Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

1

1.A.1 Hoonefondi CO2 heite vähendamine

Eesmärk

Taastuvenergiaseaduse ja muudetud keskkonnatoetuste seaduse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab taastuvenergiaseaduse ja muudetud keskkonnatoetuste seaduse jõustumisele

–

–

–

1. kv

2022

Taastuvenergiaseaduse ja muudetud keskkonnatoetuste seaduse jõustumine, et soodustada fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist

2

1.A.1 Hoonefondi CO2 heite vähendamine

Eesmärk

Energiakonsultantide koolitus

Käivitatakse energiakonsultantide koolitus, et nõustada madala sissetulekuga ja kütteostuvõimetuid majapidamisi

–

–

–

4. kv

2022

Koostöös liidumaade ja projekti kaasatud sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonidega pakutakse energiakonsultantidele koolitust, et nõustada väikese sissetulekuga ja kütteostuvõimetuid majapidamisi.

3

1.A.2 Nafta- ja gaasiküttesüsteemide vahetamine

Siht

Küttesüsteemide asendamine

–

Arv

0

6 360

4. kv

2021

Rakendatud ja auditeeritud on vähemalt 6 360 küttesüsteemide asendamise projekti.

5

1.A.2: Nafta- ja gaasiküttesüsteemide vahetamine

Siht

Küttesüsteemide asendamine

–

Arv

6 360

31 800

4. kv

2022

Rakendatud ja auditeeritud on vähemalt 31 800 küttesüsteemide asendamise projekti.

6

1.A.3 Energiaostuvõimetuse vastu võitlemine

Eesmärk

Rahastamisprioriteetide kindlaksmääramine

Otsus rahastamissuuniste kohta, et tagada primaarenergia keskmine vähenemine vähemalt 30 %

–

–

–

1. kv

2022

Kliimaministeerium on vastu võtnud ja avaldanud rahastamistingimused ja -prioriteedid rahastamissuunistes, mis käsitlevad sotsiaalsete mittetulundusorganisatsioonide kasutatavate hoonete soojusliku renoveerimise toetuskava rahastamistingimusi ja -prioriteete, mis sisaldavad kütteostuvõimetutele haavatavatele inimestele mõeldud eluruume. Rahastamissuunistega tagatakse renoveeritavate hoonete primaarenergia tarbimise vähenemine keskmiselt vähemalt 30 %.

7

1.A.3 Energiaostuvõimetuse vastu võitlemine

Siht

Heaks kiidetud soojusliku renoveerimise projektid

–

Arv

0

480

2. kv

2024

Vähemalt 480 elamu soojuslik renoveerimine, mille BMK on toetuskava alusel heaks kiitnud

8

1.A.3 Energiaostuvõimetuse vastu võitlemine

Siht

Soojusliku renoveerimise projektid on lõpule viidud

–

Arv

0

1 079

2. kv

2026

1 079 eluruumi renoveerimine viiakse lõpule kehtestatud lepingu- ja planeerimispõhimõtete alusel kooskõlas ehitusloaga.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

9

1.B.1 2030. aasta liikuvuse üldkava

Eesmärk

Liikuvuse üldkava rakendamine on alanud

Liikuvuse üldkava mitme etapi lõpuleviimine

–

–

–

3. kv

2023

Avaldatud on järgmised liikuvuse üldkava strateegilised dokumendid:

–Kiireloomuline taastuvenergia liikuvuse programm

–Ühine liikuvusstrateegia

Kauba üldkava

– Liikuvuse digiülemineku üldkava

– FTI liikuvuse strateegia 2040

– FTI lennundusstrateegia

Lisaks on kehtestatud õigusaktide pakett, millega kehtestatakse liikuvuse sektori kehtivate õigusaktide kliimakontroll, ning rakendatud Alpi konventsioon (transpordiprotokoll).

10

1.B.1 2030. aasta liikuvuse üldkava

Eesmärk

CO2 heite vähendamine transpordisektoris

Transpordisektori CO2 heite vähendamise püsiv suundumus (püsiv vähenemine allpool 2019. aasta tipptaset, sealhulgas üldine langussuundumus) vastavalt 2030. aasta liikuvuse üldkava seirele

–

–

–

3. kv

2025

2030. aasta liikuvuse üldkava näitajate hindamine, et näidata selle mõju ja põhjuseid, ning näidata, et transpordisektoris on saavutatud jätkusuutlik nihe CO2 heite vähendamisel. Seda tehakse Austria kasvuhoonegaaside heite lähiaja prognoosi kontekstis.

2030. aasta liikuvuse üldkava seire raames näidatakse CO2 heite püsivat vähenemist, sealhulgas üldist langustendentsi allapoole 2019. aasta tipptaset (võttes arvesse COVID-19 mis tahes erimõju).

11

1.B.2 1-2-3-kliimapileti kasutuselevõtt

Eesmärk

Seaduse jõustumine

Kliimapileti seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

–

–

–

3. kv

2021

Jõustunud on kliimapileti kasutuselevõtu föderaalseadus. Seadusega nähakse ette üldeeskiri maksimaalsete tariifide kehtestamiseks kooskõlas ELi määrusega (EÜ) nr 1370/2007. Seaduses määratakse kindlaks 1-2-3-kliimapileti territoriaalsed, liikluslikud, isikulised ja ajalised kohaldamistingimused ning hind.

12

1.B.2 1-2-3-kliimapileti kasutuselevõtt

Eesmärk

1-2-3-kliimapileti kasutuselevõtt

Esimesed 1-2-3-kliimapiletit tuuakse turule.

–

–

–

4. kv

2021

1-2-3-kliimapileti riiklikud ja/või piirkondlikud versioonid on klientidele ostmiseks ja kasutamiseks kättesaadavad.

13

1.B.3 Heiteta bussid

Eesmärk

Heiteta busside toetusprogrammi käivitamine

Huviliste kaasamise menetlus on avalikult välja kuulutatud.

–

–

–

1. kv

2022

Huviliste kaasamise menetlus on käima lükatud. Menetlus võimaldab transpordiühendustel, transpordiettevõtjatel ja teistel võimalikel toetusesaajatel esitada oma taotlusi (arveldusbüroo digitaalse esitamisportaali kaudu). Abikõlblikud projektid hõlmavad heitevabasid busse ja taristut busside käitamiseks.

14

1.B.3 Heiteta bussid

Eesmärk

Viimane menetlus on lõpule viidud

Potentsiaalsete toetusesaajate viimane menetlus on lõpule viidud

–

–

–

4. kv

2024

Potentsiaalsete toetusesaajate viimane menetlus on lõpule viidud Abikõlblikud projektid hõlmavad heiteta busse ja nende käitamiseks vajalikku taristut.

15

1.B.3 Heiteta bussid

Siht

Heitevaba tehnoloogiaga bussid

–

Arv

0

579

2. kv

2026

Toetuslepingute alusel on lõplikud vahendite saajad hankinud ja saanud vähemalt 579 heitevaba tehnoloogiaga bussi.

16

1.B.3 Heiteta bussid

Eesmärk

Taristu on paigas

Ehitatud on taristu, mis on vajalik 579 bussi ümberehitamiseks Austria liinivedudel heitevabadeks bussideks.

–

–

–

2. kv

2026

Toetuslepingute alusel on lõplikud vahendite saajad paigaldanud laadimistaristu (üleöö/hoiustamine ja juhuslik laadimine peatustes), kontaktõhuliinid ja vesinikutanklad, mis on vajalikud vähemalt 579 heitevaba bussi käitamiseks.

17

1.B.4 Heiteta tarbesõidukid

Eesmärk

Toetusprogrammi käivitamine

Heiteta tarbesõidukite ja nende laadimistaristu toetusprogrammi käivitamine („E-Mobilitäts offensive 2021“ ettevõtetele).

–

–

–

1. kv

2021

Toetusprogramm on käivitatud. See võimaldab ettevõtjatel ja muudel äriorganisatsioonidel, ametiasutustel ja ühendustel tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja esitada taotlusi (arveldusbüroo digitaalse esitamise portaali kaudu). Abikõlblikud projektid hõlmavad heitevabasid tarbesõidukeid ja taristut nende sõidukite käitamiseks.

18

1.B.4 Heiteta tarbesõidukid

Eesmärk

Viimane menetlus on lõpule viidud

Potentsiaalsete toetusesaajate viimane menetlus on lõpule viidud

–

–

–

4. kv

2024

Potentsiaalsete toetusesaajate viimane menetlus on lõpule viidud Abikõlblikud projektid hõlmavad heitevabasid tarbesõidukeid ja taristut nende sõidukite käitamiseks.

19

1.B.4 Heiteta tarbesõidukid

Siht

Heitevaba tehnoloogiaga varustatud sõidukid

–

Arv

0

2 767

2. kv

2026

Toetuslepingute alusel on toetusesaajad hankinud ja saanud vähemalt 2 767 N1-kategooria tarbesõidukit, millel on heitevaba tehnoloogia.

20

1.B.4 Heiteta tarbesõidukid

Eesmärk

Taristu on paigas

Ehitatud on taristu, mis on vajalik üleminekuks 2 767 tarbesõidukilt heitevabadele tarbesõidukitele.

–

–

–

2. kv

2026

Toetuslepingute alusel on toetusesaajad paigaldanud laadimistaristu ja vesinikutanklad, mis on vajalikud vähemalt 2 767 heiteta tarbesõiduki käitamiseks.

21

1.B.5 Uute raudteede ehitamine ja piirkondlike raudteede elektrifitseerimine

Eesmärk

Käimasolev ehitusprojekt

Lavanttali raudteejaama ehitamise algus

–

–

–

1. kv

2020

2020. aasta märtsis alustati uue piirkondliku raudteejaama Lavanttal ehitamist piki Koralmbahni Kärntenis. Jaam võimaldab ühendust Koralmbahni ja Lavanttalbahni vahel.

