<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-138/17 P</NO.CASE><NO.CASE>C-146/17 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0138</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:620">EU:C:2018:620</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>16</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>16</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Wahli ettepanek – Liidetud kohtuasjad C‑138/17 P ja C‑146/17 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Euroopa Liit <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Nils Wahl</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180725">25. juulil 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Liidetud kohtuasjad C‑138/17 P ja C‑146/17 P</HT></P><P>Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Liidu Kohus</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Gascogne Sack Deutschland GmbH</P><P>Gascogne (C‑138/17 P)</P><P>ja</P><P>Gascogne Sack Deutschland GmbH</P><P>Gascogne</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Liidu Kohus</P><P><HT TYPE="NORMAL">(C‑146/17 P)</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Lepinguväline vastutus</KEYWORD><KEYWORD>Kohtumenetluse mõistlik kestus</KEYWORD><KEYWORD>Kohustus lahendada kohtuasi mõistliku aja jooksul</KEYWORD><KEYWORD>Varaline kahju</KEYWORD><KEYWORD>Pangagarantiiga seotud kulud</KEYWORD><KEYWORD>Põhjuslik seos</KEYWORD><KEYWORD>Mittevaraline kahju</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Mis liiki kahjusid peab Euroopa Liit ELTL artikli 340 kohaselt heastama eraisikutele, kelle õigust asja arutamisele kohtus mõistliku aja jooksul on Euroopa Liidu Kohus rikkunud? Täpsemalt, millistel asjaoludel tuleb välja mõista hüvitis liigse viivitamisega väidetavalt põhjustatud kahju eest?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Need on sisuliselt põhiküsimused, mille on tõstatanud Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Liidu Kohus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Lihtsuse mõttes edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Euroopa Liit<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></NOTE> ning Gascogne Sack Deutschland GmbH ja Gascogne Üldkohtu <DATE ISO="20170110">10. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsuse peale kohtuasjas T‑577/14, Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa Liit (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:1">EU:T:2017:1</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> milles Üldkohus mõistis nimetatud ettevõtjatele välja teatavas suuruses hüvitised varalise ja mittevaralise kahju eest, mida need äriühingud kandsid seetõttu, et rikuti kohustust teha lahend mõistliku aja jooksul kohtuasjades, milles tehti <DATE ISO="20111116">16. novembril 2011</DATE> otsused Groupe Gascogne <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, T‑72/06<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Ei avaldata, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:671">EU:T:2011:671</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja Sachsa Verpackung <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, T‑79/06.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Ei avaldata, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:674">EU:T:2011:674</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Suuresti samalaadsed küsimused on üles tõstetud veel neljas apellatsioonkaebuses, millest kaks on esitanud Euroopa Liit ja kaks muud äriühingud, kahe Üldkohtu otsuse peale, milles mõisteti välja hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest, mida need äriühingud kandsid seetõttu, et rikuti kohustust lahendada kohtuasi mõistliku aja jooksul. Esitan täna oma ettepanekud ka nendes kohtumenetlustes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Kohtuasi Euroopa Liit <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kendrion, C‑150/17 P; liidetud kohtuasjad Euroopa Liit <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ASPLA ja Armando Álvarez ning ASPLA ja Armando Álvarez <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa Liit, C‑174/17 P ja C‑222/17 P.</P></NOTE> Niisiis tuleks käesolevat ettepanekut lugeda koos nende ettepanekutega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetluse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Sachsa Verpackung GmbH, nüüdne Gascogne Sack Deutschland GmbH, ning Groupe Gascogne SA, nüüdne Gascogne, pöördusid <DATE ISO="20060223">23. veebruaril 2006</DATE> (praeguse) ELTL artikli 263 alusel kohtusse hagidega komisjoni <DATE ISO="20051130">30. novembri 2005. aasta</DATE> otsuse K(2005) 4634 (lõplik) peale, mis käsitleb [ELTL] artikli [101] alusel algatatud menetlust (Juhtum COMP/F/38.354 – Tööstuslikud kotid) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>otsus K(2005) 4634<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>6. joonealuses märkuses viidatud kohtuasjad puudutavad ka menetlusi, mille algatamiseks pöördusid kohtusse teised ettevõtjad, kellele otsus K(2005) 4634 oli adresseeritud.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Üldkohus jättis <DATE ISO="20111116">16. novembri 2011. aasta</DATE> otsustega need hagid rahuldamata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20111116">16. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupe Gascogne <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑72/06</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:671">EU:T:2011:671</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sachsa Verpackung <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑79/06</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:674">EU:T:2011:674</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne esitasid Üldkohtu otsuste peale apellatsioonkaebused. Euroopa Kohus jättis <DATE ISO="20131126">26. novembri 2013. aasta</DATE> otsustega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20131126">26. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gascogne Sack Deutschland <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑40/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:768">EU:C:2013:768</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupe Gascogne <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑58/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:770">EU:C:2013:770</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> apellatsioonkaebused rahuldamata. Oma otsuses leidis Euroopa Kohus siiski, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Üldkohtu menetluse kestust, mis oli ligikaudu 5 aastat ja 9 kuud, ei saa põhjendada ühegi käesoleva vaidluse aluseks oleva asjaoluga<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt vastavalt eelmises joonealuses märkuses viidatud kohtuotsuste punktid 97 ja 91.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne pöördusid 4. augustil 2014 ELTL artikli 268 alusel kohtusse hagiavaldusega Euroopa Liidu vastu, nõudes hüvitist kahju eest, mida nad väidetavalt kandsid <DATE ISO="20111116">16. novembril 2011</DATE> kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06 tehtud kohtuotsustega lõppenud Üldkohtu menetluse kestuse tõttu. Sisuliselt palusid Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne, et Üldkohus mõistaks Euroopa Liidult nende kasuks välja järgmised summad: (i) <FT TYPE="NUMBER">1193467</FT> eurot kahju eest, mida hagejad kandsid seetõttu, et nad tasusid kauem kui mõistliku aja jooksul täiendavat seadusjärgset intressi, mida kohaldati komisjoni määratud trahvisummale; (ii) <FT TYPE="NUMBER">187571</FT> eurot kahju eest, mida hagejad kandsid seetõttu, et maksid täiendavaid summasid pangagarantii eest pikema kui mõistliku aja jooksul; (iii) <FT TYPE="NUMBER">2000000</FT> eurot <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>ebakindla olukorra<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> tõttu kaotatud kasumi või kantud kahju tõttu; (iv) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>vähemalt<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> <FT TYPE="NUMBER">500000</FT> eurot kantud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne palusid lisaks, et nendele summadele liidetaks hagi esitamise kuupäevast arvates tasandusintress ja viivis määras, mida Euroopa Keskpank (EKP) kohaldab oma peamiste refinantseerimistehingute puhul ja mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsusega mõistis Üldkohus Gascogne’i heaks välja <FT TYPE="DECIMAL">47064,33</FT> eurot hüvitiseks varalise kahju eest, mida see äriühing kandis seetõttu, et rikuti kohustust teha kohtulahend mõistliku aja jooksul kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06, milles otsused tehti <DATE ISO="20111116">16. novembril 2011</DATE>. Üldkohus otsustas lisaks, et hüvitise suhtes tuleb kohaldada tasandusintressi alates <DATE ISO="20140804">4. augustist 2014</DATE> ja kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, vastavalt käsitletava ajavahemiku iga-aastasele inflatsioonimäärale, mille Eurostat on registreerinud kõne all olevate ettevõtjate asukohaliikmesriigis. Üldkohus mõistis Euroopa Liidult nii Gascogne Sack Deutschlandile kui ka Gascogne’ile mõlemale välja 5000 eurot mittevaralise kahju eest, mida need äriühingud kandsid seetõttu, et rikuti kohustust lahendada kohtuasi mõistliku aja jooksul. Nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõistetud summadelt tuli kohtuotsuste järgi arvestada viivist alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni täieliku tasumiseni määras, mida Euroopa Keskpank (EKP) kohaldab oma peamiste refinantseerimistehingute puhul ja mida suurendatakse kahe protsendipunkti võrra. Ülejäänud osas jättis Üldkohus hagi rahuldamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Kohtukulude osas otsustas Üldkohus: (i) jätta Euroopa Liidu kohtukulud tema enda kanda ja mõista Euroopa Liidult välja Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i kohtukulud seoses vastuvõetamatuse vastuväitega, mille kohta tehti <DATE ISO="20150202">2. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtumäärus Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa Liit, T‑577/14;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Ei avaldata, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:80">EU:T:2015:80</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> (ii) jätta ühelt poolt Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i ning teiselt poolt Euroopa Liidu kohtukulud, mis tekkisid seoses kohtuotsuse tegemise aluseks olnud hagiga, nende endi kanda; ning (iii) jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Euroopa Liit palub <DATE ISO="20170317">17. märtsil 2017</DATE> esitatud apellatsioonkaebuses:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1;</P></ITEM><ITEM><P>jätta rahuldamata Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i põhjendamatu nõue esimese astme kohtumenetluses, kus nad nõudsid <FT TYPE="NUMBER">187571</FT> euro väljamõistmist hüvitisena kahju eest, mida nad väidetavalt kandsid selle tõttu, et pidid pikema kui mõistliku aja jooksul tegema täiendavaid makseid pangagarantii eest;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Gascogne Sack Deutschlandilt ja Gascogne’ilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne omalt poolt paluvad Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Euroopa Liidult.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne esitasid <DATE ISO="20170322">22. märtsil 2017</DATE> apellatsioonkaebuse, milles nad paluvad Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus, millega Üldkohus küll tunnistas, et rikkus kohustust teha kohtulahend mõistliku aja jooksul kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06, milles tehti otsused <DATE ISO="20111116">16. novembril 2011</DATE>, ja tuvastas, et apellantidele oli põhjustatud varalist ning mittevaralist kahju, sest rikuti mõistliku kestuse kohustust, ent mõistis tekitatud kahju eest Euroopa Liidult välja ebasobiva suurusega ja ebatäieliku hüvitise;</P></ITEM><ITEM><P>teha lõplik otsus apellantide kantud varalise ja mittevaralise kahju rahalise hüvitise kohta oma piiramatu jurisdiktsiooni raames ja lähtudes apellantide esimeses astmes esitatud nõuetest;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Euroopa Liidult.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Euroopa Liit omalt poolt palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Gascogne Sack Deutschlandilt ja Gascogne’ilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑138/17 P lubati Euroopa Komisjonil Euroopa Liidu nõuete toetuseks menetlusse astuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Esimese koja presidendi <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> otsusega liideti kohtuasjad C‑138/17 P ja C‑146/17 P kohtujuristi ettepaneku ja kohtuotsuse huvides.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang apellatsioonkaebuse väidete kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Euroopa Liit esitab kohtuasjas C‑138/17 P oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks kolm väidet. Esimeses ja teises väites märgib Euroopa Liit, et Üldkohus rikkus vastavalt mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>põhjuslik seos<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>kahju<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> vääralt tõlgendades õigusnormi. Kolmandas väites märgib Euroopa liit, et Üldkohus rikkus õigusnormi ega põhjendanud varalise kahju tekkimise ajavahemiku kindlaksmääramist piisavalt. Komisjon on sisuliselt nõus Euroopa Liidu esitatuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne väidavad, et apellatsioonkaebus tuleks jätta osalise vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata (teine väide) ja osalise põhjendamatuse tõttu rahuldamata (esimene ja kolmas väide).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne põhjendavad kohtuasjas C‑146/17 P esitatud apellatsioonkaebust seitsme väitega. Oma esimeses väites toovad nad esile, et Üldkohus kohaldas vääralt <HT TYPE="ITALIC">non ultra petita</HT> põhimõtet, kui ta jättis välja mõistmata hüvitise enne 30. maid 2011 kantud kahju eest. Teises väites toovad Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne esile, et vaidlustatud kohtuotsuse põhistus on vastuoluline, mis puudutab: (i) selle ajavahemiku arvutamist, mille võrra menetluse mõistlikku kestust ületati, ning (ii) selle ajavahemiku arvestust, mille eest mõisteti välja varalise kahju hüvitis. Apellatsioonkaebuse kolmandas väites toovad Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne välja, et kuna Üldkohus kasutas varalise kahju kokkuarvutamisel nende pakutust erinevat meetodit, siis rikkus Üldkohus nende kaitseõigusi. Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i neljas, viies, kuues ja seitsmes väide on kõik suunatud Üldkohtu tuvastuste vastu, mis puudutavad väidetavalt tekkinud mittevaralist kahju. Sisuliselt väidavad apellandid, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta jättis rahuldamata nende nõude mõista välja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>vähemalt<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> <FT TYPE="NUMBER">500000</FT> euro suurune hüvitis, ja seda põhjendusega, et nii suure hüvitise väljamõistmise korral tõuseks uuesti päevakorda küsimus selle trahvi suurusest, mis Gascogne Sack Deutschlandile ja Gascogne’ile otsusega K(2005) 4634 mõisteti. Samuti kritiseerivad apellandid vaidlustatud kohtuotsust aspektist, et selles ei esitatud piisavat põhjendust, mis puudutab 5000 euro suuruse summa väljamõistmist mittevaralise kahju eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Euroopa Liit väidab omalt poolt, et Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i apellatsioonkaebuses esitatud väited on kas põhjendamatud (esimene, teine, kolmas ja osa seitsmendast väitest) või tulemusetud (neljas, viies, kuues ja osa seitsmendast väitest).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Käesolevas ettepanekus analüüsin kõigepealt varalist kahju käsitlevaid apellatsioonkaebuse väiteid ja seejärel väiteid, mis käsitlevad mittevaralist kahju.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Varaline kahju</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu esitatud kolm apellatsioonkaebuse väidet kohtuasjas C‑138/17 P, samuti Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i apellatsioonkaebuse esimene, teine ja kolmas väide kohtuasjas C‑146/17 P puudutavad kõik Üldkohtu järeldusi seoses varalise kahjuga, mida Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne väidetavalt kandsid. Muu hulgas väidavad mõlemad pooled, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta analüüsis Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i väiteid kahju kohta, mis tulenes kuludest seoses pangagarantiiga, mille need äriühingud esitasid komisjonile, et vältida otsusega K(2005) 4634 määratud trahvi kohest maksmist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Pean asjakohaseks alustada oma õiguslikku analüüsi nendes küsimustes sellest, et uurin nõudeid, mis puudutasid Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i tasutud pangagarantii kulusid. Selleks alustan <HT TYPE="ITALIC">esimesest</HT> apellatsioonkaebuse väitest, mille Euroopa Liit on esitanud. Seejärel käsitlen ainult täielikkuse huvides Euroopa Liidu <HT TYPE="ITALIC">teist</HT> apellatsioonkaebuse väidet. Seejärel ei ole ülejäänud apellatsiooniväiteid, mille Euroopa Liit ning Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne esitasid seoses pangagarantii kuludega, enam vaja analüüsida.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhjusliku seose olemasolu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse esimeses väites kohtuasjas C‑138/17 P ei nõustu Euroopa Liit, mida toetab Euroopa Komisjon, kuidas Üldkohus on tõlgendanud ja kohaldanud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>põhjuslik seos<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>. Sisuliselt väidab Euroopa Liit, et kohtuasjade T‑72/06 ja T‑79/06 mõistliku aja jooksul lahendamata jätmine Üldkohtus ei olnud otseselt põhjuslikult seotud kahjuga, mis tekkis Gascogne’ile pangagarantii kulude tasumisest. Muu hulgas toonitab Euroopa Liit, et see kahju tekkis põhjusel, et Gascogne tegi valiku säilitada see pangagarantii kohtumenetluse kestel, selmet komisjoni määratud trahv ära maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Selles küsimuses kaitsevad Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne vaidlustatud kohtuotsust, tuues eelkõige välja, et nende arvates on Üldkohus käesolevat kohtuasja õigesti eristanud eelnevalt ELi kohtutes menetluses olnud kohtuasjadest. Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne on lisaks seisukohal, et Euroopa Liidu esitatud argumendid kujutavad endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>menetluse kuritarvitamist<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> ja sisuliselt seatakse nendega kõne alla see, mida on sedastatud Euroopa Kohtu <DATE ISO="20131126">26. novembri 2013. aasta</DATE> otsustes Gascogne Sack Deutschland <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, C‑40/12 P, ning Groupe Gascogne <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, C‑58/12 P.