Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JULIANE KOKOTT
esitatud 2. juulil 2026(1)
Kohtuasi C‑383/25
Keritaly
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale amministrativo regionale per la Lombardia (Lombardia maakonna halduskohus, Itaalia))
Eelotsusetaotlus – Direktiiv 2010/75/EL – Tööstusheited – Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll – Oluline muutus käitises – Loanõue – Teatamine kavatsusest teha käitises mitteoluline muutus – Pädeva asutuse vastamata jätmine ettenähtud tähtaja jooksul – Õiguslikud tagajärjed – Vaikimisi antud luba – Vastuvõetamatus
I. Sissejuhatus
1. Euroopa Liit kavatseb kasutada vaikimisi antud luba – mis loetakse antuks, kui avaliku sektori asutus ei vasta taotlusele konkreetse tähtaja jooksul – menetluse kiirendamise vahendina üha enam ka keskkonnaõiguses.(2) Ent kas liikmesriigid võivad vaikimisi antud loa ette näha ka meetmete puhul, mis liidu õiguse, täpsemalt tööstusheidete direktiivi(3) kohaselt vajavad sõnaselget kirjalikku luba? See on küsimus, mis on tekkinud käesolevas kohtuasjas ja on liidu õiguse eespool nimetatud suundumust arvestades järjest olulisem.
II. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
2. Tööstusheidete direktiivi artikli 3 punktides 7 ja 9 on mõisted „luba“ ja „oluline muutus“ käitises määratletud järgmiselt:
„Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
7. „luba“ – kirjalik luba käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või ‑koospõletustehast või nende osa käitada;
[…]
9. „oluline muutus“ – muutus käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või ‑koospõletustehase laadis või toimimisviisis või nende laiendamine, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju inimeste tervisele või keskkonnale“.
3. Tööstusheidete direktiivi artikli 4 („Loa omamise kohustus“) lõige 1 sätestab:
„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki käitist, põletusseadet, jäätmepõletustehast ega jäätmekoospõletustehast ei käitata ilma loata.
[…]“.
4. Tööstusheidete direktiivi artikkel 20 käsitleb käitises tehtavaid muudatusi:
„1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatud muudatustest käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamisest, mis võivad omada tagajärgi keskkonnale. Pädev asutus ajakohastab vajaduse korral luba.
2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et mitte ühtki käitaja kavandatud olulist muudatust ei tehta ilma käesoleva direktiivi kohaselt välja antud loata.
Loataotlus ja pädeva asutuse otsus hõlmavad selliseid käitise osi ja selliseid artiklis 12 loetletud üksikasju, mida oluline muudatus võib mõjutada.
3. Iga muudatust käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamist käsitatakse olulisena, kui see muudatus või laiendamine ise ulatub I lisas sätestatud künnisvõimsuseni.“
B. Itaalia õigus
5. Seadusandliku dekreedi 152/2006, „Keskkonnaõiguse normid“ (Decreto legislativo 152/2006) artikkel 29nonies käsitleb käitises tehtavate muudatuste kohta esitatavat teatist:
„1. Käitaja teatab pädevale asutusele kõigist käitises kavandatavatest muudatustest, mis on määratletud artikli 5 lõike 1 punktis l. Pädev asutus vajaduse korral ajakohastab keskkonnakompleksluba või sellega seotud tingimusi või kui ta leiab, et kavandatud muudatused on olulised artikli 5 lõike 1 punkti l‑bis tähenduses, teavitab ta sellest käitajat 60 päeva jooksul alates teate saamisest, et täita käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud nõudeid. Selle tähtaja möödudes võib käitaja teavitatud muudatused ellu viia.
2. Kui kavandatud muudatused osutuvad käitaja arvates või pärast lõikes 1 osutatud teatamist olulisteks, saadab käitaja pädevale asutusele uue loataotluse koos aruandega, mis sisaldab artikli 29ter lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajakohastatud teavet. […]“.
III. Asjaolud ja eelotsusetaotlus
6. Keritaly SpA taaskäivitas Gonzagas Mantova provintsis keraamiliste plaatide tootmise tehase. Selle tegevuse suhtes on vastavalt seadusandliku dekreedi 152/2006 (Decreto legislativo 152/2006) VIII lisa punktile 3.5 kohaldatavad Itaalia õigusnormid, millega on üle võetud tööstusheidete direktiiv.
