<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-248/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CJ0248</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:643">EU:C:2017:643</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>6</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>6</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20170907">7.9.2017</DATE> – KOHTUASI C‑248/16</P><P>AUSTRIA ASPHALT</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20170907">7. september 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Konkurents</KEYWORD><KEYWORD>Ettevõtjate koondumine</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 139/2004</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 lõike 1 punkt b ja lõige 4</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Koondumise mõiste</KEYWORD><KEYWORD>Olemasoleva ettevõtja üle teostatava kontrolli laadi muutumine ainukontrollist ühiskontrolliks</KEYWORD><KEYWORD>Sellise ühisettevõtja loomine, mis täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑248/16,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Oberster Gerichtshofi (kõrgeim kohus, Austria) <DATE ISO="20160331">31. märtsi 2016. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20160502">2. mail 2016</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Austria Asphalt GmbH &amp; Co. OG</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Bundeskartellanwalt,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president J. L. da Cruz Vilaça, Euroopa Kohtu asepresident A. Tizzano (ettekandja), kohtunikud A. Borg Barthet, E. Levits ja F. Biltgen,</P><P>kohtujurist: J. Kokott,</P><P>kohtusekretär: ametnik X. Lopez Bancalari,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20170322">22. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Austria Asphalt GmbH &amp; Co. OG, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> B. Kofler-Senoner, <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> S. Huber, <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> M. Mayer ja <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> H. Kristoferitsch,</P></ITEM><ITEM><P>Bundeskartellanwalt, esindajad: A. Mair, H. L. Majer ja G. Stifter,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: T. Christoforou, H. Leupold ja M. Farley,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20170427">27. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="20040120">20. jaanuari 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="024" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 24, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40) artikli 3 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Austria Asphalt GmbH &amp; Co. OG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Austria Asphalt<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) ja Bundeskartellanwalti (Austria föderaalne kartellivolinik) vahelises kohtuvaidluses väidetava koondumise üle.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 139/2004 põhjendused 5, 6, 8 ja 20 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>(5)</NO.P><TXT>Tuleb […] tagada, et ümberkorraldused ei tekitaks konkurentsile püsivat kahju; seepärast peab ühenduse õigus sisaldama sätteid selliste koondumiste reguleerimiseks, mis võivad märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(6)</NO.P><TXT>Seepärast on vaja eraldi õigusakti, mis võimaldaks tõhusalt kontrollida kõiki koondumisi ja nende mõju konkurentsi struktuurile ühenduses ning oleks ainus koondumiste suhtes kohaldatav õigusakt. Määrus (EMÜ) nr 4064/89 on võimaldanud arendada ühenduse sellealase tegevuse põhisuundi. Kogemusi silmas pidades tuleks kõnealune määrus nüüd siiski asendada õigusaktiga, mis on kavandatud nii, et see vastaks integreerituma turu ja eelseisva Euroopa Liidu laienemise vajadustele. Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik selleks, et kooskõlas vaba konkurentsiga avatud turumajanduse põhimõttega vältida ühisturul konkurentsimoonutusi.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(8)</NO.P><TXT>Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada märkimisväärsete struktuurimuutuste suhtes, mille mõju turule ületab ühe liikmesriigi piirid. Taolisi koondumisi tuleks üldjuhul läbi vaadata üksnes ühenduse tasandil, kohaldades ainukontrolli põhimõtet, ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(20)</NO.P><TXT>Kohane on määratleda koondumise mõiste viisil, mis hõlmaks tehinguid, mis muudaksid asjaomaste ettevõtjate struktuuri ning seega ka turu struktuuri jäädavalt. Seepärast on asjakohane kohaldada käesolevat määrust kõikide ühisettevõtete suhtes, mis püsivalt täidavad kõiki autonoomse majandusüksuse ülesandeid. Lisaks sellele on kohane käsitada ühe koondumisena omavahel tihedalt seotud tehinguid, st tehinguid, mille tingimuseks või tunnuseks on rea väärtpaberitehingute toimumine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse nr 139/2004 artikli 2 lõigetes 1 ja 4 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate koondumiste ühisturuga kokkusobivuse väljaselgitamiseks hinnatakse neid kooskõlas käesoleva määruse eesmärkide ja alljärgnevate sätetega.</ALINEA><ALINEA><P>Hindamisel võtab komisjon arvesse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ühisturul tõhusa konkurentsi säilitamise ja arendamise vajadust, pidades muu hulgas silmas kõigi asjaomaste turgude struktuuri ning ühenduses või sellest väljaspool asuvate ettevõtjate pakutavat tegelikku või võimalikku konkurentsi;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="002.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Niivõrd kui ühisettevõtte loomine, mis kujutab endast koondumist vastavalt artiklile 3, seab eesmärgiks sõltumatuks jäävate ettevõtjate konkurentsi mõjutava tegutsemise kooskõlastamise või mõjutab seda, hinnatakse sellist kooskõlastamist vastavalt [ELTL] artikli [101] lõigetele 1 ja 3, pidades silmas selle tegevuse ühisturuga kokkusobivuse kontrolli.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Koondumise määratlus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on lõigetes 1 ja 4 sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Koondumine on juhtum, kus toimub püsiv kontrolli üleminek tulenevalt:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>juba vähemalt üht ettevõtjat kontrolliva isiku või isikute või ühe või mitme ettevõtja poolsest otsese või kaudse kontrolli omandamisest ühe või enama teise ettevõtja või nende osade üle, mis võib toimuda väärtpaberite või varade ostu kaudu, lepingu alusel või mis tahes muul viisil.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Sellise ühisettevõtte loomist, mis täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone, käsitatakse koondumisena lõike 1 punktis b määratletud tähenduses.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määruse nr 139/2004 artikli 21 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Määruse kohaldamine ja jurisdiktsioon<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Artiklis 3 määratletud koondumiste suhtes kohaldatakse ainult käesolevat määrust ja [nõukogu <DATE ISO="20021216">16. detsembri 2002. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 1/2003, [ELTL] artiklites [101] ja [102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2003">EÜT 2003, L 1, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205)] [ning nõukogu määrusi] (EMÜ) nr 1017/68[…], (EMÜ) nr 4056/86[…] ja (EMÜ) nr 3975/87 […] ei kohaldata, välja arvatud ühisettevõtete puhul, mis pole ühenduse seisukohalt olulised ja mille eesmärk või mõju on sõltumatuks jäänud ettevõtjate konkurentsikäitumise kooskõlastamine.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Austria Asphalt on teda kaudselt kontrolliva Strabag SE tütarettevõtja. Strabagi kontsern, kuhu need äriühingud kuuluvad, on ehitusettevõtjate rahvusvaheline kontsern, kes tegutseb muu hulgas teedeehituses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Porr AG, kes samuti kuulub teedeehitusega tegelevasse ehitusettevõtjate rahvusvahelisse kontserni, omab Teerag Asdag AG‑s ainuosalust. Viimasele kuulub ainuosalus Mürzzuschlagi asfalditehases (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>sihtettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>), kes toodab teedeehituseks vajalikku asfalti. Eelotsusetaotlusest selgub, et enamik selle ettevõtja toodangust on ette nähtud Porri kontserni jaoks, mistõttu ei saa seda ettevõtjat lugeda täielikult toimivaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Austria Asphalt ja Teerag Asdag kavatsevad asutada Austria õiguse alusel ettevõtja, kes ostab sihtettevõtja. Seega oli eesmärk, et Austria Asphaltile kuulub 50% suurune osalus selles äriühingus ning koos Teerag Asdagiga kontrollib ta ühiselt sihtettevõtjat. Järelikult ei ole alates selle tehingu tegemise kuupäevast Teerag Asdagil sihtettevõtja üle enam ainukontrolli, vaid ta kontrollib seda ettevõtjat koos Austria Asphaltiga. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei saa selle tehingu tulemusel loodud ühisettevõtjat enam kvalifitseerida täielikult toimivaks ühisettevõtjaks, kuna enamik tema toodangust on ette nähtud kahe teda kontrolliva kontserni ettevõtjate jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Austria Asphalt teavitas koondumiskavast föderaalset konkurentsiametit 3. augustil 2015.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Liikmesriigi menetlusnormide alusel palus föderaalne kartellivolinik Kartellgerichtil (konkurentsiasju läbi vaatav esimese astme kohus, Austria) analüüsida nimetatud kava. Kohus leidis sisuliselt, et kavandatav tehing kujutab endast koondumist määruse nr 139/2004 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ning et kuna muud selles määruses nõutud tingimused on täidetud, ei saa tehingut analüüsida Austria õigusest lähtuvalt. Seetõttu leidis kohus, et asi ei kuulu tema pädevusse, ning jättis kartelliasja analüüsimise nõude <DATE ISO="20151006">6. oktoobri 2015. aasta</DATE> otsusega läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Austria Asphalt vaidlustas otsuse Oberster Gerichtshofis (kõrgeim kohus, Austria), väites, et viidatud määruse artikli 3 lõike 4 kohaselt loetakse ühisettevõtja loomist koondumiseks vaid siis, kui see ettevõtja täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone, see tähendab, kui tegemist on täielikult toimiva ühisettevõtjaga. Niisuguse olukorraga ei ole aga käesoleval juhul tegemist, mistõttu määrus nr 139/2004 ei kuulu kohaldamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastas kõigepealt, et välja arvatud olukord, kus ühinevad kaks või enam ettevõtjat või selliste ettevõtjate osad, ei ole kohtupraktikas täpsustatud määruse nr 139/2004 artikli 3 lõikes 4 toodud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>ühisettevõtja loomine<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> ulatust ega selgitatud, kuidas see säte suhestub määruse artikli 3 lõikega 1, milles on üldiselt määratletud kriteeriumid, mille olemasolul loetakse koondumine toimunuks. Lisaks ei ole Euroopa Komisjoni konsolideeritud pädevuseteatise, mis käsitleb nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2008">ELT 2008, C 95, lk 1</REF.DOC.OJ>) ega komisjoni otsustuspraktika alusel võimalik neid sätteid selgelt tõlgendada. Lõpuks on ka õigusteooria ise lahknev.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Oberster Gerichtshof (kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Kas [määruse nr 139/2004] artikli 3 lõike 1 punkti b ja lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et konkreetse ettevõtja üle teostatavalt ainukontrollilt ühiskontrollile üleminekut, mil varem ainsana kontrolli teostanud ettevõtja säilitab kontrollis kaasosaluse, loetakse koondumiseks ainult siis, kui ettevõtja [, kelle üle kontroll muutus,] täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone?<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimuse analüüs</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 139/2004 artikli 3 lõike 1 punkti b ja lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et koondumine loetakse toimunuks olemasoleva ettevõtja üle teostatava kontrolli laadi muutumise tulemusel – kui seniselt ainukontrollilt minnakse üle ühiskontrollile – üksnes tingimusel, et niisuguse tehingu tulemusel tekkinud ühisettevõtja täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb märkida, et määruse artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt loetakse koondumine toimunuks muu hulgas siis, kui toimub kontrolli püsiv üleminek tulenevalt ühe või mitme ettevõtja poolsest otsese või kaudse kontrolli omandamisest ühe või enama teise ettevõtja kui terviku või osade üle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Siiski on määruse artikli 3 lõikes 4 ette nähtud, et ühisettevõtja loomist käsitletakse koondumisega selle artikli lõike 1 punkti b tähenduses vaid siis, kui kõnealune ettevõtja täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Seega tuleb tõdeda, et üksnes määruse enese artikli 3 sõnastuse abil ei ole võimalik kindlaks teha, kas koondumine määruse tähenduses loetakse toimunuks niisuguse tehingu tulemusel, millega olemasoleva ettevõtja üle teostatav ainukontroll muutub ühiskontrolliks, kui sellise tehingu tulemusel tekkinud ühisettevõtja ei täida kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Niisugune tehing tähendab esiteks nimelt tehingu objektiks oleva ettevõtja üle kontrolli püsivat muutust, mistõttu vastab see ühele määruse artikli 3 lõike 1 punktis b ette nähtud kriteeriumidest, ning teiseks võib seda tehingut lugeda selliseks, et sellega luuakse ühisettevõtja, ja seega kuulub tehing artikli 3 lõike 4 reguleerimisalasse, mistõttu loetakse koondumine toimunuks vaid siis, kui see ettevõtja täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Kui liidu õigusnormi tähttäheline tõlgendamine ei võimalda aga hinnata normi täpset ulatust, tuleb kõnealust sätet tõlgendada nii selle eesmärgi kui ka üldise ülesehituse alusel (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19980331">31.3.1998</DATE>, <NAME.CASE>Prantsusmaa jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑68/94 ja C‑30/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:148">EU:C:1998:148</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0168">168</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160407">7.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>Marchon Germany</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑315/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:211">EU:C:2016:211</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Mis puudutab määrusega nr 139/2004 järgitavaid eesmärke, siis selgub määruse põhjendustest 5, 6 ja 8, et määruse eesmärk on tagada, et ettevõtjate restruktureerimine ei tekitaks konkurentsile püsivat kahju. Seepärast peab nende põhjenduste kohaselt liidu õigus sisaldama sätteid selliste koondumiste reguleerimiseks, mis märkimisväärselt võivad takistada tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulises osas ning võimaldavad tõhusalt kontrollida kõiki koondumisi, lähtudes nende mõjust konkurentsi struktuurile liidus. Seega tuleks kõnealust määrust kohaldada oluliste struktuurimuutuste suhtes, mille mõju turule ületab ühe liikmesriigi piirid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Seega nagu ilmneb määruse põhjendusest 20, tuleb koondumise mõiste määratleda nii, et see hõlmaks tehinguid, mis muudaksid asjaomaste ettevõtjate kontrolli ning seega turu struktuuri jäädavalt. Mis puudutab ühisettevõtjaid, siis ka need tuleb lugeda sama määruse kohaldamisalasse kuuluvaks, kui need ettevõtjad täidavad püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 28, ei ole määruse nr 139/2004 põhjendustes selles osas mingit vahet tehtud sellel, kas kõnealune ettevõtja asjaomase tehingu tulemusel alles loodi või kas juba olemasolev ja seni kontserni ainukontrollile allutatud asjaomane ettevõtja läheb erinevate ettevõtjate ühiskontrolli alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Kõnealune eristamise puudumine on igati põhjendatud asjaoluga, et kui ühisettevõtja loomist peab kontrollima komisjon, lähtudes selle mõjust turu struktuurile, siis sellise mõju esinemine sõltub tõsiasjast, kas tegelikult tuleb turule niisugune ettevõtja, see tähendab ettevõtja, kes püsivalt täidab kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Määruse artikkel 3 puudutab seega ühisettevõtjaid vaid niivõrd, kuivõrd nende loomine mõjutab püsivalt turustruktuuri.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Vastav tõlgendus on kooskõlas määruse artikli 3 lõike 1 punktiga b, milles loetakse koondumise mõiste üheks elemendiks mitte ettevõtja loomist, vaid ettevõtja üle kontrolli muutumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Kui määruse nr 139/2004 artiklit 3 tõlgendada vastupidi, nagu pooldab muu hulgas komisjon, siis viib see põhjendamatu erineva kohtlemiseni ühelt poolt selliste ettevõtjate vahel, kes kõnealuse tehingu tulemusel alles luuakse ja kes kuuluvad koondumise mõiste alla vaid siis, kui nad püsivalt täidavad kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone, ning teiselt poolt enne sellist tehingut olemas olnud ettevõtjate vahel, kes kuuluvad selle mõiste alla sõltumata asjaolust, et pärast tehingu tegemist täidavad nad püsivalt kõiki neid funktsioone.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Seega arvestades määrusega nr 139/2004 taotletavaid eesmärke, tuleb määruse artikli 3 lõiget 4 tõlgendada nii, et selles viidatakse ühisettevõtja loomisele, see tähendab tehingule, mille tulemusel ettevõtja, keda ühiselt kontrollivad vähemalt kaks muud ettevõtjat, tuleb turule ja seejuures ei ole oluline asjaolu, et kõnealune ühiskontrollile äsja allutatud ettevõtja oli olemas enne nimetatud tehingut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Viidatud artikli 3 vastav tõlgendamine kuulub samuti määruse nr 139/2004 üldisesse ülesehitusse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Kuigi on tõsi, et määruse põhjenduse 6 kohaselt puudutab koondumiste preventiivne kontroll, mis on määrusega kehtestatud, niisuguseid koondumisi, mis mõjutavad konkurentsistruktuuri liidus, siis sellest ei tulene kuidagi, et ettevõtja mis tahes tegevus, millel selline mõju puudub, jääb komisjoni või konkurentsi valdkonnas pädevate liikmesriigi asutuste kontrolli alt välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Nii kõnealune määrus kui ka määrus (EÜ) nr 1/2003 kuuluvad õigusnormide kogusse, mille eesmärk on rakendada ELTL artikleid 101 ja 102 ning kehtestada kontrollisüsteem, millega tagatakse, et liidu siseturul konkurentsi ei moonutata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Nagu tuleneb määruse nr 139/2004 artikli 21 lõikest 1, kuulub määrus kohaldamisele vaid määruse artiklis 3 määratletud koondumiste puhul, mille suhtes määrust nr 1/2003 üldjuhul ei kohaldata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Seevastu jääb viimati nimetatud määrus kohaldatavaks ettevõtjate niisuguse tegevuse suhtes, mis ei kujuta endast küll koondumist määruse nr 139/2004 tähenduses, kuid mis viib siiski ettevõtjate vahel tegevuse kooskõlastamiseni, mis on vastuolus ELTL artikliga 101, ning mis sel põhjusel on allutatud komisjoni või liikmesriigi konkurentsiasutuste kontrollile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Järelikult ei ole määruse nr 139/2004 artikli 21 lõikega 1 kooskõlas komisjoni poolt määruse artiklile 3 antud tõlgendus, mille kohaselt ettevõtja üle kontrolli – kui ainukontrollilt minnakse üle ühiskontrollile – muutumine viitab koondumise mõistele, isegi kui see ühisettevõtja ei täida püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone. Sellisest tõlgendusest juhindumine viiks olukorrani, kus määrusega ette nähtud preventiivset kontrolli laiendatakse tehingutele, mis ei mõjuta asjaomast turustruktuuri, ning vastavalt vähendatakse määruse nr 1/2003 kohaldamisala, mistõttu see määrus ei ole enam kohaldatav sellistele tehingutele, isegi kui need võivad olla aluseks ettevõtjate vahelisele kooskõlastatud tegevusele ELTL artikli 101 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb küsimusele vastata, et määruse nr 139/2004 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et koondumine loetakse toimunuks olemasoleva ettevõtja üle teostatava kontrolli laadi muutumise tulemusel – kui seniselt ainukontrollilt minnakse üle ühiskontrollile – üksnes tingimusel, et niisuguse tehingu tulemusel tekkinud ühisettevõtja täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20040120">20. jaanuari 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et koondumine loetakse toimunuks olemasoleva ettevõtja üle teostatava kontrolli laadi muutumise tulemusel – kui seniselt ainukontrollilt minnakse üle ühiskontrollile – üksnes tingimusel, et niisuguse tehingu tulemusel tekkinud ühisettevõtja täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>