<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRCJ2005ETA.0100023701.case.xml"><NO.CASE>C-254/03 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62003J0254</NO.CELEX><NO.SEQ>0008.0002</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>262</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>294</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>33</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20050113">13.1.2005</DATE> — KOHTUASI C-254/03 P</LEFT><RIGHT>EDUARDO VIEIRA <HT TYPE="ITALIC">V.</HT> KOMISJON</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20050113">13. jaanuar 2005</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING="STAR"><P>Kohtumenetluse keel: hispaania.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-254/03 P,</P><P>mille esemeks on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20030613">13. juunil 2003</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Eduardo Vieira SA,</HT> esindajad: <HT TYPE="ITALIC">abogado</HT> J.-R. García-Gallardo Gil-Fournier ja D. Domínguez Pérez,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teine menetlusosaline:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Ühenduste Komisjon,</HT> esindaja: S. Pardo Quintillán, keda abistavad advokaadid J. Rivas-Andres ja J. Gutiérrez Gisbert, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,</P><PARTY.STATUS>kostja Esimese Astme Kohtus,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><?PAGE NO="I-263"?><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud N. Colneric (ettekandja), J. N. Cunha Rodrigues, M. Ilešič ja E. Levits,</P><P>kohtujurist: A. Tizzano,</P><P>kohtusekretär: R. Grass,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20040916">16. septembri 2004</DATE>. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL><P>on teinud järgmise</P></PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eduardo Vieira SA (edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>SAEV<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>) palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu poolt liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-44/01+T-119/01+T-126/01" YEAR="2003" PAGE.ECR="II-1209">T-44/01, T-119/01 ja T-126/01: Vieira jt <HT TYPE="ITALIC">v.</HT> komisjon (EKL 2003, lk II-1209; edaspidi <QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/>)</REF.DOC.ECR> <DATE ISO="20030403">3. aprillil 2003</DATE> tehtud otsuse, millega jäeti rahuldamata hagi, mille hageja oli esitanud komisjoni <DATE ISO="20010319">19. märtsi 2001</DATE>. aasta otsuse tühistamiseks, millega vähendati Euroopa Majandusühenduse ja Argentina Vabariigi vahelise merekalandussektori suhteid käsitleva kokkuleppe raames ühisettevõtte loomise projektile ARG/ESP/SM/26-94 antud rahalist toetust (edaspidi <QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/>).</TXT></NP><?PAGE NO="I-264"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Euroopa Majandusühenduse ja Argentina Vabariigi vaheline merekalandussektori suhteid käsitlev kokkulepe</P></TI></TITLE><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Euroopa Majandusühenduse ja Argentina Vabariigi vaheline merekalandussektori suhteid käsitlev kokkulepe (edaspidi <QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>kalanduskokkulepe<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/>) kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="19930928">28. septembri 1993</DATE>. aasta määrusega (EMÜ) nr 3447/93 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="318" DATE.PUB="1993" PAGE.FIRST="1">EÜT L 318, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 04/02, lk 93).</TXT></NP><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Kalanduskokkuleppe artikli 5 lõiked 1 ja 2 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Pooled loovad sobivad tingimused, et Argentinasse saaks asutada ettevõtjad, kes kasutavad ühest või mitmest ühenduse liikmesriigist pärit kapitali, ja luua ühisettevõtted ning Argentina ja ühenduse laevaomanike vahelised kalandusega seotud ajutised ühisettevõtted, mille eesmärk on ühiselt kasutada ja vajaduse korral ühiselt töödelda Argentina kalaressursse I protokollis ning I ja II lisas sätestatud tingimustel.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Argentina tagab lõikes 1 nimetatud ettevõtjatele juurdepääsu I protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalustele IIV lisas sätestatud korras.<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/></TXT></NP></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-265"?><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Kokkuleppe artikli 2 punkti e kohaselt <QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>ühisettevõte<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/> on <QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>eraõiguslik ettevõte, mille moodustavad üks või mitu ühenduse laevaomanikku ja üks või mitu Argentina füüsilist või juriidilist isikut, kes on seotud ühisettevõtte lepinguga, et kasutada ja vajaduse korral töödelda Argentina kalavarusid, eesmärgiga varustada esmajoones ühenduse turgu<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Vastavalt kokkuleppe artikli 5 lõikele 3 hõlmab ühisettevõtte loomine põhimõtteliselt ühenduse laeva kaasamist. See kustutatakse siis ühenduse registrist.</TXT></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Kalanduskokkuleppe artikli 6 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>Pooled valivad artiklis 5 nimetatud ajutiste ühisettevõtete, Argentinas asutatud ühenduse ettevõtjate ja ühisettevõtete jaoks välja projektid, mille puhul antakse luba püüda I protokollis täpsustatud koguseid. Projektid valitakse välja vastavalt III lisas sätestatud meetoditele ja kriteeriumidele.