<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="ECRCJ2005ETB.0800806901.case.xml"><NO.CASE>C-281/03</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62003C0281</NO.CELEX><NO.SEQ>0003.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>8071</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8090</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>20</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUJURIST JACOBSI ETTEPANEK — KOHTUASI C-281/03</LEFT><RIGHT>CINDU CHEMICALS JT</RIGHT></CURR.TITLE><CONTENTS.CONCLUSION><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">F. G. Jacobs</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20050317">17. märtsil 2005</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>College van Beroep voor het bedrijfsleven (kaubandus- ja tööstusasju lahendav halduskohus) esitas kahe eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtule küsimuse, kas ohtlike ainete direktiiv<NOTE NOTE.ID="E0002" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nõukogu <DATE ISO="19760727">27. juuli 1976</DATE>. aasia direktiiv 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="262" DATE.PUB="1976" PAGE.FIRST="201">EUT 1976 L. 262, lk 201</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/03, lk 317), mida on muudetud mh nõukogu <DATE ISO="19830919">19. septembri 1983</DATE>. aasia direktiiviga 83/478/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="263" DATE.PUB="1983" PAGE.FIRST="33">EÜT 1983 L, 263, lk 33</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/07, lk 118), nõukogu <DATE ISO="19891221">21. detsembri 1989</DATE>. aasta direktiiviga 89/677/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="398" DATE.PUB="1989" PAGE.FIRST="19">EUT 1989 L 398, lk 19</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/10, lk 86) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19911220">20. detsembri 1991</DATE>. aasta direktiiviga 94/60/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="365" DATE.PUB="1994" PAGE.FIRST="1">EÜT 1994 L 365, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/13, lk 340).</P></NOTE> lubab liikmesriigil sätestada täiendavaid tingimusi kõnealuse direktiivi I lisas loetletud toimeaineid sisaldavate biotsiidide turuleviimiseks.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Ühenduse õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolevates kohtuasjades on asjakohane nii ohtlike ainete direktiiv kui ka biotsiidide direktiiv.<NOTE NOTE.ID="E0003" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19980216">16. veebruari 1998</DATE>. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="123" DATE.PUB="1998" PAGE.FIRST="1">EÜT 1998 L 123, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/23, lk 3).</P></NOTE> Esimesega neist ühtlustatakse direktiivi korduvalt muudetud lisas loetletud teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise tingimused. Teise eesmärk on ühtlustada biotsiididele (varasema nimetusega <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>mittepõllumajanduslikud pestitsiidid<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>), mille lubatud toimeained on ammendavalt loetletud eri lisades, loa andmise ja nende turuleviimise tingimused. Kõnealustesse lisadesse kantavate ainete loetelusid ei ole veel koostatud ja seetõttu puudub direktiivil veel täielik õigusmõju.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kõnealused kaks direktiivi ja neist esimese muudatused võeti vastu EÜ asutamislepingu artiklite 100 ja 100a (nüüd muudetuna<NOTE NOTE.ID="E0004" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Artikkel 100a.</P></NOTE> EÜ artiklid 94 ja 95) alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>EÜ artiklis 94 on sätestatud, et nõukogu annab ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks,<?PAGE NO="I-8072"?> mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või toimimist.</TXT></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>EÜ artikli 95 lõikes 1 on sätestatud, et erandina artiklist 94 ja teatud erandeid arvestamata võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega liikmesriikides nii õigus-kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.</TXT></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artiklis 95 on lisaks sätestatud, et kui pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist peab liikmesriik seoses keskkonna kaitsega vajalikuks säilitada<NOTE NOTE.ID="E0005" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Artikli 95 lõige 4.</P></NOTE> või kehtestada<NOTE NOTE.ID="E0006" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Artikli 95 lõige 5; kavandatud sätted peavad põhinema uutel teaduslikel tõenditel.</P></NOTE> siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile. Komisjon kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.<NOTE NOTE.ID="E0007" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Artikli 95 lõige 6.</P></NOTE></TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Ohtlike ainete direktiiv</P></TI></TITLE><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Ohtlike ainete direktiiv tugineb EÜ asutamislepingu artiklile 100 (nüüd EÜ artikkel 94). Selle preambul sisaldab järgmisi põhjendusi:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>Ohtlike ainete ja valmististe turustamist käsitlevate eeskirjade eesmärk peab olema avalikkuse, eriti selliseid aineid ja valmistisi kasutavate inimeste kaitse;</P></CONSID><CONSID><P>need eeskirjad peaksid aitama kaasa keskkonna kaitsmisele kõikide ökotoksiliste või keskkonda saastata võivate ainete ja valmististe eest;</P></CONSID><CONSID><P>nende eeskirjade eesmärk peaks samuti olema taastada, hoida ja parandada inimelu kvaliteeti;</P></CONSID><CONSID><P>liikmesriikides kehtivad eeskirjad ohtlike ainete ja valmisuste kohta; need eeskirjad erinevad üksteisest seoses selliste ainete ja valmististe turustamise ja kasutamisega; kõnealused erinevused kujutavad endast kaubandustõket ning avaldavad otsest mõju ühisturu sisseseadmisele ja toimimisele;</P></CONSID><?PAGE NO="I-8073"?><CONSID><P>sellepärast tuleks see tõke kõrvaldada; see eeldab kõnealust küsimust käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamist<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/>.<NOTE NOTE.ID="E0008" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Esimene, teine, kolmns ja neljas põhjendus.</P></NOTE></P></CONSID></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>Käesolev direktiiv käsitleb [I lisas]<NOTE NOTE.ID="E0009" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool 2. joonealuses märkuses viidatud direktiiviga 83/478 muudeti ohtlike ainete direktiivi nii, et lisa nimetati I lisaks.</P></NOTE> loetletud ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piiramist ühenduse liikmesriikides, ilma et see piiraks muude asjakohaste ühenduse sätete kohaldamist.<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Artikli 2 esimeses lauses on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et [I lisas] loetletud ohtlikke aineid ja valmistisi võidakse turustada või kasutada üksnes käesolevas direktiivis määratletud tingimustel.