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Järgnevalt kirjeldan kõigepealt lühidalt põhjendusi, millest Üldkohus lähtus, ja selgitan siis, miks on Euroopa Liidu apellatsioonkaebuse esimene väide minu arvates põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 79 ja 80 viitas Üldkohus väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt peab kahju, mille hüvitamist Euroopa Liidu lepinguvälise vastutuse kohaldamise hagiga nõutakse, olema tegelik ja kindel, mida peab tõendama hageja. Samuti tuleb hagejal tõendada ära, et eksisteerib põhjuslik seos – see on piisavalt otsene seos – etteheidetava tegevuse ja väidetava kahju vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 111 ning 114–116 märkis Üldkohus, et kui kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06 lahendi tegemine ei oleks ületanud mõistlikku aega, ei oleks Gascogne pidanud tasuma pangagarantii kulusid ajavahemikul, mis vastas sellele ületamisele. See tähendab, et tema arvates oli kohtuasja lahendamisel mõistliku aja ületamine põhjuslikult seotud kahjuga, mida Gascogne kandis seetõttu, et ta pidi kandma pangagarantii kulusid ajavahemikul, mis vastas selle mõistliku aja ületamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Varasemale kohtupraktikale (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Holcimi kohtupraktika<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt <DATE ISO="20050421">21. aprilli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Holcim (Deutschland) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑28/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:139">EU:T:2005:139</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20071212">12. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Atlantic Container Line jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑113/04</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:377">EU:T:2007:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Osutaksin, et seni ei ole Euroopa Kohtul olnud võimalust seda kohtupraktika suunda kinnitada.</P></NOTE> viidates tõdes Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 118, et põhimõtteliselt tulenevad pangagarantii kulud, mida kandis äriühing, kellele määrati karistus komisjoni otsusega, selle äriühingu enda otsusest esitada pangagarantii, et mitte täita trahvi maksmise kohustust vaidlusaluses otsuses määratud tähtaja jooksul. Seega ei saa seda kulu harilikult pidada institutsiooni käitumise <HT TYPE="ITALIC">otseseks</HT> tagajärjeks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Seejärel aga eristas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 119–121 kõnealust juhtumit nendest, millest kujunes Holcimi kohtupraktika. Üldkohus märkis, et hetkel, mil Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne esitasid hagiavaldused kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06, ja hetkel, mil nad esitasid pangagarantii, ei olnud lahendi tegemise mõistliku aja ületamine ennustatav ning Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne võisid õiguspäraselt oodata, et nende hagisid menetletakse mõistliku aja jooksul. Samuti märkis Üldkohus, et kohtuasjade T‑72/06 ja T‑79/06 lahendamise mõistlik aeg ületati pärast hageja esialgset otsust esitada pangagarantii. Üldkohus märkis, et nendel põhjustel ei saa asuda seisukohale, nagu oleks Gascogne’i esialgne otsus mitte maksta trahvi otsekohe ära ja esitada pangagarantii lõhkunud seose kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06 lahendi tegemise mõistliku aja ületamise ning sellele ületamisele vastaval perioodil pangagarantii kulude kandmise vahel. Nii järeldas Üldkohus oma otsuse punktis 122, et põhjuslik seos oli piisavalt otsene ELTL artikli 340 kohaldamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Üldkohtu põhjenduskäik on minu arvates ekslik. Sisuliselt tunnustab Üldkohus Holcimi kohtupraktika autoriteetsust, kuid seejärel eristab menetluses olevat juhtumit nendest, mida see kohtupraktika käsitles. Nagu Üldkohus, usun ka mina Holcimi kohtupraktika autoriteeti, kuid erinevalt Üldkohtust ei arva ma, et käesolev juhtum Holcimi kohtupraktika aluseks olnutest oluliselt erineb: minu arvates ei ole kumbki Üldkohtu põhjendus selle eristamise kohta üksi ega ka koostoimes teisega veenev.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Enne kui üksikasjalikult selgitan, miks olen sellel seisukohal, soovin rõhutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa ELTL artiklit 340 tõlgendada nii, et see kohustab Euroopa Liitu heastama iga tema institutsioonide tegevuse kahjuliku tagajärje, isegi kui seos on kauge.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19791004">4. oktoobri 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dumortier jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>64/76, 113/76, 167/78, 239/78, 27/79, 28/79 ja 45/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:223">EU:C:1979:223</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Hiljutisemast praktikast vt <DATE ISO="20110331">31. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mauerhofer <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑433/10 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:204">EU:C:2011:204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0127">127</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Nii ei piisa liidu lepinguvälise kahju hagi puhul sellest, kui etteheidetav käitumine on üks väidetava kahju põhjusi, vaid see käitumine peab olema selle kahju <HT TYPE="ITALIC">määrav</HT> põhjus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt <DATE ISO="20110331">31. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mauerhofer <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑433/10 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:204">EU:C:2011:204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0127">127</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Teisisõnu on piisav seos olemas vaid siis, kui kahju on vastutava institutsiooni õigusvastase teo otsene tagajärg ega olene muudest positiivsetest või negatiivsetest põhjustest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt selle kohta kohtujurist Trabucchi ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Compagnie continentale France <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>169/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:32">EU:C:1974:32</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0004">4</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Õigusvastase käitumise ettearvatavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Üldkohtu esimene põhjendus käesoleva asja eristamiseks nendest, millest kujunes Holcimi kohtupraktika, on see, et hetkel, mil Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne esitasid hagi kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06, ja hetkel, mil nad esitasid pangagarantii, <HT TYPE="ITALIC">ei olnud</HT> <HT TYPE="ITALIC">ennustatav</HT>, et Üldkohus rikub kohustust teha lahend mõistliku aja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Siiski on see seisukohaväljendus esiteks ebatäpne. Paraku oli teatav arv kohtuasju, milles Üldkohus oli otsuse teinud veidi enne seda, kui kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06 hagi esitati, kestnud kaua.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt nt <DATE ISO="20040113">13. jaanuari 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Thermenhotel Stoiser Franz jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑158/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:2">EU:T:2004:2</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20050511">11. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saxonia Edelmentalle <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑111/01 ja T‑133/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:166">EU:T:2005:166</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20051019">19. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Freistaat Thüringen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑318/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:363">EU:T:2005:363</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; ja <DATE ISO="20051214">14. detsembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Laboratoire du Bain <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑151/00</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:450">EU:T:2005:450</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Eriti oli see nii ELi konkurentsinormide kohaldamist ja eeskätt kartellikokkuleppeid puudutanud kohtuasjadega,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt teiste seas <DATE ISO="20031211">11. detsembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marlines <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑56/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2003:333">EU:T:2003:333</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20040708">8. juuli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mannesmannröhren-Werke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑44/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:218">EU:T:2004:218</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20051214">14. detsembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Honeywell <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑209/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:455">EU:T:2005:455</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; ja <DATE ISO="20060315">15. märtsi 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BASF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑15/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:74">EU:T:2006:74</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> mille keerukus ja aeganõudvus on kurikuulsad ning mis võivad eeldada ühel ajal paralleelselt või koordineeritult mitme juhtumiga tegelemist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>On tõsi, et Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne nagu iga teine hageja võisid eeldada, et nende kohtuasjades tehakse otsus mõistliku aja jooksul. Ent võttes arvesse Üldkohtu praktikat ja menetluses olnud kohtuasju asjasse puutuval ajal, oli üsna ebakindel ja keerukas ülesanne arvutada välja kohtumenetluse tõenäoline kestus, et prognoosida pangagarantii võimalik kogumaksumus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Teiseks ja mis veel olulisem: olenemata sellest, kas ülemäärane viivitus kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06 oli ennustatav, eksis Üldkohus selles, et kasutas mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>ennustatavus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> Euroopa Liidu vastutust tingiva piisava põhjusliku seose tuvastamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei ole põhiküsimus, kas väidetava kahju kannataja sai eeldada õigusvastast sündmust, mis väidetava kahju põhjustas. Euroopa Liidu lepinguvälise vastutuse tuvastamisel käesolevas asjas on määrav tähtsus ennekõike sellel, kas väidetav kahju on institutsiooni õigusvastase käitumise <HT TYPE="ITALIC">otsene</HT> tagajärg.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Selle küsimuse jättis Üldkohus üksikasjalikult analüüsimata. Mulle näib, et selle analüüsi kontekstis saanuks võimalik liigse viivituse ennustamatus olla oluline ainult kahes olukorras. Ent käesoleval juhul ei ole tegu kummagagi neist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Ühest küljest võinuks see asjaolu olla oluline, kui Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne ei oleks saanud hiljem muuta oma esialgset otsust maksmine edasi lükata ja esitada pangagarantii. Ent nagu selgitan käesoleva ettepaneku punktides 48–52, ei olnud see nii: Gascogne Sack Deutschlandil ja Gascogne’il oli kohtumenetluse kestel igal ajal võimalik trahv ära maksta ja pangagarantii tagasi võtta. Seega, isegi kui see oli algul ennustamatu, oleksid Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne saanud oma käitumist seda uut sündmust arvestades kohandada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Teisest küljest võinuks võimalik liigse viivituse ennustamatus olla oluline ka juhul, kui Euroopa Liit oleks Üldkohtu menetluses väitnud, et Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne ei ole ilmutanud mõistlikku hoolsust, et hoida ära või piirata kahju, mis võis tuleneda nende valikust lükata trahvi maksmine edasi kuni kohtumenetluse lõpuni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Selles suhtes tuleb meeles pidada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lepinguvälise vastutuse hagi menetlemisel kontrollida, kas kahju kannatanud isik on näidanud aruka õigussubjektina üles mõistlikku hoolsust, et hoida ära kahju või piirata selle ulatust, vastasel juhul jääb kahju tema enda kanda. Kahju kannatanud isiku hooletus võib põhjusliku seose katkestada, kui see hooletus osutub kahju tekkimise määravaks põhjuseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt nt <DATE ISO="20100318">18. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trubowest Handel ja Makarov <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑419/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:147">EU:C:2010:147</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. See põhimõte on, nagu Euroopa Kohus on järjepidevalt märkinud, liikmesriikide õigussüsteemide ühine üldpõhimõte: vt <DATE ISO="19960305">5. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brasserie du pêcheur ja Factortame</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑46/93 ja C‑48/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:79">EU:C:1996:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>See siiski ei ole põhjus, miks Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses sellele asjaolule viitas. Üldkohus ei kasutanud ennustatavuse kriteeriumi selleks, et uurida, kas Gascogne Sack Deutschlandi and Gascogne’i hooletus on katkestanud põhjusliku seose väidetava kahju ja ELi institutsioonile ette heidetava käitumise vahel; ta kasutas seda mõistet hoopis sellise seose tõendamiseks esimese sammuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei ütle võimalik väidetava kahju põhjustanud sündmuse ennustamatus midagi selle väidetava kahju <HT TYPE="ITALIC">määrava teguri</HT> kohta. Isegi kui eeldada, et ülemäärane viivitus ei olnud ennustatav, ei ole see faktiline asjaolu vajalik ega piisav Euroopa Liidu vastutuse tekkimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Eelnevalt esitatut arvesse võttes asun seisukohale, et vaidlustatud kohtuotsuses tõlgendas ja kohaldas Üldkohus valesti mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>ennustatavus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>, kui ta kohaldas ELTL artiklit 340, et tuvastada põhjuslik seos väidetava kahju ja etteheidetava käitumise vahel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i valikuvõimaluste puudumine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Üldkohtu teine põhjendus käesoleva kohtuasja eristamiseks nendest, millest kujunes Holcimi kohtupraktika, on see, et kohtuasjade T‑72/06 ja T‑79/06 lahendamise mõistlik aeg ületati <HT TYPE="ITALIC">pärast</HT> Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i otsust esitada pangagarantii.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Seegi asjaolu ei ole minu arvates oluline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kõigepealt ei tohiks unustada, et komisjoni otsus, nagu otsus K(2005) 4634, on õiguslikult siduv ja eeldatavasti kehtiv, kuni ELi kohtud selle tühistavad. Kui komisjoni määratud trahviga karistatud ettevõtja on seisukohal, et komisjoni otsus on õigusvastane ja et selle kohene täitmine võib põhjustada korvamatut kahju, on sellel ettevõtjal võimalik taotleda ELi kohtutelt ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esialgset õiguskaitset selleks ajaks, kui ta nimetatud otsuse kehtivuse vaidlustab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kui sellist taotlust ei esitata või kui ELi kohtud seda ei rahulda, tuleb üldjuhul maksta trahv otsuses näidatud tähtaja jooksul. Samas võimaldavad ELi eelarve-eeskirjad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Komisjoni <DATE ISO="20021223">23. detsembri 2002. aasta</DATE> määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="357" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 357, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145), artikkel 85. See määrus, mis oli asjasse puutuval ajal kohaldatav, on nüüdseks asendatud komisjoni <DATE ISO="20121029">29. oktoobri 2012. aasta</DATE> delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="362" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 362, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> komisjonil aktsepteerida trahvi maksmise ajatamist, kui võlgnik kohustub maksma viivist ja esitab finantstagatise, mis katab tasumata võla põhisumma ja viivise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Seega on ettevõtjatel, kes kavatsevad trahvi ELi kohtutes vaidlustada, valikuvõimalus: kas maksta kohe (reegel) või taotleda võimalust esitada pangagarantii (erand). Ettevõtja valik peab olema liidu jaoks <HT TYPE="ITALIC">majanduslikult neutraalne</HT>: makse ajatamine ei tohi põhjustada kahju liidu eelarves. Arvepidaja, kes teeb koostöös vastutava eelarvevahendite käsutajaga otsuse seoses ettevõtja taotlusega makse ajatada, ei ole pädev muutma komisjoni kui institutsiooni (see on volinike kolleegiumi) määratud trahvi summat. Samal ajal ei peaks ettevõtja otsus trahv kohe ära maksta, olenemata tema kavatsusest vaidlustada komisjoni otsus ELi kohtutes, viima Euroopa Liidu alusetu rikastumiseni. See on põhjus, miks ühelt poolt, kui ELi kohtud jätavad komisjoni otsuse muutmata, tuleb ajatatud trahv maksta koos viivisega. Teiselt poolt aga tekib vaidlustatud komisjoni otsuse tühistamise korral liidule kohustus maksta saadud summad tagasi koos kohaldatavale määrale vastava intressiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150212">12. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon vs. IPK International</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑336/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:83">EU:C:2015:83</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>. Mis puudutab selle intressi tüüpi ja summat, mis tuleb komisjonil tagasi maksta ettevõtjale, kes oli ära maksnud trahvi, et täita ELTL artikli 101 alusel vastu võetud otsust, mille ELi kohtud hiljem tühistasid, vt kohtuasi, T-201/17, Printeos <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, kohtumenetlus on veel pooleli.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>On ilmne, et otsus trahvi maksmine ajatada võimaldab ettevõtjal jätkata vastavate summade kasutamist kohtumenetluse ajal. Ent see tähendab ka mõningaid lisakulusid (neid, mis on seotud pangagarantii esitamisega), mida ettevõtja peab nõustuma kandma, sealhulgas juhul, kui ta lõpuks saavutab vaidlustatud otsuse tühistamise. Seetõttu tuleb igal ettevõtjal, kellele komisjon määrab trahvi, hinnata, kas rahaliselt on tema huvides trahv ettenähtud tähtaja jooksul ära maksta või taotleda maksmise ajatamist ja esitada pangagarantii.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>On oluline, et erinevalt sellest, mida märkis Üldkohus, ei ole tegu valikuga, mille võib teha vaid ühe korra. Iga ettevõtja, kes on otsustanud esitada garantii, võib alati oma esialgsest otsusest loobuda ja trahvi ära maksta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt nt <DATE ISO="20160512">12. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trioplast Industrier <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑669/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:285">EU:T:2016:285</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0103">103</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Seda tehes hoiab ta ära põhisummalt edasiste intresside tekkimise ja võib tagasi võtta varem esitatud pangagarantii.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>ELi õiguses ei takista miski ettevõtjat lõpetamast pangagarantiid ja maksmast trahvi, kui see ettevõtja peab seda tegevuskäiku soodsamaks. Niisiis võib eeldada, et kui ettevõtja menetluse kestel ühelgi hetkel oma algset valikut uuesti üle ei vaata, on põhjus selles, et see ettevõtja peab pangagarantii jätkumist enda huvide seisukohast parimaks. Võib ju see, kas algne otsus on jätkuvalt soodne, edaspidi oleneda mitmest tegurist, mis – nagu komisjon on märkinud – võivad aja jooksul suuresti varieeruda (raha laenamise hind, panga tasu garantii eest, võlgnetavalt summalt teenitav kasum teistesse ettevõtetesse investeerimise korral jne). Majanduslikust perspektiivist on seega mõistlik eeldada, et ettevõtja võib oma algse otsuse korrapäraselt üle vaadata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seetõttu, nagu Euroopa Liit korrektselt argumenteerib, ei tehtud valikut esitada komisjoni määratud trahvi äramaksmise asemel pangagarantii üksnes kohtumenetluse alguses: Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne <HT TYPE="ITALIC">jätkasid</HT> (või <HT TYPE="ITALIC">kinnitasid</HT>) seda valikut vabalt ja teadlikult kogu aja, mil kestis menetlus kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06, sealhulgas siis, kui selle menetluse kestus oli muutunud märkimisväärseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Eespool öeldut kinnitavad Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne teatavas ulatuses ka ise. Enda kaitseks esitatud seisukohtades tunnistavad nad, et olid teadlikud, et neil oli kohtumenetluse kestel igal ajal võimalik trahv ära maksta ja pangagarantii tagasi võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Järeldan selles aspektis, et Üldkohtu teine põhjendus käesoleva asja eristamiseks nendest, millest kujunes Holcimi kohtupraktika, rajaneb seega ekslikul eeldusel, et ainus otsus, mis käesoleval juhul luges, oli Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i algne otsus maksmist ajatada ja esitada pangagarantii enne kohtumenetluse algust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Selle eelduse ekslikkust kinnitab kaudselt ka vaidlustatud kohtuotsus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vastuolu vaidlustatud kohtuotsuses</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 130 leidis Üldkohus, et puudub piisavalt otsene põhjuslik seos pangagarantii kulude kandmisega <HT TYPE="ITALIC">pärast</HT> seda, kui kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06 oli otsus tehtud. Üldkohus asus seisukohale, et nende kulude kandmine oli tingitud pärast selle kohtuotsuse tegemist Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i langetatud isiklikust ja sõltumatust otsusest mitte maksta trahvi ära; mitte taotleda otsuse K(2005) 4634 täitmise peatamist ja esitada eespool viidatud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus. Kui see on nii, ei ole mulle selge, miks oli otsus säilitada pangagarantii Üldkohtu arvates määrav selleks, et välistada Euroopa Liidu vastutus <HT TYPE="ITALIC">pärast</HT>, kuid mitte <HT TYPE="ITALIC">enne</HT> selle kohtuotsuse tegemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Nagu argumenteeris Euroopa Liit, ei näi nende perioodide vahel olevat tähendusjõulist erinevust, mis võiks ELTL artikli 340 seisukohast oluline olla. Esimese astme menetluses otsustasid Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne teadlikult mitte taotleda vaidlusaluse otsuse peatamist ja säilitada pangagarantii kuni selle menetluse lõpuni. Seega kinnitab vaidlustatud kohtuotsuse punkt 130, et asjaolud, mida Üldkohus pidas sama kohtuotsuse punktides 119–121 oluliseks, et eristada käesolevat asja Holcimi kohtupraktikast, ei ole olulised.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Vahejäreldusena ei saa vastu vaielda, et see, et Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne pidid kandma kõnealuse mõistlikust pikema aja jooksul kulud seoses komisjonile esitatud pangagarantiiga, on teiste seas üks <HT TYPE="ITALIC">tagajärg</HT>, mis on tingitud sellest, et Üldkohus ei suutnud kohtuasja mõistliku aja jooksul lahendada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Ent see ei olnud väidetava kahju <HT TYPE="ITALIC">määrav</HT> põhjus. Määrav tegur oli Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i otsus jätkata tuginemist erandile, mida ta oli taotlenud seoses oma kohustusega maksta ära maksmisele kuuluv trahv, olles teadlik sellest, millised kulud ja riskid tema valikuga kaasnevad. Seega on Holcimi kohtupraktikast tulenevad põhimõtted käesolevas asjas kohaldatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kõikidel nendel põhjustel asun seisukohale, et ELTL artiklit 340 kohaldades eksis Üldkohus mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>põhjuslik seos<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> tõlgendamisel ja kohaldamisel. Minu arvates ei ole sellel, et Üldkohus rikkus kohustust teha kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06 kohtuotsus mõistliku aja jooksul, piisavalt otsest põhjuslikku seost Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i väidetava kahjuga, mis tulenes pangagarantii kulude maksmisest kõnealuse mõistlikust pikema aja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Selle järeldusega ei seata ühelgi juhul küsimuse alla Euroopa Kohtu <DATE ISO="20131126">26. novembri 2013. aasta</DATE> otsustes Gascogne Sack Deutschland <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (C‑40/12 P) ning Groupe Gascogne <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (C‑58/12 P) sedastatut. Erinevalt Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i väidetest tõdes Euroopa Kohus nendes otsustes üksnes, et Üldkohus oli rikkunud kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06 kohustust teha lahend mõistliku aja jooksul. Sealjuures ei teinud Euroopa Kohus otsust mingisuguse sellest rikkumisest tingitud kahju kohta. Euroopa Kohus märkis nimelt, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>samuti peab Üldkohus hindama viidatud kahju tegelikkusele vastavust ning selle põhjuslikku seost vaidlusaluse kohtumenetluse liiga pika kestusega, analüüsides selleks esitatud tõendeid<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohtuotsuse C‑58/12 P punkt 88 ja kohtuotsuse C‑40/12 P punkt 94.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Mis viimaks puudutab Euroopa Kohtule apellatsioonkaebuse esitamist Üldkohtu tuvastuse peale, et eksisteerib varaline kahju, mis tuleb hüvitada, siis ei <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>kuritarvita<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> Euroopa Liit sellega mingil viisil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>menetlust<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, nagu Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne väitsid. Nagu kohtuasjas Kendrion esitatud ettepaneku punktides 19–36 üksikasjalikult selgitasin, ei too tõik, et Euroopa Liitu esindab käesolevas kohtumenetluses Euroopa Liidu Kohus, endaga kaasa huvide konflikti. Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i argument jätab tähelepanuta, et vahet tuleb teha Euroopa Liidu Kohtul kui institutsioonil ja selle institutsiooni osa moodustavatel kohtuorganitel (hetkel Euroopa Kohus ja Üldkohus).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt ELL artikli 13 lõige 1 ja artikli 19 lõige 1.</P></NOTE> Euroopa Kohus kui kohtuorgan vastab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohaselt nõutud objektiivse ja subjektiivse erapooletuse kriteeriumidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada osas, milles mõisteti Euroopa Liidult Gascogne’i kasuks välja <FT TYPE="DECIMAL">47064,33</FT> euro suurune hüvitis varalise kahju eest, mida see äriühing kandis seetõttu, et rikuti kohustust teha mõistliku aja jooksul lahend kohtuasjades, milles tehti <DATE ISO="20111116">16. novembril 2011</DATE> otsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupe Gascogne <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑72/06</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:671">EU:T:2011:671</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sachsa Verpackung <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑79/06</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:674">EU:T:2011:674</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>See tähendab, et kui Euroopa Kohus minuga selles küsimuses nõustub, ei ole vaja analüüsida <HT TYPE="ITALIC">teist</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">kolmandat</HT> väidet, mille Euroopa Liit esitas oma apellatsioonkaebuses kohtuasjas C‑138/17 P, ning Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i kohtuasjas C‑146/17 P esitatud apellatsioonkaebuse <HT TYPE="ITALIC">esimest, teist</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">kolmandat</HT> väidet. Tõstatatud küsimuse tähtsuse tõttu tulevastes kohtuasjades arvan sellegipoolest, et Euroopa Liidu apellatsioonkaebuse teise väite käsitlemine võib olla vaid täielikkuse huvides kasulik.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kahju mõiste</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuse teises väites väidab Euroopa Liit, mida toetab komisjon, et Üldkohus on mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>kahju<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> vääralt tõlgendanud. Tema arvates oleks esimese astme kohus pidanud analüüsima, kas pangagarantii kulud, mida Gascogne maksis kõnealuse mõistlikust pikema aja vältel, olid suuremad kui eelis, mille andis talle trahvi summaga võrduva rahasumma valdamine. Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne omalt poolt paluvad Euroopa Kohtul see apellatsioonkaebuse väide<?PAGE NO="11"?> põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, sest sellega esitatakse uus väide apellatsioonimenetluse staadiumis. Alternatiivselt on ettevõtjad seisukohal, et Euroopa Liidu apellatsioonkaebuse teine väide on põhjendamatu, sest saadud eelistel ei olnud mingit seost kahjuga, mida nad kõnealuse mõistlikust pikema aja vältel kandsid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Mulle näib, et see apellatsioonkaebuse väide on vastuvõetav ja põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Alustuseks leian ma, et Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i vastuväited sellele apellatsioonkaebuse väitele ei ole veenvad. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib apellant nimelt esitada apellatsioonkaebuse raames Euroopa Kohtus väiteid, mis on tekkinud vaidlustatud kohtuotsuse enese pinnalt ja mille eesmärk on selle kohtuotsuse sisulist põhjendatust õiguslikult kritiseerida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180228">28. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Xinyi PV Products (Anhui) Holdings</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑301/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:132">EU:C:2018:132</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Käesolev apellatsioonkaebuse väide on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktide 111–131 vastu, milles Üldkohus tõlgendas Euroopa Liidu arvates kahju mõistet ELTL artikleid 268 ja 340 arvestades vääralt. Konkreetselt on Euroopa Liit seisukohal, et kõnesolev kohtuotsus on vastuoluline, sest hinnates, kas väidetavat kahju, mis seisneb pangagarantii kulude tasumises, tuleb EL toimimise lepingu sätete mõttes kahjuks pidada, kohaldas Üldkohus teistsugust õiguslikku mudelit kui see, mida ta kohaldas, hinnates väidetavat kahju, mis tekkis trahvisummalt makstava intressi suuruse kindlaksmääramisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Järgmiseks, minu arvates on Euroopa Liidu kriitika vaidlustatud kohtuotsuse suhtes selles küsimuses veenev. Üldkohus rikkus minu arvates tõesti õigusnormi, kui ta ilma konkreetse selgituseta ja edasise uurimiseta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 111 ja 114 võrdsustas pangagarantii <HT TYPE="ITALIC">kulud</HT> kõnealusel mõistlikust pikemal ajal <HT TYPE="ITALIC">kahjuga</HT>, mis tuleb ELTL artikli 340 alusel hüvitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Need kaks mõistet tuleks hoida lahus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>ELi institutsiooni teol või tegevusetusel võib olla mitmesuguseid tagajärgi Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i suguste ettevõtjate rahalisele olukorrale. Sellest võib tekkida ettevõtjale teatavaid kulusid, kuid samal ajal ka teatavat kasu. ELTL artikli 340 mõistes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kahju<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> esineb vaid juhul, kui kulude ja kasude netovahe on negatiivne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19920519">19. mai 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mulder jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑104/89 ja C‑37/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:217">EU:C:1992:217</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj.</P></NOTE> Teisisõnu peab etteheidetava käitumise tõttu olema tekkinud <HT TYPE="ITALIC">üldine kahju</HT>. Muidu oleks tegu paradoksaalse olukorraga, kus ettevõtja on küll saanud ELi institutsiooni käitumisest rahalist kasu, kuid tal oleks ka õigus nõuda liidult lisasummasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Nagu eespool punktides 48 ja 50 selgitatud, põhjustab ettevõtja otsus lükata maksmine edasi ja esitada pangagarantii ühelt poolt teatavaid kulusid, kuid teiselt poolt võimaldab see ettevõtjal kasutada teatava aja jooksul summat, millest võib tekkida kasu. Need eri tagajärjed ei ole omavahelise seoseta, nagu Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne ekslikult väitsid, vaid on omavahel lahutamatult seotud: need on ühe ja sama mündi kaks külge.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Majanduslikus mõttes kujutab otsus trahvi maksmist edasi lükata endast asjaomase ettevõtja jaoks rahastamise vormi: praktiliselt võtab see ettevõtja kuni kohtumenetluse lõpuni liidult laenuks raha, mida ta ise liidule võlgneb. Selle rahastamise kogumaksumus on lihtsalt väljendudes pangagarantii kulude summa, millele lisandub – kui ettevõtja kohtumenetluse kaotab – põhisummalt lõpuks makstav viivis. Vaidlustatud kohtuotsus aga keskendub üksnes Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i kantud kuludele ja seal ei ole mainitud nende äriühingute võimalikku kasu või säästusid, mis tulenesid makse edasilükkamisest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Minu arvates on tegu Üldkohtu veaga. Nagu eespool punktis 50 mainitud, eeldatakse, et ettevõtja käitub igal ajal nii, nagu ta peab majanduslikus ja rahalises perspektiivis ratsionaalseks. Seepärast võib olla mõistlik eeldada, et kogu kohtuasjade T‑72/06 ja T‑79/06 menetluse kestel pidasid Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne soodsamaks jätkata võlgnetavale summale vastava rahasumma laenamist liidult, selmet kasutada omaenda likviidsust või võtta see summa laenuks krediidiasutustelt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Sel juhul ei saa välistada, et liigne viivitamine kohtuasjade T‑72/06 ja T‑79/06 lahendamisel mitte ainult põhjustas Gascogne Sack Deutschlandile ja Gascogne’ile kahju, vaid koguni tekitas neile äriühingutele rahalist kasu. Siiski ei ole see vaidlustatud kohtuotsuse põhjal tuvastatav, sest Üldkohus asus edasise analüüsita seisukohale, et kõnealuse mõistlikust pikema aja jooksul makstud pangagarantii kulud vastasid kahjule, mida Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne selle aja kestel kandsid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Lisaksin lõpuks, et selleski küsimuses näib vaidlustatud kohtuotsus olevat vastuoluline. Selles osas, mis puudutab veel üht väidetava kahju vormi (trahvi summalt viivise maksmine), otsustas Üldkohus, et Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kõnealuse mõistlikust pikema aja jooksul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>ületas hiljem komisjonile makstud viivitusintressi summa eelise, mille nad said tänu sellele, et said kasutada summat, mis on võrdne trahvi summaga koos viivitusintressiga<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 108.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>On raske mõista, miks Üldkohus jättis samasuguse standardi kohaldamata seoses väidetava kahjuga, mis seisnes sama ajavahemikuga seotud pangagarantii kulude maksmises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Niisiis on ka Euroopa Liidu apellatsioonkaebuse <HT TYPE="ITALIC">teine</HT> väide põhjendatud. Nagu sai eespool punktis 62 juba öeldud, tuleb vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 tühistada. Järelikult puudub igasugune vajadus analüüsida Euroopa Liidu apellatsioonkaebuse kolmandat väidet kohtuasjas C‑138/17 P ja Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i apellatsioonkaebuse esimest, teist ja kolmandat väidet kohtuasjas C‑146/17 P.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mittevaraline kahju</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne’i apellatsioonkaebuse <HT TYPE="ITALIC">neljas</HT>, <HT TYPE="ITALIC">viies</HT>, <HT TYPE="ITALIC">kuues</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">seitsmes</HT> väide kritiseerivad vaidlustatud kohtuotsuse punkte 151–165, milles Üldkohus mõistis nii Gascogne Sack Deutschlandile kui ka Gascogne’ile mõlemale välja 5000 euro suuruse hüvitise mittevaralise kahju eest, mis tekkis seetõttu, et kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06 rikuti kohustust teha lahend mõistliku aja jooksul. Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne väidavad, et Üldkohus rikkus mitut õigusnormi, ja paluvad Euroopa Kohtul mõista neile välja suurema summa, mis on ära nimetatud hagis, mille nad esimeses kohtuastmes esitasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse nelja väidet, mis käsitlevad mittevaralist kahju, analüüsin järgnevalt koos. Põhjustel, mille järgnevalt esitan, jagan ma Euroopa Liidu seisukohta, et Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i argumendid on kas edutud või põhjendamatud.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mittevaralise kahju mõiste ja mittevaralise kahju nõude sõltumatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Esmalt heidavad Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne Üldkohtule ette, et viimane leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 161–163, et nende mittevaralise kahju nõue (mis ulatus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>vähemalt<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> <FT TYPE="NUMBER">500000</FT> euroni) oleks oma suuruse tõttu tõstnud uuesti päevakorda neile otsusega K(2005) 4634 määratud trahvi suuruse, ehkki ei olnud tõendatud, et suutmatusel kohtuasju T‑72/06 ja<?PAGE NO="13"?