<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Kokkuleppe artikli 7 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>Et soodustada artiklis 5 nimetatud ettevõtjate asutamist, saavad projektid, mille pooled on vastavalt artiklile 6 valinud, rahalist toetust kooskõlas I protokolliga.<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-266"?><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Kokkuleppe III lisa punkt 2 näeb ette, et liikmesriigid esitavad ühisettevõtete moodustamise projektid komisjonile <QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>vastavalt ühenduse eeskirjadele<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Vastavalt nimetatud lisa punktile 3 esitab ühendus ühiskomiteele nimekirja projektidest, millele võib määrata rahalist toetust. Selle sätte alusel:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>Ühiskomitee hindab projekte eelkõige järgmiste kriteeriumide alusel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kavandatavale kalastustegevusele vastav püügitehnoloogia,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>liigid ja kalastusvööndid,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>laevade moderniseerimine,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>projekti tehtud koguinvesteeringud,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>investeeringud maismaal asuvatesse käitistesse,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>ühenduse laevaomaniku ja tema võimalike Argentina partnerite varasem püügikogemus.<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-267"?><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Kalanduskokkuleppe III lisa punktide 4 ja 5 alusel kiidavad projektid ühiskomitee soovitusel heaks <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>Argentina täitevasutused ja ühendus<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Kokkuleppe I protokoll on pealkirjastatud <QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>[...] kalapüügivõimalused ja rahaline toetus<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/>. Selle artikkel 1 määratleb kokkuleppes ettenähtud aastased kalapüügivõimalused ülemääraselt püütavatele liikidele (argentina piitsmerluus, argentina kalmaar, patagoonia nototeenia ja/või põhja pikksaba) ja mitteülemääraselt püütavatele liikidele (argentina merluus).</TXT></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Ühisettevõtetel on lubatud püüda ülemääraselt ja mitteülemääraselt püütavaid liike protokollis täpsustatud kogustes (kalanduskokkuleppe artikkel 6) ja saada kooskõlas protokolliga rahalist toetust (kokkuleppe artikkel 7).</TXT></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Selleks sätestab protokolli artikkel 3:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Ühendus annab [...] rahalist toetust ühisettevõtete [...] rajamiseks.</TXT><P>See [...] rahaline toetus makstakse ühenduse laevaomanikule, et katta osaliselt tema rahalisi kulutusi ühisettevõtte [...] rajamisel [...] ja/või kustutada kõnealused laevad ühenduse registrist.</P></NP><?PAGE NO="I-268"?><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Ühisettevõtete asutamiseks ja arendamiseks annab ühendus Argentinas asutatud ühisettevõtetele rahalist toetust, mis vastab 15 protsendile ühenduse laevaomanikule makstavast summast. [...]</TXT></NP><P>[...]</P><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Vastavalt lõikele 1 ühenduse laevaomanikule antava ühenduse toetuse taotlemist ja maksmise korda reguleerivad sätted nähakse ette kooskõlas asjaomaste kehtivate ühenduse eeskirjadega.</TXT></NP><P>[...]<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/>.</P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Ühenduse õigusnormid ühisettevõtete kohta kalandussektoris</P></TI></TITLE><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Nõukogu andis <DATE ISO="19861218">18. detsembril 1986</DATE> määruse (EMÜ) nr 4028/86 ühenduse meetmete kohta kalandus- ja akvakultuurisektori struktuuride parandamiseks ja kohandamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="376" DATE.PUB="1986" PAGE.FIRST="7">EÜT L 376, lk 7</REF.DOC.OJ>). Nimetatud määruse, mida on järjest muudetud nõukogu <DATE ISO="19901220">20. detsembri 1990</DATE>. aasta määrusega (EMÜ) nr 3944/90 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="380" DATE.PUB="1990" PAGE.FIRST="1">EÜT L 380, lk 1</REF.DOC.OJ>), nõukogu <DATE ISO="19920921">21. septembri 1992</DATE>. aasta määrusega (EMÜ) nr 2794/92 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="282" DATE.PUB="1992" PAGE.FIRST="3">EÜT L 282, lk 3</REF.DOC.OJ>) ja nõukogu <DATE ISO="19921219">19. detsembri 1992</DATE>. aasta määrusega (EMÜ) nr 3946/92 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="401" DATE.PUB="1992" PAGE.FIRST="1">EÜT L 401, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>määrus nr 4028/86<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/>), artiklid 21a-21d näevad komisjonile ette võimaluse anda kalanduse ühisettevõtte projektidele niivõrd, kuivõrd need vastavad määruses sätestatud tingimustele, erinevat liiki ja erinevas mahus rahalist toetust [pr k <HT TYPE="ITALIC">concours financier,</HT> e k sünonüümina kasutusel ka finantsabi], sõltuvalt asjaomaste laevade tonnaažist ja vanusest.</TXT></NP><?PAGE NO="I-269"?