EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.2.2025
COM(2025) 31 final
2025/0013(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil seoses 2025. aasta märtsis tehtud ÜRO eeskirjade ettepanekutega
SELETUSKIRI
1.KAVANDATAV REGULEERIMISESE
Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi „ÜRO“) Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil (WP.29) võetav seisukoht seoses kehtivate ÜRO eeskirjade muudatuste vastuvõtmisega.
2.ETTEPANEKU TAUST
2.1.Muudetud 1958. aasta kokkulepe ja paralleelne kokkulepe
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) kokkuleppeosaliste vahel on sõlmitud kaks kokkulepet ühtlustatud nõuete väljatöötamiseks, et kõrvaldada tehnilised tõkked mootorsõidukite kaubanduselt ning tagada mootorsõidukite ohutus ja kõrge keskkonnakaitse tase. Need on järgmised:
–UNECE kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist („muudetud 1958. aasta kokkulepe“), ning
–kokkulepe, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist („paralleelne kokkulepe“).
Kokkulepped jõustusid ELis vastavalt 24. märtsil 1998 ja 15. veebruaril 2000. Nende kokkulepetega seotud tööd kontrollib WP.29.
2.2. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum
WP.29 annab sõidukeid käsitlevate eeskirjade ülemaailmseks ühtlustamiseks unikaalse raamistiku. WP.29 on alaline töörühm ÜRO institutsioonilises raamistikus ning tal on konkreetne mandaat ja töökord. See toimib ülemaailmse foorumina, mis võimaldab avatud arutelusid mootorsõidukeid käsitlevate eeskirjade ning muudetud 1958. aasta kokkuleppe ja paralleelse kokkuleppe rakendamise üle. Kõik ÜRO liikmesriigid ja ÜRO liikmesriikide loodud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid võivad WP.29 tegevuses täielikult osaleda ja saada WP.29 poolt hallatavate sõidukeid käsitlevate kokkulepete osaliseks. Euroopa Liit on nende kokkulepete osaline 1 .
WP.29 koosolekuid peetakse kolm korda aastas, st märtsis, juunis ja novembris. WP.29 saab igal koosolekul tehniliste edusammude kajastamiseks võtta vastu
uusi ÜRO eeskirju,
uusi ÜRO resolutsioone,
uusi ÜRO üldisi tehnilisi norme,
ÜRO eeskirjade ja resolutsioonide muudatusi muudetud 1958. aasta kokkuleppe alusel ning
ÜRO üldiste tehniliste normide ja resolutsioonide muudatusi paralleelse kokkuleppe alusel.
Enne iga WP.29 koosolekut arutatakse neid muudatusi tehnilisel tasandil WP.29 spetsiaalsetes allorganites.
Seejärel saab WP.29 võtta vastu ettepanekuid:
muudetud 1958. aasta kokkuleppe alusel esitatud ettepanekute puhul kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste kvalifitseeritud häälteenamusega või
paralleelse kokkuleppe alusel esitatud ettepanekute puhul kohalolevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste ühehäälse heakskiiduga.
Enne iga WP.29 koosolekut määratakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel nõukogu otsusega kindlaks ELi nimel võetav seisukoht
uute ÜRO eeskirjade, ÜRO üldiste tehniliste normide ja ÜRO resolutsioonide ning
ÜRO eeskirjade, ÜRO üldiste tehniliste normide ja ÜRO resolutsioonide muudatuste, täienduste ja paranduste kohta.
2.3. WP.29 kavandatav akt
Oma 4.–7. märtsini 2025 toimuval 195. istungil võib WP.29 võtta vastu:
ÜRO eeskirjade nr 13, 39, 48, 49, 79, 83, 92, 96, 100, 105, 116, 124, 138, 148, 149, 152, 158, 161, 162, 163, 168 ja 171 muudatusettepanekud;
ettepaneku uue ÜRO eeskirja kohta, mis käsitleb hübriidelektrisõidukite ja rohkem kui ühe elektrimasinaga täiselektrisõidukite süsteemivõimsuse kindlaksmääramist, ning
valgusallikate kategooriate ühtset tehnilist kirjeldust käsitleva ÜRO konsolideeritud resolutsiooni muudatusettepaneku.
