(1)

30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta (1), muudetud määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta (2) ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta (3). Raamistiku eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida ülemäärast eelarvepuudujääki. Samuti edendatakse sellega riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile, koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmisega.

(2)

Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kavadel peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et muu hulgas kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude (4) kavaga, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja tehakse investeeringud, millega lahendada Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja tegema investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(4)

Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.

(5)

Poola esitas 9. oktoobril 2024 nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 36 sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku, võttes arvesse Poola esitatud põhjendusi.

(6)

Riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade esitamisega tipneva dialoogi raamistamiseks edastas komisjon 21. juunil 2024 kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 9 Poolale võrdlustrajektoori (5). Komisjon avaldas võrdlustrajektoori 9. oktoobril 2024 (6). Võrdlustrajektoor on riskipõhine ja tagab, et valitsemissektori võlg on eelarve kohandamise perioodi lõpuks ja täiendavate eelarvemeetmete puudumisel pärast kohandamisperioodi usutavalt langustrendis või püsib keskpikal perioodil mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk viiakse kohandamisperioodil alla 3 % SKPst ja see püsib keskpikal perioodil allpool seda kontrollväärtust. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktile d ning artiklitele 7 ja 8 on võrdlustrajektoor kooskõlas ka eelarvepuudujäägi kontrollväärtusega, võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega ja eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega. Poola võrdlustrajektooriga nähakse ette, et komisjoni eelduste põhjal, mis olid 2024. aasta juunis esitatud eelnevate suuniste aluseks, ja eeldades nelja-aastast kohandamisperioodi, ei tohiks netokulude kasv ületada tabelis 1 esitatud väärtusi. See vastab netokulude keskmisele kasvule 4,5 % kohandamisperioodil (2025–2028).

Tabel 1. Võrdlustrajektoor, mille komisjon esitas Poolale 21. juunil 2024

(7)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Poola ja komisjon ajavahemikus 2024. aasta juulist oktoobrini tehnilist dialoogi. Dialoogi keskseks teemaks oli Poola kavandatud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused (eelkõige potentsiaalne SKP, intressimäärad, SKP deflaator ja eelarvekordajad), erandi tegemine edasilükkamise keelust, samuti selliste reformide ja investeeringute kavandatud elluviimine, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime ülesehitamise vallas.

(8)

Poola kavast nähtub, et kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis c ette nähtud üleminekusätetega ei ole toimunud määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõikes 3 ette nähtud konsultatsiooni asjaomaste riiklike sidusrühmadega (sealhulgas sotsiaalpartneritega). Samal ajal osales Poola kavas esitatud teabe kohaselt 2024. aasta septembris kodanikuühiskonna esindajate ja sotsiaalpartneritega peetud arutelus kavandatud reformide ja investeeringute üle riikliku Euroopa poolaasta rühma raames.

(9)

26. juulil 2024 tegi nõukogu kindlaks, et Poolal on ülemäärane eelarvepuudujääk, mis ei ole kooskõlas puudujäägi kriteeriumiga (7). Käesolev soovitus langeb kokku ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt esitatud nõukogu soovitusega valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Poolas (8). Nende soovituste samaaegne vastuvõtmine, mis on kohandatud ja põhjendatud üleminekuga uuele majandusjuhtimise raamistikule, tagab soovitatud kohandamiskavade kooskõla.

(10)

Nõukogu esitas 21. oktoobril 2024 Euroopa poolaasta raames Poolale riigipõhised soovitused (9).

(11)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.

(12)

Poola majandustegevus kasvas 2023. aastal 0,1 % tänu positiivsele netoekspordile ja stabiilsetele investeeringutele, samas kui laovarud ja eratarbimine andsid negatiivse panuse. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks majandus 2024. aastal kasvama 3,0 %, mis on tingitud stabiilsest era- ja avaliku sektori tarbimisest ja investeeringute positiivsest panusest. 2025. aastal peaks SKP reaalkasv olema 3,6 %, kuna tarbimise kasv on endiselt jõuline ja investeeritakse rohkem. 2026. aastal peaks SKP reaalkasv olema 3,1 %, tulenevalt era- ja avaliku sektori tarbimise ja investeeringute positiivsest panusest. Prognoosiperioodil (st aastatel 2024–2026) peaks Poola potentsiaalne SKP kasvama veidi alla 3 %, mis on vähem kui varasematel aastatel, kuna tööjõupanus on väiksem. Töötuse määr oli 2023. aastal 2,8 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2024. aastal 2,9 %, 2025. aastal 2,8 % ja 2026. aastal 2,7 %. Inflatsioon (SKP deflaator) peaks prognooside kohaselt langema 9,5 %-lt 2023. aastal 3,9 %-le 2024. aastal ja olema 4,6 % 2025. aastal ja 3,0 % 2026. aastal.

