<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-542/18 RX</NO.CASE><NO.CASE>C-543/18 RX</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0542</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:232">EU:C:2020:232</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>17</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>17</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200326">26.3.2020</DATE> – Liidetud kohtuasjad C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II</HT></P><P><HT TYPE="SC">uuesti läbivaatamine Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20200326">26. märts 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keeled: inglise ja prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Euroopa Liidu Üldkohtu otsuste Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (T‑646/16 P) ja HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (T‑693/16 P) uuesti läbivaatamine</KEYWORD><KEYWORD>Avalik teenistus</KEYWORD><KEYWORD>Esimeses kohtuastmes otsuse teinud kohtukoosseis</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku ametisse nimetamise menetlus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47</KEYWORD><KEYWORD>Seaduse alusel moodustatud kohus</KEYWORD><KEYWORD>Seaduslikkuse kõrvalkontroll</KEYWORD><KEYWORD>Liidu õiguse ühtsuse ja järjepidevuse kahjustamine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Liidetud kohtuasjades C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II,</P><P>mille ese on ELTL artikli 256 lõike 2 teise lõigu alusel esitatud nõue vaadata uuesti läbi Euroopa Liidu Üldkohtu (apellatsioonikoda) <DATE ISO="20180719">19. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑646/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:493">EU:T:2018:493</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑693/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:492">EU:T:2018:492</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis on tehtud menetlustes</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Erik Simpson</HT>, Euroopa Liidu Nõukogu ametnik, elukoht Brüssel (Belgia),</P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu Nõukogu</HT> (C‑542/18 RX‑II),</P></DEFENDANTS><P>ja</P><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">HG</HT>, Euroopa Komisjoni ametnik,</P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT> (C‑543/18 R‑II),</P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda),</P><P>koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident R. Silva de Lapuerta, kodade presidendid A. Prechal, M. Vilaras, E. Regan, M. Safjan, S. Rodin ja I. Jarukaitis, kohtunikud M. Ilešič (ettekandja), C. Toader, D. Šváby, F. Biltgen ja N. Piçarra,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: ametnik V. Giacobbo‑Peyronnel,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20190521">21. mai 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>E. Simpson, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avocate</HT> M. Velardo,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Bauer ja R. Meyer,</P></ITEM><ITEM><P>HG, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avocate</HT> L. Levi,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: G. Berscheid, T. S. Bohr ja F. Erlbacher,</P></ITEM><ITEM><P>Bulgaaria valitsus, esindajad: E. Petranova, L. Zaharieva ja T. Mitova,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 62a ja artikli 62b esimeses lõigus sätestatut,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20190912">12. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Käesolevate kohtumenetluste ese on Euroopa Liidu Üldkohtu (apellatsioonikoda) <DATE ISO="20180719">19. juuli 2018. aasta</DATE> otsuste Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (T‑646/16 P, ei avaldata, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>esimene uuesti läbivaadatav kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:493">EU:T:2018:493</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (T‑693/16 P, ei avaldata, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>teine uuesti läbivaadatav kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:492">EU:T:2018:492</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (edaspidi koos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>uuesti läbivaadatavad kohtuotsused<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) uuesti läbivaatamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Esimese uuesti läbivaadatava kohtuotsusega tühistas Üldkohus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu <DATE ISO="20160624">24. juuni 2016. aasta</DATE> kohtumääruse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑142/11</NO.CASE> RENV, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:136">EU:F:2016:136</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega viimati nimetatud kohus jättis rahuldamata Erik Simpsoni hagi nõudega tühistada esiteks Euroopa Liidu Nõukogu <DATE ISO="20101209">9. detsembri 2010. aasta</DATE> otsus, millega nõukogu jättis rahuldamata E. Simpsoni taotluse tõsta ta palgaastmele AD 9 pärast seda, kui ta oli edukalt läbinud avaliku konkursi EPSO/AD/113/07, mis korraldati muu hulgas eesti keele tõlkeosakonna juhataja töölevõtmiseks palgaastmel AD 9, ja nõukogu <DATE ISO="20111007">7. oktoobri 2011. aasta</DATE> otsus, millega nõukogu jättis rahuldamata esimesena nimetatud otsuse peale <DATE ISO="20101209">9. detsembril 2010</DATE> esitatud kaebuse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/><DATE ISO="20111007">7. oktoobri 2011. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>), ning teiseks nõudega mõista nõukogult välja hüvitis tekitatud kahju eest. See kohtumäärus tehti pärast Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> otsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Simpson</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑130/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:796">EU:T:2015:796</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega tühistati Avaliku Teenistuse Kohtu <DATE ISO="20131212">12. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑142/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2013:201">EU:F:2013:201</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ja saadeti kohtuasi tagasi uueks arutamiseks eelnimetatud kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Teise uuesti läbivaadatava kohtuotsusega tühistas Üldkohus Avaliku Teenistuse Kohtu <DATE ISO="20160719">19. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑149/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:155">EU:F:2016:155</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega viimane jättis rahuldamata HG hagi põhinõudena esiteks tühistada Euroopa Komisjoni <DATE ISO="20150210">10. veebruari 2015. aasta</DATE> otsus, millega määrati HG‑le distsiplinaarkaristusena kõrgemasse palgajärku tõusmise peatamine 18 kuuks ja kohustati teda hüvitama komisjonile tekitatud kahju summas <FT TYPE="DECIMAL">108596,35</FT> eurot (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/><DATE ISO="20150210">10. veebruari 2015. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>), ning vajalikus ulatuses tühistada kaebuse rahuldamata jätmise otsus, ja teiseks nõudega mõista komisjonilt välja HG‑le väidetavalt tekitatud kahju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Uuesti läbivaatamine käsitleb küsimust, kas, arvestades eelkõige õiguskindluse üldpõhimõtet, kahjustavad uuesti läbivaadatavad kohtuotsused liidu õiguse ühtsust või järjepidevust, kuna Üldkohus otsustas apellatsiooniastmes, et Avaliku Teenistuse Kohtu koosseis, kes tegi <DATE ISO="20160624">24. juuni 2016. aasta</DATE> kohtumääruse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑142/11</NO.CASE> RENV, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:136">EU:F:2016:136</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160719">19. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑149/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:155">EU:F:2016:155</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>vaidlustatud kohtulahendid<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>), ei<?PAGE NO="3"?> olnud moodustatud nõuetekohaselt, kuivõrd ühe koosseisu kuuluva kohtuniku ametisse nimetamise menetlus ei vastanud nõuetele, mistõttu rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) artikli 47 teise lõigu esimeses lauses tagatud põhimõtet, et kohus moodustatakse seaduse alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Uuesti läbivaatamine käsitleb samuti küsimust, kas sarnaselt ELTL artiklis 277 silmas peetud aktidega võib kohtuniku ametisse nimetamise üle teostada seaduslikkuse kõrvalkontrolli või kas selline kontroll on – põhimõtteliselt või teatava ajavahemiku möödudes – välistatud või piiratud üksnes teatud liiki rikkumistega, et tagada õiguslik stabiilsus ja kohtuotsuste seadusjõud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Harta</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Harta artikli 47 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> esimeses ja teises lõigus on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.