7. Mantova provints (edaspidi „provints“) tegi 2018. aastal ettekirjutuse, et projekti suhtes tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, arvestades mõju õhukvaliteedile ja sellega ka inimeste tervisele. Seepeale tegi Keritaly ettepaneku vähendada heite piirväärtust ja palus asjaomane ettekirjutus uuesti läbi vaadata.
8. Provints välistas 6. veebruaril 2019 keskkonnamõju hindamise läbiviimise tingimusel, et täidetakse teatavaid nõudeid ja eelkõige järgitakse lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtust 20 mg/Nm³. 12. juuni 2019. aasta otsusega andis provints tegevuseks keskkonnakompleksloa. Loas määras ta lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuseks 20 mg/Nm³.
9. Pädev piirkondlik keskkonnakaitseamet viis 27. veebruaril 2023 läbi kontrolli, et kontrollida nõuete järgimist õhu keskkonnaelemendi puhul, ning tuvastas 12. juunil 2023, et lenduvate orgaaniliste ühendite heide on 65,12 mg/Nm³, mis tähendab, et ettenähtud piirväärtust on ületatud.
10. Provints juhtis rikkumisele tähelepanu 1. augusti 2023. aasta märgukirjas, mis toimetati kätte 3. augustil 2023. Ta kohustas Keritalyt selgitama piirväärtuse ületamise põhjuseid ja nimetama piirväärtuse järgimise tagamiseks kehtestatud meetmed. Seejuures tuletas ta Keritalyle meelde, et kui heites või paigaldatud heitkoguste vähendamise süsteemides toimub muudatusi, on vaja esitada teatis keskkonnakompleksloa muutmiseks.
11. Keritaly esitas 4. augustil 2023 mitteolulise muudatuse kohta seadusandliku dekreedi 152/2006 artikli 29nonies tähenduses teatise, mille ese oli lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuse suurendamine tasemelt 20 mg/Nm³ tasemele 50 mg/Nm³. Kohe pärast 60päevase tähtaja möödumist, mille jooksul oleks provints viidatud artikli kohaselt pidanud kontrollima, kas heite piirväärtuse suurendamine kujutab endast olulist muutust, teatas Keritaly 4. oktoobril 2023 provintsile, et kuna provints ei vastanud, siis on talle muudatuse tegemiseks antud vaikimisi luba.
12. Alles seejärel teatas provints 12. oktoobri 2023. aasta kirjas, et lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtust ei ole võimalik suurendada. Provints leidis eelkõige, et heite piirväärtuse suurendamine tooks kaasa lenduvate orgaaniliste ühendite massivoo suurenemise 9119 tonni võrra aastas, millest tulenevalt võib sellel olla oluline kahjulik mõju keskkonnale. Seetõttu ei saa selleks luba anda, ilma et eelnevas menetluses hinnataks keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajadust.
13. Keritaly esitas 2. novembril 2023 provintsile kõnealuse otsuse läbivaatamise taotluse ja väitis eelkõige, et 60 päeva pärast mitteolulise muutuse kohta teate saatmist on luba vaikimisi antud. 23. novembri 2023. aasta kirjas vaidles provints vaikimisi loa andmisele vastu.
14. Keritaly esitas 12. oktoobri 2023. aasta kirja ja 23. novembri 2023. aasta kirja peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Tribunale amministrativo regionale per la Lombardiale (Lombardia maakonna halduskohus, Itaalia).
15. Seejärel jätkati läbivaatamismenetlust ning Agenzia di Tutela della Salute Val Padana (Val Padana tervisekaitseasutus, Itaalia) märkis 12. detsembri 2023. aasta kirjas esiteks seda, et Mantova provintsis on toimunud liiga palju nürisünnitusi ja suurenenud on leukeemia esinemissagedus, mida võisid põhjustada keskkonna ohutegurid; teiseks seda, et ettevõtja tekitatud lenduvad orgaanilised ühendid võivad sisaldada kantserogeenseid aineid, ning kolmandaks seda, et Keritaly poolt 2018. aastal esitatud sademete mudel ei võimalda teha võrdlust kirjanduses üldelanikkonna kohta esitatud viiteväärtustega. Tervisekaitseasutuse arvates on seetõttu vaja teha uus uuring.