(13)

Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis Poola valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2023. aastal 5,3 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks see jõudma 5,8 %ni SKPst 2024. aastal ja langema 5,6 %ni 2025. aastal, ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, 5,3 %ni 2026. aastal. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosis võetakse arvesse Poola 2025. aasta eelarveprojekti, mille valitsus esitas riigi parlamendile septembris. Valitsemissektori võlg oli 2023. aasta lõpus 49,7 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aasta lõpuks tõusma 54,7 %-le. Prognooside kohaselt tõuseb see 2025. aasta lõpuks 58,9 %-le SKPst ja 2026. aasta lõpuks 62,4 %-le SKPst. Komisjoni eelarveprognoosis ei võeta keskpika perioodi kavades esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui nende aluseks on usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.

(14)

Poola riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2028 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine nelja aasta jooksul.

(15)

Kava sisaldab kogu määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.

(16)

Kavas on võetud kohustus järgida tabelis 2 esitatud netokulude kava, mis vastab aastatel 2025–2028 netokulude keskmisele kasvule 4,5 %. Kavas esitatud keskmine netokulude kasv kohandamisperioodil (2025–2028) on üldjoontes kooskõlas (10) netokulude keskmise kasvuga komisjoni poolt 21. juunil 2024 edastatud võrdlustrajektooris. Kavas eeldatakse, et potentsiaalse SKP kasv väheneb 3,2 %-lt 2024. aastal ja 3,3 %-lt 2025. aastal 1,6 %-le 2028. aastal. Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär tõuseb 3,6 %-lt 2024. aastal 5,0 %-le 2025. aastal ning langeb seejärel järk-järgult 4,7 %-le 2026. aastal, 4,3 %-le 2027. aastal ja 4,0 %-le 2028. aastal.

Tabel 2. Netokulude kava ja peamised eeldused Poola kavas

(17)

Kui kavas ette nähtud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, suureneb valitsemissektori võlg kava kohaselt 54,6 %-lt SKPst 2024. aastal 61,3 %-le SKPst 2027. aastal ja väheneb kohandamisperioodi lõpuks (2028) 61,2 %-le SKPst, nagu on näidatud järgmises tabelis. Kava kohaselt peaks võla suhe pärast kohandamisperioodi keskpikas perspektiivis (st kuni 2038. aastani) edasi kahanema, jõudes 2038. aastaks 52,8 %ni SKPst. Seega jõuaks valitsemissektori võlg kava kohaselt keskpikas perspektiivis allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. See on kava eelduste põhjal usutav, kuna komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsi kõigi deterministlike stressitestide kohaselt jääb võlg 2038. aastaks alla 60 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis a ja artikli 16 lõikes 2 võla kohta sätestatud nõudega.

Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Poola kavas

(18)

Kava netokulude kava ja eelduste kohaselt väheneks valitsemissektori eelarvepuudujääk järk-järgult 5,7 %-lt SKPst 2024. aastal 2,9 %-le SKPst 2028. aastal. Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2028) kontrollväärtust 3 % SKPst. Lisaks ei ületa valitsemissektori eelarvepuudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2038. aastani) 3 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis b ja artikli 16 lõikes 2 puudujäägi kohta sätestatud nõudega.

(19)

Eelarve kohandamise ajakava, mida mõõdetakse kui struktuurse esmase eelarvepositsiooni muutust, nagu kavas kirjeldatud, lükatakse võrreldes määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c osutatud lineaarse kavaga edasi 2025. aastast aastatesse 2026–2028. Kava kohaselt on selline erand edasilükkamist keelavast kaitsemeetmest määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punkti e üleminekusätte kohaselt põhjendatud suuremate kuludega, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenudest ja kaasrahastatakse ELi vahenditest 2025. aastal (hinnanguliselt suurenevad kulutused vastavalt 0,16 % ja 0,03 % SKPst), ning kaitseinvesteeringute suurenemisega 2025. aastal (kavakohaselt suurenevad investeeringud 0,25 % SKPst). Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c osutatud edasilükkamise keeluga ja artikli 36 lõike 1 punktis e ette nähtud üleminekusättega.

Tabel 4. Struktuurse esmase eelarvepositsiooni areng Poola kavas

(20)

Kavas esitatud netokulude kava on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuetega (eelkõige nõukogu määruse (EÜ) 1467/97 artikli 3 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud minimaalse iga-aastase struktuurilise kohandamisega, võttes määrava tegurina arvesse kaitseinvesteeringute kavakohast suurenemist).

(21)

Poola suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2024/1263 artiklis 8 sätestatud ennetusliku osa nõuet seoses eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega, mille eesmärk on tagada ühine turvavaru allpool aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, kuna puudujääki kavatsetakse tuua allapoole 3 % SKPst alles kohandamisperioodi viimasel aastal.

(22)

Kava kohaselt on aastatel 2026–2028 valitsemissektori võlg 60–90 % SKPst. Kuna kava kohaselt jääks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2028. aastal alla 3 % SKPst, mis tooks kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise kohandamisperioodile järgneval aastal, ei kohaldata võla jätkusuutlikkuse kaitsemeedet kavaga hõlmatud ajavahemikul.

(23)

Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 21. juunil 2024 Poolale edastatud eeldustest. Seejuures kasutatakse kavas erinevaid eeldusi üheksa muutuja puhul, milleks on lähtepunkt (valitsemissektori eelarvepositsioon 2024. aastal), potentsiaalse SKP kasv, SKP deflaator 2024. ja 2025. aastal, SKP reaalkasv 2024. ja 2025. aastal, intressimäärad, võlastruktuur, eelarvekordaja, võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus ning ka edasilükatud kohandamisprofiil. Allpool on esitatud hinnang eelduste erinevuste kohta. Allpool on loetletud eelduste erinevused, millel on kõige suurem mõju netokulude keskmisele kasvule, ja eraldi hinnatud iga erinevust.

Kokkuvõttes neutraliseerib nõuetekohaselt põhjendatud eelduste avaldatav mõju halvema algse eelarvepositsiooni mõju keskmisele netokulude kasvule. Eelduste ülejäänud erinevused, mis ei ole küll alati kooskõlas ühise võla jätkusuutlikkuse analüüsi raamistikuga, ei avalda märkimisväärset mõju keskmisele netokulude kasvule võrreldes komisjoni eeldustega. Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel netokulude kava järgimise hindamistel.

(24)

Kava orienteeriva eelarvestrateegia kohaselt täidetakse netokuludega seotud kohustused nii kulude piiramise kui ka kaalutlusõigusel põhinevate tulude suurendamise teel. 2025. aastaks kavandatud eelarve konsolideerimine põhineb 2025. aasta eelarveprojekti kavandatud kuludel ja tuludel. See hõlmab üksikisiku tulumaksu kindlaksmääratud piirmäärade eelarvemõju, aktsiiside tõstmist, toiduainete madalama käibemaksumäära tühistamist, 2024. aasta lõpuni pikendatud energiatoetusmeetmete tühistamist ja teatavate sotsiaaltoetuste (sealhulgas programmid Family 800 Plus ja Active Parent) nominaalväärtuse külmutamist. Kava järgmise kolme aasta jooksul tuleb eelarve konsolideerimiseks võtta meetmeid nii tulude kui ka kulude poolel, kusjuures mõlemal poolel tuleb anda võrdne panus. Aastatel 2026–2028 hõlmavad peamised tulumeetmed üksikisiku tulumaksu nominaalsete piirmäärade jätkuvat külmutamist ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi suurendamist. Kulude poolel on peamised meetmed valitsemissektori vahetarbimise ja sotsiaalkindlustushüvitiste (v.a pensionid) nominaalse kasvumäära piiramine. Võetavate poliitikameetmete üksikasjad tuleb kinnitada või kohandada ja kvantifitseerida aastaeelarves. Samal ajal sisaldab kava soovitusliku eelarvestrateegia rakendamisega seotud riske, mis tulenevad kava aluseks olevate makromajanduslike eeldustega seotud riskidest ja kasvavatest kaitsekulutustest, mis võib tähendada muude netokuluartiklite piiramist. Eelarves, mille valitsus riigi parlamendile 2024. aasta septembris 2025. aasta kohta esitas, on täpsustud poliitikameetmeid, mille abil täidetakse 2025. aastaks võetud netokulude kohustus.

(25)

Kavas kirjeldatakse poliitilisi kavatsusi, mis on seotud reformide ja investeeringutega, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme ja edendatakse liidu ühiseid prioriteete. Kava sisaldab ELi ühiseid prioriteete edendavaid 14 reformi ja investeeringut, millest 11 toetatakse rahaliselt taaste- ja vastupidavusrahastust ning kuut ühtekuuluvuspoliitika fondidest.

(26)

Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega, hõlmab kava investeeringuid kiiresse internetti, ettevõtete robotiseerimisse ja digitaliseerimisse, sh pilvandmetöötluse kasutamise kaudu, ning reforme, mis käsitlevad rohepööret linnapiirkondades, olmevee kvaliteeti ja investeeringuid veevarude säästvasse kasutamisse maapiirkondades. Nende meetmete eesmärk on lahendada riigipõhistes soovitustes nimetatud probleemid, eelkõige need, mis on seotud ettevõtete digiüleminekuga (2024. ja 2022. aasta soovitused), innovatsiooniga (2022. ja 2019. aasta soovitused) ning veevarudega (2024. aasta soovitused).

(27)

Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, on kavas ette nähtud reform, mis peaks tööstusomandi tugevama kaitse kaudu edendama innovatsiooni ja majanduse konkurentsivõimet, meetmed, millega parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu riigihangetele, ning pikaajalise hoolduse süsteemi reform. Nende meetmete eesmärk on lahendada riigipõhistes soovitustes esitatud probleemid, eelkõige need, mis käsitlevad pikaajalist hooldust (soovitatud 2024., 2022. ja 2019. aastal) ja riigihankeid (2024).

(28)

Energiajulgeoleku ühise prioriteediga seoses hõlmab kava tuuleenergia reformi, investeeringuid avamere tuuleparkidesse, energiasalvestussüsteemidesse, vesinikutehnoloogiasse ja energiataristusse ning energiatõhususe ja taastuvenergia toetusmeetmeid. Nende meetmete eesmärk on lahendada riigipõhistes soovitustes esitatud probleemid, eelkõige need, mis käsitlevad kaugkütet (soovitatud 2024. aastal), taastuvenergiat ja energiatõhusust (2023 ja 2022) ning energiataristut (2019).

(29)

Seoses kaitsevõime ühise prioriteediga sisaldab kava teavet investeeringute kohta Poola kaitsevõime tugevdamisse ELi ja NATO kontekstis. Kaitsekulutused peaksid suurenema 2,6 %-lt SKPst 2024. aastal 2,8 %-le SKPst 2025. aastal, sealhulgas peaksid sõjalised investeeringud suurenema 0,25 protsendipunkti (vastavalt 0,7 %-lt SKPst 0,9 %-le SKPst). Kohandamisperioodi järgmistel aastatel peaksid kaitsekulutused moodustama vähemalt 3 % SKPst (kassapõhiselt väljendatuna), nagu on nõutud riigisiseses õiguses.

(30)

Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Poola taaste- ja vastupidavuskavaga. Valdavat osa kavas sisalduvatest meetmetest rahastatakse taaste- ja vastupidavuskava vahenditest. Taaste- ja vastupidavuskavast välja jäävad meetmed on seotud tööstusomandi kaitsmise, riigihangete arenduse ja olmeveega. Lisaks saavad viis meedet toetust ühtekuuluvuspoliitika fondidest ning üks meede saab lisaks toetust ühisest põllumajanduspoliitikast.

