<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑14/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CJ0014</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:177">EU:C:2017:177</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20170308">8.3.2017</DATE> – KOHTUASI C‑14/16</P><P>EURO PARK SERVICE</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20170308">8. märts 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NOTE.ID="E0001"><P>* Kohtumenetluse keel: prantsuse</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Otsene maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>Eri liikmesriikide äriühingud</KEYWORD><KEYWORD>Ühine maksustamissüsteem</KEYWORD><KEYWORD>Ühinemine ühendamise teel</KEYWORD><KEYWORD>Maksuhalduri eelnev heakskiit</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 90/434/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 11 lõike 1 punkt a</KEYWORD><KEYWORD>Maksupettus või maksustamise vältimine</KEYWORD><KEYWORD>Asutamisvabadus</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑14/16,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Conseil d’État’ (Prantsusmaa) <DATE ISO="20151230">30. detsembri 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20160111">11. jaanuaril 2016</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Euro Park Service</HT>, äriühingu SCI Cairnbulg Nanteuil õigusjärglane,</P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Ministre des Finances et des Comptes publics,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud E. Regan, J.‑C. Bonichot, C. G. Fernlund (ettekandja) ja S. Rodin,</P><P>kohtujurist: M. Wathelet,</P><P>kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Euro Park Service, SCI Cairnbulg Nanteuil’ õigusjärglane, esindajad: advokaat N. Boullez, hiljem advokaadid N. Boullez ja M. Castro,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas ja S. Ghiandoni, hiljem D. Colas, E. de Moustier ja S. Ghiandoni,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: W. Roels ja L. Pamukcu,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20161026">26. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada ELTL artiklit 49 ning nõukogu <DATE ISO="19900723">23. juuli 1990. aasta</DATE> direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="225" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1990">EÜT 1990, L 225, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 142) artiklit 11.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Euro Park Service’i (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Euro Park<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), kes on SCI Cairnbulg Nanteuil (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Cairnbulg<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) õigusjärglane, ning Ministre des Finances et des Comptes publics’i (Prantsusmaa, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>maksuhaldur<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) vahelises kohtuvaidluses viimase keeldumise üle lubada Cairnbulgil lükata teises liikmesriigis asutatud ettevõtja poolt tema ühendamise teel toimunud ühinemisel selle äriühingu varaga seotud kapitalikasumi maksustamist edasi põhjusel, et ühinevad äriühingud ei taotlenud maksuhalduri eelnevat heakskiitu.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 90/434 eesmärk on selle põhjenduse 1 kohaselt tagada, et eri liikmesriikide äriühinguid hõlmavaid ümberkorraldamistehinguid, nagu ühinemine, jaotumine, eraldumine ja osade või aktsiate asendamine, ei takistaks piirangud, halvemus ega moonutused, mis tulenevad liikmesriikide maksukorraldusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selleks kehtestab direktiiv süsteemi, mille kohaselt ei või neid tehinguid maksustada. Nende tehingutega seotud võimalikku kapitalikasumit võib põhimõtteliselt maksustada, kuid alles siis, kui see tegelikult realiseerub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi neli esimest põhjendust ja põhjendus 9 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>eri liikmesriikide äriühingute ühinemine, jaotumine, eraldumine ja osade või aktsiate asendamine võib olla vajalik selleks, et luua ühenduse piires analoogilised tingimused siseturu tingimustega, ja selleks et nõnda tagada ühisturu loomine ning selle efektiivne toimimine; niisuguseid tehinguid ei tohiks takistada piirangud, halvemus ega moonutused, mis tulenevad eriti liikmesriikide maksukorraldusest; seoses niisuguste tehingutega on vaja kehtestada konkurentsi seisukohalt neutraalsed maksustamiseeskirjad, mis võimaldavad äriühingutel kohanduda ühisturu nõuetele, suurendada oma tootlikkust ja parandada rahvusvahelist konkurentsivõimet;</P></CONSID><CONSID><P>maksukorraldus seab niisugused tehingud ebasoodsamasse olukorda võrreldes ühe ja sellesama liikmesriigi äriühinguid puudutavate tehingutega; niisugune halvemus on vaja kõrvaldada;</P></CONSID><CONSID><P>kõnealuse eesmärgi saavutamiseks pole võimalik rakendada praegu liikmesriikides kehtivaid süsteeme ühenduse tasandil, sest nende erinevused kalduvad tekitama moonutusi; rahuldava lahenduse võib anda ainult ühine maksusüsteem;</P></CONSID><CONSID><P>ühine maksusüsteem peaks vältima maksustamist seoses ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamisega, arvestades seejuures üleandva või omandatava äriühingu riigi finantshuve;</P></CONSID><P>[…]</P><CONSID><P>liikmesriikidel peab olema võimalus jätta käesolev direktiiv kohaldamata, kui äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise või osade või aktsiate asendamise eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksupettus […]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 4 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Ühinemine ja jaotumine ei tohi põhjustada üleantud vara ja kohustuste tegeliku väärtuse ja maksustatava väärtuse vahest tekkinud kapitali kasvutulu maksustamist. […]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 11 lõike 1 punktis a on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Liikmesriik võib täielikult või osaliselt keelduda II, III ja IV jaos sätestatud soodustuste kohaldamisest või need täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui osutub, et ühinemise, jaotumise, eraldumise või osade või aktsiate asendamise:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>peamiseks eesmärgiks või üheks peamiseks eesmärgiks on maksupettus või maksustamise vältimine; asjaolu, et artiklis 1 nimetatud tehing ei põhine paikapidavatel majanduslikel põhjendustel, nagu näiteks tehingus osalevate äriühingute tegevuse ümberkorraldamine või ratsionaliseerimine, võib anda põhjust arvata, et tehingu peamiseks või üheks peamiseks eesmärgiks on maksupettus või maksustamise vältimine.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas aset leidnud sündmuste ajal Prantsusmaal kehtinud üldise maksuseadustiku (code général des impôts) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>CGI<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) asjakohased õigusnormid on järgmised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>CGI artikkel 210 A sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="210.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ühinemise käigus kõigi omandatud varadega seoses saadud netokapitalikasumit ega tulusid ei maksustata äriühingu tulumaksuga.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="210.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Nende õigusnormide kohaldamiseks peab olema täidetud tingimus, et ühendav äriühing kohustub ühinemislepingus järgima järgmisi nõudeid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>ta peab astuma ühendatava äriühingu asemele, kirjendades oma raamatupidamisdokumentides uuesti kõik tulemid, mille arvesse võtmine oli ühendatava äriühingu maksustamisel ajatatud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c.</NO.P><TXT>ta peab arvutama kapitalikasumi, mida saadi omandatud mitteamortiseeritava põhivara hilisemal võõrandamisel, väärtuse põhjal, mis sellel oli maksustamise seisukohast ühendatava äriühingu raamatupidamiskirjetes;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d.</NO.P><TXT>ta peab kirjendama uuesti oma maksustatavas kasumis kapitalikasumi, mida ta sai üleantud amortiseeritavast varast […].<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Seadustiku artikli 210 B lõige 3 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>[…] Heakskiit antakse, kui võttes arvesse üleantavat vara:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>on tehing majanduslikult põhjendatud, mis tähendab eelkõige seda, et vara vastuvõttev äriühing tegeleb sõltumatu majandustegevusega või parandab see tehing struktuure ning lepinguosaliste vahel on seos;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>ei ole tehingu põhieesmärk või üks põhieesmärke maksupettus või maksustamise vältimine;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>c.</NO.P><TXT>võimaldab tehingu tegemise viis tagada selle kapitalikasumi maksustamise tulevikus, mille maksustamine on ajatatud.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tagatakse CGI artikliga 210 C direktiivi 90/434 ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse. Selles artiklis on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="210.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Artikleid 210 A ja 210 B kohaldatakse tehingute suhtes, milles osalevad ainult juriidilised isikud või asutused, kes tasuvad äriühingu tulumaksu.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="210.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Vara suhtes, mille annavad välisriikide juriidilistele isikutele üle Prantsuse juriidilised isikud, kohaldatakse neid artikleid ainult siis, kui üleandmine kiideti eelnevalt heaks artikli 210 B lõikes 3 kirjeldatud tingimustel.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT><DATE ISO="20041126">26. novembril 2004</DATE> lõpetas Luxembourgi õiguse alusel asutatud äriühing Euro Park ainuosanikuna Prantsuse õiguse alusel asutatud äriühingu Cairnbulg ilma likvideerimata enda huvides. Cairnbulg valis sel puhul <DATE ISO="20041126">26. novembril 2004</DATE> lõppenud majandusaasta kohta <DATE ISO="20050125">25. jaanuaril 2005</DATE> esitatud tuludeklaratsioonis CGI artiklis 210 ja järgmistes artiklites ette nähtud ühinemiste erikorra. Seega ei deklareerinud ta äriühingu tulumaksu netokapitalitulult ja tulult, mida ta sai varast, mille ta oli andnud üle Euro Park’ile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Cairnbulgi üleantud varad hinnati nende bilansilisele netoväärtusele, mis oli <FT TYPE="NUMBER">9387700</FT> eurot, <DATE ISO="20050419">19. aprilli 2005. aasta</DATE> notariaalaktis. Euro Park võõrandas need varad samal päeval äriühingule SCI IBC Ferrier hinnaga <FT TYPE="NUMBER">15776000</FT> eurot, mis vastab nende turuväärtusele <DATE ISO="20041126">26. novembri 2004. aasta</DATE> seisuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Maksuhaldur