25.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 104/30


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/517,

11. veebruar 2021,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/2361 Ühtse Kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks tehtavate osamaksete lõpliku süsteemi kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, (1) eriti selle artikli 65 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2361 (2) osutatud individuaalsete iga-aastaste osamaksude arvutamisel tugineb Ühtne Kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu“) eelkõige koguvara ja koguriskipositsiooni andmetele, mida Euroopa Keskpank (EKP) kogub üksustelt, mille suhtes kohaldatakse ühtset kriisilahenduskorda, et arvutada Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 1163/2014 (3) osutatud järelevalvetasud. Sel eesmärgil ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/2361 artiklile 6 edastab EKP igal aastal kriisilahendusnõukogule andmed iga üksuse kohta, kellelt ta on kõnealusel aastal kogunud tasu. Need andmed tuleb edastada viie tööpäeva jooksul alates EKP tasu maksmise teadete esitamisest ja igal juhul hiljemalt selle aasta 31. detsembriks, mille kohta tasuteated on esitatud.

(2)

Määrust (EL) nr 1163/2014 on muudetud Euroopa Keskpanga määrusega (EL) 2019/2155, (4) et muu hulgas muuta süsteemi, mille alusel EKP kogub andmeid järelevalvetasude kindlaksmääramiseks. Enne seda muudatust oli määrusega (EL) nr 1163/2014 ette nähtud, et iga-aastased järelevalvetasud makstakse EKP-le ettemaksuna. Muudatuse kohaselt nähakse määrusega (EL) nr 1163/2014 ette järelevalvetasude kehtestamine alles pärast asjaomase tasuperioodi lõppu, kui tegelikud aastased kulud on kindlaks määratud, ning nõutakse, et EKP väljastaks igal aastal igale tasuvõlgnikule tasumise teate kuue kuu jooksul pärast järgmise tasuperioodi algust.

(3)

Kuna EKP kogub järelevalvetasusid alles pärast kriisilahendusnõukogu eelarveaasta algust, saab ta kriisilahendusnõukogule edastada kõige värskemad andmed alles hiljem. Seetõttu ei võimalda delegeeritud määruses (EL) 2017/2361 sätestatud tähtpäevad, milleks EKP peab andmed edastama kriisilahendusnõukogule, kriisilahendusnõukogul enam arvutada ja koguda ettemaksuna asjaomase eelarveaasta individuaalseid iga-aastaseid osamaksusid. Selleks et kriisilahendusnõukogu süsteem, mille kohaselt osamaksusid kogutakse ettemaksuna, jääks sidusaks ja EKP uue korraga ning et kriisilahendusnõukogul oleks võimalik jätkata iga-aastaste osamaksude arvutamist ja ettemaksuna kogumist, tuleb muuta delegeeritud määruse (EL) 2017/2361 kohaseid andmete edastamise ja osamaksu tasumise teadete esitamise tähtpäevi. Kuna EKP peab järelevalvetasude arved esitama iga aasta juuni lõpuks, peaks kriisilahendusnõukogul olema õigus koguda osamaksu eelmaksena tasutavate osamaksetena, et katta eelarveaasta selle osa kulud, mis eelneb sellele kuupäevale. Asjaomaste üksuste ja gruppide ning kriisilahendusnõukogu halduskoormuse vähendamiseks tuleks osamakseid koguda ainult kriisilahendusnõukogu otsesesse vastutusalasse kuuluvatelt üksustelt ja gruppidelt.

(4)

Delegeeritud määruse (EL) 2017/2361 kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et on oluline, et muudatused määruse (EL) nr 806/2014 artikli 2 kohaldamisalasse kuuluvate üksuste grupi koosseisus, mis peavad seetõttu osalema kriisilahendusnõukogu halduskulude katmises, kajastuksid õigeaegselt halduskulude katmiseks kogutava osamaksu iga-aastases arvutuses. Seepärast peaks kriisilahendusnõukogu kasutama kõige värskemat teavet selliste üksuste grupi koosseisu kohta. Seega peaksid EKP ning riiklikud kriisilahendusasutused ja pädevad asutused esitama kriisilahendusnõukogule kogu vajaliku teabe, et hinnata, kas üksus on kohustatud osalema kriisilahendusnõukogu halduskulude katmises. Peale selle on vaja selgitada, kuidas kriisilahendusnõukogu käsitleb juhtumeid, kus gruppi lisatakse kriisilahendusnõukogu halduskulude katmises osalema kohustatud üksuseid sel ajal aastas, mil EKP ei kogu enam vastavaid andmeid.

(5)

Tegevuslikel põhjustel peab kriisilahendusnõukogul olema kindel tähtpäev asjaomase aasta iga-aastase osamaksu arvutamisse kaasatud üksuste grupi koosseisu kindlaksmääramiseks. Kriisilahendusnõukogu peaks selle arvutuse järgmisel aastal läbi vaatama, et võtta arvesse mis tahes muudatusi, mis võisid toimuda pärast kõnealust tähtpäeva.