22

1.B.5 Uute raudteede ehitamine ja piirkondlike raudteede elektrifitseerimine

Eesmärk

Sõlmitud lepingud

Sõlmitud lepingud või muud õiguslikud vahendid

–

–

–

4. kv

2023

Ehitustööde kohta sõlmitud lepingud või muud õiguslikud vahendid, mis hõlmavad ühiselt järgmisi projekte ja projektisegmente:

·Graz-Weitendorf

·Feldkirchen-Weitendorf, sealhulgas lennujaama filiaal (Flughafenast)

·Wettmannstätten-Deutschlandsberg

·Deutschlandsberg-St.Andrä, sealhulgas Koralmtunnel

·St.Andrä-Aich

·Aich-Mittlern, sealhulgas Jauntali sild

·Mittlern-Althofen

·Koralmi raudteel asuvad hooldusalused

·Koralmi raudteel asuvad tunneliuksed

·Raadioploki keskus Graz

·Veojõu toide Koralmi raudteel (Bahnstromversorgung) 

23

1.B.5 Uute raudteede ehitamine ja piirkondlike raudteede elektrifitseerimine

Eesmärk

Tööde lõpetamine

Vahe-eesmärgiga 22 seotud asjakohastele lepingutele vastavad tööd on lõpule viidud

–

–

–

4. kv

2025

Schieneninfrastruktur-Dienstleistungsgesellschaft mbH (SCHIG) kinnitus, et asjaomaste lepingute või muude 22. vahe-eesmärgiga seotud õiguslike vahendite täitmiseks vajalikud tööd on lõpule viidud.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

24

1.C.1 Õigusraamistik joogipakendite kogumismäära tõstmiseks ja jaemüügis korduvkasutatavate joogipakendite tarnimiseks

Eesmärk

Muudetud jäätmehooldusseaduse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab muudetud jäätmehooldusseaduse jõustumisele

–

–

–

4. kv

2021

Jäätmekäitlusseaduse muudatusega kehtestatakse õiguslik alus plastist joogipakendite kogumise määra tõstmiseks ja korduskasutatavate joogipakendite tarnimiseks jaemüügisektoris. See hõlmab ühekordselt kasutatavate joogipudelite liigiti kogumise kvoote, müügikohas ühekordselt kasutatavate või korduskasutatavate joogipakenditena pakutavate joogipakendite selge märgistamise nõudeid ning konkreetseid eesmärke joogipakendite korduskasutatavate süsteemide väljatöötamiseks; lõppturustajatelt nõutakse, et nad pakuksid müügikohas miinimumarvu korduskasutatavaid joogipakendeid.

25

1.C.1 Õigusraamistik joogipakendite kogumismäära tõstmiseks ja jaemüügis korduvkasutatavate joogipakendite tarnimiseks

Eesmärk

Rakendusmääruse jõustumine

Plastist joogipakendite kogumismäära tõstmist käsitleva rakendusmääruse jõustumine

–

–

–

1. kv

2023

Rakendusmäärusega on kehtestatud õiguslik alus plastist joogipakendite kogumismäära suurendamiseks.

26

1.C.1 Õigusraamistik joogipakendite kogumismäära tõstmiseks ja jaemüügis korduvkasutatavate joogipakendite tarnimiseks

Siht

Korduvkasutatav kvoot

–

Protsent

19

25

1. kv

2026

Vähemalt 25 % kõigist 2025. aastal müüdud jookidest lasti turule korduskasutatavates mahutites, võrreldes 19 %-ga 2019. aastal.

27

1.C.2 Bioloogilise mitmekesisuse fond

Eesmärk

Bioloogilise mitmekesisuse fondi õigusraamistiku jõustumine

Seaduse säte, mis viitab bioloogilise mitmekesisuse fondi õigusraamistiku ja riikliku bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 jõustumisele

– 

– 

– 

1. kv

2022 

Föderaalseadusega (keskkonnaföderatsiooni seaduse muutmine) on loodud bioloogilise mitmekesisuse fond ning kehtestatud selle eesmärgid ja rakendusviisid.

28

1.C.2 Bioloogilise mitmekesisuse fond

Eesmärk

Projektikonkursi lõpuleviimine, et taastada esmatähtsad kahjustatud ökosüsteemid ning kaitsta ohustatud liike ja elupaiku

Projektikonkurss on lõpule viidud ja projektid on heaks kiidetud

– 

– 

– 

1. kv

2023 

Rakendusasutus on rahastamissuuniste alusel, milles täpsustatakse rahastamiskõlblike projektide laad ja ulatus ning võimalikud toetusesaajad, korraldanud projektikonkursi, et taastada kahjustatud ökosüsteemid ning kaitsta ohustatud liike ja elupaiku. Bioloogilise mitmekesisuse seire projekte on rahastatud olemasoleva üleriigilise lähenemisviisi alusel.

29

1.C.2 Bioloogilise mitmekesisuse fond

Siht

Bioloogilise mitmekesisuse projektid on lõpule viidud

–

Arv

0

20

4. kv

2025

Abisaajad on lõpule viinud vähemalt 20 heakskiidetud taastamisprojekti ning liikide ja elupaikade kaitse projekti; koostatud on seirearuanne bioloogilise mitmekesisuse olukorra ja suundumuste kohta.

30

1.C.3 Investeeringud taara kogumise süsteemidesse ja meetmed joogipakendite korduskasutamise kvoodi suurendamiseks

Siht

Tagasivõtmissüsteemid

–

Arv

0

5 000

1. kv

2024

Jaemüügisektori ettevõtted on ostnud vähemalt 5 000 uut taara kogumise automaati või uuendanud olemasolevaid, pidades silmas tõhusat tagasivõtmist ja andmesidet.

31

1.C.3 Investeeringud taara kogumise süsteemidesse ja meetmed joogipakendite korduskasutamise kvoodi suurendamiseks

Siht

Suurem kogumismäär

–

Protsent

70

80

1. kv

2026

Vähemalt 80 % kõigist 2025. aastal turule lastud plastist joogipakenditest koguti eraldi, võrreldes 70 %-ga 2018. aastal.

32

1.C.4: Olemasolevate sortimisrajatiste moderniseerimine ja uute sortimisrajatiste ehitamine

Siht

Ehitus- või moderniseerimislubade taotlused

–

Arv

0

3

3. kv

2022

Pädevad asutused on saanud avalik-õiguslikelt ja/või eraõiguslikelt jäätmekäitlusettevõtetelt vähemalt kolm taotlust loa saamiseks plastijäätmete sortimisrajatiste ehitamiseks või moderniseerimiseks.

33

1.C.4: Olemasolevate sortimisrajatiste moderniseerimine ja uute sortimisrajatiste ehitamine

Siht

Rajatiste kasutuselevõtmine

–

Arv

0

3

1. kv

2025

Kasutusel on vähemalt kolm uut või moderniseeritud plastijäätmete sortimisrajatist; materjal tarnitakse ja sorditakse.

34

1.C.4: Olemasolevate sortimisrajatiste moderniseerimine ja uute sortimisrajatiste ehitamine

Siht

Sortimissügavus

–

Protsent

33

50

1. kv

2026

Kogu riigis sorteeritakse vähemalt 50 % Austria plastijäätmetest edasiseks ringlussevõtuks, võrreldes 33 %-ga 2018. aastal.

35

1.C.5 Elektri- ja elektroonikaseadmete parandamise edendamine (remondipreemia)

Eesmärk

Remondipreemia toetusprogrammi käivitamine

Remondipreemia toetusprogramm on avatud taotluste esitamiseks.

–

–

–

1. kv

2022

Remondipreemia programmi käivitamiseks vajalikud organisatsioonilised korraldused ja tehnilised menetlused on lõpule viidud; rahastamisprogramm avaldatakse ja avatakse taotluste esitamiseks.

36

1.C.5 Elektri- ja elektroonikaseadmete parandamise edendamine (remondipreemia)

Siht

Parandatud või uuendatud elektri- või elektroonikaseadmed

–

Arv

0

200 000

1. kv

2024

Vähemalt 200 000 elektri- või elektroonikaseadet on parandatud või uuendatud; rahastamise käitlemise asutus on kogunud ja edastanud toetusesaajatelt saadud asjakohase teabe.

37

1.C.5 Elektri- ja elektroonikaseadmete parandamise edendamine (remondipreemia)

Siht

Parandatud või uuendatud elektri- või elektroonikaseadmete arvu suurenemine

–

Arv

200 000

400 000

1. kv

2026

On parandatud või uuendatud vähemalt 400 000 elektri- või elektroonikaseadet; rahastamise käitlemise asutus on kogunud ja edastanud toetusesaajatelt saadud asjakohase teabe.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

38

1.D.1 Taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamise seadus

Eesmärk

Taastuvenergia kasutamise laiendamise seaduse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab taastuvenergia kasutamise laiendamise seaduse jõustumisele

–

–

–

4. kv

2021

Taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamise seadus, millega kehtestatakse taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise raamtingimused ja rahastamine

39

1.D.1 Taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamise seadus

Siht

Täiendav taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise võimsus

–

Arv megavattides

0

1 300

4. kv

2024

Taastuvatest energiaallikatest on paigaldatud täiendav tootmisvõimsus vähemalt 1 300 MW.

40

1.D.1 Taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamise seadus

Siht

Hiljuti paigaldatud vesiniku tootmisvõimsus

–

Arv megavattides

0

90

2. kv

2026

Taastuvatest energiaallikatest vesiniku tootmise võimsus on vähemalt 90 MW.

41

1.D.2 Tööstuse muutmine kliimaneutraalseks

Eesmärk

Regulatiivsete kriteeriumide ja rahastamissuuniste vastuvõtmine

Rahastamissuuniste muutmine, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kindlaksmääramine kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähenemise hindamiseks

–

–

–

3. kv

2021

Regulatiivsete kriteeriumide ja rahastamissuuniste „Umweltförderung im Inland“ (Umweltförderungsgesetz’i alusel) muutmine seoses keskkonnatoetusega , millega edendatakse HKSi käitistega seotud suurprojekte ja meetmeid, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). Muudatuse võtab vastu ja avaldab kliimaministeerium (BMK).

42

1.D.2 Tööstuse muutmine kliimaneutraalseks

Siht

CO2 heite vähendamise projektide kasutuselevõtt

–

Arv

0

20

2. kv

2024

Toetuskava raames on heaks kiidetud vähemalt 20 tööstusliku tootmise CO2 heite vähendamise projekti.

43

1.D.2 Tööstuse muutmine kliimaneutraalseks

Siht

CO2 heite vähendamise projektide lõpuleviimine

–

Arv

0

20

2. kv

2026

Toetuskava raames on lõpule viidud vähemalt 20 projekti tööstusliku tootmise dekarboniseerimiseks.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

44

2.A.1 Austria interneti infrastruktuuri platvormi (PIA) loomine 2030 

Eesmärk 

Austria interneti infrastruktuuri platvormi tööprogramm (PIA 2030), et koordineerida kõigi asjaomaste sidusrühmade suhtlust 

Avaldatakse tööprogramm, milles sätestatakse meetmed bürokraatia vähendamiseks ja lairibaühenduse kasutuselevõtu menetluste lihtsustamiseks

–

 –

 –

4. kv 

2021 

Programmi PIA 2030 vastuvõtmine, et luua rakkerühm kõigi asjaomaste sidusrühmade koordineerimiseks. Töörühma eesmärk on töötada lairibaühenduse kasutuselevõtu kontekstis välja õiguslikud, regulatiivsed ja tehnilised meetmed ning rakendada ühenduvuse töövahendeid. 