3. EUROOPA LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT
WP.29 süsteem tugevdab sõidukistandardite rahvusvahelist harmoneerimist. Muudetud 1958. aasta kokkuleppel on selle eesmärgi saavutamisele väga suur mõju. ELi tootjad saavad rakendada ühtset tüübikinnituseeskirjade kogumit, teades et kokkuleppeosalised tunnistavad nende tooted oma riiklikele õigusaktidele vastavaks.
Tänu sellele on määrusega (EÜ) nr 661/2009 mootorsõidukite üldise ohutuse kohta kehtetuks tunnistatud rohkem kui 50 ELi direktiivi ja asendatud need vastavate muudetud 1958. aasta kokkuleppel põhinevate eeskirjadega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 2 kasutatakse sarnast lähenemisviisi. Selles on sätestatud kõigi uute sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turule laskmisega seotud haldusnormid ja tehnilised nõuded. Selle määrusega inkorporeeriti muudetud 1958. aasta kokkuleppe alusel vastu võetud eeskirjad ELi tüübikinnitussüsteemi kas tüübikinnituse nõuetena või alternatiivina liidu õigusaktidele.
Kui WP.29 on uue ÜRO eeskirja või ÜRO eeskirja muutmise ettepaneku vastu võtnud, teavitab UNECE täitevsekretär kokkuleppeosalisi kõnealusest aktist. Kui kokkuleppeosaliste blokeeriv vähemus ei ole kuue kuu jooksul vastuväidet esitanud, siis akt jõustub. Seejärel saab iga kokkuleppeosaline akti oma riiklikesse õigusnormidesse üle võtta. ELis on ülevõtmine lõpule viidud pärast selle akti avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
ELi seisukoht tuleb kindlaks määrata järgmiste aktide suhtes:
–ÜRO eeskirjade nr 13, 39, 48, 49, 79, 83, 92, 96, 100, 105, 116, 124, 138, 148, 149, 152, 158, 161, 162, 163, 168 ja 171 muudatusettepanekud, et ajakohastada norme, mis käsitlevad järgmist:
–raskeveokite pidurdamine – kavandatud muudatuste eesmärk on muuta aeglustiga seotud nõudeid, mis hõlmavad kogu autorongi (st veduki ja haagise) massi. Kavandatud muudatuste eesmärk on parandada ka mootorsõidukite suhtes kohaldatavaid seisupidurisüsteemi nõudeid;
–kiirusmõõdikud ja läbisõidumõõdikud, sealhulgas nende paigaldamine – kavandatud muudatuste eesmärk on ajakohastada läbisõidumõõdikute suhtes kehtivaid nõudeid, et lisada sätted, mis käsitlevad järgmist: a) sõidukisse paigaldatud läbisõidumõõdiku läbisõiduväärtuse täpsus, b) sõidukisse paigaldatud läbisõidumõõdiku läbisõiduväärtuse omavolilise muutmise vältimine ning c) juhile kuvatava läbisõiduväärtuse täpsus ja omavolilise muutmise vältimine;
–valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine – muudatusettepanekute eesmärk on viia nõuded, mis käsitlevad punase tule nähtavust eest ja/või valge tule nähtavust tagant vastavusse ÜRO eeskirjade nr 148 ja 149 01-seeria muudatustega. Kavandatud muudatuste eesmärk on selgitada ja ühtlustada maastikusõidukitele esitatavaid nõudeid seoses lähitulede vertikaalse kaldega sõltuvalt esilaternate paigalduskõrgusest. Kavandatud muudatustega võetakse sõiduabi projektsioonide osana kasutusele ka uus prognoositava trajektoori mudel ning parandatakse tõrgete avastamise ja nendest signaliseerimise nõudeid, et kajastada tehnoloogia arengut mitmest valgusallikast koosnevate tulede puhul. Kavandatud muudatustega ajakohastatakse nõudeid, mis käsitlevad lähitule ühe või mitme valgusallika või valgusallika mooduli (moodulite) objektiivset koguvalgusvoogu;