><NP><NO.P>15</NO.P><TXT><QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>Ühisettevõte<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/> on määruse nr 4028/86 artiklis 21a määratletud kui eraõiguslik äriühing, <QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>kuhu kuulub üks või mitu ühenduse laevaomanikku ja üks või mitu partnerit kolmandast riigist [...] ning mille eesmärk on nimetatud kolmanda riigi suveräniteedi ja/või jurisdiktsiooni all olevate vete kalavarude kasutamine ja võimalusel taastootmine eelkõige ühenduse turu varustamiseks<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/> [Siin ja edaspidi on osundatud määrust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes]. Komisjon annab ühisettevõtete projektidele rahalist toetust, mille <QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>eesmärk on katta ühenduse partneri või partnerite poolt ühisettevõttesse tehtud rahalisi kulutusi<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/> (artikli 21c lõige 1).</TXT></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Määruse nr 4028/86 artikkel nr 44, mida kohaldati kuni <DATE ISO="19931231">31. detsembrini 1993</DATE>, sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>Asjaomase liikmesriigi poolt selleks määratud ametkond või asutus saadab kogu ühenduse meetme kohaldamise aja jooksul komisjonile tema nõudmisel kõik tõendid ja dokumendid, mis näitavad, et rahastamise ja muud iga projekti kohta kehtestatud tingimused on täidetud. Komisjon võib artiklis 47 sätestatud korras otsustada toetuse andmise peatamise, vähendamise või tühistamise:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kui projekti ei teostata kavandatud kujul või</P></ITEM><ITEM><P>kui teatavaid kehtestatud tingimusi ei täideta või</P></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/>.</P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-270"?><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19930720">20. juuli 1993</DATE>. aasta määruse (EMÜ) nr 2080/93, millega nähakse ette Kalanduse Arendusrahastut käsitleva määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendussätted (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="193" DATE.PUB="1993" PAGE.FIRST="1">EÜT L 193, lk 1</REF.DOC.OJ>) ja nõukogu <DATE ISO="19931221">21. detsembri 1993</DATE>. aasta määruse (EÜ) nr 3699/93, millega kehtestatakse ühenduse poolt kalandus- ja akvakultuurisektorile ning samuti nende saaduste töötlemiseks ja turustamiseks antava struktuuriabi kriteeriumid ja kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="346" DATE.PUB="1993" PAGE.FIRST="1">EÜT L 346, lk 1</REF.DOC.OJ>), vastuvõtmisega sätestati ühisettevõtete juhtimise ja rahastamise korraldamine Kalanduse Arendusrahastust (FIFG). Sellest alates vastutavad rahastamiseks esitatavate ühisettevõtete projektide valiku eest liikmesriigid. Samuti vastutavad nad projektide juhtimise ja kontrolli eest.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Määruse nr 2080/93 artikli 9 lõikega 1 tunnistati määrus nr 4028/86 kehtetuks alates <DATE ISO="19940101">1. jaanuarist 1994</DATE>. Siiski jäid viimati nimetatud määrus ning selle rakendussätted kehtima nende rahaliste toetuste taotluste suhtes, mis olid esitatud enne seda kuupäeva.</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19881219">19. detsembri 1988</DATE>. aasta määruse (EMÜ) nr 4253/88, milles nähakse ette sätted määruse nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude rahastamisvahendite tegevusega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="374" DATE.PUB="1988" PAGE.FIRST="1">EÜT L 374, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikli 3 lõike 1 kolmas taane, muudetud nõukogu <DATE ISO="19930720">20. juuli 1993</DATE>. aasta määrusega (EMÜ) nr 2082/93 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="193" DATE.PUB="1993" PAGE.FIRST="20">EÜT L 193, lk 20</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>määrus nr 4253/88<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/>), sätestab, et määruse nr 2052/88 artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamisel tagab komisjon partnerluse raames fondidest eraldatava abi ja ühenduse eelarvelistest vahenditest muude struktuurilise eesmärgiga toimingute jaoks eraldatava abi vastavuse. Määruse nr 4253/88 artikli 24 kohaselt kui <QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>ettevõtmine või meede ei õigusta osa või kogu eraldatud abi<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/>, võib komisjon pärast juhtumi asjakohast uurimist (lõige 1) <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>asjaomasele ettevõtmisele või meetmele antavat abi vähendada või selle peatada, kui uurimise käigus ilmneb eeskirjade eiramine või ettevõtmise või meetme rakendamise tingimusi mõjutav oluline muudatus, mille kohta ei ole taotletud komisjoni heakskiitu<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/> (lõige 2).</TXT></NP><?PAGE NO="I-271"?><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19990621">21. juuni 1999</DATE>. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="161" DATE.PUB="1999" PAGE.FIRST="1">EÜT L 161, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 14/01, lk 31), artikliga 54 tunnistati määrus nr 4253/88 alates <DATE ISO="20000101">1. jaanuarist 2000</DATE> kehtetuks. Siiski toimus see kehtetuks tunnistamine <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/>ilma et see piiraks artikli 52 lõike 1 kohaldamist<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/>. Viimati nimetatud sätte kohaselt määrus nr 1260/1999 <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>ei mõjuta [...] komisjoni poolt [...] määruse nr 4253/88 [...] alusel heakskiidetud abi jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/>.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Faktiline raamistik</P></TI></TITLE><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtusse esitatud hagi aluseks olevad asjaolud on toodud vaidlustatud kohtuotsuse järgmistes punktides:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>18</NO.P><TXT>Kalanduskokkuleppe raames esitas Hispaania äriühing [SAEV] projekti ühisettevõtte nimega Vieira Argentina SA (edaspidi <QUOT.START ID="QS0026" REF.END="QE0026" CODE="201E"/>VASA<QUOT.END ID="QE0026" REF.START="QS0026" CODE="201D"/>) loomiseks, mille asutajateks olid SAEV ja üks Argentina laevaomanik. Projekt nägi ette patagoonia kihvkala püügi. Projekti pidi kaasatama ühenduse laev Ibsa Cuarto, hilisema nimega Vieirasa XII.</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT><DATE ISO="19941013">13. oktoobri 1994</DATE>. aasta kirjas teatas komisjon SAEVile, et kuna projektis viidatud kalaluid kalanduskokkulepe ei käsitle, siis ei ole võimalik seda projekti arvesse võtta.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Seejärel edastasid Hispaania ametiasutused oma <DATE ISO="19941020">20. oktoobri 1994</DATE>. aasta kirjaga komisjonile dokumendid, mis kinnitasid hageja poolt neile edastatud püügiplaani<?PAGE NO="I-272"?> muutmist. See plaan puudutas kalanduskokkuleppe I protokollis nimetatud ülemääraselt püütavate liikide ehk argentina piitsmeriuusi, põhja pikksaba ja patagoonia nototeenia püüdmist Argentina ainuõiguslikus majandusvööndis.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT><DATE ISO="19941208">8. detsembri 1994</DATE>. aasta kirjas teatas komisjon SAEVile, et <DATE ISO="19941205">5.</DATE> ja <DATE ISO="19941206">6. detsembril 1994</DATE> kogunenud ühiskomitee ei olnud tema projektile soovitust andnud, kuna Argentinapoolne partner nõudis patagoonia kihvkala (kalanduskokkuleppes käsitlemata liik) säilitamist Argentina täitevasutustele esitatud projekti püügiplaanis.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT><DATE ISO="19941212">12. detsembri 1994</DATE>. aasta faksis teatas SAEV komisjonile, et Argentinapoolne partner <QUOT.START ID="QS0027" REF.END="QE0027" CODE="201E"/>oli <DATE ISO="19941124">24. novembri 1994</DATE>. aasta kirjas Argentina kalanduse ja põllumajanduse peadirektoraadile patagoonia kihvkala püügi plaanist loobunud<QUOT.END ID="QE0027" REF.START="QS0027" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Argentina täitevasutused kiitsid <DATE ISO="19950714">14. juuli 1995</DATE>. aasta otsusega nr 14/95 projekti heaks, andes laevale Vieirasa XII ülemääraselt püütavate liikide püügiloa, mille alusel laev võis püüda 1204 tonni põhja pikksaba, 1204 tonni patagoonia nototeeniat, 301 tonni argentina piitsmeriuusi ja 301 tonni muid liike.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT><DATE ISO="19950718">18. juuli 1995</DATE>. aasta kirjas taotles ühisettevõte VASA Argentina täitevasutustelt kalanduskokkuleppe alusel antud püügiloale lisaluba patagoonia kihvkala püügiks.</TXT></NP><?PAGE NO="I-273"?><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Komisjon kiitis <DATE ISO="19950725">25. juuli 1995</DATE>. aasta otsusega (edaspidi <QUOT.START ID="QS0028" REF.END="QE0028" CODE="201E"/>[...] toetuse andmise otsus<QUOT.END ID="QE0028" REF.START="QS0028" CODE="201D"/>) SAEVi esitatud projektile (projekt ARG/ESP/SM/26-94) rahalise toetuse andmise heaks <QUOT.START ID="QS0029" REF.END="QE0029" CODE="201E"/>[kalandusjkokkuleppes [...], kohaldatavas ühenduse õiguses ja lisade sätetes ettenähtud tingimustel<QUOT.END ID="QE0029" REF.START="QS0029" CODE="201D"/> (artikkel 1).</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT><DATE ISO="19950725">25. juuli 1995</DATE>. aasta toetuse andmise otsuse I lisa määrab kindlaks SAEVile antava toetuse suuruse, mis on <FT TYPE="NUMBER">1881936</FT> eküüd. Lisa näeb ette ka ühisettevõttele VASA antava toetuse suuruse, mis võrdub 15%-ga SAEVile antavast toetusest, mis on <FT TYPE="DECIMAL">282290,4</FT> eküüd. Seega on kogu projektile antava toetuse suuruseks <FT TYPE="DECIMAL">2164226,4</FT> eküüd.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT><DATE ISO="19950725">25. juuli 1995</DATE>. aasta toetuse andmise otsuse I lisa näeb veel ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="2"><P><QUOT.START ID="QS0030" REF.END="QE0030" CODE="201E"/>Ilma Argentina täitevasutuste ja komisjoni eelneva loata ei või käesolevas lisas sisalduvatesse andmetesse teha ühtegi muudatust.<QUOT.END ID="QE0030" REF.START="QS0030" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT><DATE ISO="19951114">14. novembri 1995</DATE>. aasta otsusega andsid Argentina täitevasutused laevale Vieirasa XII lõpliku püügiloa, vähendades ülemääraselt püütavate liikide tonnaaži põhja pikksabal 750 tonnini, patagoonia nototeenial 230 tonnini, argentina piitsmerluusil 230 tonnini ja lisades uue püügiloa 1800 tonni patagoonia kihvkala püügiks.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Komisjon maksis <DATE ISO="19960627">27. juunil 1996</DATE> toetuse esimese osamakse (80%).</TXT></NP><?PAGE NO="I-274"?><NP><NO.P>30</NO.P><TXT><DATE ISO="19960705">5. juulil 1996</DATE> lahkus laev Vieirasa XII lõplikult Argentina vetest püügile rahvusvahelistes vetes.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT><DATE ISO="19970225">25. veebruaril 1997</DATE> esitas SAEV taotluse ülejäänud toetusesumma väljamaksmiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT><DATE ISO="19980421">21. aprilli 1998</DATE>. aasta kirjas teatas komisjon SAEVile, et temapoolse rahuldava vastuse puudumisel võidakse algatada toetuse vähendamise menetlus. Nimetatud kirjas märkis komisjon, et laeva väljumine Argentina vetest <DATE ISO="19960705">5. juulil 1996</DATE> kujutas endast kalanduskokkuleppe artikli 5 lõike 1 ja selle kokkuleppe I protokolli artikli 3 lõike 1 rikkumist, kuna ühisettevõtted on moodustatud eesmärgiga kasutada ja võimaluse korral töödelda Argentina kalaressursse.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT><DATE ISO="19980519">19. mail 1998</DATE> esitas SAEV oma seisukohad. Selles kirjas tõi ta esile põhjused, miks ta arvas, et toetuse andmise tingimusi ei olnud rikutud.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT><DATE ISO="19990619">19. juuni 1999</DATE>. aasta kirjas teatas komisjon SAEVile, et tema hinnangul <QUOT.START ID="QS0031" REF.END="QE0031" CODE="201E"/><DATE ISO="19980519">19. mai 1998</DATE> kirjas esitatud selgituste põhjal ei või[dud] järeldada, et järgitud oli asjaomaseid ühenduse õigusnorme, küll aga kinnitasid need, et laev oli lahkunud Argentina vetest <DATE ISO="19960705">5. juulil 1996</DATE><QUOT.END ID="QE0031" REF.START="QS0031" CODE="201D"/>. Komisjon selgitas, et sel põhjusel <QUOT.START ID="QS0032" REF.END="QE0032" CODE="201E"/>oli ta otsustanud vähendada projektile antavat toetust<QUOT.END ID="QE0032" REF.START="QS0032" CODE="201D"/>. Kirjas oli toodud vähendamise arvutamise meetod ja järeldus, et komisjonile tuli tagasi maksta <FT TYPE="NUMBER">335477</FT> eurot. Kuna SAEV ei nõustunud pakutud lahendusega, teatas komisjon, et ta on kohustatud <QUOT.START ID="QS0033" REF.END="QE0033" CODE="201E"/>jätkama käimasolevat toetuse vähendamise ja tagasimaksmise menetlust<QUOT.END ID="QE0033" REF.START="QS0033" CODE="201D"/>.</TXT></NP><?PAGE NO="I-275"?><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Nimetatud kirjale järgnes SAEVi (<DATE ISO="19990716">16. juuli 1999</DATE>. aasta, <DATE ISO="19991221">21. detsembri 1999</DATE>. aasta ja <DATE ISO="20000405">5. aprilli 2000</DATE>. aasta kirjad) ja komisjoni talituste (<DATE ISO="19990923">23. septembri 1999</DATE>. aasta ja <DATE ISO="20000228">28. veebruari 2000</DATE>. aasta kirjad) vaheline kirjavahetus. Samuti toimusid nõupidamised SAEVi ja komisjoni talituste esindajate vahel.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT><DATE ISO="20000914">14. septembri 2000</DATE>. aasta kirjas teatas komisjon SAEVile, et uue arvutuse kohaselt tuleb talle tagasi maksta <FT TYPE="NUMBER">419446</FT> euro suurune summa.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>SAEV, kelle hinnangul oli komisjon talle õigusvastaselt jätnud maksmata ühenduse toetuse ülejäänud osa, palus <DATE ISO="20000921">21. septembri 2000</DATE>. aasta ametlikus kirjas komisjoni see ära maksta.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT><DATE ISO="20001016">16. oktoobri 2000</DATE>. aasta kirjas teatas komisjon SAEVile, et ühenduse laevaomanikele eraldatud toetuse vähendamise menetlus on käimas ja et selles küsimuses võetakse otsus vastu pärast kalanduse struktuuride alalise komiteega konsulteerimist.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Hispaaniale ja SAEVile adresseeritud [vaidlustatud otsusega] vähendas komisjon nimetatud äriühingule antud rahalist toetust. Otsuse artikkel 2 kohustab SAEVi tagasi maksma <FT TYPE="NUMBER">419446</FT> euro suuruse summa. Otsus ei käsitle ühisettevõttele VASA antud toetuse võimalikku vähendamist.</TXT></NP><?PAGE NO="I-276"?><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>[Vaidlustatud] otsuse põhjendused on järgnevad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="2"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0034" REF.END="QE0034" CODE="201E"/>2.</NO.P><TXT>[<DATE ISO="19950725">25. juuli 1995</DATE>. aasta toetuse andmise] otsuse artikli 1 kohaselt oli toetus antud [kalandus]kokkuleppes [...], kohaldatavas ühenduse õiguses ja lisade sätetes ettenähtud tingimustel.</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kalanduskokkulepe, eriti selle artikli 5 lõige 1, sätestab, et Argentinas ühisettevõtete loomise eesmärk on Argentina kalaressursside kasutamine I protokollis ning I ja II lisas sätestatud tingimustel; vastavalt selle artiklile 6 on ühisettevõtetel lubatud püüda I protokollis nimetatud koguseid.</TXT></NP><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>[SAEVi] poolt koostatud ja allkirjastatud ühenduse toetusetaotluse blanketi B osa punktis 3.2.1 on sõnaselgelt märgitud, et komisjon annab rahalist toetust vaid neile projektidele, mille eesmärk on kõnealuse kolmanda riigi suveräniteedi või jurisdiktsiooni all olevate vete kalaressursside kasutamine.</TXT></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>[...]</TXT></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Järelikult puudutas ühenduse toetuse andmine kõnealuse ühisettevõtte moodustamiseks vaid kalalaeva Ibsa Cuarto püüki Argentina vetes [<DATE ISO="19950725">25. juuli 1995</DATE>. aasta toetuse andmise] otsuse lisades nimetatud kalaliikide ehk põhja pikksaba, argentina piitsmerluus ja patagoonia nototeenia osas.</TXT></NP><?PAGE NO="I-277"?><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Alates <DATE ISO="19960705">5. juulist 1996</DATE> lõpetas laev Ibsa Cuarto oma püügitegevuse Argentina ainuõiguslikus majandusvööndis ja alustas tegevust rahvusvahelistes vetes, püüdes patagoonia kihvkala ilma komisjoni sellest eelnevalt teavitamata ja sellekohast luba saamata.<QUOT.END ID="QE0034" REF.START="QS0034" CODE="201D"/></TXT></NP></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Olles märkinud, et ta sai olukorrast teada <DATE ISO="19970702">2. juulil 1997</DATE>, jõuab komisjon [vaidlustatud] otsuse punktis 9 järeldusele, et SAEV ei ole rahalise toetuse andmise tingimusi täitnud. Seejärel esitab ta otsuse punktides 10-13 kõnealuse toetuse vähendamise kalkulatsiooni. Esmalt märgib ta, et määruses nr 3699/93 toodud arvutustabeli kohaselt on SAEVil õigus <FT TYPE="NUMBER">688187</FT> euro suurusele toetusele tingimusel, et laev Vieirasa XII antakse lõplikult ühisettevõtte omandisse. Ülejäänud toetusesumma, mis talle <DATE ISO="19950725">25. juuli 1995</DATE>. aasta toetuse andmise otsusega anti, on seega <FT TYPE="NUMBER">1193749</FT> eurot (<FT TYPE="NUMBER">1881936</FT> - <FT TYPE="NUMBER">688187</FT>). Kuna laev Vieirasa XII tegutses Argentina vetes vaid kaksteist kuud (36-st ettenähtust), järeldab komisjon, et SAEVil on õigus vaid kolmandikule ettenähtud <FT TYPE="NUMBER">1193749</FT> eurost, nimelt <FT TYPE="NUMBER">397916</FT> eurole. Seega on vähendatud toetuse kogusuuruseks komisjoni hinnangul <FT TYPE="NUMBER">1086103</FT> eurot (<FT TYPE="NUMBER">397916</FT> + <FT TYPE="NUMBER">688187</FT>). SAEV, kes oli saanud juba 80% toetusest (<FT TYPE="NUMBER">1505549</FT> eurot) peab seega komisjonile tagasi maksma <FT TYPE="NUMBER">419446</FT> eurot.<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/> [Siin ja edaspidi on osundatud kohtuotsust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]</TXT></NP></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Menetlus Esimese Astme Kohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>SAEV esitas vaidlustatud otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20010608">8. juunil 2001</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Esimese Astme Kohus hagi rahuldamata ja jättis kohtukulud hageja kanda.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-278"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Apellatsioonkaebuse nõuded</P></TI></TITLE><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>SAEV palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks,</P></ITEM><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus,</P></ITEM><ITEM><P>mõista nii Euroopa Kohtu kui ka Esimese Astme Kohtu kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>tunnistada, et apellatsioonkaebuse esimene väide, teise väite teine osa, kolmas ja viies väide on ilmselt vastuvõetamatud,</P></ITEM><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus täielikult või vajadusel vastuvõetavaks tunnistatud osas rahuldamata,</P></ITEM><ITEM><P>jätta käesoleva kohtuastme kohtukulud hageja kanda.</P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-279"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Apellatsioonkaebus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuse toetuseks esitab SAEV kuus väidet ühenduse õiguse rikkumise kohta:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kalanduskokkuleppe rikkumine selles osas, mis puudutab vaidlustatud otsuse õiguslikku alust;</P></ITEM><ITEM><P>kalanduskokkuleppe rikkumine selles osas, mis puudutab ühiskomitee ja Argentina täitevasutuste rolli;</P></ITEM><ITEM><P>kalanduskokkuleppe rikkumine selles osas, mis puudutab määruse nr 4028/86 artikli 44 kohaldamist rahalise toetuse vähendamise menetluses;</P></ITEM><ITEM><P>kalanduskokkuleppe rikkumine selles osas, mis puudutab määruse nr 3699/93 kohaldamist rahalise toetuse vähendamise arvutamisel;</P></ITEM><ITEM><P>kalanduskokkuleppe rikkumine selles osas, mis puudutab vääramatut jõudu;</P></ITEM><ITEM><P>kalanduskokkuleppe rikkumine selles osas, mis puudutab Argentina kalastusvööndist lahkumiseks komisjonilt loa taotlemise vajadust.</P></ITEM></LIST></P></NP><?PAGE NO="I-280"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Esimene väide</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>SAEV vaidlustab Esimese Astme Kohtu vaidlustatud kohtuotsuse punktis 94 antud järgmise hinnangu: <QUOT.START ID="QS0035" REF.END="QE0035" CODE="201E"/>kuna toetuse andmine oli muu hulgas ka määruse nr 4253/88 alusel põhjendatud, oli komisjon sisuliselt pädev tuginema vaidlustatud otsustes samuti sellele määrusele, eelkõige selle artiklile 24.<QUOT.END ID="QE0035" REF.START="QS0035" CODE="201D"/></TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Selle punkti kohta märgib SAEV, et väites, et toetuse andmise otsus põhineb määrusel nr 4253/88, on Esimese Astme Kohus teinud õigusliku vea, kuna selle otsuse artikkel 1 viitab <QUOT.START ID="QS0036" REF.END="QE0036" CODE="201E"/>kohaldatavale ühenduse õigusele<QUOT.END ID="QE0036" REF.START="QS0036" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>SAEVi arvates ei sisalda kalanduskokkulepe ühtegi spetsiaalset sätet võimaliku rahalise toetuse vähendamise või tühistamise kohta. Toetuse andmise otsuse põhjenduses on mainitud vaid määrust nr 3447/93, kuid ei ole viidatud ühelegi teisele ühenduse õigusnormile. Seega näib kalanduskokkulepe põhimõtteliselt olevat nimetatud otsuse ainsaks õiguslikuks aluseks.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et see argumentatsioon on vastuvõetamatu, kuna see on põhimõtteliselt identne Esimese Astme Kohtus esitatuga.</TXT></NP><?PAGE NO="I-281"?><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Põhiküsimuse kohta märgib komisjon muu hulgas, et nagu Esimese Astme Kohus on otsustanud, tuleb kohaldatavale ühenduse õigusele viitamist tõlgendada eelkõige viitamisena määrusele nr 4253/88. Seda määrust kohaldatakse selle artikli 3 lõike 1 kolmanda taande kohaselt erinevatele ühenduse eelarvelistest vahenditest kaetavatele tegevustele, mis on määratud muude struktuurilise eesmärgiga toimingute jaoks. Kalanduskokkuleppe raames ühisettevõtete loomiseks antud rahalistel toetustel on siiski struktuuriline eesmärk.