(1)

16. veebruaril 2023 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordiga. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 3. jaanuaril 2023 Autlan EMD SL (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „Autlan“). Kaebust toetas Tosoh Hellas Single Member S.A. (edaspidi „Tosoh“). Komisjon leidis, et kaebuse esitas liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

7. septembril 2023 esitas kaebuse esitaja kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a taotluse, et lisada asjaomases riigis uurimisaluse toote puhul väidetavalt esinevate toorainega seotud moonutuste uurimine eesmärgiga vajaduse korral hinnata, kas kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust. Kaebuse esitaja esitas piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis mangaanimaagi ekspordi suhtes kohaldatavat käibemaksu ei tagastata. Artikli 7 lõike 2a teises lõigus on käibemaksutagastuse vähendamist või tühistamist sõnaselgelt nimetatud toorainega seotud moonutusena.

(4)

Selleks et uurida toorainega seotud moonutusi ja vajaduse korral hinnata, kas dumpingumarginaalist väiksem tollimaks oleks piisav lõppetapis kahju kõrvaldamiseks, muutis komisjon 16. veebruaril 2023 algatamisteadet vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a. Algatamisteate muutmise teade avaldati 13. septembril 2023 (3) (edaspidi „muutmisteade“).

(5)

Muudatuse kohaselt kutsus komisjon huvitatud isikuid esitama teavet vaba tootmisvõimsuse kohta asjaomases riigis, tooraine sektoris esineva konkurentsi kohta ja mõju kohta liidu äriühingutega seotud tarneahelatele ning saatis neile vastavad küsimustikud, kui see oli asjakohane. Samuti saatis komisjon Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku toorainega seotud moonutuste kohta alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b tähenduses.

(6)

Küsimustiku asjakohastele osadele vastasid kaks koostööd teinud kasutajat (Duracell International Operations Sàrl (edaspidi „Duracell“) ja VARTA Consumer Batteries GmbH & Co. KGaA (edaspidi „Varta“)). Märkusi esitasid kaks liidu tootjat (Tosoh ja Autlan), valimisse kaasatud eksportivad tootjad (Guangxi Guiliu New Material Co., Ltd (edaspidi „Guiliu“), Xiangtan Electrochemical Scientific Ltd (edaspidi „Xiangtan“) ja Guangxi Daxin Huiyuan New Energy Technology Co., Ltd (edaspidi „Daxin“)) ning ühendused Hiina metallide, mineraalide ja kemikaalide importijate ja eksportijate kaubanduskoda (edaspidi „kaubanduskoda“) ning Guanxi mangaanitööstuse liit (edaspidi „GMIA“). Komisjon võttis huvitatud isikute esitatud teavet ja märkusi arvesse ning muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi, nagu on selgitatud järgnevates punktides.

(7)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 3–4.

(8)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 15. septembril 2023 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. 20. septembril 2023 saadi märkused ühelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ja kahelt liidu tootjalt.

(9)

Eksportiv tootja Daxin väitis, et dumpingumarginaali arvutamisel tuleks kasutada eksportmüügi hindu ja normaalväärtust, mis ei sisalda käibemaksu. Liidu tootja Tosoh tõstatas küsimuse sihtkasumi arvutamise kohta. Kaebuse esitaja Autlan taotles Daxini dumpingumarginaali arvutuse täpsuse läbivaatamist ja kinnitamist ning kolme eksportija nende andmete avalikustamist, mis olid avalikustamisel märgitud tundlikeks. Kuna märkused ei käsitlenud arvutuste täpsust, siis järeldas komisjon, et ta uurib neid koos muu teabega, mis esitati pärast ajutiste meetmete avaldamist.

(10)

13. oktoobril 2023 kehtestas komisjon oma rakendusmäärusega (EL) 2023/2120 (4) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiinast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes.

(11)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat, kaks ühendust (kaubanduskoda ja GMIA), kaks liidu tootjat ja üks kasutaja (Duracell) ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikud märkused, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta.

(12)

Samuti anti isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, selleks võimalus. Toimusid järgmised ärakuulamised: Duracell 23. juunil ja 28. novembril 2023, Autlan 30. juunil 2023, Varta 4. juulil 2023, Xiangtan 25. oktoobril 2023, kaubanduskoda 16. novembril 2023 ning Autlani ja Tosohi ühine ärakuulamine 15. novembril 2023.

(13)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(14)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiinast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul märkusi lõplike järelduste avalikustamise kohta. Tähtaja jooksul esitasid märkusi Autlan, Tosoh, kaubanduskoda ja GMIA (ühiselt), Xiangtan ja Daxin.

(15)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 1–2.

(16)

Kaubanduskoda ja GMIA esitasid vastuväite muutmisteates (5) nimetatud 15 päeva pikkusele tähtajale, mis nähti kõigile huvitatud isikutele ette liidu huvide hindamise kohta märkuste esitamiseks, sest uue uurimise käigus tõstatusid keerulised majandus- ja tarneahelaga seotud küsimused, mis nõudsid uuringuid ja teabevahetust asjaomaste äriühingutega. Nad mõlemad palusid komisjonil algatamisteadet uuesti muuta ja anda huvitatud isikutele märkuste esitamiseks vähemalt 30 päeva.

(17)

Komisjon märkis, et kõikidele isikutele, kes taotlesid tähtaja pikendamist ja esitasid selleks konkreetsed põhjused, võimaldati kõnealune pikendus. Samuti rõhutas komisjon, et ka 16. veebruari 2023. aasta algatamisteatega (6) anti juba kõikidele isikutele võimalus esitada märkuste esitamiseks ette nähtud seitsme päeva jooksul märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta, seega said kõik huvitatud isikud seda võimalust vajadusel kasutada. Seda arvesse võttes leidis komisjon, et huvitatud isikutele selles küsimuses märkuste ja oma seisukohtade esitamiseks ette nähtud aeg oli piisav.

(18)

Guiliu väitis, et kaebuse esitaja poolt seitse kuud pärast uurimise algatamist (mitte algatamise ajal) esitatud uus väide kahjustas huvitatud isikute kaitseõigust. Lisaks väitis Guiliu, et komisjon peaks järgima oma varasemat praktikat, (7) mille kohaselt kaebuse esitaja taotlus kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2a lükati tagasi, sest kaebuse esitaja ei olnud algatamise ajal esitanud tõendeid ühegi alusmääruse artikli 7 lõike 2a teises lõigus loetletud meetme olemasolu kohta ja ka komisjon ei teinud algatamisetapis kindlaks, et kõnealused tõendid on olemas. Peale selle märkis Guiliu, et kaebuse esitaja takistas uurimist, esitades menetluse hilises etapis uusi väiteid.

(19)

Komisjon märkis esiteks, et Guiliu osutatud juhtumi puhul esitati taotlus pärast lõplike järelduste avalikustamist. Käesoleval juhul esitati toorainega seotud väidetavate moonutuste kohta piisavaid tõendeid sisaldav taotlus õigeaegselt enne ajutiste meetmete kehtestamist, mis andis komisjonile küllaldaselt aega seda küsimust uurimise käigus tõhusalt uurida. Lisaks leidis komisjon, et huvitatud isikute kaitseõigusi austati igakülgselt. Muutmisteatega muudetud algatamisteate punktis 5.5.1 teavitati kõiki asjaomaseid ettevõtjaid nende menetlusõigustest ja -kohustustest ning kirjeldati protsessi, mida komisjon kavatses järgida, et koguda vajalikku teavet oma järelduste koostamiseks ja toorainega seotud väidetavate moonutuste küsimuses järelduste tegemiseks. Huvitatud isikutel oli võimalus teha märkusi kaebuse esitaja esitatud taotluses sisalduvate tõendite kohta, mis käsitlesid toorainega seotud moonutuste väidetavat olemasolu, ja toorainega seotud moonutusi käsitlevate väidete uurimise mis tahes muude aspektide kohta. Seepärast lükati Guiliu väited tagasi. Samuti on eespool kirjeldatu põhjal ebaselge, kuidas kaebus uurimist väidetavalt takistas. Guiliu seda ei selgitanud. Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohane taotlus uurida ka toorainega seotud väidetavaid moonutusi oli õigeaegne ega takistanud komisjonil seda küsimust nõuetekohaselt uurida.

(20)

Duracell väitis, et komisjon ei saa kehtestada poolelioleva uurimise käigus uut õiguslikku alust ega muuta selle uurimise metodoloogilist käsitlusala, sest mitte miski alusmääruses ei anna talle õigust kaaluda täiendavaid tõendeid, mis menetluse algatamise ajal puudusid. See isik osutas analoogia alusel kohtu otsusele kohtuasjas T-126/21: Azot vs. komisjon, (8) kus kohus leidis, et liidu tootjate poolt või nende nimel esitatud läbivaatamistaotluses sisalduvate tõendite piisavuse tingimus alusmääruse artikli 11 lõike 2 teise lõigu tähenduses on täidetud, kui sellised tõendid esitatakse tähtaja jooksul. Peale selle väitis Duracell, et komisjon oli oma praktikas sarnased taotlused tagasi lükanud ja analoogia alusel tuleks järgida sama arutluskäiku (9).

(21)

Komisjon algatas uurimise alusmääruse artikli 5 alusel vastavalt liidu tootjate poolt või nende nimel esitatud taotluse suhtes kohaldatavale õiguslikule standardile, hõlmates sellesse kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a ka toorainega seotud väidetavate moonutuste uurimise. Kaebuse esitaja esitas artikli 5 kohaselt piisavaid tõendeid alusmääruse artikli 7 lõikes 2a määratletud toorainega seotud moonutuste olemasolu kohta ja seega muutis komisjon esialgset algatamisteadet, et uurimine hõlmaks ka kõnealuseid toorainega seotud moonutusi, nagu on nõutud alusmäärusega. Seepärast ei rikkunud komisjon uurimist algatades mingeid kindlakstehtud õiguslikke standardeid. Mis puudutab Duracelli mainitud viidet kohtu otsusele kohtuasjas T-126/21, siis täheldas komisjon peale selle, et kõnealune kohtuotsus ei ole lõplik, sest see on vaidlustatud. Igal juhul käsitletakse kohtuotsuses alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja selle algatamiseks vajalikku teavet. Kohtuotsuses ei käsitleta alusmääruse artikli 7 lõike 2a kasutamist, mis on seotud uurimise ühe elemendi, mitte uurimise põhjusega. Lisaks ei sisalda artikkel 5 kohtuotsuses T-126/21 esitatud arutluskäigu põhjal erinevalt artikli 11 lõikest 2 mingeid konkreetseid piiranguid selle kohta, millal liidu tootjad võivad uurimise algatamist taotleda. Seega Duracelli esitatud analoogia ei kehti. Seepärast lükati Duracelli väited tagasi.

(22)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 8–15.

(23)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 16, kaalus komisjon taotlust võimaldada ühele Hiina eksportivale tootjale individuaalset kontrollimist. Individuaalse kontrollimise taotlus oli äärmiselt puudulik. Sellest tulenevalt ei esitanud taotluse esitaja „[alusmääruses] sätestatud tähtaja jooksul [vajalikku teavet]“ kõnealuse määruse artikli 17 lõike 3 tähenduses. Igal juhul nähtus esitatud teabest, et uurida tuleks veel mitut äriühingut, mis „oleks põhjendamatult koormav ning takistaks [käesoleva juhtumi keerukust arvesse võttes] uurimise õigeaegset lõpetamist“ (10). Seepärast lükati taotlus tagasi.

(24)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 17–21.

(25)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 22.

(26)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 23–36 esitatud järeldused.

(27)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid kaubanduskoda, koostööd tegevad eksportivad tootjad ja koostööd tegevad liidu tootjad märkusi dumpingu tuvastamist käsitlevate esialgsete järelduste kohta.

(28)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 37–43.

(29)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid Daxin, Xiangtan, kaubanduskoda ja GMIA mitu märkust oluliste moonutuste olemasolu kohta.

(30)

Esiteks väitsid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA, et aruanne ei ole enam ajakohane, võttes eeskätt arvesse alates selle avaldamisest nii ELi kui ka Hiina majanduses toimunud märkimisväärseid muutusi, sealhulgas ELi tootmisharudele subsiidiumide andmist, et soodustada ELi tööstuspoliitika uute eesmärkide järgimist, või sekkumist äriühingute investeeringutesse ja otsuste tegemisse. Lisaks väitsid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA, et komisjon asendab uurimised aruannetega ja et aruandele tuginedes esitas komisjon jätkuvalt umbmääraseid argumente, samal ajal kui eksportijad peavad aruandes esitatud väited ümber lükkama. Seepärast tuletasid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA meelde, et tõendamiskohustus lasub uurimist läbiviival asutusel.

(31)

Argument, mille kohaselt aruanne on väidetavalt aegunud, lükati tagasi. Komisjon märkis, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina ametiasutuste avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud kolmandate isikute esitatud aruannetele, akadeemilistele uurimustele ja teadlaste artiklitele ning muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. Kuigi aruanne tehti avalikult kättesaadavaks 2017. aasta detsembris, on selles esitatud järeldused enamjaolt jätkuvalt asjakohased ning igal juhul täiendasid neid käesoleva uurimise käigus kogutud lisatõendid, nagu on kirjeldatud ajutise määruse punktis 3.2.1. Lisaks oli kõigil huvitatud isikutel piisavalt võimalusi aruannet ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida ning ükski isik ei ole esitanud argumente ega tõendeid, mis aruandes sisalduvad allikad või andmed ümber lükkaksid. Mis puudutab ELi tööstuspoliitikat ja subsiidiume käsitlevaid argumente, siis märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt analüüsitakse ühte või mitut selles sättes loetletud moonutavat elementi seoses hindade ja kuludega ekspordiriigis. Kulude struktuur ja hinnakujundus teistel turgudel, näiteks ELis, ei oma normaalväärtuse kindlaksmääramise puhul mingit tähtsust. Seepärast lükati ka see väide tagasi.

(32)

Mis puudutab väidet, et riigiaruande väljaandmine asendas tegelikku uurimist, siis tuletas komisjon meelde, et kui komisjon peab kaebuse esitaja esitatud tõendeid oluliste moonutuste kohta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile e piisavaks, saab ta nende alusel uurimise algatada. Oluliste moonutuste tegeliku olemasolu ja mõju väljaselgitamine ning alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a ettenähtud metoodika edasine kasutamine toimub aga uurimisest tulenevate ajutiste ja/või lõplike järelduste avalikustamise ajal. Käesolevas uurimises on aruanne, sealhulgas selles sisalduvad tõendid, osa toimikus sisalduvatest tõenditest, mille alusel on põhjendatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine. Komisjon tuletas meelde, et ajutise määruse punktis 3.2.1 on esitatud komisjoni terviklik hinnang oluliste moonutuste olemasolu kohta. Komisjon on kasutanud konkreetselt uurimisega seotud ulatuslikke lisatõendeid ja neid huvitatud isikute esitatud väiteid, mida aruanne ei sisaldanud. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamise seisukohast on olulised järeldused, mille põhjal on olulised moonutused käsitletava juhtumi puhul asjakohased, nagu käesolevaski uurimises (11). Seepärast lükati see väide tagasi.

(33)

Teiseks väitsid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA, et komisjon tõlgendas valesti Hiina sotsialistliku turumajanduse doktriini olemust ning samuti ei analüüsinud ta põhjalikult Hiina majanduse struktuuri ega suhteid vaba turu ja Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtkonna vahel. Samuti toetasid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA oma argumenti väitega, et HKP keskkomitee ja riiginõukogu 2020. aasta mai arvamuses uuel ajastul sotsialistliku turumajandussüsteemi parandamise kiirendamise kohta on muu hulgas korratud, et sotsialistliku turumajandussüsteemi reformimisel tuleks igati austada turumajanduse üldreeglit, minimeerida valitsusepoolset otsest tururessursside eraldamist ja otsest sekkumist mikromajanduslikku tegevusse, täielikult ära kasutada turu otsustavat rolli ressursside eraldamisel ning suurendada valitsuse rolli turutõrgete tõhusal kõrvaldamisel.

(34)

See argument tuli tagasi lükata. Sotsialistliku turumajanduse süsteem toimib kogu Hiina RV seadusandlikus ja majanduslikus struktuuris ning sellega antakse HKP-le tegelik juhtroll kõikides olulistes majandusküsimustes, mis hõlmab kontrolli finantssüsteemi ja kapitaliressursside üle, määratledes majandussektoreid vastavalt nende strateegilisele tähtsusele, personaliküsimuste, sealhulgas kõikidele olulistele ametikohtadele töötajate määramise kontrollimist, parteiüksuste/-komiteede ametliku võrgustiku kaudu majanduspoliitika koordineerimist kõikides riigiasutustes ja majanduses jne. Kontekstivälised tsitaadid valitud poliitikadokumentidest ei suuda muuta järeldust, et partei/riik valitseb täielikult riigi majanduse üle, nagu ilmneb mitte üksnes ajutise määruse punktis 3.2.1 esitatud tõenditest, vaid ka nendest samadest poliitikadokumentidest, milles on küll osutatud turujõudude austamisele, kuid allutatud need HKP strateegilistele eesmärkidele (12).