45 

2.A.1 Austria interneti infrastruktuuri platvormi (PIA) loomine 2030 

Eesmärk 

Platvormi poolt välja töötatud meetmete rakendamine, et vähendada bürokraatiat ja lihtsustada lairibaühenduse kasutuselevõtu menetlusi 

Avaldatakse aruanne, milles kinnitatakse platvormi poolt välja töötatud meetmete rakendamist, et vähendada bürokraatiat ja lihtsustada lairibaühenduse kasutuselevõtu menetlusi. 

–

 –

 –

4. kv 

2023 

Austria 2030. aasta internetiplatvormi taristu tööprogrammi rakendamine koos meetmetega bürokraatia vähendamiseks ja lairibaühenduse kasutuselevõtu menetluste lihtsustamiseks. Tööprogrammi rakendamist kirjeldava hindamisaruande avaldamine.

 46

2.A.2 Gigabitiste juurdepääsuvõrkude üldine kättesaadavus ja uute sümmeetriliste gigabitiste ühenduste loomine

Eesmärk 

Pakkumiskutsed gigabitiühendusega juurdepääsuvõrkude loomiseks on lõpule viidud

Välja antud toetuse andmise otsused

–

 –

 –

3. kv

2022

Pakkumiskutsed gigabitiühendusega juurdepääsuvõrkude loomiseks Austria 2030. aasta lairibaühenduse raames, millele on lisatud lepingu sõlmimise otsused.

 47

2.A.2 Gigabitiste juurdepääsuvõrkude üldine kättesaadavus ja uute sümmeetriliste gigabitiste ühenduste loomine

Eesmärk 

Lepingute allakirjutamine 

Lepingute allakirjutamine 

–

 –

 –

3. kv

2023

Kõigi lepingute allkirjastamine, mis on seotud lõpetatud hankemenetlustega, et võimaldada gigabitiühendusega juurdepääsuvõrke Austria 2030. aasta lairibaühenduse raames. Allkirjastatud lepingud hõlmavad projekte 150 000 Austria kodumajapidamise jaoks.

48

2.A.2 Gigabitiste juurdepääsuvõrkude üldine kättesaadavus ja uute sümmeetriliste gigabitiste ühenduste loomine

Siht 

Lairibajuurdepääsu pakkumine vähemalt 80 000 kodumajapidamisele

–

Austria kodumajapidamiste arv 

0

80 000

3. kv

2026

Projektid, mis võimaldavad gigabitiühendusega võrkudele juurdepääsu vähemalt 80 000 kodumajapidamisele, viiakse lõpule.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

49

2.B.1 Õpilaste õiglane ja võrdne juurdepääs elementaarsele digipädevusele

Eesmärk

Kooli digiülemineku seaduse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab kooli digiülemineku seaduse jõustumisele.

–

–

–

1. kv

2021

Jõustunud on koolide digiteerimise seadus, millega luuakse raamistik õpetajate paremaks täiendusõppeks, koolide infrastruktuuri parandamiseks, pedagoogilise ja haldusportaali loomiseks ning õppematerjalide portaali täiustamiseks.

50

2.B.1 Õpilaste õiglane ja võrdne juurdepääs elementaarsele digipädevusele

Eesmärk

Rakendusmääruse jõustumine

Koolide digiteerimist käsitleva õigusakti rakendusmääruse avaldamine

–

–

–

3. kv

2021

Jõustub koolide digiteerimist käsitlev õigusakt.

51

2.B.1 Õpilaste õiglane ja võrdne juurdepääs elementaarsele digipädevusele

Eesmärk

Koolide digiteerimist käsitleva õigusakti hindamine

Seaduse hindamine on lõpule viidud ja vastutav ministeerium on selle avaldanud.

–

–

–

2. kv

2025

Vastutav ministeerium avaldab õiguslikult nõutava hinnangu meetme kohta.

52

2.B.2 Digitaalsete lõppseadmete pakkumine õpilastele

Eesmärk

Digitaalsete lõppseadmetega seotud pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

Digiseadmete kohta avaldatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on lõplikult vormistatud ja avaldatud. .

–

–

–

2. kv

2021

Vastutav ministeerium avaldab pärast õpilastele mõeldud digitaalsete lõppseadmete üleeuroopalist hanget lepingu sõlmimise otsuse ja tagab, et leping digitaalsete lõppseadmete pakkumiseks õpilastele on sõlmitud.

53

2.B.2 Digitaalsete lõppseadmete pakkumine õpilastele

Siht

Digiseadmed esimeseks kaheks põhikooliaastaks

–

% (protsentides) 5. ja 6. klassi õpilastest

0

100

4. kv

2021

Viienda ja kuuenda klassi (põhikooli esimese ja teise klassi) seadmete tarnimine peab olema lõpule viidud.

54

2.B.2 Digitaalsete lõppseadmete pakkumine õpilastele

Siht

Digiseadmed keskhariduse alumise astme õpilastele

–

Digiseadmete arv

160 000

400 000

2. kv

2025

Keskhariduse alumise astme õpilastele antakse 240 000 digiseadet, eelistatakse konkreetse õppeaasta viienda klassi õpilasi.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

56

2.C.1 Kavandatavad õigusaktid ühekordsuse põhimõtte rakendamiseks: Äriteenuste portaali seaduse muutmine

Eesmärk

Äriteenuste portaali seaduse muutmise seaduse jõustumine; asjaomase IT-taristu ajakohastamine.

Seaduse säte, mis viitab äriteenuste portaali seaduse muudatuse jõustumisele; põhilist IT-taristut on reguleeritud ja ajakohastatud.

–

–

–

3. kv

2021

Jõustunud on õigusakti muudatus, millega äriteenuste portaali seadusesse lisatakse ühekordsuse põhimõte. Andmebaas Information Obligation Database (IVDB) on katseliselt kättesaadav. Vahend annab ülevaate kõikidest haldussüsteemis kättesaadavatest andmetest (andmekaart), mis võimaldab hinnata andmete kättesaadavust eri osakondades. Registrite ja süsteemide võrgustik (RSV) on koos teiste ühendatud registritega kättesaadav alusversioonina, et tagada koostalitlusvõime ja andmevahetus.

57

2.C.1 Kavandatavad õigusaktid ühekordsuse põhimõtte rakendamiseks: Äriteenuste portaali seaduse muutmine

Eesmärk

Registrite ühendamine registri- ja süsteemivõrguga, ühtse digivärava ettevalmistamine, teabekohustuste andmebaasi (IVDB) loomine ministeeriumide poolt

Registrid on ühendatud ühtse digivärava (SDG) jaoks. Ministeeriumid on kohustatud täitma teabekohustuste andmebaasi (IVDB).

–

–

–

4. kv

2022

Kehtib teabe esitamise kohustuse andmebaasi käsitlev määrus (IVDB), mis kohustab ministeeriume sisestama andmebaasi teabe esitamise kohustuse, mis tuleneb kehtivatest õigusnormidest. Registrid on ühendatud vastavalt registreerimisgraafikule, mille on vastu võtnud ühekordsuse juhtkomitee.

58

2.C.1 Kavandatavad õigusaktid ühekordsuse põhimõtte rakendamiseks: Ettevõtlusteenuste portaali seaduse muutmine

Eesmärk

Ühekordse teatamise tehnilise süsteemi ühenduse loomine

Määruses (EL) 2018/1724 sätestatud ühtse digivärava nõuded on täidetud, mida kinnitab komisjonile saadetav aruanne.

–

–

–

4. kv

2023

Ühekordse teatamise tehniline süsteem on loodud, mis vastab määruses (EL) 2018/1724 ühtses digivärava suhtes sätestatud nõuetele.

59

2.C.2 Avaliku halduse digiteerimisfond

Eesmärk

Digiteerimisfondi seaduse jõustumine

Digiteerimisfondi seaduse säte, milles on märgitud selle jõustumine

–

–

–

2. kv 

2021

Jõustunud on digiteerimisfondi seadus. Sellega luuakse digiteerimisfond, et kiirendada föderaalvalitsuse digiteerimist.

60

2.C.2 Avaliku halduse digiteerimisfond

Eesmärk

Valitud projektid

Selliste projektide valimine, mille eesmärk on arendada välja tänapäevane digitaristu avalikus halduses.

–

–

–

2. kv

2022

„Osakondadevaheliste projektide valdkonnas, mille eesmärk on IT konsolideerimine föderaalvalitsuses“ valitakse välja vähemalt 95 projekti ja vähemalt 60 projekti valdkonnas „Projektid, millel on talitusteülene mõju kodanike- ja äriteenuste arengule, ning projektid, mille eesmärk on kiirendada ja parandada menetluste tõhusust“ ning tehakse teatavaks valikuotsused.

61

2.C.2 Avaliku halduse digiteerimisfond

Eesmärk

Rahastatud projektide lõpparuanded

Lõpparuannete avaldamine avaliku halduse digitaliseerimist käsitlevate rahastatud projektide kohta

4. kv

2023

Digiteerimisfondist rahastatavate projektide lõpparuanded on järgmised:

mille rakendusosakonnad on välja andnud digitaliseerimise rakkerühma büroole ja millest on teavitatud

digiteerimise rakkerühm, kuhu kuuluvad rahandusministeeriumi ning kunsti-, kultuuri-, avaliku teenistuse ja spordiministeeriumi föderaalkantselei esindajad.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

62

2.D.1 VKEde digiteerimine

Eesmärk

KMU.DIGITAL 3.0 asjakohaste suuniste ja lepingute heakskiitmine ja avaldamine

Rahastamissuuniste heakskiitmine ja avaldamine ning lepingute sõlmimine Austria majanduskojaga (WKÖ) ja Austria Wirtschaftsservice GmbHga (AWS) programmi KMU.DIGITAL 3.0 kohta

–

–

–

1. kv

2021

Asjaomased lepingud programmi KMU.DIGITAL 3.0 raames on sõlmitud ettevõtjaga WKÖ või ettevõtjaga AWS ning vastavad rahastamissuunised on heaks kiidetud ja avaldatud.