16. Samal kuupäeval tuvastas pädev piirkondlik keskkonnakaitseasutus (Itaalia), et lenduvate orgaaniliste ühendite heite suurenemine toob tõenäoliselt kaasa saasteainete sadestumise suurenemise, et asjaomases piirkonnas on vähemalt kaks sama liiki käitist, keda puudutab piirväärtuste suurendamine ja et võrreldes 2018. aastaga on Keritaly käitistesse lisatud uusi tootmisliine. Seejuures vähendas Keritaly heitkoguseid vabatahtlikult, et jätta asjaomased loa muutmise menetlused keskkonnamõju hindamise alt välja.
17. Neid arvamusi arvesse võttes jättis provints 14. veebruaril 2024 varasema 12. oktoobri 2023. aasta otsuse muutmata. Keritaly laiendas oma kaebust vastavalt.
18. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel on Itaalia halduskohtute senises praktikas, mis käsitleb seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) 152/2006 artikli 29nonies lõike 1 viimast lauset, lähtutud sellest, et pädeva asutuse vaikimine, mis on kestnud 60 päeva, ei tähenda muudatuseks loa andmist. On tõsi, et artikkel 29nonies lubab käitajal teha muudatusi pärast selle tähtaja möödumist. See on aga lubatud ainult seni, kuni haldusasutus teeb teistsuguse otsuse. Haldusasutus võib eelkõige tuvastada vajaduse viia läbi loamenetlus.
19. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab seevastu, et kõnealust lauset tuleb mõista nii, et käitajal on „luba“ muudatuste tegemiseks. Kui tegevuseks on vaja luba, siis on luba kas olemas või ei ole olemas. Kolmandat võimalust ei ole ja eelkõige ei esine olukorda, kus tegevust võib esialgu teostada, kuid hiljem võidakse see keelustada.
20. Eespool viidatud Itaalia kohtupraktikas väljakujunenud tõlgendus seab käitaja, kes pärast seda, kui teatamisest on möödunud 60 päeva, ilma et ta oleks sellele vastust saanud, teeb kavandatud muudatused ja kannab asjaomased kulud, märkimisväärsesse ohtu. Nimelt võib ametiasutus kvalifitseerida need muudatused olulisteks muutusteks ka pärast pika aja möödumist, tegelikult piiramatu aja jooksul.
21. Tõlgendades aga artikli 29nonies lõiget 1 vaikimisi antud loana, on käitajal vaikimisi lubatud teha muudatusi pärast seda, kui ametiasutus ei ole 60 päeva jooksul vastanud. Kui ametiasutus peab neid muudatusi hilinenult olulisteks muudatusteks, võib ta nende tegemise siiski keelata, tühistades vaikimisi antud loa oma kaalutlusõigust kasutades. Seda saab ta siiski teha üksnes mõistliku aja jooksul, mis ei ole pikem kui üks aasta, nagu see tuleneb seaduse 241/1990 artiklist 21nonies. Lisaks peab ametiasutus tühistamiseks hindama konkreetset ja olemasolevat üldist huvi, käitaja õiguspäraseid ootusi ja teiste võimalike menetluspoolte huve. Seevastu juhul, kui käitaja esitab teatises asjaolude kirjeldamisel valeväiteid, võib pädev asutus vaikimisi antud loa tühistada ka pärast üheaastast tähtaega (seaduse 241/1990 artikli 21nonies lõige 2bis).
22. Seetõttu esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule järgmise küsimuse:
Kas tööstusheidete direktiivi artikli 20 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid (nagu need, mis kehtivad Itaalias seadusandliku dekreedi nr 152/2006 artikli 29nonies lõike 1 alusel), mis näevad ette, et kui käitaja on pädevale asutusele teatanud kavatsusest teha oma käitises muudatus, mida ta ei kvalifitseeri oluliseks, on muudatusele juhul, kui pädev asutus ei vasta, antud pärast 60 päeva möödumist teatise esitamist igal juhul vaikimisi luba, isegi kui hiljem selgub, et tegemist on olulise muudatusega?
23. Kirjalikud seisukohad esitasid Legambiente Lombardia Onlus, Provincia di Mantova (Mantova provints), Itaalia Vabariik ja Euroopa Komisjon. 24. aprilli 2026. aasta kohtuistungil osales lisaks nimetatud pooltele ka Keritaly SpA.
IV. Õiguslik hinnang
24. Põhikohtuasjas teatas Keritaly Mantova provintsile oma kavatsusest suurendada lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtust tasemelt 20 mg/Nm3 tasemele 50 mg/Nm3, mis tema hinnangul ei ole tema keraamiliste plaatide tootmise käitise oluline muutus. Provints jättis selle taotluse rahuldamata alles pärast Itaalia õiguses ette nähtud 60päevase tähtaja möödumist. Tegemist on olulise muutusega, milleks ei saa ilma pikemata luba anda. Keritaly väidab vastu, et kuna provints ei pidanud tähtajast kinni, andis ta muudatusele juba vaikimisi loa.
25. Eelotsusetaotluse eesmärk on seega kindlaks teha, kas tööstusheidete direktiivi artikli 20 lõikega 2 on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette vaikimisi loa teha käitises muudatus, mida käitaja ei kvalifitseeri oluliseks, kuid mis osutub oluliseks hiljem.
26. Seepärast näitan kõigepealt tööstusheidete direktiivi asjakohaste sätete sõnastuse, nende süstemaatilise seose ja õigusakti eesmärkide põhjal, et olulise muudatuse vaikimisi heakskiitmine on välistatud. Seejärel analüüsin küsimuse laiemat konteksti, kasutades võrdlust liidu õigusega reguleeritud vaikimisi tehtud otsustega, ja lõpuks ettevõtjate, eelkõige Keritaly huve.
A. Sõnastus
27. Tööstusheidete direktiivi artikli 4 lõike 1 esimese lõigu kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki käitist, eelkõige artikli 3 punktis 3 ja I lisas nimetatud käitist ei käitata ilma loata. Sellest lähtudes andis provints 2019. aastal loa käitada vaidlusalust tehast I lisa punkti 3.5 tähenduses käitisena, kus toodetakse keraamikatooteid põletamise teel.
28. Vastavalt tööstusheidete direktiivi artikli 20 lõike 2 esimesele lõigule võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et mitte ühtki käitaja kavandatud olulist muudatust ei tehta ilma kõnealuse direktiivi kohaselt välja antud loata. Teistest muudatustest peab käitaja seevastu artikli 20 kohaselt teavitama ainult pädevat asutust.(4)
29. Tööstusheidete direktiivi artikli 3 punktis 7 esitatud määratluse kohaselt antakse luba kirjalikult. Kuna vaikimisi antud luba ei ole oma olemuselt kirjalik, on see olulise muudatuse korral vastuolus juba tööstusheidete direktiivi artikli 20 lõike 2 esimese lõigu sõnastusega ja artikli 3 punktiga 7.
30. On tõsi, et tööstusheidete direktiivi artikli 4 lõike 1 teine ja kolmas lõik näevad ette erandi loa omamise kohustusest. Nagu komisjon märgib, ei ole see käesolevas asjas siiski kohaldatav.
31. Seda erandit kohaldatakse üksnes tööstusheidete direktiivi V peatükiga hõlmatud käitiste suhtes. Nende puhul on tegemist teatavate orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevustega. Need on loetletud VII lisa 1. osas. Selliste käitiste suhtes võivad liikmesriigid kehtestada registreerimismenetluse. Selleks piisab, kui käitaja teatab pädevale asutusele oma kavatsusest käitist käitada. Selliste käitiste oluliste muudatuste suhtes kohaldatakse artikli 63 kohaseid erinorme ning nende jaoks ei ole tingimata vaja luba.
32. On tõsi, et vaidlusalune piirväärtus puudutab lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mille alla kuuluvad ka lahustid. Vaidlusalune käitis, keraamiliste plaatide tootmise tehas, ei ole siiski hõlmatud üksnes tööstusheidete direktiivi V peatükiga ning seetõttu ei ole seda VII lisa 1. osas loetletud.
B. Süstemaatiline seos üldsuse kaasamise ja asjaomase üldsuse liikmete tõhusa kohtuliku kaitsega
33. Kirjaliku loa nõue on tihedalt seotud ka tööstusheidete direktiivis ette nähtud üldsuse kaasamise ja kolmandate isikute tõhusa kohtuliku kaitsega.
34. Tööstusheidete direktiivi artikli 24 lõike 1 punkt b näeb ette, et loa andmisel oluliste muudatuste tegemiseks tuleb kohaldada IV lisas sätestatud üldsuse osalemise menetlust. Selle kohaselt tehakse teatud teave üldsusele kättesaadavaks ja üldsusel on võimalus enne otsuse tegemist arvamust avaldada.
