EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.1.2021
COM(2021) 4 final
2021/0001(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga loodud EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu protokolli nr 10 (mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid) IIa peatüki ning I ja II lisa muutmisega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses Euroopa Ühenduse ja Euroopa Majandusühenduse vahel sõlmitud lepingu (edaspidi „leping“) protokollis nr 10 (mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid) tehtavate muudatuste kavandatud vastuvõtmisega; seisukohta kohaldatakse üksnes ELi ja Norra suhtes.
2.Ettepaneku taust
2.1.Kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid käsitleva protokolli muutmine
Kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid käsitleva protokolliga (edaspidi „protokoll“) tehakse kauplejatele erand kohustusest esitada ELi ja Norra vahelises kahepoolses kaubavahetuses enne importi ja eksporti sisenemise ülddeklaratsioon. Samal ajal rakendab Norra kaubavahetuses kolmandate riikidega tolli turvameetmeid, mis on samaväärsed ELi meetmetega. Protokoll jõustus 1. juulil 2009 ja on taganud nii sujuva kaubavoo Norra ja ELi vahel kui ka tarneahela kõrgetasemelise turvalisuse.
Praegu on kummalgi lepinguosalisel oma sisenemise ülddeklaratsioonide haldamise süsteem (ELis on see impordikontrollisüsteem (ICS)), kuid kahe süsteemi vahel puudub ühendus.
Komisjon on pidanud alates 2016. aastast esialgseid arutelusid, et ajakohastada lepinguga seotud õigusakte ja integreerida Norra tulevane osalemine uues ELi tollivaldkonna saabumiseelse julgeoleku ja turvalisuse programmis, nimelt impordikontrollisüsteemis 2 (ICS2), mis on tsentraliseeritud süsteem.
Liidu tolliseadustikus on ette nähtud uude ICS2 projekti lisatud meetmed, mis muudavad oluliselt ELi sisenevate kaupade eelnevaid tollitoiminguid ja üldist ühtset riskijuhtimise raamistikku. Uue programmi abil kujundatakse olemasolev protsess ümber nii IT-, õigus-, tollivaldkonna riskijuhtimise/kontrollide kui ka kaubandustegevuse seisukohast. Programmiga kogutakse andmeid kõigi ELi sisenevate kaupade kohta enne nende saabumist. Ettevõtjad peavad deklareerima ICS2-s julgeoleku- ja turvaandmed sisenemise ülddeklaratsiooni abil. Selliste deklaratsioonide esitamise kohustus ei ole kõigi ettevõtjate jaoks ühesugune. See oleneb sellest, mis liiki teenuseid nad rahvusvahelises kaubaveos osutavad, ning on seotud ICS2 kolme väljalaske kuupäevaga (15. märts 2021, 1. märts 2023 ja 1. märts 2024). Lasti eelteave ja riskianalüüs võimaldavad varakult tuvastada ohud ja aitavad tollil sekkuda tarneahela kõige sobivamas punktis.
Seetõttu on ICS2 väga oluline ELi tollivahend, millega parandada julgeoleku ja turvalisusega seotud piirikontrolli haldamist sisenemisel, toetades ELi tollivaldkonna saabumiseelse julgeoleku ja turvalisuse programmi. Selleks et tagada välispiiridel sama turvalisuse tase, on Norra nõustunud ühinema ICS2 projektiga ja olema selle kasutamiseks valmis ICSi esimese väljalaske alguseks 15. märtsil 2021. Neid sätteid kohaldatakse samaväärselt ka ELi ja Šveitsi vahelise tolliturvalisuse lepingu sarnaste muudatustega.
Kavandatud lepingumuudatused on ELi, Šveitsi ja Norra vahel 2019. aasta novembris alanud ja 2020. aasta oktoobris lõppenud läbirääkimiste tulemus. Protokolli IIa peatüki muudatuste eesmärk on võtta arvesse ka asjakohaste ELi õigusaktide väljatöötamist volitatud ettevõtjate valdkonnas ning riskijuhtimise ja riskianalüüsi raamistikku. See tagab samaväärse turvalisuse taseme välispiiridel ning parandab ühtse turvalisusel rajaneva ala julgeolekut ja turvalisust.