63

2.D.1 VKEde digiteerimine

Eesmärk

KMU.E-Commerce’i asjaomaste suuniste ja lepingute heakskiitmine ja avaldamine

Rahastamissuuniste heakskiitmine ja avaldamine ning lepingu sõlmimine Austria Wirtschaftsservice GmbH-ga (AWS)

–

–

–

1. kv

2021

Asjakohane leping KMU.E-Commerce’i kohta on sõlmitud AWS’iga ning asjakohased rahastamissuunised on heaks kiidetud ja avaldatud.

64

2.D.1 VKEde digiteerimine

Siht

VKEde digitaliseerimise projektide lõpuleviimine

–

Arv

0

15 300

4. kv 

2023

VKEd viivad lõpule vähemalt 15 300 digiteerimisprojekti, mis on registreeritud WKÖ ja AWSi hallatavas aruandlussüsteemis.

 65

2.D.2 Digiinvesteeringud ettevõtetesse

Eesmärk

Investeeringute garantiipreemia seaduse muudatuse jõustumine, et kajastada RRPst tulenevat eelarve suurenemist

Seaduse säte, mis viitab investeeringutoetuse seaduse muudatuse jõustumisele

–

–

–

2. kv

2021 

Jõustub investeerimistoetuste seaduse muudatus, millega nähakse ette eelarve suurendamine, et võtta arvesse RRP vahendite kättesaadavust ettevõtjate kõlblike digiinvesteeringute toetamiseks

67

2.D.2 Digiinvesteeringud ettevõtetesse

Siht

Digitehnoloogiale ülemineku investeeringud vähemalt 7 000 ettevõttesse piirkondliku reformikava raames

–

Toetatud ettevõtjate arv

0

7 000

4. kv

2022

Toetust anti vähemalt 7 000 ettevõttele nende digiinvesteeringuteks (nt riistvarasse, tarkvarasse, digitaalsesse taristusse ja e-kaubandusse).

68

2.D.3 Keskkonnahoidlikud investeeringud ettevõtetesse

Eesmärk

Investeeringute garantiipreemia seaduse muudatuse jõustumine, et kajastada RRPst tulenevat eelarve suurenemist

Seaduse säte, mis viitab investeeringutoetuse seaduse muudatuse jõustumisele

–

–

–

2. kv

2021

Jõustub investeerimistoetuse seaduse muudatus, millega nähakse ette eelarve suurendamine, et võtta arvesse RRP vahendite kättesaadavust ettevõtjate roheliste investeeringute toetamiseks

69

2.D.3 Keskkonnahoidlikud investeeringud ettevõtetesse

Siht

Investeeringud elektromobiilsusse

–

Heiteta sõidukite arv

Laadimisjaamade arv

0

0

20 000

100

4. kv

2023

On ostetud vähemalt 20 000 heitevaba sõidukit ja ettevõtted on paigaldanud 100 laadimisjaama

70

2.D.3 Keskkonnahoidlikud investeeringud ettevõtetesse

Siht

Investeeringud hoonete soojuslikuks renoveerimiseks

–

Toetatud ettevõtjate arv

0

500

1. kv

2025

Toetus, mida antakse vähemalt 500 ettevõttele nende investeeringuteks termilisesse renoveerimisse

71

2.D.3 Keskkonnahoidlikud investeeringud ettevõtetesse

Siht

Investeeringud päikeseenergiasse

–

Toetatud ettevõtjate arv

0

13 476

1. kv

2025

Vähemalt 13 476 ettevõttele päikeseenergiasse ja elektri salvestamisse investeerimiseks antud toetus

72

2.D.3 Keskkonnahoidlikud investeeringud ettevõtetesse

Siht

Investeeringud energiasäästu, et toetada RRP raames vähemalt 800 ettevõtet

–

Toetatud ettevõtjate arv

0

800

1. kv

2025

Toetus, mida antakse vähemalt 800 ettevõttele nende investeeringuteks energiasäästu

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

73

3.A.1 RTI-strateegia 2030

Siht

Tulemus- ja rahastamislepingute lõpuleviimine

_

Allkirjastatud sooritus/

rahastamislepingud;

0

54

4. kv

2024

54 tulemus- ja rahastamislepingu allkirjastamine kesksete teadusasutuste, teadusuuringuid rahastavate asutuste ja avalik-õiguslike ülikoolidega.

74

3.A.1 RTI-strateegia 2030

Eesmärk

Kolmanda piirkondliku RTI-pakti heakskiitmine

Föderaalvalitsus avaldas kolmanda piirkondliku RTI-pakti oma veebisaidil.

–

–

–

4. kv

2025

Kolmanda RTI-pakti heakskiitmine ja avaldamine föderaalvalitsuse poolt vastavalt 2020. aasta teadusuuringute rahastamise seadusele, milles sätestatakse teadusuuringute rahastamine ning esitatakse üksikasjalikult teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid kolmeks aastaks. Seega aitab see rakendada RTI-strateegia eesmärke ja tegevusvaldkondi.

75

3.A.2 Quantum Austria – kvantteaduste edendamine

Eesmärk

Huviliste kaasamise menetlus (BMBWF); Täitva asutuse andmed

Sooviavalduste vastuvõtmine.

–

–

–

4. kv

2021

Kõik RTI-sektori sidusrühmade huviavaldused on kätte saadud ja kriisilahendusasutus (ametid) on määratud.

76

3.A.2 Quantum Austria – kvantteaduste edendamine

Eesmärk

Vahearuanne

Vahearuande koostamine

–

–

–

4. kv

2024

Rakendusasutused koostavad vahearuande projektiandmete põhjal. Vahearuandes kirjeldatakse projektikonkurssidel ja võimaluse korral ka projektides seni tehtud edusamme.

77

3.A.2 Quantum Austria – kvantteaduste edendamine

Eesmärk

Ülikoolide tegevusse üleviidavate projektide lõpetamine

Projekti staatuse lõpetamine, mis võimaldab üle minna ülikoolide teadusasutuste tavapärasele tegevusele

–

–

–

1. kv

2026

Osana uurimisasutustega sõlmitud tulemuslepingute ettevalmistamisest ja läbirääkimistest on ministeeriumi (BMBWF) tulemuslepingute osa nii tehnilise infrastruktuuri kohandamine kui ka tegevuse üleandmine teadusasutustele.

78

3.A.3 Austria täppismeditsiini instituut

Eesmärk

Ministeeriumi planeeringu kinnitamine (BMBWF & BMF)

Haridus-, teadus- ja teadusministeeriumi (BMBWF) ja föderaalse rahandusministeeriumi heakskiidu ja heakskiidetud kava avaldamine Austria ehitusprogrammis

– 

–

–

2. kv

2022 

Projekti heakskiitmine Haridus-, Teadus- ja Teadusministeeriumis (BMBWF). Projekt lisatakse samaaegselt Austria ehitusjuhtimiskavasse. Kavas esitatakse kõik ülikoolide riiklikud ehituskavad ja kirjeldatakse neid üksikasjalikult.

79

3.A.3 Austria täppismeditsiini instituut

Eesmärk

Täppismeditsiini instituudi ehituse algus

Ministrite heakskiidu avaldamine ministeeriumi veebisaidil ehitustegevuse alustamiseks

–

–

–

4. kv

2023

Ehitustööd on füüsiliselt alanud. Ehituse algust peaks tähistama tseremoonia või pressiüritus.

80

3.A.3 Austria täppismeditsiini instituut

Eesmärk

Täppismeditsiini instituut lõpule viidud

Ehitustööd on lõpetatud ja lõplik aruanne on heaks kiidetud.

–

–

–

2. kv

2026

Projekt viiakse lõpule kehtivate lepingu- ja planeerimispõhimõtete alusel kooskõlas ehitusloaga ning kooskõlas riigihankeõiguse nõuetega, samuti läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega.

81

3.A.4 (Digitaalsed) teadustaristud

Eesmärk

Otsus anda toetust ülikoolidele, kes investeerivad digitaalsesse teadustaristusse

Toetuse andmise otsustest teatamine hankija poolt ning valitud projektide ja ülikoolide nimede avaldamine

–

–

–

4. kv

2022

Ülikoolide teostatavate digitaristu projektidega seotud toetuse andmise otsused edastatakse ülikoolidele. Valitud projektide ja ülikoolide nimed avaldatakse ministeeriumi veebisaidil.

82

3.A.4 (Digitaalsed) teadustaristud

Eesmärk

Eduaruanne, milles on esitatud 50 % tehtud investeeringutest

Abi andva ministeeriumi (BMBWF) koondaruanne

–

–

–

3. kv

2025

Meetme eest vastutav ministeerium (föderaalne haridus-, teadus- ja uurimisministeerium (BMBWF)) koostab vahearuande, milles näidatakse, et kõik projektid on käimas ja pool investeeringutest on lõpule viidud. See põhineb kohustuslikel iga-aastastel eduaruannetel, mille on esitanud kõik toetuse saanud projektid, mis dokumenteerivad edusamme ja tagavad toetuse andmise tingimuste täitmise.

83

3.A.4 (Digitaalsed) teadustaristud

Eesmärk

Lõplik aruanne, milles 100 % investeeringutest on tehtud

Abi andva ministeeriumi (BMBWF) lõpparuanne

–

–

–

3. kv

2026

Meetme eest vastutav ministeerium (föderaalne haridus-, teadus- ja teadusministeerium (BMBWF)) esitab Euroopa Komisjonile lõpparuande, mis näitab, et kõik investeeringud on nõuetekohaselt lõpule viidud. See põhineb kohustuslikel aasta- ja lõpparuannetel, mille on esitanud kõik toetust saanud projektid, sealhulgas üksikasjalikud projektiväljundid ja kasutatud vahendite jaotus.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

84

3.B.1 Hariduspreemia

Eesmärk

Töötuskindlustuse seaduse jõustumine ja rahastamissuuniste avaldamine ministeeriumide veebisaidil

Seaduse säte, mis viitab töötuskindlustusseaduse jõustumisele; rahastamissuuniste avaldamine ministeeriumide veebisaidil

–

–

–

4. kv

2020

Jõustunud on õppetoetuse õiguslik alus (töötuskindlustuse seaduse (AlVG) § 20 lõige 7). Lisatud rahastamissuunised on vastu võetud ja avaldatud.

85

3.B.1 Hariduspreemia

Siht

Väljamakstud õppetoetused

–

Arv

0

40 000

4. kv

2021

Vähemalt 40 000 inimest on saanud õppetoetust

86

3.B.1 Hariduspreemia

Eesmärk

Hinnatud hariduspreemia meede

Hindamisaruande avaldamine

–

–

–

 1. kv

2022

Enne hariduspreemia lõppemist hinnatakse meedet, pidades silmas võimalust pikendada meedet riigi eelarve vahendite arvelt. Hindamisaruanne avaldatakse vastutava ministeeriumi veebisaidil.