–diiselmootorite ja (surumaagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate) ottomootorite heitkogused – muudatusettepanekute eesmärk on teha redaktsioonilisi parandusi;
–roolisüsteem – kavandatud muudatuste eesmärk on jätta välja teatavad tüübikinnitusnõuded täiendavate automaatroolimisfunktsioonide kategooriate puhul, mis on juba hõlmatud ÜRO eeskirjaga nr 171;
–M1- ja N1-kategooria sõidukite heide – kavandatud muudatuste eesmärk on teha redaktsioonilisi parandusi;
–mootorrataste varusummutisüsteemid – kavandatud muudatuste eesmärk on parandada nõudeid, millega välditakse mitteoriginaalosana paigaldatud varusummutisüsteemide omavolilist muutmist;
–põllu- ja metsamajanduslikele traktoritele ning väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate mootorite tüübikinnitus seoses mootorist eralduvate saasteainetega – kavandatud muudatuste eesmärk on teha redaktsioonilisi parandusi;
–elektriajamiga sõidukid – kavandatud muudatuste eesmärk on lisada uued sätted tootjate intellektuaalomandiõiguste käsitlemise kohta ning parandada nõudeid ülekuumenemise levimise ja elektrisõidukite tüübikinnituse kohta;
–ohtlike kaupade veoks kasutatavad sõidukid – kavandatud muudatuste eesmärk on viia ÜRO eeskirja nr 105 tekst kooskõlla ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo kokkuleppe viimase versiooniga;
–vargusevastased ja alarmsüsteemid – kavandatud muudatuste eesmärk on viia ÜRO eeskirja nr 116 tekst kooskõlla ÜRO eeskirja nr 10 ja ÜRO eeskirja nr 157 tehniliste nõuetega;
–sõiduautode varurattad – muudatusettepanekute eesmärk on selgitada mõningaid ÜRO eeskirja nr 124 sätteid, mis käsitlevad alumiiniumi- ja magneesiumisulamist rataste katsetamist;
–vaiksed maanteesõidukid – kavandatud muudatuste eesmärk on selgitada nõudeid, mis käsitlevad maksimaalse mürarõhu taseme nõuet sõiduki esiosas tagurdamise ajal;
–valgussignaalseadmed – muudatusettepaneku eesmärk on parandada üksiku valgussignaallaterna tüübikinnitusmärgi suuruse kindlaksmääramise vale viide;
–teevalgustusseadmed – kavandatud muudatuste eesmärk on parandada teatavaid lähitulelaternate fotomeetrilise mõõtmise nõudeid, sealhulgas muuta tõrgete avastamise ja nendest signaalimise nõudeid, et kajastada tehnoloogia arengut mitmest valgusallikast koosneva laterna puhul. Kavandatud muudatuste eesmärk on parandada ka maksimaalse valgustugevuse väärtusi toodangu nõuetele vastavuse tabelites;
–M1- / N1-kategooria sõidukite täiustatud hädapidurdussüsteemid (AEBS) – kavandatud muudatuste eesmärk on lisada ÜRO eeskirja nr 152 (kogu sõiduki ELi tüübikinnituse põhjal) sätted, mis puudutavad virtuaalse testimise kasutamist alternatiivina füüsilistele katsetel;
–tagurdamine – muudatusettepanekute eesmärk on selgitada tahavaatekaamera ja tuvastussüsteemi katsetingimusi;
–omavolilist kasutamist takistavad seadmed – kavandatud muudatuste eesmärk on viia ÜRO eeskirja nr 161 tekst kooskõlla ÜRO eeskirja nr 10 ja ÜRO eeskirja nr 157 tehniliste nõuetega;
–kasutustõkised – kavandatud muudatuste eesmärk on viia ÜRO eeskirja nr 162 tekst kooskõlla ÜRO eeskirja nr 10 ja ÜRO eeskirja nr 157 tehniliste nõuetega;
–sõiduki alarmsüsteemid – kavandatud muudatuste eesmärk on viia ÜRO eeskirja nr 163 tekst kooskõlla ÜRO eeskirja nr 10 ja ÜRO eeskirja nr 157 tehniliste nõuetega;
–tegelikus liikluses tekkivad heitkogused – muudatusettepanekute eesmärk on selgitada kolme- ja neljafaasilise katse andmete analüüsi vajadust sõltuvalt mootori kütuseliigist (diisel või bensiin). Kavandatud nõuete eesmärk on ka viia mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) kontsentratsiooni ja heite korrigeerimise sätted kooskõlla ÜRO eeskirja nr 49 sätetega; ning
–sõidukontrollisüsteemid (DCAS) – kavandatud nõuete eesmärk on kehtestada uued sätted, mis võimaldavad reguleerida sõidukontrollisüsteemi algatatavaid manöövreid ja/või käsitsi juhtimise taotlused tühistada; ning
–ettepanek:
–uus ÜRO eeskiri hübriidelektrisõidukite ja rohkem kui ühe elektrimasinaga täiselektrisõidukite süsteemivõimsuse kindlaksmääramise kohta – selle uue määruse ettepaneku eesmärk on võtta üle ÜRO üldise tehnilise normi nr 21 nõuded.
WP.29 kavatseb nende ettepanekute asjus hääletada 4.– 7. märtsil 2025 toimuval koosolekul.
Lisaks sellele tuleb kindlaks määrata ELi seisukoht järgmise osas:
–valgusallikate kategooriate ühtset tehnilist kirjeldust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni muudatusettepanek – kavandatud muudatustega võetakse kasutusele uued LED-valgusallika kategooriad LW7A ja LW7B.
EL peaks eespool nimetatud akte toetama, kuna need on kooskõlas liidu ühtse turu poliitikaga autotööstuse valdkonnas, mis puudutab ohutust, automatiseerimist ja heiteid, ning liidu transpordi-, kliima- ja energiapoliitikaga.
Kõigil nendel aktidel on väga positiivne mõju ELi autotööstuse konkurentsivõimele ja rahvusvahelisele kaubandusele. Nende aktide poolt hääletamine edendaks tehnoloogia arengut, pakuks mastaabisäästu eeliseid, hoiaks ära ühtse turu killustumise ning tagaks, et kogu ELis kohaldatakse ühesuguseid autotööstuste standardeid.
Selle ettepaneku puhul ei ole välisekspertide arvamusi vaja kasutada. Siiski on mootorsõidukite tehniline komitee selle ettepaneku läbi vaadanud.
4.ÕIGUSLIK ALUS
4.1. Menetlusõiguslik alus
4.1.1 Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud, et nõukogu võtab vastu otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab ka selliseid õiguslikke vahendeid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 3 .
4.1.2 Kohaldamine käesoleval juhul
WP.29 on organ, milles UNECE kokkuleppeosalised arutavad muudetud 1958. aasta kokkuleppe ja paralleelse kokkuleppe rakendamist.
Aktid, mille WP.29 peab vastu võtma, on õigusliku toimega aktid.
Kavandatava aktis esitatud ÜRO eeskirjad on ELile siduvad. Eeskirjad võivad koos ÜRO üldiste tehniliste normide ja ÜRO resolutsioonidega oluliselt mõjutada ELi õigusaktide sisu sõiduki tüübikinnituse valdkonnas.
Kavandatav akt ei täienda ega muuda kokkuleppe institutsioonilist raamistikku.
Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2. Materiaalõiguslik alus
4.2.1 Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida ELi nimel võetav seisukoht puudutab.
Kavandatava aktiga võidakse taotleda kahte eesmärki või reguleerida kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega. Käesoleval juhul peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, nimelt peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2 Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on õigusnormide ühtlustamine. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 114.
4.3. Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
2025/0013 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmsel foorumil seoses 2025. aasta märtsis tehtud ÜRO eeskirjade ettepanekutega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 loetuna koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu otsusega 97/836/EÜ 4 ühines Euroopa Liit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (edaspidi „UNECE“) kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (edaspidi „muudetud 1958. aasta kokkulepe“). Muudetud 1958. aasta kokkulepe jõustus 24. märtsil 1998.
(2)Nõukogu otsusega 2000/125/EÜ 5 ühines liit kokkuleppega, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist (edaspidi „paralleelne kokkulepe“). Paralleelne kokkulepe jõustus 15. veebruaril 2000.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 6 on sätestatud kõigi uute sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turule laskmisega seotud haldusnormid ja tehnilised nõuded. Nimetatud määrusega inkorporeeriti 1958. aasta muudetud kokkuleppe alusel vastu võetud eeskirjad („ÜRO eeskirjad“) ELi tüübikinnitussüsteemi kas tüübikinnituse nõuetena või alternatiivina liidu õigusaktidele.
(4)Muudetud 1958. aasta kokkuleppe artikli 1 ja paralleelse kokkuleppe artikli 6 kohaselt võib sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (edaspidi „WP.29“) võtta vastu ÜRO eeskirjade, ÜRO üldiste tehniliste normide ja ÜRO resolutsioonide muudatusettepanekuid ning uute ÜRO eeskirjade, ÜRO üldiste tehniliste normide ja ÜRO resolutsioonide ettepanekuid, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust. Lisaks sellele võib WP.29 nende sätete kohaselt võtta vastu ettepanekuid anda luba töötada välja ÜRO üldiste tehniliste normide muudatusi või uusi ÜRO üldisi tehnilisi norme ning ettepanekuid ÜRO üldiste tehniliste normidega seotud volituste pikendamiseks.
(5)Sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (WP.29) võib 4.–7. märtsini 2025 toimuval 195. istungil võtta vastu: ÜRO eeskirjade nr 13, 39, 48, 49, 79, 83, 92, 96, 100, 105, 116, 124, 138, 148, 149, 152, 158, 161, 162, 163, 168 ja 171 muudatusettepanekud; ettepaneku uue ÜRO eeskirja kohta, mis käsitleb hübriidelektrisõidukite ja rohkem kui ühe elektrimasinaga täiselektrisõidukite süsteemivõimsuse kindlaksmääramist; ning valgusallikate kategooriate ühtset tehnilist kirjeldust käsitleva ÜRO konsolideeritud resolutsiooni muudatusettepaneku.
(6)ÜRO eeskirjad on liidule siduvad. Eeskirjad avaldavad koos ÜRO resolutsiooniga mõju liidu õigusaktide sisule sõiduki tüübikinnituse valdkonnas. Seega on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel WP.29s nende ettepanekute asjus võetav seisukoht.
(7)Selleks et kajastada tüübikinnitusmenetluse käigus saadud kogemusi ja tehnika arengut, on vaja muuta või täiendada nõudeid teatavate elementide või tunnusjoonte osas, mida on käsitletud ÜRO eeskirjades nr 13, 39, 48, 49, 79, 83, 92, 96, 100, 105, 116, 124, 138, 148, 149, 152, 158, 161, 162, 163, 168 ja 171, ning valgusallikate kategooriate ühtset tehnilist kirjeldust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis.
(8)Selleks et võimaldada tehnoloogia arengut ja edendada keskkonnahoidlikku liikuvust, tuleb vastu võtta uus ÜRO eeskiri, mis käsitleb hübriidelektrisõidukite ja jõuallikana rohkem kui üht elektrimasinat kasutavate täiselektrisõidukite süsteemivõimsuse kindlaksmääramist.
(9)Need ettepanekud on kooskõlas liidu strateegiliste poliitikasuunistega autotööstuse valdkonnas.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
4.–7. märtsini 2025 toimuval sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi 195. istungil liidu nimel võetav seisukoht on hääletada käesoleva otsuse lisas loetletud ettepanekute poolt.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja