiivi artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud, et võõrandaja töölepingust või töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused, mis kehtivad ülemineku kuupäeval, lähevad sellise ülemineku tagajärjel üle omandajale. Teiseks kaitseb direktiivi 2001/23 artikli 4 lõige 1 töötajaid igasuguse koondamise eest, mille võõrandaja või omandaja võtab ette ainuüksi ülemineku tõttu. Euroopa Kohus märkis samuti, et direktiivi 2001/23 artikli 5 lõige 1 näeb erandina ette, et selle direktiivi artiklite 3 ja 4 kaitsekorda ei kohaldata ettevõtja ülemineku suhtes, mis toimub selles sättes täpsustatud tingimustel, kui liikmesriigid ei näe ette teisiti<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt <DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:489">EU:C:2017:489</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Käesoleva kohtuasja kohta tuleb märkida, et eelotsusetaotlusest ei nähtu, et asjaomane liikmesriik oleks kasutanud võimalust rakendada direktiivi 2001/23 artiklites 3 ja 4 kehtestatud töötajate kaitse korda asjaoludel, mis õigustavad selle direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaldamist, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul. Järelikult on see õigusnorm kohaldatav niisugusele asjale, nagu on kõne all põhikohtuasjas, siiski tingimusel, et menetlus vastab selles sättes kehtestatud tingimustele (vt punktid 42 ja 43), mida ma analüüsin järgnevalt. Vt selle direktiivi artikli 5 lõiked 2 ja 3. Kõnealuste õigusnormide kohta vt <DATE ISO="20150128">28. jaanuari 2015. aasta</DATE> määrust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gimnasio Deportivo San Andrés</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑688/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:46">EU:C:2015:46</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus kontrollis teiseks, kas selles kohtuasjas kõne all olev menetlus vastab direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud tingimustele. Kui Euroopa Kohus oli tuvastanud, et riigisiseste õigusnormide kohaselt oli <HT TYPE="ITALIC">pre-pack</HT>-tehing ette valmistatud enne pankroti väljakuulutamist, kuid oli tehtud pärast seda, ning et seepärast võib see tehing kuuluda mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>pankrotimenetlus<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> alla direktiivi 2001/23 artikli 5 lõike 1 tähenduses, asus Euroopa Kohus siiski seisukohale, et kuna selle tehingu põhieesmärk on pankrotis ettevõtja säilitamine, ei vasta see tehing nõudele, et kõnealune menetlus peab olema algatatud võõrandaja varade likvideerimiseks. Selle kohta täpsustas Euroopa Kohus, et ainuüksi asjaolu, et <HT TYPE="ITALIC">pre-pack</HT>-tehingu eesmärk on ka maksimeerida võlausaldajate nõuete rahuldamine, ei saa muuta seda võõrandaja varade likvideerimiseks algatatud menetluseks<?PAGE NO="10"?> direktiivi 2001/23 artikli 5 lõike 1 tähenduses. Euroopa Kohus leidis samuti, et selle tehingu raames ei vasta asjaolu, et avalik-õiguslik asutus ei teosta ajutise halduri ja ajutise pankrotikohtuniku suhtes kontrolli, direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 kehtestatud niisuguse avaliku-õigusliku asutuse kontrolli tingimusele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt <DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:489">EU:C:2017:489</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Neid elemente arvestades otsustas Euroopa Kohus, et niisugune <HT TYPE="ITALIC">pre-pack</HT>-tehing ei vasta kõikidele selles õigusnormis ette nähtud tingimustele ja et järelikult ei või direktiivi 2001/23 artiklites 3 ja 4 ette nähtud kaitsekorrast erandit teha<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt <DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:489">EU:C:2017:489</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Seda tehes kinnitas Euroopa Kohus oma varasemas kohtupraktikas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 42–47.</P></NOTE> välja kujundatud tõlgendamiskriteeriumeid, kohandades neid kõnealuse Madalmaade õiguses ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">pre-pack</HT>-tehingu eripärale, eriti mis puutub kõnealuse menetluse avaliku kontrolli astmesse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Euroopa Kohus märkis, et Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et <HT TYPE="ITALIC">pre-pack</HT>-tehingut ei hallatud mitte kohtu kontrolli all, vaid seda haldas ettevõtja juhtkond, kes pidas läbirääkimisi ja võttis vastu otsuseid, mis valmistasid ette maksejõuetu ettevõtja müüki (punkt 54).