<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiiviga 89/677<NOTE NOTE.ID="E0010" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud eespool 2. joonealuses märkuses.</P></NOTE> muudeti ohtlike ainete direktiivi I lisa, kandes sellesse arseeniühendid. Direktiiv 89/677 tugines EÜ asutamislepingu artiklile 100a (nüüd muudetuna EÜ artikkel 95). Direktiivi preambuli esimeses põhjenduses on öeldud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>Tuleb vastu võtta meetmed siseturu järkjärguliseks rajamiseks perioodil kuni <DATE ISO="19921231">31. detsembrini 1992</DATE>; siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/>.</P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Kaheksandas põhjenduses on öeldud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>Teatavad mädanemisvastased valmistised, mida kantakse kaitsekihina laevakeredele ja/või allveeseadmetele, avaldavad teatavate keemiliste ühendite, eriti arseeni-, elavhõbeda- ja tinaühendite kasutamise tõttu kahjulikku mõju vees elavatele organismidele; selleks et keskkonda paremini kaitsta, tuleks reguleerida selliste ühendite kasutamist sedalaadi valmisustes<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-8074"?><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>Ohtlike ainete direktiivi muudetud I lisa punkt 20 sisaldab <QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>arseeniühendeid<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/> ja punktis 20.1 on sätestatud kõnealuste ühendite turuleviimise või kasutamise tingimused, rõhutades eriti, et neid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Ei tohi kasutada selliste ainetena ega valmisuste koostisosana, mida tarvitatakse:</TXT><P>[...]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>puidu kaitseks.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>Sel juhul ei kehti keeld siiski CCA-tüüpi (vaskkroomarseen) anorgaaniliste soolade lahuste suhtes, mida kasutatakse tööstuslikes paigaldistes, kus puitu vaakumi või rõhu abil immutatakse.</P><P>[...]<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/>.</P></NP></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Direktiiviga 94/60<NOTE NOTE.ID="E0011" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud eespool 2. joonealuses märkuses.</P></NOTE> muudeti ohtlike ainete direktiivi I lisa, kandes sellesse kreosoodi. Direktiiv 94/60 tugines EÜ asutamislepingu artiklile 100a (nüüd muudetuna EÜ artikkel 95). Selle preambulis on öeldud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>Tuleks vastu võtta meetmed siseturu saavutamiseks; siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;</P></CONSID><CONSID><P>siseturu arendamine peaks samuti järkjärgult parandama elu kvaliteeti, tervisekaitset ja tarbijaohutust; [...]</P></CONSID><P>[...]</P><CONSID><P>kreosoot vastavalt määratlusele käesoleva direktiivi lisas võib olla tervist kahjustav, sest see sisaldab teadaolevaid kantserogeene; sellepärast tuleks piirata kreosoodi kasutamist puidutöötluses ning kreosoodiga töödeldud puidu turustamist ja kasutamist;</P></CONSID><?PAGE NO="I-8075"?><CONSID><P>mõned kreosoodi koostisosad lagunevad halvasti ning on väga kahjulikud teatavatele keskkonnas leiduvatele organismidele; töödeldud puidu kasutamise tulemusel võivad need koostisosad keskkonda sattuda;</P></CONSID><P>[...]</P><CONSID><P>teatavate liikmesriikide poolt kehtestatud piirangutel [kreosoodi] või [seda] sisaldavate valmististe turustamise ja kasutamise suhtes on otsene mõju siseturu sisseseadmisele ja toimimisele; sellepärast on vaja ühtlustada liikmesriikide õigusakte selles valdkonnas ning sellest tulenevalt muuta [ohtlike ainete direktiivi] I lisa<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/>.<NOTE NOTE.ID="E0012" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Esimene, teine, kümnes, üheteistkümnes ja neljateistkümnes põhjendus.</P></NOTE></P></CONSID></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>14,</NO.P><TXT>Ohtlike ainete direktiivi nii muudetud I lisa punktis 32 on loetletud <QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>ained ja valmisused, mis sisaldavad ühte või mitut järgmistest ainetest,<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/> muu hulgas kreosooti, kreosootõli või kivisöetõrva destillaate.</TXT><P>Punktis 32.1 on kehtestatud selliste ainete ja valmististe turuleviimise või kasutamise tingimused, sätestades, et neid:</P><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>ei tohi kasutada puidu töötlemiseks, kui need sisaldavad:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>benso(a)püreeni kontsentratsioonis, mis ületab 0,005% massist; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>vees ekstraheeruvaid fenoole kontsentratsioonis, mis ületab 3% massist, või mõlemat.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Lisaks sellele ei tohi turustada selliselt töödeldud puitu.</P><?PAGE NO="I-8076"?><P>Erandina:</P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>seoses ainete ja valmististega: neid võidakse kasutada puidu töötlemiseks tööstuspaigaldistes, kui need sisaldavad:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>benso(a)püreeni kontsentratsioonis alla 0,05% massist; ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>vees ekstraheeruvaid fenoole kontsentratsioonis alla 3% massist.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/>.</P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Biotsiidide direktiiv</P></TI></TITLE><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Biotsiidide direktiiv<NOTE NOTE.ID="E0013" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud eespool 3, joonealuses märkuses.</P></NOTE> tugineb EÜ asutamislepingu artiklile 100a (nüüd muudetuna EÜ artikkel 95).</TXT></NP><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Direktiivi preambuli 12. ja 26. põhjenduses on öeldud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>tuleb koostada ühenduse nimekiri nendest toimeainetest, mida on lubatud biotsiidides kasutada;</P></CONSID><P>[...]</P><CONSID><P>käesoleva direktiivi, eelkõige selle läbivaatamisprogrammi täielik rakendamine võtab veel mitu aastat, seetõttu nähakse [ohtlike ainete direktiiviga] ette täiendav raamistik positiivse nimekirja kehtestamiseks, piirates teatavate toimeainete ja neid sisaldavate toodete või tooterühmade turuleviimist ja kasutamist<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Artikli 1 lõikes 1 on sätestatud, et direktiivis käsitletakse a) biotsiidide jaoks loa andmist ja nende turuleviimist kasutamiseks liikmesriikides; b) lubade vastastikust<?PAGE NO="I-8077"?> tunnustamist ühenduse piires ja c) ühenduse tasandil positiivse nimekirja kehtestamist nendest toimeainetest, mida võib biotsiidides kasutada.