(35)

Kolmandaks vaidlustasid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA komisjoni järelduse, mille kohaselt tehakse Hiina majanduse üle tööstuse planeerimise süsteemi kaudu üldist halduskontrolli. Eksportivad tootjad väitsid, et need kavad on üksnes suunised ega avalda Hiina äriühingutele siduvat mõju. Sellega seoses lisasid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA, et ka ELis ja liikmesriikides on Hiina viisaastakukavadega sarnaseid arengualgatusi, nagu uued ELi-sisesed tööstusliidud ja tohutud riiklike toetuste programmid.

(36)

Vastusena argumendile Hiina kavandamisdokumentide laadi kohta juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et Hiina majandus on tõepoolest hõlmatud viisaastakukavade keerulise võrgustikuga, millest lähtuvad kõikide tasandite ametiasutuste otsused. Vastupidiselt eksportivate tootjate väitele peab komisjon viisaastakukavasid siduvateks dokumentideks. See ilmneb nii aruande punktis 4.3 osutatud kohaldatavatest õigusaktidest kui ka kavandamisdokumentidest endist. Näiteks sisaldab 14. riiklik viisaastakukava konkreetselt kavandamise rakendamismehhanismi tõhustamist käsitlevat jagu, milles on märgitud järgmine: „Seoses siduvate näitajate, suurte ehitusprojektide ning ülesannetega avalike teenuste, keskkonnakaitse, ohutuse ja muudes käesolevas kavas sätestatud valdkondades tuleb selgitada vastutavad isikud ja kavandada nõuded, et eraldada avalikke vahendeid, suunata ja kontrollida ühiskondlikke ressursse ning tagada kavandatud lõpuleviimine. Mis puudutab eeldatavaid näitajaid ja ülesandeid käesolevas kavas sätestatud tööstuse arendamise ja struktuursete kohanduste valdkondades, siis nende täitmisel tuleb peamiselt tugineda turuosaliste rollile. Kõikide tasandite valitsused peavad looma soodsa poliitilise, tööstusliku ja õigusliku keskkonna“ (13).

(37)

Mis puudutab Daxini, kaubanduskoja ja GMIA viidet ELis ja liikmesriikides väidetavalt olemasolevatele sarnastele toetuskavadele, siis märkis komisjon, et nagu on juba mainitud ajutise määruse punkti 3.2.1 põhjendustes 47 ja 121, analüüsitakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt ühe või mitme kõnealuses sättes loetletud moonutava asjaolu võimalikku mõju seoses hindade ja kuludega ekspordiriigis ning kulustruktuur ja hinnakujundusmehhanismid muudel turgudel ei ole selle menetluse seisukohast asjakohased (14). Seepärast lükati see väide tagasi.

(38)

Neljandaks väitsid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA, et mitte kõik elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad ei ole riigile kuuluvad ettevõtted ja et isegi kui riik mõnesid ettevõtteid omab või neisse investeerib, siis ei tõesta see valitsuse sekkumist nende äriühingute tegevusse. Eksportivad tootjad lisasid Hiina äriühinguseaduse artiklile 11 osutades, et HKP ja asjaomaste äriühingute vahelised seosed ei näita tingimata valitsuse kontrolli äriühingu tegevuse üle.

(39)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt on asjaolu, et asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all, üks element, mille mõju tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel arvesse võtta. Samas, isegi kui riigile kuuluvad ettevõtted ei ole asjaomases sektoris valdavad, on riigi omand vaid üks olulisi moonutusi näitav tegur. Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud näitajatele võib valitsus sekkuda ka muul viisil, mida on kirjeldatud ajutise määruse punktis 3.2.1. Kuigi Hiina äriühinguseaduse artikli 11 asjakohasus ei ole käesolevas kontekstis täiesti selge, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et isegi nimetatud äriühinguseaduse artiklis 1 on osutatud eesmärgile kaitsta ühiskondlikku ja majanduslikku korda ning edendada sotsialistliku turumajanduse arengut. Seepärast lükati see väide tagasi.

(40)

Viiendaks väitsid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA, et komisjon ei esitanud piisavalt tõendeid, mille kohaselt oleks põhjendatud järeldus Hiina äriühingu-, asja- ja pankrotiõiguse ebapiisava rakendamise kohta. Eelkõige väitsid eksportivad tootjad, et Hiina on teinud regulaarselt järelevalvet pankrotiõiguse rakendamise üle, sealhulgas menetlenud kohtus pankrotijuhtumeid ja esitanud muudatusettepanekuid, ning on seega seadust nõuetekohaselt kohaldanud ja taganud selle täitmise. Lisaks väitsid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA, et nimetatud ei ole ühtegi juhtumit, mis tõestaks erapoolikut juurdepääsu kapitalile ja investeeringutele. Samuti vaidlustasid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA komisjoni järelduse palkadega seotud oluliste moonutuste kohta. Peale selle väitsid nad sellega seoses, et komisjon ei viinud läbi sektoripõhist analüüsi, mis tõendaks, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektori töötajad on ebasoodsas tööolukorras ja nende palk on moonutatud.

(41)

Nende väidetega ei saanud nõustuda. Seoses pankrotiõiguse rakendamisega juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et isegi kui Hiina võib olla teinud maksejõuetusmenetluses teatavaid reforme, siis ilmnevad kättesaadavast teabest riigi jätkuv sekkumine ja muud probleemid, mis osutavad pankrotiõiguse ebapiisavale kohaldamisele. Kui juba maksejõuetusjuhtumite suhteliselt väike arv ise näitab, et turujõududel ei võimaldata turult eemaldada mitteelujõulisi ettevõtjaid, siis eriti hea näide riigi jätkuva sekkumise kohta on kõrgema rahvakohtu mitmesugused tõlgendused, milles on rõhutatud majanduslikku järjepidevust ja ühiskondlikku stabiilsust kui prioriteete, mida madalama astme kohtud peaksid pankrotimenetlustes arvesse võtma.

(42)

Mis puudutab palgamoonutusi, siis tuletas komisjon meelde, et nagu on järeldatud ajutise määruse punkti 3.2.1 põhjenduses 105, on Hiina palgad muu hulgas moonutatud leibkondade registreerimise süsteemist (hukou) tulenevate liikuvuspiirangute tõttu ning ka sõltumatute ametiühingute ja kollektiivläbirääkimiste puudumise tõttu. Toimik ei sisalda mingeid andmeid, mille põhjal saaks kindlaks teha, et need moonutused ei mõjutanud elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate, näiteks Daxini ja kaubanduskoja või GMIA esindatavate tootjate omamaiseid palgakulusid, ning ei Daxin ega tootjad, keda esindavad kaubanduskoda või GMIA, ei esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et ajutise määruse punktis 3.2.1 osutatud moonutused ei mõjuta nende tööjõukulusid.

(43)

Sarnased tähelepanekud kehtivad ka Hiina finantssüsteemi puhul. Nagu on järeldatud ajutise määruse punkti 3.2.1 põhjenduses 108, juhinduvad Hiina pangad rahastamisele juurdepääsu andmisel, sealhulgas laenuvõtjatega seotud riskide hindamisel avalikust poliitikast. Kuna ei Daxin, kaubanduskoda ega GMIA ei ole esitanud lisateavet, mis tõendaks, et ajutise määruse punktis 3.2.1 kirjeldatud moonutused ei mõjuta elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate juurdepääsu kapitalile, tuli see väide tagasi lükata.

(44)

Kuuendaks väitsid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA, et komisjoni uurimismetoodika ja arutluskäik peavad vastama WTOs kehtestatud põhimõtete ja tavadega seatud normidele. Eksportivad tootjad väitsid, et moonutatud turu kohta järelduste tegemisel peab komisjonil olema suurem tõendamiskohustus, eelkõige selle selgitamisel, kuidas valitsuse õigused või volitused kajastuvad tootmiskulude tegelikes ja tõendatavates moonutustes.

(45)

Daxini, kaubanduskoja ja GMIA väited lükati tagasi. Komisjon leiab, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohane metoodika on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO raames võetud kohustustega ning eksportivad tootjad ei põhjendanud, milliseid põhimõtteid ja tavasid komisjon väidetavalt ei järginud. Igal juhul on ajutise määruse punktis 3.2.1 üksikasjalikult selgitatud, kuidas eri liiki moonutused – valdkonnaülesed, mis seega mõjutavad kogu Hiina majandust, või konkreetselt elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris esinevad moonutused – mõjutavad turu toimimist ja seega ka uurimisaluse toote tootmiskulusid.

(46)

Seega lükkas komisjon Daxini, kaubanduskoja ja GMIA väited tagasi.

(47)

Xiangtan väitis esiteks, et komisjon ei esitanud endiselt täiendavaid selgitusi konkreetse õigusliku aluse kohta, millele tugines tema arutluskäik seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla kohta WTO lepingutega – sealhulgas Hiina WTOga ühinemise protokolli ja WTO dumpinguvastase lepinguga –, samuti WTO vaidluste lahendamise organi otsustega, eelkõige otsusega juhtumis DS473. Xiangtan leidis, et üksnes komisjoni kinnitus, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas WTO õigusest ELile tulenevate kohustustega, ei andnud selles küsimuses täiendavat selgust. Viidates juhtumile DS473 väitis Xiangtan, et komisjonil ei olnud õigust jätta kõrvale tema kulusid ja hindu väidetavate oluliste moonutuste olemasolu tõttu, arvestades et asjaomaste moonutuste olemasolu ei ole mingil juhul piisav järeldamaks, et tootja andmed ei kajasta mõistlikult vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud toorainekulusid. Samuti väitis Xiangtan, et komisjon ei olnud piisavalt põhjendanud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist käesolevas uurimises.

(48)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Mis puudutab Xiangtani argumente alusmääruse artikli 2 lõike 6a väidetava vastuolu kohta WTO õigusega, eeskätt WTO dumpinguvastase lepingu artiklite 2.2 ja 2.2.1.1 sätetega, samuti juhtumis DS473 tehtud järeldustega, siis kordas komisjon esimeses teates väljendatud seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas WTO õigusest, eeskätt dumpinguvastase lepingu sätetest tulenevate ELi kohustustega. Lisaks tuletas komisjon seoses juhtumiga DS473 meelde, et kõnealune juhtum ei käsitlenud mitte alusmääruse artikli 2 lõike 6a, vaid alusmääruse artikli 2 lõike 5 konkreetse sätte kohaldamist. Xiangtani väide komisjonil lasuva tõendamiskohustuse kohta ei ole asjakohane. Komisjon tuletas meelde, et WTO õigusega, mida apellatsioonikogu on tõlgendanud juhtumis DS473, lubatakse kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu tehakse kindlaks kogu riigi tasandil ning kui see on kindlaks tehtud, siis ei ole asjakohane kasutada normaalväärtuse arvutamiseks ekspordiriigi kulusid ja hindu. Sellises olukorras on alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette nähtud tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, sealhulgas sellise sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, mille majandusarengu tase on ekspordiriigi omaga sarnane. Peale selle on alusmääruse sama sättega ette nähtud, et kasutatakse omamaiseid kulusid, mille puhul on tehtud kindlaks, et neid ei mõjuta olulised moonutused. Käesoleva uurimise käigus tõendas komisjon ajutise määruse punktis 3.2.1 moonutuste olemasolu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharus, samal ajal kui Xiangtani puhul ei ole seoses ühegi omamaise kuluga täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need kulud on moonutamata.

(49)

Teiseks väitis Xiangtan, et Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide sektoris puuduvad olulised moonutused, arvestades et i) kuigi Xiangtan on 40 % ulatuses riigile kuuluv äriühing, ei tähenda riigi osalus tingimata riigi sekkumist äriühingu äritegevusse, samuti ei tähenda seda asjaolu, et äriühingu juhatuse esimees ja direktorite nõukogu sekretär on samaaegselt ametis HKPs, ii) äriühing on börsil noteeritud ja seega kehtivad tema suhtes nüüdisaegsed turule orienteeritud äriühingu üldjuhtimise eeskirjad ja börsil noteerimise nõuded ning iii) komisjon ei tõendanud, et Hiina valitsuse väidetav valdkondadeülene sekkumine tõi kaasa tootmisteguritega seotud olulised moonutused ning mõjutas seeläbi Xiangtani tegevuse kulusid ja hindu.

(50)

Nende väidetega ei saanud nõustuda. Esiteks tuletas komisjon seoses valitsuse sekkumisega meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt on asjaolu, et asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all, üks element, mille mõju tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel arvesse võtta. Samas, isegi kui riigile kuuluvad ettevõtted ei ole asjaomases sektoris valdavad, on riigi omand vaid üks olulisi moonutusi näitav tegur. Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud näitajatele võib valitsus sekkuda ka muul viisil, mida on kirjeldatud ajutise määruse punktis 3.2.1. Eeskätt on artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande kohaselt üks riigis oluliste moonutuste olemasolu hindamise seisukohast asjakohane element riigi esindatus ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid. Parteiliikmete osalemine Xiangtani juhtimisstruktuurides näitab selgelt, et äriühing ei ole riigist sõltumatu ja võib tegutseda pigem kooskõlas HKP poliitika kui turujõududega, olenemata sellest, kas riik kehtestab müüdavate kaupade hinnad otseselt või võivad äriühingu ja HKP vahelised seosed äriühingu kulusid ja hindu kaudsemalt mõjutada, näiteks soodsama kohtlemise ja ametiasutuste toetuse teel.

(51)

Teiseks ei saa nõustuda Xiangtani argumentidega, mis käsitlevad väidetavat oluliste moonutuste puudumist vaatamata olemasolevale valitsuse sekkumisele. Xiangtan ei esitanud mingit teavet, mis seaks kahtluse alla komisjoni järeldused (vt ajutise määruse põhjendused 87–100) selle kohta, et elektrolüütilisi mangaandioksiide peetakse soodustatud tootmisharuks, millele valitsus annab seetõttu moonutavat toetust. Sama kehtib uurimisaluse toote tootmiseks vajalike sisendite moonutuste puhul (vt eelkõige ajutise määruse põhjendused 83, 85 ja 106). Kolmandaks, mis puudutab Xiangtani väidet, et tegemist on eraomanduses oleva äriühinguga, mis järgib nüüdisaegseid äriühingu üldjuhtimise eeskirju, siis on komisjon ajutise määruse punktis 3.2.1 kirjeldanud, et Hiina RVs esineb olulist riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega. Need moonutused mõjutavad ettevõtjaid olenemata nende omandistruktuurist või juhtkonna korraldusest.

(52)

Eelöeldut arvesse võttes lükati Xiangtani väited tagasi.

(53)

Ajutises määruses valis komisjon võrdlusriigiks Colombia ja kasutas kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse arvutamiseks äriühingu Quimpac de Colombia finantsandmeid. Üksikasjalikud andmed võrdlusriigi valimisel kasutatud metoodika kohta esitati huvitatud isikutele avatud toimikus vastavalt 12. juunil 2023 ja 4. juulil 2023 kättesaadavaks tehtud esimeses ja teises teates (edaspidi „esimene teade“ ja „teine teade“).

(54)

Pärast ajutise määruse avaldamist kordas Xiangtan oma väidet, et Colombia ei ole sobiv võrdlusriik, tuginedes samadele argumentidele, mis juba esitati ajutise määruse põhjendustes 144 ja 145.

(55)

Komisjon juba käsitles neid märkusi ajutise määruse põhjendustes 147 ja 148. Peale selle ei esitanud Xiangtan mingit uut teavet ega pakkunud välja alternatiivset võrdlusriiki. Seepärast lükati see väide tagasi.

(56)

Daxin, kaubanduskoda ja GMIA kordasid uuesti, et energiahinda Colombias mõjutasid mitu tegurit ja see erines oluliselt isegi eri riikides, mille majandusarengu tase on sarnane Hiina omaga. Kaubanduskoda, GMIA ja Daxin väitsid, et komisjon peaks alternatiivina kasutama Hiina eksportijate endi andmeid. Seda väidet on juba käsitletud ja see on tagasi lükatud ajutise määruse põhjendustes 151 ja 152.