</P></NOTE> ja eesmärki, kusjuures seda viimast pidas Euroopa Kohus põhikriteeriumiks, ilma et ta võtaks selle menetluse raames arvesse subsidiaarsuse kriteeriumit selle tehingu tingimuste suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt subsidiaarsuse kriteeriumi kohta <DATE ISO="19980312">12. märtsi 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dethier Équipement</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:99">EU:C:1998:99</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 46.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2001/23 artiklites 3 ja 4 ette nähtud töötajate kaitse korra kohaldatavus ettevõtja ülemineku korral, mis toimub saneerimismenetluses ülemineku kaudu kohtu järelevalve all</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Esitatud kaalutluste põhjal analüüsin nüüd, kas ettevõtja üleminek, mis toimub saneerimismenetluses ülemineku kaudu kohtu järelevalve all, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kuulub direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud erandi alla või mitte ning kas järelikult selle direktiivi artiklites 3 ja 4 ette nähtud töötajate kaitse kord on niisugusele olukorrale kohaldatav või mitte. Tuleb seega kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olev menetlus vastab direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 sätestatud kumulatiivsetele tingimustele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt <DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:489">EU:C:2017:489</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb meelde tuletada, et kuna selle õigusnormiga muudetakse töötajate kaitse kord teatavatel ettevõtja ülemineku juhtudel põhimõtteliselt kohaldamatuks ja kaldutakse selliselt direktiivi 2001/23 aluseks olevast põhieesmärgist kõrvale, tuleb seda õigusnormi tingimata tõlgendada kitsalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt <DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:489">EU:C:2017:489</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Ükski põhikohtuasja pooltest ei väitnud, et saneerimismenetlust ülemineku kaudu kohtu järelevalve all võib käsitada pankrotimenetlusena<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Näib, et ainult komisjon on põhimõtteliselt sellel seisukohal oma kirjalikes seisukohtades, millest nähtub, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>üleminekut kohtu järelevalve all […] tuleb käsitada pankrotimenetlusena […]<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>. Komisjon märkis siiski kohtuistungil, et tema seisukohtades on trükiviga, mis võib jätta mulje, et ta pooldab seda seisukohta, ja ta märkis, et tema seisukohtade punkti 28 tuleb lugeda järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>[Ü]leminekut kohtu järelevalve all <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> või käsitada pankrotimenetlusena […]<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>. (Kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>. Prefaco väitis siiski, et LCEga ette nähtud menetlus on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>ajutine kaitsering pankroti vastu<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> ja et viimati nimetatud menetlus on väga sarnane põhikohtuasjas kõne all oleva menetlusega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Belgia valitsus väidab, et saneerimismenetlus ülemineku kaudu kohtu järelevalve all on sõnaselgelt märgitud määruse (EÜ) nr 1346/2000<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Nõukogu <DATE ISO="20000529">29. mai 2000. aasta</DATE> määrus maksejõuetusmenetluse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="160" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 160, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/01, lk 191), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="20110609">9. juuni 2011. aasta</DATE> rakendusmäärusega (EL) nr 583/2011 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="160" PAGE.FIRST="52" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 160, lk 52</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>määrus nr 1346/2000<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>). Prefaco viitab ka määruse nr 1346/2000 A ja C lisadele, kus C lisas on täpsustatud, et põhikohtuasjas kõne all olevas menetluses määratud kohtu järelevalveisikut tuleb pidada pankrotihalduriks.