> T‑79/06 mõistliku aja jooksul lahendada oleks olnud mingit mõju selle trahvi suurusele. Teiseks väidavad Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne, et Üldkohtu sedastused punktides 161–163 võtavad ELTL artiklitelt 256 ja 340 nende toime. Sisuliselt keeldub Üldkohus määramast tekkinud kahju eest hüvitist, rikkudes nii hagejate õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Minu hinnangul lähtuvad need argumendid vaidlusaluse kohtuotsuse vääritimõistmisest. Kirjeldatud argumendid on kas edutud või põhjendamatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Esmalt tundub mõttekas määratleda selgelt, mida minu arvates tuleb pidada mittevaraliseks kahjuks EL toimimise lepingu mõttes. Sellega seoses tuleb arvestada, et ELTL artikli 340 alusel hüvitamise eesmärk on võimalikult suures ulatuses taastada kahjukannatanu varad nii, nagu need olid enne ELi institutsiooni õigusvastast käitumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt selle kohta kohtujurist Capotorti ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ireks Arkady <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMÜ</NAME.CASE>, <NO.CASE>238/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:203">EU:C:1979:203</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 2983.</P></NOTE> Seepärast tuleb varaline kahju, mis on selle käitumise otsene tagajärg, harilikult hüvitada selle kahjuga võrduva summa maksmise teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Mittevaralise või mitterahalise kahju korral on see aga võimatu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Neid kahte terminit kasutatakse sageli sünonüümselt.</P></NOTE> Enamikus õigussüsteemides tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>mittevaraline<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> kahju niisugust liiki kahju, mis ei ole materiaalne ja millele ei ole lihtne majanduslikku väärtust omistada, sest rangelt võttes ei ole sellel turuväärtust. Tüüpilised niisuguse kahju näited on valu ja kannatus, hingeline valu, elukvaliteedi või suhete halvenemine. Sisuliselt hõlmab see füüsiliste ja/või psüühiliste kannatuste eri vorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>On selge, et kõikides nendes olukordades ei ole <HT TYPE="ITALIC">status quo ante</HT> taastatav. Seega on mis tahes hüvitis, mille kohtud võivad määrata, alati ja paratamatult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>paremuselt teine<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. Sel põhjusel võib, kuid ei pruugi rahasumma maksmine olenevalt asjaoludest olla kõige asjakohasem hüvitise vorm.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vrd <DATE ISO="19900207">7. veebruari 1990. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Culin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑343/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:49">EU:C:1990:49</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> On ju liidu kohtud teatavatel juhtudel leidnud, et piisab <HT TYPE="ITALIC">sümboolsest</HT> rahalisest hüvitisest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="19790614">14. juuni 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>V. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>18/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:154">EU:C:1979:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> või et võib anda <HT TYPE="ITALIC">loonushüvitist</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20060510">10. mai 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Galileo International Technology jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑279/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:121">EU:T:2006:121</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Teistel juhtudel ei ole ELi kohtud määranud konkreetses vormis hüvitist, sest nad on olnud seisukohal, et õigusvastase teo tühistamine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt teiste seas <DATE ISO="20070711">11. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sison <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑47/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:207">EU:T:2007:207</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ei avaldata, punkt 241 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> või pelgalt õigusvastasele sündmusele viitamine kohtuotsuses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt teiste seas <DATE ISO="19810709">9. juuli 1981. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Krecké <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>59/80 ja 129/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:170">EU:C:1981:170</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ja <DATE ISO="19870709">9. juuli 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hochbaum ja Rawes <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>44/85, 77/85, 294/85 ja 295/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:348">EU:C:1987:348</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> võib kujutada endast ELTL artikli 340 kohaldamisel rahuldavat hüvitist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Selles kontekstis võib väärida märkimist, et ka EIK on mõnes kohtuasjas asunud seisukohale, et kohtu tuvastusotsused ja sümboolse hüvitise väljamõistmine kujutavad endast Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 41 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>õiglast hüvitist<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>. Vt teiste seas EIK <DATE ISO="19750221">21. veebruari 1975. aasta</DATE> otsus Golder <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik, CE:ECHR:1975:0221JUD000445170, punkt 50; <DATE ISO="19761123">23. novembri 1976. aasta</DATE> otsus Engel jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad, CE:ECHR:1976:1123JUD000510071, punktid 10 ja 11; <DATE ISO="20021017">17. oktoobri 2002. aasta</DATE> otsus Agga <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka, CE:ECHR:2002:1017JUD005077699, punktid 65 ja 66; ning <DATE ISO="20041130">30. novembri 2004. aasta</DATE> otsus Vaney <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, CE:ECHR:2004:1130JUD005394600, punktid 55–57.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Kui varalist (ja mittesümboolset) hüvitist peetakse ühel või teisel juhul kõige asjakohasemaks heastamise vormiks, ei ole väljamõistetavat summat lihtne kindlaks määrata. Sellise juhtumi suhtes pädevad kohtud peavad prognoosima summa, mis piisavalt kajastab kannataja kantud kahju ja samal ajal ei karistaks õigusvastaselt käitunut asjakohatult. Ilmsete või üldtunnustatud majanduslike mõõdupuude puududes võivad kohtud juhinduda vaid üldpõhimõtetest, näiteks õiglus, õiglane õigusemõistmine ja proportsionaalsus ühelt poolt ning ettearvatavus, õiguskindlus ja võrdne kohtlemine teiselt poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Seega on paratamatu, et mittevaralise kahju tuvastamisel, selle piisavaks hüvitamiseks parimate vahendite kindlakstegemisel ja asjakohastel puhkudel väljamõistetava rahasumma väljaarvutamisel on kohtutel avar kaalutlusruum.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Niisugusel taustal ei ole Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i arusaam vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 161–163 minu hinnangul veenev. Neid punkte tuleb lugeda õiges kontekstis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 144–154 analüüsis Üldkohus Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i esitatud erinevaid apellatsioonkaebuse väiteid ja tuvastas, et osa neist ei olnud vastuvõetavad või siis ei olnud need piisavalt tõendatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 148, 149 ja 153.</P></NOTE> ja osa neist viitas lihtsalt paljasõnaliselt Üldkohtu rikkumisele kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 154.</P></NOTE> Ainult üks mittevaralise kahju nõuet toetavatest väidetest leiti olevat piisavalt tõendatud ja selle alusel mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis pikaaegse ebakindla olukorra tõttu, milles Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne olid kohtumenetluse ülemäärase kestuse tõttu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 157 ja 158.