(6)

EKP üleminek tasuteadete eelneva esitamise süsteemilt tagantjärele esitamise süsteemile tekitab lünga andmete edastamises EKP-lt kriisilahendusnõukogule ajavahemikul 2019. aasta detsembrist 2021. aasta juunini. Selleks et kriisilahendusnõukogu saaks koguda 2021. aasta halduskulude katmiseks vahendeid andmete alusel, mis on kriisilahendusnõukogule kättesaadavad kõnealuse aasta alguses, on 2021. eelarveaasta jaoks vaja üleminekukorda. Et kajastada osamaksu tasuvate üksuste olukorda 2021. eelarveaastal täpsemalt, peaks kriisilahendusnõukogu need osamaksud 2022. aastal ümber arvutama, võttes aluseks uuemad andmed, mis ta on vahepeal saanud. 2022. aastal ümber arvutatud 2021. eelarveaasta eest tasumisele kuuluva individuaalse iga-aastase osamaksu summa vahe 2021. aastal arvutatud selle osamaksu summast tuleks vastavalt liita 2022. eelarveaasta eest tasumisele kuuluva individuaalse iga-aastase osamaksu summale või sellest summast lahutada.

(7)

Kuna kriisilahendusnõukogu peab kohaldama üleminekukorda, et koguda 2021. eelarveaasta halduskulude osamaksud võimalikult kiiresti pärast aasta algust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist. Selline varajane jõustumine ei mõjuta neid üksusi, kes osamaksu peavad tasuma, sest delegeeritud määruse (EL) 2017/2361 artikli 6 lõikega 7 on juba kehtestatud üldreegel, et kriisilahendusnõukogu võib osamaksu arvutamiseks kasutada värskeimaid kättesaadavaid andmeid, kui EKP ei ole kriisilahendusnõukogule õigeks ajaks värskeimaid andmeid esitanud. Seetõttu ei pea asjaomased üksused ettevalmistusi tegema.

(8)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2017/2361 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2017/2361 muudetakse järgmiselt:

1)

lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Iga-aastaste osamaksude eelmaksena tasutavad osamaksed

1.   Igal eelarveaastal enne andmete saamist vastavalt artikli 6 lõikele 1 võib kriisilahendusnõukogu koguda artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud üksustelt ja gruppidelt kõnealuseks eelarveaastaks individuaalseid iga-aastaseid osamakseid ette kuni 75 % ulatuses artikli 3 lõikes 1 osutatud iga-aastaste osamaksude summast. Iga üksuse või grupi ettemaksuna tasutud osamakse arvutatakse sellise üksuse või grupi jaoks vahetult eelneval eelarveaastal arvutatud individuaalse aastase osamaksu alusel.

2.   Kriisilahendusnõukogu arvab ettemaksuna tasutud osamakse maha üksuse või grupi kõnealuse eelarveaasta individuaalsest iga-aastasest osamaksust.“;

2)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

a)

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EKP esitab igal aastal viie tööpäeva jooksul alates määruse (EL) nr 1163/2014 artikli 12 lõike 1 kohaselt tasuteadete esitamisest ja igal juhul hiljemalt selle aasta 7. juulil, mille kohta tasuteade esitatakse, kriisilahendusnõukogule andmed, mis käsitlevad sellel aastal EKP kogutud osamaksude kõiki võlgnikke ja mille põhjal on määratud kindlaks järelevalvetasud vastavalt määrusele (EL) nr 1163/2014.“;

b)

lisatakse järgmine lõige 2a:

„2 a.   Kui osamaksuvõlgnik on asutatud asjaomasel eelarveaastal ja ta ei ole määruse (EL) nr 1163/2014 artikli 10 lõike 3 punktis bc osutatud järelevalve alla kuuluv üksus või grupp, arvutatakse osamaksuvõlgniku poolt kõnealusel eelarveaastal ja sellele järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluv individuaalne iga-aastane osamaks, kehtestades tasuteguriteks nulli. Kolmandal eelarveaastal, mille eest kõnealune osamaksuvõlgnik peab tasuma individuaalset iga-aastast osamaksu, arvutatakse kahe eelneva eelarveaasta eest tasumisele kuuluv individuaalne iga-aastane halduslik osamaks ümber, võttes aluseks kõnealusel eelarveaastal kasutatud tasutegureid, ning vahe tasaarvestatakse vastavalt.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui kriisilahendusnõukogu peab käesoleva määruse kohaldamisel tegema kindlaks, kas üksus kuulub gruppi, mis on nimetanud konkreetse osamaksu võlgniku, või et kontrollida, kas üksus peab osalema kriisilahendusnõukogu halduskulude katmises, esitavad EKP ning riiklikud kriisilahendusasutused ja pädevad asutused kriisilahendusnõukogule kogu selleks vajaliku teabe.“;

d)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Kriisilahendusnõukogu kasutab sellel konkreetsel eelarveaastal kogutavate individuaalsete iga-aastaste osamaksude arvutamiseks andmeid, mida EKP on kasutanud sel aastal eelneva aasta järelevalvetasude arvutamiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1163/2014 ja mille ta on esitanud kriisilahendusnõukogule käesoleva artikli alusel.“;