seadis kontrolli tulemusena ühinemiste erikorra kohaldatavuse kahtluse alla, kuna esiteks ei olnud Cairnbulg taotlenud CGI‑s artiklis 210 C ette nähtud ministeeriumi heakskiitu ja teiseks seda heakskiitu ei oleks talle nagunii antud, sest tehing ei olnud majanduslikult põhjendatud, vaid selle eesmärk oli maksupettus või maksustamise vältimine. Seetõttu määrati Euro Park’ile, kes oli Cairnbulgi õigusjärglane, tulumaksu juurdemaks ja lisamaksed koos CGI‑s tahtliku rikkumise puhul ette nähtud trahviga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Euro Park palus tribunal administratif de Paris’l (Pariisi esimese astme halduskohus, Prantsusmaa) teha otsus tema vabastamise kohta nendest maksudest ja trahvidest. Nimetatud kohus jättis Euro Parki nõude rahuldamata ja viimane esitas apellatsioonkaebuse cour administrative d’appel de Paris’le (Pariisi apellatsiooniastme halduskohus, Prantsusmaa), kes jättis selle rahuldamata jätmise otsuse muutmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Euro Park esitas seejärel kassatsioonkaebuse Conseil d’Etat’le (kõrgeim halduskohus, Prantsusmaa), väites, et kehtestades eelneva heakskiidu menetluse ainult vara üleandmise suhtes mitteresidendist juriidilistele isikutele, kuid mitte residendist juriidilistele isikutele, luuakse CGI artikli 210 C lõikega 2 ELTL artikli 49 ja järelikult asutamisvabaduse põhjendamatu piirang.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>1.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui liikmesriik kasutab direktiivi 90/434 artikli 11 lõikega 1 antud võimalust siseriiklikus õiguses, võib selle võimaluse rakendamiseks antud akte kontrollida liidu esmasest õigusest lähtudes?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, tuleb ELTL artiklit 49 tõlgendada nii, et selle artikliga on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille järgi on selleks, et kohaldataks ühinemiste ja muude sarnaste tehingute suhtes rakendatavat ühist maksustamissüsteemi, eelneva heakskiidu<?PAGE NO="5"?> menetluse läbiviimine maksupettuse või maksustamise vältimise vastu võitlemise eesmärgil ette nähtud ainult vara üleandmisel välisriikide juriidilistele isikutele, kuid mitte vara üleandmisel siseriikliku õiguse alusel asutatud juriidilistele isikutele?<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas liidu õigus võimaldab hinnata niisuguste õigusnormide kooskõla, nagu on arutlusel põhikohtuasjas, esmase õigusega, kui need õigusnormid võeti vastu selleks, et võtta siseriiklikusse õigusesse üle direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punktiga a antud võimalus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb Euroopa Liidu tasandil täielikult ühtlustatud valdkonnas vastu võetud siseriikliku meetme hindamisel lähtuda ühtlustamismeetme sätetest, mitte esmase õiguse sätetest (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151112">12.11.2015</DATE>, <NAME.CASE>Visnapuu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑198/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:751">EU:C:2015:751</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Järelikult on vaja kõigepealt kindlaks teha, kas direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punktiga a toimus täielik ühtlustamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Käesoleval juhul piisab, kui tõdeda, et selle sätte sõnastusest nähtub selgelt, et see nii ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Nimelt nähtub sellest sõnastusest, et see säte tunnustab ainult liikmesriigi võimalust täielikult või osaliselt keelduda direktiivis sätestatud soodustuste kohaldamisest või need täielikult kehtetuks tunnistada, kui sellise direktiivi kohaldamisalasse kuuluva tehingu nagu eri liikmesriikide äriühinguid puudutav ühinemine (piiriülene ühinemistehing) peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksupettus või maksustamise vältimine (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19970717">17.7.1997</DATE>, <NAME.CASE>Leur-Bloem</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑28/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:369">EU:C:1997:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Selle säilinud pädevuse raames lubab sama säte juhul, kui ühinemistehing ei põhine paikapidavatel majanduslikel põhjendustel, liikmesriikidel ette näha maksupettuse või maksustamise vältimise eelduse (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19970717">17.7.1997</DATE>, <NAME.CASE>Leur-Bloem</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑28/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:369">EU:C:1997:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Seoses selle võimaluse kasutamise ja selle eelduse rakendamisega nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et kui selle kohta ei ole liidu täpsemaid õigusnorme, peavad liikmesriigid proportsionaalsuse põhimõtet järgides määrama kindlaks direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punkti a kohaldamiseks vajalikud eeskirjad (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19970717">17.7.1997</DATE>, <NAME.CASE>Leur-Bloem</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑28/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:369">EU:C:1997:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et selle sätte eesmärk ei ole ühtlustada liidu tasandil täielikult maksupettuse ja maksustamise vältimise vastast võitlust käsitlevad meetmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Järelikult tuleb esimesele küsimusele vastata, et kuna direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punktiga a ei toimu täielikku ühtlustamist, võimaldab liidu õigus hinnata niisuguste siseriiklike õigusnormide kooskõla, nagu on arutlusel põhikohtuasjas, esmase õigusega, kuigi need õigusnormid võeti vastu selles sättes antud võimaluse siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas ja mis näevad selleks, et piiriülese ühinemistehingu korral antaks direktiivi 90/434<?PAGE NO="6"?