(57)

Xiangtan väitis, et võrdlushindade asemel peaks komisjon kasutama nii omamaiselt kaevandatud kui ka imporditud mangaanimaagi tegelikke kulusid. Xiangtan toetas seda väidet asjaoluga, et kohalikult kaevandatud maakide mangaanisisaldus on väiksem, mille tulemusel moonutused neid kohalikke maake väidetavalt ei mõjuta. Seoses imporditud maakidega väitis Xiangtan, et kuna mangaanisisaldus, kontrolliaruanded ja päritolu käsitlev teave on kättesaadavad, ei oleks tohtinud kasutada võrdlusaluseid.

(58)

Komisjon lükkas mõlemad väited tagasi. Xiangtan ei selgitanud, kuidas moonutused ei mõjuta ka väiksema mangaanisisaldusega omamaiseid mangaanimaake, mida koos suurema mangaanisisaldusega imporditud maakidega kasutatakse elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmise protsessis.

(59)

Põhjus, miks komisjon kasutas imporditud maakide puhul võrdlusaluseid, oli see, et ükski tootja ei esitanud täpseid ja asjakohaseid tõendeid, millest nähtuks moonutuste puudumine. See oli peamiselt tingitud sellest, et kogu maak osteti Hiina vahendaja kaudu, olenemata sellest, kas tema asukoht oli Hiinas või mujal.

(60)

Xiangtan kordas väidet, et metoodika, mida komisjon mangaanimaagi võrdlusaluse arvutamiseks kasutas, ei olnud asjakohane, ja soovitas uuesti kasutada ühte kahest alternatiivsest metoodikast, mille ta esitas oma märkustes teisele tootmistegureid käsitlevale teatele. Komisjon juba käsitles seda väidet ajutise määruse põhjendustes 170 ja 171. Xiangtan ei esitanud mingeid uusi fakte või arutluskäike ega sobivat alternatiivset metoodikat, mille abil usaldusväärselt kindlaks teha maagi erinevast mangaanisisaldusest tulenevad võimalikud hinnaerinevused.

(61)

Ka Daxin, kaubanduskoda ja GMIA vaidlustasid uuesti asjaolu, et komisjoni kasutatud võrdlusalus osutas maagile, mille mangaanisisaldus oli kohalikult hangitud mangaanimaagiga võrreldes oluliselt suurem, ning väitsid, et komisjon peaks Hiina eksportijate kulude kajastamiseks võrdlusalust kohandama.

(62)

Komisjon analüüsis põhjalikult kõiki huvitatud isikute esitatud allikaid, sealhulgas Hiina platvormidelt Asian Metal ja ferroalloynet.com pärit andmeid. Sellest analüüsist ilmnes, et mingeid järjepidevaid mangaanisisaldusel põhinevaid hinnaerinevusi ei olnud võimalik kindlaks teha. Vastupidi, andmebaasist fastmarkets.com pärit andmetest nähtus, et kahe erineva mangaanisisaldusega (37 % ja 44 %) maagi hinnaerinevused ei olnud järjepidevad, sest mõnel kuul oli suurema mangaanisisaldusega maagi tonni ühikuhind isegi madalam kui väiksema mangaanisisaldusega maagi oma. Sama kehtis platvormi Asian Metal andmete puhul, mille kohaselt 13 % mangaanisisaldusega maagi tonni ühikuhind oli teatavatel kuudel kõrgem kui 37 % mangaanisisaldusega maagi oma. Need leiud näitavad selgelt, et mangaanisisalduse ja hinnakujunduse vahel puudub mis tahes järjepidev seos. Sellest tulenevalt kinnitati mangaanimaagi algne võrdlusalus ja see väide lükati tagasi.

(63)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Xiangtan oma kahte väidet mangaanimaagi kohta. Esiteks väitis ta, et võrdlusaluse asemel oleks tulnud kasutada tema enda kaevandatud mangaanimaagi tegelikku kulu. Teiseks kordas ta, et komisjon arvutas mangaanimaagi võrdlusalused valesti.

(64)

Mis puudutab esimest väidet, siis komisjon juba selgitas ajutises määruses põhjuseid, miks ta asendas Hiinast hangitud mangaanimaagi tegelikud kulud võrdlusalustega. Kuna mingeid uusi fakte ei esitatud, lükati see väide seega tagasi.

(65)

Teise argumendi puhul, mis oli seotud mangaanimaagi võrdlusalusega, väitis Xiangtan, et suuremat ja väiksemat maagisisaldust käsitlevate võrdlusaluste tonni ühikuhindade erinevuse puhul esineb järjepidev suundumus, esitamata mingeid üksikasju ega tõendeid selle kohta, milline see väidetavalt järjepidev hinnaerinevus on, ega selle kohta, kuidas see hinnaerinevus oleks kohaldatav Hiina tootjate kasutatavate muu (väiksema) mangaanisisaldusega mangaanimaakide suhtes. Komisjon lükkas selle väite tagasi.

(66)

Lisaks väitis Xiangtan, et komisjoni esiletoodud asjaolu, mille kohaselt suurema mangaanisisaldusega maagi tonni ühikuhind oli mõnel juhul madalam kui väiksema mangaanisisaldusega maagi oma, oli faktiliselt vale. Komisjon ei nõustunud selle väitega, sest näiteks oli 37 % mangaanisisaldusega MB-MNO-0003 tonni CIF-ühikuhind Tianjinis USA dollarites peaaegu terve 2020. aasta mai jooksul kõrgem kui 44 % mangaanisisaldusega MB-MNO-0001 tonni CIF-ühikuhind Tianjinis (15). Nagu on juba selgitatud põhjenduses 62, ei ole mangaanimaagi hinna ja selle mangaanisisalduse vahel järjepidevat hinnaerinevust. Isegi kui tehtaks kindlaks järjepidev erinevus, siis igal juhul ei saaks kohaldada 37 % ja 44 % mangaanisisaldusega maakide vahelist erinevust Hiina kohalike maakide suhtes, mille mangaanisisaldus on oluliselt väiksem ja mille kohta ei ole võrdlusalus kättesaadav. Seepärast kinnitas komisjon mangaani võrdlusaluse arvutamisel kasutatud lähenemisviisi ja lükkas selle väite tagasi. Xiangtan avastas tehnilise vea valemis, mille põhjal arvutati ühe kasutatud mangaanimaagi hind. Võrdlushinna puhul kasutati maagi vale mangaanisisaldust. Komisjon nõustus selle väitega ja parandas vea.

(67)

Xiangtan väitis, et seoses valentsiga 2 või üle selle mangaanisisalduse puhul kohaldas komisjon korrigeerimistegurit valesti. Komisjon nõustus selle väitega ja parandas kõnealuse korrektsiooni.

(68)

Xiangtan vaidlustas korrektsiooni, mida komisjon kohaldas üht liiki mangaanipulbri suhtes. Komisjon nõustus selle väitega ja parandas korrektsiooni väärtust.

(69)

Tosoh väitis, et viie muu tootmisteguri kui mangaanimaagi puhul oleks komisjon pidanud kasutama impordihindade allikana Türgi asemel Malaisiat, sest Türki suunatud söetoodete impordi hinnad olid uurimisperioodil Venemaalt pärit ulatusliku impordi tõttu ebaharilikult madalad. Komisjon juba käsitles seda väidet ajutise määruse põhjenduses 143 ja valis välja Brasiilia, mille põhjal teha kindlaks bituminoosse kivisöe ja antratsiitsöe moonutamata hinnad.

(70)

Ka Autlan palus komisjonil kasutada viie sisendi moonutamata võrdlusaluste arvutamiseks Malaisia impordihindade andmeid. Komisjon märkis, et keskmised impordimahud kokku olid Türgi ja Brasiilia omadest suuremad viiest tootmistegurist ainult ühe – ligniidi – puhul ja seega ei olnud Malaisia valimine põhjendatud. See väide lükati tagasi.

(71)

Xiangtan vaidlustas kaht liiki söe hindade kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi. Ta kutsus komisjoni üles kasutama Colombia ekspordistatistikat bituminoosse kivisöe kohta. Oma argumenti põhjendades oletas Xiangtan, et Colombiasse suunatud vähese impordi põhjus oli külluslikud varud selles riigis. Lisaks kutsus ta komisjoni kasutama Türki suunatud importi käsitlevat statistikat, jätmata sealt välja Venemaalt pärit importi, kuna komisjon ei olnud piisavat tõendanud, et Venemaal esineb mingeid moonutusi, mis tooksid kaasa ebatavaliselt madalad hinnad, ning esitas ka näiteid teatavate toodete kohta, mida mõnest riigist imporditi madalamate hindadega kui Venemaalt.

(72)

Komisjon selgitas järgitud lähenemisviisi ajutise määruse põhjendustes 142 ja 143. Võrdlusaluste kehtestamisel ei tugine komisjon ekspordihindadele, sest määratluse järgi ei ole need nii usaldusväärsed kui impordistatistika. See on üldtunnustatud seisukoht, mis tugineb eri põhjustele, nagu asjaolu, et ekspordiandmetega võrreldes on tolliasutustel impordiandmete hindamiseks ja kontrollimiseks tavaliselt rohkem ressursse ja meetodeid. Üldjuhul on nõutavad impordidokumendid põhjalikumad ja importimise ajal tehakse kaupadele tollikontroll. Samuti esitatakse ekspordiandmed harilikult FOB-tasandil (võrreldes CIF-tasandiga impordi puhul), mida komisjon kasutab esindusliku tasemena võrdlusaluse kehtestamiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(73)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Xiangtan esialgses etapis esitatud väidet, mille kohaselt komisjon peaks kasutama bituminoosse kivisöe võrdlushinna kehtestamiseks Colombia ekspordistatistikat. Uusi argumente ei esitatud. Komisjon juba selgitas eelmises põhjenduses, miks ta pidas impordihindu ekspordihindadest usaldusväärsemaks, ja lükkas selle väite seepärast tagasi.

(74)

Mis puudutab moonutusi Venemaal, siis märkis komisjon, et tõendid selle kohta, et pärast impordile kehtestatud liidu sanktsioonide jõustumist 2022. aasta augustis müüvad Venemaa söetootjaid oma tooteid suurte allahindlustega, on avatud toimikus hõlpsalt kättesaadavad ja Xiangtan ei vaidlustanud neid. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi ja kinnitas oma meetodi söe hinna kindlaksmääramiseks.

(75)

Guiliu palus komisjonil muuta ühe oma tootmisteguri HS-koodi, nimelt HS-koodist 2701 12 (bituminoosne kivisüsi) HS-koodiks 2702 10 (ligniit), ja muuta vastavalt sellele võrdlusalust. Guiliu väitis, et harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel osutab HS-kood 2701 12 bituminoossele kivisöele, mille kütteväärtus peab olema vähemalt 5 833 kcal/kg, samal ajal kui tema kasutatava kivisöe kütteväärtus jääb allapoole seda piirmäära. Oma taotluse toetamiseks esitas Guiliu söepartiide testimise tulemused, mis näitasid eespool nimetatud piirmäärast väiksemat kütteväärtust. Liigituse HS-koodi 2701 12 alla esitas Guiliu oma küsimustiku vastustes ja kontrolliprotsessi käigus ei seatud seda kahtluse alla. Komisjon leidis, et taotlus ei olnud vastuvõetav, sest see esitati alles pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja komisjonil ei olnud võimalik Guiliu poolt väidetavalt kasutatava kivisöe kütteväärtuse kohta esitatud uusi tõendeid kontrollida.

(76)

Esimeses ja teises teates ning ajutises määruses oli üks tootmistegur, raudpüriit, esitatud HS-koodi 2601 11 all. Pärast täiendavat uurimist tegi komisjon kindlaks, et eksportivad tootjad kasutasid põletamata raudpüriiti, mis tuleks liigitada teise koodi (HS-kood 2502 00) alla. Eksportivad tootjad kinnitasid komisjonile kasutatud tooraine liigi, olenemata sellest, kas tegemist on põletatud või põletamata raudpüriidiga, ja klassifikatsioonikoodi, mida tuleks kasutada. Sellest tulenevalt muutis komisjon võrdlusalust raudpüriidi moonutamata hinna kindlaksmääramiseks. Kuna kõikides muude tootmistegurite puhul käesoleval juhul kasutatud riikides (Colombias, Türgis ja Brasiilias) puudusid püriidiimpordi representatiivsed kogused (nende riikide koguimport jäi vahemikku 0–3 % valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate püriiditarbimisest), otsis komisjon alternatiivset riiki Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riikide loetelust ja järeldas, et põletamata püriidi impordihinna asjakohane alternatiivne allikas on Tai, sest seal olid imporditud kogused oluliselt suuremad (need moodustasid 23 % valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate kogu püriiditarbimisest).

(77)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Xiangtan, et põlemata püriidi võrdlusaluse kehtestamisel peaks komisjon tuginema Türgi ekspordihinnale, sest Türgi oli selle tooraine suurim ekspordiriik. Käesoleva määruse põhjenduses 72 selgitatud põhjustel lükkas komisjon need väited tagasi.

(78)

Daxin väitis, et auru võrdlusaluse kehtestamine teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate kasutamise teel ei ole järjepidev varasema praktikaga ja selle asemel peaks komisjon kasutama vee võrdlusalust. Komisjon leidis, et vee võrdlusaluse kasutamine ei oleks asjakohane, sest auru tootmiseks on vaja muid tootmistegureid, mis avaldavad lõpphinnale märkimisväärselt suuremat mõju, nagu energia- ja tööjõukulud. Komisjon arvutas teiste ise auru tootvate valimisse kaasatud eksportivate tootjate kasutatud sisendite keskmise tarbimise ja kohaldas iga sisendi keskmise tarbimise suhtes võrdlusaluseid, et määrata kindlaks auru hind. Daxin ei esitanud alternatiivset metoodikat auru hinna arvutamiseks ja seepärast lükati see väide tagasi.

(79)

Samuti väitis Daxin, et komisjoni otsus kasutada mangaanimaagi võrdlusaluse kohandamiseks teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate peenestamis-/jahvatamiskulusid ei olnud õigustatud, sest need kulud olid põhjendamatult suured. Daxin ei esitanud selle väite toetamiseks mingeid tõendeid ega pakkunud välja alternatiivset võimalust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(80)

Xiangtan vaidlustas komisjoni otsuse muuta elektrienergia võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutatud andmete allikat, asendades esimeses ja teises teates algselt väljapakutud ENEL S.A. EMCALIga, kes on energiatarnija Cali piirkonnas, kus asub äriühing Quimpac. Esiteks väitis ta, et kuna Quimpac ei tooda elektrolüütilisi mangaandioksiide, ei ole tema asukoht oluline. Teiseks väitis ta, et EMCALI tariifid ei sisalda tööstustarbijate suhtes kohaldatavat tariifi. Komisjon lükkas mõlemad väited tagasi. Quimpac valiti võrdlusaluseks äriühinguks põhjusel, et ta kasutab sama elektrolüüsiprotsessi kui elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja, millest tulenevalt on ta sobiv esindaja, kelle põhjal mõista elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja energiavarustusega seotud kulude struktuuri. Mis puudutab kohaldatavaid energiatariife, siis kohaldatakse EMCALI hinnakirjas avaldatud hindu, mis on kõikidele huvitatud isikutele kättesaadavad, nii äri- kui ka tööstustarbijate suhtes. Seda lähenemisviisi toetab veelgi asjaolu, et kasutatakse väga kõrgeid pingetasemeid (3. kategooria), mis ületavad tavapärastes kodumajapidamistes või üldises äritegevuses kasutatavaid tasemeid ja näitavad märkimisväärset tööstuslikku elektritarbimist. Komisjon otsustas kohaldada kõrgeimat olemasolevat pingetasemete kategooriat põhjusel, et see esindab õigesti tööstustarbijat, kes tarbib oma tootmisprotsessides suures koguses elektrienergiat.

(81)

Xiangtan vaidlustas äriühingu Quimpac de Colombia müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kasutamise normaalväärtuse arvutamiseks kolmel põhjusel. Esiteks väitis ta, et Quimpaci finantstulemused ei ole elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmise seisukohast hea näitaja. Teiseks väitis ta, et kasumitase oli kõrgem kui see, mille elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja võiks tavapäraselt saavutada, ja tegi ettepaneku kasutada liidu tootjate või äriühingu Tosoh Japan kasumit. Kolmandaks väitis ta, et äriühingu üksikasjalikud finantsandmed ei ole kättesaadavad ning seepärast ei saa kontrollida selliseid näitajaid nagu veokulud, pakendamiskulud, muud kulud või teadus- ja arenduskulud, millest tulenevalt ei saa hindade võrdlemisel tagada, et neid ei ole arvestatud topelt.

(82)

Komisjon lükkas esitatud argumendid tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks ei tõendanud Xiangtan, miks Quimpaci toodetavad tooted (kloori- ja naatriumhüdroksiiditooted) ei oleks elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate puhul hea näitaja. Xiangtan ei vaidlusta, et Quimpac kasutab võrreldavat põhivara (elektrolüüsitehas) ja tarbib palju elektrit. Teiseks on Quimpaci valimise põhjendused ja protsessi kirjeldus nõuetekohaselt esitatud ajutises määruses (punktis 3.2.2.4). Seepärast ei saa komisjon kasutada liidu tootmisharu ja Jaapani äriühingu finantstulemusi ei normaalväärtuse arvutamiseks ega valitud äriühingute finantstulemustega võrdlemiseks. Kolmandaks on Quimpaci kohta kättesaadavad andmed küll piiratud, kuid komisjon on seisukohal, et üksikasjalikumate finantsaruannete puudumisel annavad need andmed äriühingu müügi-, üld- ja halduskuludest ning kasumist mõistlikult täpse ülevaate. Samuti ei pakkunud Xiangtan välja mingeid alternatiive. Seepärast lükati need väited tagasi.

(83)

Xiangtan, Daxin, kaubanduskoda ja GMIA väitsid, et dumpingumarginaali arvutamisel tuleks kasutada eksportmüügi hinda ja normaalväärtust, mis ei sisalda käibemaksu. Uurimisest nähtus, et Hiina ekspordi suhtes kohaldatava käibemaksu tagastamise poliitika kohaselt ei olnud elektrolüütilisi mangaandioksiide eksportivatel tootjatel õigust käibemaksutagastusele. See tähendab, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad kandsid eksportides lisakulusid. Seetõttu korrigeeris komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt normaalväärtust, et see kajastaks vastuvõetud käibemaksuskeemi tulemusel kantavaid kogukulusid.

(84)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Daxin esialgses etapis esitatud väidet, et normaalväärtust ei ole vaja käibemaksuga korrigeerida, sest Daxini eksportmüük liitu toimus omamaiste kauplejate kaudu ja seega ei kandnud ta eksportides mingeid lisakulusid. Komisjon märkis, et artikli 2 lõike 10 punkti b kohaldamise seisukohast ei olnud oluline, kas Daxin eksportis liitu otse või Hiinas asuva kaupleja kaudu. Kuna elektrolüütiliste mangaandioksiidide eksportmüügi suhtes käibemaksutagastust ei kohaldata, oli normaalväärtuse korrigeerimine artikli 2 lõike 10 punkti b alusel jätkuvalt põhjendatud. Seepärast lükati see väide tagasi. Xiangtan ei nõustunud metoodikaga, mida komisjon kasutas kulumaterjalide kulude ja tootmise üldkulude ekstrapoleerimiseks protsendina vastavalt toorainekuludest ja otsestest kuludest. Sama märkus esitati ka transpordikulude ekstrapoleerimise kohta protsendina toorainekuludest. Xiangtan kinnitas, et tegemist on eraldi kuluartiklitega, mis ei ole mingil viisil seotud sisendite väärtusega, ning komisjon peaks tegema kindlaks sobiva, muudest sisenditest eraldiseisva võrdlusaluse või kasutama eksportivate tootjate tegelikke kulusid.

(85)

Komisjon märkis, et pärast oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemist kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b ei ole asjakohane kasutada tegelikke kulusid, välja arvatud juhul, kui täpsete ja asjakohaste tõendite alusel on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. See ei vastanud tõele, sest selliseid tõendeid ei esitatud. Kuna komisjon leidis, et need kulud on moonutatud, oli vaja leida sobivad võrdlusalused. Kui teatava kulu jaoks ei õnnestu sobivat võrdlusalust leida, määrab komisjon selle kindlaks suhtarvuna sellega seotud kulurühmast (näiteks kõigi toorainete kulu või tootmiskulud). Kui moonutamata toorainekulud või tootmiskulud on kindlaks määratud, siis kasutab komisjon võrdlusalust, et hinnata kõnealuseid moonutamata kulusid, säilitades seeläbi eksportiva tootja kulustruktuuri. Xiangtan ei esitanud sellest meetodist mõistlikumat alternatiivi.

(86)

Xiangtan vaidlustas asjaolu, et komisjon kasutas dumpingumarginaali arvutamiseks COM PCNi tabelit, mis põhines aasta keskmistel andmetel, mitte algselt esitatud COM PCNi tabelit, mis põhines igakuistel kuluarvestuse dokumentidel, selgitamata oma otsuse põhjuseid. Xiangtani arvamuse kohaselt ei olnud see kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5, mille kohaselt tuleks kulud tavaliselt arvutada uuritava isiku dokumentide alusel. Kuna komisjon kasutab oma uurimistes aasta keskmist normaalväärtust, pidas ta asjakohaseks kasutada aasta jooksul kantud kulusid, mis võimaldab otsest võrdlust äriühingu auditeeritud raamatupidamise aastaaruannetega, suurendades seega kasutatud andmete usaldusväärsust ja läbipaistvust. Peale selle arvutati aasta keskmine väärtus Xiangtani dokumentide põhjal ja seega ei rikutud artikli 2 lõiget 5. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(87)

Autlan palus komisjonil võtta oma lõplikus otsuses vastu asjakohased meetmed kontserni South Manganese Group (sama kontsern, kuhu kuulub Daxin) omanduses oleva elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja suhtes, et vältida teise äriühingu kaudu ümbersuunamist. Komisjon märkis, et käesoleva määruse resolutiivosas on loetletud ainult uurimisperioodil eksportinud tootjad, kui nad endast uurimise käigus teada andsid. Kõnealune äriühing uurimisperioodil liitu ei eksportinud ja seega ei saa teda määruses loetleda. Sellest tulenevalt lükati see taotlus tagasi.

(88)

Xiangtan ei nõustunud meetodiga, millest komisjon lähtus CIF-väärtuse arvutamiseks kasutatud mereveokulude korrigeerimisel. Komisjon kasutas nende viie kuu hindu, mil Xiangtan CIF- ja DAP-müügi eest tegelikult veokulusid tasus, ja teiste valimisse kaasatud eksportijate pakkumisi ülejäänud seitsme kuu puhul. Seejärel arvutas komisjon aasta keskmise hinna, et arvutada sellise müügi CIF-väärtus, mille puhul merevedu ei toimunud. Xiangtan väitis, et aasta keskmiste mereveohindade kasutamine ei ole asjakohane, sest selle puhul ei võeta arvesse merevedude märkimisväärset kõikumist 2022. aastal, mis CIF-väärtust kuude lõikes oluliselt mõjutas. Komisjon nõustus selle väitega ja kohaldas CIF-väärtuse arvutamisel igakuiseid mereveohindu.

(89)

Peale selle väitis Xiangtan, et komisjon arvutas mereveo kindlustuse protsendina arve väärtusest, kuigi ta oleks pidanud selle arvutama kindlustuskulude põhjal, mille äriühing uurimisperioodil tegelikult maksis. Komisjon nõustus selle väitega ja parandas selle põhjal oma arvutust.

(90)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Xiangtan, et komisjon nõustus küll arvutama mereveo kindlustusmakse kindlustuskulude põhjal, mille äriühing tegelikult maksis, kuid kasutas arvutuses vale valemit, sest ta ei hõlmanud sellesse tavapärast 1,1 marginaali, mida kindlustusandjad mereveo kindlustustasu kindlaksmääramiseks tavaliselt kasutavad. Komisjon järeldas, et selle ebaolulise korrektsiooni tegemine ei mõjutaks ei kahju- ega dumpingumarginaali. Seepärast lükati see väide tagasi.

(91)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist esitas Daxin lisateavet sellise sõltumatu kaupleja ekspordihindade kohta, kes müüb elektrolüütilisi mangaandioksiide oma liidu kliendile, ja palus komisjonil kasutada neid ekspordiandmeid, et arvutada CIF-hind liidu piiril.

(92)

Autlan avaldas arvamust Daxini sõltumatu kaupleja poolt küsimustiku esitamise kohta, väites, et see saadi kätte mitu kuud pärast algatamisteate punktis 5.3 määratud tähtaega.

(93)

Daxin esitas sellele vastuväite, mille kohaselt võisid huvitatud isikud algatamisteate põhjal esitada uut faktilist teavet enne ajutiste järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamiseks kehtestatud tähtaega, ja leidis seega, et need uued tõendid on vastuvõetavad.

(94)

Komisjon märkis, et kõnealune sõltumatu kaupleja ei teinud uurimises koostööd ja seega ei olnud komisjonil võimalik tema andmeid uurimise tähtaja jooksul kontrollida. Seepärast lükati see väide tagasi.

(95)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Daxin oma esialgses etapis esitatud väidet, et komisjon peaks kasutama kahjumarginaali arvutamiseks sõltumatu kaupleja ekspordihinda, esitamata mingeid täiendavaid argumente. Eespool põhjenduses 94 selgitatud põhjustel lükati see väide tagasi.

(96)

Autlan väitis, et Hiina eksportivad tootjad tegelevad suunatud dumpinguga ja palus komisjonil seda küsimust käsitleda. Komisjon analüüsis olukorda ja järeldas, et toimikus puuduvad tõendid suunatud dumpingu kohta. Hindade muutumine uurimisperioodil oli kooskõlas turul toimunud arenguga ning toorainehindade ja muude hindade muutumisega. Ka konkreetsete eksportivate tootjate eri piirkondadesse suunatud müügi analüüsist ei ilmnenud mingeid olulisi hinnaerinevusi ja seega ei osutanud see suunatud dumpingule. Seepärast lükati see väide tagasi.

(97)

Huvitatud isikute eespool kirjeldatud väidete põhjal muutis komisjon dumpingumarginaale.

(98)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(99)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu kindlaksmääramise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 204–206 esitatud järeldused.

(100)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 207–209 esitatud järeldused.

(101)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 210–214 esitatud järeldused.

(102)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi hindade, hinna allalöömise ja hindade allasurumise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 215–221 esitatud järeldused.

(103)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 222–225 esitatud järeldused.

(104)

Kuna toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 226–228 esitatud järeldused.

(105)

Kuna müügimahu ja turuosa kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 229–231 esitatud järeldused.

(106)

Kuna kasvu kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 232 esitatud järeldused.

(107)

Kuna tööhõive ja tootlikkuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 233–235 esitatud järeldused.

(108)

Kuna dumpingumarginaali suuruse ja varasemast dumpingust taastumise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 236–237 sätestatud järeldused.

(109)

Kuna hindade ja neid mõjutavate tegurite kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 238–241 esitatud järeldused.

(110)

Kuna tööjõukulude kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 242–243 esitatud järeldused.

(111)

Kuna laovarude kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 244–245 esitatud järeldused.

(112)

Kuna kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 246–251 esitatud järeldused.

(113)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustasid nii valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad kui ka kaubanduskoda ja GMIA järeldused liidu tootmisharule tekitatud kahju kohta, mida näitas Hiinast pärit suurtes kogustes madala hinnaga impordi põhjustatud hindade allasurumine, eriti vaatlusaluse perioodi teisel poolel (2021. aastast kuni uurimisperioodini), järgmistel põhjustel:

(114)

Uurimisest ilmnes, et liidu tootmisharu müük vähenes 2019. aastast kuni uurimisperioodini [7–8,5] miljonit kilogrammi. Need kaotatud müügimahud koos allasurutud hindadega kahjustasid kapitalimahukat elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu, kus on suured püsikulud. Hiinast pärit impordi keskmise hinna ja liidu tootmisharu keskmise hinna erinevus oli 2019. aastal küll suurem, kuid selle mõju kasumlikkusele oli palju väiksem, sest uurimisperioodiga võrreldes müüs liidu tootmisharu elektrolüütilisi mangaandioksiide 2019. aastal [7–8,5] miljonit kilogrammi rohkem.

(115)

Nagu on kirjeldatud ajutises määruses, halvenesid allasurutud hindadega vähenenud müügimahtude tulemusel kõik liidu tootmisharu finantstulemuse näitajad. Vähene kasum, mille liidu tootmisharu uurimisperioodil saavutas, tuli negatiivse rahavoo arvelt ega olnud seega jätkusuutlik.

(116)

Nagu ajutistes järeldustes on täiendavalt tunnistatud, oli tootmiskulude kasv tingitud energia- ja teatavate toorainete hindade järsust tõusust vaatlusaluse perioodi teisel poolel. Liidu tootjate suutmatus oma müügihinda tõsta ning müügimahu oluline vähenemine kasvavate kulude tõttu tulenes aga haripunkti saavutanud Hiina impordi tingitud hindade allasurumisest. Lisaks oli hinnasurve liidu tootmisharu kuludele kõige suurem vaatlusaluse perioodi teisel poolel (18).

(117)

Samuti ei mõjutanud COVID-19ga seotud piirangud liidu tootmisharu tootmise taset, sest 2020. ja 2021. aastal liidu tootmine kasvas ning tootmisrajatisi ajutiselt ei suletud. Seega ei saanud kõnealused piirangud liidu tootmisharu finantstulemusi mõjutada. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(118)

Daxin, kaubanduskoda ja GMIA väitsid, et faktid ei toeta ajutise määruse põhjendust 220, milles on märgitud, et „[v]aatamata sellele, et kolmest valimisse kaasatud eksportivast tootjast kahe puhul ei tuvastatud tehingupõhiselt hinna allalöömist, oli Hiinast liitu suunatud koguimpordi keskmine hind ligikaudu [5–9 %] madalam kui liidu tootmisharu keskmine hind ja seda kogu vaatlusalusel perioodil“. Need isikud rõhutasid, et kolme valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja toodang moodustas uurimisperioodil peaaegu 99 % Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide liitu suunatud ekspordi kogumahust, arvestades kõikide koostööd teinud eksportijate ja teiste eksportijate toodangut. Seepärast ei löönud peaaegu 99 % kõikidest Hiinast uurimisperioodil eksporditud elektrolüütilistest mangaandioksiididest liidu tootjate hindu alla või lõi neid vaid veidi alla.

(119)

Komisjon juhib tähelepanu ajutise määruse põhjendusele 202, milles on osutatud, et koostööd teinud eksportivate tootjate eksport moodustas ligikaudu 65 % uurimisperioodil liitu suunatud Hiina koguekspordist. Seepärast märgitakse, et tehingupõhiselt hinna allalöömise puudumine kolmest valimisse kaasatud eksportivast tootjast kahe puhul oli seotud vähem kui poolega Hiina koguekspordist. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 215, tehti impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal, jagades Hiinast pärit impordi koguväärtuse selle impordi kogumahuga. Selle tulemusel oli liidu turule suunatud Hiina koguimpordi keskmine hind kogu vaatlusalusel perioodil [5–9 %] madalam kui liidu tootmisharu keskmine hind. Seepärast lükati nende isikute väited tagasi.

(120)

Lisaks väitsid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA, et komisjon ei hinnanud piisavalt elektrolüütiliste mangaandioksiidide eri tüüpide vahelisi hinnaerinevusi, nimelt põhines esialgne kahjuanalüüs liidu hindade väidetaval allasurumisel, mille põhjustas Hiinast pärit madalama hinnaga import, mis on peamiselt seotud Hiina madalama kvaliteediga elektrolüütiliste mangaandioksiidide ekspordiga ja seega tavapäraselt madalama hinnaga.

(121)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 221, tehti hindade allasurumine kindlaks Hiina impordi keskmise impordihinna põhjal, seega võeti arvesse kõiki elektrolüütiliste mangaandioksiidide kvaliteediklasse. Seepärast lükati nende isikute väide tagasi.

(122)

Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 257–263 esitatud järeldused.

(123)

Kuna kolmandatest riikidest pärit impordi kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 264–266 esitatud järeldused.

(124)

Kuna liidu tootmisharu eksporditegevuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 267–269 esitatud järeldused.

(125)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Daxin, kaubanduskoda ja GMIA, et liidu tootmisharu müügi ja turuosa vähenemise põhjustasid muud tegurid, nimelt liidu tootmisharu suutmatus varustada liidu kasutajaid piisavas mahus kõrge kvaliteediga elektrolüütiliste mangaandioksiididega, (19) eriti vaatlusaluse perioodi teisel poolel, ja seega pidid kasutajad tuginema Hiina impordile. Need isikud kinnitasid, et kahest liidu tootjast üks (Autlan) ei tootnud kõrge kvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide ega avaldanud kavatsust neid edaspidi toota. Seega oli sertifitseerimise puudumine väidetavalt põhjus, miks liidu tootmisharu kõrge kvaliteediga elektrolüütiliste mangaandioksiidide müük vähenes ja/või miks ta ei suutnud uuest ja kasvavast nõudlusest kõrge kvaliteediga elektrolüütiliste mangaandioksiidide järele võimsusega seotud põhjustel täielikult kasu saada.

