<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑557/10</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62010CJ0557</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:662">EU:C:2012:662</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20121025">25.10.2012</DATE> – KOHTUASI C-557/10</P><P>KOMISJON <HT TYPE="ITALIC">VS.</HT> PORTUGAL</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20121025">25. oktoober 2012</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: portugali.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Liikmesriigi kohustuste rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>Transport</KEYWORD><KEYWORD>Ühenduse raudteede arendamine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 91/440/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 5 lõige 3</KEYWORD><KEYWORD>Raudteeveoettevõtjad</KEYWORD><KEYWORD>Majandamise sõltumatus</KEYWORD><KEYWORD>Otsused töötajate, varade ja hangete kohta</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 lõige 3</KEYWORD><KEYWORD>Toetuse andmine infrastruktuuriettevõtjale</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2001/14/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 6 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Eelarve tasakaal</KEYWORD><KEYWORD>Asjakohased tingimused</KEYWORD><KEYWORD>Mittetäielik ülevõtmine</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-557/10,</P><P>mille esemeks on ELTL artikli 258 alusel <DATE ISO="20101126">26. novembril 2010</DATE> esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: H. Støvlbæk ja M. França, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Portugali Vabariik</HT>, esindajad: L. Inez Fernandes ja A. Pereira de Miranda,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja esimees A. Tizzano, kohtunikud A. Borg Barthet (ettekandja), E. Levits, J.-J. Kasel ja M. Berger,</P><P>kohtujurist: N. Jääskinen,</P><P>kohtusekretär: ametnik K. Malacek,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Portugali Vabariik on seadnud iga üksikotsuse tegemise – mis käsitleb riigi osalusega raudteeveoettevõtja CP Comboios de Portugal EPE (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>CP<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>) poolt äriühingutes kapitaliosaluste omandamist või võõrandamist – tingimuseks valitsuse nõusoleku ning kuna ta ole ei võtnud vajalikke meetmeid selleks, et täita kohustus määrata kindlaks tingimused, mis aitavad tagada infrastruktuuriettevõtja Rede Ferroviária Nacional – REFER EP (riiklik raudteevõrk, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>REFER<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>) eelarve tasakaalu, siis on Portugali Vabariik rikkunud esiteks nõukogu <DATE ISO="19910729">29. juuli 1991. aasta</DATE> direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="237" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="1991">EÜT L 237, lk 25</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/01, lk 341), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010226">26. veebruari 2001. aasta</DATE> direktiiviga 2001/12/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="075" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT L 75, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/05, lk 376) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>direktiiv 91/440<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>), artikli 5 lõikest 3 ning teiseks direktiivi 91/440 artikli 7 lõikest 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010226">26. veebruari 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="075" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="2001">EÜT L 75, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/05, lk 404), mida on viimast korda muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20071023">23. oktoobri 2007. aasta</DATE> direktiiviga 2007/58/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="315" PAGE.FIRST="44" DATE.PUB="2007">ELT L 315, lk 44</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>direktiiv 2001/14<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>), artikli 6 lõikest 1 talle tulenevaid kohustusi.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Direktiivi 91/440 artikli 3 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>raudtee-ettevõtja – eraõiguslik ettevõtja või riigi osalusega äriühing, kelle põhitegevus on osutada kaupade ja/või reisijate raudteeveo teenuseid, tingimusel et ettevõtja tagab ka veduriteenused;</P></ITEM></LIST><P>– [...]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 4 lõikes 1, mis asub selle direktiivi II jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Majandamise sõltumatus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/>, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et seoses majandamis-, haldus- ja sisekontrolliga haldus-, majandus- ja raamatupidamisküsimuste üle oleks raudtee-ettevõtjatel iseseisev staatus, mille kohaselt eelkõige nende varad, eelarve ja raamatupidamine on riigi omadest lahus.