Leping sisaldab ka rahastamise korda (I lisa III jaotis), mis hõlmab Norra poolt ICS2 arendamise ja kasutamisega seotud kulusid, ning ICS2 funktsionaalseid üksikasju, mis on esitatud tehnilises korras (I lisa II jaotis).
2.2.EMP ühiskomitee
EMP ühiskomitee luuakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikliga 92. EMP ühiskomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ning võtab otsuseid vastu ühelt poolt ELi ja teiselt poolt ühehäälselt esinevate EFTA riikide vahelise kokkuleppe alusel.
Ühiskomitee tuleb üldjuhul kokku vähemalt kord kuus ning tema ülesanne on tagada lepingu tulemuslik rakendamine ja toimimine. Selleks korraldab ta seisukohtade ja teabe vahetamist ning võtab lepingus sätestatud ja selle protokolliga seotud juhtudel vastu otsuseid. Sel eesmärgil võib protokolli nr 10 muuta EMP ühiskomitee otsusega kooskõlas lepingu artikli 93 lõikega 2 ning artiklitega 99, 100, 102 ja 103.
Õiguskindluse ja EMP ühtsuse tagamiseks peaks EMP ühiskomitee võtma vastu otsuse protokolli muutmiseks, et võtta arvesse liidu õigusaktide arengut. Neid muudatusi tuleks kohaldada samaaegselt liidu õigusaktidesse tehtud muudatustega, arvestades nõuetekohaselt lepinguosaliste siseriiklikke menetlusi.
2.3.Ühiskomitee kavandatav akt
Ühiskomitee peab oma järgmisel koosolekul või kirjavahetuse teel vastu võtma otsuse protokolli muutmise kohta (edaspidi „kavandatav akt“).
Kavandatava akti eesmärk on tagada ELi ja Norra piiri ületavate ning ELi ja Norra tolliterritooriumile sisenevate kaupade turvalisuse ja kontrolli rangeim standard.
Kavandatav akt muutub lepinguosalistele siduvaks kooskõlas lepingu artikliga 104, milles on sätestatud, et „Kui ei ole sätestatud teisiti, on käesolevas lepingus nimetatud EMP ühiskomitee otsused jõustumise järel lepinguosalistele siduvad ja viimased peavad astuma vajalikke samme otsuste rakendamise ja kohaldamise tagamiseks“.
Vastavalt lepingu artiklile 103 „Kui kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, mil EMP ühiskomitee võttis vastu otsuse, ei ole teisi lepinguosalisi teavitatud, kohaldatakse EMP ühiskomitee otsust kuni põhiseadusest tulenevate nõuete täitmiseni ajutiselt, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline teatab, et selline ajutine kohaldamine ei ole lubatud. Viimasel juhul, või kui lepinguosaline teatab EMP ühiskomitee otsuse ratifitseerimata jätmisest, jõustub artikli 102 lõikes 5 nimetatud peatamine ühe kuu möödumisel sellisest teatest, kuid mitte mingil juhul varem, kui sel kuupäeval, mil vastavat EÜ akti ühenduses rakendatakse“.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
3.1.Protokolli nr 10 üldine ülevaade
Protokollis, mida muudeti 2009. aastal EMP ühiskomitee otsusega, 1 rõhutatakse ELi ja Norra vahelisi kahepoolseid erisuhteid ning tugevat vastastikust huvi samaväärsete tolli turvameetmete rakendamise vastu. Lepingu protokolli nr 10 muudeti Euroopa Ühenduse ja EFTA riikide vastastikustes huvides, et vältida tarbetuid piiranguid ja näha ette mitmed sätted, millega kehtestatakse samaväärsed tolli turvameetmed kaupade veoks kolmandatest riikidest ja kolmandatesse riikidesse.