3)

artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

a)

Lisatakse järgmine lõige 4a:

„4a.   Asjaomase eelarveaasta eest tasumisele kuuluva individuaalse iga-aastase osamaksu arvutamisel võtab kriisilahendusnõukogu järgmisel eelarveaastal arvesse kõiki lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud muudatusi, mis toimuvad alates kõnealuse aasta 1. jaanuarist.“;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Erandina artikli 6 lõikest 2a ei korrigeerita nende üksuste või gruppide individuaalseid iga-aastaseid osamaksusid, milles ei ole käesoleva artikli lõikes 1, 2 või 3 osutatud muutusi toimunud.“;

4)

artikli 8 lõiked 3–8 asendatakse järgmisega:

„3.   Osamaksu tasumise teates määratakse kindlaks individuaalse iga-aastase osamaksu või artiklis 4a osutatud ettemaksuna tasutava osamakse suurus ning iga-aastase osamaksu või ettemaksuna tasutava osamakse tasumise viis. Osamaksu tasumise teates peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud individuaalse osamaksu või ettemaksuna tasutava osamakse kohta tehtud otsuse faktilised ja õiguslikud aspektid.

4.   Kriisilahendusnõukogu võtab mis tahes muu teabevahetuse asjus, mis on seotud individuaalse iga-aastase osamaksuga, sealhulgas artikli 10 lõike 8 kohaselt tehtava mis tahes tasaarvestusotsuse ja kui see on kohaldatav, ettemaksuna tasutava osamaksega, ühendust osamaksu võlgnikuga.

5.   Individuaalne iga-aastane osamaks või ettemaksuna tasutav osamakse tasutakse eurodes.

6.   Osamaksuvõlgnik tasub individuaalse iga-aastase osamaksu või ettemaksuna tasutava osamakse 35 kalendripäeva jooksul alates osamaksu tasumise teate väljastamisest. Osamaksuvõlgnik täidab osamaksu tasumise teates individuaalse iga-aastase osamaksu või ettemaksuna tasutava osamakse tasumise kohta kehtestatud nõudeid. Makse tegemise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil kriisilahendusnõukogu konto krediteeritakse.

7.   Sama grupi liikmeks olevate määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 2 osutatud üksuste poolt tasumisele kuuluvad individuaalsed iga-aastased osamaksud ja kui see on kohaldatav, ettemaksuna tasutavad osamaksed kogutakse kõnealuse grupi osamaksu võlgnikult.

8.   Ilma et see piiraks muude kriisilahendusnõukogu meetmete rakendamist, arvestatakse osamaksu osalise maksmise, maksmata jätmise või osamaksu tasumise teates sätestatud maksetingimuste rikkumise eest individuaalse iga-aastase osamaksu ja kui see on kohaldatav, ettemaksuna tasutava osamakse maksmata summalt alates võlgnevuse tekkimise kuupäevast igapäevast viivist, mille suuruseks on EKP põhiline refinantseerimismäär pluss kaheksa protsendipunkti.“;

5)

artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

a)

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Tasumisele kuuluvate individuaalsete iga-aastaste osamaksude ja ettemaksuna tasutavate osamaksete ja artikli 8 lõikes 8 sätestatud mis tahes viivise tasumine on täitmisele pööratav.“;

6)

lisatakse artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Üleminekukord 2021. eelarveaastaks

2021. aastal arvutab kriisilahendusnõukogu 2021. eelarveaasta eest tasumisele kuuluvad individuaalsed iga-aastased osamaksud, võttes aluseks EKP poolt kriisilahendusnõukogule 2019. aastal esitatud andmed ja nende hilisemad ajakohastamised kooskõlas artikliga 6. 2022. aastal arvutab kriisilahendusnõukogu 2021. eelarveaastal tasumisele kuulunud individuaalsed iga-aastased osamaksud ümber EKP poolt kriisilahendusnõukogule 2021. aastal artikli 6 kohaselt esitatud andmete alusel. Vahe 2021. eelarveaastaks algselt arvutatud summa ja ümberarvutatud summa vahel tasaarvestatakse 2022. eelarveaasta eest tasumisele kuuluvate individuaalsete iga-aastaste osamaksude arvutamisel.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. veebruar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.

(2)  Komisjoni 14. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2361 Ühtse Kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks tehtavate osamaksete lõpliku süsteemi kohta (ELT L 337, 19.12.2017, lk 6).

(3)  Euroopa Keskpanga 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2014/41) (ELT L 311, 31.10.2014, lk 23).

(4)  Euroopa Keskpanga 5. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2155, millega muudetakse määrust (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2019/37) (ELT L 327, 17.12.2019, lk 70).