</TXT></NP><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>Artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et käesolevat direktiivi <QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>kohaldatakse eelkõige<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/> rea õigusaktide, sealhulgas ohtlike ainete direktiivi suhtes, <QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse sätete või nendega kooskõlas võetud meetmete kohaldamist<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>Artikli 2 lõike 1 punktis a on määratletud nimetatud direktiivi tähenduses <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>biotsii-did<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/> kui <QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>toimeained ja valmisused, mis sisaldavad üht või enamat toimeainet niisuguses vormis, nagu need toimetatakse kasutajale, ja mis on ette nähtud kahjulike organismide keemiliste või bioloogiliste vahenditega hävitamiseks, tõrjeks, kahjutuks muutmiseks, nende toime ärahoidmiseks või muul viisil nende vastu võitlemiseks<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/> ja sätestatud, et 23 tooteliigi täielik nimekiri koos iga liigi suunava kirjeldusega on toodud V lisas. Kõnealune lisa sisaldab jaotist <QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>Tooteliik 8: puidukonservandid<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/>:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>Tooted, mida kasutatakse alates saeveski etapist puidu või puittoodete säilitamiseks ja mis on ette nähtud puitu hävitavate või rikkuvate organismide tõrjeks.</P><P>Selle tooteliigi hulka kuuluvad nii tooted, mida kasutatakse ennetavalt, kui ka tooted, mida kasutatakse järeltöötluseks.<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>liikmesriigid näevad ette, et biotsiidi võib turule viia ja nende territooriumil kasutada ainult juhul, kui selle jaoks on kooskõlas käesoleva direktiiviga luba antud<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Artikli 5 lõike 1 punktis a on sätestatud, et liikmesriigid annavad biotsiidile loa ainult juhul, kui <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>selles sisalduv(ad) toimeaine(d) on loetletud I või IA lisas ja kõik nendes lisades ettenähtud nõuded on täidetud<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Biotsiidide direktiivi vastuvõtmisel puudus kõnealustel lisadel sisu. Direktiivis sätestati menetlus, et kanda toimeained lisadesse pärast asjaomase hindamise toimumist.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8078"?><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>Artikli 16 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>Erandina artikli 3 lõikest 1, artikli 5 lõikest 1 [...] ja ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võib liikmesriik 10 aasta jooksul [alates <DATE ISO="20000514">14. maist 2000</DATE>] jätkuvalt kohaldada oma senist korda või praktikat biotsiidide turuleviimiseks. Eelkõige võib ta oma siseriiklike eeskirjade kohaselt lubada oma territooriumil turule viia biotsiidi, mis sisaldab selle tooteliigi osas I või IA lisas loetlemata toimeaineid. Sellised toimeained peavad olema [<DATE ISO="20000514">14. maiks 2000</DATE>] turule viidud [...] biotsiidi toimeainetena<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et pärast kõnealuse direktiivi vastuvõtmist alustab komisjon kümneaastast tööprogrammi kõikide nende toimeainete süstemaatiliseks kontrollimiseks. Selle kümne aasta jooksul võidakse sätestatud korra kohaselt otsustada, kas toimeaine kantakse I, IA või IB lisasse ja millistel tingimustel. Artikli 16 lõikes 3 on sätestatud, et kui selline otsus on tehtud, tagab liikmesriik toimeainet sisaldavatele ja käesoleva direktiivi sätetele vastavatele biotsiididele loa või vajaduse korral registreeringu nõuetekohase andmise, muutmise või tühistamise.</TXT></NP><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Sellist otsust ei ole veel tehtud. Järelikult on I, IA ja IB lisad veel tühjad.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Siseriiklikud õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>On üheselt selge, et Madalmaade asjaomaste õigusaktide<NOTE NOTE.ID="E0014" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Bestrijdingsmiddelenwet (pestitsiidiseadus) 1962, Staatsblad 1962, 288; Regeling milieutoelatingseisen niet-landbouwbestrijdingsmiddelen (määrus, millega kehtestatakse mittepõllumajanduslikele pestitsiididele keskkonnalubade andmise tingimused), Staatscourant 1998, 15; Besluit milieutoelatingseisen niet-Iandbouwbestrijdingsmiddelen (dekreet, millega kehtestatakse mittepõllumajanduslikele pestitsiididele keskkonnalubade andmise tingimused). Staatsblad 1998, 499; muudatus: Staatsblad 1999, 309.</P></NOTE> kohaselt peab kõikidel isikutel, kes tarnivad, valdavad, ladustavad või impordivad pestitsiide, olema selleks luba. Loa puudumisel on kõnealused tegevused keelatud. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on Madalmaade õigusaktides sätestatud lubade andmise tingimuste eesmärk parandada keskkonnakaitset.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kohtuasja C-281/03 hagejad on teatavate mittepõllumajanduslike puidukaitsevahendina kasutatavate pestitsiidide (laiemas mõttes<?PAGE NO="I-8079"?> biotsiidide), mis toimeainena sisaldavad kivisöetõrva destillaate (karbolineum, kreosootõli), lubade endised valdajad ja/või taotlejad. Hagejad esitasid eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse <DATE ISO="20000706">6. juuli 2000</DATE>. aasta ja <DATE ISO="20020628">28. juuni 2002</DATE>. aasta otsuste peale, millega College voor de toelating van bestrijdingsmiddelen (pestitsiidide heakskiitmisega tegelev amet, edaspidi <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>CTB<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/>) jättis põhjendamatuse tõttu rahuldamata nende kaebused varasemate otsuste peale, millega jäeti kõnealuseid pestitsiide käsitlevad load tingimusteta pikendamata või välja andmata.</TXT></NP><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kohtuasi C-282/03 käsitleb kaebust <DATE ISO="20020802">2. augusti 2002</DATE>. aasta otsuse peale, millega CTB ei rahuldanud põhjendamatuse tõttu hageja kaebust otsuse peale, millega tühistati talle antud luba vaske, kroomi ja arseeni sisaldava puidukaitsevahendi kasutamiseks ning jättis rahuldamata kõnealuse toote kasutamisloa pikendamise taotluse.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>On üheselt selge, et asjaomased tooted kuuluvad ohtlike ainete direktiivi I lisa punktis 20 ja punktis 32 sätestatud erandite alla. Seega ei ole kõnealuses direktiivis nõutud, et liikmesriik piiraks nende turustamist või puidukonservandina kasutamist.</TXT><P>Vaidlustatud otsuste tulemusel aga on Madalmaade asjaomaste õigusaktide kohaselt hagejatel keelatud toodete tarnimine, valdamine, ladustamine ja importimine.</P></NP><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>CTB asus seisukohale, et ta ei ole kohustatud toodetele luba andma lihtsalt seetõttu, et kreosooti või CCA-ühendeid sisaldavate puidukaitsevahendite teatud kasutusviiside suhtes on ohtlike ainete direktiivis sätestatud erand nende kasutuskeelust. Ohtlike ainete direktiivi artiklis 2 on sätestatud, et asjaomaseid aineid ja valmisusi võib turustada üksnes kõnealuses direktiivis määratletud tingimustel, mitte see, et selleks peab olema luba. Ohtlike ainete direktiiv ei välista rangemate tingimuste kehtestamist liikmesriigi poolt.