<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑117/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0117</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:109">EU:C:2016:109</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST BOT' ETTEPANEK – KOHTUASI C‑117/15</P><P>REHA TRAINING</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Yves Bot</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20160223">23. veebruaril 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑117/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Reha Training Gesellschaft für Sport- und Unfallrehabilitation mbH</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Gesellschaft für musikalische Aufführungs- und mechanische Vervielfältigungsrechte eV (GEMA)</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Kölni piirkondlik kohus, Saksamaa))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas</KEYWORD><KEYWORD>Direktiivide 2001/29/EÜ ja 2006/115/EÜ kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> tõlgendamine</KEYWORD><KEYWORD>Taastusravikeskuse ruumides telesaadete edastamine</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Landgericht Köln (Kölni piirkondlik kohus) palub eelotsuse küsimustega selgitada, kas sellisel juhul nagu põhikohtuasjas käsitletav, kus taastusravikeskuse pidaja paigaldab keskuse ruumidesse televiisorid, millesse ta edastab ringhäälingusignaali, tehes sel viisil telesaated oma patsientidele kättesaadavaks, on tegu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>üldsusele edastamisega<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010522">22. mai 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="167" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2001">EÜT L 167, lk 10</REF.DOC.OJ>, ELT eriväljaanne 17/01, lk 230.</P></NOTE> artikli 3 lõike 1 tähenduses, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/115/EÜ rentimis‑ ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="376" PAGE.FIRST="28" DATE.PUB="2006">ELT L 376, lk 28</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 8 lõike 2 tähenduses, ning kas neis kahes sättes osundatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>üldsusele edastamise<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> mõistet tuleb tõlgendada ühetaoliselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Küsimused on Euroopa Kohtule esitatud taastusravikeskust pidava Reha Training Gesellschaft für Sport- und Unfallrehabilitation mbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Reha Training<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) ja Saksamaal muusikavaldkonna autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsiooni Gesellschaft für musikaliche Aufführungs- und mechanische Vervielfältigungsrechte (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>GEMA<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab Reha Trainingu ruumides kaitstud teoste kättesaadavaks tegemisega seotud autoritasude ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest tulenevate tasude maksmisest keeldumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on pidanud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>, mida ta tõlgendab laialt, juba korduvalt tõlgendama. Selleks on ta kindlaks määranud neli hindamiskriteeriumi: teose <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>edastamise toiming<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> on aset leidnud kasutaja vältimatul osalusel, kaitstud teos on edastatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>üldsusele<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>, üldsus on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>uus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> ja edastamise on olnud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>tulu saamise eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi annab Euroopa Kohtule võimaluse oma sellekohast kohtupraktikat meelde tuletada ja selgitada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käesolevas ettepanekus selgitan esmalt põhjuseid, miks ma leian, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>üldsusele edastamise<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> mõistet tuleb defineerida samade kriteeriumite alusel nii direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 kui direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Seejärel märgin ma, miks sellises olukorras, nagu põhikohtuasjas käsitletud, saab kohaldada nii direktiivi 2001/29 artikli 3 lõiget 1 kui ka direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Viimaks toon välja põhjused, miks ma olen seisukohal, et direktiivi 2001/29 artikli 3 lõiget 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2 tuleb sellises olukorras, nagu põhikohtuasjas käsitletud, kus taastusravikeskuse pidaja paigaldab keskuse ruumidesse televiisorid, millesse ta edastab ringhäälingusignaali, tehes nii telesaated oma patsientidele kättesaadavaks, tõlgendada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>üldsusele edastamisena<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiiv 2001/29</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/29 põhjendused 9, 20 ja 23 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>(9)</NO.P><TXT>Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ühtlustamise aluseks peab olema kõrgetasemeline kaitse, sest nimetatud õigused on olulised intellektuaalse loomingu seisukohalt. Nende kaitse aitab tagada loovuse säilimise ja arengu autorite, esitajate, tootjate, tarbijate, kultuuri, tööstuse ja laiema üldsuse huvides. Intellektuaalomand on seetõttu tunnistatud omandi lahutamatuks osaks.