87

3.B.2 Ümber- ja täiendõppe edendamine

Eesmärk

Ümberõppe ja täiendõppe eeltingimuste tagamine

Vajalikud eelarvevahendid kehtestati 2020. aasta detsembris 2021. aasta eelarve ja föderaalse eelarveraamistiku seaduse alusel.

–

–

–

4. kv

2020

Õigusakt, mis võimaldab rakendada ümber- ja täiendõppe meetmeid, lisati 2020. aasta detsembris vastu võetud eelarveraamistikku.

88

3.B.2 Ümber- ja täiendõppe edendamine

Eesmärk

Rakendamisaruanne

Rakendamisaruanne, mis põhineb kvartaalsetel rakendusaruannetel

–

–

–

1. kv

2022

Ministeerium annab rakendamisaruande välja kvartaalsete rakendusaruannete alusel. Aruandes esitatakse üksikasjalik teave rakendatud ümberõppe ja oskuste täiendamise meetmete kohta.

89

3.B.2 Ümber- ja täiendõppe edendamine

Siht

Inimesed, kes saavad kasu ümber- ja täiendõppest.

–

Arv

0

94 000

4. kv

2022

Austria riikliku tööturuasutuse või sotsiaalministeeriumi süsteemis peab olema registreeritud ümber- ja täiendusõppe meetmetes osalenud vähemalt 94 000 inimest.   

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

90 a

3.C.1 Parem juurdepääs haridusele

Eesmärk

Muudetud koolihariduse seaduse jõustumine

Seaduse säte muudetud koolihariduse seaduse jõustumise kohta

–

–

–

1. kv

2023

Koolihariduse seadust muutva seaduse jõustumine, millega kehtestatakse õigusraamistik riiklike standardhindamiste „Individuaalne pädevuse hindamine PLUS“ lisamoodulite loomiseks (iKMPLUS)

90b

3.C.1 Parem juurdepääs haridusele

Eesmärk

Riiklike standardhindamiste lisamoodulite rakendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine

Õigusaktis sisalduv säte, mis viitab õigusakti jõustumisele

–

–

–

2. kv

2024

Jõustub õigusakt, millega rakendatakse riiklike standardhindamiste (iKMPLUS) lisamooduleid. Lisamoodulid võimaldavad õpilastele sihipärast toetust.

91 a

3.C.1 Parem juurdepääs haridusele

Eesmärk

Koolide sotsiaal-majandusliku lähtejoone kindlaksmääramise kriteeriumide kehtestamist käsitleva õigusakti jõustumine

Õigusaktis sisalduv säte, mis viitab õigusakti jõustumisele

–

–

–

4. kv

2025

Jõustub õigusakt, millega kehtestatakse koolide sotsiaalmajandusliku lähteolukorra kindlaksmääramise kriteeriumid. Kriteeriumid põhinevad õpilaste sotsiaal-majanduslikul taustal ja hõlmavad õpilaste rändetausta. Kriteeriumidest juhindutakse inimressursside eraldamisel koolidele ja eelistatakse eraldisi nendele koolidele, mille sotsiaal-majanduslik profiil on nõudlikum.

92

3.C.2 Parandusõppe pakett

Eesmärk

Parandusõppe paketi valmimine ja koolides võetavate meetmete alustamine

Töötada välja, kiita heaks ja alustada tugimeetmete paketi (meediahariduse pakett) rakendamist kooliseaduse raames.

–

–

–

2. kv

2021

Parandusõppe pakett, mis sisaldab vahendite konkreetset jaotust, on valmis ja seda saavad rakendada liidumaad /piirkondlikud haridusasutused ( Bildungsdirektionen). Kavandamisel keskendutakse kooli asukohtade erivajadustele (ressursside vajaduspõhine kasutamine, eelkõige kooli asukohtades, kus on suurenenud vajadus õpilaste toetamise järele, suurenenud vajadus keeleoskuse järele või konkreetsed sotsiaal-majanduslikud probleemid).

93

3.C.2 Parandusõppe pakett

Eesmärk

Toetusmeetmed on kooliaasta jooksul lõpule viidud. Lisaklasside pakkumine, sealhulgas puhkuse ajal

Haridusministeeriumi (BMBWF) kokkuvõte 

–

–

–

4. kv

 2021

Väljaspool koolitunde, sealhulgas pühade ajal, on antud lisatunde.

94

3.C.2 Parandusõppe pakett

Eesmärk

Parandava hariduspaketi hindamine

Parandusõppe tundide paketi hindamine avaldatakse ja see sisaldab ülevaadet selle kohta, mitu tundi nädalas on pakutud

–

–

–

1. kv

2022

Lühike hindamisaruanne avaldatakse ministeeriumi veebisaidil. See hõlmab parandusõppe projekti lõplike raamatupidamisaruannete tulemuste järelevalvet ja ka ettenähtud täiendavate tundide kasutamist.

95

3.C.3 Põhihariduse laiendamine

Siht

Lastehoiuteenuste osakaalu suurendamine alla kolmeaastaste laste puhul

–

% (protsent)

30,1

33

3. kv

2025

Alla kolmeaastaste lastehoolduskvooti suurendatakse 2,9 protsendipunkti võrra.

96

3.C.3 Põhihariduse laiendamine

Siht

Alushariduse osakaalu suurendamine kolme- kuni kuueaastaste laste puhul, kes sobivad kokku vanemate täistööajaga tööga

–

% (protsent)

46,8

52,8

3. kv

2025

Suurendatakse lapsevanemate täistööajaga töötamiseks sobivate kohtade pakkumist alusharidusasutustes kolme- kuni kuueaastastele lastele. Suurendamisega kaasnevad iga-aastased ressurssidega seotud eesmärgid ja tulemuslikkuse hindamine koos laenuandjaga . Suurendatud pakkumise andmed teeb kättesaadavaks Statistik Austria.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

97

3.D.1 IPCEI mikroelektroonika ja ühenduvus

Eesmärk

Projektikonkursi dokumentides kehtestatud kliimaga seotud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Kõlblikkuskriteeriumidega projektikonkursi dokumendid, millega tagatakse, et investeerimistegevusega saavutatakse tõendatud märkimisväärne kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine olelusringi jooksul

–

–

–

4. kv

2021

Avaldatakse huviliste kaasamise menetluse teise etapiga seotud dokumendid, sealhulgas kliimaga seotud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, mis kohustavad potentsiaalseid toetusesaajaid võtma sõnaselge kohustuse vähendada oma projektiportfellis kasvuhoonegaaside heidet ja hindama kasvuhoonegaaside heite vähenemise ulatust. Lisaks on heitkoguste vähendamise kohustus peamine tegur projektide valimisel järgnevas žüriiprotsessis.

98

3.D.1 IPCEI mikroelektroonika ja ühenduvus

Eesmärk

Innovaatiliste mikroelektroonika- ja ühenduvustehnoloogiate arendamist toetavate projektide valik riiklikul tasandil

Valikuotsus edastatakse Euroopa Komisjonile

–

–

–

4. kv

2021

Austria projektid, mis on seotud uuenduslike mikroelektroonika ja ühenduvustehnoloogiate arendamisega, on välja valitud sõltumatu eksperdirühma soovituste alusel pärast kaheetapilist huviliste kaasamise menetlust.

99

3.D.1 IPCEI mikroelektroonika ja ühenduvus

Siht

Vähemalt 66 % heakskiidetud projektidest on alustatud

–

protsent

0

66

2. kv

2024

Vähemalt 66 % heakskiidetud Austria projektidest on alanud

100

3.D.1 IPCEI mikroelektroonika ja ühenduvus

Siht

125 000 000 eurot ja vähemalt 80 % heakskiidetud projektidele väljamakstud abist

–

miljonites eurodes

0

125

3. kv

2026 

Heakskiidetud projektidele on eraldatud 125 000 000 euro suurune eelarve (sealhulgas rakendusasutuse kulud). Vähemalt 80 % eelarvest on välja makstud abisaavatele ettevõtetele.

101

3.D.2 IPCEI vesinik

Eesmärk

Vesiniku tootmise, säilitamise ja rakenduste arendamist toetavate projektide valik liikmesriikides

Valikuotsus edastatakse Euroopa Komisjonile

– 

– 

– 

3. kv

2021

Vesiniku väärtusahelas toimuvat tegevust käsitlevad Austria projektid, mis hõlmavad vesiniku tootmist, säilitamist ja rakendusi, on välja valitud sõltumatu eksperdirühma soovituste alusel pärast kaheetapilist huviliste kaasamise menetlust.

102

3.D.2 IPCEI vesinik

Siht

Vähemalt 66 % heakskiidetud projektidest on alustatud

–

protsent

0

66

2. kv

2024

Vähemalt 66 % heakskiidetud Austria projektidest on alanud.

103 a

3.D.2 IPCEI vesinik

Siht

Heakskiidetud projektidele on eraldatud 125 000 000 eurot.

– 

miljonites eurodes

0

125

4. kv

2025

Rahastamisasutuste ja lõplike vahendite saajate vahel sõlmiti rahastamislepingud. Selleks on heakskiidetud projektidele eraldatud 125 000 000 EUR suurune eelarve (sealhulgas rahastamisasutuste kulud).

103b

3.D.2 IPCEI vesinik

Siht

Kõik heakskiidetud projektid on jõudnud esimesse tööstuslikku kasutuselevõtuetappi.

–

protsent

0

100

2. kv

2026

Kõik projektid, mis on rahastamiseks heaks kiidetud, sisestatakse FID-le (esimene tööstuslik kasutuselevõtuetapp).

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad

(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

104

4.A.1 Esmatasandi tervishoiu parandamine

Eesmärk

Esmatasandi tervishoiu ja sellega seotud meetmete platvorm

Platvormi/inkubaatori/kiirendi algus

–

–

–

4. kv

2022

a) Esmatasandi tervishoiu platvorm luuakse ametlikult ja see alustab tegevust ning

b) on alustatud inkubaatori- ja esmatasandi tervishoiu kiirendiprogrammi.

105

4.A.1 Esmatasandi tervishoiu parandamine

Siht

Tutvustusüritused platvormi/inkubaatori programmi raames

– 

Üritustel osalejate arv

0

100

4. kv

2023

Platvormi/inkubaatoriprogrammi raames korraldatavatel esmatasandi tervishoidu edendavatel üritustel osaleb vähemalt 100 noort spetsialisti (nt üliõpilased, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad).