> alusel sellisele tehingule kohaldatavaid maksusoodustusi, käesoleval juhul teises liikmesriigis asutatud äriühingule Prantsuse äriühingu poolt üleantud varaga seotud kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamine, eelneva heakskiidu menetluse, mille raames peab maksukohustuslane heakskiidu saamiseks tõendama, et tehing on majanduslikult põhjendatud, tehingu põhieesmärk või üks põhieesmärke ei ole maksupettus või maksustamise vältimine ning tehingu tegemise viis võimaldab tagada selle kapitalikasumi maksustamise tulevikus, mille maksustamine on ajatatud, samas kui riigisisese ühinemistehingu korral on edasilükkamine lubatud ilma, et maksukohustuslane peaks sellist menetlust läbima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Selle kohta on oluline meenutada, et Euroopa Kohus on juba täpsustanud, piiriülene ühinemistehing kujutab endast asutamisvabaduse teostamise erilist viisi, mis on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks oluline, ning see kuulub seega majandustegevuse hulka, mille puhul on liikmesriigid kohustatud seda vabadust austama (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20051213">13.12.2005</DATE>, <NAME.CASE>SEVIC Systems</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑411/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:762">EU:C:2005:762</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Selleks et asutamisvabaduse seda erilist teostamise viisi ei kahjustaks piirangud, halvemus ega moonutused, mis tulenevad liikmesriikide maksukorraldusest, kehtestatakse direktiiviga 90/434, nagu nähtub selle põhjendustest 1–5, ühine maksustamissüsteem, mis näeb ette maksusoodustused, näiteks sellise tehingu puhul üleantud varaga seotud kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on sellises kontekstis juba selgitanud, et liikmesriigid peavad direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate tehingute puhul neid maksusoodustusi andma, välja arvatud siis, kui nende tehingute peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksupettus või maksustamise vältimine direktiivi artikli 11 lõike 1 punkti a tähenduses (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081211">11.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>A.T.</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑285/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:705">EU:C:2008:705</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ja Prantsuse valitsus on märkinud, et kõnealuste õigusnormide eesmärk on tagada direktiivi 90/434 ja täpsemalt artiklit 11 lõike 1 punkti a ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse, siis tuleb seega kõigepealt kindlaks teha, kas niisuguste õigusnormide vastuvõtmine, nagu on arutlusel põhikohtuasjas, on selle sätte alusel lubatud ja sellest tulenevalt, kas need õigusnormid on direktiiviga vastuolus või mitte.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punkt a</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas arutlusel olevate õigusnormide kohaselt on selleks, et Prantsuse äriühingu poolt teises liikmesriigis asutatud äriühingule üleantud varadega seotud kapitalikasumi maksustamist saaks edasi lükata, ette nähtud eelnev menetlus, mille raames peab maksukohustuslane selle soodustuse saamiseks tõendama, et täidetud on kolm tingimust, nimelt i) kavandatav tehing on majanduslikult põhjendatud, ii) tehingu põhieesmärk või üks põhieesmärke ei ole maksupettus või maksustamise vältimine ning iii) tehingu tegemise viis võimaldab tagada selle kapitalikasumi maksustamise tulevikus, mille maksustamine on ajatatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Seega tekib küsimus, kas niisuguste õigusnormide vastuvõtmine on vastuolus direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punktiga a.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Eelneva menetluse olemasolu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Seoses eelneva menetluse olemasoluga tuleb meenutada, et direktiiv 90/434 ei sisalda ühtegi menetlusnõuet, mida liikmesriigid on direktiiviga ette nähtud maksusoodustuste andmiseks kohustatud järgima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Isegi kui eeldada, et direktiiv võimaldab liikmesriikidel sellise nõude ette näha, ei ole põhikohtuasjas arutlusel olevates õigusnormides ette nähtud nõue direktiiviga kooskõlas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Vastavasisuliste liidu õigusnormide puudumise korral tuleb liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõtte kohaselt iga liikmesriigi sisemises õiguskorras näha ette üksikasjalik menetlus isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse tagamiseks, kuid see ei tohi olla ebasoodsam sarnaste siseriiklike olukordade regulatsioonist (võrdväärsuse põhimõte) ega muuta liidu õiguskorra alusel antud subjektiivsete õiguste kasutamist praktikas võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121018">18.10.2012</DATE>, <NAME.CASE>Pelati</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑603/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:639">EU:C:2012:639</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Viimati nimetatud põhimõtte kohta tuleb meenutada, et iga juhtumit, mille puhul kerkib küsimus, kas mingi siseriiklik menetlusnorm muudab liidu õiguskorraga isikule antud õiguste kohaldamise võimatuks või ülemäära raskeks, tuleb analüüsida, võttes vajaduse korral arvesse asjaomase siseriikliku õigussüsteemi aluseks olevaid põhimõtteid, mille hulka kuulub õiguskindluse põhimõte (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130627">27.6.2013</DATE>, <NAME.CASE>Agrokonsulting</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑93/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:432">EU:C:2013:432</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151006">6.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>Târșia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑69/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:662">EU:C:2015:662</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Sellega seoses on Euroopa Kohus juba selgitanud, et õiguskindluse nõuet tuleb eriti rangelt järgida siis, kui tegemist on liidu õigusnormidega, mis võivad tekitada rahalisi kohustusi, et asjaomastel isikutel oleks võimalik täpselt teada oma kohustuste ulatust (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060221">21.2.2006</DATE>, <NAME.CASE>Halifax jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑255/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:121">EU:C:2006:121</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150709">9.7.2015</DATE>, <NAME.CASE>Cabinet Medical Veterinar Dr. Tomoiagă Andrei</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑144/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:452">EU:C:2015:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Käesolevas asjas märkis Prantsuse valitsus kohtuistungil seoses võrdväärsuse põhimõttega, et põhikohtuasjas arutlusel olevates õigusnormides ette nähtud eelnev menetlus on põhimõtteliselt kohaldatav ainult piiriüleste ühinemistehingute korral. Samas ei ole Euroopa Kohtul siiski vajalikku teavet riigisiseste ühinemistehingute suhtes kohaldatavate üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta, et hinnata, kas esimesi tehinguid käsitletakse teistest ebasoodsamalt. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab piiriülestele ühinemistehingutele ja riigisisestele ühinemistehingutele kohaldatavaid üksikasjalikke rakenduseeskirju võrreldes kontrollima, kas need õigusnormid on selle põhimõttega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Mis puudutab tõhususe põhimõtet, siis nõuab õiguskindluse nõude tagamine, et direktiivi 90/434 ja täpsemalt artikli 11 lõike 1 punkti a rakendamise kord peab olema piisavalt täpne, selge ja ootuspärane, et maksukohustuslastel oleks võimalik täpselt teada oma õigusi ja et need tagaksid viimastele õiguse saada direktiivi sätetega ette nähtud maksusoodustusi ning nendele vajaduse korral siseriiklikes kohtutes tugineda (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19910228">28.2.1991</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑131/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:87">EU:C:1991:87</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0006">6</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090310">10.3.2009</DATE>, <NAME.CASE>Heinrich</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑345/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:140">EU:C:2009:140</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100715">15.7.2010</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑582/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:429">EU:C:2010:429</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121018">18.10.2012</DATE>, <NAME.CASE>Pelati</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑603/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:639">EU:C:2012:639</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Ent käesolevas asjas tuleb märkida, et põhikohtuasjas arutatavates õigusnormides ei ole asjaomase eelneva menetluse üksikasjalikke rakenduseeskirju täpsustatud. Kinnitades, et see vastab tõele, tegi Prantsuse valitsus kohtuistungil maksuhalduri praktikale viidates nende eeskirjade kohta mõne täpsustuse. Sellega seoses märkis see valitsus, et vaatamata sellele, et need õigusnormid näevad eelneva heakskiidu saamiseks ette kolm tingimust, on maksuhalduri praktika kohaselt heakskiidu andmiseks piisav, kui täidetud on ainult majandusliku põhjuse tingimus. Lisaks täpsustab see valitsus, et sama praktika kohaselt ei peata eelneva heakskiidu menetlus piiriülest ühinemistehingut. Seega võib selle tehingu tingimusel, et heakskiidu saamise taotlus on esitatud enne tehingu toimumist, teha enne maksuhalduri nõusoleku saamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktides 30–34 ja 57, tuleb tõdeda, et põhikohtuasjas arutlusel olevad õigusnormid ei vasta aga maksuhalduri praktikale, mis võib tekitada ebakindlust seoses direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punkti a üksikasjalike rakenduseeskirjadega. Järelikult ei ole need eeskirjad piisavalt täpsed, selged ja ootuspärased, et maksukohustuslastel oleks võimalik täpselt teada oma õigusi, seda enam, et maksuhaldur võib vähemalt mõnda neist eeskirjadest oma suva järgi muuta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Veel märkis Prantsuse valitsus kohtuistungil, et keeldumisotsus on alati põhjendatud, täpsustades samas siiski, et kui maksuhaldur ei ole taotlusele vastanud nelja kuu möödudes, tähendab see vaikimisi tehtud keeldumisotsust, mida sel juhul põhjendatakse ainult siis, kui maksukohustuslane seda taotleb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Tuleb aga tõdeda, et sellised eeskirjad ei ole kooskõlas ka õiguskindluse nõudega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Nimelt peab selleks, et maksukohustuslane saaks täpselt hinnata direktiivist 90/434 tulenevate õiguste ja kohustuste ulatust ja toimida neile vastavalt (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090310">10.3.2009</DATE>, <NAME.CASE>Heinrich</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑345/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:140">EU:C:2009:140</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100715">15.7.2010</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑582/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:429">EU:C:2010:429</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), maksuhalduri otsus, millega keeldutakse maksukohustuslasele selle direktiivi kohast maksusoodustust andmast, olema alati põhjendatud, et maksukohustuslane saaks kontrollida nende põhjenduste põhjendatust, mille alusel maksuhaldur keeldus talle andmast direktiivis ette nähtud soodustust, ning vajaduse korral tugineda oma õigusele pädevates kohtutes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ilmneb, et põhikohtuasjas arutlusel olevad üksikasjalikud rakenduseeskirjad rikuvad õiguskindluse nõuet ning järelikult ei ole need õigusnormid kooskõlas tõhususe põhimõttega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivis 90/434 ette nähtud maksusoodustuste saamiseks nõutavad tingimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Nendes õigusnormides nõutavate tingimuste kohta tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et direktiiviga 90/434 kehtestatud ühist maksustamissüsteemi, mis hõlmab erinevaid maksusoodustusi, kohaldatakse vahet tegemata kõikidele ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise tehingutele, hoolimata nende põhjustest, mis võivad olla rahanduslikud, majanduslikud või puhtalt maksualased (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100520">20.5.2010</DATE>, <NAME.CASE>Modehuis A. Zwijnenburg</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑352/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:282">EU:C:2010:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on samuti selgitanud, et direktiivi artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt võivad liikmesriigid vaid erandkorras ja üksikutel juhtudel täielikult või osaliselt keelduda selle direktiivi sätete kohaldamisest või nende alusel saadavad soodustused kehtetuks tunnistada (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100520">20.5.2010</DATE>, <NAME.CASE>Modehuis A. Zwijnenburg</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑352/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:282">EU:C:2010:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Kuna selles sättes nähakse ette erand direktiivis 90/434 kehtestatud üldreeglist, see tähendab, et kohaldatakse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele tehingutele kohaldatavat ühist maksustamissüsteemi, tuleb seda sätet tõlgendada kitsalt (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100520">20.5.2010</DATE>, <NAME.CASE>Modehuis A. Zwijnenburg</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑352/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:282">EU:C:2010:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Esiteks tuleb aga meenutada, et kuigi direktiiv 90/434 näeb ette põhimõtte, et üleantud varadega seotud kapitalikasumi maksustamine lükatakse edasi, ning lubab selle soodustuse andmisest keelduda vaid ühel tingimusel, nimelt ainult juhul, kui kavandatava tehingu peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksupettus või maksustamise vältimine (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19970717">17.7.1997</DATE>, <NAME.CASE>Leur-Bloem</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑28/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:369">EU:C:1997:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), näevad põhikohtuasjas arutlusel olevad õigusnormid käesolevas asjas ette selle soodustuse andmise üldise keelu, välja arvatud juhul, et maksukohustuslane täidab kõigepealt nendes õigusnormides ette nähtud vormilised ja sisulised nõuded.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Teiseks, kuna kõnealused õigusnormid näevad soodustuse andmiseks ette käesoleva kohtuotsuse punktis 32 mainitud kolm tingimust, laiendavad need – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 34–36 – selle liikmesriikide säilinud pädevuse kohaldamisala, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktides 22 ja 23, rohkem kui on ette nähtud direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punktiga a.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kolmandaks, nagu tõdes kohtujurist oma ettepaneku punktis 36, ei saa vastupidi Prantsuse valitsuse väidetule põhikohtuasjas arutlusel olevate õigusnormidega ette nähtud kolmandat tingimust ‐ see tähendab, et tehingu tegemise viis võimaldab tagada selle kapitalikasumi maksustamise tulevikus, mille maksustamine on ajatatud, mida ei ole pealegi direktiivis 90/434 ette nähtud ‐ põhjendada võitlusega maksupettuse või maksustamise vältimise vastu, sest see eesmärk on juba sõnaselgelt hõlmatud nendes õigusnormides ette nähtud teise tingimusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Neljandaks tuleb seoses direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punktis a ette nähtud maksupettuse või maksustamise vältimise eeldusega meenutada, et selle sätte kohaselt on liikmesriikidel lubatud maksupettuse või maksustamise vältimise eeldust ette näha vaid juhul, kui kavandatava tehingu ainus eesmärk on saada maksusoodustust ja seda ei teostata paikapidavatel majanduslikel põhjendustel (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19970717">17.7.1997</DATE>, <NAME.CASE>Leur-Bloem</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑28/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:369">EU:C:1997:369</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111110">10.11.2011</DATE>, <NAME.CASE>Foggia – Sociedade Gestora de Participações Sociais</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑126/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:718">EU:C:2011:718</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Viiendaks tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et liikmesriigid ei tohi direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punkti a ülevõtmisel lähtuda maksupettuse või maksustamise vältimise üldisest eeldusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Nimelt on Euroopa Kohus sellega seoses juba täpsustanud, et pädevad siseriiklikud asutused ei või selle kontrollimisel, kas tehingu eesmärk on maksupettus või maksustamise vältimine, piirduda eelnevalt kindlaks määratud üldiste kriteeriumide kohaldamisega, vaid peavad igal üksikjuhul tehingut põhjalikult kontrollima, kuna sellise reegli kehtestamine, millel on üldine kohaldamisala ja mis välistab automaatselt maksusoodustuse andmise teatud liiki tehingutele, ilma et võetaks arvesse küsimust, kas ka tegelikult on tegemist maksupettuse või maksustamise vältimisega, läheb kaugemale sellest, mis on vajalik sellise pettuse või maksustamise vältimise ärahoidmiseks ja kahjustab direktiiviga taotletavat eesmärki (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111110">10.11.2011</DATE>, <NAME.CASE>Foggia – Sociedade Gestora de Participações Sociais</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑126/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:718">EU:C:2011:718</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasjas arutlusel olevad õigusnormid nõuavad aga direktiivi 90/434 kohase kapitalikasumi maksustamise edasilükkamise võimaldamiseks süstemaatiliselt ja tingimusteta, et maksukohustuslane tõendaks, et tehing on majanduslikult põhjendatud ja tehingu põhieesmärk või üks põhieesmärke ei ole maksupettus või maksustamise vältimine, ilma et maksuhaldur oleks kohustatud esitama esialgseidki tõendeid paikapidavate majanduslike põhjenduste puudumise kohta või kaudseid tõendeid maksupettuse või maksustamise vältimise kohta, siis kehtestavad need õigusnormid maksupettuse või maksustamise vältimise üldise eelduse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb tõdeda, et direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisuguste õigusnormide vastuvõtmine, nagu on arutlusel põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikkel 49</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb ELTL artikkel 49 ette asutamisvabaduse piirangute kaotamise. Kuigi EL toimimise lepingu asutamisvabadust käsitlevate sätete eesmärk on nende sõnastuse kohaselt tagada vastuvõtvas liikmesriigis välismaiste kodanike ja ettevõtjate võrdne kohtlemine selle riigi kodanike ja ettevõtjatega, on nendega vastuolus see, kui päritoluriik takistab oma kodanikku või selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt asutatud äriühingut teise liikmesriiki asumast (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111129">29.11.2011</DATE>, <NAME.CASE>National Grid Indus</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑371/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:785">EU:C:2011:785</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Asutamisvabaduse piiranguks tuleb pidada kõiki meetmeid, mis keelavad või takistavad selle vabaduse kasutamist või muudavad selle vähem atraktiivseks (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111129">29.11.2011</DATE>, <NAME.CASE>National Grid Indus</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑371/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:785">EU:C:2011:785</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Tuleb tõdeda, et põhikohtuasjas kohaldatakse Prantsuse äriühingu poolt teises liikmesriigis asutatud äriühingule üleantud varadega seotud kapitalikasumi maksustamise edasilükkamiseks asjaomaste õigusnormide nõudeid vaid piiriüleste ühinemistehingute puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus möönab, et kõnealuste õigusnormidega koheldakse piiriüleseid ühinemisi ja riigisiseseid ühinemisi erinevalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Selline erinevus võib panna neid loobuma oma asutamisvabaduse teostamisest ning kujutab endast seega selle vabaduse piirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Piirang võib olla lubatud ainult siis, kui seda õigustab liidu õiguse tunnustatud ülekaalukas üldine huvi. Lisaks ei tohi see sel juhul minna kaugemale, kui on eesmärgi saavutamiseks vajalik (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111129">29.11.2011</DATE>, <NAME.CASE>National Grid Indus</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑371/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:785">EU:C:2011:785</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus on seisukohal, et põhikohtuasja piirangut õigustab ülekaalukas üldine huvi, mis on seotud maksupettuse ja maksustamise vältimise vastu võitlemise ja huviga tagada liikmesriikide maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohus on juba leidnud, et nii võitlus maksupettuste või maksustamise vältimise vastu kui ka vajadus säilitada maksustamispädevuse tasakaalustatud jaotus liikmesriikide vahel kujutavad endast sellist ülekaalukat üldist huvi, mis võib õigustada asutamislepinguga tagatud liikumisvabaduste teostamise piirangut (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120705">5.7.2012</DATE>, <NAME.CASE>SIAT</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑318/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:415">EU:C:2012:415</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Viimase eesmärgi kohta tuleb siiski märkida nii, nagu leidis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 39, et see on juba tagatud direktiivi 90/434 endaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohaselt ilmneb direktiivi põhjendustest 4 ja 6 nimelt, et direktiivis on kehtestatud üksnes üleantud varaga seotud kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamise kord, millega välditakse, et varade üleandmine ise toob kaasa maksustamise, ning samas kaitstakse üleandva äriühingu riigi finantshuve, tagades kasvutulu maksustamise selle tegeliku realiseerimise ajal (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121219">19.12.2012</DATE>, <NAME.CASE>3D I</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑207/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:818">EU:C:2012:818</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Järelikult ei saa selline eesmärk põhikohtuasjas õigustada asutamisvabaduse piirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Mis puudutab maksupettuse või maksustamise vältimise vastu võitlemisega seotud ülekaalukat üldist huvi, siis piisab, kui tõdeda, nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 72 ja 73 nentis, et sellel eesmärgil on sama ulatus, kui sellele tuginetakse direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punkti a alusel või põhjendatakse erandit esmasest õigusest. Järelikult on käesoleva kohtuotsuse punktides 54–56 toodud kaalutlused, mis puudutavad põhikohtuasjas arutlusel olevaid õigusnorme ja mis käsitlevad seda sätet, kohaldatavad ka selle analüüsimisel, kas need õigusnormid on proportsionaalsed asutamisvabaduse seisukohast. Sellest järeldub, et niisugused õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas ja millega kehtestatakse maksupettuse või maksustamise vältimise üldine eeldus, lähevad kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning sellega ei saa seega põhjendada kõnealuse vabaduse piirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et ELTL artiklit 49 ja direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas ja mis näevad piiriülese ühinemistehingu korral ette, et kõnealuse direktiivi alusel sellele tehingule kohaldatavate niisuguste maksusoodustuste andmine nagu käesolevas asjas Prantsuse äriühingu poolt teises liikmesriigis asutatud äriühingule üleantud varadega seotud kapitalikasumi maksustamise edasilükkamine sõltub eelneva heakskiidu menetlusest, mille raames peab maksukohustuslane sellise heakskiidu saamiseks tõendama, et tehing on majanduslikult põhjendatud, tehingu põhieesmärk või üks põhieesmärke ei ole maksupettus või maksustamise<?PAGE NO="11"?> vältimine ning tehingu tegemise viis võimaldab tagada selle kapitalikasumi maksustamise tulevikus, mille maksustamine on ajatatud, samas kui riigisisese ühinemistehingu korral on edasilükkamine lubatud ilma, et maksukohustuslane peaks sellist menetlust läbima.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kuna nõukogu <DATE ISO="19900723">23. juuli 1990. aasta</DATE> direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta artikli 11 lõike 1 punktiga a ei viida läbi täielikku ühtlustamist, siis võimaldab liidu õigus hinnata niisuguste õigusnormide kooskõla, nagu on arutlusel põhikohtuasjas, esmase õigusega, kuigi need õigusnormid võeti vastu selleks, et võtta siseriiklikusse õigusesse üle selle sättega antud võimalust.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">ELTL artiklit 49 ja direktiivi 90/434 artikli 11 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid, nagu on arutlusel põhikohtuasjas ja mis näevad piiriülese ühinemistehingu korral ette, et kõnealuse direktiivi alusel sellele tehingule kohaldatavate niisuguste maksusoodustuste andmine nagu käesolevas asjas Prantsuse äriühingu poolt teises liikmesriigis asutatud äriühingule üleantud varadega seotud kapitalikasumi maksustamise edasilükkamine sõltub eelneva heakskiidu menetlusest, mille raames peab maksukohustuslane sellise heakskiidu saamiseks tõendama, et tehing on majanduslikult põhjendatud, tehingu põhieesmärk või üks põhieesmärke ei ole maksupettus või maksustamise vältimine ning tehingu tegemise viis võimaldab tagada selle kapitalikasumi maksustamise tulevikus, mille maksustamine on ajatatud, samas kui riigisisese ühinemistehingu korral on edasilükkamine lubatud ilma, et maksukohustuslane peaks sellist menetlust läbima.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>