</TXT></NP></ITEM></CONSID><P>[...]</P><CONSID><ITEM><NP><NO.P>(20)</NO.P><TXT>Käesoleva direktiivi aluseks on kõnealuses valdkonnas juba kehtivate direktiivide, eelkõige [nõukogu <DATE ISO="19921119">19. novembri 1992. aasta</DATE> direktiiviga 92/100/EMÜ rentimis‑ ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="346" PAGE.FIRST="61" DATE.PUB="1992">EÜT L 346, lk 61</REF.DOC.OJ>, ELT eriväljaanne 17/01, lk 120.</P></NOTE> mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="19931029">29. oktoobri 1993. aasta</DATE> direktiiviga 93/98/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="290" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="1993">EÜT L 290, lk 9</REF.DOC.OJ>, ELT eriväljaanne 17/01, lk 134, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>direktiiv 92/100<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</P></NOTE>] ette nähtud põhimõtted ja eeskirjad ning see arendab neid põhimõtteid ja eeskirju edasi, seostades need infoühiskonnaga. Käesoleva direktiivi sätete kohaldamine ei mõjuta eespool loetletud direktiivide kohaldamist, kui käesolevas direktiivis ei ole ette nähtud teisiti.</TXT></NP></ITEM></CONSID><P>[...]</P><CONSID><ITEM><NP><NO.P>(23)</NO.P><TXT>Käesolev direktiiv peaks täiendavalt ühtlustama autoriõigusi teoste üldsusele edastamiseks. Seda õigust tuleb käsitada laiemas mõttes, et hõlmata edastamist ka üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse. Nimetatud õigus peaks hõlmama teose igasugust edastamist või vahendamist üldsusele kaabli või kaablita vahendite, kaasa arvatud ringhäälingu kaudu. See õigus ei peaks hõlmama muid tegevusi.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Liikmesriigid näevad ette, et autoritel on ainuõigus lubada või keelata oma teoste edastamist üldsusele kaabel‑ või kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemist, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 12 lõikes 2 on öeldud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Käesoleva direktiivi kohane autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse ei mõjuta mingil viisil autoriõiguse kaitset.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiiv 2006/115</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/115 põhjendus 3 on järgmine:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Autoriõigusega kaitstud teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide piisavat kaitset rentimis‑ ja laenutamisõigusega ning autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kaitset salvestusõiguse, levitamisõigusega ja õigusega kanda neid üle ja edastada üldsusele võib [...] pidada ühenduse majandusliku ja kultuurilise arengu seisukohast äärmiselt oluliseks.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 8 lõige 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Liikmesriigid näevad ette õiguse, mille eesmärk on tagada, et kasutaja tasub ühekordse õiglase tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse ülekandmiseks kaablita vahendite abil või muul moel üldsusele edastamiseks, ning millega tagatakse, et kõnealune tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammi tootjate vahel. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad liikmesriigid sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Direktiiviga 2006/115 kodifitseeriti ja tunnistati kehtetuks rentimis‑ ja laenutamisõigust käsitlev direktiiv 92/100. Nende kahe direktiivi artiklid 8 on identsed.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT><DATE ISO="19650909">9. septembri 1965. aasta</DATE> autoriõiguse ja autorõigusega kaasnevate õiguste seaduse (Gesetz über Urheberrecht und verwandte Schutzrechte (Urheberrechtgesetz))<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><HT TYPE="ITALIC">Bundesgesetzblatt</HT> 1965 I, lk 1273.</P></NOTE> § 15 lõike 2 põhikohtuasja asjaolude esinemise ajal kehtinud redaktsioonis on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Autoril on […] ainuõigus teost mittemateriaalses vormis üldsusele edastada (üldsusele edastamise õigus). Üldsusele edastamise õigus hõlmab eelkõige:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>õigust teose esitamiseks, ettekandmiseks ja taasesitamiseks (§ 19);</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>õigust teose üldsusele kättesaadavaks tegemiseks (§ 19a);</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>õigust teose ülekandmiseks ringhäälingu kaudu (§ 20);</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>õigust teose edastamisele video‑ ja helikandjate kaudu (§ 21);</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>õigust edastada raadiosaateid ja teha need üldsusele kättesaadavaks (§ 22).<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Selle seaduse § 15 lõikes 3 sätestatakse aga:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Teos on edastatud üldsusele, kui see on suunatud suurele arvule isikutele üldsuse seast. Isikuks üldsuse seast on igaüks, kes pole isiklike suhete kaudu seotud teost edastava isikuga või teiste isikutega, kellele teos edastatakse või kellele on see mittemateriaalses vormis kättesaadav.