L_202403118ET.000101.fmx.xml

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2024/3118,

10. detsember 2024,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Arvestades komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 (2) kohaldamisel saadud kogemusi, on asjakohane sellise vähese tähtsusega abi ülemmäära, mida liikmesriigis võib anda ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul, suurendada 50 000 euroni. Muudetud ülemmäära puhul on arvesse võetud mitut tegurit, sealhulgas saadud kogemusi, määruse (EL) nr 1408/2013 2019. aasta muutmise (3) järel konkreetselt põllumajandussektoris toimunud inflatsiooni ja selle hinnangulist muutumist määruse (EL) nr 1408/2013 kehtivusajal. Ülemmäär on vajalik selleks, et ühtki määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisalasse kuuluvat meedet ei saaks käsitada liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavana ega konkurentsi moonutavana või moonutada ähvardavana.

(2)

Võttes arvesse kohustust kanda vähese tähtsusega abi käsitlev teave liikmesriigi või liidu tasandi keskregistrisse, on asjakohane arvutada iga liikmesriigi riiklikuks ülempiiriks 2 % aastase toodangu kolme suurima väärtuse keskmisest. Samuti on asjakohane kohandada riikliku ülempiiri arvutamist, et võtta arvesse viimaseid aastaid, vastavalt määruse (EL) nr 1408/2013 kehtivusajale. Seepärast peaks aastase põllumajandustoodangu suurima väärtuse keskmise arvutamiseks kasutatav ajavahemik hõlmama aastaid 2012–2023.

(3)	Sellest tulenevalt tuleks laenude ja tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamise kriteeriumeid kohandada vastavalt vähese tähtsusega abi suurendatud ülemmääradele.

(4)

Et saavutada kooskõla komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, (4) tuleks määruses (EL) nr 1408/2013 sätestatud ülemmääradest kinnipidamise hindamisel arvesse võetav ajavahemik muuta kolmest eelarveaastast kolmeks aastaks. Seda ajavahemikku tuleks jooksvalt hinnata. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb iga kord arvesse võtta kolmel eelneval aastal antud vähese tähtsusega abi kogusummat.

(5)

Komisjoni ülesanne on tagada riigiabi eeskirjade järgimine ja nende kooskõla Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega. Liikmesriigid peaksid selle ülesande täitmisele kaasa aitama mehhanismiga, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ja liikmesriigi poolt antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne summa („riiklik ülempiir“) ei ületaks üldist lubatud ülemmäära. Liikmesriigid peaksid tegema antud abi üle järelevalvet, et tagada, et neid ülemmäärasid ei ületata ja et järgitakse kumuleerimiseeskirju. Järelevalvekohustuse täitmiseks ja määrusega (EL) 2023/2831 kooskõla tagamiseks peaksid liikmesriigid esitama antud vähese tähtsusega abi kohta igakülgset teavet riigi või liidu tasandi keskregistris hiljemalt alates 1. jaanuarist 2027 ning kontrollima, et uue abi andmisel ei ületata määruses (EL) nr 1408/2013 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära ja riiklikku ülempiiri. Keskregister aitab vähendada ettevõtjate halduskoormust. Kui keskregister sisaldab andmeid kolme aasta pikkuse ajavahemiku kohta, ei pea ettevõtjad enam jälgima ega deklareerima muud saadud vähese tähtsusega abi. Määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisel peaks nimetatud määruses sätestatud ülemmäärast kinnipidamise kontroll üldjuhul põhinema keskregistris sisalduval teabel.

(6)	Iga liikmesriik võib luua oma riikliku keskregistri. Olemasolevaid riiklikke keskregistreid, mis vastavad määruses (EL) nr 1408/2013 sätestatud nõuetele, võib jätkuvalt kasutada. Komisjon loob liidu tasandil keskregistri, mida liikmesriigid saavad kasutada alates 1. jaanuarist 2026.