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 5 lõikes 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Raudtee-ettevõtjal peab riigi määratud üldiste poliitiliste suuniste raames ja võttes arvesse siseriiklikke kavu ja lepinguid (mis võivad olla mitmeaastased), sealhulgas investeerimis- ja rahastamiskavu, olema eelkõige õigus:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>teha otsuseid töötajate, varade ja hangete kohta;</P></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="3"?><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 7 lõikes 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Samuti võivad liikmesriigid, võttes arvesse asutamislepingu artikleid 73, 87 ja 88, määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale eelkõige uute investeeringute katmiseks rahastamise, mis on kooskõlas tema ülesannete, suuruse ja finantsnõuetega.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/14 artikli 6 lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Liikmesriigid kehtestavad tingimused, vajadusel ka ettemaksud, tagamaks et tavapärastes äritingimustes ning mõistliku ajavahemiku jooksul oleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja bilansis tasakaalus ühelt poolt tulud infrastruktuuri kasutustasudest, ülejääk muust majandustegevusest ja riiklik toetus ning teiselt poolt infrastruktuurikulud.</ALINEA><ALINEA>Ilma et see mõjutaks võimalikku pikaajalist eesmärki katta kõikide transpordiliikide infrastruktuurikulud kasutajate arvelt, lähtudes eri transpordiliikide diskrimineerimata konkurentsist tingimustes, kus raudteetransport suudab teiste transpordiliikidega konkureerida, võib liikmesriik artiklitega 7 ja 8 ette nähtud maksustamisraamistiku piires nõuda, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tasakaalustaks oma bilansi riikliku toetuseta.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Portugali õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>7</NO.P><TXT><DATE ISO="19970429">29. aprilli 1997. aasta</DATE> dekreetseadusega nr 104/97 (<HT TYPE="ITALIC">Diário da República</HT> I nr 99, A seeria, <DATE ISO="19970429">29.4.1997</DATE>) loodi REFER. Selle põhikiri avaldati kõnealuse dekreetseaduse I lisas.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Nimetatud dekreetseaduse artikli 12 lõikes 2 on selle pealkirja kohaselt nimetatud põhikirja eesmärk ja kohaldamisala määratletud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Valitsus jälgib ettevõtja tulevast arengut, et tagada selle majanduslik ja rahanduslik tasakaal ning raudteeinfrastruktuuri ehitamiseks, paigaldamiseks ja renoveerimiseks võetud laenude tagastamine viisil, mis ei kahjusta sobivat raudtee moderniseerimise poliitikat.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT><DATE ISO="20031028">28. oktoobri 2003. aasta</DATE> dekreetseaduses nr 270/2003 (<HT TYPE="ITALIC">Diário da República</HT> I, nr 250, A seeria, <DATE ISO="20031028">28.10.2003</DATE>) on määratletud raudteeveoteenuste osutamise ja raudtee infrastruktuuri haldamise tingimused. See dekreetseadus reguleerib eelkõige infrastruktuuriettevõtja eelarve tasakaalu vastavalt selle artiklile 63, milles on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="063.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Infrastruktuuriettevõtja eelarve peab tagama tasakaalu järgmiste elementide vahel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tulud infrastruktuuri kasutustasudest, ülejääk muust majandustegevusest ja riiklik toetus, vajaduse korral riigilt saadud ettemaksed ühelt poolt ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>infrastruktuuri haldamise ja hooldamise avaliku teenuse kulud teiselt poolt.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="063.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks püüdlemist võimaliku pikaajalise eesmärgi poole, milleks on infrastruktuuri kulude järk-järguline tasumine kasutaja poolt kõikide transpordiliikide puhul liikidevahelise ausa ja diskrimineerimisteta konkurentsi alusel, on infrastruktuuriettevõtja kohustatud saavutama lõikes 1 kirjeldatud tasakaalu ilma riigi toetuseta ning järgides käesolevas peatükis kehtestatud kasutustasude struktuuri, kui raudteevedu suudab konkureerida teiste transpordiliikidega, eelkõige keskkonnakulude teistesse transpordiliikidesse arvamise samaväärse taseme korral.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="063.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Et hoida lõikes 1 kirjeldatud tasakaalu ja hinnata, kas on vaja, et riik maksaks infrastruktuuri haldamise avaliku teenuse osutajale hüvitisi, tuleb kehtestada jaotusmeetod, mis näitab läbipaistvalt, et arvesse võetakse ainult kulusid, mis on seotud infrastruktuuri haldamise, hooldamise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise tegevusega.</ALINEA><ALINEA>[...]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="063.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaldamisel ei peeta infrastruktuuri haldamise avaliku teenuse kuludeks finantskulusid ja erakorralisi kulusid.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="063.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>Loodusõnnetustega kaasnevad erakorralised kulud peab hüvitama riik.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT><DATE ISO="20070823">23. augusti 2007. aasta</DATE> dekreetseadusega nr 300/2007 (<HT TYPE="ITALIC">Diário da República 1<HT TYPE="SUP">a</HT></HT> , nr 162, A seeria, <DATE ISO="20070823">23.8.2007</DATE>) muudeti õigusnorme, mis reguleerivad riigi konkurentsisektorit ja riigi osalusega ettevõtjaid Portugalis.</TXT></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Selle dekreetseaduse artiklis 10 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="010.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Riigi aktsionäriõigusi kasutab riigikassa- ja rahandusamet rahandusministri juhtimisel, kes võib volitusi sektori eest vastutavate ministritega ühiselt antava määrusega delegeerida, järgides rangelt järgmises artiklis sätestatud suuniseid ja pärast eelnevat konsulteerimist.</ALINEA><ALINEA>[...]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="010.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Eelmistes lõikudes nimetatud õigusi võib kasutada kaudselt, 100-protsendilise riigi osalusega äriühingute kaudu.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Nimetatud dekreetseaduse artikli 37 lõikes 1 on seoses äriühingute asutamise ning kapitaliosaluste omandamise või võõrandamisega täpsustatud, et:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1. [R]iigile või teistele riigiasutustele ja riigi osalusega ettevõtjatele osaluste omandamiseks äriühingute asutamise ja kapitaliosaluste omandamise või võõrandamise korral peavad loa andma rahandusminister ja minister, kelle haldusalasse sektor kuulub [...]</ALINEA><ALINEA>[...]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT><DATE ISO="20090612">12. juuni 2009. aasta</DATE> dekreetseadusega nr 137-A/2009 (<HT TYPE="ITALIC">Diário da República 1</HT>, nr 112, Lisa, <DATE ISO="20090612">12.6.2009</DATE>) määrati kindlaks CP tegevusala ning tema suhtes kohaldatav õiguslik regulatsioon. Selle dekreetseaduse I lisaga on kehtestatud ka nimetatud ettevõtja põhikiri.</TXT></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Nimetatud dekreetseaduse artikkel 2 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Õiguslik olemus</ALINEA><ALINEA>[CP] on konkureeriv avaliku sektori ettevõtja, õigussubjekt, millel on halduslik ja majanduslik sõltumatus ning omakapital, mida haldavad ja mille üle teostavad järelevalvet valitsuse liikmed, kelle haldusalasse kuuluvad rahandus ja transport.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>CP põhikirja artikli 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Ärinimi ja asukoht<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1. [CP] on konkureeriv avaliku sektori ettevõtja, õigussubjekt, millel on halduslik ja majanduslik sõltumatus ning omakapital, samuti õigusvõime, mis hõlmab kõiki õigusi ja kohustusi, mis on vajalikud või sobivad tema tegevusalal tegutsemiseks.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="5"?><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>CP tegevusala on kindlaks määratud põhikirja artiklis 2. Selles artiklis on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>[CP] põhitegevusala on reisijate ja kaupade raudteetranspordi teenuste osutamine raudteeliinidel, -lõikudel ja -harudel, mis moodustavad praegu või tulevikus riigi raudteevõrgu.</ALINEA><ALINEA>[...]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Abistamise korras võib [CP] tegutseda ka järgmistel tegevusaladel [...]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Eelmises punktis kindlaks määratud tegevusalaga tegelemisel võib [CP]:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>asutada vastavalt seadusele äriühinguid ja omandada kapitaliosalusi;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Selle põhikirja artikli 9 järgi on CP-l järgmine pädevus:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Juhatusel on vastavalt seadusele ja põhikirjale kõik haldus- ja juhtimisvolitused.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Eelkõige on juhatuse pädevuses:</P><P>[...]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>teha otsuseid äriühingute asutamise ja kapitaliosaluste omandamise või võõrandamise kohta vastavalt seadusele;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Selle sama põhikirja IV peatükki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Haldusala<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/> kuulub artikkel 21. Selles artiklis on pealkirja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Juhtimissuunad<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> all sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="021.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Üldeesmärgid, mille poole [CP] peab püüdlema, kehtestab vastavalt seadusele valitsus, tagades, et need eesmärgid on kooskõlas õigusaktides kindlaks määratud üldise ja sektori poliitikaga.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="021.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Valitsus jälgib ettevõtja olukorra arengut, et tagada kollektiivsete vajaduste rahuldamise sobiv tase, säilitada ettevõtja majanduslik ja rahanduslik tasakaal ning kindlustada raudteeveo moderniseerimise sobiva poliitika elluviimine.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtueelne menetlus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Komisjon juhtis oma <DATE ISO="20080126">26. jaanuari 2008. aasta</DATE> märgukirjas Portugali ametiasutuste tähelepanu tõsiasjale, et tal on kahtlusi, kas siseriiklikud õigusnormid, millega võeti üle direktiivid 91/440 ja 2001/14, on liidu õigusega kooskõlas. Portugali ametiasutused vastasid märgukirjale, esitades teavet ja argumendid selle kohta, et Portugali õigusnormidega on neid direktiive järgitud.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Komisjon saatis Portugali ametiasutustele <DATE ISO="20091009">9. oktoobri 2009. aasta</DATE> kirjaga põhjendatud arvamuse, milles leidis siiski, et Portugali Vabariik rikkus kohustusi, mis tulenevad talle direktiivi 91/440 artikli 5 lõikest 3 ja artikli 7 lõikest 3 ning direktiivi 2001/14 artikli 6 lõikest 1.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Portugali ametiasutused vastasid põhjendatud arvamusele <DATE ISO="20091214">14. detsembri 2009. aasta</DATE> kirjaga ja esitasid mitmesuguseid selgitusi.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Kuna Portugali ametiasutuste antud vastus komisjoni ei rahuldanud, otsustas ta esitada käesoleva hagi.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Hagi</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Menetluse peatamise taotlus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Portugali valitsus esitas esimese võimalusena argumendid väidetava rikkumise vaidlustamiseks ning palus teise võimalusena Euroopa Kohtul peatada menetlus kuni 2011. aasta 31. detsembrini, mil peaksid jõustuma seadusandlikud ja lepingulised meetmed, mis tugevdavad selle liikmesriigi sõnul raudteeveoettevõtjate riigist sõltumatut majandamist ning muudavad raudteeinfrastruktuuri kasutamise tasusid.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Olgu meenutatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu hinnata põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel liikmesriigis valitsenud olukorrast lähtuvalt ja Euroopa Kohus ei saa arvesse võtta hiljem toimunud muutusi (vt eelkõige <DATE ISO="20070927">27. septembri 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas C-9/07: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Prantsusmaa, punkt 8, ja <DATE ISO="20101118">18. novembri 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas C-48/10: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Hispaania).</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Portugali valitsuse esitatud argumente tuleb seega analüüsida, võttes aluseks põhjendatud arvamuses kehtestatud tähtaega, ning argumendid, mis kirjeldavad siseriiklike õigusnormide hilisemat muutust, tuleb jätta kõrvale.</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb menetluse peatamise taotlus jätta rahuldamata.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene etteheide direktiivi 91/440 artikli 5 lõike 3 rikkumise kohta</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et Portugali õigusnormid, mille kohaselt on CP valitsusliikmete haldusalas ja järelevalve all, on vastuolus direktiivi 91/440 artikli 5 lõikega 3.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Nimetatud institutsioon tugineb eelkõige sellele, et siseriiklike õigusnormide kohaselt nõuab Portugali riik iga üksikotsuse tegemise puhul, mis käsitlevad CP poolt äriühingutes kapitaliosaluste omandamist või võõrandamist, valitsuse nõusolekut.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Nõue, et teatavate toimingute tegemiseks peab olema valitsuse eelnev luba, ei võimalda pidada raudteeveoettevõtjaid iseseisvaks või ettevõtjateks, kellel on riigi suhtes sõltumatu staatus ning vabadus juhtida oma tegevust kooskõlas liidu õiguse nõuetega.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Direktiivi 91/440 artikli 5 lõikest 3 ilmneb selgelt, et riik ei tohi avaldada mõju varade võõrandamise või omandamise üksikotsustele. Kuigi samas artiklis on sätestatud, et niisugused otsused tuleb teha, järgides riigi üldpoliitilisi suuniseid, saab nendes suunistes kindlaks määrata üksnes kriteeriume, mida tuleb otsustes arvesse võtta.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Komisjon leiab ka, et valitsuse sekkumine CP juhtimisse ületab lihtsalt aktsionäri õiguste kasutamise ja seda seepärast, et riik kui aktsionär sekkub kontrolli kaudu, mida teostavad rahandus- ja transpordiminister eraldi õigusnormide kogumi alusel, mida kohaldatakse kogu avaliku sektori suhtes.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Portugali valitsus vaidlustab komisjoni nõuded. Ta väidab, et nõuet, et kapitaliosaluste omandamiseks või võõrandamiseks tuleb saada ministeeriumi luba, kohaldatakse igat liiki riigi osalusega ettevõtjate suhtes. Niisugune nõue on seotud riigi kui kapitali omaniku rolliga. Portugali valitsus lisab, et otsused osta või müüa osasid tehakse äriühingu organites, nii et raudtee-ettevõtja majandamise sõltumatus tagatakse direktiivi 91/440 artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõudeid järgides.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Tuleb nentida, nagu kohtujurist seda oma ettepaneku punktis 28 on märkinud, et direktiivid 91/440 ja 2001/14 ei kohusta raudteid privatiseerima. Vastupidi, direktiivi 91/440 artiklis 3 on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>raudtee-ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>eraõiguslik ettevõtja või riigi osalusega äriühing<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/>. Seega võib raudteesektori ajalooline käitaja jääda riigi osalusega äriühinguks.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Lisaks on direktiivi 91/440 II jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Majandamise sõltumatus<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/> asuva artikli 4 lõikes 1 ette nähtud, et raudtee-ettevõtjatel on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>sõltumatu staatus, mille kohaselt on eelkõige nende varad, eelarved ja raamatupidamisarvestus riigi omadest lahus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Komisjon heidab sisuliselt Portugali Vabariigile ette asjaolu, et tema süsteemi kohaselt on igaks CP-poolseks aktsiate ostmiseks või võõrandamiseks vaja transpordiministri eelnevat luba, kusjuures see käitaja on jäänud 100-protsendilise riigi osalusega äriühinguks, nagu nähtub dekreetseaduse nr 300/2007 artikli 37 lõikest 1. Kuna raudteeveoettevõtjatelt nõutakse teatavate toimingute tegemiseks seda eelnevat luba, ei saa neid ettevõtjaid pidada ei iseseisvaks ega riigist sõltumatuks, nii et nad ei ole omaenese tegevuse juhtimises vabad.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et direktiivi 91/440 artikli 5 lõikest 3 ilmneb selgelt, et riik ei tohi avaldada mõju aktsiate võõrandamise või omandamise üksikotsustele. Nimetatud säte näeb ette, et raudtee-ettevõtjatel on eelkõige õigus teha otsuseid töötajate, varade ja hangete kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Sellega seoses näevad direktiivi 91/440 põhjendus 3 ja direktiivi 91/440 muutva direktiivi 2001/12 põhjendus 8 ette vajaduse tagada raudteeveoettevõtjatele sõltumatu ettevõtja staatus ja vabadus juhtida omaenese tegevust.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 33 on rõhutanud, on siiski tõsi, et direktiivi 91/440 artikli 5 lõige 3 lubab liikmesriikidel kehtestada üldpoliitilisi suuniseid, kuid seda üksnes eesmärgi saavutamiseks, milleks on raudteeveoettevõtjate riigist sõltumatu majandamine, ning riik ei tohi avaldada mõju raudteeveoettevõtjate üksikotsustele aktsiate võõrandamise või omandamise kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Lisaks, nõudes igaks äriühingus kapitaliosaluse omandamise või võõrandamise otsuseks valitsuse heakskiitu, on Portugali õigusnormidega kehtestatud CP suhtes poliitilist laadi väline kontroll, mis ei vasta kuidagi tegutsemis- ja kontrolliviisidele ja -võimalustele, mis on eraõigusliku aktsiaseltsi aktsionäride käsutuses.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Järelikult tuleb sedastada, et Portugali riik on säilitanud raudtee-ettevõtjate sisemistes otsustamismenetlustes määrava rolli, mis ei ole kooskõlas raudteeveoettevõtjale jäetud õigusega teha vabalt otsuseid tema poolt hallatavate varade kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Lisaks, kui on tõsi, et Portugali Vabariik kaotas põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpuks veel vastu võtmata seaduse ettepanekuga eelneva loa tingimuse, siis tuleb meenutada, et käesoleva kohtuotsuse punktis 24 osutatud kohtupraktika kohaselt tuleb liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu hinnata põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel liikmesriigis valitsenud olukorrast lähtuvalt ja Euroopa Kohus ei saa arvesse võtta hiljem toimunud muutusi.</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb sedastada, et komisjoni esimene etteheide on põhjendatud.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teine etteheide direktiivi 91/440 artikli 7 lõike 3 ja direktiivi 2001/14 artikli 6 lõike 1 rikkumise kohta</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Komisjon meenutab, et direktiivi 91/440 artikli 7 lõige 3 ja direktiivi 2001/14 artikli 6 lõige 1 kohustavad liikmesriike määrama kindlaks tingimused, mis aitavad tagada, et infrastruktuuriettevõtja eelarve on tasakaalus. Ta leiab aga, et Portugalis ei piisa infrastruktuuri kasutamise tasudest, riigi toetusest ja muust majandustegevusest saadavast tulust, et tasakaalustada infrastruktuuriettevõtja, s.o REFER eelarve.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Komisjon kinnitab, et vaatamata Portugali õigusnormidele, mis kohustavad Portugali riiki infrastruktuuriettevõtja arenguga kaasas käima, et säilitada selle ettevõtja majanduslik ja rahanduslik tasakaal, ning kaasas käima infrastruktuuriettevõtja majandusliku olukorra arenguga, ei ole REFER majandusraskused vähenenud.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Portugali valitsus kinnitab, et ta kohustus määrama REFER-ga sõlmitavate mitmeaastaste lepingutega kindlaks avaliku teenuse tasemed infrastruktuuri haldamise alal ning vastava rahalise hüvitise. Nii on võimalik saavutada REFER eelarvetasakaal, mis määrab kindlaks konkreetsed kvaliteeditasemed käitamise ja tehnoloogia alal, samal ajal kui ametiasutused kohustuvad eraldama summad, mis on kooskõlas vajaliku investeeringu mahu ja avaliku teenuse laadiga.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Portugali valitsus märgib, et CP-ga ja REFER-ga kavatsetakse sõlmida avalike teenuste lepingud, võttes arvesse esiteks avaliku teenuse kohustuste selget määratlust, teiseks vajadust ratsionaliseerida või vähendada tegevuskulusid ja kolmandaks seda, et on tarvis, et kõnesolev avalik teenus ja sellega seotud riigi rahaline hüvitis viiakse järk-järgult teineteisega vastavusse.</TXT></NP><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Lõpuks väidab Portugali valitsus, et ta algatas menetluse, mille tulemusena võetakse seadusandlikud meetmed, millega tugevdatakse esiteks raudtee-ettevõtja majandamise sõltumatust riigist ja teiseks edendatakse infrastruktuuriettevõtja eelarvetasakaalu sobivate meetmetega, eelkõige muutes raudteeinfrastruktuuri kasutamise tasusid ja määrates ettevõtjaga REFER sõlmitava lepinguga kindlaks õigused ja kohustused infrastruktuuri ehitamise, hooldamise ja rahastamise osas.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Käesoleva etteheite üle otsustamiseks piisab pelgalt märkimisest, et Portugali Vabariik ei ole vastu vaielnud sellele, et põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel ei olnud ta võtnud vajalikke meetmeid direktiivi 91/440 artikli 7 lõikest 3 ja direktiivi 2001/14 artikli 6 lõikest 1 tulenevate kohustuste järgimiseks, mis kohustavad liikmesriike määrama kindlaks tingimused, mis aitavad tagada, et infrastruktuuriettevõtja eelarve on tasakaalus.</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Nagu käesoleva kohtuotsuse punktides 24 ja 25 on juba mainitud, peab Euroopa Kohus hindama asjaolusid põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel valitsenud olukorrast lähtuvalt.</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb sedastada, et komisjoni teine etteheide on põhjendatud.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon esitas nõude mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt ning et kohtuotsus on tehtud viimase kahjuks, tuleb kohtukulud välja mõista Portugali Vabariigilt.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kuna Portugali Vabariik on seadnud iga sellise üksikotsuse tegemise – mis käsitleb riigi osalusega ettevõtja CP Comboios de Portugal EPE poolt äriühingutes kapitaliosaluste omandamist või võõrandamist – tingimuseks valitsuse nõusoleku ning kuna ta ole ei võtnud vajalikke meetmeid selleks, et täita kohustus määrata kindlaks tingimused, mis aitavad tagada infrastruktuuriettevõtja, Rede Ferroviária Nacional – REFER EP eelarve tasakaalu, siis on Portugali Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad talle esiteks nõukogu <DATE ISO="19910729">29. juuli 1991. aasta</DATE> direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010226">26. veebruari 2001. aasta</DATE> direktiiviga 2001/12/EÜ, artikli 5 lõikest 3 ning teiseks direktiivi 91/440, muudetud direktiiviga 2001/12, artikli 7 lõikest 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010226">26. veebruari 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20071023">23. oktoobri 2007. aasta</DATE> direktiiviga 2007/58/EÜ, artikli 6 lõikest 1.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>