</P></NOTE> B lisas Belgia puhul nimetatud likvideerimismenetluste hulgas ja et kuna selle menetluse laad on selles lisas kehtestatud, kuulub see menetlus direktiivi 2001/23 artikli 5 lõike 1 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Ma ei jaga seda seisukohta. Minu arvates ei ole küsimuses, kas põhikohtuasjas kõne all olevat menetlust saab kvalifitseerida likvideerimismenetluseks, määrav, et seda menetlust on nimetatud määruse nr 1346/2000 B lisas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb kõigepealt nentida, et kohtualluvuse eeskirjad ja liidu rahvusvahelise eraõiguse normidega ette nähtud kohaldatav õigus ei piira mingil määral riigisiseste materiaalõiguse normide kohaldamist. Määrus nr 1346/2000 kuulub õiguslikku raamistikku, mille kaudu Euroopa Liit arendab õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades, millel on piiriülene mõju, samas kui direktiiviga 2001/23 ühtlustatakse materiaalõiguse normid ja see direktiiv kehtib põhimõtteliselt kõigi ettevõtjate üleminekute kohta. Seepärast on selle direktiiviga kehtestatud liidus töötajate kaitse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>universaalne standard<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> ettevõtja ülemineku raames<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt mõistete järjepidevuse kohta liidu õiguses minu <DATE ISO="20190122">22. jaanuari 2019. aasta</DATE> ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pillar Securitisation</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑694/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:44">EU:C:2019:44</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Teiseks, kui maksejõuetus- või likvideerimismenetlus on kantud määruse nr 1346/2000 A või B lisasse, siis tuleb arvestada, et see kuulub selle määruse kohaldamisalasse ja seda menetlust tuleb seega käsitada maksejõuetuse või likvideerimise olukorraks ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>selle määruse tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt <DATE ISO="20121122">22. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bank Handlowy ja Adamiak</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑116/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:739">EU:C:2012:739</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et Prantsuse kaitsemeetmete <HT TYPE="ITALIC">sauvegarde</HT> menetlus kuulub määruse nr 1346/2000 <HT TYPE="ITALIC">kohaldamisalasse</HT>, sest see on loetletud selle määruse A lisas loetletud menetluste hulgas. Siiski on mõned autorid väljendanud kahtlust selles, kas see menetlus vastab nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Vt eelkõige Jault-Seseke, F., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>Le règlement 2015/848: le vin nouveau et les vieilles outres<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue critique de droit international privé</HT>, 2016, lk 21, punkt 18; Burkhard, H., Oberhammer, P., Bariatti, S., Koller, Ch., Björn, L., Requejo Isidro, M., Villata, F.C. (toimetajad), <HT TYPE="ITALIC">The Implementation of the New Insolvency Regulation: Improving Cooperation and Mutual Trust</HT>, Nomos, 2017, lk 65.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul, nagu käesoleva ettepaneku punktist 7 nähtub, ei saa seni, kuni kohus ei ole saneerimisavalduse üle otsustanud, võlgniku pankrotti välja kuulutada ja – äriühingu puhul – ei saa äriühingut kohtulikult lõpetada. Järelikult ei vasta käesoleva ettepaneku punktides 42–51 analüüsitud kohtupraktika seisukohast niisugune menetlus, mis võib välja viia pankrotini, ilma et selline tagajärg oleks siiski süstemaatiline, tingimusele, et võõrandaja suhtes peab olema algatatud pankrotimenetlus või analoogne menetlus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Rohkest Belgia kohtupraktikast, millele viitab oma kirjalikes seisukohtades C. Plessers, nähtub, et üleminek kohtu järelevalve all <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>toimub enne pankrotti ja selle eesmärk ongi just seda äärmuslikku otsust vältida<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>. Vt selle kohta Vandersnickt, C., <HT TYPE="ITALIC">Overgang van onderneming krachtens overeenkomst. Het materieel toepassingsgebied van de richtlijn 2001/23/EG</HT>, seeria <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>Sociale praktijkstudies<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, Malines, Wolters‑Kluwer, 2015, lk 116.</P></NOTE>, ning seega ei kuulu see menetlus mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>pankrotimenetlus<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> alla direktiivi 2001/23 artikli 5 lõike 1 tähenduses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>C. Plessersi kirjalikest seisukohtadest ilmnes, et nii ettevalmistavates materjalides kui ka Belgia kohtupraktikas on alati tunnistatud, et põhikohtuasjas kõne all olev menetlus ei ole likvideerimismenetlus, vaid on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>ette nähtud pankroti alternatiivina<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>. Vt Doc Parl., Chambre, 2007, DEC 52 0160/001, lk 7. See dokument, millele on Euroopa Kohtule esitatud toimikus viidatud, ja kohtuistungil komisjoni nimetatud ametlik veebisait restruktureerimismenetluste kohta on kättesaadav järgmisel aadressil: http://socialsante.wallonie.be/surendettement/professionnel/?q=procedures-restructuration-reorganisation. Vt ka parlamendi koja 2008-09, dokument DOC 52-0160/055, lk 32.