(7)

Võttes arvesse, et halduskoormus ja regulatiivsed takistused on enamiku VKEde jaoks probleem ning et komisjon on seadnud eesmärgiks vähendada aruandlusnõuetest (5) tulenevat koormust 25 %, tuleks mis tahes keskregister luua nii, et see vähendaks halduskoormust. Liidu tasandi keskregistri ja riiklike keskregistrite loomisel ja käitamisel võib võrdlusalusena kasutada häid haldustavasid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724 (6) sätestatud tavasid.

(8)	Samuti leiab komisjon, et sektori ülempiiri jälgimine suurendab halduskoormust, eelkõige VKEde jaoks. Aruandlusnõuetest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane, et komisjon ei nõuaks enam sektori ülempiiri jälgimist.

(9)

Läbipaistvusreeglite eesmärk on tagada eeskirjade parem täitmine, suurem aruandekohustus, vastastikune hindamine ja lõppkokkuvõttes avaliku sektori kulutuste suurem tulemuslikkus. Abisaaja nime avaldamine keskregistris teenib õigustatud läbipaistvushuvi, kuna nii antakse üldsusele teavet liikmesriigi vahendite kasutamise kohta. See ei mõjuta põhjendamatult abisaajate õigust nende isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete keskregistris avaldamine toimub kooskõlas liidu andmekaitse-eeskirjadega (7). Liikmesriikidel peaks olema võimalus konkreetsed kanded pseudonüümida, kui see on vajalik liidu andmekaitse-eeskirjade järgimiseks.

(10)

Käesolev määrus ei hõlma kõiki selliseid olukordi, kus meede ei pruugi mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonutada või ähvardada moonutada konkurentsi. Võib esineda olukordi, kui abisaaja tarnib kaupu või teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda (näiteks saarepiirkond või äärepoolseim piirkond) ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui marginaalne mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele. Selliseid meetmeid tuleks analüüsida igal üksikjuhul eraldi.

(11)	Seoses suurenenud vajadusega kasutada vähese tähtsusega abi ning arvestades, et praegused ülemmäärad on põhjendamatult piiravad, on vaja muuta määrust (EL) nr 1408/2013 ja pikendada selle kehtivusaega 31. detsembrini 2032.

(12)	Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(13)	Määrust (EL) nr 1408/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1408/2013 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõike 1 punkti b joonealune märkus asendatakse järgmisega:

„(*)

Kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu („väljaastumisleping“, ELT L 29, 31.1.2020, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/withd_2020/sign), eelkõige Windsori raamistiku artikli 10 ja 5. lisa (vt liidu ja Ühendkuningriigi poolt väljaastumislepinguga asutatud ühiskomitees tehtud 24. märtsi 2023. aasta ühisdeklaratsioon nr 1/2023 (ELT L 102, 17.4.2023, lk 87)) kohaselt kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes jätkuvalt teatavaid liidu õiguse sätteid, mis käsitlevad riigiabi seoses meetmetega, mis mõjutavad Põhja-Iirimaa ja liidu vahelist kaubandust, käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel kõiki viiteid liikmesriikidele viidetena, mis hõlmavad ka Ühendkuningriiki seoses Põhja-Iirimaaga.“

2)	Artiklist 2 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 3

Vähese tähtsusega abi

1. Kui abimeetmed vastavad käesoleva määruse tingimustele, ei loeta neid kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.

2. Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 50 000 eurot.

3. Liikmesriigi poolt põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale ettevõtjale mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne summa ei tohi ületada lisas sätestatud riiklikku ülempiiri.

4. Vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitatakse aega, mil ettevõtja omandab kohaldatavate siseriiklike õigusaktide alusel seadusliku õiguse seda abi saada, sõltumata kuupäevast, mil vähese tähtsusega abi ettevõtjale välja makstakse.

5. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär ja riiklik ülempiir kehtivad sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ja eesmärgist ning olenemata sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest.

6. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära ja riikliku ülempiiri kohaldamiseks väljendatakse abi rahalise toetusena. Kõik kasutatud arvud on väljendatud brutosummadena, millest ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, loetakse abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

7. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtuseni. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

8. Kui lõigetes 2 ja 3 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära või riiklikku ülempiiri ületatakse uue vähese tähtsusega abi andmisel, ei kohaldata selle uue abi suhtes käesolevast määrusest tulenevaid eeliseid.

9. Et otsustada, kas ühinemiste ja omandamiste puhul ületab uuele või omandavale ettevõtjale antav uus vähese tähtsusega abi asjaomast vähese tähtsusega abi ülemmäära või asjaomast riiklikku ülempiiri, võetakse arvesse kõigile ühinevatele ettevõtjatele eelnevalt antud vähese tähtsusega abi kogusummat. Enne ühinemist või omandamist seaduslikult antud vähese tähtsusega abi on jätkuvalt seaduslik.

10. Kui üks ettevõtja jaguneb kaheks või enamaks eraldi ettevõtjaks, määratakse enne jagunemist antud vähese tähtsusega abi sellest kasu saanud ettevõtjale, st põhimõtteliselt ettevõtjale, kes võtab üle tegevused, mille jaoks vähese tähtsusega abi kasutati. Kui selline määramine ei ole võimalik, jagatakse vähese tähtsusega abi proportsionaalselt uute ettevõtjate omakapitali arvestusliku väärtuse alusel jagunemise tegelikul kuupäeval.“

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

Lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 250 000 eurot viieks aastaks või 125 000 eurot kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summadest väiksem ja/või seda antakse lühemaks kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse selle brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärast, või“.

Lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

tagatis ei moodusta tagatud laenust üle 80 % ja tagatud summa on kas 375 000 eurot ja tagatise kestus 5 aastat või on tagatud summa 187 500 eurot ja tagatise kestus 10 aastat; kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmääradest, või“.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

Lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka ühes või mitmes muus sektoris või tegevusvaldkonnas, mis kuuluvad komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (*1)kohaldamisalasse, võib käesoleva määruse kohaselt põllumajandustootmise sektori tegevustele antava vähese tähtsusega abi kumuleerida sellistele muudele sektoritele või tegevusvaldkondadele antava vähese tähtsusega abiga kuni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjaomase ülemmäärani, tingimusel et asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta määruse (EL) 2023/2831 kohast vähese tähtsusega abi.

2. Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka kalandus- ja vesiviljelussektoris, võib käesoleva määruse kohaselt põllumajandustootmise sektori tegevustele antava vähese tähtsusega abi kumuleerida kalandus- ja vesiviljelussektori tegevusvaldkondadele määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antava vähese tähtsusega abiga kuni ühes kõnealustest määrustest sätestatud suurima ülemmäärani, tingimusel et asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta määruse (EL) nr 717/2014 kohast vähese tähtsusega abi.

(*1) Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2831/oj).“ "

Lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a. Käesoleva määruse kohaselt antavat vähese tähtsusega abi võib kumuleerida komisjoni määruse (EL) 2023/2832 (*2)kohaselt antava vähese tähtsusega abiga.

(*2) Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2832/oj).“ "

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 6

Järelevalve ja aruandlus

1. Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2027 kantakse vähese tähtsusega abi käsitlev teave liikmesriigi või liidu tasandi keskregistrisse. Keskregistrisse kantava teabe hulgas on abisaaja andmed, abisumma, abi andmise kuupäev, abi andev asutus, abi rahastamise vahend ja asjaomane sektor Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori („NACE klassifikaator“) alusel. Keskregister luuakse sellisena, et üldsusel on teabele lihtne juurde pääseda ja et samal ajal on tagatud liidu andmekaitse-eeskirjade järgimine, sealhulgas vajaduse korral konkreetsete kannete pseudonüümimise kaudu.

2. Liikmesriigid kannavad lõikes 1 esitatud teabe asjaomase liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta keskregistrisse 20 tööpäeva jooksul pärast abi andmist. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada keskregistris sisalduvate andmete täpsus.

3. Liikmesriigid säilitavad vähese tähtsusega abi kohta registrisse kantud teavet kümme aastat alates abi andmise kuupäevast.

4. Liikmesriik annab käesoleva määruse kohaselt uut vähese tähtsusega abi üksnes pärast seda, kui ta on kontrollinud, et uus vähese tähtsusega abi ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülemmäära ning et kõik käesolevas määruses kehtestatud tingimused on täidetud.

5. Liikmesriigid, kes kasutavad oma liikmesriigi keskregistrit, esitavad komisjonile koondandmed eelmisel aastal antud vähese tähtsusega abi kohta iga aasta 30. juuniks. Koondandmete hulgas on abisaajate arv, antud vähese tähtsusega abi kogusumma ja antud vähese tähtsusega abi summa sektorite kaupa (vastavalt NACE klassifikaatorile). Esimesed andmed esitatakse 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2027 antud vähese tähtsusega abi kohta. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile andmeid varasemate perioodide kohta, kui koondandmed nende kohta on olemas.

6. Komisjoni kirjaliku taotluse korral esitab asjaomane liikmesriik 20 tööpäeva või taotluses kehtestatud pikema tähtaja jooksul komisjonile kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimused on täidetud, ja eelkõige ettevõtjale käesoleva määruse või mõne muu vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi kogusumma.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Vähese tähtsusega üksikabi, mida antakse 1. jaanuarist 2014 kuni 20. detsembrini 2024 kooskõlas käesoleva määruse sätetega, nagu neid kohaldatakse abi andmise ajal, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.“

Lisatakse lõige 5:

„5. Kuni keskregister hakkab toimima ja hõlmab kolme aasta pikkust ajavahemikku, teeb liikmesriik, kes kavatseb ettevõtjale anda käesoleva määruse kohaselt vähese tähtsusega abi, asjaomasele ettevõtjale kirjalikult või elektroonselt teatavaks abi summa (väljendatuna brutotoetusekvivalendina) ja selle, et abi on vähese tähtsusega, viidates otse käesolevale määrusele. Kui käesoleva määruse kohaselt antakse abikava alusel vähese tähtsusega abi erinevatele ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele ettevõtjatele erineva suurusega üksikabi, võib asjaomane liikmesriik selle kohustuse täitmiseks teatada ettevõtjatele summa, mis vastab asjaomase abikava raames makstava abi maksimumsummale. Sellistel juhtudel kasutatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast kinnipidamise kontrollimiseks seda kindlaksmääratud summat. Enne abi andmist palub liikmesriik asjaomasel ettevõtjal kirjalikult või elektroonselt deklareerida mis tahes muu vähese tähtsusega abi, mille ta on saanud mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul ja mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust või muid vähese tähtsusega abi käsitlevaid määrusi.“

8)	Artikli 8 teine lõik asendatakse järgmisega: „Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2032.“

9)	I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

10)	II lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 248, 24.9.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/1588/oj.

(2) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1408/oj).

(3) Komisjoni 21. veebruari 2019. aasta määrus (EL) 2019/316, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 51 I, 22.2.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/316/oj).

(4) Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2831/oj).

(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „VKEde abipakett“ (COM(2023) 535 final, 12. september 2023).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

Liikmesriik	Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad (*1) (miljonites eurodes)
Belgia	226,23
Bulgaaria	113,84
Tšehhi	141,28
Taani	260,65
Saksamaa	1 415,42
Eesti	26,97
Iirimaa	227,86
Kreeka	264,88
Hispaania	1 220,06
Prantsusmaa	1 820,07
Horvaatia	59,25
Itaalia	1 375,67
Küpros	16,45
Läti	38,45
Leedu	81,70
Luksemburg	11,28
Ungari	199,62
Malta	2,70
Madalmaad	680,95
Austria	195,56
Poola	682,85
Portugal	214,27
Rumeenia	447,18
Sloveenia	30,11
Slovakkia	56,89
Soome	99,45
Rootsi	148,40
Ühendkuningriik seoses Põhja-Iirimaaga	59,96