106

4.A.1 Esmatasandi tervishoiu parandamine

Siht

Esmatasandi tervishoiu platvormi liikmesus.

– 

Platvormi liikmete arv

0

150

2. kv

2026

Esmatasandi tervishoiu platvormil on vähemalt 150 registreeritud liiget.

107

4.A.2 Esmatasandi tervishoiuprojektide rahastamine

Eesmärk

Esmatasandi tervishoiuprojektide rahastamissuuniste vastuvõtmine ja avaldamine

Vastu võetud ja avaldatud rahastamissuunised

– 

– 

– 

4. kv

2021

Nii uute esmatasandi tervishoiuüksuste loomise kui ka olemasolevate esmatasandi tervishoiuprojektide rahastamise suunised võetakse vastu ja avaldatakse.

108

4.A.2 Esmatasandi tervishoiuprojektide rahastamine

Siht

Esmatasandi tervishoiuprojektide rahastamine

– 

Rahastatud projektide arv

0

45

4. kv

2023

Rahastatakse vähemalt 45 esmatasandi tervishoiuga seotud projekti, millest vähemalt 15 moodustavad uute esmatasandi tervishoiuüksuste (keskused ja võrgustikud – ka maapiirkondades) asutused.

109

4.A.2 Esmatasandi tervishoiuprojektide rahastamine 

Siht

Esmatasandi tervishoiuprojektide rahastamine

– 

Rahastatud projektide arv

45

90

2. kv

2025

Rahastatakse vähemalt 90 esmatasandi tervishoiuga seotud projekti, millest vähemalt 25 moodustavad uute esmatasandi tervishoiuüksuste (keskused ja võrgustikud – ka maapiirkondades) asutused.

110

4.A.2 Esmatasandi tervishoiuprojektide rahastamine

Siht

Esmatasandi tervishoiuprojektide rahastamine

– 

Rahastatud projektide arv

90

155

2. kv

2026

Rahastatakse vähemalt 155 esmatasandi tervishoiuga seotud projekti, millest vähemalt 45 moodustavad uute esmatasandi tervishoiuüksuste asutused (keskused ja võrgustikud – ka maapiirkondades).

111

4.A.3 Lapsevanema-lapse elektroonilise sissepääsuloa platvormi, sealhulgas väikelaste sekkumisvõrgustike (Frühe Hilfen) liideste väljatöötamine

Eesmärk

Elektroonilise lapsevanema-lapse tervisepassi raamistiku kindlaksmääramise seaduse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab elektroonilise lapsevanema-lapse tervisepassi raamistiku kindlaksmääramise seaduse jõustumisele

–

–

–

2. kv

2023

Sidusrühmadega peetud konsultatsioonide põhjal on jõustunud lapsevanema-lapse tervisepassi elektroonilise rakendamise õigusraamistik.

112

4.A.3 Lapsevanema-lapse elektroonilise sissepääsuloa platvormi, sealhulgas väikelaste sekkumisvõrgustike (Frühe Hilfen) liideste väljatöötamine

Eesmärk

Elektroonilise platvormi „lapsevanema-lapse pass“ programmeerimislepingu sõlmimine

Elektroonilise lapsevanema-lapse tervisepassi platvormi programmeerimise lepingu sõlmimise avaldamine

–

–

–

4. kv

2023

Leping sõlmitakse elektroonilise „lapsevanema-lapse passi“ programmeerimiseks tehtud pakkumuse alusel.

113

4.A.3 Lapsevanema-lapse elektroonilise sissepääsuloa platvormi, sealhulgas väikelaste sekkumisvõrgustike (Frühe Hilfen) liideste väljatöötamine

Siht

Arstide ja vastavate naiste eest hoolitsemine, kasutades elektroonilist „lapsevanema-lapse passi“ 

– 

Hooldusarstide % (protsentides)

0

90

2. kv

2026

Vähemalt 90 % hooldusarstidest ja vastavatest naistest kasutavad elektroonilist lapsevanema-lapse tervisepassi

114

4.A.4 Eluslapse sekkumise (Frühe Hilfen) riiklik kasutuselevõtt sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate rasedate, nende väikelaste ja perekondade jaoks

Eesmärk

Rakendusasutuste kindlaksmääramine ja neile volituste andmine

Õigusakt(id), millega volitatakse rakendusasutusi

–

–

–

4. kv

2022

Sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatele rasedatele naistele, nende väikelastele ja perekondadele suunatud varase lapsepõlve sekkumismeetmete (Frühe Hilfen) rakendamiseks määratakse kindlaks ja määratakse kindlaks rakendusasutused.

115

4.A.4 Eluslapse sekkumise (Frühe Hilfen) riiklik kasutuselevõtt sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate rasedate, nende väikelaste ja perekondade jaoks

Siht

Väikelastega seotud sekkumismeetmete riiklik kasutuselevõtt

–

protsent kavandatud riiklikust kasutuselevõtust

0

75 %

3. kv

2023

Vähemalt 75 % kavandatud riiklikust kasutuselevõtust tuleb lõpule viia.

116

4.A.4 Eluslapse sekkumise (Frühe Hilfen) riiklik kasutuselevõtt sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate rasedate, nende väikelaste ja perekondade jaoks

Siht

Väikelastega seotud sekkumismeetmete riiklik kasutuselevõtt

–

protsent kavandatud riiklikust kasutuselevõtust

0

100 %

3. kv

2024

Sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatele rasedatele, nende väikelastele ja perekondadele suunatud väikelaste sekkumismeetmete riiklik kasutuselevõtt on lõpule viidud ja toimib täielikult. Hõlmatud on kõik piirkonnad.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

117

4.B.1 Mullakaitsestrateegia

Eesmärk

Austria mullakaitsestrateegia tegevuskava vastuvõtmine

Vastuvõetud tegevuskava avaldamine

–

–

–

4. kv

2021

Vastu võetakse mullakaitsestrateegia põhielemendid ja tegevuskava.

Rakendamise strateegia väljatöötamise põhielemendid on konkreetsete eesmärkide määratlemine, kokkulepe näitajatel põhineva seiresüsteemi kohta. Lisaks üldisele eesmärgile (maakasutuse vähendamine 2,5 hektarini päevas) määratakse kindlaks täiendavad mõõdetavad eesmärgid ja sihid, võttes aluseks läbirääkimised liidumaade vahel Austria ruumilise planeerimise poliitilise konverentsi (Oesterreichische Raumordnungskonferenz) raames.

118

4.B.1 Mullakaitsestrateegia

Eesmärk

Austria mullakaitse kvantitatiivse strateegia vastuvõtmine

Vastuvõetud mullastrateegia avaldamine

–

–

–

4. kv

2022

Võetakse vastu kvantitatiivne mullakaitsestrateegia. See hõlmab üldist eesmärki vähendada maakasutust Austrias 2030. aastani 2,5 hektarini päevas.

119 

4.B.2 Reform hooldusteenuste edasiarendamiseks

Eesmärk

Katseprojektid, mis käsitlevad kogukonnaõdesid kui hooldusreformi osa

Kogukonnaõenduse mudeli käivitamine osana hoolekandesüsteemi reformist

– 

– 

–

3. kv

2021 

Reformiprotsessi alguses rakendatakse reformi katseprojektina kogukonnaõdede katseprojekti. Selle katseprojekti alusel töötatakse reformi raames välja ühine mudel selle meetme riiklikuks kasutuselevõtuks, et hooldusteenuseid edasi arendada.

120

4.B.2 Reform hooldusteenuste edasiarendamiseks

Eesmärk

Kehtestatakse pikaajalise hoolduse eesmärgipõhise juhtimise (Ziel-steuerung Pflege) rakendamise põhimõtted

Põhimõtete avaldamine

–

– 

– 

4. kv

2022

Pikaajalise hoolduse eesmärgipõhise juhtimise põhimõtted on vastu võtnud ja avaldatud eelarveraamistiku läbirääkimiste partnerid (föderaaltasand, liidumaad ja kohalikud omavalitsused).

121

4.B.2 Reform hooldusteenuste edasiarendamiseks

Eesmärk

Alustada pikaajalise hoolduse pakkumise reformi põhielementide rakendamist

2024. aastal algava ajavahemiku kohta avaldatakse Austria õigusteabesüsteemis valitsustevaheliste fiskaalsuhete seadus.

–

–

–

1. kv

2024

Pikaajalise hoolduse reformi põhielemendid kajastuvad jõustunud valitsustevaheliste fiskaalsuhete seaduses (Finanzausgleichsgesetz).

122

4.B.3 Kliimasõbralikud linnakeskused

Eesmärk

Nelja sekkumisvaldkonna rahastamissuuniste vastuvõtmine

Avaldatud rahastamissuunised

–

–

–

3. kv

2021

Vastu on võetud linnakeskuste hoonete renoveerimise rahastamise suunised. Abikõlblikud projektid on: i) äri- ja kommunaalhoonete soojuslik renoveerimine, ii) fassaadide keskkonnasäästlikumaks muutmise projektid, iii) hoonete ühendamine suure tõhususega kaugküttega ja iv) mahajäetud tööstusmaa ringlussevõtt.

123

4.B.3 Kliimasõbralikud linnakeskused

Siht

Soojusenergia renoveerimise projektid on lõpule viidud

–

Soojusliku renoveerimise projektide arv

0

34

4. kv

2023

Viiakse lõpule vähemalt 34 linnakeskustes asuvate ettevõtete ja/või omavalitsuste soojusliku renoveerimise projekti.

126

4.B.3 Kliimasõbralikud linnakeskused

Siht

Keskkonnahoidlike fassaadide projektid on lõpule viidud

–

Roheliste fassaadide arv

0

15

2. kv

2026

Lõpule on viidud vähemalt 15 katuse ja fassaadi keskkonnasäästlikumaks muutmise projekti.

127

4.B.3 Kliimasõbralikud linnakeskused

Siht

Projektid ühendamiseks suure tõhususega kaugküttega on lõpule viidud

–

Suure tõhususega kaugküttega ühendamise projektide arv

0

375

4. kv

2023

Lõpule on viidud vähemalt 375 suure tõhususega kaugküttega ühendamise projekti.

129

4.B.3 Kliimasõbralikud linnakeskused

Siht

Lõpetatud mahajäetud tööstusalade projektid

–

Mahajäetud tööstusmaa projektide ringlussevõtu arv

0

30

4. kv

2023

Lõpule on viidud vähemalt 30 mahajäetud tööstusmaa ringlussevõtu projekti.

130

4.B.3 Kliimasõbralikud linnakeskused

Siht

Lõpetatud mahajäetud tööstusalade projektid

–

Mahajäetud tööstusmaa projektide ringlussevõtu arv

30

60

2. kv

2026

Lõpetatud on vähemalt 60 mahajäetud tööstusmaa ringlussevõtu projekti.

131

4.B.4 Investeeringud kogukonnaõenduse rakendamisse

Siht

Kogukonnaõdede töö alustamine

–

Tööle asunud uute kogukonnaõdede arv

0

50

3. kv

2021

Tööle on hakanud vähemalt 50 kogukonnaõde.

132

4.B.4 Investeeringud kogukonnaõenduse rakendamisse

Eesmärk

Vahehindamine

Vahehindamisaruanne

esitatud

4. kv

2022

Vahehindamise aruanne ja soovitused välishindajate edasiseks lähenemisviisiks

133

4.B.4 Investeeringud kogukonnaõenduse rakendamisse

Siht

150 riiklikul tasandil tegutsevat kogukonnaõde

–

Riiklikul tasandil tegutsevate uute kogukonnaõdede arv.

50

150

4. kv

2024

Riiklikul tasandil tegutseb vähemalt 150 kogukonnaõde. Lõpphindamine hõlmab kõigi 150 kogukonnaõe tegevust.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

134

4.C.1 Ehituskultuuri programmi väljatöötamine

Eesmärk

Neljas aruanne „Ehituskultuur“

Ehituskultuuri aruanne on avaldatud

–

–

–

3. kv

2021

Neljas ehituskultuuri aruanne on avaldatud. Selles määratakse kindlaks eelolevateks aastateks Austrias kultuurisektori reformi kava ja esitatakse konkreetsed meetmed ehituskultuuri programmi jaoks.

135

4.C.2 Kultuuripärandi digiteerimise riikliku strateegia väljatöötamine

Eesmärk

Konsultatsiooniprotsessi algatamine kultuuripärandi digiteerimise strateegia üle

Konsultatsiooniprotsessi avaldamine, sealhulgas veebipõhise küsitluse käivitamine

–

–

–

1. kv

2022

Konsultatsiooniprotsess on alanud. Konsulteerimine toimub veebiküsitluse ja konkreetsete õpikodade kaudu, kus osalevad asjaomased sidusrühmad (nt muuseumid, haridusasutused, raamatukogud).

136

4.C.2 Kultuuripärandi digiteerimise riikliku strateegia väljatöötamine

Eesmärk

Kultuuriministeeriumi (BMKOES) avaldatud kultuuripärandi digiteerimise strateegia

Strateegia avaldatakse

–

–

–

1. kv

2023

Konsultatsiooniprotsessi tulemusi arvesse võttes on avaldatud digitaliseerimisstrateegia.

137

4.C.3 Volkskundemuseum Wieni ja Prater Ateliersi renoveerimine

Eesmärk

Volkskundemuseum Wieni ja Prater Ateliersi teostatavusuuringud

Teostatavusuuringute avaldamine

–

–

–

4. kv

2021

Kahe renoveerimisprojekti teostatavusuuringud on lõpetatud ja kättesaadavad. Need hõlmavad geograafiliste võrdlusandmete kogumit, kinnisvara ja hoonete mõõtmist, mälestiste kaitset ja energiatõhusust arvesse võtvate põhiaruannete koostamist ning renoveerimisprojektide ehituskultuuri toetava planeerimisalase nõuandekogu määramist. 

138

4.C.3 Volkskundemuseum Wieni ja Prater Ateliersi renoveerimine

Eesmärk

Prater Ateliers’i taasavamine

Ateliersi üleandmine kunstnikele

–

–

–

2. kv

2025

Prater Ateliersi renoveerimine on lõpule viidud ja kunstnikud võivad hoonet kasutada.

139

4.C.3 Volkskundemuseum Wieni ja Prater Ateliersi renoveerimine

Eesmärk

Volkskundemuseumi rehabiliteerimise lõpuleviimine

Üleandmine omanikule

–

–

–

2. kv

2026

Volkskundemuseumi ehitusprojekt on lõpule viidud ja muuseum on taasavatud üldsusele, sealhulgas üldsuse juurdepääs teadustööle ja näituse sisule.

140

4.C.4 Digiteerimislaine kultuuripärand

Eesmärk

„Kulturpool Neu“ – veebipõhine andmete koondamise platvorm erinevatest kultuuripärandiasutustest

Platvormi „Kulturpool Neu“ avaldamine ja käivitamine

–

–

–

1. kv

2023

Platvorm „Kulturpool Neu“ on käivitatud uue kaasaegse kujundusega. See toimib keskse platvormina, mis ühendab eri kultuuripärandiasutuste andmed ja teeb need üldsusele digitaalselt kättesaadavaks.

141

4.C.4 Digiteerimislaine kultuuripärand

Siht

Kultuuri- ja kunstiobjektide digiteerimise programm

–

Arv

0

400 000

4. kv

2024

Digiteeritud on vähemalt 400 000 kultuuri- ja kunstiobjekti (sh 300 analoogfilmi ja 15 000 3D-objekti)

142

4.C.4 Digiteerimislaine kultuuripärand

Siht

Kultuuri- ja kunstiobjektide digiteerimise programm

–

Arv

400 000

600 000

2. kv

2026

Digiteeritud on vähemalt 600 000 kultuuri- ja kunstiobjekti. (sh 500 analoogfilmi ja 25 000 3D-objekti)

143

4.C.5 Kliimasõbralike kultuuriettevõtete investeerimisfond

Eesmärk

Investeerimisfondi loomise rahastamissuuniste jõustumine

Investeerimisfondi loomise rahastamissuuniste jõustumine.

–

–

–

4. kv

2021

Kui jõustusid rahastamissuunised, millega loodi kliimasõbralike kultuuriettevõtete investeerimisfond, loodi õiguslik alus osalemissoovide avaldamiseks. Fondile antakse volitus investeerida järgmistesse valdkondadesse: taastuvad energiaallikad (nt fotogalvaanika, soojuspumbad või biomass); energiasäästumeetmed (näiteks kütmise optimeerimine või valgustuse optimeerimine); ringmajandus (nt tooraine tarbimise vähendamine); kliimamuutustega kohanemise meetmed (nt rohelised fassaadid jahutamiseks)

144

4.C.5 Kliimasõbralike kultuuriettevõtete investeerimisfond

Eesmärk

Esimene huviliste kaasamise menetlus

Avaldati esimene kutse osaleda huviliste kaasamise menetluses

–

–

–

2. kv

2022

Huviliste kaasamise menetluse kutse on avaldatud. Potentsiaalsetel taotlejatel on juurdepääs kõigile vajalikele dokumentidele ja teabele. Taotlusi võib esitada internetis.

145

4.C.5 Kliimasõbralike kultuuriettevõtete investeerimisfond

Eesmärk

Kliimasõbralike kultuuriettevõtete projektide lepingute sõlmimine

Valitud projektide avaldamine

–

–

–

3. kv

2025

Kliimasõbralike kultuuriettevõtete investeerimisfondi rahaline maht on täielikult seotud abikõlblike projektidega järgmistes valdkondades: taastuvad energiaallikad; energiasäästumeetmed; ringmajandus; ning kliimamuutustega kohanemise meetmed. Vahendid makstakse välja projektipõhiselt, sõltuvalt projekti suurusest ja ajakavast.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

146

4.D.1 Keskkonnasäästlikule ja digitaalsele majandusele üleminekule keskenduv kulutuste läbivaatamine

Eesmärk

Kliima- ja energiapoliitika toetuste ja stiimulite analüüsi kulude läbivaatamine.

Aruande levitamine

–

–

–

3. kv

2022

Aruannet levitatakse siseselt. Aruandes keskendutakse kliima- ja energiapoliitika toetamise ja stiimulite analüüsile. Selle põhjal võib uurida täiendavaid rahalisi vahendeid ja stiimuleid, mis on seotud nende mõjuga kliima- ja energiapoliitikale. Selle eesmärk on lisada ministeeriumide kliimavastutuse mehhanismid ja seada konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid koos eelarve ülemmääradega.

147

4.D.1 Keskkonnasäästlikule ja digitaalsele majandusele üleminekule keskenduv kulutuste läbivaatamine

Eesmärk

Kulutuste läbivaatamine „Sünergilise toime kindlakstegemine liidumaade rahastamismaastikuga“

Aruande levitamine

–

–

–

2. kv

2023

Aruannet levitatakse siseselt. Aruandes keskendutakse koostoime kindlakstegemisele liidumaade rahastamismaastikul, sealhulgas kliimaalase vastutuse mehhanismidele föderaaltasandi ja liidumaade vahel osana 2017. aasta valitsustevaheliste fiskaalsuhete seadusest (Finanzausgleichsgesetz 2017), nii et see võiks olla aluseks valitsustevaheliste fiskaalsuhete seaduse järgmisel perioodil.

148

4.D.1 Keskkonnasäästlikule ja digitaalsele majandusele üleminekule keskenduv kulutuste läbivaatamine

Eesmärk

Kulude läbivaatamine „ELi taksonoomia rakendamine riiklikul tasandil“

Aruande levitamine

–

–

–

4. kv

2024

Aruannet levitatakse siseselt. Aruandes keskendutakse probleemidele, mis on seotud rahavoogude ümbersuunamisega kliimasõbralikesse ja jätkusuutlikesse investeeringutesse, ning määratakse kindlaks avaliku sektori vahendid eelarve-, õigus- ja maksupoliitika valdkonnas.

149

4.D.1 Keskkonnasäästlikule ja digitaalsele majandusele üleminekule keskenduv kulutuste läbivaatamine

Eesmärk

Kulude läbivaatamine „Avaliku sektori osalus“

Aruande levitamine

–

–

–

2. kv

2025

Aruannet levitatakse siseselt. Aruandes keskendutakse ettevõtete osalemist käsitleva avaliku sektori poliitika läbivaatamisele kooskõlas Austria riiklikus kliima- ja energiakavas kirjeldatud protsessiga.

150

4.D.1 Keskkonnasäästlikule ja digitaalsele majandusele üleminekule keskenduv kulutuste läbivaatamine

Eesmärk

Kulude läbivaatamine „Riigihangete jätkusuutlikkus“

Aruande levitamine

–

–

–

4. kv

2025

Aruannet levitatakse siseselt. Selles aruandes keskendutakse praeguse olukorra hindamisele seoses säästvate hangetega, võttes arvesse rahaliste vahendite tõhusat kasutamist. Lisaks rõhutatakse selles säästvate riigihangete optimeerimispotentsiaali arendamist.