(126)

Kaks koostööd teinud kasutajat (Duracell ja Varta) toetasid eespool esitatud väidet, lisades, et liidu tootmisharu ei suutnud rahuldada liidu nõudlust elektrolüütiliste mangaandioksiidide järele, samal ajal kui import muudest kolmandatest riikidest oli äärmiselt piiratud ega pakkunud sobilikku alternatiivi. Järgneva etapi kasutajatel ei olnud muud võimalust kui kasutada Hiinast pärit importi.

(127)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et liidu kasutajad (patareitootjad) vajasid kuivelementpatareide tootmiseks eri kvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide (20) vastavalt iga kasutaja konkreetsetele parameetritele. Nagu on kindlaks tehtud ajutise määruse põhjenduses 316, on tootmisprotsess kõigi elektrolüütiliste mangaandioksiidide tüüpide puhul sama, ning nagu on kindlaks tehtud ajutise määruse põhjenduses 25, on süsinik-tsink tüüpi ja leeliselistel elektrolüütilistel mangaandioksiididel samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve (kuivelementpatareide tootmine). Sama kehtib ka leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide puhul, olenemata nende puhul teatatud kvaliteedist. Peale selle ei maininud ega tõendanud ükski valimisse kaasatud Hiina ega liidu tootja, et uurimisperioodil esines elektrolüütiliste mangaandioksiidide väidetavalt eri kvaliteediklasside puhul kasutatud tootmistegurite tarbimise määras mingeid erinevusi. Seepärast ei suutnud komisjon tuvastada üldist eraldusjoont n-ö kõrge ja standardkvaliteediga leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide vahel, vaid pigem sõltub see erinevus igast kasutajast. Seepärast osutab komisjon oma analüüsis „standardkvaliteediga“ ja „kõrge kvaliteediga“ elektrolüütilistele mangaandioksiididele vastavalt sellele, kas kumbki koostööd teinud kasutaja leiab, et tema ostetud elektrolüütilised mangaandioksiidid on kõrge kvaliteediga või mitte.

(128)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et liidu tootmisharu pakkus vaatlusalusel perioodil kasutajatele kõigi kolme erineva kvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide. Kaks koostööd teinud kasutajat kasutasid oma tootmises ainult leeliselisi (nii standard- kui ka kõrge kvaliteediga) elektrolüütilisi mangaandioksiide. Nende elektrolüütiliste mangaandioksiidide osakaal, mille koostööd teinud kasutajad hankisid liidu tootmisharult, moodustas uurimisperioodil (kokku) ligikaudu [55–65] % kogu hangitud elektrolüütiliste mangaandioksiidide kogusest, sealhulgas moodustasid kõrge kvaliteediga leeliselised elektrolüütilised mangaandioksiidid ligikaudu [25–35] % nende kõigist uurimisperioodil liidu tootmisharult tehtud ostudest. Autlan pakkus vaatlusalusel perioodil kolmest suurest liidu tootjast kahele standardkvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide (21) ja tal oli pooleli sertifitseerimine kolmanda kasutaja varustamiseks. Teine liidu tootja (Tosoh) varustas samal ajavahemikul kolme suurt liidu kasutajat (sealhulgas kahte koostööd teinud kasutajat) standardkvaliteediga elektrolüütiliste mangaandioksiididega ja neist kahte kõrge kvaliteediga elektrolüütiliste mangaandioksiididega. Tosohil oli pooleli sertifitseerimine kolmanda kasutaja kõrge kvaliteediga elektrolüütiliste mangaandioksiididega varustamiseks.

(129)

Liidu tootmisharu suurendas kõrge kvaliteediga leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide kogust alates 2019. aastast [0,8–1,8] miljoni kilogrammi võrra, kuid alates 2021. aastast kuni uurimisperioodini vähenes tema kõrge kvaliteediga leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide kogus [11–16 %] Hiinast pärit impordi kasuks, mis näitab, et ei sertifitseerimine ega võimsusega seotud põhjused ei takistanud liidu tootmisharul kõrge kvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide tarnida. Samuti märgitakse, et vaatlusalusel perioodil alandas liidu tootmisharu oma investeeringute taset poole võrra, mille tagajärjel see langes 45 %, seepärast ei olnud võimalik teha mingeid investeeringuid kvaliteedi parandamisse ega võimsuse suurendamisse. Hiinast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide suhtes lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldaks liidu tootmisharul teha kõrge kvaliteediga elektrolüütilistesse mangaandioksiididesse investeeringuid, mida praegu takistavad dumpinguhinnaga import, turuosa kaotamine ja väike kasum. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(130)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud kaubanduskoda ja GMIA komisjoniga, korrates, et väidetavat kahju ei põhjustanud mitte Hiinast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide import, vaid pigem liidu tootmisharu suutmatus pakkuda või pakkuda piisavas koguses kõrge kvaliteediga leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide, ning väites, et komisjoni hinnang ei olnud terviklik, nagu on allpool üksikasjalikult kirjeldatud.

(131)

Kaubanduskoda ja GMIA väitsid, et komisjon ei eristanud nõuetekohaselt, millised elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad suudavad toota kõrge kvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide, millele nad enda esitatud teabes osutuvad kui „suure energiakuluga seadmetele sobivat tüüpi“ elektrolüütilistele mangaandioksiididele, ning et kvaliteediklassi otsustavad kasutajad, mitte tootjad. Sellega seoses kordas komisjon põhjenduses 127 esitatud selgitust, mille kohaselt erinevus tehtigi kindlaks kasutajate, mitte tootjate elektrolüütiliste mangaandioksiidide kvaliteedi määratluse põhjal. Nimelt käsitas komisjon „kõrge kvaliteediga“ elektrolüütiliste mangaandioksiididena ainult neid leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide, mille kumbki kasutaja oli liigitanud suure energiakuluga seadmetele sobivaks tüübiks. Kõigi muude leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide puhul leiti lihtsuse huvides, et need on „standardkvaliteediga“, ja neile osutati vastavalt.

(132)

Peale selle taotlesid kaubanduskoda ja GMIA nii kõrge ja standardkvaliteediga elektrolüütiliste mangaandioksiidide keemiliste, tehniliste, füüsiliste ja töödeldavusega seotud omaduste kindlakstegemist kui ka selle kindlakstegemist, millised omadused on patareide tootmisel määrava tähtsusega, märkides, et need omadused ei ole samad ja turg eristab selgelt leeliselisi patareisid, mis on märgistatud kui kõrgema kvaliteediga (pika tööajaga) patareid. Komisjon selgitas, et nagu on märgitud põhjenduses 127, on süsinik-tsink tüüpi ja eri kvaliteediga leeliselistel elektrolüütilistel mangaandioksiididel samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve (kuivelementpatareide tootmine). See ei tähenda, et kõik füüsikalised, keemilised ja tehnilised näitajad on identsed, vaid, nagu on märgitud samas põhjenduses, sõltuvad igast kasutajast. Seega olid need näitajad konfidentsiaalsed ja äriühingupõhised. Seepärast ei saanud seda teavet avalikustada. Komisjon märkis lisaks, et kui turul on teatavad leeliselised patareid märgistatud kui kõrgema kvaliteediga (pika tööajaga) patareid, siis ei tähenda see, et nende tootmisel kasutati ainult kõrge kvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide, kui patareidest endast ei ilmne vastupidiseid tõendeid.

(133)

Kaubanduskoda ja GMIA kritiseerisid komisjoni, kuna ta ei olnud tunnistanud, et Autlan ei olnud kõrge kvaliteediga elektrolüütiliste mangaandioksiidide puhul järjepidevalt läbinud kasutajate sertifitseerimisprotsessi. Komisjon osutas põhjendusele 127, kus märgiti, et Autlan pakkus vaatlusalusel perioodil kolmest suurest liidu tootjast kahele standardkvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide (22) ja tal oli pooleli sertifitseerimine kolmanda kasutaja varustamiseks. Sellega tunnistati, et Autlan ei tarninud vaatlusalusel perioodil kõrge kvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide, samal ajal kui liidu tootmisharu tervikuna tarnis vaatlusalusel perioodil kasutajatele kõigi kolme erineva kvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide, nagu on märgitud järgmises põhjenduses 128.

(134)

Samuti lisasid kaubanduskoda ja GMIA, et neile ei avaldatud piisavalt teavet, mis võimaldaks neil liidu tootmisharu kõrge kvaliteediga leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide käsitlevaid andmeid kontrollida. Komisjon märkis, et andmed toodetud ja müüdud tooteliikide kaupa olid konfidentsiaalsed ja äriühingupõhised, sest need sisaldasid liidu tootjate (või Hiina eksportivate tootjate) individuaalseid mahte ja väärtusi. Seetõttu ei saanud neid andmeid avalikustada. Seepärast lükati nende isikute väited tagasi.

(135)

Eespool kirjeldatu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, järeldas komisjon, et ükski teine esialgses või lõplikus etapis uuritud tegur ei saanud märkimisväärselt mõjutada liidu tootmisharu kahjustatud olukorda. Seega ei nõrgendanud ükski eraldi ega ühiselt analüüsitud teguritest dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost sellisel määral, et see ei oleks enam tõeline ega oluline, ning see kinnitab ajutise määruse põhjendustes 277–279 esitatud järeldust.

(136)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(137)

Kaebuse esitaja väitis, et esines tooraineturu moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Seega selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Järgnevalt uuris komisjon, kas nende valimisse kaasatud eksportivate tootjate, kelle peamist toorainet moonutused mõjutasid, dumpingumarginaal on suurem kui nende turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal.

(138)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus ja võttes arvesse, et komisjon eelavalikustamise perioodil importi ei registreerinud, analüüsis komisjon impordimahtude muutumist, et teha kindlaks, kas eelavalikustamise perioodil toimus uurimisaluse impordi täiendav oluline kasv, ja võtta sellest kasvust tulenevat täiendavat kahju arvesse turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali kindlaksmääramisel.

(139)

Andmebaasi „Surveillance 3“ (23) andmete kohaselt oli Hiinast pärit impordi maht neljanädalase eelavalikustamise perioodi jooksul 45 % väiksem kui keskmine nelja nädala impordimaht uurimisperioodil. Komisjon järeldas selle põhjal, et eelavalikustamise perioodil ei suurenenud uuritav import märkimisväärselt.

(140)

Seetõttu ei kohandanud komisjon sellega seoses turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali.

(141)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustasid liidu tootjad mittekahjustava hinna arvutamisel kasutatud baaskasumi taseme ([6–8] %), (24) väites järgmist:

(142)

Komisjon märkis esiteks, et korratud väited, mille kohaselt liidu tootmisharu puhul peaks kasutama keemiatööstuse suhtes kohaldatavat 15 % kasumitaset ning aastatel 1997–2001 (enne Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist (25)) saavutatud kasumitasemeid, lükati ajutises määruses juba ümber ja uued tõendid ei seadnud seda kahtluse alla. Teiseks ei tõendanud liidu tootjad, et liidu tootmisharu suudab liidu turul saavutada kasumitasemed, mille Tosoh Japan suudab saavutada Jaapani turul. Kolmandaks leidis komisjon, et asjaolud, mille Tosoh 2020. aastal avalikustas, olid äriotsused, mis ei seadnud kahtluse alla sel aastal saavutatud kasumi taset.

(143)

Komisjon kinnitas, et kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis ta baaskasumi kindlaksmääramisel arvesse selliseid tegureid nagu kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ning investeerimis-, teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse kulude katmiseks, ning loodetav kasumlikkuse tase tavapärastes konkurentsitingimustes. Komisjon leidis, et liidu tootmisharu 2019. aastal teenitud kasum oli asjakohasem kui esialgses etapis kindlaks tehtud 2020. aastal teenitud kasum. Tegelikult oli Hiina impordi hind 2019. aastal kõrgem kui 2020. aastal ja selle maht oli jätkuvalt oluliselt väiksem kui uurimisperioodil ning liidu tootmisharu tegi märkimisväärselt suuremaid investeeringuid kui järgnevatel aastatel, mil nii liidu tootmisharu investeeringute kui ka kasumlikkuse tase hakkas langema. Seepärast leiab komisjon, et kasum, mille liidu tootmisharu 2019. aastal saavutas, kajastab kasumlikkuse taset, mida võib tavapärastes konkurentsitingimustes eeldada, ja seega kasutas ta seda baaskasumi taset ([7–9 %]) mittekahjustava hinna arvutamiseks ning lükkas asjaomaste isikute väited tagasi.

(144)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid mõlemad liidu tootjad komisjoni järeldused turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks kasutatud baaskasumi kohta, väites, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu puhul ei ole see piisav. Autlan ja Tosoh väitsid, et komisjonil oli piisavalt tõendeid, mille põhjal järeldada, et 2018.–2020. aastal mõjutasid Tosohit erakorralised asjaolud ning tema kasumit ei oleks tulnud baaskasumi arvutamiseks kasutada (26). Peale selle väitis Autlan, et komisjon ei oleks saanud määrata liidu tootmisharu baaskasumina kindlaks [7–9] %, kui ta oleks piisavalt arvesse võtnud kõikide kulude ja investeerimis- ning teadus- ja arendustegevuse kulude katmiseks vajalikku kasumlikkuse taset, viidates seejuures enda vastavatele finantsnäitajatele. Tosoh lisas, et komisjon peaks selle asemel kasutama kasumlikkust aastatel 1997–2001, sest see kajastab viimast perioodi, mida dumpinguhinnaga müük ei mõjutanud, kuna 2002.–2019. aastal vähendas liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu kasumlikkust Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide dumpinguhinnaga import, mille järgnevalt asendas Hiina dumpinguhinnaga import. Samuti ei nõustunud Autlan komisjoni järeldusega, mille kohaselt liidu tootjad ei tõendanud, et liidu tootmisharu suudab liidu turul saavutada kasumitasemed, mille Tosoh Japan suudab saavutada Jaapani turul.

(145)

Esiteks tuletas komisjon meelde, et baaskasumi tase määratakse kindlaks liidu tootmisharu kui terviku tasandil, see tähendab võttes arvesse kõikide liidu tootjate kasumitaset, välja arvatud juhul, kui konkreetse tootja puhul suudetakse tõendada, et tema kasumimarginaali mõjutasid erakorralised asjaolud. Komisjon uuris Tosohi esitatud tõendeid ja järeldas, et Tosohi avalikustatud asjaolude näol, mis äriühingu tegevust ajavahemikul 2018–2020 mõjutasid, oli tegemist äriotsustega, mille tulemusel igal aastal asjaomane kasumitase saavutati. Seepärast tegi komisjon järgnevalt kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c kindlaks liidu tootmisharu kui terviku baaskasumi. Kuna baaskasum tehti kindlaks liidu tootmisharu kui terviku kohta, võeti seega Autlani kasumitaset piisavalt arvesse. Nagu on märgitud põhjendustes 154 ja 155, lisati baaskasumile peale selle ajutise määruse põhjenduses 289 kindlaks tehtud investeerimis-, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulud tavapärastes konkurentsitingimustes, saades sihtkasumiks [8–11] %.

(146)

Nagu on sedastatud kohtupraktikas, millele Autlan oma märkustes tähelepanu juhtis, „on komisjonil [kahjumarginaali arvutamise meetodi] valikul ulatuslik kaalutlusõigus[, tingimusel et ta kasutab seda kaalutlusruumi], järgides liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatisi ning veendudes, et tema valik annab tõepäraseid tulemusi“ (27). Peale selle täpsustab Euroopa Kohus, et komisjonil on „[sihtkasumi kindlaksmääramiseks] kaalutlusõigus“ (28). Selle kaalutlusõiguse piires oli komisjon juba järeldanud, et aastatel 1997–2001 saavutatud kasumitaset ei saa käsitada liidu tootmisharu praeguse, üle 20 aasta hilisema olukorra puhul representatiivsena ja seega ei peetud seda sobilikuks. Seda järeldust ei seatud uute tõenditega kahtluse alla ja seepärast lükati need väited tagasi.

(147)

Samamoodi ei esitanud ei Autlan ega Tosoh uusi argumente, mis muudaksid komisjoni järeldust, mille kohaselt liidu tootjad ei tõendanud, et liidu tootmisharu tervikuna suudab liidu turul saavutada kasumitasemed, mille Tosoh Japan suudab saavutada Jaapani turul.

(148)

Samuti ei nõustunud komisjon kinnitusega, et aastad 1997–2001 olid viimane ajavahemik, mida dumpinguhinnaga müük ei mõjutanud, sest 2002.–2019. aastal kehtisid Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes järjepidevalt dumpinguvastased meetmed, mis taastasid võrdsed võimalused liidu turul. Sellest hoolimata saavutas liidu tootmisharu kaebuse esitajate esitatud tõendite põhjal kõrgeima kasumlikkuse taseme 2019. aastal.