</ALINEA><ALINEA>Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Otsus 2004/752/EÜ, Euratom ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20041102">2. novembri 2004. aasta</DATE> otsuse 2004/752/EÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="333" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 333, lk 7</REF.DOC.OJ>), põhjenduses 6 oli märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Kohtukolleegiumisse kuuluvate kohtunike arv peaks olema vastavuses lahendamist vajavate kaasuste arvuga. Kohtunike määramist käsitlevate nõukogu otsuste tegemise hõlbustamiseks tuleks ette näha, et nõukogu asutaks sõltumatu nõuandekomitee, mille ülesandeks oleks kontrollida, kas laekunud sooviavaldused vastavad esitatud tingimustele.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Otsuse 2004/752 artikli 2 kohaselt lisati Euroopa Liidu Kohtu põhikirjale I lisa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>. Selle lisa redaktsiooni, mis oli kohaldatav vaidlustatud kohtulahendite tegemise ajal (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>), artiklis 2 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Avaliku Teenistuse Kohus koosneb seitsmest kohtunikust. […]</ALINEA><ALINEA>Kohtunikud nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Ametiaja lõppemisel võib kohtuniku tagasi nimetada.</ALINEA><ALINEA>Vabanenud ametikohale nimetatakse uus kohtunik kuueks aastaks.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artiklis 3 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kohtunikud nimetab kooskõlas [ELTL] artikli 257 neljanda lõiguga ametisse nõukogu, olles konsulteerinud käesolevas artiklis ettenähtud komiteega. Kohtunikke ametisse nimetades tagab nõukogu, et Avalik Teenistuse Kohtu koosseisus oleksid tasakaalustatult esindatud liikmesriikide kodanikud geograafiliselt võimalikult laialt alalt, esindades eri riikide õigussüsteeme.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liidu iga kodanik, kes vastab [ELTL] artikli 257 neljanda lõigu tingimustele, võib avaldada soovi kandideerimiseks. Nõukogu määrab [Euroopa Liidu] [K]ohtu soovitusel kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks selliste sooviavalduste esitamise ja läbivaatamise tingimused ja korra.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Moodustatakse komitee, mis koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse Euroopa Kohtu ja Üldkohtu endiste liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast. Nõukogu määrab Euroopa Kohtu presidendi soovitusel kindlaks komitee liikmed ja kodukorra. […].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Komitee esitab oma arvamuse kandidaatide sobivuse kohta Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku ametikohale. Komitee lisab oma arvamusele loetelu kandidaatidest, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus. Sellises loetelus on vähemalt kaks korda nii palju kandidaate kui nõukogu peab nimetama kohtunikke.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC"><DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> kandideerimiskutse</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Nõukogu lasi <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> avaldada kandideerimiskutse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunike ametisse nimetamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="353" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2013">ELT 2013, C 353, lk 11</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/><DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avalik kandideerimiskutse<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>), mille punkt 4 oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Kuna kahe Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb <DATE ISO="20140930">30. septembril 2014</DATE>, kuulutati välja konkurss kandidaatide ülesseadmiseks, et nimetada ametisse kaks uut kohtunikku kuueks aastaks alates <DATE ISO="20141001">1. oktoobrist 2014</DATE> kuni <DATE ISO="20200930">30. septembrini 2020</DATE>.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Otsus (EL, Euratom) 2016/454</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20160322">22. märtsi 2016. aasta</DATE> otsuse (EL, Euratom) 2016/454, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kolm kohtunikku (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="079" PAGE.FIRST="30" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 79, lk 30</REF.DOC.OJ>), põhjendustes 1–6 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>(1)</NO.P><TXT>[…] Avaliku Teenistuse Kohtu […] kahe kohtuniku ametiaeg lõppes <DATE ISO="20140930">30. septembril 2014</DATE> ja veel ühe kohtuniku ametiaeg lõppes 31. augustil 2015. Kõnealuste vabade ametikohtade täitmiseks tuleb […] Euroopa Liidu Kohtu põhikirja […] I lisa artikli 2 ja artikli 3 lõike 1 alusel seetõttu ametisse nimetada kolm kohtunikku.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(2)</NO.P><TXT>Kahe Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku ametisse nimetamiseks avaldati 2013. aasta [3. detsembril] avalik kandideerimiskutse, misjärel esitas [Euroopa Liidu Kohtu põhikirja] I lisa artikli 3 lõike 3 alusel moodustatud komitee […] oma arvamuse kandidaatide sobivuse kohta Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku ametikohale. Valikukomitee lisas oma arvamusele loetelu kuuest kandidaadist, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(3)</NO.P><TXT>Pärast Euroopa Liidu kohtusüsteemi ülesehituse reformi kohta poliitilise kokkuleppe saavutamist, mille tulemusel võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu [<DATE ISO="20151216">16. detsembri 2015. aasta</DATE>] määrus (EL, Euratom) 2015/2422 [millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="341" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 341, lk 14</REF.DOC.OJ>], esitas Euroopa Liidu Kohus <DATE ISO="20151117">17. novembril 2015</DATE> ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu ja tema teenistujate vaheliste kohtuvaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse […] Üldkohtule üleandmise kohta alates <DATE ISO="20160901">1. septembrist 2016</DATE>.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(4)</NO.P><TXT>Seetõttu ja ajastusest tulenevalt on asjakohane mitte avaldada uut avalikku kandideerimiskutset, vaid pigem kasutada pärast 2013. aasta [3. detsembrit] avaldatud avalikku kandideerimiskutset valikukomitee poolt koostatud loetelu kuuest kandidaadist, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus.</TXT></NP></CONSID><?PAGE NO="5"?><CONSID><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>Seetõttu on asjakohane nimetada kolm isikut kõnealusest kandidaatide loetelust Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikuks, misläbi tagatakse, et Avaliku Teenistuse Kohtu koosseisus oleksid tasakaalustatult esindatud liikmesriikide kodanikud geograafiliselt võimalikult laialt alalt, esindades eri riikide õigussüsteeme. Kolm isikut, kellel on kõnealuses loetelus kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus, on Sean Van Raepenbusch, João Sant’Anna ja Alexander Kornezov. João Sant’Anna ja Alexander Kornezov tuleks nimetada ametisse alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast. Arvestades, et Sean Van Raepenbusch oli <DATE ISO="20140930">30. septembrini 2014</DATE> juba Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunik ja ta jätkas oma ametis kuni [Euroopa Liidu Kohtu põhikirja] artikli 5 kohase nõukogu otsuse vastuvõtmiseni, on asjakohane nimetada ta ametisse uueks ametiajaks alates tema eelmise ametiaja lõppemisele järgnevast päevast.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(6)</NO.P><TXT>[Euroopa Liidu Kohtu põhikirja] I lisa artiklist 2 tuleneb, et vabade ametikohtade täitmisel nimetatakse uus kohtunik ametisse kuueks aastaks. Ent kui hakatakse kohaldama kavandatavat määrust liidu ja tema teenistujate vaheliste kohtuvaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse Euroopa Liidu Üldkohtule üleandmise kohta, lõpetab Avaliku Teenistuse Kohus tegevuse ning käesoleva otsusega ametisse nimetatud kolme kohtuniku ametiaeg lõpeb iseenesest kuupäeval, mis eelneb kõnealuse määruse kohaldamise alguskuupäevale.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Otsuse 2016/454 artiklis 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikeks nimetatakse järgmised isikud:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Sean Van Raepenbusch alates <DATE ISO="20141001">1. oktoobrist 2014</DATE>,</P></ITEM><ITEM><P>João Sant’Anna alates 1. aprillist 2016,</P></ITEM><ITEM><P>Alexander Kornezov alates 1. aprillist 2016.