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja asjaolud ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Taastusravikeskus, mida Reha Training peab, pakub õnnetuses kannatada saanud isikutele oma tegevuskohas operatsioonijärgset taastusravi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Keskuse tegevuskohas asub kaks ooteruumi ja üks treeningsaal, millesse paigaldatud televiisorite kaudu edastas Reha Training 2012. aasta juunist 2013. aasta juunini telesaateid. Neid saateid oli niisiis võimalik vaadata isikutel, kes ravi saamiseks taastusravikeskuses viibisid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Reha Training ei ole kunagi taotlenud GEMA käest levitamisluba. Viimane on seisukohal, et selline levitamine kujutab endast nende hallatavasse repertuaari kuuluvate teoste üldsusele edastamist. Sellest lähtudes nõudis ta 2012. aasta juunikuu ja 2013. aasta juunikuu vahelise perioodi eest kehtivate tasumäärade alusel arvestatud summa ulatuses kahju hüvitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Amtsgericht Köln (Kölni esimese astme kohus) rahuldas selle nõude. Reha Training esitas esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Landgericht Köln’ile (Kölni piirkondlik kohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab direktiivi 2001/29 puudutavast Euroopa Kohtu praktikast tulenevate kriteeriumite põhjal, et põhikohtuasjas on tegemist üldsusele edastamisega. Lisaks lähtub eelotsusetaotluse esitanud kohus eeldusest, et samad kriteeriumid on kohaldatavad ka hindamaks, kas tegemist on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>üldsusele edastamisega<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses. Kõnealusele kohtule tundub siiski, et ta ei saa asja sel moel lahendada, arvestades kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et hambaravikabineti patsientide puhul ei ole tegu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>isikutega üldiselt<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Sellisel juhul ei oleks ka Reha Trainingu patsientide puhul tegu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>isikutega üldiselt<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, vaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>üksikusse rühma<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> kuuluvate isikutega, kuivõrd Reha Trainingu pakutavale ravile ei ole juurdepääsu muudel isikutel peale keskuse patsientide.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Nimetatud kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus samuti, et hambaravikabineti patsientide puhul on isikute hulk väike, isegi tähtsusetu, kuivõrd enamasti ei viibi seal korraga palju inimesi. Ka Reha Trainingu patsientidest moodustuv isikute ring tundub olevat väikesearvuline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt otsustas Euroopa Kohus kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et hambaravikabineti tavapäraste patsientide eesmärk ei ole seal muusikat kuulata, vaid nad kuulevad seda juhuslikult ja sõltumata oma soovidest. Ka kõnealuse kohtuasja puhul saavad Reha Trainingu ooteruumides ja treeningsaalis olevad patsiendid telesaadetest osa sõltumata nende endi soovidest ja valikutest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Siinkohal otsustas Landgericht Köln (Kölni piirkondlik kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>1.</NO.P><TXT>Kas küsimust üldsusele edastamise toimumise kohta direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 ja/või direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses tuleb alati hinnata samade kriteeriumite alusel, nimelt et:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kasutaja tegutseb oma tegevuse tagajärgedest täielikult teadlikuna, eesmärgiga teha kaitstud teos kättesaadavaks kolmandatele isikutele, kellel tema tegevuseta ligipääs asjaomasele teosele puuduks;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>üldsus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> koosneb määratlemata arvust potentsiaalsetest adressaatidest ning piisavalt suurest arvust isikutest, kusjuures määratlematus esineb juhul, kui tegemist on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>isikutega üldiselt<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, erinevalt teatavasse üksikusse rühma kuuluvatest konkreetsetest inimestest, ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>piisavalt suure arvu isikute<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> kriteerium viitab sellele, et üldsuse mõiste eeldab teatavat miinimumarvu, mistõttu on selle mõiste puhul välistatud asjaomaste isikute liiga väike või tähtsusetu hulk; selles suhtes on eriti asjakohane nii küsimus, mitmele isikule on sama teos samal ajal kättesaadav, kui ka küsimus, kui paljudele neist on see järjest kättesaadav;</P></ITEM><ITEM><P>teost esitatakse uuele kuulajas‑ või vaatajaskonnale, see tähendab kuulajas‑ või vaatajaskonnale, keda teose autor ei võtnud arvesse, kui ta lubas oma teost kasutada üldsusele edastamiseks, välja arvatud juhul, kui kasutatakse spetsiifilist tehnilist lahendust, mis erineb algsel edastamisel kasutatust, ja</P></ITEM><ITEM><P>asjakohane on ka küsimus, kas asjaomane kasutamine toimub tulu saamise eesmärgil, lisaks sellele, et sihtrühm on edastatu suhtes vastuvõtlik, mitte edastamine ei <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>taba<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> teda juhuslikult, kusjuures see ei ole üldsusele edastamise eeltingimus?</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus taastusravikeskuse pidaja paigaldab keskuse ruumidesse televiisorid, millesse ta edastab ringhäälingusignaali, tehes sel viisil telesaated kättesaadavaks, tuleb hinnata üldsusele edastamise toimumise küsimust kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>üldsusele edastamise<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> mõiste alusel direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 või direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses, kui telesaateid kättesaadavaks tehes rikuti mitme isiku, eelkõige heliloojate, sõnade autorite ja muusikakirjastajate, aga ka teoste esitajate, fonogrammitootjate ja sõnaloomingu autorite ning nende kirjastuste autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus taastusravikeskuse pidaja paigaldab keskuse ruumidesse televiisorid, millesse ta edastab ringhäälingusignaali, tehes sel viisil teatavad telesaated oma patsientidele kättesaadavaks, toimub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 ja/või direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui sellises olukorras nagu põhikohtuasjas leitakse, et toimus üldsusele edastamine eeltoodud tähenduses, siis kas Euroopa Liidu Kohus kinnitab oma senist kohtupraktikat, et raadios üle kantud kaitstud fonogrammide edastamine patsientidele hambaravikabinetis (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) või muudes sarnastes kohtades ei ole üldsusele edastamine?<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kas direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikes 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2 kasutatud mõiste</HT> <HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>üldsusele edastamine</HT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> hindamise kriteeriumid on samad?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kõigepealt palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul esimese küsimuse esimeses pooles sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikes 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2 kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> tuleb tõlgendada samadest hindamiskriteeriumitest lähtudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> ühetaolise tõlgendamise osas on Euroopa Kohus juba varem väljendanud seisukohta, et direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikes 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2 kasutatakse seda mõistet kontekstides, mis ei ole identsed, ning selle mõiste eesmärk on küll sarnane, kuid siiski osaliselt erinev.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Neist kahest sättest tulenevad tõepoolest nende adressaatidele erineva iseloomuga õigused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikest 1 tuleneb autoritele preventiivset laadi õigus, mis võimaldab neil teose üldsusele edastamise keelamiseks astuda oma teose võimalike kasutajate ja kasutajate kavatsetava üldsusele edastamise vahele. Direktiivi 2006/115 artikli 8 lõige 2 aga annab esitajatele ja fonogrammitootjatele hüvitise saamise õiguse, mida neil on võimalik teostada alles pärast seda, kui kasutaja kasutab või on kasutanud kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni üldsusele edastamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu hinnangul eeldab direktiivi 2006/115 artikli 8 lõige 2 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> juhtumipõhist hindamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks on selles sättes silmas peetud õigus peamiselt majanduslikku laadi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 77).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Selleks, et määrata kindlaks, kas kasutaja edastab teose üldsusele, on liikmesriigi kohtu ülesanne konkreetset olukorda igakülgselt hinnata, võttes arvesse paljusid täiendavaid kriteeriume, mis ei ole autonoomsed ja on üksteisest sõltuvad. Kuivõrd need kriteeriumid võivad konkreetsetes olukordades esineda väga erineva intensiivsusega, tuleb neid kohaldada nii eraldi kui ka suhestatuna teistesse kriteeriumitesse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>See, et direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikes 1 kasutatakse mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> erinevas kontekstis ja erineval eesmärgil kui direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2, ei ole minu arvates piisav põhjus, mis õigustaks erinevatest hindamiskriteeriumitest lähtumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on rõhutanud, et direktiiv 2001/29 rajaneb intellektuaalomandi valdkonnas kehtivate direktiividega – nagu direktiiv 92/100, mis kodifitseeriti direktiiviga 2006/115 – juba kehtestatud põhimõtetel ja eeskirjadel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0187">187</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Seega, arvestamaks liidu õiguskorra ühtsuse ja järjepidevuse nõudeid, peab kõikides nendes direktiivides kasutatud mõistetel olema sama tähendus, välja arvatud juhul, kui liidu seadusandja on konkreetses seadusandlikus kontekstis väljendanud teistsugust tahet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0188">188</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Liiati on Euroopa Kohus lähtunud direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tõlgendamisel kriteeriumitest, mis on määratletud direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 tõlgendamist puudutavas kohtupraktikas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Phonographic Performance (Iirimaa)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑162/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:141">EU:C:2012:141</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Viimaks, nagu GEMA õigesti märgib, ei saa direktiividega 2001/29 ja 2006/115 kaitstavate õiguste erinev iseloom varjata seda, et need õigused tekivad samast asjaolust, nimelt kaitstud teose üldsusele edastamisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt GEMA seisukohtade punkt 19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Olen arvamusel, et direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikes 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikes 2 sätestatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> tõlgendamisel tuleb lähtuda samasugustest hindamiskriteeriumitest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 kohaldamine koostoimes direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikega 2</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas kõnealuses kohtuasjas tuleb mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> hinnata lähtuvalt direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikest 1 või direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikest 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Nagu ma varem märkisin, on direktiivide 2001/29 ja 2006/115 alusel loodud kaitsesüsteemid oma eesmärkide ja adressaatide poolest tõepoolest erinevad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Samas nähtub eelotsusetaotlusest, et käesolevas kohtuasjas pole küsimus mitte ainult autoriõiguses, mida kaitstakse direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikega 1, vaid ka esitajate ja fonogrammitootjate õigustes, mida kaitstakse direktiivi 2006/115 artikli 8 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus otsustanud, et direktiivi 2001/29 sätete kohaldamine ei tohi piirata direktiivi 92/100 (kodifitseeritud direktiiviga 2006/115) sätete kohaldamist, kui direktiivis 2001/29 ei ole ette nähtud teisiti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Luksan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑277/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:65">EU:C:2012:65</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Eelnevast lähtudes olen arvamusel, et sellises olukorras, nagu põhikohtuasjas käsitletud, on võimalik kohaldada nii direktiivi 2001/29 artikli 3 lõiget 1, kui direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mõiste</HT> <HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>üldsusele edastamine</HT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> hindamise kriteeriumite kindlaks tegemine ja nende kontrollimine antud kohtuasjas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Oma esimese küsimuse teise osaga, nagu ka kolmanda ja neljanda küsimusega, mida minu arvates on otstarbekas koos käsitleda, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult selgitust, kas direktiivi 2001/29 artikli 3 lõiget 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellises olukorras, nagu põhikohtuasjas vaadeldav, kus taastusravikeskuse pidaja paigaldab keskuse ruumidesse televiisorid, millesse ta edastab ringhäälingusignaali, tehes sel viisil telesaated oma patsientidele kättesaadavaks, on tegu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>üldsusele edastamisega<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>üldsusele edastamise<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> tõlgendamisest on tõusetunud suur hulk õiguslikke vaidlusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Et tagada liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõude ja võrdsuse põhimõtte järgimine, tuleb liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ning ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendada kogu Euroopa Liidus autonoomselt ja ühetaoliselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SGAE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:764">EU:C:2006:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus näib mahukas väljakujunenud kohtupraktikas soosivat mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> laia tõlgendamist. Et teha kindlaks, kas tegu on üldsusele edastamisega, on ta kindlaks määranud neli hindamiskriteeriumit, nimelt teose <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>edastamise toiming<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> on aset leidnud kasutaja vältimatul osalusel, kaitstud teos on edastatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>üldsusele<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, üldsus on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>uus<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> ja edastamine on toimunud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>tulu saamise eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Esiteks on mõistes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> seostatud kaks kumulatiivset elementi, nimelt teose <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>edastamise toiming<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> ning teose edastamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>üldsusele<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SBS Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑325/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:764">EU:C:2015:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Kuivõrd need kaks kriteeriumit on loomult kumulatiivsed, ei ole üldsusele edastamisega tegu, kui üks neist pole täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Mis puutub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>edastamise toimingusse<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, tuleb rõhutada kasutaja vältimatut osalust, kes peab tegutsema tahtlikult. Edastamise toiminguga on tegu siis, kui kasutaja oma tegude tagajärgedest täielikult teadlikuna võimaldab oma sekkumisega klientidele ligipääsu kaitstud