(149)

Seevastu Daxin, kaubanduskoda ja GMIA väitsid, et komisjon oleks pidanud kõige asjakohasema aastana baaskasumi kindlaksmääramiseks kasutama 2020. aastat, sest mitu finantsnäitajat olid sellel aastal paremad; eelkõige mainisid nad impordist tingitud mahu- ja hinnasurve puudumist. Komisjon on neid tegureid põhjenduses 143 juba tunnistanud. See ei mõjuta aga asjaolu, et 2019. aastal oli liidu tootmisharu kasumlikkus suurem kui 2020. aastal, enne seda, kui turutingimused järsult halvenesid. Kuna tegemist oli tegelikult saavutatud kasumlikkusega, siis leiti, et see on „loodetav kasumlikkuse tase tavapärastes konkurentsitingimustes“.

(150)

Seepärast jäi komisjon oma järelduse juurde, et sihtkasumina on kõige asjakohasem kasutada kasumlikkuse taset, mille liidu tootmisharu saavutas 2019. aastal.

(151)

Xiangtan vaidlustas investeerimis-, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulude erinevuse arvutamise, sest Autlani kontserni tasandil (29) esitatud raamatupidamisaruannete kohaselt viidi lõpule rekordarv investeerimisprojekte (93) ja äriühing täitis aasta jooksul tõhusalt kõik rahalised kohustused ning tegevuse ja investeerimisega seotud vajadused. Samuti lisas Xiangtan, et Autlan hankis 2020. aasta veebruaris äriühingu Cegasa Portable Energy ja tema elektrolüütiliste mangaandioksiidide tehase, moodustades äriühingu Autlan EMD, ning selline suur kapitaliinvesteering mõjutas kontserni suutlikkust investeerida teadus- ja arendustegevusse. Samamoodi väitis Xiangtan, et aastate lõikes registreeriti Tosohi finantsaruannetes (30) teadus- ja arendustegevuse kulude kasv 31. märtsist 2021 kuni 31. märtsini 2023. Seega suudab ka Tosoh investeerida seadmete väljavahetamisse ning teadus- ja arendustegevusse.

(152)

Autlan vastas sellele märkusele, et sama aastaaruande kohaselt on Autlanil neli äriüksust: Autlan Manganese, Autlan EMD, Autlan Energy ja Autlan Metallorum. Seega ei olnud need 93 investeerimisprojekti seotud elektrolüütiliste mangaandioksiidide äriüksusega, vaid äriüksusega Autlan Manganese, nagu on märgitud samas aruandes. Samuti moodustas elektrolüütiliste mangaandioksiidide äriüksuse müügikäive 3,63 % kontserni kogu müügikäibest.

(153)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 289, kontrollis komisjon kahe liidu tootja investeerimiskavasid, keeldutud ja edasilükatud projekte ning ostutellimusi, mis jäid lõpuks täitmata, millest nähtus, et asjaomased investeeringud olid tõesti kavandatud. Kontrollitud teave käsitles üksnes äriühingut Autlan EMD, S.L., mis asub Oñatis (Guipuzcoas) Hispaanias, ja äriühingut Tosoh Hellas Single Member S.A., mis asub Sindoses Kreekas. Asjaomase isiku väide ei olnud mingite sisuliste tõenditega põhjendanud ja seepärast lükati see tagasi.

(154)

Seega jäi komisjon ajutise määruse põhjenduses 289 kindlaks tehtud tavapärastes konkurentsitingimustes kantavate investeerimis-, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulude vahelise erinevuse juurde. See erinevus, väljendatuna protsendina käibest, oli [1–2] %.

(155)

See protsent lisati põhjenduses 143 mainitud [7–9] % baaskasumile, saades sihtkasumiks [8–11] %.

(156)

Xiangtan, kaubanduskoda ja GMIA väitsid, et sihthinna arvutustesse ei tuleks lisada tulevast keskkonnakulu järgmistel põhjustel.

(157)

Nagu on märgitud toimikusse lisatud teates tulevase keskkonnakulu arvutamise kohta, (31) ei tehtud käesoleva juhtumi puhul kindlaks HKSiga seotud otseseid tulevasi kulusid, mis tuleneksid kaubeldavatest heitelubadest. Ainsad HKSiga seoses kindlakstehtud kaudsed tulevased kulud olid seotud elektrienergia ostmise kuludega. Seepärast ei mõjutanud liidu tootjate HKSi raames saadud lubatud heitkoguste ühikud edasist sihthinna arvutamist. Mis puudutab süsinikukulusid Hiinas, siis olid need ebaolulised, sest kahjumarginaali arvutamiseks võrreldi valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda uurimisperioodil liidu tootmisharu kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Samuti ei olnud tõendeid selle kohta, et SPIMi kohaldataks elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(158)

Daxin, kaubanduskoda ja GMIA väitsid, et toimikusse lisatud nõuete täitmisega seotud kaudseid tulevasi kulusid käsitlevas komisjoni teates (32) ei esitatud põhiselgitusi ega tõendeid seoses korrektsiooni tegemisega (näiteks ei olnud selles selgitatud, kas liidu tootjatele eraldati uurimisperioodil tasuta või tasulisi lubatud heitkoguste ühikuid või kas see olukord muutub tulevasel perioodil, s.o aastatel 2024–2028) ega tegelikke asjaomaseid arvutusi (näiteks elektrienergia CO2 heite koefitsiendi arvutust). Seepärast puudus huvitatud isikutel alus toimikusse lisatud teate punktis 2.2 esitatud arvutuste ja järelduste kontrollimiseks. Kogu kõnealune teave tuleks avalikustada.

(159)

Komisjon märkis, et nagu on selgitatud eespool osutatud toimikusse lisatud teates, puudutasid HKSiga seoses kindlakstehtud kaudsed tulevased nõuete täitmisega seotud kulud elektrienergia ostmist, seega mitte tasuta või tasuliste lubatud heitkoguste ühikuid. Kaudsete tulevaste nõuete täitmisega seotud kulude arvutamise meetodit, sealhulgas selle kolme etappi selgitati toimikusse lisatud teates ja kõikide etappide tulemus esitati vahemikena. Liidu tootjate andmed olid konfidentsiaalsed ja äriühingupõhised, sest need sisaldasid individuaalseid elektrienergia tarbimise määrasid ja kulusid. Seepärast ei saanud neid andmeid avalikustada ja nende isikute väide lükati tagasi.

(160)

Daxin, kaubanduskoda ja GMIA palusid komisjonil põhjendada, miks ta kasutas tulevase keskkonnakulu arvutamisel Bloombergi heitkoguste prognoositud hinda eurodes CO2 tonni kohta, ja pakkusid välja teise allika, Statista, põhjendamata seejuures, miks Bloombergi andmed on vähem usaldusväärsed.

(161)

Komisjon märkis, et huvitatud isikute väljapakutud allika puhul põhinesid süsiniku eeldatavad keskmised hinnad aruandel „GHG Market Sentiment Survey“ (Kasvuhoonegaasidega seotud turuhoiakute uuring), mille koostas rahvusvahelise heitkogustega kauplemise ühenduse (edaspidi „IETA“) tellimusel PwC. Nimetatud aruanne sisaldas mitmesugustest allikatest saadud teavet ning nagu aruandes on osutatud, ei püüdnud PwC ja IETA veenduda nende allikate usaldusväärsuses ega kontrollinud nende esitatud teavet (33). Komisjoni kasutatud allikas põhines Bloombergil (Bloomberg New Energy Finance) ja sisaldas mitme üksuse (34) keskmisi prognoose, mida Bloombergi talitus oli kontrollinud ja pidevalt ajakohastas. Sel põhjusel peeti mitmel allikal põhinevat keskmist hinda huvitatud isikute väljapakutud allikal põhinevast teabest usaldusväärsemaks. Seepärast jäi komisjon kindlaksmääratud allika juurde ja ajakohastas arvutusi viimaste kättesaadavate näitajate põhjal.

(162)

Tosoh väitis, et esialgsed arvutused ei hõlmanud CO2 lubatud heitkoguste ühikute ostmise tulevasi kulusid, sest Tosoh tegi vaatlusalusel perioodil investeeringuid, et vähendada edasist vajadust lubatud heitkoguste ühikute järele.

(163)

Komisjon kinnitas, et nagu oli märgitud Tosohile äriühingupõhiselt avalikustatud järeldustes ja toimikusse lisatud teates (35) tulevase keskkonnakulu arvutamise kohta, uuris komisjon nii uurimisperioodil HKSiga seoses kantud kulusid kui vajaduse korral ka kahe liidu tootja teatatud lubatud heitkoguse ühikute kogust, mis tuleb ajavahemikul 2024–2028 osta. Komisjon võttis muu hulgas arvesse uurimisperioodil saadud tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ja eelmistest aastatest üle kantud lubatud heitkoguse ühikuid ning prognoositud vajadusi seoses lubatud heitkoguse ühikutega. Komisjon arvutas HKSiga seotud otsesed tulevased kulud (lubatud heitkoguse ühikud, mis tuleb osta, korrutatuna nende hinnaga). Pärast lubatud heitkoguse ühikute prognoositud hinna kindlakstegemist võrdles komisjon keskmist hinda ajavahemikul 2024–2028 uurimisperioodil kantud kuludega. Kuna nende kahe väärtuse vahel positiivset erinevust ei leitud, ei tehtud kindlaks otseseid tulevasi kulusid. Samuti märkis komisjon, et uurimisperioodil kantud tootmiskulude kindlakstegemisel võeti arvesse lubatud heitkoguse ühikute vajaduse vähendamiseks vaatlusalusel perioodil tehtud võimalikke investeeringuid ja neid tootmiskulusid kasutati sihthinna kindlaksmääramiseks. Seepärast lükati selle isiku väide tagasi.

(164)

Daxin taotles kahjumarginaali arvutamisel tooteliikide A (leeliselised elektrolüütilised mangaandioksiidid) ja C (süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilised mangaandioksiidid) vahel korrektsiooni tegemist, sest tooteliigi A puhul oli vaja rohkem elektrienergiat, auru, loputusainet ja tööjõudu. Nagu on aga osutatud eespool põhjenduses 127, ei teatanud ei Daxin ega ükski teine valimisse kaasatud Hiina tootja mingitest erinevustest nende kahe tooteliigi tootmisel kasutatud tootmistegurite tarbimise määras. Seepärast ei olnud see korrektsioon õigustatud.

(165)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Daxin, et tooteliikide A ja C vahelise korrektsiooni tegemisest keeldumine ei olnud põhjendatud ning et Hiina tootjatel ei olnud kohustust tõendada, et need kaks tooteliiki olid erinevad. Daxin kordas oma väidet, et kahjumarginaali tuleks hinnata ja see tuleks arvutada sama liiki toodete põhjal, ja pidas seetõttu ebaõiglaseks kasutada kahjumarginaali arvutamisel tooteliiki A tooteliigiga C võrdlemiseks.

(166)

Komisjon leidis, et kuna ükski valimisse kaasatud koostööd teinud eksportiv tootja ei esitanud mingeid andmeid erinevuste kohta nende kahe tooteliigi tootmisel, ei saanud komisjon sellist korrektsiooni kohaldada. Sel põhjusel, ja kuna puudusid tõendid vastupidise kohta, järeldas komisjon, et korrektsiooni tegemine ei ole õigustatud.

(167)

Pidades silmas eespool nimetatud muudatusi hindade allalöömise arvutamises ning punktis 3.5 selgitatud muudatusi dumpingumarginaalides, ajakohastatakse ajutise määruse põhjenduses 297 esitatud tabelit järgmiselt.

(168)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et on vaja hinnata, kas uurimisaluse tootega seoses esineb alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses moonutusi, mille tõttu dumpingumarginaalist väiksem tollimaks oleks ebapiisav, et kõrvaldada uurimisaluse toote dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju.

(169)

Nagu on selgitatud muutmisteates, esitas kaebuse esitaja piisavalt tõendeid selle kohta, et uurimisaluse toote puhul esineb Hiinas toorainega seotud moonutusi. Seega uuris komisjon alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid turumoonutusi, et hinnata, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(170)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et asjaomases riigis mangaanimaagi ekspordi suhtes kohaldatavat käibemaksu ei tagastatud. Seda kontrolliti Hiinas tehtud kontrollkäikude jooksul ja ristkontrolliti valitsuse ametliku maksunimekirja põhjal. Käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine on loetletud alusmääruse artikli 7 lõike 2a teises lõigus ühena olulistest tooraine moonutustest.

(171)

Samuti tehti uurimise käigus kindlaks, et mangaanimaak moodustas üle 17 % uurimisaluse toote tootmiskuludest asjaomases riigis, nagu on nõutud alusmääruse artikli 7 lõike 2a viienda lõiguga, ning seda nii riigi tasandil kui ka iga individuaalse valimisse kaasatud äriühingu puhul.

(172)

Omamaiselt hangitud maakide analüüsist ilmnes, et koostööd teinud eksportivate tootjate hinnad olid võrdlusalusest 10–63 % madalamad.

(173)

Seetõttu järeldas komisjon, et mangaanimaaki mõjutasid olulised moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(174)

Xiangtan, kaubanduskoda ja GMIA väitsid, et mangaanimaagi ekspordil käibemaksu mittetagastamisest tingitud moonutus ei olnud põhjendatud, sest selline olukord on kestnud alates 2004. aastast ja seepärast on turud viimase 20 aastaga uuesti tasakaalustunud. Komisjon leidis, et moonutuse kestus ei vähenda selle mõju. Kuna selle moonutuse olemasolu kohta oli objektiivseid tõendeid, lükati see väide tagasi.

(175)

Peale selle väitis Xiangtan, et Hiina oli mangaanimaagi netoimportija, sest riigi kohalik maak oli kehva kvaliteediga ja seepärast puudus selle kohta rahvusvaheline võrdlusalus. Lisaks väitis Xiangtan, et Hiinas kaevandatava maagi mangaanisisaldus oli väike, alla 20 %, ja seepärast ei kuulu see sama HS-koodi 2602 00 alla kui võrdlusalusena kasutatud mangaanimaak. Komisjon märkis, et Xiangtan ei esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et väljaspool Hiinat puudub turg madalama mangaanisisaldusega maagile. Kuna Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad kasutavad imporditud suurema mangaanisisaldusega maakide kõrval ka omamaiselt kaevandatud maaki, mis ei kuulu küll sama CN-koodi alla, leidis komisjon, et moonutus mõjutas Hiina turgu kõigi mangaanimaagi liikide puhul, ja seepärast lükati Xiangtani väide tagasi.

(176)

Xiangtan, kaubanduskoda, GMIA ja Guiliu vaidlustasid alusmääruses sätestatud 17 % künnise täitmise mangaanimaagi puhul, väites, et eri liiki mangaanimaake tuleks hinnata eraldi. Komisjon lükkas selle väite aga tagasi. Komisjon tegi kindlaks, et koostise märkimisväärse erinevuse tõttu on kõige olulisem tegur maagi mangaanisisaldus. Seega järeldas ta, et kõiki mangaanimaake tuleks käsitada ühe ühtse toorainena.

(177)

Guiliu väitis, et kuna tema importis suurema osa oma maagist, oleks hindade võrdlemisel rahvusvaheliste hindadega asjakohasem kasutada kaalutud keskmist hinda. Komisjon leidis, et Guiliu sai hinnamoonutusest siiski kasu tänu omamaiselt hangitud maagile, mis saadi võrdlusalusest madalamate hindadega, mille tõttu kaalutud keskmisel põhinev lähenemisviis ei ole sobilik. Seepärast lükati see väide tagasi.

(178)

Autlan ja Tosoh väitsid, et toorainega seotud moonutused ei mõjutanud mitte üksnes mangaanimaaki, vaid ka Hiina eksportivate tootjate kasutatud energiasisendeid, ning palusid komisjonil laiendada oma uurimise käsitlusala. Nagu on selgitatud põhjenduses 170, tegi komisjon mangaanimaagi puhul kindlaks toorainega seotud moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses, mis kehtisid kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes. Seepärast ei pidanud ta vajalikuks uurida täiendavalt muude toorainega seotud moonutuste olemasolu. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(179)

Olles järeldanud, et Hiinas esineb toorainega seotud moonutusi, nagu on määratletud alusmääruse artikli 7 lõikes 2a, uuris komisjon, kas saab selgelt järeldada, et kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b on lõplike tollimaksude summa kindlaksmääramine liidu huvides. Liidu huvi kindlaksmääramine põhines kogu käesolevat uurimist käsitleva teabe, sealhulgas Hiina vaba tootmisvõimsuse, tooraine vallas esineva konkurentsi ja liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõju hindamisel kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b. Hindamiseks lisas komisjon kõikidele huvitatud isikutele saadetud küsimustikesse sihtotstarbelised küsimused. Nendele küsimustele vastasid kaks liidu tootjat ja kaks koostööd teinud kasutajat.