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Eelnevat arvesse võttes ja asudes seisukohale, et puuduvad täiendavad tõendid, mis võiksid õigustada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>vähemalt<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> <FT TYPE="NUMBER">500000</FT> euro väljamõistmist, jättis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 160 Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i esitatud hinnangulise kahjusumma arvestamata. Järgmistes kohtuotsuse punktides, st punktides 161–163, on lihtsalt selgitatud, et – nagu Euroopa Liit ka lihtsalt täielikkuse huvides märkis – Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i nõutud hüvitist ei saa õigustada ka neile määratud arvestatava suurusega trahvisummaga. Niisugusel juhtumil, nagu praegu kõne all olev, ei saa mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud hagi asendada ega pakkuda alternatiivi tühistamishagidele, mille Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne olid ELi kohtutele eelnevalt ja edutult esitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Teisisõnu, lihtsustatult öeldes väljendab Üldkohus neis kohtuotsuse punktides lihtsalt seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitise kindlaksmääramisel ei saa ühena kriteeriumidest või mõõdikutest arvesse võtta selle trahvi suurust, mis Gascogne Sack Deutschlandile ja Gascogne’ile otsusega K(2005) 4634 määrati. Seda ei saa teha põhjusel, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 161 ja 162 viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> ei või hüvitisena välja mõistetud summa ei otseselt ega kaudselt trahvisummat küsimuse alla seada. Seega asus Üldkohus seisukohale, et Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i nõutud hüvitisesumma väljamõistmine oleks selle suurust arvestades tähendanud trahvi vähendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Viimaks pean vajalikuks märkida, et pelk asjaolu, et Üldkohus leidis, et Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i nõutud hüvitisesumma ei olnud põhjendatud, ja mõistis nendele ettevõtjatele seega välja väiksema hüvitisesumma, ei tähenda, et Üldkohus ei oleks kohustanud hüvitama kogu tekkinud kahju. See tähendab üksnes, et Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne ei esitanud piisavalt tõendeid, et põhjendada ära nende esitatud kahjunõuete suurus. Samuti ei saa asuda seisukohale, et Üldkohtu ja hagejate erimeelsus väljamõistetava hüvitise suuruse üle muudaks ELTL artiklite 256 ja 340 kohase hagi tegelikult ebatõhusaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Väidetav vastuolu ja ebapiisav põhjendus vaidlustatud kohtuotsuses</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Kolmandaks on Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuse põhistus oli vastuoluline: ühelt poolt on Üldkohus leidnud, et mittevaralise kahju eest välja mõistetav trahvisumma ei või tõstatada uuesti küsimust komisjoni määratud trahvi kohta (punktid 161–163), ja samas teisalt on selles sedastatud, et hüvitatava mittevaralise kahju summa arvutamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta määra, mille võrra kohtuasja lahendamisel mõistlik aeg ületati, ja vajadust tagada, et ELTL artiklite 256 ja 340 alusel esitatud hagid oleksid tõhusad (punkt 165). Neljandaks väidavad Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne, et Üldkohus ei selgitanud piisavalt kriteeriume, mida ta kasutas, et määrata kindlaks mittevaralise kahju summa 5000 eurot, mille ta vastavalt mõlemale ettevõtjale tekkinud mittevaralise kahju eest välja mõistis.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Alustuseks ei pea ma vaidlustatud kohtuotsuse põhistust selles küsimuses vastuoluliseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Nagu sai eespool punktides 89 ja 90 selgitatud, seletas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 161–163, miks ei või arvata Gascogne Sack Deutschlandile ja Gascogne’ile otsusega K(2005) 4634 mõistetud trahvi kriteeriumide hulka, mida tuleb mittevaralise kahju kindlaksmääramisel arvestada. Seevastu aga vaidlustatud kohtuotsuse punktis 165 tegi Üldkohus teatavaks kriteeriumid, mida ta sealjuures arvestas. Viimati nimetatud kriteeriumid ei olnud mitte üksnes esimesena nimetatutest erinevad, vaid olid minu arvates ka üpris mõistlikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Konkreetsemalt näib mulle, et väljamõistetava hüvitise suuruse hindamisel on sobiv võtta arvesse, mil määral Üldkohus ületas lahendi tegemise mõistlikku aega kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06: mida pikem oli ajavahemik, mille võrra menetluse mõistlikku kestust ületati, seda pikem oli ebakindel ajavahemik, mis avaldas mõju tehtavate otsuste planeerimisele ja äriühingute juhtimisele, ja seda suurem peaks ka olema väljamõistetud hüvitis ja vastupidi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Viimaseks, seoses tõigaga, et Üldkohus viitas arvesse võetavate kriteeriumide hulgas ka vajadusele tagada ELTL artikli 256 ja 340 alusel esitatavate hagide tõhusus, tooksin välja järgmist. Nagu sai eespool punktis 84 märgitud, siis arvestades mittevaralise kahju spetsiifilist laadi, ei ole <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> välistatud, et sümboolsest hüvitisest võib piisata kannatanule tekkinud kahju hüvitamiseks. Käsitletaval juhtumil on Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 155–158 selgitanud, miks ta asus seisukohale, et Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i teatavate kahjunõuete osas ei olnud sümboolne hüvitis piisav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Seega on eespool tuvastatust selge, et Üldkohus tagas hüvitatava kahju suurust hinnates, et väljamõistetav summa, mis oli üksnes sümboolne, ei võtnud esitatud hagilt selle tõhusust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Lisaks olen seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses on esitatud sobiv põhistus selle kohta, miks Üldkohus otsustas mõista vastavalt Gascogne Sack Deutschlandile ja Gascogne’ile mõlemale neile tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitisena välja 5000 eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Tuleb meeles pidada, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui Üldkohus tuvastab kahju olemasolu, on vaid temal nõude piires pädevus otsustada selle kahju hüvitamise viisi ja ulatuse üle. Selleks aga, et Euroopa Kohus saaks teostada kohtulikku kontrolli Üldkohtu otsuste üle, peavad need otsused olema piisavalt põhistatud ja juhul, kui tegemist on kahju hindamisega, peavad neis olema näidatud kriteeriumid, mida on arvestatud kahjusumma kindlaksmääramisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt <DATE ISO="20170530">30. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Safa Nicu Sepahan <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑45/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:402">EU:C:2017:402</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes asun seisukohale, et vaidlustatud kohtuotsus oli selles küsimuses piisavalt põhistatud. Esiteks on Üldkohus lühidalt, kuid selgelt põhjendanud oma järeldust, et teatavat liiki mittevaralised kahjud, mille Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne väidavad olevat tekkinud, on piisavalt tõendatud, samas kui teist liiki kahjud seda ei ole. Teiseks selgitas Üldkohus, miks ta peab varalise hüvitise väljamõistmist vajalikuks, ja kolmandaks viitas ta kriteeriumidele, mida tuleb arvesse võtta selle hüvitise summa kindlaksmääramisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Minu arvates kujutab see endast sobivat selgitust, mis puudutab vältimatult <HT TYPE="ITALIC">aequo et bono</HT> kindlaks määratavat kahjuhüvitist. Eelpool öeldut arvestades olen seisukohal, et Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i argumendid Euroopa Kohtu menetluses ei kõiguta selle hüvitisesumma kindlaksmääramist, mille Üldkohus välja mõistis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt sarnases küsimuses, <DATE ISO="20170530">30. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Safa Nicu Sepahan <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑45/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:402">EU:C:2017:402</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="16"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnangu tagajärjed</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus minu hinnanguga nõustub, tuleb Euroopa Liidu apellatsioonkaebus rahuldada ja vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 sellele vastavalt tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Kuna teadaolevaid faktilisi asjaolusid ja Euroopa Kohtu menetluses esitatud seisukohti arvestades on võimalik teha selles küsimuses lõplik kohtuotsus, peaks Euroopa Kohus jätma rahuldamata Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i hüvitusnõude seoses varalise kahjuga, mis seisnes pangagarantii kulude maksmises ajavahemiku eest, mil oli ületatud mõistlik aeg lahendi tegemiseks kohtuasjades T‑72/06 ja T‑79/06.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i apellatsioonkaebus tuleb tervikuna rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus nõustub minu hinnanguga apellatsioonkaebuste kohta, tuleb Euroopa Kohtu kodukorra artiklite 137, 138 ja 184 kohaselt mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja Gascogne Sack Deutschlandilt ja Gascogne’ilt. Esimese astme kohtumenetluse kulud peaksid minu arvates jääma nii, nagu Üldkohus need välja mõistis. Euroopa Komisjoni mõlema kohtuastme kohtukulud peaksid jääma tema enda kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Kõikidel eespool esitatud kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada Üldkohtu <DATE ISO="20170110">10. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsuse Gascogne Sack Deutschland ja Gascogne <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa Liit, T‑577/14 resolutsiooni punkt 1;</P></ITEM><ITEM><P>jätta rahuldamata Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i hüvitusnõue seoses varalise kahjuga, mis seisnes pangagarantii kulude maksmises ajavahemiku eest, mil oli ületatud mõistlik aeg lahendi tegemiseks kohtuasjas T‑72/06, Groupe Gascogne <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja kohtuasjas T‑79/06, Sachsa Verpackung <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon;</P></ITEM><ITEM><P>jätta Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i apellatsioonkaebus rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>jätta Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i apellatsiooniastme kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja kohtukulud, mis tekkisid apellatsiooniastmes Euroopa Liidul, keda esindas Euroopa Liidu Kohus; jätta Gascogne Sack Deutschlandi ja Gascogne’i esimese astme kohtukulud nende endi kanda;</P></ITEM><ITEM><P>jätta kohtukulud, mis esimeses kohtuastmes tekkisid Euroopa Liidul, keda esindas Euroopa Liidu Kohus, tema enda kanda; ja</P></ITEM><ITEM><P>jätta Euroopa Komisjoni mõlema kohtuastme kohtukulud tema enda kanda.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>