teosele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OSA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑351/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:110">EU:C:2014:110</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Selle kohta on Euroopa Kohus täpsustavalt märkinud, et niisugune sekkumine on mitte üksnes tehniline lahendus, millega tagatakse algupärase saate vastuvõtmine levialas või parandatakse seda, vaid toiming, ilma milleta kliendid, kes asuvad kõnealusel alal, ei saa edastatud teoseid jälgida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0194">194</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0195">195</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Phonographic Performance (Iirimaa)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑162/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:141">EU:C:2012:141</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>Edastamise<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> mõistet tuleb ühtlasi käsitleda laialt, nii et see hõlmab kaitstud teose igasugust ülekandmist, sõltumata kasutatud tehnilisest vahendist või protsessist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OSA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑351/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:110">EU:C:2014:110</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Ka on Euroopa Kohus varem leidnud, et pubi‑, hotelli‑ või sanatooriumipidajad tegelevad edastamisega, kui nad kannavad oma klientuurile sihilikult üle kaitstud teoseid, levitades tahtlikult ringhäälingusignaali oma asutusse paigutatud tele‑ või raadioseadmete abil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt vastavalt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0196">196</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); Phonographic Performance (Iirimaa) (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑162/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:141">EU:C:2012:141</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OSA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑351/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:110">EU:C:2014:110</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Nagu Landgericht Köln (Kölni piirkondlik kohus) oma eelotsusetaotluses märgib, paigaldas Reha Training oma taastusravikeskuse kahte ooteruumi ja ühte treeningsaali televiisorid, kuhu edastas tahtlikult ringhäälingusignaali, tehes sel moel telesaated oma patsientidele kättesaadavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Järelikult ei ole Euroopa Kohtu ülalmainitud kohtupraktikast lähtudes minu arvates vähimatki kahtlust, et Reha Training on oma teo tagajärgedest täielikult teadlikuna teinud kaitstud teosed kättesaadavaks üldsusele, mille moodustavad tema patsiendid, teostades sel moel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>edastamise toimingu<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Mis puutub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>üldsusele<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> edastamise kriteeriumisse, siis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>üldsuseks<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> tuleb lugeda määratlemata suurusega potentsiaalset sihtrühma, mis eeldab seejuures küllaltki suurt arvu isikuid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OSA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑351/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:110">EU:C:2014:110</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus täpsustas, et tuleb arvestada teoste potentsiaalsele sihtrühmale kättesaadavaks tegemise kumulatiivse toimega. Nii tuleb arvestada mitte ainult sellega, kui paljudel isikutel on samale teosele juurdepääs samal ajal, vaid ka sellega, kui paljudel inimestel on niisugune juurdepääs üksteise järel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OSA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑351/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:110">EU:C:2014:110</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Lisaks peab edastamine toimuma üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse, mistõttu selline edastamine ei hõlma kaitstud teoste otseseid esitusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt eelkõige kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0200">200</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Circul Globus Bucureşti</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:772">EU:C:2011:772</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus väljendas kahtlust, kas sellise taastusravikeskuse, nagu Reha Training peab, patsiente saab lugeda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>üldsuseks<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>. Need kahtlused tulenevad kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus leidis, et hambaarsti klientuur, mille koosseis on enamasti stabiilne, moodustab määratletud hulga potentsiaalseid adressaate, kelle hulgas samal ajal samale teosele ligipääsevate isikute arv on väike.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kitsas lähenemine kõnealuses otsuses tundub kalduvat kõrvale väljakujunenud kohtupraktikast. Seetõttu leian, et kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) mõju ei saa ulatuda kaugemale, vastupidi, see saab piirneda üksnes selle otsuse tegemise aluseks olnud faktiliste asjaoludega. Mainitud kohtuasjas Euroopa Kohtu esitatud arutluskäigu laiendamine seesugusele olukorrale nagu põhikohtuasjas vaadeldu, oleks minu silmis autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes liialt piirav ja vastuolus kõrgetasemelise kaitsega, mida on soovinud Euroopa Liidu seadusandja ja mida Euroopa Kohus ise on oma väljakujunenud kohtupraktikas kohaldanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Selle kohtupraktika kohaselt tuleb mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>üldsus<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> tõlgendada vastandina <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>üksikusse rühma<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> kuuluvatele määratletud isikutele. Erinevalt sellest, mida Euroopa Kohus leidis kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), moodustab Reha Trainingu peetava taastusravikeskuse klientuur minu arvamuse kohaselt määratlemata isikute hulga, mis on pidevas muutumises ja lisaks potentsiaalselt rohkearvuline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Selles osas pööran tähelepanu asjaolule, et vastupidi kõnealusest kohtuotsusest tulenevale, tuleb üldsuse olemasolu hindamisel arvesse võtta mitte ainult isikuid, kellel on samale teosele juurdepääs samal ajal, vaid ka isikuid, kellel on niisugune juurdepääs üksteise järel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt käesolev ettepanek, punkt 52.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Taastusravikeskuse nagu see, mida peab Reha Training, patsiendid, kelle konsultatsioonid kestavad keskmiselt 30 kuni 60 minutit,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt Reha Trainingu seisukohtade punkt 5.</P></NOTE> vahelduvad veel kiiremini, kui hotelli, pubi või sanatooriumi kliendid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Euroopa Kohus leidis kohtuotsustes <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SGAE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:764">EU:C:2006:764</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OSA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑351/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:110">EU:C:2014:110</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et hotelli, pubi ja sanatooriumi kliendid moodustavad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>üldsuse<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> (vt vastavalt punktid 42, 199 ja 32).</P></NOTE> Taastusravikeskuses, mida peab Reha Training, käib tõenäoliselt nii samal ajal kui üksteise järel suurel ning määratlemata hulgal patsiente, kellel on ooteruumides või treeningsaalis juurdepääs kaitstud teostele, mistõttu seda klientuuri tuleb käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>üldsusena<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Neile kahele kumulatiivsele kriteeriumile lisandub veel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>uue üldsuse<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> kriteerium.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>Uue üldsuse<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> kriteeriumi sõnastas Euroopa Kohus kohtuotsuses SGAE (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑306/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:764">EU:C:2006:764</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja on seda mitmes otsuses hiljem kinnitanud, eelkõige kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League Ltd jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis tehti suurkojana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kui sellises olukorras, nagu põhikohtuasjas vaadeldav, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>uue üldsuse<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> kriteeriumit analüüsida, pole minu arvates kahtlust, et mainitud kriteerium on täidetud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>Uue üldsuse<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> kriteerium näeb ette teose algse edastamise sihtrühmaks olnud üldsusest erineva üldsuse olemasolu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SGAE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:764">EU:C:2006:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui autorid lubavad oma teoseid ringhäälingu kaudu edastada, võtavad nad üldjuhul arvesse üksnes televiisorite omanikke, kes üksi, eraviisiliselt või pereringis võtavad vastu signaali ja jälgivad saateid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0198">198</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Selle kohta otsustas Euroopa Kohus, et kui saate ringhäälingu kaudu edastamine toimub üldsusele juurdepääsetavas kohas täiendavale kuulajas‑ või vaatajaskonnale, kellel televiisori omanik lubab teost kuulata või vaadata, on tegu kaitstud teose edastamise toiminguga uuele üldsusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0198">198</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Seega tegi Reha Training väljaspool oma privaatsfääri televiisoritesse tahtlikult ringhäälingusignaali edastades kaitstud teosed kättesaadavaks oma patsientidele, kes moodustasid täiendava ja mitte selle otsese kuulajas‑ ja vaatajaskonna, millega autorid oma teoste ringhäälingu kaudu edastamiseks luba andes olid arvestanud, ning kes Reha Trainingu sekkumiseta poleks mainitud teostest osa saanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Viimaks võib üldsusele edastamise toimingu hindamisel olla oluline, kas edastamisel on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>tulu saamise eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0204">204</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Tegu pole siiski üldsusele edastamise määramiseks hädavajaliku tingimusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt eelkõige kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ITV Broadcasting jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑607/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:147">EU:C:2013:147</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on täpsustanud, et edastamine toimub tulu saamise eesmärgil, kui üldsus, kellele edastamine toimub, on esiteks kasutaja valitud sihtrühm ja teiseks on ta ühel või teisel viisil edastatu suhtes vastuvõtlik, mitte edastamine ei <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>taba<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> teda juhuslikult.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt eelkõige kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Phonographic Performance (Iirimaa)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑162/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:141">EU:C:2012:141</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Sarnaselt Saksamaa valitsuse seisukohale leian siiski, et üldsuse vastuvõtlikkus ei peaks olema otsustava tähtsusega asjaolu tuvastamaks, kas teose levitamine toimub tulu saamise eesmärgil. Üldsusele vastuvõtlikkuse kriteeriumil on tõepoolest teatav subjektiivne mõõde, mis teeb selle kasutamise praktikas keeruliseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt eelkõige Saksamaa valitsuse seisukohtade punktid 50–56.</P></NOTE> Peale selle, nagu on otsustanud Euroopa Kohus, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>üldsusele edastamiseks <HT TYPE="ITALIC">piisab</HT> teoste üldsusele kättesaadavaks tegemisest niimoodi, et isikud <HT TYPE="ITALIC">pääsevad neile ligi</HT><QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SGAE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:764">EU:C:2006:764</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv. Vt selle kohta ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Padawan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑467/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:620">EU:C:2010:620</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Tegelik ja üldsuse tahtest sõltuv ligipääs teosele ei ole niisiis üldsusele edastamise tuvastamiseks vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Minu arvamuse kohaselt ei saa käesolevas kohtuasjas lähtuda kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kus Euroopa Kohus leidis, et hambaravikabinetis fonogrammide edastamine ei toimu tulu saamise eesmärgil, kuivõrd patsientidele tehakse fonogrammid kättesaadavaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>juhuslikult ja sõltumata nende soovidest<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:140">EU:C:2012:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Seevastu kontrollimaks, kas teose levitamise tulu saamise eesmärgi kriteerium on täidetud, on minu arvates määrava tähtsusega tuvastada, kas kasutaja võib saada seesugusest levitamisest mingit kasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Selles osas pole kahtlustki, et Reha Training, paigaldades televiisorid ooteruumidesse ja treeningsaali, kus põhiliselt käisid nende patsiendid, valis nad tahtlikult sihtrühmaks, et võimaldada neil kas konsultatsiooni oodates või treeningseansi ajal telesaateid vaadata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Arvan, et tulu saamise eesmärgi kriteerium on käesolevas kohtuasjas täidetud. Ooteruumidesse või treeningsaali paigaldatud televiisorite kaudu telesaadete levitamise eesmärgiks on pakkuda keskuse patsientidele meelelahutust ning eelkõige tekitada tunne, et ootamisele või taastusravitreeningule kuluv aeg on tegelikust lühem. Tegu on lisateenuse osutamisega, mille järele pole mõistagi meditsiinilist vajadust, ent mis avaldab mõju kõne all oleva keskuse tasemele ning ligitõmbavusele, andes sellele niimoodi konkurentsieelise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Eeltoodu valguses järeldan, et sellises olukorras, nagu põhikohtuasjas käsitletu, kus taastusravikeskuse pidaja paigaldab keskuse ruumidesse televiisorid, millesse ta edastab ringhäälingusignaali, tehes nii oma patsientidele kättesaadavaks telesaated, on tegu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>üldsusele edastamisega<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Tuginedes eelnevale, teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Landgericht Köln’i (Kölni piirkondlik kohus) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010522">22. mai 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 3 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/115/EÜ rentimis‑ ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas artikli 8 lõikes 2 sätestatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>üldsusele edastamine<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> määratlemisel tuleb lähtuda samadest kriteeriumitest.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Sellises olukorras, nagu põhikohtuasjas käsitletud, on võimalik kohaldada nii direktiivi 2001/29 artikli 3 lõiget 1 kui ka direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/29 artikli 3 lõiget 1 ja direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et niisuguses olukorras, nagu põhikohtuasjas käsitletud, kus taastusravikeskuse pidaja paigaldab keskuse ruumidesse televiisorid, millesse ta edastab ringhäälingusignaali, tehes nii oma patsientidele kättesaadavaks telesaated, on tegu üldsusele edastamisega.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>