</TXT></NP><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Võttes arvesse, et ohtlike ainete direktiivi sõnastus ei anna selget vastust küsimusele, kas direktiiv sisaldab ammendavaid eeskirju ainete kohta, mille suhtes direktiiv kehtib, või on lubatud ka siseriiklike lisatingimuste kehtestamine, esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven Euroopa Kohtule mõlemas kohtuasjas küsimuse, kas kõnealune direktiiv lubab liikmesriigil kehtestada lisatingimusi sellise biotsiidi turuleviimise ja kasutamise suhtes, mille toimeaine on direktiivi I lisas nimetatud.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8080"?><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Mõlema kohtuasja hagejad, CTB, Taani ja Madalmaade valitsus ning komisjon esitasid kirjalikud märkused. Hagejad, Stichting Behoud Leefmilieu en Natuur Maas en Waal (eluskeskkonna kaitse ja loodushoiu sihtasutus Maas ja Waal (edaspidi <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/>sihtasutus<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/>), põhikohtuasja pool kohtuasjas C-282/03), Madalmaade valitsus ja komisjon olid esindatud kohtuistungil.</TXT></NP><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>CTB, sihtasutus ja Taani ning Madalmaade valitsus leiavad, et eelotsuse küsimusele tuleks vastata jaatavalt, peamiselt järgmistel põhjendustel: ohtlike ainete direktiiv on miinimumnõuete direktiiv, asjaomased siseriiklikud meetmed ei kuulu selle kohaldamisalasse ja/või kõnealuste toodete kasutamist reguleerib biotsiidide direktiiv, mis on ohtlike ainete direktiivi suhtes ülimuslik. Hagejad ja komisjon on vastupidisel seisukohal, leides, et ohtlike ainete direktiivi eesmärk on selle kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste täielik ühtlustamine.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>On selge, et ohtlike ainete direktiiv kujutab endast ühtlustamismeedet, millega püütakse kõrvaldada ohtlike ainete valmistamist, turustamist ja kasutamist reguleerivatest liikmesriikide erinevatest eeskirjadest tulenevaid kaubandustõkkeid: see tuleneb tema õiguslikust alusest (EÜ asutamislepingu artikkel 100, nüüd EÜ artikkel 94) ja preambuli neljandast ning viiendast põhjendusest.<NOTE NOTE.ID="E0015" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt eespool punkt 7.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Sama võib öelda direktiivide 89/677 ja 94/60 kohta, millega ohtlike ainete direktiivi I lisasse lisati vastavalt punktid 20 ja 32, sealhulgas käesolevates kohtuasjades käsitletavad erandid: mõlemad direktiivid võeti vastu EÜ asutamislepingu artikli 100a (nüüd muudetuna EÜ artikkel 95) alusel ja mõlema direktiivi preambuli viiendas põhjenduses<NOTE NOTE.ID="E0016" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt eespool punktid 10 ja 13.</P></NOTE> rõhutatakse õigusakti eesmärgina siseturgu.</TXT></NP><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Samuti on selge, et direktiivi 89/677, millega võeti kasutusele arseeni käsitlevad sätted, lisaeesmärk on <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>keskkonna parem kaitsmine<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/><NOTE NOTE.ID="E0017" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt preambuli kaheksas põhjendus, eespool punkt 11.</P></NOTE> ning et direktiivi 94/60, millega<?PAGE NO="I-8081"?> võeti kasutusele kreosooti käsitlevad sätted, lisaeesmärk oli vähendada keskkonnakahjusid.<NOTE NOTE.ID="E0018" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt preambuli 11. põhjendus, eespool punkt 13.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kuigi ohtlikke aineid reguleeriva direktiivi eesmärkide hulka kuulub kõnealuste ainete puhul kaubandustõkete kõrvaldamine ühenduses, ei ole direktiivi eeskirjad mõeldud minimaalset kaitset pakkuvate eeskirjadena, mis annavad liikmesriikidele vabad käed neis sätestatud kohustuste laiendamiseks, vaid need on kavandatud ammendavatena.<NOTE NOTE.ID="E0019" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt nt <DATE ISO="19871014">14. oktoobri 1987</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="278/85" YEAR="1987" PAGE.ECR="4069">278/85: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Taani (KKL 1987, lk 4069, punkt 22)</REF.DOC.ECR>; vt ka <DATE ISO="19790405">5. aprilli 1979</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="148/79" YEAR="1979" PAGE.ECR="1629">148/79: Ratti (EKL 1979, lk 1629, punktid 24 ja 26)</REF.DOC.ECR>, ning kohtujurist Saggio ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-127/97" YEAR="1998" PAGE.ECR="I-6005">C-127/97: Burstein (EKL 1998, lk I-6005, punktid 22, 23 ja ettepaneku punkti 31 eelviimane lõik, milles viidatakse konkreetselt ohtlike ainete direktiivile)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Selline seisukoht kajastab Euroopa Kohtu kujundatud üldisemat põhimõtet, et kui ühenduses on teatud valdkonnas vastu võetud ühtlustav direktiiv, ei tohi liikmesriigid säilitada või rakendada samas valdkonnas meetmeid, mis ei ole direktiiviga kooskõlas.<NOTE NOTE.ID="E0020" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt põhimõtte ühe viimase rakendamise kohta <DATE ISO="20020425">25. aprilli 2002</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-154/00" YEAR="2002" PAGE.ECR="I-3879">C-154/00: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Kreeka (EKL 2002, lk I-3879)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Seetõttu välistab ohtlike ainete direktiiv <HT TYPE="ITALIC">priina facie</HT> minu arvates võimaluse, et liikmesriik kehtestab siseriiklike õigusaktidega direktiiviga hõlmatud ainete ja valmisuste turustamise ja kasutamise tingimused, mis on rangemad direktiivis sätestatud tingimustest. Direktiiviga hõlmatud ainete hulka kuuluvad valmistised, mis sisaldavad kas arseeniühendeid või kreosooti ja kivisöetõrva destillaate. Seetõttu kuuluvad kõnealused tooted selgelt direktiivi kohaldamisalasse. Sellest asjaolust piisab, et eristada käesolevat menetlust Bursteini<NOTE NOTE.ID="E0021" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud eespool 19. joonealuses märkuses.</P></NOTE> ja Toolexi<NOTE NOTE.ID="E0022" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="20000711">11. juuli 2000</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-473/98" YEAR="2000" PAGE.ECR="I-5681">C-473/98 (EKL 2000, lk I-5681)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> kohtuasjadest, millele tuginevad Taani ja Madalmaade valitsus ja mis käsitlesid tooteid, mis ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse. Lisaks on käesolevates kohtuasjades nimetatud siseriiklike meetmete eesmärk keelata selliste toodete kasutamine puidukonservantidena — kasutusviis, mida direktiiv otseselt reguleerib — olukorras, kus selline kasutamine on direktiiviga sõnaselgelt lubatud.</TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kõnealuse tõlgenduse vastu on esitatud erinevaid argumente.</TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Esiteks leiavad sihtasutus ja Taani ning Madalmaade valitsus, et ohtlike ainete direktiiviga toimub vaid minimaalne ühtlustamine.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8082"?><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Taani valitsus tugineb eelkõige asjaolule, et direktiiv ei sisalda vaba liikumise klauslit (mille kohaselt liikmesriikidel on keelatud takistada direktiiviga kooskõlas oleva toote müüki, kasutamist või valdamist) ega kaitseklauslit (mis lubab liikmesriikidel teatud tingimustel keelata direktiiviga kooskõlas oleva toote turustamise).</TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa esimese klausli puudumisest midagi järeldada. Nagu Euroopa Kohus on Ratti kohtuasjas<NOTE NOTE.ID="E0023" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool 19. joonealuses märkuses viidatud kohtuasi, kohtuotsuse punkt 13. Vt ka kohtujurist Reischli ettepaneku punkti 1 eelviimane lõik.</P></NOTE> selgitanud, ei ole vaba liikumise klauslil sellise direktiivi kontekstis, mille eesmärk on siseturu toimimist takistavate erinevuste kõrvaldamine siseriiklikest eeskirjadest, iseseisvat väärtust, vaid see lihtsalt täiendab kõnealuse direktiivi põhisätteid ja selle eesmärk on tagada kõnealuste toodete vaba liikumine.</TXT></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Seoses teise klausli puudumisega tundub paradoksaalne väide, et kuna direktiiv ei sisalda klauslit, mis lubab liikmesriikidel vastu võtta siseriiklikke meetmeid, mis ei ole direktiiviga kooskõlas, on kõnealune direktiiv vähem ühtlustav kui direktiiv, mis välistab mis tahes kõrvalekaldumise selles kehtestatud tingimustest. Tuleb märkida, et kohtuasjas C-281/03 on hagejad kaitseklausli puudumisest teinud vastupidise ja minu arvates loogilisema järelduse.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Madalmaade valitsus viitab Euroopa Kohtu seisukohale kohtuasjas Toolex<NOTE NOTE.ID="E0024" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud 22. joonealuses märkuses, punkt 30.</P></NOTE>, et ohtlike ainete direktiivis <QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>on sätestatud vaid teatavad miinimumnõuded<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Minu arvates on siiski kõnealuse tsitaadi konteksti eiramine eksitav. Lõigu täielik tekst on järgmine:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0026" REF.END="QE0026" CODE="201E"/>Võttes arvesse, et [ohtlike ainete direktiivis] endas on sätestatud vaid teatavad miinimumnõuded, nagu on selge selle artiklist 2 [...], ei takista see mingil viisil liikmesriiki reguleerimast direktiivi kohaldamisalast väljajäävate ainete turustamist [...]<QUOT.END ID="QE0026" REF.START="QS0026" CODE="201D"/>.</P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seetõttu tundub, et Euroopa Kohus lihtsalt konstateeris, et ohtlike ainete direktiivi kohaldamisala piirdub i) nimekirjades loetletud teatavate ainete ii) turustamise ja<?PAGE NO="I-8083"?> kasutamisega. Kõnealust tõlgendust toetavad ka kohtujurist Mischo märkused.<NOTE NOTE.ID="E0025" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Ettepaneku punktid 45 ja 46.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Madalmaade valitsus viitas kohtuistungil ka Van den Burgi kohtuasjale,<NOTE NOTE.ID="E0026" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19900523">23. mai 1990</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-169/89" YEAR="1990" PAGE.ECR="I-2143">C-169/89 (EKI. 1990. lk I-2143, eriti selle punkt 9)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> leides, et kõnealuses kohtuasjas tegi Euroopa Kohus otsuse, et linnudirektiiviga<NOTE NOTE.ID="E0027" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nõukogu <DATE ISO="19790402">2. aprilli 1979</DATE>. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnusliku kaitse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="103" DATE.PUB="1979" PAGE.FIRST="1">EUT 1979, L 103, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> toimub nii täielik reguleerimine kui ka minimaalne ühtlustamine.</TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kõnealust kohtuotsust on kritiseeritud nii selles kasutatud mõistete kui ka asjaomase punkti põhjenduse tõttu.<NOTE NOTE.ID="E0028" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt nt P. J. Slot, <QUOT.START ID="QS0027" REF.END="QE0027" CODE="201E"/>Harmonisation<QUOT.END ID="QE0027" REF.START="QS0027" CODE="201D"/>, European Imw Review 1996, lk 378, lk 389, ja J. H. Jans, European Environmental Law (2000), lk 266-267.</P></NOTE> Igal juhul ei saa seda minu arvates käesolevatele kohtuasjadele üle kanda. Euroopa Kohus pidas konkreetselt silmas linnudirektiivi artikli 14 kohaldamisala, mille kohaselt liikmesriigid võivad kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid, kui on need, mis on sätestatud direktiivis. Ohtlike ainete direktiivis samaväärne säte puudub.</TXT></NP><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Teiseks märgivad CTB ja Taani valitsus, et kõnealused siseriiklikud meetmed ei kuulu ohtlike ainete direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>CTB märgib, et kõnealuse direktiivi ja eriti kreosooti ja arseeni sisaldavate toodete turustamise ja kasutamise piirangute eesmärk on kaitsta kasutajate ja tarbijate tervist ning tagada nende ohutus; keskkonnakaitse on teisene eesmärk. Siseriiklikel õigusaktidel ja neil põhinevatel vaidlustatud otsustel on konkreetne eesmärk — keskkonna kaitsmine, võttes arvesse ohtu, mida kujutab endast kreosooti või arseeni sisaldavate puidukonservantidega töödeldud puit. Ohtlike ainete direktiiv reguleerib aga tervishoidu ja ohutust silmas pidades tegelikku töötlemist, nimelt kõnealuste konservantide kasutamist.</TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Taani valitsus esitab sarnase argumendi, väites, et kreosoodi kasutamise reguleerimine ohtlike ainete direktiivis põhineb ainult rahvatervisel ja eriti vähki haigestumise ohul; kui kreosooti sisaldavate biotsiidide kasutamiseks ei oleks võimalik kehtestada lubade nõuet, ei saaks nendest tulenevat ohtu hinnata ühestki muust seisukohast.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8084"?><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Minu arvates aga on kõnealustes argumentides ohtlike ainete direktiivi eesmärke valesti tõlgendatud: nimetatud direktiivi ja nende direktiivide preambulitest, millega sellesse lisati käesolevates kohtuasjades käsitletavad erandid,<NOTE NOTE.ID="E0029" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool 2. joonealuses märkuses viidatud direktiivid 89/677 ja 94/60.</P></NOTE> on selge, et õigusakti põhieesmärk on keskkonnakaitse.