Protokoll põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrusel (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, ning järgmistel rakendusaktidel ja delegeeritud õigusaktidel:
–komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447, sealhulgas B lisa vastav veerg;
–komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2089, milles on sätestatud osaliste kohustused seoses andmekaitse ja vastutusega andmete töötlemise valdkonnas;
–komisjoni rakendusotsus tööprogrammi kohta;
–komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, sealhulgas B lisa vastavad veerud.
Rahvusvahelise kaubavahetuse turvalisuse suurendamiseks võttis EL 2006. aastal kasutusele uued meetmed, mille eesmärk on tagada tollikontrolli rangemad standardid (IP/06/1821). Need hõlmavad eeskirju ja tähtaegu kauplejatele teabe esitamiseks kaupade kohta enne nende importimist ELi või eksportimist EList (elektroonilised sisenemis- ja väljumisdeklaratsioonid); ELi riskianalüüsi ja -juhtimise süsteemi ning ELi volitatud ettevõtjate tegevust hõlbustavat süsteemi. EL ja Norra leppisid kokku ka ühtse riskijuhtimise raamistiku väljatöötamises, sealhulgas vajaduse korral riskiga seotud teabe vahetamises.
Lepingut on muudetud tollikontrolli täiustamise sellise ühtse raamistiku väljatöötamise kontekstis ning pärast tolliliidu ja selle õigusaktide ajakohastamist. See peaks tagama ELi ja Norra Kuningriigi piiri ületavate ning ELi ja Norra Kuningriigi tolliterritooriumile sisenevate kaupade turvalisuse ja kontrolli rangeima standardi.
3.2.Protokolli kavandatavad muudatused seoses Norra osalemisega ICS2 programmis
ICS2 on esimene kaitseliin, mis kaitseb siseturgu ja ELi kodanikke. Parandatud andmepõhiste tolliturbeprotsesside kaudu toetab see tõhusat riskipõhist tollikontrolli, hõlbustades samal ajal seaduslike kaubavoogude vaba liikumist üle ELi välispiiride.
Programm aitab luua ELi integreeritud lähenemisviisi tollialase riskijuhtimise raamistiku tugevdamiseks. See on liidu tolliseadustiku ja tollivaldkonna riskijuhtimise strateegia peamine tulemus, mis on kooskõlas nõukogu 2014. aastal vastu võetud tegevuskava ja Von der Leyeni komisjoni eesmärkidega viia tolliliit järgmisele tasandile.
ICS2 kui lasti eelteabesüsteem kogub andmeid kõigi ELi sisenevate kaupade kohta enne nende saabumist. Ettevõtjad peavad deklareerima ICS2-s julgeoleku- ja turvaandmed sisenemise ülddeklaratsiooni abil. Selliste deklaratsioonide esitamise kohustus ei ole kõigi ettevõtjate jaoks ühesugune. See oleneb sellest, mis liiki teenuseid nad rahvusvahelises kaubaveos osutavad, ning on seotud ICS2 kolme väljalaske kuupäevaga (15. märts 2021, 1. märts 2023 ja 1. märts 2024).
7. oktoobril 2020 kinnitas Norra osalemist impordikontrollisüsteemis 2 (ICS2), mis võimaldab partnerriigil osaleda 15. märtsil 2021 käivitatava ICS2 ühtses raamistikus.
Sellest tulenevalt tähendab liitumine ICS2 programmiga tehnilisi ja rahalisi kohandusi lepingus ning eelkõige muudatusi, mis kajastavad tolliliidu ja selle õigusaktide ajakohastamist.