35. Tööstusheidete direktiivi artiklis 24 osutatud otsuste, tegevuse või tegevusetuse suhtes on kohaldatav kohtulik kontroll, mida saavad artikli 25 kohaselt kasutada ka asjaomase üldsuse liikmed. Selle kohaselt võivad kaebuse esitada eelkõige keskkonnaorganisatsioonid.(5)
36. Seevastu vaikimisi loa eeldamine välistaks üldsuse osalemise ja muudaks kohtuliku kontrolli vähemasti märkimisväärselt raskemaks. Seda seetõttu, et selle olemust arvestades oleks üldsuse teavitamine kaheldav.
37. Üldsuse liikmete tõhus kohtulik kaitse võib muu hulgas tekitada tõsiseid ohte käitise käitajale. Vaikimisi antud luba, mida ei ole teatavaks tehtud, ei saa üldjuhul olla luba, mille andmisest alates hakkavad kulgema kaebuse esitamise tähtajad,(6) mistõttu võib võimalikke kaebusi esitada ka veel pikema aja järel. Lisaks ei ole vaikimisi antud luba põhjendatud. Ka seetõttu ei ole võimaliku kaebuse rahuldamine kuigi tõenäoline.
38. Oluliseks muutuseks vaikimisi antud loa eeldus ei oleks seega kooskõlas tööstusheidete direktiivis ette nähtud üldsuse kaasamise ja asjaomase üldsuse tõhusa kohtuliku kaitsega.
C. Õigusakti eesmärgid
39. Oluliseks muutuseks vaikimisi antud loa välistamine on kooskõlas ka tööstusheidete direktiivi ja liidu keskkonnapoliitika eesmärkidega.
40. Tööstusheidete direktiivi artikli 1 esimesest lõigust nähtub, et direktiivi eesmärk on tööstuslikest tegevusvaldkondadest tuleneva saastuse kompleksne vältimine ja vähendamine. Vastavalt direktiivi artikli 1 teisele lõigule, arvestades direktiivi põhjendust 12, on direktiivi eesmärk ka vältida, või kui see ei ole teostatav, vähendada saasteainete heidet õhku, vette ja pinnasesse ning vältida jäätmete tekkimist, et saavutada keskkonna „kui terviku“ kaitse kõrge tase.(7) Põhjenduses 18 on märgitud, et olulisi muudatusi käitistes, mis võivad märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda, ei või teha ilma loata, mis on välja antud kooskõlas kõnealuse direktiiviga.
41. Need eesmärgid täpsustavad Euroopa Liidu üldeesmärke.
42. Tööstusheidete direktiiv võeti vastu ELTL artikli 192 lõike 1 alusel, mis käsitleb keskkonnapoliitika meetmeid, mida Euroopa Liidul tuleb võtta, et saavutada ETLT artiklis 191 seatud eesmärgid. Artikli 191 lõike 1 esimeses ja teises taandes on sätestatud, et liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise ning inimeste tervise kaitsmise eesmärkide saavutamisele. ELTL artikli 191 lõike 2 kohaselt seab liidu keskkonnapoliitika eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme.(8)
43. Lisaks on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 35 ja ELTL artiklis 9 ette nähtud, et liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Ühtlasi tuleb kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine vastavalt harta artiklile 37 ja ELL artiklile 3 integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt.(9)
44. Nõue, et käitise käitamiseks ja selles olulise muudatuse tegemiseks on vaja kirjalikku luba, aitab oluliselt kaasa nende eesmärkide saavutamisele. See kohustab käitise käitajat ja loa andmiseks pädevat asutust kontrollima, kas tööstusheidete direktiivi kohased käitise käitamise tingimused on täidetud, ja seda ka tõendama.
45. Tööstusheidete direktiivi kohaldatavate sätete järgimise sõnaselge kontrollimine on otstarbekas iseäranis käitise olulise muutuse korral. Artikli 3 punkti 9 kohaselt tähendab see muutust käitise laadis või toimimisviisis või selle laiendamist, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju inimeste tervisele või keskkonnale. Sellist mõju soovitakse direktiivi kohaldamisega just vältida või vähemasti vähendada.