</TXT></NP><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Nii öeldakse ohtlike ainete direktiivi preambuli teises põhjenduses, et ohtlike ainete ja valmististe turustamist käsitlevad eeskirjad <QUOT.START ID="QS0028" REF.END="QE0028" CODE="201E"/>peaksid aitama kaasa keskkonna kaitsmisele kõikide ökotoksiliste või keskkonda saastada võivate ainete ja valmististe eest<QUOT.END ID="QE0028" REF.START="QS0028" CODE="201D"/>. Kõnealusele põhjendusele eelnevas põhjenduses on öeldud, et eeskirjade <QUOT.START ID="QS0029" REF.END="QE0029" CODE="201E"/>eesmärk peab olema avalikkuse, eriti selliseid aineid ja valmistisi kasutavate inimeste kaitse<QUOT.END ID="QE0029" REF.START="QS0029" CODE="201D"/> ja järgnevas põhjenduses on öeldud, et <QUOT.START ID="QS0030" REF.END="QE0030" CODE="201E"/>[...] eesmärk peaks samuti olema taastada, hoida ja parandada inimelu kvaliteeti<QUOT.END ID="QE0030" REF.START="QS0030" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Direktiivi 89/677, millega ohtlike ainete direktiivi I lisasse kanti arseeni puudutav tingimus ja sellest tehtavad erandid, preambulis viidatakse siseturule (esimene põhjendus) ja seejärel teises kuni seitsmendas põhjenduses tervisele ja ohutusele ning eriti teatud ainete, mille kasutamise tingimused on sätestatud I lisa punktides 1, 3, 5 ja 13-18, kantserogeensetele omadustele. Elavhõbeda-, arseeni- ja tinaühenditele, mille kasutamist käsitlevad vastavalt I lisa punktid 19, 20 ja 21, viidatakse kaheksandas põhjenduses, milles on mainitud ainult keskkonnakaalutlusi.</TXT></NP><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Direktiivi 94/60, millega ohtlike ainete direktiivi I lisasse kanti kreosooti puudutav tingimus ja sellest tehtavad erandid, preambuli esimestes põhjendustes keskendutakse samuti siseturule (esimene ja teine põhjendus) ja vajadusele reguleerida kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete kasutamist (kolmas kuni üheksas põhjendus). Direktiiviga 94/60 lisati ohtlike ainete direktiivi I lisasse punkt 29, mis käsitleb neljandas põhjenduses nimetatud kantserogeenseid aineid (punktid 30 ja 31 käsitlevad vastavalt mutageene ja reproduktiivtoksilisi aineid). Kümnes ja üheteistkümnes põhjendus<NOTE NOTE.ID="E0030" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nimetatud eespool punktis 13.</P></NOTE> puudutavad eraldi ja konkreetselt kreosooti, mida käsitleb I lisa punkt 32 ja mis on kõne all ka käesolevates kohtuasjades. Kuigi kümnendas põhjenduses viidatakse asjaolule, et kreosoot <QUOT.START ID="QS0031" REF.END="QE0031" CODE="201E"/>vastavalt määratlusele käesoleva direktiivi lisas võib<?PAGE NO="I-8085"?> olla tervist kahjustav, sest see sisaldab teadaolevaid kantserogeene<QUOT.END ID="QE0031" REF.START="QS0031" CODE="201D"/>, keskendutakse järgnevates põhjendustes selle keskkonnamõjule.</TXT></NP><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Seetõttu ei veena mind argument, et käesolevates kohtuasjades käsitletavad siseriiklikud meetmed ei kuulu ohtlike ainete direktiivi kohaldamisalasse põhjusel, et keskkonnakaitse ei ole direktiivi üks peamisi eesmärke.</TXT></NP><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kolmandaks leiavad CTB, sihtasutus ja Taani ning Madalmaade valitsus, et kahe direktiivi kattumisel reguleerib kõnealuste toodete kasutamist biotsiidide direktiiv, mille kohaselt võib siseriiklike õigusaktidega kehtestada rangemad eeskirjad direktiividega hõlmatud toodete turustamiseks ja kasutamiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>58.</NO.P><TXT>Ohtlike ainete direktiivi kohaldatakse loomulikult <QUOT.START ID="QS0032" REF.END="QE0032" CODE="201E"/>ilma et see piiraks muude asjakohaste ühenduse sätete kohaldamist<QUOT.END ID="QE0032" REF.START="QS0032" CODE="201D"/>,<NOTE NOTE.ID="E0031" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool punktis 8 nimetatud artikli 1 lõige 1.</P></NOTE> samas kui biotsiidide direktiivi kohaldatakse <QUOT.START ID="QS0033" REF.END="QE0033" CODE="201E"/>ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse sätete või nendega kooskõlas võetud meetmete kohaldamist<QUOT.END ID="QE0033" REF.START="QS0033" CODE="201D"/> muu hulgas ohtlike ainete direktiivi suhtes.<NOTE NOTE.ID="E0032" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool punktis 18 nimetatud artikli 1 lõige 3.</P></NOTE> CTB ja Taani ning Madalmaade valitsus leiavad põhimõtteliselt, et kõnealuse sõnastuse, kahe direktiivi kohaldamisala ja Euroopa Kohtu praktika<NOTE NOTE.ID="E0033" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="19960627">27. juuni 1996</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-293/94" YEAR="1996" PAGE.ECR="I-3159">C-293/94: Brandsma (EKI. 1996, lk I-3159)</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19980917">17. septembri 1998</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-4007/96" YEAR="1998" PAGE.ECR="I-5121">C-4007/96: Harpegnies (LKL 1998, lk I-5121)</REF.DOC.ECR>ja <DATE ISO="19990929">29. septembri 1999</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-232/97" YEAR="1999" PAGE.ECR="I-6385">C-232/97: Nederhoff (LKL 1999, lk I-6385)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> põhjal on selge, et kaks direktiivi eksisteerivad paralleelselt ja kummalgi on erinev kohaldamisala. Ohtlike ainete direktiivi eesmärk on kasutajate ja tarbijate tervise kaitse ja ohutuse tagamine, samas kui biotsiidide direktiiv rõhutab keskkonnakaitset. Kattumise korral on ülimuslik biotsiidide direktiiv — <HT TYPE="ITALIC">lex specialis.</HT> Kuna vaidlustatud otsused käsitlevad biotsiidide kasutamist, tuleb nende vastavust ühenduse õigusele uurida biotsiidide direktiivi, mitte ohtlike ainete direktiivi kontekstis. Seega ei ole viimati nimetatud direktiiviga saavutatud ühtlustamise määr asjakohane.</TXT></NP><NP><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kõnealused argumendid mind ei veena.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8086"?><NP><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et tundub ilmne, et biotsiidide direktiivi artikli 1 lõike 3 eri keeltes, sealhulgas inglise, prantsuse ja saksa keeles koostamisel on tehtud viga. Kõnealuste versioonide kohaselt <QUOT.START ID="QS0034" REF.END="QE0034" CODE="201E"/>kohaldatakse<QUOT.END ID="QE0034" REF.START="QS0034" CODE="201D"/> direktiivi mitmete teiste erinevaid valdkondi reguleerivate seadusandlike meetmete suhtes. On siiski ilmne, et see ei saanud olla seadusandja eesmärk: ühte valdkonda reguleeriva direktiivi kohaldamisel teist valdkonda reguleeriva direktiivi või määruse suhtes puudub igasugune mõte.</TXT></NP><NP><NO.P>61.</NO.P><TXT>Biotsiidide direktiivi ülesehitusest tulenevalt tähendab artikli 1 lõige 3 pigem, et direktiivi kohaldatakse <QUOT.START ID="QS0035" REF.END="QE0035" CODE="201E"/>ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse sätete või nendega kooskõlas võetud meetmete kohaldamist, eelkõige [ilma et see piiraks]<QUOT.END ID="QE0035" REF.START="QS0035" CODE="201D"/> muude loetletud õigusaktide või nende alusel võetud meetmete kohaldamist. Kõnealusel tõlgendusel, mis selgelt väljendub ka näiteks hollandi-, portugali-, hispaania- ja rootsikeelses versioonis, on ka see eelis, et see on loogiline.</TXT></NP><NP><NO.P>62.</NO.P><TXT>Igal juhul ei ole minu arvates artikli 1 lõikel 3 tähtsust, sest biotsiidide direktiiv ei saa mingil juhul reguleerida liikmesriikide biotsiididele loa andmise õigust, võttes arvesse, et direktiivi lisad on veel vastu võtmata. Sellest asjaolust tulenevalt sõltub kõnealuse direktiiviga sätestatud lubade andmise kogu süsteem sellest, kas asjaomaste biotsiidide toimeaine(d) on loetletud ühes nimetatud lisadest.</TXT></NP><NP><NO.P>63.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus ja ühenduse seadusandja on tunnistanud, et biotsiidide direktiivis ette nähtud ühtlustamist ei ole lõpule viidud.</TXT></NP><NP><NO.P>64.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on sedastanud oma otsuses kohtuasjas Schreiber,<NOTE NOTE.ID="E0034" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><DATE ISO="20040715">15. juuli 2004</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-443/02" YEAR="2004" PAGE.ECR="I-7275">C-443/02: Nicolas Schreiber (EKL 2004, lk I-7275, punkt 20)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> et põhikohtuasjas etteheidetud asjaolude asetleidmise ajal (2001. aasta märtsis) <QUOT.START ID="QS0036" REF.END="QE0036" CODE="201E"/>ei olnud [biotsiidide direktiivis] ette nähtud ühtlustamine veel täielikult lõpule viidud, kuna selle direktiivi I, IA ja IB lisad, mis loetlevad biotsiidides, madala riskiastmega biotsiidides ja vaid põhiainet sisaldavates toodetes kasutatavad heakskiidetud toimeained, olid ühenduse tasemel alles koostamisel.<QUOT.END ID="QE0036" REF.START="QS0036" CODE="201D"/> Ka praegu on olukord selline.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8087"?><NP><NO.P>65.</NO.P><TXT>Direktiivis 2001/90/EÜ<NOTE NOTE.ID="E0035" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Komisjoni <DATE ISO="20011026">26. oktoobri 2001</DATE>. aasta direktiiv 2001/90/EÜ, millega seitsmendat korda kohandatakse tehnika arengule I lisa nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus-ja lialdusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (kreosoot) turustamise ja kasutamise piirangutega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="283" DATE.PUB="2001" PAGE.FIRST="41">EÜT 2001 L.283, lk 41</REF.DOC.OJ>). Direktiivis nõutakse, et liikmesriigid võtaksid rakendusmeetmed vastu <DATE ISO="20021231">31. detsembriks 2002</DATE> ja kohaldaksid need <DATE ISO="20030630">30. juuniks 2003</DATE>.</P></NOTE>, millega muudeti ohtlike ainete direktiivi I lisa punkti 32, mis käsitleb kreosooti, on sätestatud, et biotsiidide direktiiviga <QUOT.START ID="QS0037" REF.END="QE0037" CODE="201E"/>ühtlustatakse biotsiidide lubamine Euroopa tasandil [...]. Kuni eeskirjade ühtlustamiseni vastavalt [biotsiidide direktiivile] on kreosoodi suhtes seatavaid piiranguid vaja kohandada tehnika arengule.<QUOT.END ID="QE0037" REF.START="QS0037" CODE="201D"/><NOTE NOTE.ID="E0036" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viies põhjendus.</P></NOTE> Direktiiviga 2001/90 muudeti punkti 32 selliselt, et sätestati otsene keeld kreosoodi kasutamisele puidu töötlemisel ja nii töödeldud puidu turuleviimisele ning muudeti kõnealusest keelust erandite tegemise tingimused rangemaks.</TXT></NP><NP><NO.P>66.</NO.P><TXT>Sarnaselt on direktiivi 2003/2/EÜ,<NOTE NOTE.ID="E0037" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Komisjoni <DATE ISO="20030106">6. jaanuari 2003</DATE>. aasta direktiiv 2003/2/EÜ arseeni turustamise ja kasutamise piirangute kohta (nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ kümnes kohandamine tehnika arenguga) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="004" DATE.PUB="2003" PAGE.FIRST="9">ELT 2003 L 4, lk 9</REF.DOC.OJ>). Direktiivis nõutakse, et liikmesriigid võtaksid rakendusmeetmed vastu <DATE ISO="20030630">30. juuniks 2003</DATE> ja kohaldaksid need <DATE ISO="20040630">30. juuniks 2004</DATE>.</P></NOTE> millega muudeti ohtlike ainete direktiivi I lisa punkti 20, mis käsitleb arseeni, preambulis öeldud, et <QUOT.START ID="QS0038" REF.END="QE0038" CODE="201E"/>[...] tuleb [ohtlike ainete direktiivi] arseeni kohta käivaid piiranguid kohandada tehnika arenguga kuni eeskirjade ühtlustamiseni [biotsiidide direktiivi] alusel<QUOT.END ID="QE0038" REF.START="QS0038" CODE="201D"/>.<NOTE NOTE.ID="E0038" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>8. põhjendus.</P></NOTE> Direktiiviga 2003/2 muudeti punkti 20 selliselt, et sätestati otsene keeld arseeniühendeid sisaldavate valmististega töödeldud puidu turuleviimisele ning muudeti kõnealusest keelust erandite tegemise tingimused veelgi rangemaks.</TXT></NP><NP><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seetõttu ei olnud biotsiidide direktiiv põhikohtuasja aluseks olevate asjaolude asetleidmise ajal (ega ole ka praegu) täielikult kohaldatav. CTB ja Taani valitsus väidavad siiski, et liikmesriigid võivad säilitada siseriiklikud biotsiidide reguleerimise süsteemid kõnealuse direktiivi artikli 16 lõikes 1 ette nähtud üleminekuajal, mis lubab liikmesriigil kümneaastase üleminekuaja jooksul <QUOT.START ID="QS0039" REF.END="QE0039" CODE="201E"/>jätkuvalt kohaldada oma senist korda või praktikat biotsiidide turuleviimiseks<QUOT.END ID="QE0039" REF.START="QS0039" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>68.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu sellega, et kuni biotsiidide direktiivi täieliku kohaldamiseni annab artikli 16 lõige 1 liikmesriikidele piiramatu diskretsiooni nii kõnealuse direktiivi kui ka ohtlike ainete direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele toodetele lubade andmisel. Biotsiidide direktiivi preambulis on sõnaselgelt öeldud, et <QUOT.START ID="QS0040" REF.END="QE0040" CODE="201E"/>[...] täielik rakendamine võtab veel mitu aastat<QUOT.END ID="QE0040" REF.START="QS0040" CODE="201D"/>, mistõttu ohtlike ainete direktiiviga nähakse ette täiendav raamistik, mis piirab teatavate toimeainete või toodete turustamist ja kasutamist.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8088"?><NP><NO.P>69.</NO.P><TXT>Seega, kuigi artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et üleminekuaja jooksul võib liikmesriik jätkuvalt kohaldada oma senist korda või praktikat biotsiidide turuleviimiseks, on selge, et kõnealune süsteem peab olema kooskõlas ühenduse õigusnormidega. Järelikult, kui liikmesriik soovib sellel üleminekuajal reguleerida ohtlike ainete direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete turuleviimist ja kasutamist, peavad siseriiklikud õigusnormid olema kooskõlas nimetatud direktiiviga.</TXT></NP><NP><NO.P>70.</NO.P><TXT>Minu arvates ei toeta kohtupraktika, millele tugineb Madalmaade valitsus,<NOTE NOTE.ID="E0039" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud eespool 33. joonealuses märkuses.</P></NOTE> viimase väidet, et ohtlike ainete direktiiv ja biotsiidide direktiiv eksisteerivad paralleelselt, kusjuures kummalgi on eraldiseisev kohaldamisala. Kohtuotsuses Brandsma, mis tehti biotsiidide direktiivi vastuvõtmisest tunduvalt varem, ei olnud käsitletud toote toimeaine hõlmatud ohtlike ainete direktiiviga.