(180)

Tosohi esitatud teabe (36) põhjal oli elektrolüütiliste mangaandioksiidide vaba tootmisvõimsus Hiinas hinnanguliselt [190 000 000–205 000 000 kilogrammi] (37). Liidu turu suurus seevastu oli [36 000 000–38 000 000] kilogrammi. Suhtelises arvestuses on vaba tootmisvõimsus Hiinas seega tohutu.

(181)

Seepärast järeldas komisjon, et Hiinas oli märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis selle kasutamise korral võiks suurendada uurimisaluse toote ülemaailmseid tarneid, suruda hinnad alla ja selle tulemusena kahjustada meetme tõhusust, kui seda ei kehtestata dumpingu tasemel.

(182)

Mis puudutab konkurentsi tooraine vallas, siis tegi komisjon kindlaks, et asjaomases riigis ei tagastata käibemaksu mangaanimaagi ekspordilt ja mangaanimaagi hind Hiinas oli märkimisväärselt madalam kui selle hind representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel (vt põhjendused 169 ja 171). Nagu on märgitud põhjenduses 172 eespool, peeti Hiina tooraineturgu mangaanimaagi puhul moonutatuks.

(183)

Sellest tulenevalt piirab Hiinas mangaanimaagi ekspordilt käibemaksu tagastamise tühistamine riigis kaevandatud mangaanimaagi eksporti. Toorainetarnete taseme kunstliku tõstmise teel avaldab Hiina valitsus survet omamaise mangaanimaagi hindade alandamiseks. Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad maksavad omamaise mangaanimaagi eest vähem kui hind, mida nad maksaksid ekspordipiirangute puudumise korral. See paneb liidu tootmisharu võrreldes Hiina eksportivate tootjatega ebasoodsamasse olukorda.

(184)

Lisaks on Hiina mangaanimaagi tootmine Autlani esitatud allikate (38) põhjal maailmas suuruselt neljas pärast Lõuna-Aafrikat, Gabonit ja Austraaliat ning riigis on jätkuvalt väga suured maagivarud; kahel valimisse kaasatud Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide eksportival tootjal on mangaanimaagi kaevandused, see tähendab, nad on vertikaalselt integreeritud, (39) , ja kasutavad uurimisaluse toote tootmiseks omamaiseid mangaanimaake. Samal ajal sõltuvad liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad kolmandatelt turgudelt tarnitud mangaanimaagist. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et kuigi elektrolüütilised mangaandioksiidid on liidu tootmisharule kättesaadavad, küsitakse temalt kõrgemat hinda kui Hiina konkurentidelt. Seetõttu on liidu tootmisharu võrreldes Hiina eksportivate tootjatega ebasoodsas olukorras.

(185)

Guiliu väitis, et esitatud allika (40) kohaselt moodustab import 80–95 % Hiina mangaanimaagi turust, seega ei ole mangaanimaagi turg Hiinas moonutatud. Peale selle toodetakse ja kaevandatakse Hiinas omamaiselt peamiselt madala kvaliteediga mangaanimaake, samal ajal kui suurem osa tarbimisest ja nõudlusest on seotud kõrge kvaliteediga mangaanimaakidega.

(186)

Nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 183, kasutavad Hiina elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad, sealhulgas kaks valimisse kaasatud tootjat uurimisaluse toote tootmiseks omamaiseid mangaanimaake, hoolimata nende väidetavalt väikesest mangaanisisaldusest. Hiina eksportivatel tootjatel on ebaõiglane eelis, sest põhjendustes 170–173 selgitatud siseriiklike eeskirjade tõttu on neil juurdepääs kunstlikult madala hinnaga omamaisele mangaanimaagile. Seepärast lükati selle isiku väide tagasi.

(187)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 306, kasutatakse elektrolüütilisi mangaandioksiide peamiselt süsinik-tsink tüüpi ja leeliseliste kuivelementpatareide tootmiseks, mis moodustab enam kui 90 % nende kasutusest. Peamised (kuid mitte ainsad) kasutajad on kolm suurt patareitootjat liidus. Uurimises tegid koostööd kaks kõnealust patareitootjat, Varta ja Duracell, kelle tarbimine moodustab [67–73] % liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarbimisest. Nagu on märgitud põhjenduses 179, vastasid mõlemad koostööd teinud kasutajad küsimustele liidu huvide kohta alusmääruse artikli 7 lõike 2b alusel.

(188)

Mõlemad koostööd teinud kasutajad olid kõrgemal tasemel meetmete kehtestamise vastu, väites, et need mõjutaksid ebaproportsionaalselt nende kuivelementpatareide tootmist, mis väga suurel määral sõltub asjaomasest riigist pärit impordist, eriti kõrge kvaliteediga elektrolüütiliste mangaandioksiidide puhul, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 127, ning neil puudus sobilik alternatiiv. Duracell väitis, et kasutajate suutlikkus tarnijaid vahetada ja tarneallikaid mitmekesistada on äärmiselt oluline kaalutlus selle hindamisel, kas dumpinguvastased meetmed saab kehtestada suurema dumpingumarginaali tasemel: i) ta kordas, et praegu ei suuda liidu tootmisharu pakkuda liidu kasutajatele sobilikku alternatiivi, ii) elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarned kolmandatest riikidest on kättesaadavate koguste poolest väga piiratud, kallid ega ole kahe koostööd teinud kasutaja poolt veel sertifitseeritud. Tuletatakse meelde, et tulenevalt liidu kasutajate poolt patareide tootmisel kasutatavate elektrolüütiliste mangaandioksiidide töödeldavusnõuetest peavad elektrolüütilised mangaandioksiidid enne tööstuslikuks kasutamiseks sertifitseerimist läbima ranged katsetamis- ja äriühingusisese heakskiitmise menetlused. Seepärast on uue elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarneallika sertifitseerimine pikaajaline protsess, mille edukus ei ole garanteeritud.

(189)

Mõlemad koostööd teinud kasutajad väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine suurema dumpingumarginaali tasemel tekitaks liidu kasutajatele kahjumit. Nad lisasid, et liidu patareide tootmise tööstusharu tervikuna oli juba kasumlikkuse säilitamisel üha suureneva surve all, tulenevalt nende toodete tootmisel kasutatavate muude toorainete kulude kasvust, näiteks suurenenud energiakuludest, ning nende suutlikkus kanda see oluline kulude kasv üle oma lõppklientidele oli väga piiratud, sest patareide turg on äärmiselt hinnapõhine ja hoolimata kaubamärkide tuntusest on eri kaubamärkidega patareid omavahel asendatavad. Kasvanud tootmiskuludest tingitud survet kasumlikkusele suurendas veelgi paralleelne ELi-väliste riikide ja eeskätt Hiina konkurentide põhjustatud konkurentsi kasv ELi ja ülemaailmsetel patareiturgudel. Samuti oli väiksema tollimaksu reegli kohaldamata jätmisest põhjustatud äärmiselt kahjulik mõju kasutajatele suurem kui madalamate dumpinguvastaste tollimaksude võimalik kahjulik mõju kogu liidu tootmisharule. Peale selle ei osutanud miski sellele, et dumpinguvastased meetmed motiveeriksid liidu tootmisharu tegema vajalikke investeeringuid kvaliteedi parandamisse, vaid pigem kinnistaksid need liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate praegust duopoli, võimaldades neil kehtestada hindu ilma innovatsiooni investeerimata.

(190)

Esiteks viis komisjon lõplike dumpingu- ja kahjumarginaalide põhjal läbi mõlema koostööd teinud kasutaja kasumlikkuse simulatsiooni, eeldades, et ostetud elektrolüütiliste mangaandioksiidide allikad, mahud ja järgneva etapi toodete käive püsivad samad kui uurimisperioodil. Andmete kättesaadavuse korral korrigeeriti tooraine-, elektri- ja tööjõukulusid, et kajastada pärast uurimisperioodi toimunud muutusi. Simulatsioonide tulemuste põhjal tehti kindlaks, et Hiinast pärit impordile alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel tollimaksu kehtestamine mõjutaks väga kahjulikult eeskätt ühe kasutaja iga-aastast kogukasumit (see kasutaja hakkaks kandma kahjumit). Kõnealune kasutaja ei saaks katta kõrgemal tasemel dumpinguvastase tollimaksu kulusid oma muu tegevusega kontserni tasandil. Mõju avalduks ka teise kasutaja iga-aastasele kogukasumile, kuid vähemal määral. Isegi kui eeldada, et kõrgemal tasemel meetmetest tuleneva leevenduse tagajärjel suudaks liidu tootmisharu müüa kasutajatele suuremas koguses konkurentsivõimeliste hindadega tooteid, siis juhul, kui üks kasutaja peaks oma äritegevuse liidus lõpetama, kaotaksid liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad omakorda üle kolmandiku oma müügimahust. See kahjustaks oluliselt liidu tootmisharu, arvestades kõnealustele kasutajatele, kes on nende peamised kliendid, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 306, müüdud mahtude tähtsust.

(191)

Teiseks viis komisjon lõplike dumpingumarginaalide põhjal läbi mõlema koostööd teinud kasutaja kasumlikkuse dünaamilise simulatsiooni, eeldades, et kasutajad tõstavad leeliseliste patareide müügihinda 3 % võrra (41). Selle simulatsiooni tulemuste põhjal tehti kindlaks, et üks kasutaja hakkaks ikkagi kahjumit kandma. Kahjulik mõju avalduks ka teise kasutaja iga-aastasele kogukasumile, kuid palju vähemal määral. Sellest hoolimata väitis Duracell, et tiheda konkurentsi tõttu ei saaks kasutajad kulude suurenemist täielikult oma lõppklientidele üle kanda. Kõiki varasemaid hinnatõuse toetas patareide jõudluse paranemine. Lisaks ei saaks kasutajad oma järsult suurenenud toorainekulusid võrreldava kvaliteediga Hiina patareide kasvava impordi tõttu kunagi täielikult üle kanda. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine suurema dumpingumarginaali juures muudaks liidu ja Hiina tarbepatareide tootjate vahelise hinnakonkurentsi veelgi keerukamaks, arvestades liidu kasutajate ebasoodsamat olukorda võrreldes nende Hiina konkurentidega, kes hangivad oma elektrolüütilised mangaandioksiidid tarnijatelt ilma tollimaksuta.

(192)

Kolmandaks viis komisjon läbi mõlema koostööd teinud kasutaja kasumlikkuse dünaamilise simulatsiooni lõplike dumpingumarginaalide põhjal, eeldades, et see kasutaja, kes hakkaks kandma kahjumit, viiks kõik oma Hiinast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarned üle oma sertifitseeritud ja valimisse kaasatud eksportivale tootjale, kelle suhtes on kehtestatud väiksem dumpinguvastane tollimaks. Selle simulatsiooni tulemuste põhjal tehti kindlaks, et see kasutaja hakkaks ikkagi kahjumit kandma.

(193)

Neljandaks kaalus komisjon hüpoteetilist simulatsiooni, mille puhul kasutajad asendaksid kogu oma Hiinast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi Colombiast ja Jaapanist pärit impordiga, mille hinnad oleksid nende riikide liidus uurimisperioodil küsitud keskmised impordihinnad. Tegelikult väitis Tosoh, et ka Jaapan, Lõuna-Korea ja Venemaa olid olulised ekspordiriigid, ning Autlan väitis, et üks kasutajate välisriigis asuv tehas juba importis elektrolüütilisi mangaandioksiide Colombiast. Nagu on kindlaks tehtud ajutise määruse punktides 4.3.1 ja 5.2.1, importisid elektrolüütilisi mangaandioksiide ELi eespool nimetatud riikidest ainult Colombia ja Jaapan ning seega olid need ainsad riigid, keda kõnealuses simulatsioonis arvesse võeti. Sellest hoolimata leidis komisjon, et olukord, kus kasutajad läheksid üle elektrolüütiliste mangaandioksiidide importimisele mis tahes kolmandast riigist, oleks väga ebatõenäoline, sest i) kõnealustes kolmandates riikides puudus vaba tootmisvõimsus ja varem olid nad teenindanud oma turgu või läheduses asuvaid turge, ii) liidu kasutajatel ei ole kunagi olnud kulutõhus importida muudelt kolmandatelt turgudelt peale Colombia, samas kui statistika kohaselt on selline import varem olnud väga väike, ja iii) kaks koostööd teinud liidu kasutajat ei olnud sertifitseerinud ühtegi nendest allikatest pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide kvaliteediklassi, mistõttu see lahendus oleks parimal juhul pikaajaline, kui üldse teostatav.

(194)

Viiendaks kaalus komisjon hüpoteetilist simulatsiooni, mille puhul liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad suurendavad pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist oma tootmisvõimsust. Dumpingumarginaali tasemel kehtestatud tollimaksu vahetu mõju eelkõige ühele kasutajale muudaks selle aga võimatuks, sest kui see kasutaja hakkaks kandma kahjumit ja lõpetaks oma äritegevuse, võiks liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu kaotada rohkem kui ühe kolmandiku oma müügist. Seega ei oleks liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu tootmisvõimsuse suurendamine tollimaksu dumpingumarginaali tasemel kehtestamise korral teostatav.

(195)

Samuti oli järgneva etapi tootmisharu kasutajatel (tarbepatareide tootjatel) uurimisperioodil ligikaudu 1 850 töötajat, mis kaalus märgatavalt üles liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu töötajate arvu ([130–142]). Seepärast seaksid järgneva etapi kasutajate võimalikud negatiivsed finantstulemused dumpinguvastase tollimaksu dumpingumarginaali tasemel kehtestamise korral ohtu suure arvu töökohti.

(196)

Tosoh väitis, et kui kahjuga seoses kehtestataks dumpinguvastased meetmed, siis arvestades Hiina majanduse olemust ning Hiina valitsuse suutlikkust suunata ja juhtida eksporti konkreetsete turuosaliste kaudu tekiks suur oht, et eksport võidakse suunata ümber eksportija kaudu, kelle suhtes kehtib tollimaksu nullmäär. Seevastu oleksid kehtestatud tollimaksud palju ühetaolisemad, kui kahjumarginaali arvesse ei võetaks, vähendades seeläbi tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu.

(197)

Komisjon märkis, et tollimaksu nullmääraga ei tohiks kaasneda mingit ekspordi ümbersuunamise ohtu, arvestades ettevõtjate väga väikest arvu sellel turul ja asjaolu, et kasutajad peavad olema materjali sertifitseerinud. Nagu on selgitatud põhjenduses 228 allpool, nägi komisjon igal juhul ette ka erimeetmed, millega tagada individuaalsete tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Seega saaksid komisjoni talitused mis tahes muutused kaubanduse struktuuris hõlpsalt kindlaks teha ja nendega tegeleda.

(198)

Tosoh märkis ka seda, et kasvuhoonegaaside heitkoguste erineva reguleerimise tõttu Hiinas ja liidus saaks Hiinast pärit uurimisaluse toote import konkurentsieelise, sest ELi süsiniku piirimeetme (SPIM) alusel ei ole uurimisalune toode esialgsesse loetellu kantud. Seevastu uurimisaluse toote suhtes meetmete kehtestamine soodustaks õiglast kohtlemist ja võrdseid kaubandustingimusi.

(199)

Komisjon märkis, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk oli taastada õiglane kaubandus liidu ja tema kaubanduspartnerite vahel, samas kui SPIMi mõju ei kuulunud käesoleva uurimise käsitlusalasse.

(200)

Peale selle väitis sama liidu tootja, et dumpingumarginaali tasemel kehtestatud dumpinguvastane tollimaks kaitseks liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu püsimajäämist, elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarnekindlust ja seega kuivelementpatareide tootmist liidus. 18–50 % dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit impordile mõjutaks liidu kuivelementpatareide tootjate tootmiskulusid ainult vahemikus alla 3 % kuni 7,5 %. Peale selle oleks kahju taset ja muude elektrolüütiliste mangaandioksiidide allikate konkurentsisurvet arvestades vale eeldada, et ELi päritolu elektrolüütiliste mangaandioksiidide hind tõuseks ligilähedaselt samaväärselt kui kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude kogumäär.

(201)

Ümberarvutatud lõplike dumpinguvastaste tollimaksude (põhjendus 98 eespool) ja liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõju analüüsi (põhjendused 190–195 eespool) põhjal esineb otsene oht, et suurema dumpingumarginaali tasemel kehtestatud dumpinguvastased meetmed võiksid vähendada liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu müügimahtu [35–40 %] võrra. Seepärast lükati selle isiku väide tagasi.