46. On ilmselge, et vaidlusalusel muutusel, nimelt lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtuse suurendamisel 150% võrra võib olla märkimisväärne kahjulik mõju inimeste tervisele või keskkonnale. Kõnealused ühendid on määratletud tööstusheidete direktiivi artikli 3 punktis 45, nende suhtes on kohaldatavad V peatüki erinormid ning need on II lisa kohased õhusaasteained, mille suhtes tuleb vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile a kehtestada piirväärtused.
47. Kui Keritaly käitis oleks käitis, mille suhtes on kohaldatav tööstusheidete direktiivi V peatükk, oleks lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste suurenemine pelgalt 10% võrra juba oluline muutus vastavalt artikli 63 lõike 1 punktile b.
48. Kuna tööstusheidete direktiivi artikli 14 lõike 1 punkt a kohustab kehtestama lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused, tuleb asjaomase piirväärtuse muutust pidada ka käitise toimimisviisi muutuseks.(10)
49. Keritaly vaidlusaluse teatise ese on seega tema käitatava käitise oluline muutus, milleks on ka vastavalt tööstusheidete direktiivi mõttele ja eesmärgile vajalik kirjalik luba.
D. Laiem kontekst: vaikimisi tehtud otsused liidu muus õiguses
50. On tõsi, et pärast tähtaja möödumist vaikimisi tehtud otsuse mõiste ei ole liidu õiguses võõras. Liidu õiguse kohaldamisest nähtub siiski, et tööstusheidete direktiivi artikli 20 lõike 2 tõlgendamisel on oluliste muudatuste vaikimisi heakskiitmise välistamine õiguskindluse nõue. Kui vaikimisi tehtud otsused on ette nähtud, on need ning nende asjaomased õiguslikud tagajärjed pigem täpselt reguleeritud.
51. On tõsi, et liikmesriikide õiguspärast huvi arvestades määras Euroopa Kohus riigiabi valdkonnas analoogia alusel liidu kohtutesse hagi esitamise tähtaegadega komisjonile selleks, et otsustada, kas abi on liidu õigusega kooskõlas, kahekuulise tähtaja alates abist teatamisest. Kui komisjon sellest kirjutamata tähtajast kinni ei pea, kaob abi rakendamise keeld, mis on praegu sätestatud ELTL artikli 108 lõike 3 kolmandas lauses. Kõnealune õiguslik tagajärg ei olnud siiski lõplik, kuna komisjon sai võimalikke vastuväiteid meetme vastu endiselt esitada olemasoleva riigiabi läbivaatamise menetluses.(11)
52. Tööstusheidete direktiivi tõlgendus, milleni eelotsusetaotluse esitanud soovib jõuda, on sarnane, kuna direktiiv just nimelt ei näe ette oluliseks muutuseks vaikimisi loa andmist. Kuna see peab viima loa andmiseni, on sellel siiski laiem mõju kui viidatud Euroopa Kohtu otsusel, millega kaotati üksnes rakendamise keeld.
53. Praegu on tähtaeg, mille töötas Euroopa Kohus analoogia alusel välja riigiabi valdkonnas, sõnaselgelt sätestatud riigiabi käsitleva määruse(12) artikli 4 lõikes 6. Selle korraga läks seadusandja sammu kaugemale ja nägi ette abile vaikimisi loa andmise. Samamoodi viib ühinemismääruse(13) artikli 10 lõige 6 selleni, et teatatud koondumine loetakse heakskiidetuks, kui komisjon ei tee otsust suhteliselt lühikese tähtaja jooksul. Mõlemad vaikimisi antud load põhinevad asjaomaste ettevõtjate vastavatel huvidel.
54. Komisjoni viidatud teenuste direktiivi(14) artikli 13 lõige 4 näeb ette teenuste osutamise vaikimisi alustamise ja läbiviimise. Selle õigusnormi eesmärk on rakendada õigusi, mis tulenevad juba põhivabadustest, ja sellega üksnes täpsustatakse liikmesriikide poolt nendele vabadustele seatud piirangute piire.
55. Liidu teenistustingimusi käsitleva õiguse(15) ja dokumentidega tutvumise õiguse(16) valdkonnas on seevastu sõnaselgelt ette nähtud, et taotlus loetakse rahuldamata jäetuks, kui pädev asutus ei tee otsust ette nähud tähtaegade jooksul. Vaikimisi rahuldamata jätmine ei too kaasa õigusi, vaid annab taotlejale võimaluse kasutada kaebuse esitamise kaudu õiguskaitset.(17)
56. Keskkonnaõiguses lisandub veel üks aspekt. Põhimõtteliselt on tegemist keskkonna ja/või tervise kaitsmisega teatavate tegevuste kahjuliku mõju eest. Seega, kui liidu keskkonnaõiguses on ette nähtud vaikimisi tehtavad otsused, on tavaliselt olemas kaitsemehhanismid, mille eesmärk on tagada asjaomaste nõuete täitmine.