<NOTE NOTE.ID="E0040" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuotsuse punkt 10 ja kohtujurist Fennelly ettepaneku punkt 16.</P></NOTE> Kohtuasjas Harpegnies, mille asjaolud leidsid aset samuti enne biotsiidide direktiivi vastuvõtmist, lähtus Euroopa Kohus sellest, et ühenduse tasandil puudusid ühtlustatud eeskirjad, mis oleksid hõlmanud kõnealuste toodete tootmist või turustamist;<NOTE NOTE.ID="E0041" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Punkt 27. Ükski pool ei ole toetunud ohtlike ainete direktiivile.</P></NOTE> käesolevas menetluses ei ole tegemist sellise olukorraga. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, ei sätestanud Nederhoffi kohtuasjas käsitletud siseriiklikud õigusaktid ohtlike ainete direktiivi kohaldamisalasse kuuluva aine turustamise või kasutamise tingimusi; nimetatud õigusaktid käsitlesid pigem pinnavee saastamist kõnealuse ainega töödeldud toodetega. Euroopa Kohus otsustas, et direktiiv 76/464<NOTE NOTE.ID="E0042" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nõukogu <DATE ISO="19760504">4. mai 1976</DATE>. aasta direktiiv 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="129" DATE.PUB="1976" PAGE.FIRST="23">EUT 1976 L 129, lk 23</REF.DOC.OJ>: ELT erivãljaanne 15/01, lk 56).</P></NOTE> oli selles olukorras kohaldatav; lisaks on kõnealuse direktiivi kohaselt liikmesriikidel otseselt lubatud võtta direktiivis sätestatud meetmetest rangemaid meetmeid. Kuna ohtlike ainete direktiivi artikli 1 lõikes 1 on sätestatud, et direktiivi kohaldatakse ilma, et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist, otsustas Euroopa Kohus, et direktiiv 76/464 on ülimuslik. Minu arvates ei saa kõnealust kohtuotsust käesolevatele kohtuasjadele üle kanda, sest biotsiidide direktiiv ei ole kohaldatav.</TXT></NP><NP><NO.P>71.</NO.P><TXT>Madalmaade valitsus väitis kohtuistungil, et ei oleks loogiline, kui liikmesriik ei saaks reguleerida ohtlike ainete direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid aineid sisaldavate biotsiidide kasutamist, kui ta samal ajal saab reguleerida niisuguseid aineid mittesisaldavate vähemkahjulike biotsiidide kasutamist, näiteks hiljuti kohtuasjas Schreiber tehtud otsuses<NOTE NOTE.ID="E0043" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud eespool 34. joonealuses märkuses.</P></NOTE> käsitletud seedripuust klotside kasutamist.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8089"?><NP><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kõnealune kohtuasi käsitles siiski toodet (seedripuust klotsid), mille kasutamist ühenduse õigusaktid muul viisil ei reguleerinud. Seega hindas Euroopa Kohus EÜ artiklite 28 ja 30 alusel, kas on õiguspärane liikmesriigi kehtestatud nõue, et kõnealuse toote turustamiseks peab olema eelnev luba. Käesolevates kohtuasjades aga reguleerivad asjaomaseid tooteid ühenduse õigusaktid. Minu arvates piisab sellest käesolevate kohtuasjade eristamiseks kohtuasjast Schreiber.</TXT></NP><NP><NO.P>73.</NO.P><TXT>Madalmaade valitsuse mure, et eelnimetatud tõlgendus toob kaasa ebanormaalse olukorra, kus liikmesriik ei saa reguleerida ohtlike ainete direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ohtlikke aineid sisaldavate biotsiidide kasutamist, samas aga saab reguleerida niisuguseid aineid mittesisaldavate vähemkahjulike biotsiidide kasutamist, on minu arvates ekslik. Just seetõttu, et teatavad biotsiidid, näiteks käesolevates kohtuasjades käsitletavad biotsiidid, võivad olla ohtlikud, kehtib nende suhtes siseriikliku õiguse alusel tõenäoliselt range, kuid erinev kontroll ja just seetõttu on vaja nende kasutamist reguleerida ühenduse õigusaktidega.</TXT></NP><NP><NO.P>74.</NO.P><TXT>Eelnimetatud põhjustel olen jõudnud järeldusele, et ohtlike ainete direktiiv ei luba liikmesriigil kehtestada lisatingimusi sellise biotsiidi turuleviimise ja kasutamise suhtes, mille toimeaine on direktiivi I lisas nimetatud.</TXT></NP><NP><NO.P>75.</NO.P><TXT>Minu kaks viimast märkust peaksid leevendama muret, et minu pakutud tõlgendus piirab põhjendamatult liikmesriigi õigust võtta meetmeid keskkonna kaitseks.</TXT></NP><NP><NO.P>76.</NO.P><TXT>Esiteks tuleks rõhutada, et eelnimetatud järeldus ei tähenda, et on täiesti välistatud, et liikmesriik, kes on sellises olukorras nagu Madalmaad, võiks kehtestada rangemad normid. Olukorras, kus ühtlustav direktiiv tugineb EÜ artiklile 95 (enne EÜ asutamislepingu artikkel 100a), võib liikmesriik, kes soovib säilitada või kehtestada direktiivis sätestatust rangemaid siseriiklikke sätteid, mis puudutavad muu hulgas keskkonnakaitset, EÜ artikli 95 lõike 4 või 5<NOTE NOTE.ID="E0044" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt eespool punkt 6.</P></NOTE> alusel teatada komisjonile nendest sätetest ja nende säilitamise või kehtestamise põhjustest. Madalmaad on tegelikult kasutanud artiklis 95 sätestatud menetlust, et reguleerida kreosoodi kasutamise teatud tahke, kuigi mitte neid, mis on arutusel käesolevates kohtuasjades.<NOTE NOTE.ID="E0045" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt komisjoni <DATE ISO="19991026">26. oktoobri 1999</DATE>. aasta otsus 1999/832/EÜ Madalmaade Kuningriigi teatatud siseriiklike sätete kohta, mis käsitlevad kreosoodi turustamise ja kasutamise piiranguid (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="329" DATE.PUB="1999" PAGE.FIRST="25">EÜT 1999, L 329, lk 25</REF.DOC.OJ>) ja <DATE ISO="20020123">23. jaanuari 2002</DATE>. aasta otsus 2002/59/EÜ Madalmaade Kuningriigi poolt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 5 kollaselt teatatud siseriiklike sätete eelnõu kohta, mis käsitlevad kreosoodiga töödeldud puidu turustamise ja kasutamise piiranguid (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="023" DATE.PUB="2002" PAGE.FIRST="37">EÜT 2002, L 23</REF.DOC.OJ>,</P></NOTE></TXT></NP><?PAGE NO="I-8090"?><NP><NO.P>77.</NO.P><TXT>Teiseks, alates käesolevate kohtuasjade aluseks olevate asjaolude asetleidmisest on nii kreosoodi kui arseeniühendite kasutamise tingimusi I lisas muudetud rangemaks: vt direktiivid 2001/90<NOTE NOTE.ID="E0046" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud eespool 35. joonealuses märkuses.</P></NOTE> ja 2003/2,<NOTE NOTE.ID="E0047" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Viidatud eespool 37. joonealuses märkuses.</P></NOTE> mille asjakohaste sätete kokkuvõte on toodud eespool punktides 65 ja 66. Seega on käesolevate kohtuasjadega seotud ohtlike ainete direktiivi tõlgenduse praktiline mõju igal juhul piiratud.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Ettepanek</P></TI></TITLE><NP><NO.P>78.</NO.P><TXT>Tuginedes eelnevale, teen ettepaneku vastata College van Beroep voor het bedrijfsleven'! esitatud küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Nõukogu <DATE ISO="19760727">27. juuli 1976</DATE>. aasta direktiiv 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega ei luba liikmesriigil kehtestada lisatingimusi sellise biotsiidi turuleviimise ja kasutamise suhtes, mille toimeaine on direktiivi I lisas nimetatud.</P></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>