3.3.Protokolli kavandatavad õiguslikud muudatused seoses liidu tolliseadustiku ajakohastamisega
Muudetud protokolli eelnõus tehtud peamised muudatused põhinevad liidu tolliseadustiku määrusel (EL) nr 952/2013 ning selle rakendusmäärusel (EL) 2015/2447 ja delegeeritud määrusel (EL) 2015/2446. Nende muudatustega viiakse muudetud protokoll kooskõlla kõige uuemate ELi õigusaktidega, mis käsitlevad tolli turvameetmeid, sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone, asjakohaste elektrooniliste süsteemide väljatöötamist ja kasutuselevõttu, volitatud ettevõtjaid, ühise riskianalüüsi protsessi ja riskijuhtimise raamistikku kooskõlas isikuandmete kaitse valdkonna kõige uuemate õigusaktidega.
Protokolli suuremate muudatuste alusena on kasutatud järgmisi õigusakte:
–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik:
·artikkel 46 riskijuhtimise ja tollikontrolli kohta;
·artikkel 127 sisenemise ülddeklaratsiooni esitamist käsitlevate sätete kohta: vorm ja sisu, elektrooniliste süsteemide kasutamine, esitamine ja vabastused, tähtajad, registreerimine, esitavad isikud, julgeoleku ja turvalisusega seotud riskianalüüs, mitmekordne esitamine;
·artikkel 128 riskianalüüsi kohta;
·artikli 6 lõikes 1, artiklites 12, 16, 46, 47 ja artiklites 127–133 kehtestatakse ICS2 arendamise ja kasutuselevõtu õiguslik alus;
–komisjoni 13. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2151, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm;
–komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2446 (mida kohaldatakse alates 16. juulist 2020):
·artiklid 104, 106, 112, 113, 113a sisenemise ülddeklaratsiooni kohta;
·B lisa andmenõuete kohta;
–komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447 (mida kohaldatakse alates 20. juulist 2020):
·artikkel 24, mis käsitleb volitatud ettevõtjate nõuetele vastavust ja millega asendatakse lepingu II lisa olemasolev artikkel 2;
·artiklid 182, 183, 184, 185, 186, 188, 189 sisenemise ülddeklaratsiooni kohta;
·B lisa andmete struktuuri ja vormingu kohta.
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 B lisa ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 B lisa viimaseid muudatusi ei ole veel ametlikult vastu võetud. Sellest tulenevalt on käesoleva lepingu kavandatud muudatusse jäetud ruumi, et ajakohastada joonealuseid märkusi pärast muudatuste avaldamist (vt muudetud protokolli I lisa artikkel 2).
Euroopa Komisjoni tolliseadustiku komitee võttis komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 24 muudatuse vastu 28. septembril 2020. Muudatuse avaldamise kuupäeva ei ole veel kindlaks määratud.
3.4.Protokolli kavandatavad struktuurilised muudatused
Muudetud protokolli ülesehituse puhul on tekkinud vajadus jaotada I lisas „Sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonid“ kahte eri jaotisse osad, milles käsitletakse kaupade sisenemist (I jaotis) ja väljumist (IV jaotis), peamiselt seetõttu, et sisenemise ülddeklaratsioone ja ICS2 käsitlevad sätted on üksikasjalikumad.
Kooskõlas I lisa sellise struktuurilise läbivaatamise põhjendustega on loodud kaks uut jaotist, mis hõlmavad järgmist:
–II jaotis. Impordikontrollisüsteemi 2 tehniline kord;
–III jaotis. Impordikontrollisüsteemi 2 rahastamise kord.
3.5.Liidu võetav seisukoht
Lepingu artikli 92 kohaselt peavad lepinguosalised EMP ühiskomitee raames konsultatsioone küsimustes, mis on lepingu jaoks olulised. Lepinguosalised teevad koostööd heas usus eesmärgiga lihtsustada protsessi lõpus EMP ühiskomitee otsuse vastuvõtmist. Selleks peaks Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel loodud EMP ühiskomitee võtma vastu otsuse, millega antakse nõusolek protokolli nr 10 IIa peatüki ning I ja II lisa muutmiseks. Seda tehakse EMP ühiskomitee otsusega EMP ühiskomitee koosolekul, kus EL on esindatud.
EMP ühiskomitees võetav ELi seisukoht tuleks kehtestada nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal.