(202)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid Autlan ja Tosoh komisjoni analüüsi, mis on esitatud eespool punktis 6.2.1.3.

(203)

Tosoh juhtis tähelepanu asjaolule, et üks kolmest peamisest kasutajast, Advanced Power Solutions NV (edaspidi „APS“), ei teinud uurimises koostööd. Seejärel tsiteeris Tosoh alusmääruse artikli 7 lõiget 2b, mille kohaselt „[k]oostöö puudumise korral võib komisjon järeldada, et käesoleva artikli lõike 2a kohaldamine on kooskõlas liidu huvidega“, väites, et kõnealuse koostööst keeldumise põhjal oleks komisjon pidanud järeldama, et tollimaksu kehtestamine kõrgemal (dumpingumarginaali) tasemel ei oleks vastuolus tema huvidega, või vähemalt uurima oma analüüsis APSi avalikult kättesaadavaid finantsaruandeid.

(204)

Komisjon märgib, et tema põhjenduses 214 tehtud järeldus kõrgemal tasemel dumpinguvastase tollimaksu tõenäoliselt ebaproportsionaalselt kahjuliku mõju kohta liidu äriühingutega seotud tarneahelatele põhines kättesaadaval teabel kahe koostööd teinud kasutaja kohta, kelle tarbimine moodustab [67–73] % liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarbimisest, samuti liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisharu enda kohta. Koostööst keeldunud kasutaja osakaal liidu tarbimises oli alla ühe kolmandiku ja juhtumi toimikus puudus sisuline teave, mis võiks lükata ümber põhjenduses 214 esitatud komisjoni järelduse. Seepärast lükati selle isiku väide tagasi.

(205)

Lisaks väitsid Tosoh ja Autlan, et komisjoni simulatsioonid kasumlikkuse kohta olid puudulikud, sest neis võeti arvesse patareide tootmise (teatavate) kulude suurt kasvu pärast uurimisperioodi, ent samal ajal ei kajastanud need patareide hinna tegelikku tõusu, arvestades eeskätt tarbijahindade tõusu liidus. Samuti väitis Tosoh, et komisjon ei esitanud konkreetset teavet selle kohta, miks ta piirdus oma nn dünaamilises simulatsioonis 3 % hinnatõusuga 2022. aastal. Peale selle väitis Tosoh, tsiteerides komisjoni järeldusi varasemates juhtumites, (42) et komisjon ei täpsustanud seda, kuidas uurimisperioodile järgnevad andmed muudaksid selle järelduse „ilmselgelt [sic!] ebausaldusväärseks“, ega seda, kas uurimisperioodile järgneva ajavahemiku kohta kasutatud teave on „ilmne, vaieldamatu, püsiv, manipuleerimatu ja ei tulene huvitatud osaliste tahtlikust tegevusest“.

(206)

Komisjon märkis, et selle tagamiseks, et kasumlikkuse simulatsioonid on praeguse turuolukorra puhul võimalikult asjakohased, korrigeeris ta tõepoolest ainult liidu kasutajate teatatud tooraine-, (43) elektrienergia- (44) ja tööjõukulusid, (45) sest kõnealused korrektsioonid oli võimalik teha huvitatud isikute esitatud kontrollitud teabe või avalikult kättesaadavate andmete põhjal, mille eesmärk oligi tagada, et kasutatud andmed on usaldusväärsed. Peale selle märkis komisjon, et huvitatud isikud ei põhjendanud, miks ei olnud põhjenduses 191 kirjeldatud simulatsioonis kasutatud patareide 3 % hinnatõus realistlik. Nagu on märgitud põhjenduses 191, toimus selline hinnatõus koostööd teinud kasutajate esitatud kontrollitud andmete põhjal ka varem ning oli seotud konkreetselt tarbepatareidega, mitte tarbijahinnaindeksiga, mis hõlmab mitmesuguste turul pakutavate tarbekaupade ja -teenuste kogumit. Seepärast lükati nende isikute väide tagasi.

(207)

Nii Autlan kui ka Tosoh väitsid, et põhjenduses 194 esitatud komisjoni järeldus tähendab seda, et dumpingumarginaali tasemel kehtestatud tollimaksude vahetu mõju tõttu lõppeb ühe kasutaja tootmine. Komisjon selgitas, et see ei ole nimetatud põhjenduses esitatud järelduse õige tõlgendus. Kõnealuste suuremate tollimaksude vahetu mõju kasutajale on see, et nende tagajärjel suurenevad tootmiskulud, mis omakorda „võiksid“ kaasa tuua tema äritegevuse lõpetamise, nagu on sõnastatud põhjenduses 194.

(208)

Tosoh seadis peale selle kahtluse alla komisjoni järelduse, et juhul, kui tollimaksud kehtestatakse dumpingumarginaali tasemel, ei saa kasutajate tootmiskulusid tarbijatele üle kanda, eriti kuna komisjon märkis ajutise määruse põhjenduses 311, et on võimalus „kanda asjaomane kulu osaliselt üle tarbijatele“. Komisjon märkis, et siinkohal üritas ta hoolikalt saavutada tasakaalu selle osas, millisel tasemel kulude kasvu saaks üle kanda klientidele ja seega millisel tasemel kulude kasv oleks koostööd teinud kasutajate jaoks teostatav. Nagu on juba kindlaks tehtud ajutise määruse põhjenduses 311, sai klientidele üle kanda vaid osa kulude kasvust, mille põhjustas tollimaksude kehtestamine madalamal, s.o turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel. Kui tollimaksud kehtestataks kõrgemal, s.o dumpingumarginaali tasemel, siis suureneksid kulud veelgi, mis teeks sellise suurema kulude kasvu tarbijatele ülekandmise loomulikult veelgi keerukamaks. Seepärast lükati selle isiku väide tagasi.

(209)

Autlan edastas peale selle väited, mille Varta esitas oma 14. novembri 2023. aasta pressiteates, milles Varta väitis, et ta on oma äritegevust tõhustanud, (46) mis on vastuolus komisjoni järeldustega kasutajate negatiivse kasumlikkuse kohta. Komisjon märkis sellega seoses, et kuigi sellised avaldused loovad positiivse pildi, ei näita need kasutajate kasumlikkuse hindamise seisukohast asjakohast mõõdetavat finantsolukorda. Komisjon seevastu tugines oma hüpoteetilistes stsenaariumides kontrollitud üksikasjalikele andmetele, mille koostööd teinud kasutajad käesoleva uurimise käigus esitasid. Kuna selle isiku väide ei olnud põhjendatud, siis lükati see tagasi.

(210)

Autlan väitis ka seda, et liidu kasutajate ebakindla olukorra algpõhjus on pigem Hiinast pärit kuivelemendiga tarbepatareide dumpinguhinnaga import kui elektrolüütiliste mangaandioksiidide hankimise kulud. Tosoh, vastupidi, väitis, et Hiinast pärit kuivelemendiga tarbepatareide impordi tegurina arvessevõtmine eespool põhjenduses 191 esitatud analüüsis tähendas seda, et tõstatati küsimus võimaliku dumpingu kohta toodete puhul (kuivelemendiga tarbepatareid), mis ei ole käesoleva uurimisega seotud. Komisjon märkis, et kuivelemendiga tarbepatareidega seotud väidetava dumpingu hindamine ei jäänud tõepoolest käesoleva menetluse käsitlusalasse. Seepärast tuli Autlani märkus tagasi lükata. Samal ajal ei tõstatanud komisjon vastupidiselt Tosohi väitele küsimust Hiinast pärit kuivelemendiga tarbepatareide impordiga seotud dumpingu kohta, vaid üksnes tunnistas tegelikku olukorda, et see import on liidu turul olemas ja konkureerib liidu kasutajate valmistatud patareidega. Seepärast lükati selle isiku väide tagasi.

(211)

Autlan märkis, et komisjon ei analüüsinud piisavalt mõju kasutajatega seotud tarneahelatele, väites põhimõtteliselt, et kui tollimaksud kehtestatakse turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali tasemel, siis ei ole liidu tootmisharu piisavalt kaitstud ega suuda kahjustavast dumpingust endiselt taastuda. Peale selle oleks see vastuolus liidu huvidega, võttes arvesse kriitilisi tooraineid käsitlevat komisjoni algatust, (47) milles on ühe strateegilise toorainena nimetatud akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega mangaani. Komisjon tuletas meelde, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on taastada õiglane kaubandus ning hinnata, millisel tasemel tollimaksud oleksid piisavad liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 282 ja järeldatud nimetatud määruse põhjendustes 295–297. Nagu on märgitud põhjenduses 179, analüüsitakse alusmääruse artikli 7 lõike 2b kohase liidu huvide kindlaksmääramise raames samal ajal eri tollimaksude mõju liidule kui tervikule, võttes arvesse uurimisaluse toote mõju nii liidu tootmisharule tervikuna kui ka kasutajatele. Seepärast lükati selle isiku väide tagasi.

(212)

Järgnevalt vaidlustasid Tosoh ja Autlan hüpoteetilised simulatsioonid, mille komisjon esitas põhjendustes 192 ja 193, väites, et realistlike eelduste kohaselt mitmekesistaksid kasutajad võimalikult suures ulatuses oma tarneid, ostes muu hulgas rohkem liidu tootmisharult. Komisjon märkis sellega seoses, et mõlemas asjaomases simulatsioonis kaalus komisjon kõige optimistlikumaid stsenaariume, mille kohaselt kõik suurimast dumpingumarginaalist mõjutatud tarned asendati kõige kulutõhusamate alternatiividega (mis pärinevad põhjenduses 192 Hiinast või põhjenduses 193 täielikult muudelt kolmandatelt turgudelt). Seepärast oli nendes stsenaariumides juba arvesse võetud parimaid tulemusi, mille kasutajad võisid teoreetiliselt saavutada. Samuti lisas komisjon sellega seoses, et põhjendustes 190–194 esitatud viies simulatsioonis hindas komisjon talle kättesaadavate andmete põhjal seda, kui suure tõenäosusega kasutavad koostööd teinud kasutajad eri mooduseid tulla toime praegu nende Hiina tarnijatelt hangitavate elektrolüütiliste mangaandioksiidide suuremate kuludega, ning kõnealuste mooduste tõenäolist mõju nende kasumlikkusele. Asjaomaste simulatsioonide raames läbiviidud analüüsi tuleks seega käsitada tervikuna, mitte vaadelda simulatsioone eraldiseisvalt. Kuna peaaegu ühegi simulatsiooni tulemused ei olnud koostööd teinud kasutajate jaoks positiivsed, järeldas komisjon, et kokkuvõttes mõjutab tollimaksude kehtestamine dumpingumarginaalide tasemel neid tõenäoliselt negatiivselt ja et nende tegevusruum on piiratud. Seepärast lükati nende isikute väited tagasi.

(213)

Samuti väitis Tosoh, et tal ei võimaldatud teostada oma menetlusõigusi, sest kogu uurimise käigus jäeti teave avalikustamata, mille tulemusel piirati nende andmete ja metoodikate päritolu kontrollimist, mida komisjon kasutas dumpinguvastaste tollimaksude mõju hindamisel kasutajate tootmisharule. Komisjon märkis, et koostööd tegevate kasutajate esitatud teave, millele ta pärast asjaomase teabe kontrollimist oma järeldustes tugines, oli kogu uurimise jooksul juhtumi toimikus kättesaadav. Seepärast lükati see väide tagasi.

(214)

Selle põhjal kaalus komisjon hoolikalt kõiki elemente ja ei saanud järeldada, et tollimaksude summa kindlaksmääramine kooskõlas artikli 7 lõikega 2a on liidu huvides, eelkõige ei olnud liidu huvides kehtestada meetmed dumpingu tasemel, võttes arvesse selle ebaproportsionaalselt negatiivset tõenäolist mõju liidu äriühingutega seotud tarneahelatele. Seepärast kinnitas komisjon, et meetmed tuleks kehtestada kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2 turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide põhjal.

(215)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(216)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid kaubanduskoda ja GMIA, et enne 2020. aastat puudus liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide turul konkurents (see oli duopoolne), sest seal tegutses ainult kaks tootjat, kes olid varem suutnud oma tootmisvõimsuse põhjal liidu nõudlust rahuldada ja kes teenisid kasumit, sest nad suutsid kogu kulude kasvu oma klientidele üle kanda. Seepärast ei ole ei liidu tootja liiga kõrged hinnad, sihtkasumi/kahjumarginaali näitajad ega liidu tootja hindade langus põhjendatud pärast seda, kui liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide turul taastus vaatlusaluse perioodi teisel poolel konkurents tänu Hiinast pärit impordile. Kui dumpinguvastaste meetmetega taastataks duopol, siis kahjustaks see konkurentsi liidu turul ja avaldaks pikas perspektiivis kahjulikku mõju järgneva etapi tootjatele.

(217)

Nagu komisjon märkis ajutise määruse põhjenduses 286, osales maailmas elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisprotsessis ainult piiratud arv kemikaalitootjaid. Asjaolu, et vaatlusaluse perioodi teisel poolel suutsid kasumit teenida ainult kaks liidu tootjat, ei tähendanud konkurentsi puudumist liidu turul, sest liidu turul tarbitud kogused tarnisid nii liidu tootjad kui ka kõik olemasolevad importivad riigid (sealhulgas Hiina), kus elektrolüütilisi mangaandioksiide toodeti. Peale selle ei tekitata dumpinguvastase tollimaksuga liidu turul olukorda, kus konkurents puudub, vaid tagatakse õiglane konkurents liidu ja asjaomase riigi eksportivate tootjate vahel. Seepärast lükati selle isiku väide tagasi.

(218)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 301–303 esitatud järeldused.

(219)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 304–305 esitatud järeldused.

(220)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Duracell, et esialgsetes järeldustes oli alahinnatud dumpinguvastaste meetmete mõju liidu kasutajate kuludele, samal ajal kui liidu kasutajate kasumlikkust ei põhjendatud mingite tõenditega. Samuti kinnitasid mõlemad koostööd teinud kasutajad, et kui väiksema tollimaksu reeglit ei kohaldata, siis hakkavad liidu kasutajad kandma kahjumit, mis ohustab nende tegevuse püsimajäämist liidus.

(221)

Nagu on märgitud esialgsetes järeldustes, analüüsiti kasutajate andmeid kõnealuste kasutajate küsimustikule esitatud kontrollitud vastuste põhjal, võttes arvesse andmeid ostude allikate, mahtude ja hindade kohta ilma tollimaksudeta ning järgneva etapi toodete käibe kohta, sealhulgas 2021.–2022. aastal saavutatud kasumlikkuse taseme kohta. Nendel aastatel täheldati tõepoolest kasutajate kasumlikkuse langussuundumust. Komisjon hindas aga, et kui lõplikud dumpinguvastased meetmed jäävad kahjumarginaali tasemele, säilitavad kasutajad siiski kasumlikkuse, isegi kui arvestada dumpinguvastaste tollimaksude taset ja eeldada, et kasvanud kulusid ei kanta üle nende klientidele.

(222)

Kuna kasutajate huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjenduses 319 esitatud järeldused. Märkusi, mis käsitlevad kasutajate huve seoses liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõjuga alusmääruse artikli 7 lõike 2b tähenduses, on käsitletud käesoleva määruse punktis 6.2.1.3.

(223)

Eespool kirjeldatu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjenduses 320 esitatud järeldused.

(224)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(225)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(226)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need nende äriühingute puhul käesoleva uurimise käigus kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata muude äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ suhtes.

(227)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (48). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(228)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kelle suhtes on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(229)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(230)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb märgatavalt ja seda eriti pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(231)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(232)

Eksportivad tootjad, kes ei eksportinud uurimisperioodil vaatlusalust toodet liitu, peaksid saama esitada komisjonile taotluse, et neile kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks asjaomase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et i) ta ei eksportinud uurimisperioodil vaatlusalust toodet liitu, ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kes toodet eksportis, ning iii) ta on pärast seda eksportinud vaatlusalust toodet või on võtnud tühistamatu lepingulise kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(233)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes praegu kohaldatava tollimaksu taseme kindlakstegemiseks, võib esitada komisjonile taotluse, et tema suhtes kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks asjaomase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et i) ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes toodet eksportis ja kelle suhtes seetõttu kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, ning iii) ta on pärast seda eksportinud vaatlusalust toodet või on võtnud tühistamatu lepingulise kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(234)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesolevas määruses kehtestatud määradele.

(235)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (49) artikli 109 kohaselt on viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav määr, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval.

(236)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,