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></P></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Uuesti läbivaatamisel olevate kohtuasjade taust</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vaidlusalune ametisse nimetamine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20090609">9. juuni 2009. aasta</DATE> otsusega 2009/474/EÜ, Euratom, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunik (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="156" PAGE.FIRST="56" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 156, lk 56</REF.DOC.OJ>), nimetati María Isabel Rofes i Pujol Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikuks kuueks aastaks alates <DATE ISO="20090901">1. septembrist 2009</DATE> kuni <DATE ISO="20150831">31. augustini 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Pärast <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avalikku kandideerimiskutset, mis avaldati seetõttu, et <DATE ISO="20140930">30. septembril 2014</DATE> pidi lõppema veel kahe Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku, nimelt S. Van Raepenbuschi ja H. Kreppeli ametiaeg, koostas Euroopa Liidu põhikirja I lisa artikli 3 lõikes 3 nimetatud komitee (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>valikukomitee<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) kuuest kandidaadist koosneva loetelu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Kuivõrd nõukogu ei nimetanud enne S. Van Raepenbuschi ja H. Kreppeli ametiaja lõppemist nende kahe kohtuniku ametikohtade täitmiseks uusi kohtunikke, siis jäid mõlemad ametisse kauemaks kui <DATE ISO="20140930">30. septembrini 2014</DATE> kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 5 kolmanda lõiguga, mille kohaselt kohtunik jääb ametisse, niikaua kui tema ametijärglane asub oma kohustusi täitma. See säte kuulus Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunike suhtes kohaldamisele nimetatud põhikirja I lisa artikli 5 esimese lõigu alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>M. I. Rofes i Pujoli ametiaja lõppemisega seoses ei avaldatud mingit avalikku kandideerimiskutset. Niisuguses kontekstis ja eelmises punktis osundatud sätete kohaselt jäi see kohtunik seega ametisse kuni <DATE ISO="20150831">31. augustini 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Nõukogu nimetas <DATE ISO="20160322">22. märtsi 2016. aasta</DATE> otsusega 2016/454 ametisse kolm Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikku, nimelt S. Van Raepenbuschi alates <DATE ISO="20141001">1. oktoobrist 2014</DATE>, J. Sant’Anna ja A. Kornezovi alates 1. aprillist 2016. Nimetatud kolmele kohtuniku ametikohale kohtuniku nimetamiseks (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>vaidlusalune ametisse nimetamise menetlus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) kasutas nõukogu <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avaliku kandideerimiskutse alusel koostatud kandidaatide loetelu, sealhulgas selle vaba ametikoha suhtes, mida varem täitis M. I. Rofes i Pujol (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>kolmas ametikoht<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>), ehkki avalik kandideerimiskutse seda kohta ette ei näinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Kohtunikud J. Sant’Anna ja A. Kornezov andsid ametivande <DATE ISO="20160413">13. aprillil 2016</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Avaliku Teenistuse Kohus määras <DATE ISO="20160414">14. aprilli 2016. aasta</DATE> otsusega (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="146" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2016">ELT 2016, C 146, lk 11</REF.DOC.OJ>) kohtunikud K. Bradley, J. Sant’Anna ja A. Kornezovi teise koja koosseisu ajavahemikuks 14. aprillist kuni <DATE ISO="20160831">31. augustini 2016</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑542/18 RX‑II</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vaidluse aluseks olevad asjaolud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>E. Simpson, kes töötas nõukogu eesti keele tõlkeosakonnas abiteenistujana alates <DATE ISO="20040601">1. juunist 2004</DATE>, võeti alates <DATE ISO="20050101">1. jaanuarist 2005</DATE> tööle katseajal oleva ametnikuna palgaastmele AD 5 pärast seda, kui ta oli edukalt läbinud avaliku konkursi EPSO/LA/3/03 reservnimekirja koostamiseks palgaastme (LA) 8 abitõlkijate töölevõtmiseks. E. Simpson edutati palgaastmele AD 6 alates <DATE ISO="20080101">1. jaanuarist 2008</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>2009. aastal läbis E. Simpson edukalt konkursi EPSO/AD/113/07. Selle konkursi reservnimekiri avaldati <DATE ISO="20090428">28. aprillil 2009</DATE>. E. Simpson taotles <DATE ISO="20100625">25. juunil 2010</DATE> Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>personalieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>) artikli 90 lõike 1 alusel enda tõstmist palgaastmele AD 9, sest ta oli edukalt läbinud sellele palgaastmele vastava konkursi EPSO/AD/113/07 ning asjaolu tõttu, et kolm ametnikku, kes olid E. Simpsoni arvates temaga võrreldavas olukorras, olid tõstetud kõrgemale palgaastmele pärast seda, kui nad olid edukalt läbinud nende palgaastmest kõrgema palgaastme konkursi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Nõukogu jättis selle taotluse <DATE ISO="20101209">9. detsembri 2010. aasta</DATE> teates rahuldamata, märkides, et kuna puudub personalieeskirjade säte, mis annaks ametnikule õiguse automaatseks palgaastmel tõusuks olukorras, kus ta on edukalt sooritanud tema palgaastmest kõrgema palgaastme konkursi, siis niisugune otsus võidakse teha üksnes teenistuse huvides, ja et käesolevas asjas niisugune huvi puudus, kui arvestada eesti keele tõlkeosakonna olukorda 2010. aastal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>E. Simpson esitas <DATE ISO="20110308">8. märtsil 2011</DATE> personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel nõukogu niisuguse otsuse peale kaebuse. See kaebus jäeti <DATE ISO="20111007">7. oktoobri 2011. aasta</DATE> otsusega rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Menetlus Avaliku Teenistuse Kohtus ja Üldkohtus, mis eelnes esimese uuesti läbivaadatava kohtuotsuse tegemisele</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>E. Simpson esitas <DATE ISO="20111007">7. oktoobri 2011. aasta</DATE> otsuse peale <DATE ISO="20111227">27. detsembril 2011</DATE> hagi Avaliku Teenistuse Kohtusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Avaliku Teenistuse Kohus tühistas <DATE ISO="20131212">12. detsembri 2013. aasta</DATE> otsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑142/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2013:201">EU:F:2013:201</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) <DATE ISO="20111007">7. oktoobri 2011. aasta</DATE> otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Nõukogu esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20140224">24. veebruaril 2014</DATE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Üldkohus rahuldas apellatsioonkaebuse <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Simpson</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑130/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:796">EU:T:2015:796</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), sest Avaliku Teenistuse Kohtu põhjenduskäigus sisaldus sisuline ebatäpsus, ja saatis kohtuasja uueks arutamiseks tagasi Avalik Teenistuse Kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT><DATE ISO="20160624">24. juuni 2016. aasta</DATE> kohtumäärusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑142/11 RENV</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:136">EU:F:2016:136</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) jättis Avalik Teenistuse Kohtu teine koda E. Simpsoni hagi tervikuna rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>E. Simpson kaebas <DATE ISO="20160906">6. septembril 2016. aastal</DATE> Üldkohtu kantseleisse saabunud apellatsioonkaebusega selle kohtumääruse edasi. Apellatsioonkaebus registreeriti Üldkohtu kantseleis numbriga T‑646/16 P.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Üldkohtu apellatsioonikoja president otsustas <DATE ISO="20180321">21. märtsil 2018</DATE> uuendada selles kohtuasjas kirjaliku menetluse, arvestades esiteks <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega Üldkohus (apellatsioonikoda) tühistas <DATE ISO="20160628">28. juuni 2016. aasta</DATE> otsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑40/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:137">EU:F:2016:137</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), sest selle kohtuotsuse teinud kohtukoosseis ei olnud moodustatud nõuetekohaselt, ja teiseks <DATE ISO="20180319">19. märtsi 2018. aasta</DATE> otsust (uuesti läbivaatamine) <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑141/18 RX</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:218">EU:C:2018:218</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega Euroopa Kohus (uuesti läbivaatamisega tegelev koda) otsustas, et puudub vajadus see kohtuotsus uuesti läbi vaadata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Üldkohus palus <DATE ISO="20180322">22. märtsil 2018</DATE>, et pooled esitaksid oma seisukohad selle kohta, milliseid tagajärgi toob <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kaasa kohtuasjas T‑646/16 P. Vastuseks sellele palvele märkisid pooled esiteks, et väide, et kohtulahendi teinud kohtukoosseis ei olnud moodustatud nõuetekohaselt, nagu Üldkohus selles kohtulahendis tuvastas, oli avalikul huvil põhinev väide, mida apellatsiooniasja lahendav