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Asun nüüd analüüsima, kas põhikohtuasjas kõne all olev menetlus vastab direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimusele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Võõrandaja suhtes peab olema algatatud pankrotimenetlus või analoogne maksejõuetusmenetlus võõrandaja vara likvideerimiseks</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 on nõutud, et võõrandaja suhtes peab olema algatatud pankrotimenetlus või analoogne maksejõuetusmenetlus tema vara likvideerimiseks. Selles suhtes, nagu Euroopa Kohtu praktikast nähtub, ei vasta menetlus, mille eesmärk on asjaomase ettevõtja tegevuse jätkumine, sellele tingimusele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="19910725">25. juuli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>d’Urso jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:326">EU:C:1991:326</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19951207">7. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Spano jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:421">EU:C:1995:421</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:489">EU:C:2017:489</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Mis puutub nende kahte tüüpi menetluse erinevustesse, siis on Euroopa Kohus otsustanud, et menetluse eesmärk on tegevuse jätkumine, kui sellega soovitakse säilitada ettevõtte või tema elujõuliste osade tegevus. Seevastu varade likvideerimise menetluse eesmärk on maksimeerida võlausaldajate nõuete kollektiivne rahuldamine. Kuigi konkreetses menetluses ei ole välistatud nende kahe eesmärgi teatav kattumine, on ettevõtte tegevuse jätkumise eesmärgiga menetluse põhieesmärk igal juhul asjaomase ettevõtte säilitamine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt <DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:489">EU:C:2017:489</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Federatie Nederlandse Vakvereniging jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:241">EU:C:2017:241</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Selleks et kindlaks määrata, kas käesoleval juhul on võõrandaja suhtes algatatud pankrotimenetlus või analoogne maksejõuetusmenetlus tema vara likvideerimiseks, tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Esiteks nähtub Belgia valitsuse kirjalikest seisukohtadest, et LCE artikli 23 kohaselt algatatakse kohtulik saneerimismenetlus kohe, kui ettevõtja tegevuse jätkumine on ohus. Selle sätte kohaselt eeldatakse, et see jätkumine on igal juhul ohus, kui netovara on kahjumi tõttu vähenenud alla poole äriühingu kapitalist. LCE artikli 16 kohaselt on saneerimismenetluse eesmärk säilitada kohtuniku kontrolli all <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>raskustes oleva ettevõtte kogu või osalise tegevuse <HT TYPE="ITALIC">järjepidevus</HT><QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. See võimaldab anda tööandjale, kelle ettevõtte puhul tunnistatakse, et see on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>raskustes<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> selle õigusnormi tähenduses, mitu kuud pikendust selleks, et võimaldada tal sõlmida kompromiss või jõuda võlausaldajatega kokkuleppele saneerimiskavas, või võimaldada üleminek kohtuliku järelevalve all, nagu on kõne all põhikohtuasjas. Lisaks, nagu nähtub LCE artiklist 22, võimaldab see pikendus tööandjal teha ümberkorraldusi, olles seejuures kaitstud võlausaldajate võetud rakendusmeetmete eest, ja eelkõige äriühingu pankroti väljakuulutamise eest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 11.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb rõhutada, et eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et vastavalt LCE artikli 59 lõike 1 esimesele lõigule on kohtu järelevalve all ülemineku kaudu toimuva saneerimismenetluse eesmärk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>ettevõtja või selle tegevuse täielik või osaline<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> üleminek ja et selleks võib anda korralduse kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/><HT TYPE="ITALIC">tagada [selle tegevuse] jätkumine</HT>, kui võlgnik annab selleks nõusoleku saneerimisavalduses või hiljem menetluse käigus<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 11 ja 12. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kolmandaks ja viimaseks on oluline märkida, nagu rõhutas eelotsusetaotluse esitanud kohus, et käesoleval juhul on selge, et rechtbank van koophandel te Hasselt (Hasselti kaubanduskohus) andis korralduse üleminekuks kohtuliku järelevalve all eesmärgiga säilitada vastavalt LCE artikli 59 lõike 1 esimesele lõigule äriühing Echo või selle tegevus täielikult või osaliselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seepärast järeldan ma, et sellist menetlust tuleb pidada menetluseks, mille põhieesmärk on raskustes ettevõtja täielikult või osaliselt säilitamine, mistõttu ei saa sellele vastavalt käesoleva ettepaneku punktis 44 ja 50 viidatud kohtupraktikale direktiivi 2001/23 artikli 5 lõiget 1 kohaldada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Pankrotimenetlus või analoogne maksejõuetusmenetlus peab toimuma ametiasutuse kontrolli all</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud kolmanda tingimuse kohta märgin, et Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et vastavalt LCE artiklile 60 määratakse kohtuotsuses, millega antakse korraldus üleminekuks, kohtu järelevalveisik, kes vastutab ülemineku korraldamise ja läbiviimise eest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>võlgniku nimel ja arvel<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 8. Nimelt, kui järelevalveisik on kohtu nimetatud, püüab ta leida ja taotleb pakkumisi, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>tagades esmajärjekorras ettevõtja tegevuse täieliku või osalise säilimise, võttes arvesse võlausaldajate õigusi<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> (LCE artikli 62 esimene lõik). Kui sarnaseid pakkumisi on palju, eelistab järelevalveisik pakkumist, mis tagab töökohtade püsimise vastavalt läbiräägitud sotsiaalkokkuleppele (LCE artikli 62 teine lõik).</P></NOTE>. Nendel tingimustel olen ma arvamusel, et niisugune kontroll, mille ulatus on piiratum, ei vasta niisuguse ametiasutuse poolse kontrolli tingimusele, mis on sätestatud direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt <DATE ISO="19850207">7. veebruari 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abels</NAME.CASE> (<NO.CASE>135/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:55">EU:C:1985:55</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 43.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Eespool öeldust nähtub, et niisugune saneerimismenetlus ülemineku kaudu kohtu järelevalve all, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei vasta kõikidele direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud tingimustele, mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul, ja et järelikult ei saa selle direktiivi artiklites 3 ja 4 ette nähtud kaitsekorrast erandit teha.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Omandaja võimalus valida töötajad, kelle ta soovib üle võtta, direktiivi 2001/23 artiklite 3 ja 4 seisukohast</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et LCE artikli 61 lõike 4 alusel võib omandaja valida töötajad, kelle ta soovib üle võtta, tingimusel et valik rajaneb ühest küljest tehnilistel, majanduslikel ja organisatsioonilistel põhjustel, ning teiselt poolt, et see tehakse ilma keelatud eristamiseta. Seda õigusnormi arvestades tekib küsimus, kas direktiivi 2001/23 artiklitega 3 ja 4 on lubatud omandajal valida, nii nagu tuleneb LCE artikli 61 lõikest 4, töötajaid, kelle ta soovib üle võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt meelde tuletada, nagu Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud, et direktiivi 2001/23 eesmärk on tagada töötajate õiguste kaitse tööandja vahetumise korral nii, et neil oleks võimalik jätkata uue tööandja juures töötamist samadel tingimustel, nagu oli kokku lepitud võõrandajaga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt <DATE ISO="20081127">27. novembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Juuri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:656">EU:C:2008:656</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Selle direktiivi eesmärk on tagada nii palju kui võimalik töölepingu jätkumine omandajaga ilma muudatusteta, et asjaomased töötajad ei satuks vähem soodsasse olukorda ainuüksi üleminekust tulenevalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt <DATE ISO="19871217">17. detsembri 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ny Mølle Kro</NAME.CASE> (<NO.CASE>287/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:573">EU:C:1987:573</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20050526">26. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Celtec</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑478/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:321">EU:C:2005:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180807">7. augusti 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Colino Sigüenza</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:646">EU:C:2018:646</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Pealegi, nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud, kuna see kaitse on avaliku huvi küsimus ning ei ole seega töölepingu poolte otsustada, tuleb direktiivi eeskirju ja eelkõige neid, mis käsitlevad töötajate kaitset koondamise vastu ettevõtja ülemineku korral, pidada <HT TYPE="ITALIC">imperatiivseteks</HT> selles mõttes, et neist ei ole lubatud erandit teha selliselt, et see kahjustab töötajaid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt <DATE ISO="19880210">10. veebruari 1988. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foreningen af Arbejdsledere i Danmark</NAME.CASE> (<NO.CASE>324/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:72">EU:C:1988:72</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>Sellest järeldub, et asjaomastel töötajatel ei ole õigust neile direktiiviga antud õigustest loobuda, ja et neid õigusi ei ole lubatud vähendada, isegi töötajate nõusolekul<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> (punkt 15). Vt ka <DATE ISO="19961114">14. novembri 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rotsart de Hertaing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑305/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:435">EU:C:1996:435</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19980312">12. märtsi 1998</DATE>.aasta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dethier Équipement</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:99">EU:C:1998:99</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Samas tuleb samuti meelde tuletada, et – nagu nähtub direktiivi 2001/23 artikli 3 lõike 1 esimese lõigu sõnastusest – puudutab kaitse, mille tagamine on nimetatud direktiivi eesmärk, üksnes töötajaid, kellel on <HT TYPE="ITALIC">ülemineku kuupäeval</HT> kehtiv tööleping või töösuhe<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt <DATE ISO="20180807">7. augusti 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Colino Sigüenza</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:646">EU:C:2018:646</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Järelikult, kui vastupidine erisäte ei näe ette teisiti, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>saavad direktiivile 2001/23 tugineda üksnes töötajad, kellel on ülemineku kuupäeval kehtiv tööleping või töösuhe. Töölepingu või töösuhte olemasolu või puudumist sellel kuupäeval tuleb hinnata riigisisese õiguse alusel, kuid sealjuures kehtib siiski nõue pidada kinni selle direktiivi imperatiivsetest sätetest, mis reguleerivad töötajate kaitset töölepingu ülesütlemise korral ettevõtte ülemineku tõttu<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="19880615">15. juuni 1988. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bork International jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>101/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:308">EU:C:1988:308</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <DATE ISO="20180807">7. augusti 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Colino Sigüenza</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:646">EU:C:2018:646</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus ühelt poolt, et ülemineku kuupäevaks oli määratud <DATE ISO="20130422">22. aprill 2013</DATE>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kehtib asjaolu, et ülevõtmislepingus on üleminekukuupäevaks märgitud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>kahe tööpäeva jooksul pärast loa andmise kohtuotsuse kuupäeva<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, ainult lepingupoolte vahel ja sellele ei saa tugineda kolmandate isikute vastu, kes ei olnud selle lepingu pooled, nagu C. Plessers. See kohus lisab, et kohtu järelevalveisikud kinnitasid oma <DATE ISO="20130424">24. aprilli 2013. aasta</DATE> kirjas C. Plessersile samuti, et Echo tegevus oli lõppenud alates 22. aprillist 2013. Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 15.</P></NOTE> ja teiselt poolt, et C. Plessersi tööleping lõppes <DATE ISO="20130424">24. aprillil 2013</DATE>. See kohus rõhutab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>ei ole vähimatki kahtlust, et ülemineku kuupäeval (<DATE ISO="20130422">22. aprill 2013</DATE>) oli C. Plessers [võõrandajaga (Echo)] töölepinguga seotud<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. See kohus märgib samuti, et kohtu järelevalveisikud ütlesid töölepingu C. Plessersiga üles <DATE ISO="20130424">24. aprillil 2013</DATE>. Järelikult tuleb C. Plessers lugeda ülemineku kuupäeval võõrandaja töötajaks, millest tulenevalt läksid direktiivi 2001/23 artikli 3 alusel nimelt võõrandajast tööandja (Echo) kohustused tema suhtes automaatselt üle omandajale (Prefaco)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Tuleks meelde tuletada, et faktilisi asjaolusid hindama selleks, et kindlaks teha, kas direktiiv 2001/23 on kohaldatav, on pädev eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes arvesse Euroopa Kohtu antud tõlgendamiselemente. Vt <DATE ISO="19880615">15. juuni 1988. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bork International jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>101/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:308">EU:C:1988:308</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/23 artikli 4 lõikes 1 ette nähtud kaitse kohta tuleneb sellest õigusnormist ühelt poolt, et võõrandaja või omandaja ei või kasutada ettevõtja üleminekut iseenesest koondamise põhjusena, ja teiselt poolt, et see säte ei takista sellist koondamist, mis võib toimuda majanduslikel, tehnilistel või organisatsioonilistel põhjustel, mis toovad kaasa muudatusi tööjõus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20081016">16. oktoobri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kirtruna ja Vigano</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑313/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:574">EU:C:2008:574</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et asjaolu, et ettevõtja on tunnistatud kriisis olevaks, ei tähenda tingimata ja alati muudatusi tööjõus direktiivi 2001/23 artikli 4 lõike 1 tähenduses. Järelikult ei kujuta ettevõtte kriisis olevaks tunnistamise menetlus endast tingimata ja alati majanduslikku, tehnilist või organisatsioonilist põhjust, mis toob kaasa muudatusi tööjõus selle õigusnormi tähenduses. <DATE ISO="20090611">11. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑561/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:363">EU:C:2009:363</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Siinkohal olgu öeldud, nagu ka Euroopa Kohus on juba otsustanud, et selleks et teha kindlaks, kas tööleping öeldi direktiivi 2001/23 artikli 4 lõiget 1 rikkudes üles üksnes ülemineku tõttu, tuleb arvesse võtta töölepingu lõpetamise <HT TYPE="ITALIC">objektiivseid asjaolusid</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt <DATE ISO="19880615">15. juuni 1988. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bork International jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>101/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:308">EU:C:1988:308</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180807">7. augusti 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Colino Sigüenza</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:646">EU:C:2018:646</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Seega tuleneb niisugusel juhul nagu vaidluse all olev käesoleva ettepaneku punktidest 15 ja 73, et kõnealune koondamine jõustus kaks päeva pärast üleminekukuupäeva.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Samuti tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et ei piisa tõendamisest, et töölepingu lõpetamine on tingitud majanduslikest, tehnilistest või organisatsioonilistest põhjustest. Tuleb samuti tõendada, et need põhjused ei tulene otseselt ettevõtja üleminekust, mis oleks direktiivi 2001/23 artikli 4 lõike 1 rikkumine. Teisisõnu tuleb tõendada, et kõnealune koondamine on põhjustatud täiendavatest <HT TYPE="ITALIC">asjaoludest</HT>, mis lisanduvad nimetatud üleminekule. Just neid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>täiendavaid asjaolusid<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> võibki seega määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>majanduslike, tehniliste või organisatsiooniliste põhjustena<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> nimetatud artikli 4 lõike 1 tähenduses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Vt <DATE ISO="20081016">16. oktoobri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kirtruna ja Vigano</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑313/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:574">EU:C:2008:574</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Selles kohtuotsuses otsustas Euroopa Kohus, et direktiivi 2001/23 artikli 3 lõige 1 ei nõua ettevõtja ülemineku korral ettevõtja võõrandaja ning kolmanda isiku vahel sõlmitud äriruumide üürilepingu säilitamist, isegi kui nimetatud lepingu lõpetamise korral on oht, et see toob kaasa omandajale üle läinud töölepingute lõpetamise. Peale selle leidis Euroopa Kohus, et juhtumitel, mil koondamise põhjustavad täiendavad asjaolud, nagu kokkuleppe puudumine omandaja ja üürileandjate vahel uue üürilepingu osas, võimatus leida uusi äriruume või võimatus viia töötajaid üle tööle teistesse kauplustesse, võib need põhjused kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>majanduslikeks, tehnilisteks või organisatsioonilisteks põhjusteks<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> direktiivi 2001/23 artikli 4 lõike 1 tähenduses.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Seevastu on LCE artikli 61 lõike 4 alusel ainult omandajal õigus valida töötajad, kelle ta soovib või ei soovi üle võtta, isegi kui see valik tuleb teha tehnilistel, majanduslikel ja organisatsioonilistel põhjustel. Näib, et liikmesriigi õigusakt ei sea selle valiku ulatusele <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> piiranguid. Nagu aga komisjon õigesti märkis, on liikmesriigi kohtu kohus tagada direktiivi 2001/23 kasulik mõju. Sellest tulenevalt peaks liikmesriigi kohus saama ise hinnata majanduslikel, tehnilistel või organisatsioonilistel põhjustel koondamise vajadust, mis – nagu näib – ei ole käesoleval juhul nii. See oleks tal võimalik üksnes siis, kui kõik ettevõtja üleminekust puudutatud pooled teataksid talle ammendavalt õigustavad põhjused. Ainult soov vähendada ettevõtja ülevõtmise kulusid või ennetada või piirata rahalisi<?PAGE NO="15"?> probleeme ei ole järelikult õigustava põhjusena vastuvõetav<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Kohtujurist Van Gerveni sõnul ei ole mingit põhjust arvata, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>direktiiviga [on lubatud] mis tahes koondamine majanduslikel, tehnilistel või organisatsioonilistel põhjustel. Direktiiviga on nimelt sõnaselgelt keelatud koondamised, mis tulenevad ettevõtja üleminekust. Ainult siis, kui koondamised oleksid nagunii toimunud, näiteks, kui need on juba otsustatud enne, kui ettevõtja üleminek üldse kõne alla tuleb, oleks neile erand kohaldatav. Direktiivi artiklile 4 ei saa seega tugineda argumendina ettevõtja ülemineku tõttu osa töötajate koondamiseks<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> (kohtujurist Van Gerveni ettepanek kohtuasjas (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑362/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:228">EU:C:1991:228</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt joonealune märkus 65.</P></NOTE>. Lubada omandajal valida töötajad, kelle ta soovib üle võtta, muudaks direktiivi 2001/23 artiklid 3 ja 4 sisutühjaks. Menetlused, mis ei kuulu selle direktiivi kaitsekorda, on nimelt pankroti- või maksejõuetusmenetlused, mille eesmärk on võõrandaja vara likvideerimine ja mida reguleerib põhimõtteliselt direktiiv 2008/94. Seevastu, kuna kõnealuse menetluse eesmärk on ettevõtja tegevuse jätkumine, ei kuulu see menetlus direktiivi 2001/23 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erandi alla ja järelikult on omandaja võimalus töötajaid valida vastuolus selle direktiivi artiklitega 3 ja 4 ja seega selle kasuliku mõjuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt olen ma arvamusel, et direktiivi 2001/23, eriti selle artikleid 3 ja 4, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näevad ettevõtja ülemineku korral, mis toimub saneerimismenetluse raames ülemineku kaudu kohtu järelevalve all võõrandaja või tema tegevuse täielikult või osaliselt säilitamiseks, omandajale ette õiguse valida töötajad, kelle ta soovib üle võtta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata arbeidshof te Antwerpeni (Antwerpeni kõrgem töökohus, Belgia) küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20010312">12. märtsi 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et saneerimismenetlus ülemineku kaudu kohtu järelevalve all, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei vasta kõikidele selles õigusnormis sätestatud tingimustele, nii et selle puhul ei saa direktiivi artiklites 3 ja 4 ette nähtud kaitsekorrast erandit teha.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/23, eriti selle artikleid 3 ja 4, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näevad ettevõtja ülemineku korral, mis toimub saneerimismenetluse raames ülemineku kaudu kohtu järelevalve all, võõrandaja või tema tegevuse täielikult või osaliselt säilitamiseks, omandajale ette õiguse valida töötajad, kelle ta soovib üle võtta.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>