Autoriseerimisskeemi mõiste peaks hõlmama muu hulgas autoriseeringute, litsentside, heakskiidu või kontsessioonide andmisega seotud haldustoiminguid ning samuti kohustust registreerida end tegevuse teostamiseks kutseala esindajana, olla kantud mõnda registrisse, nimistusse või andmebaasi, olla ametlikult kinnitatud mõne organi juurde või omandada asjaomase kutseala esindajaks olemist tõendav kaart. Loa võib saada mitte ainult ametliku otsusega, vaid ka kaudse otsusega, mis võib näiteks tuleneda pädeva ametiasutuse vaikimisest või asjaolust, et huvitatud isik peab kõnealuse tegevuse alustamiseks ootama taotluse kättesaamistõendit või tegevuse seaduslikuks tunnistamist.

Käesolevas direktiivis sisalduvad autoriseerimisskeeme käsitlevad sätted puudutavad juhtumeid, mille puhul teenuste osutamise valdkonnale juurdepääs või selles valdkonnas tegutsemine ettevõtjate poolt eeldab pädeva asutuse otsust. See ei puuduta pädevate asutuste otsuseid teatud teenuse osutamiseks avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku loomise kohta ega ka pädevate asutuste sõlmitavaid lepinguid teatud sellise teenuse osutamiseks, mis on reguleeritud riigihankeid käsitlevate eeskirjadega, kuna käesolevas direktiivis neid eeskirju ei käsitleta.

1.Kui konkreetseks tegevuseks antavate autoriseeringute arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad liikmesriigid valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.2.Lõikes 1 osutatud juhtudel tuleks autoriseering anda asjakohaseks piiratud tähtajaks ning see ei või olla automaatselt uuendatav ega anda muid eeliseid teenuseosutajale, kelle autoriseering on just lõppenud, ega ühelegi isikule, kellel on kõnealuse teenuseosutajaga erilised seosed.3.Kui lõikest 1 ning artiklitest 9 ja 10 ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võtta kooskõlas [liidu] õigusega arvesse rahvatervise kaalutlusi, sotsiaalpoliitilisi eesmärke, töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate tervist ja ohutust, keskkonnakaitset, kultuuripärandi säilitamist ning teisi olulise avaliku huviga seotud põhjuseid.

[...] [K]äesoleva direktiivi tähenduses [ei tuleks] kontsessioonideks pidada teatavaid lepinguid, mille esemeks on ettevõtja õigus kasutada era- või avaliku õiguse alusel teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nagu maa või mis tahes avalik vara, eelkõige mere-, sisesadamate või lennujaamasektoris, mille puhul riik või avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, korraldamata konkreetsete ehitustööde tegemiseks või teenuste osutamiseks hanget. See on nii tavaliselt avaliku ala või maa rendi lepingute puhul, mis üldjuhul sisaldavad tingimusi, mis käsitlevad vara rendilevõtja valdusesse minemist ja vara kasutamise eesmärki, rendileandja ja rendilevõtja kohustusi seoses vara hooldamisega, rendilepingu kestust ja valduse loovutamist rendileandjale, rendilevõtja makstavat renti ja kaasnevaid tasusid.

Piiramata 5. mai 2009. aasta seaduse nr 42 alusel vara maakondadele ja kohalikele omavalitsusüksustele andmist käsitlevate õigusaktide ja vastavate rakendusaktide kohaldamist, on mereäärse riigivaraga seotud turismi- ja puhkeotstarbeliste kontsessioonide andmise õigusliku raamistiku muutmise menetluse ajal, mis peab nende kontsessioonide andmise kriteeriumide ja tingimuste osas toimuma Conferenza Stato-regioni raames sõlmitud kokkuleppe alusel, mis on sätestatud 5. juuni 2003. aasta seaduse nr 131 artikli 8 lõikes 6 ja sõlmitakse konkurentsi, asutamisvabaduse, ettevõtlusega tegelemise, selle arendamise ja väärtustamise tagamise ning investeeringute kaitsmise põhimõtete kohaselt ning arvestades laevandusseadustiku artikli 37 teises lõigus sätestatud jätkamisõiguse kaotamisega, selliste käesoleva dekreedi jõustumise kuupäeval olemas olevate kontsessioonide kehtivust, mis lõpevad hiljemalt 31. detsembril 2015, pikendatud kuni nimetatud kuupäevani, […]

Piiramata 5. mai 2009. aasta seaduse nr 42 alusel vara maakondadele ja kohalikele omavalitsusüksustele andmist käsitlevate õigusaktide ja vastavate rakendusaktide kohaldamist, on mere-, järve- ja jõeäärse riigivaraga seotud turismi- ja puhkeotstarbeliste, kalapüügi-, kalakasvatuse ja sellega seotud tootmis- või spordiotstarbeliste ja lõbusõidulaevade jahisadamate, randumis- ja ankrukohtade jaoks ette nähtud kontsessioonide andmise õigusliku raamistiku muutmise menetluse ajal, mis peab nende kontsessioonide andmise kriteeriumide ja tingimuste osas toimuma Conferenza Stato-regioni raames sõlmitud kokkuleppe alusel, mis on sätestatud 5. juuni 2003. aasta seaduse nr 131 artikli 8 lõikes 6 ja sõlmitakse konkurentsi, asutamisvabaduse, ettevõtlusega tegelemise, selle arendamise ja väärtustamise tagamise ning investeeringute kaitsmise põhimõtete kohaselt ning arvestades laevandusseadustiku artikli 37 teises lõigus sätestatud jätkamisõiguse kaotamisega, selliste käesoleva dekreedi jõustumise kuupäeval olemas olevate kontsessioonide kehtivust, mis lõpevad hiljemalt 31. detsembril 2015, pikendatud kuni 31. detsembrini 2020, […]

1.Kui konkreetseks tegevuseks antavate lubade arv on loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kasutavad pädevad asutused võimalike kandidaatide vahel valimise menetlust ja tagavad, et selle erapooletuse garanteerimiseks mõeldud kriteeriumid ja tingimused, millest nad peavad kinni pidama, määratakse eelnevalt kindlaks ja avaldatakse nende normides ette nähtud vormis.2.Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad pädevad asutused võtta arvesse rahvatervise kaalutlusi, sotsiaalpoliitilisi eesmärke, töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate tervist ja ohutust, [...] keskkonnakaitset, kultuuripärandi säilitamist ning muid olulise avaliku huviga seotud põhjusi, mis on [liidu] õigusega kooskõlas.3.Lõikes 1 nimetatud kriteeriumide ja tingimuste tegelik järgimine tuleb tagada lubade andmist puudutavate üksikmeetmetega.4.Lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse luba piiratud tähtajaks ja seda ei või automaatselt uuendada ega anda eeliseid teenuseosutajale, kelle loa kehtivusaeg on just lõppenud, ega ühelegi teistele isikutele selle alusel, et tal on kõnealuse teenuseosutajaga erilised seosed.

Kas asutamisvabaduse, diskrimineerimiskeelu ja konkurentsikaitse põhimõtetega, mis on sätestatud ELTL artiklites 49, 56 ja 106, ning nendest tuleneva mõistlikkuse nõudega on vastuolus siseriiklik õigus, mis üksteise järel vastu võetud õigusaktide alusel näeb ette mere- järve- ja jõeäärse riigivaraga seotud majanduslikult tähtsate kontsessioonide tähtaja korduva pikenemise, kusjuures nende kestust pikendatakse seaduse alusel vähemalt üheteistkümne aasta võrra, jättes nii kontsessionääridele ainuõiguse saada varast majanduslikku kasu, kuigi neile antud kontsessioonis ette nähtud kontsessioonitähtaeg on juba möödunud, mille tõttu ei ole huvitatud ettevõtjatel mingit võimalust saada seda vara riigihanke menetluse kaudu oma kasutusse?

1.Kas liikmesriigi õigusnormid, mis üksteise järel vastu võetud õigusaktide alusel näevad ette mereäärse riigivaraga seotud majanduslikult tähtsate kontsessioonide tähtaja korduva pikendamise, on vastuolus selliste põhimõtetega nagu asutamisvabaduse, diskrimineerimiskeelu ja konkurentsikaitse põhimõte, mis on sätestatud ELTL artiklites 49, 56 ja 106?2.Kas direktiivi 2006/123 artikliga 12 on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu seadusega nr 25/2010 seadusena kinnitatud dekreetseaduse nr 194/2009 artikli 1 lõige 18 ning selle hilisemad muudatused ja täiendused, mis võimaldavad mereäärse riigivaraga seotud olemasolevate turismi- ja vabaajategevuse kontsessioonide automaatset pikendamist 31. detsembrini 2015, või 31. detsembrini 2020, nagu on ette nähtud dekreetseaduse nr 179/2012 artiklis 34duodecies, mis lisati sinna 17. detsembri 2012. aasta seaduse nr 221 artikli 1 lõikega 1?