kohus peab käsitlema omal algatusel, ja teiseks, et Avaliku Teenistuse Kohtu <DATE ISO="20160624">24. juuni 2016. aasta</DATE> kohtumäärusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑142/11 RENV</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:136">EU:F:2016:136</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kirjutas alla sama kohtukoosseis kui see, mida oli eespool nimetatud lahendis peetud nõuetele mittevastavalt moodustatuks. Seega tulnuks poolte hinnangul kõnealune Avaliku Teenistuse Kohtu määrus tühistada samadel põhjustel, mille Üldkohus esitas nimetatud kohtuotsuses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene uuesti läbivaadatav kohtuotsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Esimese läbivaadatava kohtuotsusega tühistas Üldkohus Avaliku Teenistuse Kohtu <DATE ISO="20160624">24. juuni 2016. aasta</DATE> kohtumääruse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑142/11 RENV</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:136">EU:F:2016:136</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja saatis kohtuasja arutamiseks muule Üldkohtu kojale kui see, kes oli teinud otsuse apellatsioonkaebuse kohta, et ta teeks hagi kohta otsuse esimese kohtuastmena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Esimese uuesti läbivaadatava kohtuotsuse punktides 38–46 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>38</NO.P><TXT>Esiteks olgu tõdetud, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on väide, et kohtukoosseis ei olnud moodustatud nõuetekohaselt, avalikul huvil põhinev väide, mida apellatsiooniasja lahendav kohus peab käsitlema omal algatusel ka juhul, kui seda nõuetele mittevastavust esimeses kohtuastmes ei käsitletud (vt selle kohta <DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chronopost ja La Poste <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. UFEX jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑341/06 P ja C‑342/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:375">EU:C:2008:375</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Teiseks tuleb samuti märkida, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale ei või liidu kohus põhimõtteliselt rajada oma otsust õigusväitele, mida ta asus käsitlema omal algatusel, olgu selleks siis avalikul huvil põhinev väide, ilma et ta oleks enne palunud pooltel esitada selle väite kohta oma seisukohad (vt <DATE ISO="20091217">17. detsembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus (uuesti läbivaatamine) <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>M <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMEA</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑197/09 RX‑II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:804">EU:C:2009:804</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="8"?><ITEM><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb märkida, et <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) otsustas Üldkohus, vaadates läbi väidet, et kohtukoosseis ei olnud moodustatud nõuetekohaselt, mille hageja oli esitanud põhjusel, et ühe selles kohtukoosseisus otsuse tegemisel osalenud kohtuniku ametisse nimetamine ei vastanud nõuetele, sisuliselt järgmist.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Esiteks tõdes Üldkohus, et Avaliku Teenistuse Kohus (teine koda) tegi <DATE ISO="20160628">28. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑40/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:137">EU:F:2016:137</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) koosseisus K. Bradley, J. Sant’Anna ja A. Kornezov. Samuti märkis Üldkohus, et vastavalt [otsuse 2016/454] resolutsioonile ja põhjendusele 5 oli nõukogu nimetanud Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikeks esiteks S. Van Raepenbuschi, teiseks J. Sant’Anna ja kolmandaks A. Kornezovi. Üldkohus märkis ära, et kohtunik K. Bradley ei olnud nimetatud Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikuks otsusega 2016/454 ja seega ei saanud ta olla eespool punktis 40 nimetatud väites silmas peetud kohtunik, kuid seevastu kohtunikud J. Sant’Anna ja A. Kornezov nimetati Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikeks selle otsusega.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Teiseks käsitles Üldkohus väidet, et ametisse nimetamise menetlus ei vastanud nõuetele, sest nõukogu nimetas ametisse kohtuniku [kolmandale ametikohale], kasutades Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunike S. Van Raepenbuschi ja H. Kreppeli ametikohtade täitmiseks [<DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aastal</DATE>] avaldatud avaliku kandideerimiskutse alusel koostatud kandidaatide loetelu, samas kui see loetelu ei olnud koostatud kohtuniku nimetamiseks [kolmandale ametikohale]. Sellega seoses otsustas Üldkohus <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 51, et kuna nõukogu kasutas <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avaliku kandideerimiskutse järel koostatud loetelu kolmanda ametikoha täitmiseks, siis rikkus ta <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avalikus kandideerimiskutses kehtestatud õiguslikku raamistikku. Pärast meeldetuletust, et vastavalt otsuse 2016/454 resolutsioonile ja põhjendusele 5 oli nõukogu nimetanud Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikeks esiteks S. Van Raepenbuschi, teiseks J. Sant’Anna ja kolmandaks A. Kornezovi, otsustas Üldkohus, et nimetatud institutsioonil oli õigus kasutada seda loetelu kahe esimese kandidaadi, mitte aga kolmanda kandidaadi ametisse nimetamisel.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Kolmandaks otsustas Üldkohus <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 78, et arvestades, kuivõrd oluline on kohtunike ametisse nimetamist reguleerivate õigusnormide järgimine selleks, et tagada õigussubjektide ja avalikkuse usaldus kohtute sõltumatuse ja erapooletuse suhtes, ei saa kõnealust kohtunikku pidada seaduse alusel nimetatud kohtunikuks [harta] artikli 47 teise lõigu esimese lause tähenduses, ning sellest tulenevalt tühistas Üldkohus <DATE ISO="20160628">28. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑40/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:137">EU:F:2016:137</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tervikuna.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas piisab, kui märkida, et [<DATE ISO="20160624">24. juuni 2016. aasta</DATE>] kohtumääruse [<REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑142/11 RENV</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:136">EU:F:2016:136</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)] tegi Avaliku Teenistuse Kohus (teine koda) koosseisus K. Bradley, J. Sant’Anna ja A. Kornezov, st samas koosseisus kui see, kes tegi <DATE ISO="20160628">28. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑40/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:137">EU:F:2016:137</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) – koosseis, mille nõuetele mittevastavus tuvastati <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Seega tuleb omal algatusel käsitleda väidet, et kohtukoosseis ei olnud moodustatud nõuetekohaselt – eespool punktis 38 käsitletud Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi on selle näol tegemist avalikul huvil põhineva väitega, mida apellatsiooniasja lahendav kohus peab käsitlema omal algatusel ka juhul, kui seda nõuetele mittevastavust esimeses kohtuastmes ei käsitletud (vt selle kohta <DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chronopost ja La Poste <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. UFEX jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑341/06 P ja C‑342/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:375">EU:C:2008:375</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) –, ja olles pooled on ära kuulanud, tuleb kohaldada Üldkohtu <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) käsitletud põhimõtteid käesoleva asja suhtes.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="9"?><ITEM><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Järelikult tuleb vaidlustatud kohtumäärus tühistada tervikuna, sest rikuti [harta] artikli 47 teise lõigu esimeses lauses tagatud põhimõtet, et kohus moodustatakse seaduse alusel, ning hageja esitatud väiteid ei ole tarvis läbi vaadata.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑543/18 RX‑II</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vaidluse aluseks olevad asjaolud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Komisjoni ametnik HG oli <DATE ISO="20070516">16. maist 2007</DATE> kuni <DATE ISO="20130831">31. augustini 2013</DATE> määratud tööle komisjoni delegatsiooni Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juurde New Yorgis (Ameerika Ühendriigid).