(31)

Kavas on antud ülevaade Poola avaliku sektori investeerimisvajadustest seoses ELi ühiste prioriteetidega. Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ning energiajulgeolekuga viidatakse kavas Euroopa konkurentsivõime tuleviku aruande (11) järeldustele, rõhutades vajadust investeerida energiahindade alandamisse, mis hõlmab taaste- ja vastupidavuskava investeeringuid saastevaba vesiniku tootmisse ja säilitamisse ning tuuleparkide ehitamisse, samuti vajadust parandada digioskusi ja juurdepääsu kiirele internetile. Sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime puhul rõhutatakse kavas vajadust saavutada suurem majanduslik sõltumatus, sealhulgas peamise kriitilise toorme ja pooljuhtide tarneahelate turvalisuse tagamise kaudu. Kavas selgitatakse ühtlasi, et mõnes poliitikavaldkonnas, sealhulgas energia-, tervishoiu-, sotsiaal- ja hariduspoliitikas on käimas reformide ja investeeringute läbivaatamine, mis võimaldab täpsustada 2028. aastani kestvate investeerimisvajaduste hindamist. Mis puutub kaitsevõime tugevdamisse, sisaldab kava kaitsekulutuste suurendamist üle 2 % SKPst kooskõlas NATO kohustustega. Kavas viidatakse ka muutuvatele välistingimustele, sealhulgas Venemaa agressioonisõjale, ning ELi esilekerkivatele strateegilistele prioriteetidele ja nendest tulenevatele investeerimisvajadustele.

(32)

Üldiselt on komisjon seisukohal, et Poola kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(33)

Nõukogu tervitab Poola keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning leiab, et selle täielik rakendamine aitaks tagada riigi rahanduse usaldusväärsuse ja toetada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(34)

Nõukogu võtab teadmiseks kavale antud komisjoni hinnangu. Nõukogu kutsub siiski komisjoni üles esitama oma hinnangu tulevaste kavade kohta eri dokumendis eraldiseisvalt komisjoni soovitustest nõukogu soovituste kohta.

(35)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu kavas esitatud netokulude kava ja peamiste makromajanduslike eelduste kohta, sealhulgas seoses komisjoni eelnevate suunistega, ning kava netokulude kava mõju valitsemissektori eelarvepuudujäägile ja võlale. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kuigi makromajanduslikud ja eelarve-eeldused erinevad mõnel juhul komisjoni eeldustest, sealhulgas ajakohastatud makromajanduslike ja eelarveandmete arvessevõtmiseks, on need üldiselt nõuetekohaselt põhjendatud ja nende aluseks on usaldusväärsed majanduslikud argumendid. Nõukogu võtab teadmiseks kava laiaulatusliku eelarvestrateegia ja väljavaateid ähvardavad riskid, mis võivad mõjutada makromajandusliku stsenaariumi ja selle aluseks olevate eelduste realiseerumist ning kava netokulude kava järgimist. Nõukogu väljendab heameelt selle üle, et enne kava esitamist suheldi riiklikul tasandil asjaomaste sidusrühmadega. Nõukogu märgib samuti, et geopoliitilised riskid võivad avaldada survet kaitsekulutustele. Eelkõige märgib nõukogu, et Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud halvenev julgeolekukeskkond avaldab majandusele mõju, millel on tagajärjed Poola rahandusele.

(36)

Nõukogu eeldab, et Poola on valmis oma eelarvestrateegiat vajaduse korral kohandama, et tagada netokulude kava järgimine. Nõukogu on otsustanud tähelepanelikult jälgida majanduse ja eelarve arengut, sealhulgas suundumusi, mis on aluseks kava stsenaariumile.

(37)

Nõukogu leiab, et edasised arutelud, et jõuda ühisele arusaamisele netokulude kumulatiivsete kasvumäärade iga-aastase järelevalvemõju kohta, peavad toimuma enne eelarvejärelevalve järgmist vooru.

(38)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni kirjelduse reformide ning investeerimisvajaduste ja -kavatsuste kohta, millega lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, ning rõhutab, kui oluline on tagada selliste reformide ja investeeringute elluviimine. Nõukogu hindab komisjoni esitatud aruannete põhjal selliseid reforme ja investeeringuid ning jälgib nende rakendamist Euroopa poolaasta raames.

(39)

Nõukogu jääb ootama Poola iga-aastaseid eduaruandeid, mis sisaldavad eelkõige teavet nõukogu kehtestatud netokulude kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ning laiemate reformide ja investeeringute elluviimise kohta Euroopa poolaasta raames.

(40)

Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 Poolale soovitama kavas esitatud netokulude kava,

1.