57. Selles tähenduses näeb jäätmesaadetiste määruse(18) artikli 9 lõike 1 teine lõik liidus jäätmesaadetiste puhul ette transiidi suhtes pädeva asutuse vaikiva nõusoleku ja teised sätted lubavad eeldada kolmandates riikides asuva pädeva asutuse vaikivat nõusolekut. Seevastu sihtkoha ja lähtekoha pädevad asutused peavad tegema põhjendatud otsuse kirjalikult, võttes aluseks asjaomased õigusnormid.
58. Hiljuti nägi liit taastuvenergia kasutamise edendamiseks direktiivi 2018/2001(19) artikli 16a lõikes 6 ette, et loa andmise menetluste vahepealsed haldusetapid loetakse vaikimisi heakskiidetuks. Keskkonnamõju hindamise kiirendamise määruse ettepanekuga palub komisjon laiendada seda mudelit teistele strateegilistele kavadele.(20) Lõplikud otsused loamenetluse tulemuse kohta tuleb selle mudeli kohaselt teha siiski sõnaselgelt. Sellega soovitakse tagada ka asjaomaste kaitsekordade järgimine.
59. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud Itaalia õiguse tõlgenduse kohaselt sellised kaitsemehhanismid puuduvad. Ka sel põhjusel ei tohiks tööstusheidete direktiivi tõlgendada nii, et see lubab käitises tehtavatele olulistele muutustele vaikimisi loa anda.
60. Täiendavalt tuleb märkida, et ühes teises pooleliolevas kohtuasjas on Euroopa Kohtule esitatud ka küsimus, kas asjasse puutuvad liidu õigusnormid võimaldavad anda loa vaikimisi, olgugi et need ei näe seda sõnaselgelt ette. Seejuures on tegemist kolmandatest riikidest pärit kauba kontrolliga tervisekaitse kaalutlustel.(21)
61. Kokkuvõttes tuleb seega tõdeda, et tähtaeg, mille jooksul tuleb teha otsus olulise muutuse kohta, mille ületamine toob kaasa vaikimisi loa, eeldab tööstusheidete direktiivi sõnaselget sätet, mis ideaaljuhul näeks ette ka mehhanismi direktiivi kaitse-eeskirjade järgimise tagamiseks ning mis eelkõige reguleerib asjakohaselt seost üldsuse tõhusa kaasamisega ja tõhusa õiguskaitsega.
E. Käitaja õiguspärased huvid
62. Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab küll käitise käitaja huvi saada ettenähtud tähtaja jooksul otsus oma taotluse kohta, kuid see huvi ei anna alust tõlgendada tööstusheidete direktiivi viisil, nagu seda soovib teha eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kui arvestada eespool viidatud kaebuse ohtu,(22) võib see tõlgendus seda huvi koguni õõnestada. Kui riigisiseses õiguses on ette nähtud asjakohased õiguskaitsevahendid, näiteks tegevusetusel põhinev hagi või kahjuhüvitise nõue, peab käitaja neid kasutama.
63. Käesoleval juhul näib siiski kaheldav, kas sellised õiguskaitsevahendid on tulemuslikud, kuna Keritaly vaidlusalune teatis tähendab – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu täpsemast hinnangust ei tulene teisiti – õiguste kuritarvitamist.
64. Kuigi eelotsusetaotluses ei kvalifitseerita Keritaly tegevust sõnaselgelt kuritarvituseks, on seal märgitud, et tema arvates ei saa ka pahauskne teatamine olulisest muutusest viia vaikimisi antud loani.
65. Keritaly pidi tegelikult teadma, et vaidlusaluse piirväärtuse suurendamine ei olnud ilma pikemata võimalik ja seda ei saa pidada ka mitteoluliseks muutuseks. Eelotsusetaotlusest nähtub, et algses loamenetluses tegi ettevõtja ise ettepaneku alandada piirväärtust kehtestatud tasemele, et vältida keskkonnamõju hindamist. Seega teadis ta, et provintsi arvates seondus kõrgema piirväärtusega oluline kahjulik mõju keskkonnale.