Seejärel rakendavad lepinguosalised muudetud protokolli vastastikusel kokkuleppel.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel 2 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
EMP ühiskomitee on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ettenähtud organ.
Akt, mille EMP ühiskomitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt.
Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9, võttes samas arvesse nõukogu määruse (EÜ) nr 2894/94 (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta) artikli 1 lõiget 2, milles on kehtestatud, et „Ühenduse seisukoht EMP ühiskomitee otsuste suhtes, millega lihtsalt laiendatakse ühenduse õigusakte Euroopa Majanduspiirkonnale, võtab vastu komisjon“.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2894/94 artikli 1 lõike 2 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mille suhtes võetakse liidu nimel seisukoht seoses Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korraga. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.
Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõige 4.
4.3.Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2894/94 artikli 1 lõige 2.
5.Mõju eelarvele
Tolli turvameetmete lepingu muutmisega seotud muudatusettepanekud põhinevad põhimõttel, et Norra ühineb ICS2 programmiga alates selle esimesest väljalaskest 15. märtsil 2021. Järgmised väljalasked antakse käiku 2023. ja 2024. aastal.
See tekitab Norrale eelarvekulu. Kulude jaotus on sätestatud I lisa artiklis 17 ja neist on Norrale täiendavalt teatatud mitteametliku dokumendiga.
Norra panustab igasse ICS2 väljalaskesse, makstes seega kindlat tasu Euroopa Komisjoni kantud arenduskulude eest. 1. väljalaske kulud on 520 000 eurot, 2. väljalaske kulud on 550 000 eurot ja 3. väljalaske kulud on 550 000 eurot ning need põhinevad 4 % jaotusvalemil.
Norra osaleb ka Euroopa Komisjoni tegevuskulude katmisel, et katta iga-aastased kulud vastavustestimise, taristu (riistvara, tarkvara, (veebi)majutus, litsentsid jne), ICS2 kesksete komponentide ning nende toimimiseks ja ühendamiseks vajalike rakenduste ja teenuste (kvaliteedi tagamine, kasutajatugi ja IT-teenuste haldamine) hoolduse valdkonnas. Need tegevuskulud põhinevad 4 % jaotusvalemil, kuid fikseeritud aastamäära ei ole. Sellest tulenevalt piiratakse maksimaalseid tegevuskulusid 450 000 euroga aastas.
6.Kavandatava akti avaldamine
Kuna EMP ühiskomitee aktiga muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 10, mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid, on asjakohane see avaldada pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes.
2021/0001 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga loodud EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu protokolli nr 10 (mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid) IIa peatüki ning I ja II lisa muutmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 10 (mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid) (edaspidi „protokoll“) muudeti EMP ühiskomitee otsusega 3 ja see jõustus 1. juulil 2009.
(2)Lepingu artikli 98 kohaselt võib EMP ühiskomitee võtta oma järgmisel kohtumisel või kirjavahetuse teel vastu otsuse, millega muudetakse protokolli nr 10 IIa peatükki ja lisasid.
(3)Protokolli artikli 9h lõike 3 kohaldamisel tuleb muuta protokolli nr 10 IIa peatükki ning I ja II lisa, et võtta arvesse liidu õigusaktide arengut kõnealuses peatükis ning I ja II lisas käsitletud küsimustes. Vastavalt artikli 9h lõikele 3 rakendatakse lepinguosalistele heakskiidu saamiseks esitatud otsuse eelnõus sisalduvaid muudatusi alates 15. märtsist 2020 kooskõlas lepinguosaliste sisemiste menetlustega, kui otsust ei saa teha viisil, mis võimaldaks muudatuste samaaegset jõustamist. See kuupäevavalik langeb kokku impordikontrollisüsteemi 2 esimese väljalaskega, milles Norra on nõustunud osalema.
(4)On asjakohane määrata kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht, kuna muudatus on liidule siduv,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitee järgmisel koosolekul või kirjavahetuse teel võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja