24.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/83


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1545,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 100, artikli 104 lõiget 3 ja V lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0044/2021),

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab parlamendi finantsolukorda ning finantstulemusi ja rahavoogu kõigis olulistes aspektides õiglaselt;

B.

arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 192 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid avalikult eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti (edaspidi „amet“) direktori ja siseaudiitori osavõtul;

C.

arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust saab alati parandada ning kontrolli on vaja, et tagada poliitilise juhtkonna ja parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Parlamendi eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

märgib, et parlamendi 2019. aasta lõplike assigneeringute summa kokku oli 1 996 978 262 eurot, mis moodustas 18,5 % kõigi liidu institutsioonide 2019. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku (1) rubriigist 5 ning oli 2,4 % suurem kui 2018. aastal (1 950 687 373 eurot);

2.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli raamatupidamise aastaaruandes esitatud kogutulu 207 521 070 eurot (2018. aastal 193 998 910 eurot), millest 36 566 236 eurot oli sihtotstarbeline tulu (2018. aastal oli see 30 783 590 eurot);

3.

rõhutab, et 67,8 % kulukohustuste kogusummast on seotud järgmise nelja peatükiga: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud), mis näitab, et suur osa parlamendi kuludest on väga jäigad;

4.

võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2019. aastal suleti:

a)

Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2019. aastaks ette nähtud assigneeringud

1 996 978 262

2018. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

—

2018. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud

299 095 028

2019. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

36 566 236

2018. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

49 010 988

Kokku

2 381 650 514

b)

Assigneeringute kasutamine 2019. aastal (eurodes)

kulukohustused

2 332 411 812

tehtud maksed

2 035 068 314

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust pärit assigneeringud

306 712 540

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

—

tühistatud assigneeringud

38 744 124

c)

Tulu (eurodes)

2019. aastal saadud tulu

207 521 070

d)

Bilansi summa 31. detsembri 2019. aasta seisuga (eurodes)

1 685 376 397

5.

juhib tähelepanu sellele, et kulukohustustega seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest 98,8 % (1 973 232 524 eurot) ja tühistamismäär oli 1,2 %; märgib rahuloluga, et nagu varasematelgi aastatel, saavutati eelarve täitmisel väga kõrge määr; märgib, et maksete kogusumma oli 1 698 971 864 eurot, mille tulemusel oli maksete assigneeringute täitmise määr 86,1 %;

6.

rõhutab asjaolu, et 2019. aasta tühistatud assigneeringud summas 23 745 738 eurot olid seotud peamiselt hoonetega seotud kuludega, töötasu ja muude õigustega;

7.

märgib, et 2019. aastal kiideti kooskõlas finantsmääruse artiklitega 31 ja 49 heaks 18 ümberpaigutust, mille summa oli 76 028 316 eurot, st 3,8 % lõplikest assigneeringutest; märgib, et 45,3 % ümberpaigutustest oli seotud parlamendi kinnisvarapoliitikaga ja eelkõige peamiselt sellega, et aidata rahastada Adenaueri hoone ehitusprojekti iga-aastaseid makseid; märgib, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise otsuse edasilükkamisega seotud ümberpaigutused ulatusid 25 %-ni;

Kontrollikoja arvamused 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

8.

tuletab meelde, et kontrollikoda koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide kui ühtse poliitikavaldkondade rühma haldus- ja muude kulude kohta; juhib tähelepanu sellele, et haldus- ja seonduvad kulud hõlmavad personalikulusid (palgad, toetused ja pensionid), mis moodustavad kõigist halduskuludest 60 %, ning hoonete, seadmete, energia, kommunikatsiooni ja infotehnoloogiaga seotud kulusid;

9.

märgib, et üldiselt võib auditi tõendusmaterjali põhjal järeldada, et halduskuludes olulisel määral vigu ei esinenud; märgib ühtlasi, et kolme kvantifitseeritud vea alusel on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 halduskulude hinnanguline veamäär alla olulisuse piirmäära;

10.

võtab teadmiseks Euroopa Parlamenti käsitleva konkreetse tähelepaneku, mis sisaldub kontrollikoja aruandes 2019. aasta eelarve täitmise kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“); märgib murelikult, et kontrollikoda leidis ühele Euroopa tasandi erakonnale tehtud makses vigu, mis olid seotud kulude rahastamiskõlblikkuse reeglite rikkumisega – konkreetsemalt olid jäänud esitamata kirjalikud lepingudokumendid ja tõendid tegelikult kantud kulude kohta; peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoda oli oma 2014., 2015. ja 2016. aasta aruannetes andnud teada samalaadsetest puudustest fraktsioonide ja ühe Euroopa tasandi erakonnaga seotud tehingutes; nõuab teabevahetuse suuremat läbipaistvust, et hoida ära selliste olukordade kordumine tulevikus; märgib, et kuigi alati on arenguruumi, on viimastel aastatel siiski toimunud palju positiivseid muutusi;

11.

võtab teadmiseks vastuse, mille parlament andis kontrollikojaga peetud ärakuulamismenetluses ja milles käsitleti kontrollikoja leidude tulemusel välja toodud üksikuid juhtumeid, vaadates need uuesti läbi; tuletab meelde, et kuigi parlamendi administratsioon on Euroopa tasandi erakondadele toetuse maksmisel eelarvevahendite käsutaja, ei vastuta ta nende tegelike kulude eest ning Euroopa tasandi erakonnad vastutavad ise oma tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest; märgib, et parlament andis Euroopa tasandi erakondadele probleemseks osutunud teemade kohta põhjalikku teavet ja suuniseid; kutsub kontrollikoda üles Euroopa tasandi erakondade kulutusi regulaarselt kontrollima;

Siseaudiitori aastaaruanne

12.

märgib, et vastutava komisjoni ja siseaudiitori 16. novembri 2020. aasta koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ning kirjeldas kinnitavaid auditeid, mida ta oli teinud ja mille kohta ta oli aru andnud ning mis hõlmasid 2019. aastal järgmisi teemasid:

—

hangete ja lepingute täitmise audit toitlustussektoris (infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat (DG INLO));

—

külastusrühmade audit (kommunikatsiooni peadirektoraat (DG COMM));

—

kohalike assistentidega seotud parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitise audit (finantsküsimuste peadirektoraat (DG FINS));

—

esimene aruanne infosüsteemide auditi kohta: identiteedi- ja pääsuhaldus;

—

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise audit (DG FINS);

—

parlamendi andmekaitseraamistiku esialgne läbivaatamine;

—

siseauditi aruannetes nimetatud pooleliolevate meetmete järelkontroll – 2019. aasta 1. ja 2. etapp;

13.

peab tervitatavaks ja toetab järgmisi meetmeid, milles siseaudiitor on kinnitavate auditite järel vastutavate peadirektoraatidega juba kokku leppinud või kokku leppimas:

—

seoses hangete ja lepingute täitmise auditiga toitlustussektoris (DG INLO): saavutada sisekontrolli eesmärgid, eelkõige lubades hangetele pikemaid tähtaegu, mis on proportsioonis tehnilise kirjelduse keerukusega; tagada selgemad, asjakohasemad ja täpsed tehnilised kirjeldused; tagada pakkumuste läbipaistev hindamine, mis põhineb avaldatud kriteeriumidel ja on nõuetekohaselt dokumenteeritud; kinnitada koos õigusteenistusega ad hoc kontsessioonilepingud; väga tähtis on, et kontsessioonilepingute muudatusi tehtaks kooskõlas eeskirjadega; parandada juhtimise järelevalvet ja aruandlust (tuletab meelde, et eespool nimetatud meetmed on hädavajalikud selleks, et tagada riigihankemenetlustes rohkemate pakkumiste tegemine, kindlustades nii parema konkurentsi ja kõrgetasemelisemate teenuste pakkumise kindla ajavahemiku jooksul; rõhutab keskkonnasäästlikkuse kriteeriumite ja sotsiaalsete tegurite arvessevõtmise tähtsust);

—

seoses külastusrühmade auditiga: suurendada maksete korrektsuse kindlust ja rahalise toetuse reeglite mõjusat rakendamist, määratledes sealjuures paremini rahastamiskõlblikud kulud ja rahastamiskõlblikkuse perioodi; parandada hüvitiste eel- ja järelkontrolli piisavust ja tulemuslikkust; tagada külastusrühmade kulude katmise suhtes kohaldatavate reeglite täielik järgimine ja võtta meetmeid külastusrühmade programmi täielikuks elluviimise tagamiseks;

—

seoses esimese aruandega infosüsteemide auditi kohta: identiteedi- ja pääsuhaldus: vähendada nn ülemkasutajate puhul UNIX/LINUX taristutele eelispääsu õiguse andmist absoluutse miinimumini; tugevdada valimisse kuuluvate elutähtsate rakenduste puhul kesksel tasandil toimuvat pääsu reguleerimist; kehtestada eeliskontode suhtes kehtivad turvamenetlused, et määrata kindlaks pääsu reguleerivad eeskirjad;

—

seoses parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitise auditiga (DG FINS): keskenduda parlamendiliikmete kohalike assistentide kulude hüvitamise protsesside õigusnormidele vastavusele ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele, eelkõige seoses tegevuse ulatusega makseagentide ametialaste ja lepinguliste kohustuste valdkonnas, ning keskenduda nende raamatupidamisarvestuse iga-aastasele tasaarveldamisele;

—

seoses Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise auditi esimese etapiga (DG FINS): keskenduda Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registreerimisele ning nende rahastamiskõlblikkuse järelevalvele, ameti ja parlamendi eelarvevahendite käsutaja vahelisele funktsionaalsele koostööle ning peamiste õigusaktide rakendamise praktilistele aspektidele;

—

seoses parlamendi andmekaitseraamistiku esialgse läbivaatamisega, mis peaks viima vastuvõtmiseni siseauditi 2020. aasta tööprogrammi raames: keskenduda selle tagamisele, et parlamendi andmekaitseraamistik oleks vastavuses määrusega (EL) 2018/1725 (2), tagada kestlik juhtimisstruktuur, millega tagatakse isikuandmete haldamisega seotud kohustuste täitmine ja nende andmete turvalisust kindlustavad meetmed, keskenduda usaldusväärsele ja järjepidevale aruandlusele parlamendi isikuandmete haldamise kohta;

14.

märgib, et 2019. aasta järelmeetmete tulemusena lõpetati 93 pooleliolevast meetmest 36; märgib murega, et lisaks nendele kinnitatud meetmetele oli auditiaruannetes kokku 124 pooleliolevat meedet, sealhulgas need, mille rakendamise tähtaeg ei ole veel saabunud, ning et kõigist neist meetmetest 62 käsitlevad märkimisväärset riski; ootab, et eri peadirektoraadid pingutaksid selle nimel, et tagada tähtajaks võtmata meetmete lõpuleviimine ja kokkulepitud meetmete rakendamine vastavalt kindlaksmääratud tähtaegadele; kutsub peasekretäri üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru järelejäävate meetmete lõpetamise kohta eelarvekontrollikomisjonis 2021. aasta oktoobris ja novembris toimuvatel kuulamistel;

2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

15.

võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati parlamendi eelarvekontrollikomisjonile 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 21. septembril 2020, ja peasekretäri esitluse, milles käsitleti parlamendi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja nõudmisi, ning sellele järgnenud parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse;

16.

peab kahetsusväärseks, et nende parlamendi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud soovituste suhtes ei ole võetud kõiki vajalikke meetmeid ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete dokumendis ei ole esitatud selle kohta ühtegi põhjendust; palub peasekretäril edastada juhatusele kõik iga-aastastes eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides sisalduvad meetmete võtmise nõudmised, et koostada tegevuskava soovituste käsitlemiseks ja nende suhtes järelmeetmete võtmiseks, ning lisada niisuguse tegevuse tulemused iga-aastastesse tegevusaruannetesse; rõhutab, et küsimusi, mis on seotud parlamendi eelarve ja selle täitmisega, peaks peasekretär ja eelarve eest vastutav asepresidentregulaarselt parlamendi eelarvekontrollikomisjoniga arutama; on seisukohal, et need arutelud peaksid toimuma kogu aasta vältel, mitte ainult eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus; kutsub taas juhatust üles parandama oma otsustusprotsessi läbipaistvust, pidades eelkõige silmas asjakohaste dokumentide ja teabe õigeaegset avaldamist oma veebisaidil;

17.

tunnustab samme, mis on võetud selleks, et hõlbustada üleminekut uue teenuse osutaja kasutamisele parlamendi sõime jaoks teenuse pakkumisel; kutsub asjaomaseid teenistusi üles pidevalt jälgima uue meeskonna tegevust, tagamaks teenuste taseme püsimine rahuldaval tasemel, tagades muu hulgas selle, et lapsi hooldava personali ja laste suhtarv oleks piisav;

18.

peab kahetsusväärseks, et vabatahtliku pensionifondi küsimuses ei ole astutud edasisi samme, kuna mitmed pensionifondi liikmed vaidlustasid juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsuse Euroopa Kohtus; palub peasekretäril parlamendi eelarvekontrollikomisjoni Euroopa Kohtu otsusest viivitamata teavitada;

19.

tunneb heameelt selle üle, et sularahamaksete kasutamine on märkimisväärselt vähenenud ja parlamendiliikmed on kasutanud muudetud eeskirjades pakutud võimalust anda finantsvastutus parlamendiliikmete kutse alusel toimuvate külastuste eest spetsialistidele, st makseagentidele või reisibüroodele, mitte parlamendiliikmete registreeritud assistentidele; märgib siiski murega, et peasekretär ei ole veel avaldanud hinnangut uute reeglite kohta ja nõuab sellise hinnangu koostamist; rõhutab, et sellise hinnangu koostamisel tuleks kehtivate menetluste osas siseaudiitoriga konsulteerida;

20.

peab kahetsusväärseks, et parlamendi administratsiooni juhtkonnas puudub sooline tasakaal; tunnistab siiski selles osas toimunud positiivseid muutusi ja võtab uued eesmärgid teadmiseks; tunnistab, et seda teemat on vaja pidevalt jälgida;

21.

tuletab meelde 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni, milles paluti juhatusel suurendada parlamendi administratsioonis töötavate puuetega inimeste arvu;

22.

kutsub peasekretäri veel kord üles nõudma, et kõik liikmesriigid oleksid kõigi tasandite töötajate seas, sealhulgas tippjuhtkonna tasandil, tõepoolest geograafiliselt ja proportsionaalselt esindatud; võtab teadmiseks parlamendi raskused mõnest rahvusest töötajate värbamisel; rõhutab, kui oluline on suurendada parlamendi kui tööandja atraktiivsust kõigis liikmesriikides;

23.

kiidab heaks peasekretäri märgukirja puuete haldamise kohta Euroopa Parlamendi administratsioonis, rõhutab, et märgukirjas nimetatud kümme kohustust vajavad praegusel seadusandlikul perioodil täitmist digitaalse ja füüsilise juurdepääsetavuse valdkondades, palub hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis tehtud edusammudega;

24.

tuletab meelde, et kodukorra artikliga 11 on kehtestatud raportööridele, variraportööridele ja komisjonide esimeestele kohustus avaldada oma raportite puhul teave huvirühmade esindajatega peetud kohtumiste kohta; märgib rahuloluga, et alates parlamendi uue koosseisu ametiaja algusest on parlamendi veebisaidil olemas vajalik taristu, mille kaudu parlamendiliikmed saavad huvirühmade esindajatega kavandatud kohtumised läbipaistvuse parandamiseks avaldada; märgib, et praegusest 705 parlamendiliikmest 324 oli 1. detsembriks 2020 avaldanud parlamendi veebisaidil vähemalt ühe kohtumise huvide esindajaga; julgustab siiski veelgi parandama selle vahendi kättesaadavust ja kasutatavust, muu hulgas teavitades raportööre, variraportööre ja komisjonide esimehi kohustusest selline teave avaldada, et täita oma ülesannet muuta parlament avatumaks, läbipaistvamaks ja kodanike ees vastutavaks;

25.

kordab, et parlamendi president on andnud parlamendi teenistustele korralduse teha selles vahendis mitmeid muudatusi, et parandada selle kasutajasõbralikkust, ühendades selle esmalt ja eelkõige läbipaistvusregistri ja õigusloome vaatluspunktiga; kutsub parlamenti üles viima need muudatused viivitamata ellu;

Üldine taust

26.

märgib, et 16. novembril 2020 toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni liikmete vahel parlamendi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal arvamuste vahetus, millest võtsid osa ka siseaudiitor ja ameti direktor;

27.

juhib tähelepanu asjaolule, et 2019. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimised jagasid parlamendi tegevusaasta 2019 kaheks osaks, millest esimesel keskenduti õigusaktide vastuvõtmisele ja teisel parlamendi uue ametiaja alustamisele;

28.

täheldab, et parlamendi 9. koosseisus on uusi parlamendiliikmeid 61 %, mida on oluliselt rohkem kui varasematel ametiaegadel ja mis on suurem ka prognoositud 50 %-st, mille alusel oli koostatud parlamendi 2019. aasta eelarve;

29.

tuletab meelde, et 2019. aastal lükati Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeva edasi kolmel korral ning see avaldas parlamendi 2019. aasta eelarvele olulist mõju; juhib tähelepanu asjaolule, et Ühendkuningriigist valitud parlamendiliikmete ja nende assistentide palkasid ja hüvitisi maksti algselt kavandatust kauem, mistõttu oli parlamendi eelarves vajalikuks osutunud ümberpaigutamiste arv ja kogumaksumus märkimisväärselt suurem; väljendab heameelt selle üle, et personali peadirektoraat (DG PERS) haldas Ühendkuningriigist valitud parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölepinguid paindlikult;

30.

võtab rahuloluga teadmiseks registreeritud assistentide front office’i konsolideerimise ühtseks kontaktpunktiks, mille ülesanne on hallata parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmist algusest lõpuni, samuti personali peadirektoraadi rolli, mis hõlbustas pärast valimisi uute parlamendiliikmete ja registreeritud assistentide sisseelamist ja integreerimist, ning parlamendi koosseisu vahetumisel toimunud eduka juhtimise personali peadirektoraadi spetsiaalse 2019. aasta valimistele pühendatud rakkerühma kaudu, millega tagati, et parlamendi 9. koosseisu ametiaja esimeseks osaistungjärguks oli sõlmitud 1 292 registreeritud assistendi töölepingut (93 % parlamendiliikmete assistendid) ning aasta lõpuks oli sõlmitud lepinguid 2 017;

31.

peab kahetsusväärseks, et parlamendiliikmetel oli ametiaja alguses raskusi assistentide kiire töölevõtmisega, mis on tingitud personali peadirektoraadi suuremast töökoormusest; nõuab, et parlamendi haldusmeeskondi, kes vastutavad registreeritud assistentide töölevõtmise eest, suurendataks parlamendi iga uue ametiaja alguse selliseks ajavahemikuks, mis on vajalik selleks, et liikmed saaksid värvata endale assistendid ja neid eelnevalt põhjalikult koolitada, kuni suur töökoormus on möödas;

32.

kinnitab taas vajadust rakendada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ümberasumistoetuse taotlemise tähtaega käsitlevaid sätteid kõikide töötajate kategooriate puhul võrdsetel alustel; palub personali peadirektoraadil uurida eelkõige endiste registreeritud assistentidega seotud juhtumeid, mille puhul ei kohaldatud parlamendi koosseisu ametiaja lõpus, st 2019. aasta juulis, kohustuslikku tähtaega nõuetekohaselt;

33.

peab kiiduväärseks, et pärast juhatuse 2. juuli 2019. aasta otsust tugevdada parlamendiliikmete praktikantide värbamise raamistikku võeti üle uued ülesanded parlamendiliikmete praktikantide personalihalduse valdkonnas;

34.

tunneb heameelt, et 2019. aastal viidi Brüsselis ja Strasbourgis edukalt lõpule parlamendiliikmetele uue töökeskkonna loomine; tunnustab asjaolu, et kõikide parlamendiliikmete kabinetid Brüsselis (1 isiklik kabinet iga parlamendiliikme kohta + 2 töötajate kabinetti) ja Strasbourgis (1 isiklik kabinet + 1 töötajate kabinet) renoveeriti rekordiliselt kiiresti ja kavandatust varem ning selleks eraldatud eelarvevahendite piires ning et uus mööbel ja varustus, sealhulgas integreeritud IT-lahendused, paigaldati algselt kavandatust väiksemate kuludega; märgib, et parlamendiliikmete ja fraktsioonide läbivaadatud bürooruumide jaotuse kava lähtus kabinettide jaoks olemas olnud ruumi kõige tõhusamast kasutusest; peab kahetsusväärseks, et see põhimõte on viinud selleni, et mõne fraktsiooni puhul on liikmed loogilise seoseta eri hoonete ja korruste vahel hajutatud, millega on lõhutud fraktsioonide ühtsus; peab kahetsusväärseks ka seda, et fraktsioonidele bürooruumide jagamine on sundinud teatavaid fraktsioone kolima välistesse hoonetesse, mis ei ole enam seotud parlamendi põhitegevusega, nii et personal on omaenda parlamendiliikmetest struktuurselt eraldatud; võtab teadmiseks, et hoones Trèves I (Trier I) ei osutata teenuseid ja esmatähtsaks tuleks pidada lahenduste leidmist selle hoone ühendamiseks peamiste hoonetega;

35.

märgib, et kaugtöö ja videokonverentsid ning internetihääletus on nüüd osa parlamendiliikmete töökorraldusest; kutsub juhatust üles uurima võimalusi ja seonduvaid kulusid selleks, et hõlbustada jätkuvalt sellise korra kasutamist kõigi parlamendiliikmete poolt, kui nad seda soovivad, ja uurida sellise korra kasutamist ka tulevikus, et võimaldada parlamendiliikmetel näiteks nn hübriidnädalatel pidada koosolekuid nii oma valimisringkonnas kui ka Brüsselis olevate kolleegidega; märgib siiski, et füüsilist kohalolekut parlamendi ruumides ei saa täielikult asendada kaugtööga;

36.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et puudub süsteem, mis tagaks selle, et põhjendatud juhtudel ajutiselt eemalviibivad parlamendiliikmed, näiteks ema- või-vanemapuhkusel, pikaajalisel haiguspuhkusel või hoolduspuhkusel viibivad parlamendiliikmed, saaksid jätkata oma põhiülesannete täitmist, eelkõige osaleda aruteludes ja hääletada; on arvamusel, et see on vastuolus liidu põhiväärtustega, sest viitab sellele, et naiskandidaadi poolt hääletamisega võib kaasneda ajutine esindatuse puudumine; kutsub juhatust üles uurima võimalusi, kuidas hõlbustada kaugosalemise jätkamist ja näha ette parlamendiliikme – nii nais- kui ka meessoost – asendamine vanemapuhkuse ajal ja eespool nimetatud juhtudel; palub nõukogul vanemapuhkusega seotud olukorra parandamiseks muuta Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti (Euroopa Parlamendi valimiste akt) artiklit 6; palub juhatusel muuta sellele vastavalt kodukorda;

37.

tuletab meelde, et liidu institutsioonide liikmetele, ametnikele ja muudele teenistujatele tuleks anda määruses (EL) nr 1417/2013 (3) sätestatud tingimuste kohaselt Euroopa Liidu reisiluba; tuletab meelde, et kodukorra artikli 5 lõikes 3 on sätestatud kõigi liikmete õigus taotleda liidu reisiluba, mis „võimaldab parlamendiliikmel vabalt liikuda liikmesriikides ja seda kehtiva reisidokumendina tunnistavates muudes riikides“, kuna liikmesriikide ametiasutused tunnustavad reisiluba kehtiva reisidokumendina; peab kahetsusväärseks mõne parlamendiliikme teateid, et mõnes liikmesriigis ei tunnustata reisiluba täielikult reisidokumendina; palub parlamendil neid olukordi uurida ja võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega, et tagada see, et parlamendi koosolekule minnes või sealt naastes ei oleks parlamendiliikmete vaba liikumine piiratud;

38.

tunnistab, et parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel sõlmitud lepinguga on kaasnenud nii rahaline kui ka haldusalane kasu, mis soodustab asjaomaste institutsioonide usaldusväärset finantsjuhtimist; kordab siiski, et komiteede arvates on see leping tasakaalustamata ja parlament ei ole seda täielikult järginud; on veendunud, et kehtiva lepingu pikendamise või läbivaatamisega tuleb lahendada kõik lahtised küsimused; palub asjaomastel institutsioonidel anda ühiselt parlamendi eelarvekontrollikomisjonile aru kõnealusest lepingust ja selle käimasolevast läbivaatamisest;

Kommunikatsioon ja valimised

39.

avaldab toetust sellele, kuidas parlament suurendas Euroopa Parlamendi valimiste nähtavust, luues laia meedia-, partnerite ja vabatahtlike osalejate võrgustiku, aktiveerides ja kaasates selle, nii et osalejad tegutsesid oma võrgustikes arvamuse mõjutajana; märgib siiski murega, et osavõtt Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistest jäi teatud riikides liiga väheseks; on seisukohal, et kampaania eesmärgiga tagada Euroopa Parlamendi valimiste nähtavus ja parlamendi roll õigusloomeprotsessis peaks olema pidev ning nimetatud riikidele tuleks pöörata erilist tähelepanu;

40.

tunneb heameelt asjaolu üle, et valimistel osales üle 50 % hääleõiguslikest liidu kodanikest, ning märgib rahuloluga, et valimisaktiivsus kasvas esmakordselt pärast esimesi otsevalimisi 1979. aastal; kahetseb aga, et erinevalt 2014. aasta valimistest ei järgitud valimiste järel Euroopa Komisjoni presidendi ametisse nimetamisel esikandidaadi süsteemi; märgib, et see süsteem suurendab läbipaistvust ja komisjoni aruandekohustust parlamendi ees; märgib, et Euroopa Komisjoni president tunnistab poliitilistes suunistes vajadust teha selles valdkonnas parandusi; rõhutab, et nii nagu suunistes on märgitud, tuleb institutsioonide juhtide ametisse nimetamise ja valimise protsess läbi vaadata protsess;

41.

toonitab, et Euroopa Parlamendi valimised tuleb teha puuetega inimeste jaoks kättesaadavamaks;

42.

märgib, et Euroopa Parlamendi valimised tuli korraldada ka Ühendkuningriigis ning parlament laiendas oma teavituskampaaniat Ühendkuningriigile;

43.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli kommunikatsiooni peadirektoraadis 813 töötajat ja seal hallati 5,3 % parlamendi kogueelarvest;

44.

on seisukohal, et parlamendi poliitilise iseloomu ja selle liikmete tehtava töö tutvustamine liidu kodanikele on nüüd olulisem kui kunagi varem; julgustab parlamenti ja selle kommunikatsiooni peadirektoraati tegema kõik meedia, sidusrühmade ja üldsuse teadlikkuse suurendamiseks parlamendist, selle volitustest, otsustest ja tegevusest; palub kommunikatsiooni peadirektoraadil jätkata pingutamist selle nimel, et parlamendi veebisait oleks kättesaadavam, intuitiivsem, sidusam ja kasutajasõbralikum, kuna see on oluline institutsiooni kodanikele lähemale toomiseks;

45.

märgib, et juhatus tegi kommunikatsiooni peadirektoraadile ülesandeks tõsta kogu liidu kodanike teadlikkust eelseisvatest valimistest, et suurendada demokraatlikku osalust; tunneb heameelt selle üle, et parlamendi 2019. aasta valimis- ja teavituskampaania aitas kaasa viimase 20 aasta suurimale valimisaktiivsusele; väljendab toetust Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisteks kavandatud parlamendi uuenduslikule institutsioonilisele kommunikatsioonistrateegiale, mille eesmärk on suurendada teadlikkust valimistest ja julgustada inimesi valima minema; märgib, et strateegia raames täiustati ja tugevdati suhteid meediaga ja arendati välja tugev partnerite võrgustik; peab väga oluliseks, et parlament suhtleks liidu kodanikega eri kommunikatsioonikanalite kaudu pidevalt – mitte ainult valimiste aastal, vaid kogu parlamendi ametiaja jooksul; rõhutab, kui oluline on saavutada koostoime olemasolevate kanalitega ja tugevdada koostööd Euroopa Parlamendi Büroodega, et vältida dubleerimist ja kasutada maksumaksjate raha tulemuslikult;

46.

on sügavalt mures veebisaidi EP Today pärast, mis kasutab parlamendi nime ja liidu sümboolikat eksitavalt ära; märgib murega, et EUvsDesinfo leidis, et 99 % veebisaidil EP Today ilmunud artiklitest olid tegelikult pärit muudelt veebisaitidelt, nagu Voice of America või Russia Today; märgib murega, et EU DisinfoLabi tehtud jätku-uuring tõi päevavalgele ulatusliku 15-aastase mõjutamisoperatsiooni, mis on olnud edukalt liidu vastu suunatud, hõlmates enam kui 750 võltsitud kohaliku meedia väljaannet ja enam kui kümme nn zombi-vabaühendust; on mures, et selle operatsiooniga jõuti edukalt parlamendiliikmeteni ja jõuti nad kaasata, enne kui operatsioon välja selgitati ja seda uuriti; kutsub parlamendi kommunikatsiooni peadirektoraati kooskõlastama Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga selles küsimuses meetmete võtmist;

47.

märgib, et enne valimisi ja valimiste ajal hoiti kõiki asjaomaseid parlamendi sidusrühmi kursis parlamendi vastu suunatud desinformatsiooni ja ähvardustega, mis lähtus ühtsust ja Euroopa demokraatiat õõnestada püüdnud üksustest ja osalejatelt; nõuab tungivalt, et parlament võtaks desinformatsiooni vastu võitlemiseks jõulisi meetmeid korrapärase teavitamise ja hoiatuste abil ning korraldaks parlamendiliikmetele, töötajatele ja külastajatele asjakohaseid koolitusi ja teadlikkuse suurendamise üritusi; kutsub parlamenti üles oma tegevust käsitlevat väliskommunikatsiooni veelgi tugevdama;

48.

tuletab detsentraliseeritud valimiskampaania raames meelde rolli, mis on Euroopa Parlamendi Büroodel, kes suurendasid suhtlust kodanike ja meediaga tugevdatud pressimeeskondade kaudu ning tegid koostööd sidusrühmade ja arvamuskujundajatega, et jõuda uue publikuni, eelkõige noore põlvkonnani; nõuab, et liikmesriikides asuvad bürood jätkaksid aktiivset tegevust kogu parlamendi ametiaja jooksul;

49.

väljendab muret seoses Euroopa Andmekaitseinspektori uurimisega, mis puudutab asjaolu, et parlament kasutas Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistega seotud tegevuse raames isikuandmete töötlemiseks Ameerika Ühendriikides asuvat poliitiliste kampaaniate korraldamisega tegelevat äriühingut; märgib, et uurimine seoses NationBuilderi kasutamisega parlamendi poolt lõppes esimese Euroopa Andmekaitseinspektori poolt liidu institutsioonile tehtud noomitusega määruse (EL) 2018/1725 artikli 29 rikkumise eest ning puudutas NationBuilderi kasutatud alltöövõtjate valimist ja heakskiitmist; märgib ka, et Euroopa Andmekaitseinspektor tegi pärast seda teise noomituse, kui parlament ei avaldanud Euroopa Andmekaitseinspektori määratud tähtaja jooksul nõuetele vastavat privaatsuspoliitikat veebisaidil seekordlähenvalima.eu; märgib rahuloluga, et mõlemal juhul tegutses parlament kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori soovitustega; kordab Euroopa Andmekaitseinspektori avaldusi veebipõhise manipuleerimise ohu ja selle kohta, miks ranged andmekaitse-eeskirjad on demokraatia jaoks olulised, eriti digiajastul;

50.

võtab teadmiseks 2019. aasta kuluartiklid, mille läbilõige on järgmine:

Kuluartikkel

2019. aasta kulud

Personalikulud

24 293 036  eurot

Hoonetega seotud kulud

11 051 311  eurot

Turvalisusega seotud kulud

1 586 598  eurot

Kommunikatsioonikulud

11 906 438  eurot

Kokku

49 137 382  eurot

51.

märgib, et juhatus kinnitas oma 11. veebruari 2019. aasta koosolekul Euroopa Parlamendi Büroo tegevuse jätkamise Londonis; märgib, et juhatus kinnitas 5. oktoobril 2020 Edinburghi esinduse sulgemise 2020. aasta lõpus; tunnistab, et Euroopa Parlamendi Bürool Ühendkuningriigis, nii nagu ka Euroopa Liidu delegatsioonil Ühendkuningriigis, on parlamendi jaoks jätkuvalt oluline roll Ühendkuningriiki saadetud delegatsioonides osalevatele parlamendiliikmetele teenuste osutamisel ning edasisel suhtlemisel selle riigi kodanike, kodanikuühiskonna, valitsuse, parlamendiringkondade ja meediaga; märgib sellega seoses, et Ühendkuningriigis asuv büroo teeb koostööd Euroopa Liidu delegatsiooniga vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu välisteenistuse vastavatele pädevustele; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi töötajate staatus ja autonoomia Ühendkuningriigis tuleks tagada kooskõlas edukalt toimiva Washingtoni büroo väljakujunenud mudeliga; kahetseb seetõttu Ühendkuningriigi valitsuse keeldumist tunnustada Euroopa Liidu suursaadiku täielikku diplomaatilist staatust Ühendkuningriigis; kutsub juhatust ja Euroopa Liidu välisteenistust üles otsima koos Ühendkuningriigi ametiasutustega praktilist lahendust Londoni büroos töötavatele parlamendi töötajatele diplomaatilise staatuse andmiseks;

52.

tuletab meelde muret, mida väljendati juba eelmisel aastal juhatuse 11. veebruari 2019. aasta otsuse pärast, mis käsitleb parlamentaarset toetust Euroopa Liidu missioonile ASEANis Jakartas, Euroopa Liidu delegatsioonile Aafrika Liidus Addis Abebas ja Euroopa Liidu delegatsioonile ÜROs New Yorgis; rõhutab, et kõik uued vastuvõetavad otsused peavad põhinema põhjalikul kulude-tulude analüüsil, ning kordab, et niisuguse parlamentaarse toetuse spetsiifilisuse tõttu tuleks parlamendi eelarvekontrollikomisjonile esitada asjakohast üksikasjalikku teavet; peab kahetsusväärseks, et veel ei ole loodud mõõdetavaid näitajaid Euroopa Parlamendi strateegilise planeerimise, seire ja aruandluse tsükli raames iga-aastase tulemuslikkuse hindamiseks; palub peasekretäril kõnealune hinnang kiiremas korras koostada ja esitada see valmimisel nii parlamendi eelarvekomisjonile kui ka eelarvekontrollikomisjonile;

53.

rõhutab vajadust taastada parlamendis väitluskultuur; tunneb heameelt otsuse üle nõuda parlamendiliikmetelt kõne pidamist istungisaali ees asuvast kõnepuldist; usub, et väitluskultuuri saab parandada ka siis, kui jätta piisavalt aega argumentide ja vastuargumentide esitamiseks, näiteks sinise kaardi menetluse pikendamise abil;

Ametlikult kutsutud külastusrühmad

54.

tunneb heameelt selle üle, et parlament teeb märkimisväärseid pingutusi külastajatele pakutavate teenuste laiendamiseks ja parandamiseks; peab kiiduväärseks muljetavaldavat asjaolu, et 2019. aastal võeti kõikides parlamendi hoonetes kokku vastu üle 1,5 miljoni külastaja, kusjuures 2018. aastaga võrreldes suurenes noorte arv 26 %;

55.

märgib rahuloluga, et pärast seda, kui 2017. aasta jaanuaris jõustus uus juhatuse eeskiri külastusrühmade vastuvõtmise kohta, viidi 2019. aasta jooksul läbi külastusrühmade audit ning 2019. aasta detsembris esitati kommunikatsiooni peadirektoraadile tegevuskavad, et tõhustada juhtimis- ja kontrolliraamistikku ning külastusrühmadele makstavate hüvitiste suhtes kohaldatavat õigusraamistikku; rõhutab siiski, et tähelepanuta ei tohiks jätta ka külastusrühmade eesmärki, milleks on lähendada kodanikke parlamendile, tutvustada parlamendi kohustusi ja seotust teiste liidu institutsioonidega, liidu toimimist ja töökeskkonda, mis hõlmab ka külastajaid vastu võtvaid linnu;

56.

märgib, et 1. jaanuaril 2017 jõustus muudetud eeskiri ametlikult kutsutud külastusrühmadele rahalise toetuse maksmise kohta; tuletab meelde, et vastavalt selles eeskirjas sätestatud kasumi taotlemise keelu põhimõttele on rühmajuhtidel kohustus tagastada kasutamata jäänud rahaline toetus pärast seda, kui parlamendi teenistused on kontrollinud finantsdeklaratsiooni; soovib suuremat kindlust selle kohta, et ametlikult kutsutud külastusrühmade haldamine, sealhulgas puuetega külastajatega seotud kulude hüvitamise protsess, on rangelt kooskõlas kohaldatavate reeglitega; kordab oma nõudmist kaotada võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistendid, et ametlikult kutsutud külastusrühmade eest kannaks rahalist vastutust ainult rühma liige või spetsialistid, st makseagendid või reisibürood;

57.

tuletab meelde, et parlamendi siseaudiitor alustas 2019. aastal uue eeskirja kohaldamise auditit ja rõhutas 2020. aastal lõpule viidud auditis välja toodu leidusid käsitledes, et külastusrühmadele makstavad rahalised toetused peaksid olema paremini kooskõlas rühmade tegelike kuludega, et esimese osamakse väljamaksmisel tuleks tugevdada eelkontrolle ning kohaldatavat järelkontrollisüsteemi tuleks tugevdada; kordab, et siseaudiitori leide tuleks võtta arvesse kohaldatavate menetluste hindamisel ja rangemate eelkontrollide väljatöötamisel, et vältida selliseid raha kogumise võimalusi, mille üle puudub kontroll; nõuab järelkontrolli praeguse taseme põhjalikumat hindamist;

58.

juhib tähelepanu asjaolule, et ametliku kutsega puuetega inimeste külastusrühmade vastuvõtmine võib tuua kaasa lisakulusid ja eeldada suuremat rahalist toetust ning soovitab seetõtu juhatusel uurida võimalust suuremate summade eraldamiseks selliste rühmade kõigi rahastamiskõlblike kulude katmiseks;

59.

toetab tegevust, mis toimub Brüsselis asuvas Parlamentariumis, kus võeti 2019. aastal vastu 307 105 külastajat, mida on oluliselt rohkem kui 2018. aastal, ning Euroopa Ajaloo Majas, kus käis 2019. aastal 199 256 külastajat ehk 21 % rohkem kui 2018. aastal; tunnustab Euroopa Elamuskeskuste edu Berliinis, Ljubljanas, Strasbourgis, Helsingis, Kopenhaagenis ja Tallinnas; märgib, et parlamendi teenistused koostasid ühise tööprogrammi, mille eesmärk on viia Euroopa Elasmuskeskuste rajamine kõigis liikmesriikides lõpule 2024. aastaks;

Kinnisvara

60.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadis 609 töötajat ja seal hallati 12,6 % parlamendi kogueelarvest;

61.

on teadlik, et juhatus kiitis 11. märtsil 2019 heaks uue viisi, kuidas mitmes liikmesriigis asuvate Euroopa Parlamendi Büroode ja Euroopa Elamuskeskuste ruumide jaoks kinnisvaraturul tehtavaid pakkumisi edaspidi käsitleda;

62.

on teadlik kinnisvarapoliitika tähtsusest, eelkõige viimaste paigaldustööde lõpule viimisest Brüsselis aadressil Montoyer 63 asuvas hoones, mis pidi kasutusele võetama 2019. aastal, ning Adenaueri projektist Luxembourgis, mis peaks kavakohaselt lõpule jõudma 2023. aasta juuni lõpuks; tõdeb, et 2019. aastal kiitis parlamendi eelarvekomisjon heaks 31 miljoni euro suuruse assigneeringute koondümberpaigutamise projekti eelrahastamiseks, mis ei hõlma projektijuhtimiskulusid, finantskulusid, sertifitseerimisasutusi jne; peab kahetsusväärseks ehitusviivitustest tingitud kulude suurenemist ja märgib, et tehingud ehitusettevõtetega (mis on seotud projektiga viivitamisega) on olnud vajalikud edasiste viivituste ja kulude vältimiseks (5–15 % lepingu summast);

63.

märgib, et juhatuse poolt 2018. aasta aprillis vastu võetud uues 2019. aasta järgset aega käsitlevas kinnisvarastrateegias keskenduti vajadustele, mida ei ole veel piisavalt arvesse võetud ning milleks on muu hulgas vahendite kohandamine vastavalt koosolekute korraldamise muutunud mudelitele (spetsiaalselt seadusandlusalastele kolmepoolsetele läbirääkimistele kohandatud koosolekuruumide kontseptsioon), lähenemine kohalikule tasandile ja kodanikele Euroopa Elamuskeskuste süvalaiendamise kaudu Euroopa Parlamendi Büroodes, parlamendi hoonete turvalisuse suurendamise ja nende renoveerimise jätkamine, parlamendi peamiste hoonete, mille vahel praegu ühendus puudub, omavaheline ühendamine, eelistades hoonete ostmist üürimisele;

64.

väljendab muret selle üle, et siseaudiitoriga 2018. aastal kokku lepitud meetmed, mis käsitlevad hoonete korrashoiu, remondi ja käitamisega seotud märkimisväärseid jääkriske, jäid tähtajaks võtmata; kutsub juhatust üles võtma vastu laiaulatuslik korrashoiupoliitika ja andma selle kohta aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile; väljendab heameelt allhanke korras täidetavate haldusülesannetega seotud lepingute järkjärgulise lõpetamise ja sellest tuleneva kokkuhoiu üle;

65.

märgib, et parlamendi suurim kinnisvaraprojekt – Konrad Adenaueri hoone laiendamine Luxembourgis – on jõudmas esimese etapiga lõpufaasi, mida tähistab idatiiva valmimine; rõhutab, et parlamendi töötajad on torni kasutanud alates 2019. aasta sügisest ning idatiiva ülejäänud osa loodetakse kasutusele võtta järk-järgult alates 2020. aasta novembrist; märgib, et hoone läänetiiva ehitamist alustatakse 2020. aasta lõpus ja see on kavas lõpetada 2023. aastaks;

66.

võtab teadmiseks parlamendi olulise taristu, mis jaguneb järgmiselt:

Brüsseli hooned

Luxembourgi hooned

Strasbourgi hooned

11 parlamendi omanduses

2 parlamendi omanduses

5 parlamendi omanduses

4 üüritud

3 üüritud

 

659 092  m2

343 879  m2

344 283  m2

EP Bürood ja esindused

 

Kokku

37

parlamendi omanduses

12

üüritud

25

pindala

28 383  m2

67.

tuletab meelde, et parlament algatas 2020. aastal rahvusvahelise arhitektuurikonkursi kahe võimalusega: Spaaki hoone põhjalik keskkonnaalane renoveerimine või rekonstrueerimine; rõhutab, et renoveerimisel või rekonstrueerimisel tuleks peamise kriteeriumina arvesse võtta kulutõhusust ja energiatõhusust; ootab valitud projekti kulude ja energiatõhususe üksikasjalikku ja avalikku hindamist võimalikult kiiresti, arvestades asjaolu, et kokkuvõtlik eelprojekt, mille võitnud arhitekt töötab välja 2021. aasta jooksul, tuleb esitada parlamendi eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile; nõuab, et renoveerimisel või rekonstrueerimisel võetaks arvesse parlamendi praeguseid vajadusi, mida on kirjeldatud 2019. aasta järgset aega käsitlevas ajakohastatud kinnisvarastrateegias; rõhutab, et renoveerimisel või rekonstrueerimisel võetaks arvesse ka parlamendiliikmete ja personali praeguseid vajadusi, mis on seotud hiljutiste piirangute ja vajalike uute kohandustega tervise ning turvalisuse valdkonnas;

68.

võtab teadmiseks juhatuse 25. novembri 2019. aasta otsuse luua praeguse ametiaja lõpuks (2024) Euroopa Elamuskeskused kõigis liikmesriikides ja selle otsuse praeguse rakendamismäära; kutsub peasekretäri üles teavitama parlamendi eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni korrapäraselt selle otsuse elluviimisest;

69.

tunneb heameelt mõtte üle, et parlament on kohustunud kohandama ja renoveerima oma hooned selliselt, et luua kõigile kasutajatele juurdepääsetav keskkond kooskõlas liidu standardite ja riiklike õigusraamistikega; rõhutab, et tööd puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu parandamiseks on Strasbourgis juba alanud ning need projektid jätkuvad nii Brüsselis kui ka Strasbourgis, aga ka kuues Euroopa Parlamendi Büroos; palub jätkata sellist renoveerimist kõigis teistes parlamendi hoonetes, kohustudes täitma direktiivi (EL) 2019/882 (4) III lisas sätestatud tehiskeskkonna funktsionaalseid ligipääsetavusnõudeid ning osutades asjakohastele rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele, et täita need nõuded hankemenetlustes, nii et puudega parlamendiliikmed, töötajad ja külalised ning piiratud liikumisvõimega isikud saaksid hoonetesse pääseda ja kasutada parlamendi rajatisi teistega võrdsetel alustel kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustustega; rõhutab, et nende meetmete/kulude tõhusaks katmiseks tuleks eraldada rahalised vahendid;

70.

väljendab muret, et alates 2017. aastast otsustati sulgeda parlamendiliikmete nii Brüsseli kui ka Strasbourgi kabinettide soojaveesüsteem ning see on praegu endiselt suletud; märgib, et kvestorid tegid 24. oktoobril 2017 otsuse lõpetada parlamendiliikmete Brüsseli ja Strasbourgi büroode sooja veega varustamine seoses terviseriskiga, mida põhjustab kahjulike legionellabakterite esinemine hoonete vananevates ja halvenevas seisus olevates hüdraulikasüsteemides; märgib, et peamine raskus sooja veega varustamise taastamisel parlamendi hoonetes seisneb asjaolus, et kogu vananenud torustiku ja selle hulka kuuluvate tupiktorude põhjalikuks puhastamiseks tuleks see täielikult eemaldada ning selline suuremahuline projekt nõuab põhjalikku teostatavusuuringut, milles võetakse arvesse kolimise, ümberpaigutamise, tolmu ja müra mõju parlamendiliikmete õigusloomealasele tööle; nõuab tungivalt, et infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat jätkaks kompenseerivate meetmete võtmist;

71.

märgib, et esimene hankemenetlus algatati 2019. aastal uute pangaasutuste lepingute sõlmimiseks ja lõppes sellega, et ainult üks pank otsustas esitada pakkumise panga poolt varem kasutatud ruumi kasutamiseks; märgib, et 2020. aastal korraldati teine hankemenetlus eesmärgiga anda kasutusse ülejäänud kaks pankadele kasutamiseks mõeldud ruumi, kuid ühtegi pakkumist ei saadud; avaldab kahetsust, et ING esindus jäi avatuks ainult praeguse parlamendi ametiaja kaheks esimeseks kuuks ehk ajaks, mis kulus paljude uute valitud parlamendiliikmete ja nendega lepingud sõlminud registreeritud assistentide kontode avamiseks, seejärel esindus suleti; märgib, et supermarket on samuti otsustanud oma kontsessioonilepingut mitte pikendada, kuid väljendab heameelt selle üle, et Spinelli hoone esimesel korrusel hakkab edaspidi kontsessiooni alusel tegutsema toidupood; palub administratsioonil vaadata läbi ja muuta atraktiivsemaks kaubanduslike kontsessioonilepingute kasutamise tingimused, et meelitada ligi kvaliteetsete teenuste pakkujaid;

72.

väljendab muret selle üle, et hoones Trèves I (Trier I) ei osutata teenuseid; kutsub parlamenti üles uurima esmatähtsa lahendusena selle hoone ühendamise tagamist parlamendi peamiste hoonetega, kus toimub suurem osa parlamendi tegevusest;

73.

toob välja hiljutised meediakajastused, mille kohaselt toodab parlamendi hoonetes kõigi sisenejate kehatemperatuuri mõõtmiseks kasutatavaid termokaameraid Hiina Xinjiangi provintsi jaoks kaameraid tootev ja Hiinast importiv ettevõte Hikvision (5); tuletab meelde, et Hikvisioni on süüdistatud seireseadmete tarnimises selles provintsis asuvate kinnipidamislaagrite jaoks (6); märgib, et on olemas vastuvõetamatu oht, et Hikvision aitab oma tegevuse kaudu Xinjiangis kaasa tõsistele inimõiguste rikkumistele; tuletab meelde, et parlament andis 2019. aasta Sahharovi auhinna mõttevabaduse eest Ilham Tohtile tema pingutuste eest Hiina uiguuri elanike õiguste kaitsmisel; peab seetõttu selle tarnija termokaamerate kasutamist parlamendi ruumides vastuvõtmatuks; kutsub peasekretäri üles lõpetama Hikvisioniga sõlmitud lepingu ja eemaldama kõik Hikvisioni termokaamerad parlamendi ruumidest; toonitab, et administratsioon peab olema tulevikus seadmete tarnijate valimisel ettevaatlikum;

Turvalisus ja ohutus

74.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadis (DG SAFE) 770 töötajat ja seal hallati 1,5 % parlamendi kogueelarvest;

75.

peab kiiduväärseks, et parlamendi ruumides ei ole alates 2015. aastast toimunud ühtegi suurt turvaintsidenti; peab siiski murettekitavaks, et väga palju parlamendiliikmeid, fraktsioonide sekretariaate ja registreeritud assistente on andnud teada parlamendi ruumides toimunud vargustest; märgib, et varastatud esemete hinnanguline koguväärtus on püsinud viimased kolm aastat stabiilsena (ligikaudu 60 000 eurot aastas); eeldab, et turvameetmeid tulevikus pidevalt tugevdatakse;

76.

võtab teadmiseks juhatuse 22. juuli 2020. aasta koosolekul heaks kiidetud kiirmeetmed, mis hõlmasid teavituskampaaniat, väärtuslike IT-seadmete kaitset, hooldustöödest etteteatamist ning igale korrusele eraldi üldvõtmete valmistamist, mille saajate hulka rangelt piiratakse; ei ole aga rahul parlamendi hoonetes toimunud sissemurdmisi käsitleva teavituskampaania konkreetsete sõnumite ega üldise tooniga, sest selles justkui süüdistatakse parlamendiliikmeid ja töötajaid, mitte ei anta praktilisi julgeolekualaseid soovitusi; ootab, et parlament kaaluks pikaajaliste meetmete võtmist varguste ärahoidmiseks, pakkudes muu hulgas välja parlamendi hoonetes eri tasandi juurdepääsuõigusega alade loomise, videovalvega kaetud ala laiendamise ning võtmehalduspoliitika lisameetmed, sh võimaluse paigaldada ustele elektroonilised lukud, võttes nõuetekohaselt arvesse, et tagada tuleb proportsionaalsus vajaminevate investeeringute ja varastatud esemete tegeliku väärtuse vahel ning arvestada tuleb ka privaatsuse säilitamisega;

77.

nõuab tungivalt, et piiratud liikumisvõimega ja puudega inimeste jaoks töötataks välja hoonest väljapääsemise strateegia hädaolukorras kasutamiseks;

78.

peab kiiduväärseks parlamendi hoonete turvalisuse parandamiseks võetud meetmeid, eriti väliste teenuseosutajate personali tausta kontrollimist ning üldiste turvateenuste institutsioonisiseseks muutmist Luxembourgis, mille juhatus kiitis heaks juba 2012. aastal, ent mida on mõjutanud uue Adenauer II hoone ehitustööd; rõhutab, et juhtumid, mil vägivallatsevad meeleavaldajad sisenevad liikmesriikides riigiasutustesse ja ähvardavad nende töötajaid ja liikmeid, tekitab muret, ning julgustab seetõttu turvalisuse ja ohutuse peadirektoraati hindama praeguseid ohutusmeetmeid ja andma soovitusi edasiste parenduste tegemiseks;

79.

toetab institutsioonidevahelist turvakoostööd, sealhulgas vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist, et käsitleda teemasid, nagu Belgias asuvates liidu institutsioonides töötavate väliste teenuseosutajate personali taustakontroll, institutsioonidevahelise töörühma loomine liikmesriikides asuvate Euroopa Parlamendi Büroode ja komisjoni esinduste turvameetmete ühtlustamiseks, liidu institutsioonide turvateenistuste käimasolev ühisanalüüs, et teha kindlaks ja kaardistada tõhustatud koostöö kõige sobivamad valdkonnad ning võimaliku koostöö ulatus, sealhulgas võimalus teatavaid teenuseid jagada, ning institutsioonidevahelise juurdepääsukaardi loomine;

80.

võtab rahuloluga teadmiseks, et alustatud on hankemenetlust sõidukite automaatse tuvastamise süsteemi kasutuselevõtuks kõikide parklate sisse- ja väljapääsude juures, ning võtab teadmiseks kolimise Adenaueri II hoonesse;

81.

tuletab siiski meelde, et üldsusele avatus on parlamendile iseloomulik ja tuleb hoida piisavat tasakaalu vajaliku turvalisustasemega;

Küberturvalisus ja IKT turvalisus

82.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadis (DG ITEC) 480 töötajat ja seal hallati 6 % parlamendi kogueelarvest;

83.

tuletab meelde 2017. aastal toimunud tõsise IT-intsidendiga ja sellest talitluspidevusele tuleneva mõjuga seotud konsulteerimist, mille viis läbi siseauditi talitus, mille tulemusel anti kolm soovitust, mille eesmärk oli kaitsta parlamendi IKT-taristut veelgi paremini ning millega täiendati elutähtsate ja oluliste infosüsteemide loetelu selgema ülesannete ja varade kaardistamise ning varade omavaheliste sõltuvussuhete dokumenteerimisega, käsitledes ühtlasi parlamendi Brüsseli arvutiruumi asukohaks olevate üüriruumide kõrgematasemelise sertifitseerimise vajadust;

84.

mõistab, kui tähtis on privilegeeritud juurdepääsuõigus hooldus- ja arendustöö jaoks; palub, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat näeks privilegeeritud kontode jaoks ette selged juurdepääsukontrolli reeglid ja vaataks läbi superkasutaja õiguste andmise;

85.

kiidab heaks uue andmekeskuse projekti käivitamise, mille eesmärk on asendada Huizingeni aegunud II tasandi andmekeskus IV tasandi keskusega, mis on IKT turvalisuse, vastupidavuse ja talitluspidevuse parandamiseks hädavajalik;

86.

toetab 2019. aastal parlamendis küberturvalisusega seotud ohtude leevendamiseks tehtud pingutusi, sh parlamendi küberturvalisuse raamistiku üksikasjalikku määratlemist ja avaldamist, küberjulgeoleku ohtude süsteemset hindamist uute tundlike rakenduste puhul ning iga-aastast internetiründe harjutust; nõuab riskide täiendavat tuvastamist ja minimeerimist ning riskipõhise juhtimise rakendamist; palub, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat parandaks oma taastesuutlikkust ning rakendaks küberintsidentidele reageerimise kava;

87.

rõhutab parlamendi kohustust hallata oma olulist infrastruktuuri ning tundlikke ja konfidentsiaalseid andmeid otse või vähemalt nende üle otsest kontrolli teostades; teeb oma administratsioonile ülesandeks seda kohustust täita;

88.

tuletab meelde vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara lisandväärust turvalisuse parandamisel, kuna see võimaldab parlamendil tuvastada ja parandada puudusi, säilitada kontrolli andmete üle, majutades seda oma serverites ja kavandades lahendusi vastavalt oma spetsifikatsioonile, mis võimaldab ühtlasi vältida müüjast sõltuvusse sattumist;

89.

tuletab meelde, et uute siserakenduste kasutuselevõtu kaalumisel eelistab parlament vabavaralisi ja avatud lähtekoodiga tarkvaralahendusi omandiõigusega kaitstud lahendustele; palub teatada IKT juhtorganitele olukordadest, mil ei valita avatud lähtekoodiga lahendusi;

90.

tunnistab infoturbe ja eraelu puutumatusega seotud olemuslikke riske, mis tulenevad sellest, kui parlamendiliikmed ja töötajad kasutavad tundlike andmete jagamiseks kolmandatest isikutest sõltuvaid lahendusi, ilma et parlament saaks kontrollida, kuidas andmeid käideldakse; palub parlamendil kooskõlas juhatuse poolt heaks kiidetud küberturvalisuse strateegiliste suunistega ja olukorra parandamiseks kaaluda seda, et majutada oma serverites omaenda avatud lähtekoodil põhinevaid ja turvalisi lahendusi virtuaalkoosolekute pidamise ja kiirsõnumite edastamise jaoks, nagu see on praegu põhimõtteliselt korraldatud liikmesriikide olulisemates institutsioonides, näiteks Prantsusmaa keskvalitsuses ja Saksamaa Bundeswehris;

91.

peab kiiduväärseks tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi püüdeid jagada oma küberturvalisuse alaseid eksperditeadmisi ja ressursse osaliselt ka liidu institutsioonide infoturbeintsidentidega tegelevas rühmas (CERT-EU);

Tehnoloogia, digitaliseerimine ja innovatsioon

92.

peab kiiduväärseks, et 2019. aastal sai valmis parlamendi uus finantsjuhtimissüsteem, mis võeti 2020. aastal kasutusele; peab iganenud riistvara murettekitavaks probleemiks ning nõuab IT-varustuse jätkuvat uuendamist, st iganenud riistvara asendamist ja strateegiliste projektide edasiarendamist e-parlamendi ehk parlamendiliikmetele ja töötajatele mõeldud mobiilse keskkonna osas;

93.

juhib tähelepanu asjaolule, et parlamendi töötajate palgaastme muutumine ei kajastu süsteemides automaatselt, vaid see tuleb personalihaldussüsteemi sisestada käsitsi; peab murettekitavaks, et palgaandmete mitteautomaatse haldamise tõttu võidakse vale info põhjal teha alusetuid makseid; nõuab tungivalt, et parlamendi teenistused töötaksid koos teiste liidu institutsioonidega välja jätkusuutliku töötajate palgaastmete haldamise süsteemi

94.

peab kiiduväärseks finantsprotsesside pühendunud digiteerimist, sh uue finantsjuhtimis- ja raamatupidamissüsteemi sujuvat ja edukat kasutuselevõttu ja kasutamist alates 2019. aasta novembrist kõikide eelarve täitmisega seotud tehingute puhul, strateegia „Blue-Chip hubs for administrative services“ vastuvõtmist klienditeeninduse täiustamiseks ja haldustõhususe suurendamiseks ning juhatuse 17. juuni 2019. aasta otsust alustada kohalolijate kesknimekirja automatiseerimisega ja e-portaali funktsioonide laiendamisega, et see kujuneks parlamendiliikmete jaoks nende rahaliste ja sotsiaalsete õiguste haldamisel tõeliselt ainsaks digitaalseks kontaktpunktiks;

95.

nõuab parlamendi teenistuste tegevusüksuste vahelise IT-alaste küsimuste tuvastus- ja jälgimissüsteemi parandamist, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust; rõhutab, et parlamendiliikmetele ja nende büroodele osutatava kohapealse toega lahendatakse sageli IT-ga seotud probleemid kiiremini ja tõhusamalt kui telefonitoe abil;

96.

nõuab asjakohaste turvameetmete võtmise tagamist parlamendi pilvelahenduste, sealhulgas institutsiooni suveräänsust võimaldavate lahenduste rakendamiseks; nõuab, et see tuleks saavutada nii, et tagatakse omandiõigus andmete üle, andmete lokaliseerimine liidu territooriumil, müüjast sõltuvusse sattumise puudumine ja mitme tarnijaga lähenemisviis, mis võimaldab töökoormuse ja andmete sujuvat liigutamist hübriidpilve eri kihtide vahel (kohapeal, era- ja avalikus pilves), kuid ka pilveteenuse pakkujate vahel, vastavalt vajadusele ja mitte ainult pilveteenustest väljumise etapis, et saavutada suurem paindlikkus ja rohkem andmekasutuse võimalusi, nagu IKT innovatsioonistrateegia töörühm kokku leppis ja nii nagu juhatus eelmisel aastal kinnitas;

97.

tuletab meelde, et parlamendi asepresidendid on väljendanud pilveteenuste põhimõtteid puudutavaid olulisi poliitiliselt olulisi nõudeid, mille kohaselt tuleb kõige kõrgemal tasandil teha otsus selle kohta, millised andmekategooriad võivad pilve minna ja millised mitte, kuidas määratletakse suveräänse pilve mõiste ja kuidas valitakse tarnijad, ja seda tuleb arvestada, kui juhatus kinnitab pilveteenuste tegevuspõhimõtted enne ühegi pilveteenuse pakkujaga lepingu sõlmimist;

98.

nõuab, et tagataks parlamendiliikmete ja assistentide õigus kasutada tasuta ja avatud lähtekoodiga kontoritarkvara;

99.

tuletab meelde vajadust kasutajasõbralikuma, süstemaatilisema ja kooskõlastatuma lähenemisviisi järele avalikku huvi pakkuvate andmete loomiseks ja teisendamiseks avatud, masinloetavas vormingus, mis on kasutajate jaoks hõlpsasti kättesaadav ja korduvkasutatav; kordab, kui oluline on, et parlamendil oleks oma avatud andmete poliitika; palub asjaomastel talitustel esitada projekt juhatusele heakskiitmiseks;

100.

tuletab meelde, et pilveandmetöötluse strateegia üldpõhimõte on teabe turvalisuse tagamine ja andmete kaitsmine, mis eeldab andmete liigitamist andmekaitse ja turbehinnangute põhjal; palub juhatusel kiita pärast asjaomaste talituste koostatud riskianalüüsi kaalumist heaks andmekategooriad ja rakendused, mida võib hoida pilves, ja need, mida tuleks säilitada ainult parlamendis;

101.

tuletab meelde, et tuleb tagada pilveteenuste pakkujatest sõltuvusse sattumise vältimine ja saavutada kõrgem turvalisus, kasutades võimaluse korral avatud lähtekoodiga tarkvara ja avatud standardeid;

102.

palub oma administratsioonil luua parlamendi veebisaidil ruum, kus oleksid kättesaadavad andmed iga parlamendiliikme poolt täiskogu istungil antud häälte kohta ning kus oleks nähtav ja võrreldav häälte jagunemine fraktsioonide ja parlamendiliikmete kodakondsuse kaupa; kutsub asjaomaseid talitusi üles uurima, kas oleks võimalik näidata vabatahtlike parlamendiliikmete kõige viimaseid komisjonis ja täiskogu istungil alla kirjutatud muudatusettepanekuid nende isiklikul veebilehel parlamendi veebisaidil, ja testida seda;

103.

väljendab heameelt strateegia „Digital Workplace4MEP“ üle, mis lahendab liikuvuse ja tõhususega seotud küsimused; on seisukohal, et kvaliteetsete hübriidseadmete kasutuselevõtt aitab saavutada keskkonnajuhtimise eesmärgi vähendada paberitarbimist 2024. aastaks 50 %; eeldab, et see toob kaasa arvestatava kokkuhoiu, sest teist tüüpi seadmed kõrvaldatakse järk-järgult kasutusest;

104.

juhib tähelepanu neljale olulisele parlamendiga seotud Euroopa Andmekaitseinspektori tehtud uurimisele, nimelt NationBuilderi kasutamine isikuandmete töötlemiseks Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistega seotud tegevuse raames, nõuetele vastava isikuandmete kaitse poliitika avaldamata jätmine veebisaidil seekordlähenvalima.eu Euroopa Andmekaitseinspektori määratud tähtajaks, kehatemperatuuri mõõtmine ja testiaegade broneerimise veebisait COVID-19 kriisi kontekstis; märgib seda, et kahel esimesel juhul tegutses parlament kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori soovitustega; tuletab meelde eespool nimetatud parlamendi andmekaitseraamistikku esialgset läbivaatamist; kutsub parlamendi administratsiooni asjaomaseid teenistusi üles nimetatud uurimistest tuleviku tarbeks õppust võtma;

105.

märgib, et parlamendi hoonetes Brüsselis pakutav WiFi ei ole sageli usaldusväärne ega võimalda korraldada takistusteta virtuaalseid videokoosolekuid; palub parlamendil täiustada praegust süsteemi sedavõrd, et parlamendis oleks võimalik täiel määral kasutada kaugtööd;

106.

tunneb heameelt kahe Euroopa projekti – Red Flags ja Digiwhist – üle, mis kasutavad korruptsiooni vähendamiseks suurandmete tehnoloogiat, ja julgustab kasutama digitaliseerimise raames kujunemisjärgus tehnoloogiaid;

Juurdepääs hangetele

107.

tunneb heameelt selle üle, et parlamendis paraneb kasutajate juurdepääs hangetele; püüab veelgi tugevdada digitaliseerimisprotsessi, tuues välja üldised korduma kippuvad küsimused hankemenetluste kohta ja tagades kasutajasõbraliku juurdepääsu;

108.

võtab teadmiseks, et praegu kasutatav e-hangete instrument TED on avalike hangete digitaliseerimisprotsessi osa, kuid rõhutab samas, et vaja on mitmekeelset, õigeaegselt ajakohastatavat küsimuste ja vastuste jagu;

Kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutamine avalikes hangetes

109.

kordab parlamendi võetud kohustust jätkata avalike hangete digitaliseerimist, et hõlbustada juurdepääsu avalikele hangetele ja edendada digitaalset tehnilist innovatsiooni; märgib, et pilvemudeli heakskiitmine tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadis näitab, kui oluline on alustada kujunemisjärgus tehnoloogiate potentsiaali uurimist avalike hangete puhul;

110.

märgib, et avalik sektor soetas kaupu ja teenuseid hinnanguliselt 2 triljoni euro eest, mis moodustab 13,3 % SKPst (7); märgib, et 2020. aastal ajakohastatud uuring näitas, kuidas uued tehnoloogiad, näiteks plokiahel, suurandmed, tehisintellekt, asjade internet ja 3D-printimine, on kasutusel eri ülesannete täitmiseks: tehisintellekt ja masinõpe on suutelised prognoosima tulevast nõudlust ja liigitama hankekulutusi ning Chatboti skaneerimine aitab vastata kasutajate küsimustele; märgib ka seda, et plokiahelat kasutatakse avalike hangete eri etappide läbipaistvuse tagamiseks ning kõigi lepingute, protsesside, maksete ja ühtse jagatud andmeallika digitaalse salvestamise tagamiseks; märgib, et 3D-printimisega tagatakse erinevate osade otsetootmine (8); juhib tähelepanu asjaolule, et kujunemisjärgus tehnoloogiate kohaldamisega avalike hangete korraldamisel toetatakse lõpptulemusena avalike hangete protsessi väga vajalikku digitaliseerimist;

Läbipaistvus

111.

märgib tõsise murega, et läbipaistvusregistri viimaste aastate aastaaruannete järgi ei ole ligi pooled kõigist registrisse tehtud kannetest õiged; kardab, et register ei ole võimeline täitma oma eesmärki tagada huvide esindajate tegevuse suurem läbipaistvus, kui pooled registrikannetest annavad puudulikku või ebaõiget teavet; nõuab tungivalt, et parlament ja komisjon tegeleksid ebaõigete kannete suure osakaalu probleemiga ja suurendaksid vähemalt ajutiselt läbipaistvusregistri sekretariaadi töötajate arvu, et kõiki kirjeid süstemaatiliselt skaneerida, kontrollida nende õigsust ja täielikkust ja tagada see, et ainult õiged kanded sisestatakse registrisse;

112.

tuletab meelde, et käitumisjuhendi artiklis 4 sätestatakse seoses majanduslike huvide ja huvide konfliktidega, et parlamendiliikmete majanduslike huvide deklaratsioonides esitatakse teave selgelt; peab kahetsusväärseks juhtumeid, kus parlamendivälise tasustatud või tasustamata tegevuse deklaratsioonides ei esitata piisavalt üksikasju, mis seab kahtluse alla, kas sellise tegevuse puhul on võimalik kindlaks teha võimalik huvide konflikt parlamendi tegevusega; märgib, et juhul, kui on alust arvata, et esitatud teave on aegunud, siis võib president vajaduse korral nõuda parlamendiliikmelt deklaratsiooni parandamist kümne päeva jooksul; palub juhatusel vaadata deklaratsioonide vorm läbi; julgustab sellega seoses konsulteerima liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega, et vahetada parimaid tavasid;

Värbamine

113.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli personali peadirektoraadis (DG PERS) 459 töötajat ja seal hallati 48 % parlamendi kogueelarvest;

114.

märgib, et 2019. aasta valimiste tulemusel kasvas uute parlamendiliikmete osakaal parlamendi üheksanda koosseisu liikmete seas 61 %-ni; rõhutab, et endiste parlamendiliikmete arvu suurenemisega seoses peaksid peasekretär ja juhatus kehtestama nn pöördukse efekti reguleerimiseks ranged reeglid, nõudes endistelt parlamendiliikmetelt parlamendi teavitamist oma mandaadijärgsest tegevusest ja töisest tegevusest vähemalt selle aja jooksul, mil endised parlamendiliikmed saavad ametiaja lõpuga seotud üleminekutoetust; nõuab sõltumatut hindamist selle kohta, kas selline tegevus tekitab huvide konflikti;

115.

on veendunud, et parlamendi kui tööandja atraktiivsus on institutsiooni edukaks toimimiseks väga oluline; peab äärmiselt murettekitavaks, et teatud riikidest on väga raske töötajaid värvata ning problemaatiline on ka teatud ülesannete institutsioonisiseseks muutmine; peab kahetsusväärseks, et parlament sõltub nii suurel määral välisekspertidest; märgib, et personali peadirektoraat on käivitanud tippspetsialistide leidmise ja hoidmise projekti, mille eesmärk on täiustada parlamendi tööpõhimõtteid nii, et see veenaks andekaid inimesi parlamenti tööle tulema ja jääma, ning aidata välja töötada parlamendi pikaajaline strateegiline visioon tuleviku töökohtadest; palub, et peasekretär teeks kõik endast oleneva, et saavutada parlamendi töötajaskonnas mitmekesisus ja tasakaalustatud geograafiline esindatus (arvesse tuleks võtta igast liikmesriigist pärit töötajate proportsionaalset arvu, sh juhtivatel ametikohtade), ning uuriks kõiki võimalusi parlamendi kui tööandja konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamiseks;

116.

peab parlamendi töötajate vähest mitmekesisust murettekitavaks; kutsub peasekretäri üles seadma mitmekesisuse suurendamine prioriteediks; võtab teadmiseks, et IT- ja finantsspetsialistide ning madalama palgaastmega töötajate värbamine Luxembourgis (eriti AST-SC kategoorias) on osutunud problemaatiliseks; rõhutab, et selle struktuurse probleemi lahendamiseks on vaja võtta kasutusele paranduskoefitsient, mis arvestab selle töökohaga kaasnevaid suuremat elukallidust, ja võtta töötajaid tööle kõrgematele palgaastmetele, ning kordab sellega seoses oma 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames komisjonile esitatud nõudmist; rõhutab, et kontrollikoja poolt peasekretärile esitatud esialgse faktilise analüüsi kohaselt ei sobi Euroopa Personalivaliku Ameti valikumenetlused väikesemahuliste sihipäraste konkursside jaoks, mis vastavad praegu liidu institutsioonide värbamisvajadustele kõige paremini; märgib rahuloluga, et parlament on aktiivselt osalenud institutsioonidevahelistes pingutustes, mille eesmärk on vaadata läbi Euroopa Personalivaliku Ameti valikumenetluste korraldamine; nõuab, et spetsialistide konkursside jaoks töötataks välja uus raamistik ning et valikuprotsessi regulaarseks läbivaatamiseks töötataks välja uus mehhanism; palub, et peasekretär lubaks korraldada spetsialistide valikumenetlusi vajaduse korral institutsioonisiseselt;

117.

peab ka äärmiselt murettekitavaks asjaolu, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil on väga raske värvata piisaval hulgal kõrge kvalifikatsiooniga eksperte, kellel oleksid spetsiifiline profiil, teadmised ja kogemused; palub parlamendil tagada nende tähelepanekute nõuetekohane edastamine Euroopa Personalivaliku Ametile, et liidu institutsioonide spetsiifiliste vajadustega paremini tegeletaks, eriti mis puutub küberturvalisuse, pilvandmetöötluse ja tehisintellekti küsimusi tundvatesse IKT ekspertidesse parlamendis; taunib liigset väliskonsultantide kasutamist parlamendis ning rõhutab, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat peab oma väliskonsultantide lepinguliste töötajatega asendamise strateegiat edasi arendama, et parlamendi turvariske minimeerida;

118.

tuletab meelde, kui oluline on, et parlamendi töötajaskond oleks geograafiliselt tasakaalustatud; märgib, et arvestades liikmesriigist pärit töötajate arvu ja sellest riigist valitud parlamendiliikmete arvu suhet, puudub vanemates ja uuemates liikmesriikides üle- või alaesindatus; märgib, et viis kõige kõrgema töötajate suhtarvuga riiki on Belgia, Leedu, Eesti, Sloveenia ja Malta, ning viis kõige madalama suhtarvuga riiki on Poola, Saksamaa, Austria, Madalmaad ja Küpros; toonitab, et seitsme liikmesriigi hulka, kelle juhtivatel ametikohtadel olevate esindajate on arv on parlamendiliikmete arvuga võrreldes kõige kõrgem, kuuluvad praegu ka Sloveenia ja Leedu; palub parlamendil tagada, et töötajate värbamine ja edutamine kõigil tasanditel toimuks nende võimete, tulemuslikkuse ja kohusetunde alusel, ilma et kedagi rahvuse alusel diskrimineeritaks; nõuab lisapingutuste tegemist selleks, et parlamendis töötamine oleks võrdselt atraktiivne kõikide liikmesriikide kodanikele;

119.

väljendab heameelt selle üle, et parlamendi personalipoliitikas pööratakse suurt tähelepanu võrdsete võimaluste edendamisele, lihtsustatakse puuetega inimeste töölevõtmist ja tugevdatakse nende lõimimist; on rahul, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamine jätkub konkreetsete meetmete kaudu ning juhatus kiitis 13. jaanuaril 2020 heaks kõrgema juhtkonna ja keskastme juhtide ametikohtade täitmist puudutavad soolise tasakaalu eesmärgid, mis tuleb parlamendi peasekretariaadis täita 2024. aastaks ja mille kohaselt peavad 50 % osakonnajuhatajatest ja direktoritest olema tulevikus naised ja peadirektorite osas peab see suhtarv olema 40 %; rõhutab, et juhatus peab võtma suuremaid kohustusi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, seades ambitsioonikamad sihid, mis tuleb ellu viia aastaks 2022: 50 % osakonnajuhatajatest ja direktoritest ning 50 % peadirektoritest peavad olema naised; kutsub juhatust üles sõnastama ambitsioonikad eesmärgid ka madalama astme juhtkonna ametikohtade osas;

120.

tuletab meelde, et oluline on kuulata ära töötajate esindajad, kui juhatus arutab üldisi personalipoliitikat mõjutavaid küsimusi, ning palub taas peasekretäri, et ta võtaks asjakohaseid meetmeid selle olulise põhimõtte järgimiseks; kordab oma nõudmist peasekretärile, et ta astuks täiendavaid samme läbipaistvuse ja õigluse tagamiseks kõrgema juhtkonna ametissenimetamise menetluste ajal; nõuab parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis soovitatud meetmete täielikku rakendamist, eriti seda, et töötajate esindusorganite ametnikud osaleksid parlamendi kõrgema juhtkonna valikukomisjonides; nõuab ka järjepidevuse tagamist kõrgema juhtkonna vabadest ametikohtadest teada andmisel institutsioonist väljaspool ja hoolsust nende ametikohtade väljakuulutamisel, kui need vabanevad;

121.

tuletab meelde Euroopa Ombudsmani järeldusi ja soovitusi liidetud juhtumites 488/2018/KR ja 514/2018/K ning kutsub peasekretäri üles veelgi parandama kõrgete ametnike ametisse nimetamise menetlusi, et saavutada suurem läbipaistvus ja võrdsus; palub parlamendi administratsioonil esitada igal aastal aruanne kõrgete ametnike ametisse nimetamise kohta;

Töötajad ning parlamendiliikmete registreeritud ja kohalikud assistendid

122.

juhib tähelepanu eesmärgile vähendada töötajate arvu 6 % võrra, mistõttu parlament pidi 2019. aastal kaotama oma ametikohtade loetelust 59 ametikohta; võtab teadmiseks, et samal ajal on lepinguliste töötajate arv kasvanud; hoiatab tõsiste tagajärgede eest, mida iga eelarvekärbe halduskulude osas või töötajate arvu vähendamine võivad avaldada Euroopa Liidu avaliku teenistuse tulevikule ja liidu poliitika elluviimisele; peab eriti murettekitavaks, et personalieeskirjade 2014. aasta reformist tulenev töökohtade arvu märkimisväärne kärpimine avaldab kahjulikku mõju parlamendi töö tulemuslikkusele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, kuid silmas tuleb ka pidada vajadust tagada vastutustundlik eelarve haldamine ja vajaduse korral kokkuhoid; võtab teatavaks, et teatavate parlamendikomisjonide töö ja vastutus on suurenenud, kuna nad vastutavad nüüd ELi taasterahastu „NextGenerationEU“ 750 miljardi euro suuruste rahaliste vahendite järelevalve eest ning koos mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 küünib rahaliste vahendite summa 1,8 triljoni euroni; on mures halduspersonali suutlikkuse vähesuse pärast asjaomastes sekretariaatides; nõuab personaliolukorra ümberhindamist;

123.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda leidis, et liidu institutsioonid on vähendanud ametnike (st alaliste ja ajutiste töötajate) ametikohtade arvu, suurendades samal ajal järk-järgult lepinguliste töötajate arvu (kasv on olnud 121 % aastatel 2012–2018 ja see suund jätkus 2019. aastal), mille tulemusel on lepinguliste töötajate osakaal kogu tööjõus märkimisväärselt suurenenud; kahetseb sügavalt lepinguliste töötajate karjäärivõimaluste puudumist parlamendi administratsioonis; palub peasekretäril hinnata riske, mis on seotud lepinguliste töötajate arvu suurenemisega, sealhulgas ohtu, et parlamendis luuakse kahetasandiline personalistruktuur; nõuab, et põhilisi alalisi ametikohti ja ülesandeid täidaksid alalised töötajad; võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes liidu 2019. aasta eelarve täitmise kohta ei uuritud, kas need asendused on tulenenud Strasbourgis või Luxembourgis asuvate töötajate liikumisest Brüsselisse; kutsub parlamendi personaliosakonda üles jagama teavet personali ümberpaigutamise kohta parlamendi kolmes töökohas alates aastast 2012 kas iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames või jagades asjakohast teavet kontrollikojaga, nii et see sisalduks järgmistes eelarve täitmist käsitlevates aastaaruannetes;

124.

rõhutab asjaolu, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide lepingute lõpetamise praegused reeglid ei näe ette lepingu lõpetamise võimalust vastastikusel kokkuleppel, mis võimaldaks tunnustada parlamendiliikmete ja assistentide erisuhet, kus mõlemad pooled saavad tunnistada, et vastastikust usaldust enam ei ole, ning kasutada ühist lahendust parlamendiliikmete registreeritud assistentide sotsiaalõigusi kahjustamata; märgib, et seda küsimust on rõhutatud mitmes parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis, ja loodab, et meetmed võetakse võimalikult kiiresti vastu;

125.

märgib, et liidu institutsioonides vähem kui 10 aastat töötanud inimesed ei saa liidu pensioni taotleda, vaid peavad oma sissemaksed üle kandma teise fondi, mis vastab parlamendi reeglitele fondi tüübi ja väljamaksete alustamise vanuse kohta; märgib, et paljud Ühendkuningriigist pärit registreeritud assistendid ei ole saanud kanda sissemakseid üle teatavatesse Ühendkuningriigi pensionifondidesse, mis parlamendi hinnangul ei vasta seatud nõuetele; palub peasekretäril seda küsimust kiiresti uurida, et tagada see, et kõikidel töötajatel oleks oma sissemaksetele juurdepääs;

126.

tuletab meelde, et parlament on nõudnud selliste liidu õigusaktide vastuvõtmist, mis annaksid töötajale õiguse lülitada end tööst digitaalselt välja, ilma et see tooks kaasa negatiivseid tagajärgi; palub parlamendil seda põhimõtet edendada ja ka parlamendi suhtes kohaldada;

127.

on sügavalt mures pikaajalisel haiguspuhkusel olevate töötajate arvu pärast, kusjuures mõned neist juhtumitest võivad olla tingitud kurnatusest või halvast töö- ja eraelu tasakaalust; palub administratsioonil ja fraktsioonide juhtkonnal toimida asjaomaste töötajate suhtes ennetavalt, hinnata hoolikalt töötajate töökoormust ja tagada ülesannete tasakaalustatud jagunemine; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on mõistlik töögraafik ja koosolekute väljaspool tööaega korraldamisest hoidumine, kuna see ei võimaldaks parlamendiliikmetel ja töötajatel säilitada töö ja eraelu vahelist tasakaalu, võttes seejuures arvesse parlamendi koosolekute ajakava; peab kiiduväärseks 2018. aastal käivitatud kampaaniat „Mind Matters“, mille eesmärk on suurendada teadlikkust vaimse tervisega seotud küsimustest ning võidelda sellega seotud häbimärgistamise vastu; nõuab tungivalt, et parlamendi administratsioon ja fraktsioonide juhtkonnad viiksid läbi psühholoogilise riski hindamise, et selgitada välja töökeskkonnas esinev psühholoogiline risk, ning koostaksid nende kõrvaldamiseks või nende kahjuliku mõju leevendamiseks sihipärased tegevuskavad; nõuab kohaldatavate eeskirjade ümberhindamist, et kiirendada pikaajalisel haiguspuhkusel viibijate asemele asendajate palkamist;

128.

rõhutab tungivat vajadust muuta juhatuse otsust, millega määratakse kindlaks komisjonide kategooriad õigusloomealase töökoormuse alusel, et arvesse saaks võetud ka komisjonide eelarvega seotud töö; märgib, et praegusel olukorral on eriti negatiivne mõju parlamendi eelarvekontrollikomisjonile, mis kannatab juba kroonilise personalinappuse all ja millel on suur töökoormus eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõttu, kuid mille õigusloomealane töökoormus on väike; palub taas parlamendi administratsioonil leida kiiremas korras olukorra parandamiseks lahendused;

129.

palub peasekretäril leida lahendus asjaolule, et registreeritud assistentide palgad võib kanda üksnes Belgia pangakontodele, mis on vastuolus ühtse raha- ja makseliidu ideega;

130.

peab kiiduväärseks töö- ja eraelu paremat tasakaalu toetavate meetmete väljatöötamist, sh parlamendi töötajatele pakutavate kaugtöövõimaluste laiendamist ja tööheaolu edendavaid meetmeid; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et parlamendi ruumides füüsiliselt kohal viibimisel on oma eelised; rõhutab kaugtöö korraldamise ja internetihääletamise panust parlamendi CO2 jalajälje ulatuslikumasse vähendamisse; rõhutab vajadust, et parlamendi töötajatele ja parlamendiliikmetele oleks antud võimalus jätkata nii nn hübriidkoosolekute pidamist kui ka internetihääletuste läbiviimist; kutsub juhatust üles jätkama mehhanismide pakkumist sellise korra hõlbustamiseks tulevikus;

131.

toetab soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse tegevuskava 2014–2019 meetmete jätkuvat elluviimist; rõhutab parema soolise tasakaalu tähtsust kõigil tasanditel, sealhulgas peadirektorite tasandil; toetab ka juhatuses 3. aprillil 2019 vastu võetud dokumendis „Diversities other than gender in the Parliament’s Secretariat – state of play and roadmap“ (Muu kui sooline mitmekesisus parlamendi sekretariaadis – hetkeolukord ja tegevuskava) sisalduvaid meetmeid; rõõmustab eelkõige selle üle, et 2020. aastal loodi parlamendis kaks kontaktpunkti, üks LGBTI+ ja teine rassilise diskrimineerimise küsimustega seoses, mida mõlemat haldab personali peadirektoraadi võrdsuse, kaasamise ja mitmekesisuse üksus;

132.

tuletab meelde Euroopa Ombudsmani leide ja soovitusi (9); taunib Parlamendi praegust puhkusepoliitikat, mille tulemusel anti ühele kaksikute isale vaid 10 päeva eripuhkust, kuna tema ja laste vahel puudub emaside; peab hämmastavaks erinevuseks seda, et tema abikaasale (mehele) anti komisjonist 20 nädalat erakorralist eripuhkust; võtab teadmiseks Parlamendi administratsiooni kirjaliku vastuse, milles märgitakse, et Parlamendi teenistused töötavad välja uusi eeskirju; nõuab, et Parlamendi administratsioon viiks oma eripuhkuste poliitika kooskõlla komisjoni poliitikaga, mis vastab lapse parimatele huvidele;

133.

tunneb heameelt parlamendi kahe positiivse tegevuskava üle, mille raames on viimase kahe aasta jooksul tööle võetud 12 puudega lepingulist töötajat ja praktikale on tulnud kaks puudega praktikanti;

134.

toetab 2019. aastal alustatud teadlikkuse tõstmise kampaaniat, mille eesmärk on nulltolerantsi saavutamine töökohal toimuva ahistamise suhtes; märgib, et parlamendis kehtib kõigil tasanditel, sh parlamendiliikmete, töötajate ja registreeritud assistentide puhul, töökohal toimuva ahistamise suhtes täielik nulltolerantsi poliitika; märgib, et pärast 2019. aasta valimisi pidid kõik parlamendiliikmed allkirjastama deklaratsiooni, millega nad kohustusid täitma 2019. aasta jaanuaris parlamendi kodukorrale lisatud Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhendit; peab siiski kahetsusväärseks, et 2019. aastal avati kümme uut ahistamisjuhtumit, millest neli olid seotud seksuaalse ahistamisega; tunneb heameelt selle üle, et parlament pakub parlamendiliikmetele vabatahtlikku koolitust väärikuse ja austuse kohta töökohal, et olla teistele eeskujuks; kahetseb sellega seoses sügavalt, et juhatus on keeldunud mitmel korral rakendamast täiskogu tahet (10) korraldada kõigile töötajatele ja parlamendiliikmetele kohustuslikult ahistamisvastaseid koolitusi; nõuab tungivalt, et juhatus täidaks selle nõude viivitamata;

135.

on arvamusel, et parlament peaks pakkuma imetavatele emadele töökohal põhilisi mugavusi, eelkõige aega ja privaatset ruumi, mis ei ole tualettruum;

136.

peab kahetsusväärseks, et 2019. aastal oli Euroopa Pettustevastases Ametis pooleli 38 parlamendiga seotud uurimist, mille teemad ulatusid parlamendiliikmete hüvitiste nõuetekohasest kasutamisest ja töötajate käitumisest kuni Euroopa tasandi poliitiliste struktuuride rahastamiseni; juhib tähelepanu asjaolule, et 2019. aastal lõpetati 14 juhtumi käsitlemine; väljendab suurt muret juhtumite suure arvu pärast; palub parlamendi teenistustel korraldada need juhtumid võimalikuks teinud finants-, õigus-, eetika- ja usaldusväärsusega seotud riskide põhjalik analüüs ning teha ettepanek ennetusmeetmete võtmiseks, et sellised juhtumid ei korduks;

137.

märgib, et parlamendis ei registreeritud 2019. aastal ühtegi rikkumisest teatamise juhtumit; kutsub parlamenti üles kohandama personalieeskirjades sisalduvad sisemised reeglid täielikult vastavaks hiljuti vastu võetud direktiiviga (EL) 2019/1937 (11), mis puudutab ka põhjalikke reegleid ja turvalisi menetlusi turvaliste aruandluskanalite sisseseadmise abil; on arvamusel, et rikkumisest teatajate kaitse on demokraatia lahutamatu osa ning ebaseadusliku tegevuse ja väärtegude ennetamisel ja tõkestamisel väga oluline; tuletab meelde, et ka registreeritud assistendid on oma töölepingu tõttu haavatavas seisundis; märgib ühtlasi, et rikkumisest teatajad väärivad ahistamise ohvritega sarnast nõuetekohast kaitset ning see peaks hõlmama ka rikkumisest teatajate kaitsega tegeleva nõuandekomitee loomist; palub peasekretäril tagada, et rikkumisest teatajatena tegutsevatele registreeritud assistentidele parlamendi poolt pakutav kaitse oleks samaväärne ahistamise ohvriks langenud registreeritud assistentidele pakutava kaitsega; nõuab, et parlament suurendaks võimaluse korral parlamendi töötajate teadlikkust rikkumisest teatajate kaitsest ja nende personalieeskirjadest tulenevast kohustusest teatada ebaseaduslikust tegevusest või haldusomavolist, ning palub parlamendil kaaluda sellega seoses kohustusliku koolituse korraldamist; kordab oma nõudmist korraldada sellega seoses teavituskampaaniaid;

138.

kordab üleskutset, et parlamendi administratsioon pakuks järgmise parlamendi koosseisu ametiajal eelkõige uutele registreeritud assistentidele võimalikult varakult kohustuslikke koolituskursusi ja trükiseid, eelkõige majandus- ja haldusalaste küsimuste kohta (lähetuskorraldused, arstlikud läbivaatused, akrediteerimine, parkimiskleebised, külastusrühmad, näitused jne), et hoida ära süsteemseid vigu, mis takistavad registreeritud assistente puudutavate haldusmenetluste sujuvat läbiviimist; rõhutab sellega seoses parlamendikomisjonide tööga seonduva tehnilise väljaõppe vajalikkust ning võimalust osaleda keelekursustel väljaspool tööaega;

139.

väljendab suurt muret töötingimuste pärast, mis on seotud kahe kontsessioonilepinguga, mille parlament on sõlminud, nimelt koristus- ja toitlustusteenuste väljastpoolt sisseostmiseks; tunneb muret ajutiste teenistujate ja ajutiste töötajate ulatuslikuma kasutamise pärast ning selle mõju pärast nii nende töötingimustele kui ka osutatavate teenuste kvaliteedile; kordab varasematel aastatel infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadile esitatud üleskutset korraldada asjaomaste töötajate töötingimusi käsitlev sõltumatu rahulolu-uuring; kutsub administratsiooni üles hindama parlamendi avalike hangete poliitikat, et tagada alltöövõtu korras töötavate isikute töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus; palub peasekretäril käivitada kiiresti uuringu, milles analüüsitakse, millised eelised võivad kaasneda kõnealuste teenuste institutsioonisiseseks muutmisega nii institutsiooni enda kui ka töötajate tööõiguste jaoks, ning esitada see pärast valmimist nii eelarvekomisjonile kui ka Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile;

140.

peab kiiduväärseks, et parlamendi iseteenindussööklas hakati pakkuma suuremat ja keskkonnasõbralikumat toiduvalikut ning suuremas mahus taimetoitlastele ja veganitele mõeldud tooteid; märgib, et Brüsseli, Strasbourgi ja Luxembourgi peamistesse toitlustuskohtadesse paigutati klientide rahulolu uurimiseks terminalid („Happy or Not“ terminalid), mille eesmärk on teha kindlaks muutmist ja parandamist vajavad söögikohad; märgib, et need terminalid on näidanud Kohli ja Martensi hoonete toitlustusteenuste pidevat ja kindlat paranemist, ent Spinelli ja Paul-Henri Spaaki hoonetes ei olda teenustega nii rahul; nõuab muudatuste tegemist, et vastata klientide vajadustele; märgib, et mittetaimetoitlaste eined maksavad sageli rohkem kui taimetoitlaste eined; nõuab, et kõikides sööklates oleks leti kõrval piisavalt nähtaval allergeenisisaldust näitavad menüüd ja et igas sööklas pakutaks üht gluteenivaba sööki päevas;

141.

rõhutab asjaolu, et COVID-19 kriis on nõudnud selliste otsuste tegemist, millel on otsene mõju parlamendi personalile, sealhulgas alltöövõtjatele ja vabakutselistele töötajatele; juhib sellega seoses muu hulgas tähelepanu otsusele sulgeda Euroopa Ajaloo Maja, Euroopa Elamuskeskused ja Euroopa Liidu bürood ning vabakutseliste tõlkide ning puhastus- ja toitlustustöötajate olukorra muutumisele; tunnistab, et praeguses COVID-19 levikuga seotud olukorras peavad institutsioonid, sealhulgas parlament, tegema otsuseid kiiresti ja bürokraatiavabalt, et vältida viiruse edasist levikut ja hoida oma töötajad tervena; kutsub parlamenti üles järgima iga otsuse puhul oma sotsiaalseid kohustusi, et vältida sissetulekute muutumist või seda kompenseerida, ning hoida kõigi vahenditega ära Euroopa Parlamendi hoonetes töötavate isikute vallandamine koroonaviiruse tõttu;

142.

taunib kontserni COMPASS otsust vallandada 2021. aasta jaanuariks 80 toitlustusteenust pakkunud töötajat; tunneb heameelt kontserniga COMPASS peetud läbirääkimiste üle, millega vähendati vallandatavate töötajate arvu 49-le, kuid väljendab sügavat rahulolematust sellega, et töötajad siiski vallandatakse; märgib, et vallandatud töötajaid teavitati vahetult enne 2020. aasta jõule ja keset pandeemiat; rõhutab, et osa vallandatud töötajatest olid parlamendi hoonetes töötanud aastakümneid; tuletab meelde parlamendi korduvaid üleskutseid kogu liidus asuvatele ettevõtetele säilitada pandeemia ajal töötajate töökohad; kutsub Euroopa Parlamendi asjaomaseid üksuseid üles uurima kõiki võimalikke alternatiivseid lahendusi, mis tagaksid kõigi sööklatöötajate tööhõive, ning palub parlamendi administratsioonil leida lahendused sotsiaaldialoogi raames; palub juhatusel vaadata üle parlamendi allhankepoliitika; nõuab tungivalt, et peasekretär vastaks viivitamata 355 parlamendiliikme poolt allkirjastatud kirjale vallandamiste kohta; nõuab parlamendi avalike hangete poliitika hindamist, et teha kõigi alltöövõtu korras teenuseosutajate töötingimused läbipaistvamaks ja prognoositavamaks; palub parlamendil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle hindamise tulemustest aru;

143.

rõhutab, et igapäevased solidaarsuseined ja muud juhatuse poolt otsustatud solidaarsusmeetmed, mida Euroopa Parlament rakendab, on vähendanud tema toitlustusettevõtetele ja nende töötajatele avalduvat rahalist, majanduslikku ja sotsiaalset mõju; märgib, et Euroopa Parlament püüab säilitada võimalikult palju töökohti, kui see on mõistlik tööhõive seisukohast ja põhjendatud ka seoses Euroopa Parlamendi eelarve kasutamisega;

144.

võtab teadmiseks lahendused, mis leiti registreeritud assistentide jaoks, kes töötasid katkestusteta parlamendi kahel järjestikusel ametiajal, kuid kellel jäi kuni kaks kuud kümne teenistusaasta täitumiseni, mis oleks andnud neile õiguse saada pensioni liidu institutsioonide pensioniõiguste skeemi alusel; kritiseerib asjaolu, et lahendus esitati liiga hilja, vaatamata arvukatele ja pidevatele hoiatustele parlamendi eelmise koosseisu ametiajal; kritiseerib ka asjaolu, et ainus leitud lahendus sõltus üksnes teatavate parlamendiliikmete heast tahtest, kes olid olukorrast teadlikud ja olid registreeritud assistentidega solidaarsed; kritiseerib samuti asjaolu, et administratsioon ei teavitanud parlamendi uueks ametiajaks valitud parlamendiliikmeid sellest küsimusest ega ka asjaolust, et neil oli sellistel juhtudel võimalik sõlmida vähem kui kuue kuu pikkuseid lepinguid, mille tulemusena olid paljud neist registreeritud assistentidest raskustes parlamendiliikme leidmisega, kes soovinuks neid lühiajaliselt katkestusteta sõlmitud lepingu alusel tööle võtta, ning neist mõni ei saanudki sellist lepingut sõlmida;

145.

väljendab veel kord muret parlamendiliikmete väidetava tava pärast kohustada registreeritud assistente sõitma lähetusele, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ning lähetuskulusid ja sõidukulusid hüvitamata; on arvamusel, et selline käitumine loob võimaluse kuritarvitusteks, sest kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad mitte ainult katma kulud oma vahenditest, vaid neil puudub ka tööga seotud kindlustus; kordab oma üleskutset peasekretärile seda küsimust uurida;

146.

kordab oma nõudmist, et parlamendiliikmete registreeritud assistentidele makstaks Strasbourgi osaistungjärkudel osalemisega seotud lähetuste puhul koosseisuliste töötajatega võrdset päevaraha; võtab teadmiseks peasekretäri esitatud järelvastuse selle kohta, et parlamendi kolme töökoha vaheliste ametireiside kulude hüvitamisega seoses kohaldatakse parlamendi sekretariaadi ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide suhtes eri eeskirju; jääb kindlaks oma nõudmisele, et peasekretäri mainitud asjakohaseid eeskirju tuleb hiljem muuta;

147.

kordab üleskutset esimeeste konverentsile ja juhatusele veel kord kaaluda, kas registreeritud assistentidel võiksid teatavatel tingimustel, mis tuleks kehtestada, saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud; võtab teadmiseks hinnangulise finantsmõju, mida peasekretär selgitas 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmetega seoses, kuid nõuab siiski selle võimaluse piiratud laiendamist; soovitab korraldada uus arutelu juhatuse ja esimeeste konverentsi tasandil;

148.

rõhutab vajadust vaadata läbi parlamendi personalipoliitika, et institutsioonis saaks kasutada ära kõikide parlamendi töötajate omandatud eksperditeadmisi; on seetõttu veendunud eeskirjade muutmise vajalikkuses, et kõikide kategooriate töötajad, sealhulgas parlamendiliikmete registreeritud assistendid, saaksid osaleda sisekonkurssidel, ning vajalikkuses koostada personaliarenduse kava, mis võimaldab parlamendil hoida kõnealustesse kategooriatesse kuuluvate töötajate eksperditeadmised institutsiooni teenistuses;

Parlamendi geograafiline hajutatus – üksainus asukoht

149.

märgib, et kontrollikoja hinnangul võib Strasbourgist Brüsselisse kolimine aidata aastas kokku hoida 114 miljonit eurot, millele lisandub ühekordne kokkuhoid 616 miljonit eurot, kui Strasbourgi hooned edukalt võõrandatakse, või 40 miljoni euro suurune ühekordne kulu, kui neid ei võõrandata; märgib, et üksainus asukoht on saavutatav vaid aluslepingu ühehäälse muutmise korral; tuletab meelde, et parlamendi valdav enamus on mitmes resolutsioonis avaldanud toetust sellele, et parlamendil oleks üksainus asukoht, et tagada liidu maksumaksjate raha tõhus kasutamine; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks parlamendi seisukoha teadmiseks;

150.

tuletab meelde, et Strasbourgi sõitmisega kaasnevad lisakulud on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

151.

juhib tähelepanu hiljutisele parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile esitatud uuringule (12); toonitab uuringu järeldust, et CO2-neutraalsuse saavutamiseks on ilmne, et parlament peab kaaluma tegutsemist ühes kohas; tuletab meelde, et parlament on oma 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis kliima-ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (13) võtnud kohustuse vähendada oma CO2 jalajälge; tuletab meelde, et samas resolutsioonis kuulutas parlament välja kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra; märgib, et Brüssel on parlamendi suurim tegevuskeskus, et Brüsselis asuvad nõukogu ja komisjon, aga ka muud sidusrühmad, valitsusvälised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja liikmesriikide esindused; on seetõttu seisukohal, et Strasbourgi säilitamine asukohana on jätkusuutmatu ja põhjendamatu;

152.

kordab, et COVID-19 kriis on vääramatu jõud, mis on sundinud Euroopa Parlamenti jätma ära märkimisväärne osa parlamendi 2020. aasta ajakavas olnud 12 Strasbourgi istungist; kinnitab, et kulukad kolimised Strasbourgi ei tohiks suurendada COVID-19 kriisist tingitud kulusid ja tervisemõjusid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid erandi aluslepingutest ega ei nõuaks kompenseerivate osaistungjärkude korraldamist Strasbourgis;

Vabatahtlik pensionifond

153.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 27 lõikeid 1 ja 2, milles on sätestatud, et „Euroopa Parlamendi loodud vabatahtlik pensionifond kehtib pärast käesoleva põhimääruse jõustumist edasi nende parlamendiliikmete või endiste parlamendiliikmete jaoks, kes on kõnealuses fondis juba omandanud õigusi või ooteõigusi“, ning et „omandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses“;

154.

märgib ühtlasi, et 2019. aasta lõpu seisuga oli arvesse minevate netovarade summa 111 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 439,6 miljonit eurot, mis teeb hinnanguliseks kindlustusmatemaatiliseks puudujäägiks 328,6 miljonit eurot; peab vabatahtliku pensionifondi võimalikku ammendumist äärmiselt murettekitavaks; toonitab asjaolu, et fondi praegune olukord on selline, et tulevasi kohustusi ei ole võimalik täita; on veendunud, et reeglite õiguslikke tagajärgi tuleb veel selgitada ja/või reegleid muuta; kutsub kontrollikorda üles esitama vabatahtliku pensionifondi kohta uue arvamuse, uurides kõiki võimalusi fondi puudujäägi piiramiseks; märgib, et Euroopa Parlament ootab kontrollikoja otsust ja rakendab seda kiiresti;

155.

tuletab meelde parlamendi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punkti 118, milles kutsuti üles uurima vabatahtliku pensionifondi õiguslikku alust ja eelkõige seda, kas parlamendil on seaduslik kohustus tagada, et tulevased õigused säiliksid täielikult ja kompenseerida fondi võimalik puudujääk või paigutada fondi täiendavad vahendid, arvestades seda, et vabatahtlik pensionifond on Luksemburgi õiguse kohaselt pigem SICAV-investeerimisfond kui tavaline pensionifond, mis tähendaks seda, et sellist kohustust põhimõtteliselt ei ole; avaldab kahetsust, et peasekretär ei ole veel nõutud uurimisele vastuseks esitanud ühtegi uurimistulemust;

156.

tuletab meelde, et need prognoositud tulevased kohustused jagunevad mitme aastakümne peale, kuid peab äärmiselt murettekitavaks, et 2019. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku ligikaudu 18 miljonit eurot, ning 2025. aastaks on väljamakseid vaja teha eeldatavasti juba ligikaudu 20 miljonit eurot;

157.

tuletab meelde, et juhatus otsustas oma 10. detsembri 2018. aasta koosolekul muuta pensioniskeemi suhtes kohaldatavaid eeskirju, tõstes pensioniiga 63 eluaastalt 65 eluaastale ja kehtestades tulevaste pensionäride pensionimaksetele 5 % suuruse maksu, et parandada pensioniskeemi jätkusuutlikkust; väljendab heameelt selle üle, et eeskirjade muutmise vahetu tulemusena hoiti 2019. aastal pensionimakseid kokku ligikaudu 325 000 eurot, sellest 306 000 eurot pensioniea tõstmise tõttu ja 19 000 eurot 5 % suuruse maksu tõttu, mis kehtestati alates 1. jaanuarist 2019 kõikidele uutele pensionitele; palub juhatusel hinnata kõiki võimalusi kohe, kui Euroopa Kohus on praeguste meetmete kohta oma otsuse teinud, et leida vabatahtlikule pensioniskeemile ja fondile õiglane lahendus ning hoida samas parlamendi kohustused võimalikult väiksena, kuna sellega on seotud liidu maksumaksjate raha;

158.

palub peasekretäril ja juhatusel Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust täielikult järgida ning koostada pensionifondi kohta selge kava, mille alusel parlament tunnistab oma liikmete vabatahtliku pensioniskeemiga seotud kohustusi ja võtab need üle; toetab juhatuse poolt peasekretärile esitatud taotlust uurida võimalusi vabatahtliku pensionifondi kestliku rahastamise tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse sätetega, tagades samal ajal täieliku läbipaistvuse; kutsub juhatust ja vabatahtliku pensionifondi liikmeid üles toetama meetmeid, mille eesmärk on vähendada vabatahtliku pensionifondi puudujääki;

Parlamendi tegevuse ökoloogilisus ja kestlikkus

159.

toetab ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) kasutamist, mis on liidu haldusvahend era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide jaoks, et hinnata ja parandada nende keskkonnatoimet kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009 (14); märgib, et parlament on alates 2016. aastast esimene täielikult CO2-neutraalne liidu institutsioon ja kompenseerib 100 % oma vältimatutest heitkogustest; toetab meetmeid parlamendi heitkoguste täiendavaks vähendamiseks, sealhulgas kaugtöö eesmärkide suurendamist eri peadirektoraatides, lähetusteks tehtavate sõitude ajalist piiramist ja optimeerimist ning säästvate transpordiliikide kasutamise soodustamist, nt suurendades jalgrataste parkimiskohtade arvu;

160.

tunneb heameelt selle üle, et 100 % kogu parlamendi kontorites kasutatavast A4-formaadis paberist läheb ümbertöötlemisse, ning tunneb heameelt paberiostu märkimisväärse vähenemise üle 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga; tunneb heameelt parlamendi pingutuste üle selleks, et suurendada paberivabade koosolekute arvu, ja nõuab, et kõigile parlamendiliikmetele, töötajatele ja registreeritud assistentidele korraldatakse rohkem koolitusi paberivabade vahendite kohta, mis on loodud selleks, et dokumente vähem välja printida, ning kutsub üles korraldama edasisi teavituskampaaniaid;

161.

nõuab uute ambitsioonikate meetmete kiiret rakendamist ja usub, et lõppeesmärk peaks olema parlament, kus ei kasutata ühekordselt kasutatavaid plasttooteid;

162.

märgib, et parlamendile 2019. aastal tarnitud energiast 67 % oli toodetud taastuvatest energiaallikatest (peamiselt oli tegemist ostetud rohelise elektriga); kutsub parlamenti üles suurendama taastuvenergia osakaalu parlamendi energiatarbimises veelgi, et võimalikult kiiresti saavutada 100 % taastuvenergia tarbimine, sealhulgas kasutades parlamendihoonete katust oma päikeseenergia tootmiseks;

163.

tuletab meelde, et energiatõhusust käsitlevas direktiivis 2012/27/EL (15) on sätestatud, et igal aastal tuleb energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks renoveerida 3 % parlamendi hoonete üldpõrandapinnast; soovitab, et aastaeelarve planeerimisel võetaks arvesse kõigi hoonete korrapärase renoveerimise vajadust ning et selleks eraldataks summa, mis vastab 3 %-le kõigi hoonete kogupindalast, nagu on juba märgitud juhatuses 16. aprillil 2018 vastu võetud 2019. aasta järgses kinnisvarastrateegias; on seisukohal, et selline vahendite eraldamine on osa korrapärasest ja ennetavast kinnisvarapoliitikast, milles tuleks keskenduda ka põhjalikule moderniseerimisele ja tagada, et Euroopa Parlament parandab oma energiatõhusust maksimaalselt ja hoiab seeläbi kokku parlamendi hoonete energiatarbimise ja -kulude pealt;

164.

tunneb heameelt ametiautode teenistuse eduka institutsioonisiseseks muutmise ja järkjärgulise ülemineku üle heiteta sõidukitele eesmärgiga saavutada hiljemalt 2024. aastaks täielikult CO2-neutraalne autopark; võtab teadmiseks, et teenistuse igapäevane tegevusmaht on väga suur, ja tunnustab tööd, millega parlamendiliikmed on väga rahul; palub peasekretäril võtta kasutusele kasutajasõbralik internetipõhine broneerimissüsteem ja uurida võimalusi kasutuse suurendamiseks, mis oli 2019. aastal vaid 3 %, ning laiendada kasutajarühma autode broneerimiseks Brüsseli ja Strasbourgi vahelisele marsruudile, et vähendada parlamendi keskkonnamõju; nõuab paremat teavitamist selle võimaluse kohta, et autod ei sõidaks tühjana Strasbourgi ja tagasi;

165.

peab kiiduväärseks, et juhatus võttis 16. detsembril 2019 Euroopa Parlamendi keskkonnajuhtimissüsteemi vallas vastu uued ambitsioonikad eesmärgid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kohta, sh eesmärgi vähendada uue ametiaja alguseks ehk aastaks 2024 CO2 heidet 40 %; nõuab eesmärgi õigeaegseks saavutamiseks vajalike meetmete tõhusat rakendamist ja korrapärast aruandlust eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammude kohta; kutsub parlamenti ühtlasi üles hindama oma EMASi eesmärk ümber, võttes arvesse COVID-19 pandeemia põhjustatud heitkoguste vähenemist;

166.

tunnustab parlamendi pühendumust keskkonnahoidlikele avalikele hangetele; märgib, et parlamendi eesmärk on suurendada teatavate keskkonnahoidlikeks, väga keskkonnahoidlikeks või olemuselt keskkonnahoidlikeks liigitatud prioriteetsete toodete puhul väärtusega kaalutud lepingute osakaalu; peab kiiduväärseks, et 89,1 % prioriteetsete tootekategooriate lepingutest liigitati väärtuse põhjal 2019. aastal keskkonnahoidlikeks, väga keskkonnahoidlikeks või olemuselt keskkonnahoidlikeks; peab kiiduväärseks, et juhatus võttis 16. detsembril 2019 keskkonnahoidlike avalike hangete vallas vastu uued ambitsioonikad võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate eesmärgid, mis tähendab, et aastatel 2020–2024 peaks keskmiselt 90 % prioriteetsete tootekategooriate lepingutest olema kas keskkonnahoidlikud või olemuselt keskkonnahoidlikud; rõhutab, et keskkonnahoidlikke avalikke hankeid tuleb edasi arendada, seades keskmiseks ajavahemikuks nõudlikud keskkonnahoidlike lepingute sõlmimise eesmärgid;

167.

tunneb heameelt parlamendi kavatsuse üle kehtestada kestlikkuse kohta aruandluskohustus, mis hõlmab hangete sotsiaalseid aspekte, ja kutsub parlamenti üles järgima arenguid sotsiaalsete ja kestlike riigihangete valdkondades, nagu OECD töö riigihangete ja vastutustundliku äritegevuse valdkonnas ning tulevased liidu õigusaktid ettevõtte hoolsuskohustuse osas; on veendunud, et vastutustundliku ettevõtluse standardite kaasamisega oma hanke- ja ostupoliitikasse saab parlament olla eeskujuks, kaitsta avalikke huve ja tagada vastutus avaliku sektori kulutuste eest;

168.

väljendab heameelt Euroopa Parlamendi parklates välja töötatud uue parkimispoliitika üle, mille eesmärk on edendada laadimisjaamade paigaldamise abil elektrisõidukite, s.o jalgrataste, kaubaveojalgrataste, tõukerataste ja autode kasutamist; nõuab selle poliitika laiendamist kõigile parlamendi parklatele;

169.

rõhutab, et parlament peab täitma kliimamuutuste vastase võitlusega seotud kohustused ja võtma seetõttu kõigis oma hoonetes asjakohaseid meetmeid, et teha piisavad sisemised ja välised jalgrattaparklad, kus jalgrattad on kaitstud varguse, vandalismi ja ilmastiku eest, kättesaadavaks kõigile töötajatele ning pakkuma vähemalt samu võimalusi, mis praegu on kättesaadavad töötajatele mõeldud autoparklates; sellega seoses võiks olla väga kasulik kasutada kleebiseid identifitseerimise eesmärgil;

170.

tunneb heameelt jalgrataste kasutamise märkimisväärse suurenemise üle Brüsselis 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga;

171.

võtab teadmiseks parlamendi pideva Strasbourgi ümberkolimise keskkonnamõju;

Suuline ja kirjalik tõlge

172.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli konverentsikorralduse ja suulise tõlke peadirektoraadis (DG LINC) 530 töötajat ja seal hallati 2,6 % parlamendi kogueelarvest;

173.

peab kiiduväärseks 2019. aastal lõpule viidud ühtse konverentsikorralduskeskuse projekti „One-Stop Conference Organisation (OSCO)“, mille käigus konverentside korraldamisega seotud protsesse oluliselt lihtsustati ning tehti konverentsikorralduse ja suulise tõlke peadirektoraadist kvaliteetsete konverentsiteenuste ühtne pakkuja kõigil parlamendis toimuvatel koosolekutel, konverentsidel ja üritustel;

174.

märgib, et 2019. aasta juulis juhatuse poolt vastu võetud läbivaadatud mitmekeelsuse eeskirjas on ette nähtud uus ajakohastatud tegevusraamistik ning sellega on tagatud, et kvaliteetset suulist tõlget saab pakkuda ressursitõhusal viisil ja vastavalt kasutajate vajadustele; taunib asjaolu, et läbivaadatud mitmekeelsuse eeskirjas peetakse liidu esmasel õigusel põhinevat eelarvealast ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise alast tegevust ikka mitteseadusandlikuks tööks, nii et parlamendi eelarvekomisjon ja eelarvekontrollikomisjon peavad igal aastal paluma juhatuselt luba ületada neile ette nähtud 45-leheküljelist tõlkekvooti; palub parlamendil tagada, et mitmekeelsuse eeskirja kohaldatakse nii, et parlamendi eelarvekomisjon ja eelarvekontrollikomisjon saavad täita parlamendi olulisi eelarvealaseid ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise alaseid ülesandeid ilma sellist iga-aastast erandit taotlemata;

175.

märgib tunnustavalt, et juhtkonna ja koosseisuliste tõlkide esindajate vahelise sotsiaaldialoogi tulemusena kehtestati 8. septembril 2018 uued töötingimused; toetab nii juhtkonna kui ka tõlkide esindajate pidevaid pingutusi täieliku ressursitõhusa mitmekeelsuse tagamisel;

176.

märgib, et paljud teatised ja dokumendid on kättesaadavad ainult inglise keeles; märgib ka, et töökoosolekud toimuvad ilma suulise tõlke võimaluseta; nõuab, et parlament austaks põhimõtteid, õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud põhiõiguste hartas ja määruses nr 1/1958, samuti sisesuunistes ja -otsustes, nagu hea halduse tava eeskiri; kutsub parlamenti seetõttu üles eraldama vajalikud inimressursid, et tagada mitmekeelsuse austamine, suurendades selleks kirjaliku ja suulise tõlke eest vastutavate töötajate arvu;

177.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli kirjaliku tõlke peadirektoraadis (DG TRAD) 1 117 töötajat ja seal hallati 0,5 % parlamendi kogueelarvest;

178.

tunnustab välistõlkijate akrediteerimise süsteemi kasutuselevõttu, et parandada sisseostetud tõlgete kvaliteeti, kasutades eelkõige neid nn akrediteeritud tõlkijaid, kelle tõlkeoskust on testitud, ent ka tõhustades sisseostetavate tõlgete kvaliteedikontrolli keeleüksustes ning karmistades kvaliteedistandarditele mittevastavate tõlgete puhul lepingulisi karistusi;

179.

kutsub peasekretäri üles analüüsima rahvusvahelise viipekeele tõlke kasutuselevõtu teostatavust kõikidel täiskogus toimuvatel aruteludel vastavalt täiskogu istungil heaks kiidetud taotlustele ja täitma seda dotsust kõigi kodanike võrdse juurdepääsu põhimõtte kohaselt;

Rahandus ja haldus

180.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli finantsküsimuste peadirektoraadis (DG FINS) 222 töötajat ja seal hallati 22,7 % parlamendi kogueelarvest;

181.

mõistab hukka 2019. aastal esinenud pikad viivitused reisikulude hüvitamisel; nõuab, et finantsküsimuste peadirektoraadile tagatakse pidevad piisavad ressursid ning et neid eraldatakse viisil, millega hoitakse ära nõuete kuhjumine;

182.

märgib, et parlamendi uus reisibüroo alustas tegevust 1. jaanuaril 2019; märgib, et parlamendiliikmetel on olnud reisibüroo kõnekeskusesse helistamisega raskusi nii tööajal kui ka väljaspool seda; nõuab keskuse kättesaadavuse parandamist; märgib, et parlamendiliikmete osas järgib reisibüroo parlamendiliikmete reisikulude ja päevaraha üksuse suuniseid, mille kohaselt tuleks lähtekohast sihtkohta jõudmiseks pakkuda alati võimalikult otsest marsruuti ning kui sama ühendust pakub mitu lennufirmat, tuleks alati valida kõige odavam pakkuja; märgib, et kogu tulu, mis reisibüroo parlamendile osutatud teenustega seotud käibe pealt saab, tuleb parlamendile tagasi maksta; märgib, et kaebuste arv jäi eelmise aastaga võrreldes samaks (2019. aastal esitati kokku 144 913 tehingu kohta 63 kaebust, nii et kaebuste esinemise määr oli 0,043 %), kusjuures enamik registreeritud kaebusi olid seotud uue reisibüroo osutatud teenuste kvaliteediga, mis oli tingitud tegevuse üleminekust ja alustamisest ning hilistest tühistamistest ja reiside hilinemisest;

183.

peab äärmiselt küsitavaks Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2021 tulude ja kulude eelarvestust käsitleva 14. mai 2020. aasta resolutsiooni (16) (2019/2214(BUD)) punkti 40, milles palutakse, et juhatus vaataks läbi Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, et parlamendiliikmetele hüvitataks liidu piires reisides paindliku turistiklassi lennupiletid, millest erandeid lubataks teha vaid üle nelja tunni kestvate lendude või vahemaandumisega lendude puhul; nõuab, et parlamendiliikmeid koheldaks pakutavate piletite osas ka edaspidi võrdselt; tuletab ühtlasi meelde parlamendi eesmärki oma heidet veelgi vähendada ning toonitab, et kui lennureis on hädavajalik, on kõige keskkonnasõbralikum kasutada otselende ja paindlikke pileteid;

Üldkulude hüvitis

184.

tuletab meelde, et kõigil parlamendiliikmetel peaks olema üldkulude hüvitise saamiseks eraldi pangakonto; tunneb heameelt, et parlament on seda kohustust rangelt täitnud, mille tulemusel oli vastavusmäär 100 %;

185.

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi juhatuses 11. märtsil 2019 heaks kiidetud kodukorra artikli 11 lõikes 4 on sätestatud, et „juhatus tagab parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku infrastruktuuri nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavatele sätetele avaldada vabatahtliku auditi või kinnituse selle kohta, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on parlamendiliikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega kooskõlas“; märgib, et selle info avaldamine toimub parlamendiliikme omal vastutusel isikliku otsusena ja vabal valikul, nii et parlamendi administratsiooni ei saa teabe esitamise eest vastutavaks pidada; kutsub parlamendi teenistusi üles saatma parlamendiliikmetele selle võimaluse kohta igal aastal meeldetuletus; kutsub parlamenti üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni korrapäraselt sellest, kui palju parlamendiliikmeid neid soovitusi järgib, et liidu maksumaksjate raha kasutamine oleks läbipaistvam ja vastutustundlikum;

186.

tuletab meelde, et parlamendiliikmed teostavad oma mandaati vabalt ja sõltumatult, nagu on sätestatud kodukorra artiklis 2; rõhutab, et iga organ, kellele on tehtud ülesandeks eetikaeeskirjade ja -standardite väljatöötamine, peaks piirduma talle määratud ülesannetega ja tagama, et tema antavad soovitused ei piiraks ega takistaks parlamendiliikmete vaba mandaadi täitmist;

187.

rõhutab, et üldkulude hüvitis on kindlasummaline makse, ja toonitab kodukorras sätestatud vaba mandaadi sõltumatu täitmise vajadust; tunneb heameelt juhatuse otsuse üle anda töörühmale ülesanne hinnata üldkulude hüvitise toimimist viimastel aastatel ja leida teostatav meetod üldkulude hüvitiste haldamiseks; kutsub juhatust üles võtma vastu otsus enne 2021. aasta lõppu; rõhutab, et üldkulude hüvitise haldamine ei tohiks suurendada bürokraatiat parlamendiliikmete büroodes ja parlamendi administratsioonis;

188.

toonitab, et üldkulude hüvitist käsitlevas juhatuse 2018. aasta otsuses on ette nähtud, et otsus kehtib kuni 2022. aasta lõpuni ja et juhatus kasutab selle hindamisel parlamendi üheksanda koosseisu ametiajal saadud kogemusi; avaldab kahetsust, et juhatus jätab jätkuvalt tähelepanuta täiskogul mitmel korral väljendatud tahte reformida täiendavalt üldkulude hüvitist (17), takistades sellega aktiivselt tegemast parlamendiliikmete poolt liidu maksumaksjate raha kulutamine läbipaistvamaks ja aruandekohustuslikumaks; nõuab tungivalt, et juhatus viiks viivitamata ellu 2017. ja 2018. eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruannetes sisalduvad täiskogu otsused, millega tehakse muudatusi üldkulude hüvitist reguleerivates eeskirjades; rõhutab, et ükski uus vabatahtlik ja/või valikuline läbipaistvuse ja finantsaruandluse tõhustamise meede ei tohiks tekitada parlamendiliikmete ja nende töötajate jaoks tarbetut bürokraatiat;

189.

rõhutab, et hea valitsemistava põhineb usaldusväärsel finantsjuhtimisel ja proportsionaalsusel; kutsub juhatust üles võtma kõigi tulevaste investeeringute puhul arvesse kulutõhusust ja proportsionaalsust ning kasu, mis saavutatakse maksumaksjate raha kasutamise ja suurema bürokraatiaga;

Aastaaruanne sõlmitud lepingute kohta

190.

tuletab meelde, et finantsmääruses on ette nähtud, milline teave tuleb eelarvepädevatele institutsioonidele ja üldsusele institutsiooni sõlmitud lepingute kohta esitada; märgib, et finantsmääruse kohaselt tuleb avaldada kõik lepingud, mille väärtus on üle 15 000 euro (alates sellest summast on kohustuslik viia läbi hankemenetlus);

191.

märgib, et 2019. aastal sõlmitud 225 lepingust 83 põhinesid avatud või piiratud hankemenetlusel (väärtusega 597,3 miljonit eurot) ja 141 läbirääkimistega menetlusel (koguväärtusega 208,5 miljonit eurot); märgib, et läbirääkimistega menetluse teel sõlmitud lepingute koguväärtus protsendina sõlmitud lepingute koguväärtusest kasvas 2019. aastal 2018. aasta 6 %-lt 26 %-le ning lepingute maht kasvas 2019. aastal 2018. aasta 35,86 miljonilt eurolt 208,53 miljonile eurole;

192.

võtab teadmiseks 2019. ja 2018. aastal sõlmitud lepingute, sh ehituslepingute läbilõike liikide kaupa:

Lepingu liik

2019

2018

Arv

Protsent

Arv

Protsent

Teenused

177

78 %

199

79 %

Tarned

33

15 %

37

15 %

Tööde teostamine

13

6 %

12

5 %

Ehitus

2

1 %

3

1 %

Kokku

225

100 %

251

100 %


Lepingu liik

2019

2018

Väärtus eurodes

Protsent

Väärtus eurodes

Protsent

Teenused

581 610 182

72 %

256 374 627

42 %

Tarned

85 741 237

10 %

210 526 209

35 %

Tööde teostamine

135 211 526

17 %

133 431 628

22 %

Ehitus

4 260 000

1 %

5 039 824

1 %

Kokku

806 822 945

100 %

605 372 288

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2019. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 5).

193.

võtab teadmiseks 2019. ja 2018. aastal sõlmitud lepingute läbilõike menetluse liigi alusel arvu ja väärtuse järgi:

Menetluse liik

2019

2018

Arv

Protsent

Arv

Protsent

Avatud menetlus

82

36,44  %

89

35,46  %

Piiratud menetlus

1

0,44  %

5

1,99  %

Läbirääkimistega menetlus

141

62,68  %

155

61,75  %

Osalemiskutse järel koostatava loeteluga menetlus

—

—

1

0,40  %

Erakorraline menetlus

1

0,44  %

1

0,40  %

Kokku

225

100 %

251

100 %

Menetluse liik

2019

2018

Väärtus eurodes

Protsent

Väärtus eurodes

Protsent

Avatud menetlus

595 584 380

486 039 380

74

80

Piiratud menetlus

1 735 269

0

83 433 046

14

Läbirääkimistega menetlus

208 533 296

26

35 859 040

6

Osalemiskutse järel koostatava loeteluga menetlus

—

—

24 221

0

Erakorraline menetlus

970 000

0

16 600

0

Kokku

806 822 945

100 %

605 372 288

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2019. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 7).

194.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõigi kaupade ja teenuste ostulepingute sõlmimiseks korraldatud parlamendi avalike hangete seas on olnud 1 369 ühe pakkujaga hanget; märgib, et ühe pakkujaga hanked seavad avalike vahendite nõuetekohase kasutamise tõsisesse ohtu; kutsub parlamenti üles uurima ilmselge konkurentsi puudumise põhjuseid ja võtma vajalikke meetmeid, et hoiduda edaspidistes hankemenetlustes ühe pakkujaga hangetest;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

195.

märgib, et 2019. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt: (18)

Fraktsioon

2019 (1)

2018

Aasta assig-neerin-gud

Omava-hendid ja ülekan-tud assignee-ringud

Kulud

Aasta assig-neerin-gute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assig-neerin-gud

Oma-vahendid ja ülekan-tud assignee-ringud

Kulud

Aasta assignee-ringute kasutus-määr

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Euroopa Rahvapartei (PPE)

17 139

4 253

16 993

99,15

4 399

18 282

6 690

20 820

113,88

4 152

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (S&D)

14 611

4 807

13 705

93,80

5 710

15 792

5 863

16 888

106,94

4 767

Renew Europe (endine Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE))

7 721

1 627

5 510

71,37

3 838

5 823

1 824

6 033

103,61

1 614

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Verts/ALE)

5 573

1 388

4 585

82,27

2 376

4 478

1 579

4 669

104,27

1 388

Fraktsioon Identiteet ja Demokraatia (ID) (3)

3 244

0

1 629

50,22

1 615

 

 

 

 

 

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon (ECR)

6 053

1 946

5 730

94,66

2 270

6 182

2 962

7 200

116,47

1 944

Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon (The Left)

4 156

1 110

3 731

89,77

1 535

4 443

1 257

4 590

103,31

1 110

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon (EFDD) (2)

1 851

1 915

1 508

81,45

0

3 829

1 828

2 725

71,17

1 915

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon (ENF) (2)

1 620

653

1 609

99,34

0

3 238

1 094

3 612

111,55

720

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

2 019

367

481

23,84

738

1 153

314

537

46,57

442

Kokku

63 987

18 067

55 481

86,71

22 482

63 220

23 412

67 073

106,09

18 052

Tabeli kohta käivad märkused:

1)

2019. aasta oli valimiste aasta ning fraktsioonid esitasid oma raamatupidamisarvestuse kahes osas, poolaasta kaupa. Fraktsioonide puhul, mis jätkasid oma tegevust ka pärast 2019. aasta valimisi, on aasta assigneeringute ja kulude lahtris märgitud mõlema poolaasta summa kokku.

2)

Fraktsioonide puhul, mis läksid pärast 2019. aasta valimisi laiali, on näidatud üksnes esimese poolaasta summa.

3)

Fraktsioonide puhul, mis loodi alles pärast 2019. aasta valimisi, on näidatud üksnes teise poolaasta summa.

196.

väljendab heameelt asjaolu üle, et fraktsioonide sõltumatud välisaudiitorid esitasid 2019. aasta kohta ainult märkusteta arvamusi;

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused

197.

märgib, et 2016. aastal loodi Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet, mille ülesanne on hinnata registreerimistaotlusi, registreerida uued liidu erakonnad ja sihtasutused, jälgida nende rahastamist ning määrata kohustuste täitmata jätmise korral kindlaks sanktsioonid; võtab teadmiseks, et amet alustas täiemahulist tööd 2017. aastal;

198.

märgib, et 2018. aasta oli esimene aasta, mil rakendati määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (19) kõiki osi, eriti mis puudutab ameti rolli; märgib, et amet vaatas selle määruse kohaselt 2019. aastal esimest korda läbi Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste 2018. aastat puudutava raamatupidamise;

199.

märgib, et amet töötas koos finantsküsimuste peadirektoraadiga 2019. aasta valimiste kontekstis välja põhimõtted, mille abil tagada Euroopa tasandi erakondadele õigus korraldada teatud kindlates piirides Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniat; tunnistab, et määrus on tekitanud oma olemuse tõttu praktilisi probleeme, ning rõhutab, et see tuleb läbi vaadata; juhib tähelepanu sellele, et sanktsioonid on automaatsed ning vaja on rohkem proportsionaalsust ja paindlikkust;

200.

peab kiiduväärseks, et amet pürgib suurema läbipaistvuse poole ja et seetõttu avaldas amet 2020. aastal esimest korda piiranguteta ka 2019. aastat käsitleva tegevusaruande ning lisaks osales ameti direktor 16. novembril 2020 parlamendis iga-aastasel eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleval kuulamisel;

201.

palub ametil tagada, et Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste registreerimist ja finantsseisundit käsitlev teave oleks kasutajasõbralikul, täielikul ja ajakohastatud kujul võimalikult laialdaselt kättesaadav;

202.

märgib, et 2019. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt: (20)

Erakond (2019)

Lühend

Omavahendid

EP lõplik toetus (1)

Tulud kokku

EP toetus protsendina rahastamis-kõlblikest kuludest (maksimaal-selt 90 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine või kahjum)

Euroopa Rahvapartei

PPE

1 751 449

13 433 000

15 184 449

90 %

116 515

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1 091 101

8 405 284

9 496 385

90 %

115 131

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit

ALDE

851 728

4 848 119

5 699 847

90 %

801 704

Euroopa Roheliste Partei

EGP

539 667

3 471 165

4 010 832

90 %

603 669

Euroopa Vasakpoolsed

EL

312 832

1 772 817

2 085 649

90 %

—

Euroopa Demokraatide Partei

EDP

100 944

671 170

772 114

90 %

49 246

Euroopa Vabaliit

ALE

200 053

1 219 623

1 419 676

90 %

55 400

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide erakond

ECR

607 157

3 493 333

4 100 490

90 %

158 166

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

140 512

1 000 214

1 140 726

83 %

—

Erakond Identiteet ja Demokraatia

ID

114 250

615 067

729 317

90 %

—

KOKKU

 

5 709 693

38 929 792

44 639 485

 

1 899 831

Märkused.

Märkus (1): Koosneb 2018. aasta lõpliku rahastamise teisest osast ja 2019. aasta lõpliku rahastamise esimesest osast vastavalt juhatuse 18. jaanuari 2021. aasta otsusele.

203.

märgib, et 2019. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt: (21)

Sihtasutus (2019)

Lühend

Seotud erakond

Omavahen-did

EP lõplik toetussum-ma

Tulud kokku

EP toetus protsen-dina rahasta-miskõlbli-kest kuludest (maksi-maalselt 95 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine või kahjum)

Wilfried Martens Centre for European Studies (Wilfried Martensi nimeline Euroopa Poliitika-uuringute Keskus)

WMCES

PPE

622 669

5 971 543

7 433 520

95 %

255 171

Foundation for European Progressive Studies (Euroopa edumeelse-te uuringute sihtasutus)

FEPS

PES

662 446

5 142 293

5 906 538

92 %

—

European Liberal Forum (Euroopa liberaalne foorum)

ELF

ALDE

202 565

1 798 601

2 114 273

95 %

90 914

Green European Foundation (Rohelise Euroopa sihtasutus)

GEF

EGP

79 513

1 368 333

1 484 738

95 %

—

Transform Europe (Euroopa muutmine)

TE

EL

110 698

1 096 144

1 217 889

92 %

7 401

Institute of European Democrats (Euroopa Demokraa-tide Instituut)

IED

PDE

23 261

421 786

472 185

95 %

—

Sihtasutus Coppieters

Cop-pieters

EFA

84 666

534 179

618 845

95 %

38 624

New Direction – Foundation for European Reform (Uus suund – Euroopa reformimise sihtasutus)

ND

ECR

253 558

1 636 452

1 995 962

95 %

—

Sallux

SALLUX

ECPM

23 537

365 590

448 654

95 %

3 282

Association pour l'Identite et Democratie Fondation

ID sihtasu-tus

ID erakond

23 000

436 999

978 653

95 %

—

KOKKU

 

 

2 085 913

18 771 920

22 671 257

 

395 392

204.

väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle vaadata 2021. aasta lõpus läbi määrus (EL, Euratom) 2018/673 (22), mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, et minna kaugemale praegusest eesmärgist käsitleda rahastamis- ja läbipaistvuseeskirju ning lihtsustada registreerimistingimusi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 3 ning avada liikmesus kõigile liidu kodanikele, et tagada Euroopa tasandil tegutsevate erakondade kaasavam esindatus;

205.

märgib murega, et mitmel Euroopa poliitikas aktiivselt osaleval ja Parlamendis esindatud riikidevahelisel erakonnal ei ole lubatud end ametlikult Euroopa tasandi erakonnana registreerida määruses (EL, Euratom) 2018/673 loetletud nõuete tõttu, mis takistab väiksemate erakondade demokraatlikku esindatust Euroopa tasandil; teeb sellega seoses ettepaneku, et Komisjon esitaks 2021. aasta lõpuks ambitsioonika reformiettepaneku.

(1)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(3)  Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1417/2013, millega kehtestatakse Euroopa Liidu väljastatava reisiloa (laissez-passer) vorm (ELT L 353, 28.12.2013, lk 26).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(5)  https://www.dw.com/en/exclusive-eu-taps-chinese-technology-linked-to-muslim-internment-camps-in-xinjiang/a-55362125

(6)  https://www.npr.org/2019/10/08/768150426/u-s-blacklists-chinese-tech-firms-over-treatment-of-uighurs?t=1611915285989

(7)  https://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/public-procurement/

(8)  https://joinup.ec.europa.eu/sites/default/files/news/2020-06/D.01.06_Final_report_v3.00.pdf

(9)  Strateegilises algatuses teatavate töötajate puhkuseõiguste ja lapse parimate huvide kohta (SI/1/2019/AMF).

(10)  Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon (EL) 2020/1880 tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (punkt 115) (ELT L 417, 11.12.2020, lk 122); Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioon seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis (punkt 17) (ELT C 346, 27.9.2018, lk 192).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(12)  https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/ENVI/DV/2020/11-16/IPOL_STU2020652735_EN.pdf

(13)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019) 078

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(16)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020) 123.

(17)  2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Parlament, 26. märts 2019; 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Parlament, 14. mai 2020.

(18)  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1).

(20)  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(21)  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. mai 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/673, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 114 I, 4.5.2018, lk 1).