151

4.D.1 Keskkonnasäästlikule ja digitaalsele majandusele üleminekule keskenduv kulutuste läbivaatamine

Eesmärk

Kulude läbivaatamine „Digiteerimise edasine edendamine avalikus halduses“

Aruande levitamine

–

–

–

3. kv

2023

Aruannet levitatakse siseselt. Aruandes keskendutakse digiteerimisfondi mõju hindamisele.

152

4.D.2 Tegeliku pensioniea tõstmine

Eesmärk

Õigusliku aluse kehtestamine ennetähtaegse vanaduspensioni kaotamiseks ilma mahaarvamiseta ning varase starditoetuse kehtestamiseks

2020. aasta sotsiaalkindlustuse muutmise seaduse avaldamine Austria õigusteabesüsteemis

–

–

–

4. kv

2020

2020. aasta novembris võeti 2020. aasta sotsiaalkindlustuse muutmise seaduse raames vastu ennetähtaegse vanaduspensioni asendamine nn varajase starditoetusega ja see jõustub 2022. aasta jaanuaris.

153

4.D.2 Tegeliku pensioniea tõstmine

Eesmärk

50 % Aliquotierungi kasutuselevõtt esimesest pensionitõusust

Sotsiaalkindlustusseaduse muutmise seaduse jõustumine

–

–

–

1. kv

2022

Esmakordse pensioni kohandamine pensionile jäämisele järgneval kalendriaastal on 50 % kohandussummast.

154a

4.D.3 Vanaealiste vaesuse vähendamine, motiveerides inimesi kauem töötama

Eesmärk

Pensioni edasilükkamise preemia suurendamist kehtestava seaduse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab jõustumisele

–

–

–

2. kv

2022

Jõustub seadus, millega suurendatakse pensioni edasilükkamise preemiat.

155a

4.D.3 Vanaealiste vaesuse vähendamine, motiveerides inimesi kauem töötama

Eesmärk

Korridorpension’i muutmise seaduse jõustumine

Korridorpension’i muutva seaduse jõustumisele viitav õigusnorm

–

–

–

4. kv

2022

Korridorpension’i muutmise seadus jõustub järk-järgult alates 1. jaanuarist 2026.

156

4.D.4 Kliimameetmete juhtimise raamistik

Eesmärk

Kodanike kliimanõukogu (Klimarat) ja rohelise eelarvestamise kontaktpunkt

Avalik aruandlus kodanike kliimanõukogu ja keskkonnasäästliku eelarvestamise keskuse loomise kohta.

–

–

–

4. kv

2021

Kodanike kliimanõukogu (Klimarat) luuakse, mida tõendab avalik aruandlus vähemalt selle avakoosoleku kohta. Rahandusministeeriumi juurde luuakse ja kuulutatakse avalikult välja keskkonnasäästliku eelarvestamise keskne kontaktpunkt, et koordineerida keskkonnasäästliku eelarvestamise standardite rakendamist Austrias.

157

4.D.4 Kliimameetmete juhtimise raamistik

Eesmärk

Jõustub seadus, millega kehtestatakse uute seadusandlike ettepanekute kohustuslik kliimakontroll

Seaduse säte, mis viitab Austria föderaalse eelarveseaduse (BHG 2013) muudatuse jõustumisele, kusjuures asjaomaseid sätteid hakatakse tõhusalt kohaldama hiljemalt 1. jaanuaril 2026.

–

–

–

2. kv

2022

Austria föderaalse eelarveseaduse (BHG 2013) muudatusega kehtestatakse Austria föderaaleelarve kohustuslik lisand ja seadusandlike ettepanekute kliimakontroll uue siduva mõju mõõtme kaudu regulatiivse mõju hindamise raames.

158

4.D.5 Ökosotsiaalsete maksude reform

Eesmärk

Rakkerühma töö teise etapi käivitamine

Ökosotsiaalse maksureformi rakkerühm alustab tööd ökosotsiaalse maksureformi teises etapis

–

–

–

2. kv

2021

Rakkerühm alustab oma tööd ökosotsiaalse maksureformi teisel etapil.

159

4.D.5 Ökosotsiaalsete maksude reform

Eesmärk

Ökosotsiaalse maksureformi jõustumine

Seaduse säte, mis viitab ökosotsiaalse maksureformi jõustumisele.

–

–

–

1. kv

2022

Jõustub ökosotsiaalne maksureform, sealhulgas CO2 heite hind, mis peaks 2030. aastaks vähendama CO2 heidet vähemalt 2,6 miljoni tonni võrra (võrreldes 2019. aastaga).

160

4.D.6 Roheline rahastamine (tegevuskava)

Eesmärk

Rohelise rahastamise tegevuskava

Rohelise rahastamise tegevuskava avaldamine

–

–

–

1. kv

2022

Rohelise rahastamise tegevuskava avaldatakse. See sisaldab konkreetset viidet kavandatavatele meetmetele, näiteks: „roheliste laenude“ andmise hõlbustamine ning strateegiate ja meetodite väljatöötamine paremaks riskijuhtimiseks keskkonnahoidliku rahastamise kontekstis (nt kliima- ja keskkonnariskide süstemaatiline mõõtmine ja vähendamine).

161

4.D.6 Roheline rahastamine (tegevuskava)

Eesmärk

Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kasutamine rakendamise saavutamise mõõtmiseks

Rohelise rahastamise tegevuskava rakendamist käsitleva näitajatel põhineva aruande avaldamine

–

–

–

4. kv

2022

Aruandes esitatakse kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel näitajatel põhinev metoodika keskkonnahoidliku rahastamise meetmete edukuse mõõtmiseks.

162

4.D.7 Riiklik finantshariduse strateegia

Eesmärk

Strateegiadokument

Strateegiadokumendi, sealhulgas tegevuskava avaldamine

–

–

–

3. kv

2021

Strateegiline dokument koostatakse. Selles määratakse kindlaks ühised eesmärgid ja pikaajalised visioonid, mis viivad finantshariduse suurenemiseni Austrias ja millele finantshariduse valdkonna sidusrühmad võivad rajada oma programmid ja meetmed. Samuti eeldatakse, et lisatakse raamistik avaliku ja erasektori finantsalases hariduses osalejate vaheliseks koostööks ja koordineerimiseks. Dokument sisaldab tegevuskava strateegia rakendamiseks.

163

4.D.7 Riiklik finantshariduse strateegia

Eesmärk

Finantshariduse pädevusraamistiku lõplik vormistamine

Finantshariduse pädevusraamistik edastatakse Euroopa Komisjonile.

–

–

–

4. kv

2022

Pädevusraamistik keskendub suuremale finantsalasele baasharidusele koolides ja noortele, elanikkonna teadmiste suurendamisele kapitaliturgude kohta ning teadlikkuse tõstmisele tulevase ja vanemaealise hariduse tähtsusest. Samuti oodatakse koostoimet rohelise rahastamise tegevuskavaga (nt „Green Financial Literacy“).

164

4.D.8 Käivituspakett

Eesmärk

Käivituspaketi jõustumine

Seaduse säte, mis viitab käivituspaketi jõustumisele

–

–

–

1. kv

2022

Jõustub seadus, millega kehtestatakse uus äriühingu vorm (esialgne pealkiri: „Austrian Limited“), mis hõlbustab idufirmade varast tegevust. Eelkõige võetakse arvesse idufirmade ja innovatiivsete VKEde vajadusi. See hõlmab aktsiate paindlikku jaotamist investoritele ja töötajatele.

165

4.D.9 Omakapitali suurendamine

Eesmärk

Dekreet riigi tagatud laenude omakapitaliks konverteerimise kohta

Dekreedi avaldamine

–

–

–

3. kv

2021

Kehtib dekreet, millega antakse võimalus konverteerida riigi tagatud laenud omakapitaliks.

166

4.D.9 Omakapitali suurendamine

Eesmärk

Äriühinguvormi jõustumine aktsiatesse investeerimiseks (SICAV)

Seaduse säte, milles on märgitud äriühinguvormi jõustumine aktsiatesse investeerimiseks (SICAV)

–

–

–

1. kv

2022

Jõustub Austria äriühinguõiguse muudatus, millega kehtestatakse SICAVi õiguslik vorm, et hõlbustada ettevõtetesse omakapitali investeerimist.

167

4.D.10 Tööturg: Ühtne kontaktpunkt

Eesmärk

Kontseptuaalne areng

Ühtse kontaktpunkti kontseptsioon on välja töötatud ja edastatud Euroopa Komisjonile.

–

–

–

3. kv

2021

Kättesaadav on ühtse kontaktpunkti loomise sisemine kontseptsioon, mis töötatakse välja koostöös liidumaade ja sotsiaalpartneritega. Ta võtab kasutusele ühtse kontaktpunkti.

168

4.D.10 Tööturg: Ühtne kontaktpunkt

Eesmärk

Töölerakendamine

Ühtne kontaktpunkt toimib

–

–

–

1. kv

2022

Ühtne kontaktpunkt on toimiv ja on alustanud teenuste pakkumist töötutele.

169

4.D.11 Ärieeskirjade liberaliseerimine

Eesmärk

Juhuvedude seaduse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab juhuvedude seaduse jõustumisele.

–

–

–

1. kv

2021

Jõustub juhuvedude seadus, millega kaotatakse juhuvedude siduv tariif (taksimeetrikohustus).

170

4.D.11 Ärieeskirjade liberaliseerimine

Eesmärk

Elektrisõidukite laadimispunktide ja kommertskäitistes kasutatavate fotogalvaaniliste süsteemide vabastamine loanõuetest.

Määruse avaldamine, millega vabastatakse elektrisõidukite laadimispunktid ja kommertskäitistes kasutatavad fotogalvaanilised süsteemid loa andmisest

–

–

–

1. kv

2021

Jõustub dekreet, millega tehakse elektrisõidukite laadimispunktid ja kommertskäitistes kasutatavad fotogalvaanilised süsteemid põhimõtteliselt loanõudest vabastatuks.

171

4.D.11 Ärieeskirjade liberaliseerimine

Eesmärk

Ajapikenduse seaduse jõustumine

Seaduse säte, mis viitab ajapikenduse seaduse jõustumisele

–

–

–

1. kv

2022

Jõustub ettevõtete üleminekut takistavate asjaolude kõrvaldamist käsitlev seadus (ajapikenduse seadus).

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  
(sihtide puhul)