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Komisjon ja HG sõlmisid <DATE ISO="20080915">15. septembril 2008</DATE> lepingu, mille kohaselt personalieeskirjade X lisa artikli 5 alusel anti HG käsutusse tema perekonna vajadustele vastav ametikorter (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>ametikorter<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>HG teavitas 2008. aasta oktoobris komisjoni delegatsiooni ÜRO juures New Yorgis juhti A‑d ühelt poolt sellest, et tal ei olnud õnnestunud ametikorterisse sisse kolida tema sama aasta juunis sündinud tütre terviseprobleemide tõttu, ja teiselt poolt sellest, et ta kolib sisse ametikorterisse, aga elab korrapäraselt ka oma abikaasa korteris, et olla oma pere seltsis. HG väidab samuti, et teavitas A‑d kuupäeval, mida ei ole täpsustatud, et tema sõber B viibib ametikorteris <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>paar tundi<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> kuni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>paar päeva<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> igal nädalal, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kandes korteri eest hoolt<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. Sellega seoses märgib HG esiteks, et ta palus B‑l 2008. aasta septembris täita elektrienergia tarnija juures ametikorteriga seotud formaalsused, ja teiseks, et ta andis sõbrale ametikorteri võtme 2008. aasta detsembris.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Kolmepoolne ametisse nimetav asutus leidis <DATE ISO="20150210">10. veebruari 2015. aasta</DATE> otsuses, et esiteks rikkus HG oma perega ametikorteris elamisest keeldudes personalieeskirjade X lisa artiklit 5; teiseks, et kuna ta ei sõlminud ise elektrienergiaga varustamise lepingut, rikkus ta kohustusi, mis lasuvad tal vastavalt delegatsioonide palgal olevale personalile suunatud välissuhete peadirektoraadi vademeekumi punktile 22.10.11.4, ja kolmandaks, et HG õigusnorme rikkuv käitumine põhjustas kahju, mis tekkis sellest, et institutsioon tasus põhjendamatult ametikorteri üüri. Eelnevast tulenevalt määras kolmepoolne ametisse nimetav asutus HG‑le distsiplinaarkaristuse, mille kohaselt peatati tema kõrgemasse palgajärku tõusmine 18 kuuks ja kohustati teda hüvitama kahju summas <FT TYPE="DECIMAL">108596,35</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>HG esitas <DATE ISO="20150509">9. mail 2015</DATE> personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse <DATE ISO="20150210">10. veebruari 2015. aasta</DATE> otsuse peale. Kolmepoolne ametisse nimetav asutus jättis selle kaebuse <DATE ISO="20150910">10. septembri 2015. aasta</DATE> otsusega rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Menetlus Avaliku Teenistuse Kohtus ja Üldkohtus, mis eelnes teise uuesti läbivaadatava kohtuotsuse tegemisele</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>HG esitas hagiavaldusega, mis saabus Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20151221">21. detsembril 2015</DATE>, hagi, paludes ühelt poolt põhinõudena tühistada <DATE ISO="20150210">10. veebruari 2015. aasta</DATE> otsuse ning vajalikus ulatuses tema kaebuse rahuldamata jätmise otsuse ning teiselt poolt mõista komisjonilt välja väidetavalt tekitatud kahju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Avaliku Teenistuse Kohtu teine koda jättis <DATE ISO="20160719">19. juuli 2016. aasta</DATE> otsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑149/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:155">EU:F:2016:155</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) selle hagi rahuldamata ja mõistis HG‑lt välja nii tema enda kui ka komisjoni kohtukulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>HG esitas menetlusdokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20160928">28. septembril 2016</DATE>, selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus registreeriti Üldkohtu kantseleis numbriga T‑693/16 P.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Pärast seda, kui oli kuulutatud <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mille sisu on kokku võetud käesoleva kohtuotsuse punktis 30, küsis HG Üldkohtult <DATE ISO="20180131">31. jaanuaril 2018</DATE> saabunud dokumendis, kas tal on kavas küsida poolte seisukohta selle kohtuotsuse tagajärgede kohta seoses tema apellatsioonkaebuse menetlemisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Üldkohtu apellatsioonikoja presidendi <DATE ISO="20180323">23. märtsi 2018. aasta</DATE> määrusega uuendas Üldkohus menetluse suulise osa. Üldkohus palus <DATE ISO="20180326">26. märtsil 2018</DATE>, et pooled esitaksid oma seisukohad selle kohta, millised järeldused tuleb eespool viidatud kohtuotsusest käesolevas kohtuasjas teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Vastuseks sellele palvele märkisid pooled, et Avaliku Teenistuse Kohtu <DATE ISO="20160719">19. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑149/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:155">EU:F:2016:155</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kuulutas sama kohtukoosseis, mis oli <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tunnistatud nõuetele mittevastavalt moodustatuks. HG tõi veel esile, et väide, et kohtukoosseis ei ole moodustatud nõuetekohaselt, nagu Üldkohtu tuvastatud kohtukoosseis viimati nimetatud kohtuotsuses, on avalikul huvil põhinev väide, ja ta järeldas sellest, et Avaliku Teenistuse Kohtu <DATE ISO="20160719">19. juuli 2016. aasta</DATE> otsus tuli tühistada samadel põhjustel, mille Üldkohus võttis aluseks <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Mis puudutab komisjoni, siis viimane tunnistas, et põhistus, mille alusel Üldkohus viimati nimetatud kohtuotsuse tegi, võib õigustada Avaliku Teenistuse Kohtu <DATE ISO="20160719">19. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HG vs. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑149/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:155">EU:F:2016:155</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tühistamist ja kohtuasja uueks arutamiseks saatmist Üldkohtu muule kojale kui see, kes lahendab HG esitatud apellatsioonkaebust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teine uuesti läbivaadatav kohtuotsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Teise uuesti läbivaadatava kohtuotsusega tühistas Üldkohus Avaliku Teenistuse Kohtu <DATE ISO="20160719">19. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑149/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:155">EU:F:2016:155</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja saatis kohtuasja Üldkohtu muule kojale kui see koda, kes oli teinud otsuse apellatsioonkaebuse kohta, et nimetatud muu koda teeks hagi kohta otsuse esimese kohtuastmena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>See otsus rajaneb teise uuesti läbivaadatava kohtuotsuse punktidel 39–47 ja põhistusel, mis on sisuliselt identne käesoleva kohtuotsuse punktis 33 esitatud põhistusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Peakohtujuristi ettepaneku alusel leidis uuesti läbivaatamisega tegelev koda <DATE ISO="20180917">17. septembri 2018. aasta</DATE> otsustes (uuesti läbivaatamine) Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (C‑542/18 RX) ja (uuesti läbivaatamine) HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (C‑543/18 RX), mis tehti Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 62 teise lõigu ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 193 lõike 4 alusel, et asjasse puutuvad kohtuotsused tuleb uuesti läbi vaadata, et teha kindlaks, kas need kahjustavad liidu õiguse ühtsust või järjepidevust. Lisaks otsustas uuesti läbivaatamisega tegelev koda kodukorra artikli 195 lõike 5 alusel <DATE ISO="20190214">14. veebruaril 2019</DATE>, et palub Euroopa Kohtul määrata need kaks kohtuotsust uuesti läbivaatamiseks suurkojale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Arvestades kohtuasjade C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II omavahelist seotust, tuleb need liita kohtuotsuse tegemise huvides, kusjuures pooltele on antud võimalus kohtuasjade niisuguse liitmise tarvilikkuse kohta esitada kohtuistungil omapoolsed seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Uuesti läbivaatamine</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Sissejuhatavalt olgu märgitud, et vastust uuesti läbivaatamisel olevale küsimusele, mis on ära toodud käesoleva kohtuotsuse punktides 4 ja 5, ei saa tuletada üksnes tõsiasjast, et Euroopa Kohus otsustas <DATE ISO="20180319">19. märtsi 2018. aasta</DATE> otsuses (uuesti läbivaatamine) <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑141/18 RX</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:218">EU:C:2018:218</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et ei ole vaja uuesti läbi vaadata <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>,<?PAGE NO="11"?> <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele Üldkohus kahes uuesti läbivaadatavas kohtuotsuses tugines. Nimelt, nagu ilmneb nimetatud Euroopa Kohtu otsuse punktidest 4 ja 5, on selle otsuse põhjenduseks toodud asjaolu, et ettepanekus, mille peakohtujurist tegi <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) uuesti läbivaatamiseks, andis peakohtujurist hinnangu, olles välja toonud eriasjaolud, mis ajendasid teda uuesti läbivaatamisega tegeleva koja poole pöördumist soovitama, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>see kohtuotsus ei too oma õigusliku põhistuse poolest kaasa tõsist ohtu liidu õiguse ühtsusele või järjepidevusele<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>. Sellest ettepanekust tulenes seega, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 62 esimeses lõigus Üldkohtu otsuse teistmiseks ette nähtud tingimused ei olnud täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Mis puudutab vastust küsimusele, mis on käesoleva uuesti läbivaatamise ese, siis tuleb esimesena analüüsida, kas eelkõige õiguskindluse üldpõhimõtte seisukohast on Üldkohus rikkunud õigusnormi, kui ta tühistas vaidlustatud kohtulahendid seetõttu, et Avaliku Teenistuse Kohtu koosseis, kes otsuse langetas, ei olnud moodustatud nõuetekohaselt, sest ühe sellesse kooseisu kuuluva kohtuniku ametisse nimetamise menetlus ei vastanud nõuetele, mistõttu rikuti harta artikli 47 teise lõigu esimeses lauses tagatud põhimõtet, et kohus moodustatakse seaduse alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Analüüsi käigus tuleb esiteks kindlaks teha, millistel tingimustel saab kohtuniku ametisse nimetamise suhtes teha sarnaselt ELTL artiklis 277 silmas peetud aktidega seaduslikkuse kõrvalkontrolli. Teiseks tuleb juhul, kui on tõendatud, et Üldkohtu tuvastatud nõuetele mittevastavus ametisse nimetamise menetluses esines, kontrollida, kas see tõi tõepoolest kaasa harta artikli 47 teise lõigu esimese lause rikkumise, mis õigustab nende otsuste tühistamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Juhul, kui niisugune analüüs näitab, et uuesti läbivaadatavate kohtuotsuste tegemisel on tõepoolest rikutud õigusnormi, tuleb teisena hinnata, kas need kohtuotsused kahjustavad liidu õiguse ühtsust või järjepidevust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kõnealuse ametisse nimetamise menetluse seaduslikkuse kõrvalkontrolli tingimused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Uuesti läbivaadatavates kohtuotsustes otsustas Üldkohus, et tal tuli omal algatusel käsitleda väidet, et vaidlustatud kohtulahendid teinud kohtukoosseis ei olnud moodustatud nõuetekohaselt. Tuginedes Euroopa Kohtu <DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> otsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chronopost ja La Poste <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. UFEX jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑341/06 P ja C‑342/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:375">EU:C:2008:375</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning Üldkohtu <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> otsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), asus Üldkohus nimelt seisukohale, et tegemist oli avalikul huvil põhineva väitega, mida apellatsioonkaebust läbi vaataval kohtul tuli käsitleda omal algatusel ka juhul, kui seda nõuetele mittevastavust ei olnud esimeses kohtuastmes käsitletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Sissejuhatavalt olgu märgitud, et otsus 2016/454, millega nimetati Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikuks ametijärglane kolmandale ametikohale, ei kujuta endast üldkohaldatavat akti ELTL artikli 277 mõttes, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 118–124.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Sellegipoolest tuleneb põhiõigusest tõhusale õiguskaitsevahendile sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus, nagu selle tagab harta artikkel 47, et igal õigussubjektil peab põhimõtteliselt olema võimalus selle õiguse rikkumisele tugineda. Eelöeldust tuleneb, et liidu kohus peab saama kontrollida, kas kõnealuses ametisse nimetamise menetluses esinev nõuetele mittevastavus võis tuua kaasa selle põhiõiguse rikkumise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Veel tuleb analüüsida, kas asjaolu, et ükski käesolevate kohtumenetluste pooltest ei tõstatanud vastuväidet vaidlustatud kohtulahendid teinud kohtukoosseisu nõuetekohasusega seoses, oli takistuseks sellele, et Üldkohus seda nõuetekohasust omal algatusel analüüsib.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu rõhutatud, et tagatised sõltumatusse ja erapooletusse seaduse alusel moodustatud kohtusse pöördumiseks, ja eelkõige tagatised, mis määravad kindlaks muu hulgas niisuguse kohtu mõiste ja koosseisu, kujutavad endast õiguse õiglasele kohtumenetlusele nurgakivi. See tähendab, et<?PAGE NO="12"?> iga kohus on kohustatud kontrollima, kas ta kujutab oma koosseisu poolest niisugust kohut, kui selles küsimuses on tõsiseid kahtlusi. Niisugune kontroll on vajalik usalduse tarvis, mida demokraatliku ühiskonna kohtud peavad õigussubjektis äratama. Selles mõttes on see kontroll oluline menetlusnõue, mille järgimise kohustus põhineb avalikul huvil, ja selle täidetust tuleb kontrollida omal algatusel (vt selle kohta <DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chronopost ja La Poste <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. UFEX jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑341/06 P ja C‑342/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:375">EU:C:2008:375</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Seega Üldkohus ei eksinud, kui ta otsustas uuesti läbivaadatavates kohtuotsustes omal algatusel käsitleda vaidlustatud kohtulahendid teinud kohtukoosseisu moodustamise nõuetekohasust, sest sama kohtukoosseisu nõuetele mittevastavus tuvastati <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kõnealuse ametisse nimetamise menetluse nõuetele mittevastavus ja selle mõju poolte õigusele, et õigust mõistab seaduse alusel moodustatud kohus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kõnealuse ametisse nimetamise menetluse nõuetele mittevastavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Uuesti läbivaadatavates kohtuotsustes järeldas Üldkohus, viidates <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et nõukogu oli rikkunud <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avaliku kandideerimiskutsega paika pandud õiguslikku raamistikku, kui ta kasutas selle alusel koostatud kandidaatide loetelu kolmanda ametikoha täitmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Niisuguse järeldusega ei ole rikutud õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Nimelt, kuna <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avaliku kandideerimiskutse punkti 4 järgi oli see avaldatud sõnaselgelt ja ainuüksi eesmärgiga täita kahe kohtuniku ametikohad, kelle ametiaeg sai läbi <DATE ISO="20140930">30. septembril 2014</DATE>, st S. Van Raepenbuschi ja H. Kreppeli ametikohad, mitte aga selleks, et täita ka kolmas kohtuniku ametikoht, mida varem täitis M. I Rofes i Pujol, kelle ametiaeg sai läbi 31. augustil 2015, siis sellega, et nõukogu kasutas kolmandale ametikohale kohtuniku nimetamiseks loetelu, mis oli koostatud kõnesoleva avaliku kandideerimiskutse alusel, eiras nõukogu õiguslikku raamistikku, mille ta oli avalikku kandideerimiskutset avaldades iseendale kehtestanud ja mida tal tuli järgida. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Ajastusest tulenevad<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> põhjused, millele on viidatud otsuse 2016/454 põhjenduses 4 Euroopa Liidu kohtusüsteemi ülesehituse reformi kontekstis, ei saa õigustada sama avaliku kandideerimiskutse järgimata jätmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Siiski, vastupidi sellele, mida Üldkohus sedastas <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 52–58 – kaalutlused, mida uuesti läbivaadatavates kohtuotsustes pealegi sõnaselgelt ei ole korratud –, näib selle loetelu kasutamine olevat muus osas olnud kooskõlas menetlusega, mis reguleeris Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunike ametisse nimetamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Nimelt pidi kandidaatide loetelu Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artikli 3 lõike 4 kolmanda lause kohaselt sisaldama vähemalt kaks korda nii palju kandidaate kui nõukogu peab nimetama kohtunikke. <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avaliku kandideerimiskutse alusel koostatud loetelus oligi kuus kandidaati, mis on kaks korda nii palju kui kohtunikke, kes selle loetelu alusel ametisse nimetati. Seega on kõnealust sätet käesoleval juhtumil täielikult järgitud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Ka ei võimalda ükski asjaolu seada kahtluse alla, et järgiti ELTL artikli 257 neljanda lõigu esimest lauset, mis nõuab, et erikohtute liikmed valitaks isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kes on kohtunikuametisse määramiseks pädevad; Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artikli 3 lõike 2 esimest lauset, mille järgi iga isik, kes vastab selle sätte tingimustele ja kellel on liidu<?PAGE NO="13"?> kodakondsus, võib esitada oma kandidatuuri Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku ametikohale, või selle lisa artikli 3 lõike 4 teist lauset, mille kohaselt valikukomitee lisab oma arvamusele loetelu kandidaatidest, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Nii ei ole üleüldse kahtluse alla seatud, et <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avalik kandideerimiskutse oli avatud kõigile liidu kodanikele, kes täitsid ELTL artikli 257 neljanda lõigu esimeses lauses sätestatud tingimused; et kõik kuus loetellu kantud kandidaati olid liidu kodanikud ning et valikukomitee oli hinnanud nad võimeliseks täitma Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku ülesandeid ning et sellesse loetellu olid tõepoolest kantud kandidaadid, kellel oli olemas sobivaim kõrgetasemeline kogemus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Mis puudutab Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artikli 3 lõike 1 teist lauset, mille kohaselt kohtunikke ametisse nimetades tagab nõukogu, et Avaliku Teenistuse Kohtu koosseisus oleksid tasakaalustatult esindatud liikmesriikide kodanikud geograafiliselt võimalikult laialt alalt, esindades eri riikide õigussüsteeme, siis leidis Üldkohus tõesti <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 56, et ei saa välistada, et <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avaliku kandideerimiskutse alusel koostatud loetelu kasutamise tagajärjel jäi kõrvale osa potentsiaalseid kandidaate, kes oleksid võinud osutuda sellele ametikohale valituks, iseäranis Hispaania kodanikest kandidaate, kelle soovi avaliku kandideerimiskutse alusel kandideerida võis viidatud sättes sisalduv nõue pärssida, sest Avaliku Teenistuse Kohtus oli juba üks Hispaania kodanikust kohtunik tol hetkel, kui avalik kandideerimiskutse avaldati, ja kuivõrd selle kohtuniku kohta ei olnud kandideerimiskutses täidetavana välja kuulutatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Niisugune järeldus ei võimalda aga sugugi tuvastada, et kohtuniku nimetamine kolmandale ametikohale oleks toonud kaasa geograafilises mõttes tasakaalust väljas oleva kohtukoosseisu või liikmesriikide õigussüsteemide tasakaalust väljas oleva esindatuse Avaliku Teenistuse Kohtus ning et nõukogu oleks seega ametisse nimetamisel rikkunud Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artikli 3 lõike 1 teist lauset. Peale selle võis asjaolu, et võis olla pärsitud ühe osa potentsiaalsete kandidaatide soovi <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> kandideerimiskutses osaleda, mille Üldkohus tuvastas <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 56, otse ja ainuüksi tuleneda tõigast, et kandideerimiskutses ei käsitletud kolmanda ametikoha täitmist, ehkki seda ei saa pidada käesoleva kohtuotsuse punktis 61 käsitletud nõuetele mittevastavusest eraldiseisvaks rikkumiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Eelnevalt esitatud kaalutlustest tuleneb, et kõnealuses ametisse nimetamise menetluses esinenud nõuetele mittevastavus tuleneb üksnes sellest, et nõukogu eiras <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> kandideerimiskutset, mitte aga ELTL artikli 257 neljanda lõigu või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artikli 3 rikkumisest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kõnealuse ametisse nimetamise menetluse nõuetele mittevastavuse mõju poolte õigusele, et õigust mõistaks seaduse alusel moodustatud kohus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Uuesti läbivaadatavates kohtuasjades otsustas Üldkohus <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tuginedes, et arvestades, kuivõrd oluline on kohtunike ametisse nimetamist reguleerivate õigusnormide järgimine, et tagada õigussubjektide ja avalikkuse usaldus kohtute sõltumatuse ja erapooletuse suhtes, ei saa kolmandale ametikohale nimetatud kohtunikku pidada [harta] artikli 47 teise lõigu esimese lause mõistes seaduse alusel nimetatud kohtunikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Selle sätte kohaselt on igaühel õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Sellega seoses otsustas Euroopa Kohus, et kohtute sõltumatuse ja erapooletuse nõue on oluline osa õigusest tõhusale kohtulikule kaitsele ja põhiõigusest õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on ülimalt tähtis, et tagada kõikide liidu õigusega isikutele antud õiguste ja ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikide ühiste väärtuste, eeskätt õigusriigi väärtuse kaitse. Need nõuded eeldavad selliste normide olemasolu,<?PAGE NO="14"?> mis puudutavad muu hulgas organi koosseisu, selle liikmete ametisse nimetamist, ametiaega ja nende taandumise, taandamise ja tagandamise aluseid ning mis lubavad ümber lükata õigussubjektide põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas nimetatud organ on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas ta on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne. Mis puudutab konkreetsemalt ametisse nimetamise otsuseid, siis on muu hulgas vaja, et nende vastuvõtmise sisulised tingimused ja kord oleksid sellised, et need ei tekita pärast ametisse nimetamiste toimumist õigussubjektidel eespool nimetatud põhjendatud kahtlusi (vt selle kohta <DATE ISO="20191119">19. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkoja sõltumatus)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:982">EU:C:2019:982</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0120">120</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0134">134</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Kuivõrd harta artikli 47 teise lõigu esimene lause vastab Roomas <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>) artikli 6 lõike 1 esimesele lausele, siis on selle sisu ja ulatus vastavalt harta artikli 52 lõikele 3 samad mis konventsiooni sättel. Euroopa Kohus peab seega tagama, et tõlgendusega, mille ta harta artikli 47 teisele lõigule annab, oleks tagatud kaitse tasemel, mis ei ole vastuolus EIÕK artiklis 6 tagatud kaitse tasemega, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on seda tõlgendanud (<DATE ISO="20191119">19. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkoja sõltumatus)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:982">EU:C:2019:982</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0118">118</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikale oli väljendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>seaduse alusel moodustatud kohus<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> lisamine EIÕK artikli 6 lõike 1 esimesse lausesse kantud eesmärgist vältida, et kohtusüsteemi korraldus jääks täitevvõimu meelevalda, ja tagada, et see valdkond oleks reguleeritud seadusega, mille seadusandlik võim on võtnud vastu kooskõlas tema toimimist ja pädevust käsitlevate normidega. See väljend peegeldab eelkõige õigusriigi põhimõtet ega puuduta mitte üksnes kohtu enda eksisteerimise õiguslikku alust, vaid ka kohtu koosseisu igas kohtuasjas ning mis tahes muud riigisisest õigusnormi, mille järgimata jätmine muudab ühe või mitme kohtuniku osalemise asja läbivaatamisel õigusvastaseks, ja mille hulka kuuluvad iseäranis vastava kohtu liikmete sõltumatust ja erapooletust puudutavad sätted (vt selle kohta EIK <DATE ISO="20140708">8. juuli 2014. aasta</DATE> otsus Biagioli <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. San Marino, CE:ECHR:2014:0708DEC000816213, punktid 72–74, ja EIK <DATE ISO="20190502">2. mai 2019. aasta</DATE> otsus Pasquini <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. San Marino, CE:ECHR:2019:0502JUD005095616, punktid 100 ja 101 ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Inimõiguste Kohtul juba olnud juhust märkida, et õigus sellele, et õigust mõistaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>seaduse alusel moodustatud<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> kohus EIÕK artikli 6 lõike 1 tähenduses, hõlmab juba oma olemusest tulenevalt ka kohtunike ametisse nimetamise menetlust (EIK <DATE ISO="20190312">12. märtsi 2019. aasta</DATE> otsus Ástráðsson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Island, CE:ECHR:2019:0312JUD002637418, ei ole lõplik, punkt 98).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktides 71 ja 73 viidatud kohtupraktikast ilmneb, et kohtusüsteemis kohtunike ametisse nimetamisel esinev nõuetele mittevastavus toob kaasa harta artikli 47 teise lõigu esimese lause rikkumise eelkõige juhul, kui see nõuetele mittevastavus on niisugust laadi ja niisuguse raskusastmega, mis tekitab tegeliku riski, et muud võimuharud, iseäranis täitevvõim, võivad rakendada kaalutlusõigust selle piire põhjendamatult ületades, ohustades niimoodi ametisse nimetamise menetluse tulemuse terviklikkust ja tekitades õigussubjektides põhjendatud kahtluse asjasse puutuvate kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse suhtes, mis juhtub, kui kõne all on normid, mis moodustavad lahutamatu osa kohtusüsteemi ülesehitusest ja toimimisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Just neid põhimõtteid arvestades tuleb analüüsida, kas kõnealuses ametisse nimetamise menetluses esinenud nõuetele mittevastavus tõi käesolevas asjas kaasa selle, et rikuti pooltele harta artikli 47 teise lõigu esimeses lauses tagatud õigust, et nende asja arutaks kohus, mis on moodustatud seaduse alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu märgitud, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 68, et nõuetele mittevastavus tuleneb täielikult asjaolust, et nõukogu eiras <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avalikku kandideerimiskutset.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Seega tuleb tõdeda, et kohtuniku nimetamine kolmandale ametikohale toimus nii, et on järgitud Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunike ametisse nimetamise põhieeskirju ehk ELTL artikli 257 neljandat lõiku ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artiklit 3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Niisuguses kontekstis ei piisa üksnes asjaolust, et nõukogu kasutas kolmandale ametikohale kohtuniku nimetamiseks <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avaliku kandideerimiskutse alusel koostatud loetelu, et tõendada, et Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunike ametisse nimetamise menetluse alusnormi on rikutud niisugusel viisil ja niivõrd jämedalt, et sellega kaasneks tegelik oht, et nõukogu kasutab oma volitusi õigustamatult, ohustades selle tulemuse terviklikkust, milleni viis ametisse nimetamise menetlus, ja kutsudes õigussubjektides esile põhjendatud kahtlusi kolmandale ametikohale nimetatud kohtuniku või isegi selle koosseisu, kuhu ta kuulub, sõltumatuses ja erapooletuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Sellega seoses eristub kõnealuses ametisse nimetamise menetluses esinenud nõuetele mittevastavus sellest, mida käsitles EFTA kohtu <DATE ISO="20170214">14. veebruari 2017. aasta</DATE> otsus Pascal Nobile <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. DAS Rechtsschutz-Versicherungs (E‑21/16), mida on nimetatud <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FV <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑639/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:22">EU:T:2018:22</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 75. Viimati nimetatud nõuetele mittevastavus seisnes nimelt selles, et EFTA kohtu kohtunik nimetati ametiajaks, mille kestuseks oli erandkorras kinnitatud kolm aastat kuue aasta asemel, ja mis puudutas seega erinevalt kõnesolevates kohtuasjades vaatluse alla olevast nõuetele mittevastavusest selle kohtu kohtunike ametiaega reguleerivat alusnormi, mis oli mõeldud kaitsma sealsete kohtunike sõltumatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et tõik, et nõukogu eiras <DATE ISO="20131203">3. detsembri 2013. aasta</DATE> avalikku kandideerimiskutset, ei kujuta endast Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunike ametisse nimetamist käsitlevate liidu alusnormide rikkumist, mis tooks kaasa selle, et oleks rikutud apellantide õigust seaduse alusel moodustatud kohtule, mis on tagatud harta artikli 47 teise lõigu esimeses lauses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Seega ja kuna uuesti läbivaadatavates kohtuotsustes ei ole muid elemente, mis võiksid seada kahtluse alla harta artikli 47 teise lõigu esimese lause järgimise, tuleb tõdeda, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta otsustas neis kohtuotsustes, et viidatud sätet on rikutud. Eelmises punktis nimetatud nõuetele mittevastavus ei saa seega üksi õigustada selle kohtukoosseisu vastu võetud kohtulahendi tühistamist, kuhu oli määratud kolmandale ametikohale nimetatud kohtunik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Kõigest eelöeldust tuleneb, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tühistas vaidlustatud kohtulahendid üksnes põhjusel, et kõnealune ametisse nimetamise menetlus ei vastanud nõuetele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õiguse ühtsuse või järjepidevuse kahjustamise esinemine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Uuesti läbivaadatavates kohtuotsustes toime pandud õigusnormi rikkumine kahjustab liidu õiguse ühtsust ja järjepidevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Uuesti läbivaadatavad kohtuotsused võivad nimelt olla pretsedendiks tulevastele kohtulahenditele, mis tähendab, et Üldkohtu ekslik tõlgendus harta artikli 47 teise lõigu esimesele lausele võib mõjutada teisi kohtuasju, milles on küsimuse alla seatud mõne koosseisu kohtuniku ametisse nimetamine ning üldisemalt õigus sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Pealegi on selle õiguse näol tegemist liidu õiguskorras põhimõttelise ja läbiva tähtsusega õigusega, mille tõlgendamise ja järjepidevuse peab tagama Euroopa Kohus, ja seda eriti siis, kui sellega seoses tekivad küsimused spetsiifilises kontekstis, mille kohta ei ole veel Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et uuesti läbivaadatavad kohtuotsused kahjustavad liidu õiguse ühtsust ja järjepidevust, kuna Üldkohus otsustas apellatsiooniastmena, et Avaliku Teenistuse Kohtu koosseis, kes tegi vaidlustatud kohtulahendid, ei olnud moodustatud nõuetekohaselt, sest ühe selle koosseisu<?PAGE NO="16"?> kohtuniku ametisse nimetamise menetlus ei vastanud nõuetele, mis tõi kaasa selle, et rikuti harta artikli 47 teise lõigu esimeses lauses tagatud põhimõtet, et kohus moodustatakse seaduse alusel, ja tühistas kõnesolevad kohtulahendid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Uuesti läbivaatamise tagajärjed</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 62b esimeses lõigus on sätestatud, et kui Euroopa Kohus leiab, et Üldkohtu otsus kahjustab liidu õiguse ühtsust või järjepidevust, saadab ta kohtuasja tagasi Üldkohtusse, kelle jaoks on Euroopa Kohtu otsused õigusküsimustes siduvad. Lisaks võib Euroopa Kohus kohtuasja tagasi saates teatada, millised Üldkohtu otsuse tagajärjed loetakse vaidluse poolte suhtes lõplikuks. Kui vaidluse lahendus tugineb uuesti läbivaatamise tulemusi arvestades faktilistele asjaoludele, millel põhines Üldkohtu otsus, võib Euroopa Kohus erandkorras teha asjas lõpliku otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et Euroopa Kohus ei või piirduda liidu õiguse ühtsuse või järjepidevuse kahjustamise tuvastamisega, märkimata, millised tagajärjed tulenevad sellest asjaomase kahe kohtuasja jaoks (vt ka <DATE ISO="20150910">10. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (uuesti läbivaatamine) <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Missir Mamachi di Lusignano <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑417/14 RX‑II</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:588">EU:C:2015:588</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Kuna Üldkohus tühistas uuesti läbivaadatavates kohtuotsustes vaidlustatud kohtulahendid harta artikli 47 teise lõigu esimese lause rikkumise tõttu, vaatamata läbi väiteid, mille pooled oma apellatsioonkaebuste põhjendamiseks esitasid, tuleb uuesti läbivaadatavad kohtuotsused tühistada ja suunata kohtuasjad tagasi Üldkohtusse, et ta teeks nende väidete kohta otsuse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 195 lõikes 6 on ette nähtud, et kui uuesti läbivaadatav Üldkohtu lahend on tehtud ELTL artikli 256 lõike 2 alusel, otsustab Euroopa Kohus ka kohtukulude jaotuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Kuna uuesti läbivaatamise menetluses tekkinud kohtukulude jaotuse kohta erinormid puuduvad, siis tuleb otsustada, et kõik menetluses osalenud kannavad ise oma kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liita kohtuasjad C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II kohtuotsuse tegemise huvides.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu Üldkohtu (apellatsioonikoda) <DATE ISO="20180719">19. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑646/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:493">EU:T:2018:493</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑693/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:492">EU:T:2018:492</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kahjustavad liidu õiguse ühtsust ja järjepidevust, kuna Euroopa Liidu Üldkohus otsustas apellatsiooniastmena, et Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu koosseis, kes tegi <DATE ISO="20160624">24. juuni 2016. aasta</DATE> kohtumääruse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Simpson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑142/11</NO.CASE> RENV, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:136">EU:F:2016:136</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160719">19. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑149/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:155">EU:F:2016:155</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ei olnud moodustatud nõuetekohaselt, sest ühe selle koosseisu kohtuniku ametisse nimetamise menetlus ei vastanud nõuetele, mis tõi kaasa selle, et rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu esimeses lauses tagatud põhimõtet, et kohus moodustatakse seaduse alusel, ja tühistas kõnesolevad kohtulahendid.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada nimetatud kohtuotsused.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Saata kohtuasjad uueks arutamiseks Euroopa Liidu Üldkohtule.</HT></TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="17"?><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">5.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Erik Simpsoni, Euroopa Liidu Nõukogu, HG, Euroopa Komisjoni ja Bulgaaria valitsuse kohtukulud, mis on neile tekkinud seoses uuesti läbivaatamise menetlusega, nende endi kanda.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>