66. Sellises olukorras on juba kuritarvitav esitada taotlus suurendada piirväärtust, esitades teatise mitteolulise muutuse kohta (venire contra factum proprium).
67. See peab paika seda enam, et vastavalt 27. veebruari 2023. aasta mõõtetulemustele ja piirväärtuse suurendamise taotlusele ei ole käitis ilmselt kavandatud nii, et seda oleks võimalik käitada kooskõlas kehtestatud piirväärtusega. Sellises olukorras oleks Keritaly vastavalt tööstusheidete direktiivi artikli 8 lõike 2 punktile b ja direktiivi ülevõtva seadusandliku dekreedi (Decreto legislativo) nr 152/2006 artiklile 29decies olnud kohustatud tagama piirväärtuse järgimise nii ruttu kui võimalik.(23) Kui piirväärtuse ületamine peaks tähendama otsest ohtu inimeste tervisele või olulist vahetut kahjulikku mõju keskkonnale, tuleks käitise käitamine koguni peatada.(24)
V. Ettepanek
68. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotlusele järgmiselt:
Direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) artikli 20 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui käitise olulisele muutusele, milleks on selle direktiivi kohaselt vaja luba, antakse luba vaikimisi.
1 Algkeel: saksa.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT 2018, L 328, lk 82) artikli 16a lõige 6 (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta direktiiviga (EL) 2023/2413 (ELT L, 2023/2413)) ning ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta, lisa II jaotis (COM/2025/984 (final)).
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT 2010, L 334, lk 17).
4 Vt 2. juuni 2022. aasta kohtuotsus FCC Česká republika (C‑43/21, EU:C:2022:425, punkt 44).
5 Samamoodi sõnastatud nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT 1985, L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ (ELT 2003, L 156, lk 17; ELT eriväljaanne 15/07, lk 466)) artikli 10a kohta vt 12. mai 2011. aasta kohtuotsus Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein-Westfalen (C‑115/09, EU:C:2011:289, punkt 42).
6 Vt 7. novembri 2019. aasta kohtuotsus Flausch jt (C‑280/18, EU:C:2019:928, punktid 54–59), 16. aprilli 2026. aasta kohtuotsus Drumakilla (C‑58/24, EU:C:2026:300, punktid 45 ja 46) ning Århusi konventsiooni vastavuskomitee 22. septembri 2021. aasta järeldused ja soovitused, Breakell vs. Ühendkuningriik (Nelson Hospital site) (ACCC/C/2015/131 (nr 129).
7 25. juuni 2024. aasta kohtuotsus Ilva jt (C‑626/22, EU:C:2024:542, punkt 69).
8 25. juuni 2024. aasta kohtuotsus Ilva jt (C‑626/22, EU:C:2024:542, punkt 67).
9 25. juuni 2024. aasta kohtuotsus Ilva jt (C‑626/22, EU:C:2024:542, punkt 71).
10 Selle kohta 2. juuni 2022. aasta kohtuotsus FCC Česká republika (C‑43/21, EU:C:2022:425, punktid 40 ja 41).
11 11. detsembri 1973. aasta kohtuotsus Lorenz (120/73, EU:C:1973:152, punktid 4 ja 5).
12 Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).
13 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 2004, L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/003, lk 4).
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT 2006, L 376, lk 36).
15 Määrus nr 31 (EMÜ), nr 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 1962, P 045, lk 1385) artikkel 90, viimati muudetud „Ajakohastamine – Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määr alates 1. juulist 2025“ (ELT 2025, C/2025/6569).
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) artikli 7 lõige 4 ja artikli 8 lõige 3.
17 Vt minu ettepanek kohtuasjas Housieaux (C‑186/04, EU:C:2005:70, punktid 31–37).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT 2006, L 190, lk 1).
19 Viidatud 2. joonealuses märkuses.
20 Viidatud 2. joonealuses märkuses.
21 Kohtuasi C‑596/25, Sonifer.
22 Vt eespool, punkt 37.
23 25. juuni 2024. aasta kohtuotsus Ilva jt (C‑626/22, EU:C:2024:542, punkt 127).
24 25. juuni 2024. aasta kohtuotsus Ilva jt (C‑626/22, EU:C:2024:542, punkt 128).