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Õigusliku aluse vastuvõetavus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et kui hageja vaidlustab selle, kuidas Esimese Astme Kohus on ühenduse õigust tõlgendanud või kohaldanud, võib esimeses astmes analüüsitud õigusküsimusi apellatsioonimenetluses uuesti käsitleda. Tõepoolest, kui hageja ei saa oma apellatsioonkaebust juba Esimese Astme Kohtus kasutatud väidete ja argumentidega vastavalt põhjendada, jääb osa apellatsioonimenetluse eesmärgist täitmata (vt <DATE ISO="20031111">11. novembri 2003</DATE>. aasta määrus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-488/01 P" YEAR="2003" PAGE.ECR="I-13355">C-488/01 P: Martinez v. parlament, EKL 2003, lk I-13355, punkt 39</REF.DOC.ECR> ja osundatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Samas tuleneb EÜ artiklist 225, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 112 lõike 1 esimese lõigu punktist c, et apellatsioonkaebuses näidatakse täpselt otsuse, mille tühistamist taotletakse, kritiseeritavad osad, samuti seda taotlust konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid (vt eespool viidatud kohtuotsus Martinez <HT TYPE="ITALIC">v,</HT> parlament, punkt 40 ja osundatud kohtupraktika).</TXT></NP><?PAGE NO="I-282"?><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on esimese õigusliku aluse eesmärk Esimese Astme Kohtu seisukoha vaidlustamine talle lahendada antud õigusküsimuses — esiteks kalanduskokkuleppe sätete ja teiseks toetuse andmise otsuse sätete tõlgendamine. Täpsemalt on SAEV tuvastanud Esimese Astme Kohtu õigusliku vea ja kritiseerib ühenduse õiguse tõlgendust, millel see viga põhineb.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Seega on esimene õiguslik alus vastuvõetav.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Väite põhjendatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Kalanduskokkuleppe I protokolli artikli 3 lõige 4 sätestab, et vastavalt selle artikli lõikele 1 peavad ühenduse laevaomanikule antava ühenduse toetuse maksmise korda reguleerivad sätted olema kooskõlas asjaomaste kehtivate ühenduse õigusnormidega.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Nii näeb toetuse andmise otsuse artikli 1 lõige 1 ette, et toetus antakse eelkõige kohaldatavate ühenduse õigusnormidega kehtestatud tingimustel.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Sama otsuse teine põhjendus viitab ühenduse struktuuripoliitika eesmärkidele kalandussektoris. Seega tuleb nimetatud otsuse artiklis 1 sisalduvat viitamist kohaldatavatele ühenduse õigusnormidele mõista viitamisena struktuurilise eesmärgiga toiminguid reguleerivatele õigusnormidele.</TXT></NP><?PAGE NO="I-283"?><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Määruse nr 4253/88 artikkel 24 pealkirjaga <QUOT.START ID="QS0037" REF.END="QE0037" CODE="201E"/>Toetuse vähendamine, peatamine ja tühistamine<QUOT.END ID="QE0037" REF.START="QS0037" CODE="201D"/> kohaldub eelkõige struktuurilise eesmärgiga rahalistele toetustele. Nagu tuleneb nimetatud määruse artikli 3 lõikest 1, jääb artikli 24 mõjualasse mitte ainult struktuurifondidest antud rahaline toetus, vaid ka ühenduse eelarvelistest vahenditest muude struktuurilise eesmärgiga toimingute jaoks eraldatud toetus, nagu see, millega on tegemist käesolevas asjas.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Seega on Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuses õigesti leidnud, et viidet <QUOT.START ID="QS0038" REF.END="QE0038" CODE="201E"/>kohaldatavatele ühenduse õigusnormidele<QUOT.END ID="QE0038" REF.START="QS0038" CODE="201D"/> tuleb mõista eelkõige viitena määrusele nr 4253/88.</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Eeltoodust järeldub, et esimene väide tuleb tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Teine väide</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Teine väide koosneb kahest osast.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Esimeses osas märgib SAEV, et Esimese Astme Kohus tegi õigusliku vea, sedastades, et komisjonil ei olnud kohustust ühiskomiteega konsulteerida. Ta kritiseerib vaidlustatud Esimese Astme Kohtu otsuse punktides 104 ja 106 toodud hinnangut, mille kohaselt <QUOT.START ID="QS0039" REF.END="QE0039" CODE="201E"/>kalanduskokkulepe koosneb kahest osast: rahvusvaheline osa ehk ühenduse ja Argentina Vabariigi vaheline koostöö ning ühendust puudutav osa, mille hulka kuulub eelkõige komisjoni poolt ühenduse laevaomanikele kalanduskokkuleppe<?PAGE NO="I-284"?> raames ühisettevõtete loomiseks antav toetus<QUOT.END ID="QE0039" REF.START="QS0039" CODE="201D"/> ja mille kohaselt <QUOT.START ID="QS0040" REF.END="QE0040" CODE="201E"/>ühenduse laevaomanikele väljavalitud projektide jaoks rahalise toetuse andmine on ühenduse ühepoolne toiming ja jääb seega kalanduskokkuleppe ühendust puudutava osa mõjualasse<QUOT.END ID="QE0040" REF.START="QS0040" CODE="201D"/>. Sellega seoses viitab SAEV ühele teisele ühenduse poolt sõlmitud kalanduskokkuleppele, vastupidiselt käesolevale kokkuleppele näeb ette ühiskomitee palju kitsama pädevuse. Ta jõuab järeldusele, et ühiskomitee osavõtust, vähemalt nõuandva seisukohaga, ei saa loobuda.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Komisjon seevastu väidab eelkõige, et ei kalanduskokkulepe, määrus nr 3447/93 ega ka kohaldatavad ühenduse õigusnormid ei sisalda ühtegi sätet, mis kohustaks komisjoni ühenduse poolt eraldatud rahalise toetuse vähendamiseks või tühistamiseks ühiskomiteega konsulteerima.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Teise väite teises osas väidab hageja, et Esimese Astme Kohus on rikkunud ühenduse õigust ja kalanduskokkulepet, sedastades, et komisjonil ei olnud kohustust enne rahalise toetuse vähendamist Argentina täitevasutustega konsulteerida. Ta rõhutab, et toetuse andmise otsuse I lisa lehekülje 1 joonealune märkus sisaldab hoiatust, mille kohaselt <QUOT.START ID="QS0041" REF.END="QE0041" CODE="201E"/>ilma Argentina täitevasutuste ja komisjoni eelneva loata ei või käesolevas lisas sisalduvatesse andmetesse teha ühtegi muudatust<QUOT.END ID="QE0041" REF.START="QS0041" CODE="201D"/>. See hoiatus puudutab ka antud rahalise toetuse summat.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Komisjoni hinnangul on väite see osa vastuvõetamatu, kuna hageja piirdub Esimese Astme Kohtus esitatud argumentide kordamisega, ja on igal juhul põhjendamata.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-285"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Ilma et oleks vaja lahendada selle väite vastuvõetavuse küsimust, tuleb sedastada, et see on igal juhul põhjendamata.</TXT></NP><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktides 52-56 ja 62 õigesti märkinud, on rahalise toetuse andmine niisugune tegevus, mille volitus on kalanduskokkuleppega antud vaid ühenduste ametiasutustele.</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Kuna sellise toetuse andmisel ei ole mingisugust konsulteerimise kohustust ühiskomitee või Argentina täitevasutustega, ei saa väita, et see kohustus oleks olemas vastupidise tegevuse puhul.</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb teine väide tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Kolmas väide</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Kolmandas väites märgib SAEV, et Esimese Astme Kohus on teinud õigusliku vea, lükates tagasi rahalise toetuse vähendamist käsitlevatel õigusnormidel põhineva tühistamisaluse. Ta väidab, et komisjon kohaldas määruse nr 4028/86 artiklit 44, mis on tühistatud määrusega nr 2080/93 (jõustunud <DATE ISO="19940101">1. jaanuaril 1994</DATE>). Tõepoolest oli<?PAGE NO="I-286"?> komisjon <DATE ISO="20001120">20. novembril 2000</DATE> vastavalt määruse nr 4028/86 artiklitele 44 ja 47 kalandussektori struktuuride alalise komiteega konsulteerinud. Nimetatud komitee istungi päevakorras oli punkt <QUOT.START ID="QS0042" REF.END="QE0042" CODE="201E"/>Arutelu ja arvamused koos hääletusega — määruse (EÜ) nr 4028/86 artikli 44 kohane menetlus (juhtkomitee)<QUOT.END ID="QE0042" REF.START="QS0042" CODE="201D"/>. See punkt on täielikult vastuolus Esimese Astme Kohtu seisukohaga, kes vaidlustatud kohtuotsuse punktis 158 märkis, et <QUOT.START ID="QS0043" REF.END="QE0043" CODE="201E"/>asjaolu, et komisjon oli konsulteerinud komiteega, kellega konsulteerimine oli määruses nr 4028/86 ette nähtud, ei tähenda, et vaidlustatud otsuse [...] aluseks oleks olnud see määrus<QUOT.END ID="QE0043" REF.START="QS0043" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Komisjoni väitel on see õiguslik alus vastuvõetamatu, sest esiteks kordas hageja Esimese Astme Kohtus esitatud argumente ja teiseks esitas uuesti ühe oletatava tõendi päevakorra vormis, mida Esimese Astme Kohus oli juba hinnanud.</TXT></NP><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Komisjon märgib, et määruse nr 4028/86 artiklis 44 osutatud menetluse läbiviimine oli sisuliselt vabatahtlik, ei tekitanud hagejale kahju ja kujutab endast erapooletut lisatagatisi.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Oma kolmanda väitega soovib SAEV vaidlustada Esimese Astme Kohtu vaidlustatud kohtuotsuse punktis 158 toodud hinnangu, mida tuleb — osas, milles see sisaldab asjaolude põhjal tehtud õiguslikku järeldust — käsitleda õigusliku kvalifitseerimisena, mis allub Euroopa Kohtu kontrollile.</TXT></NP><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohus ei teinud siiski õiguslikku viga, kui ta leidis, et määruses nr 4028/86 ette nähtud komiteega konsulteerimine iseenesest ei ole piisav selleks, et<?PAGE NO="I-287"?> seda määrust saaks käsitleda pärast nimetatud konsulteerimist vastu võetud vaidlustatud otsuse õigusliku alusena.</TXT></NP><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Seega tuleb kolmas väide tagasi lükata kui põhjendamatu.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Neljas väide</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>57</NO.P><TXT>Neljandas väites kinnitab SAEV, et Esimese Astme Kohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 159 möönnud, et komisjon on kasutanud määruses nr 3699/93 ette nähtud toetuste arvutamise tabelit. Samas ei ole komisjon SAEVi arvates lähtunud analoogselt nimetatud määruse sätetest, nagu kinnitab Esimese Astme Kohus oma otsuse punktis 163, vaid kohaldanud seda otse. Selle tagajärjel on komisjon kohaldanud kahte erinevat määrust: menetlusele määrust nr 4028/86, antud juhul selle artiklit 44, ning toetuse vähendamise arvutamisele määrust nr 3699/93. Vähendamise arvutamisel oleks ta pidanud lähtuma määruse nr 3699/93 arvutustabelist, jäädes samas kalanduskokkuleppe raamidesse ja võtma arvesse selles ette nähtud arvutustabelid.</TXT></NP><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Määruses nr 3699/93 ette nähtud arvutustabelite kohaldamine kalanduskokkuleppes sätestatud korrale allutatud ettevõtete suhtes tähendab diskrimineerimist sellisel määral, mil ühisettevõtetele kohaldatakse arvutustabelit, mis on palju ebasoodsam kui kalanduskokkuleppes ettenähtud tabel.</TXT></NP><?PAGE NO="I-288"?><NP><NO.P>59</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohus on seega teinud õigusliku vea, keeldudes tunnistamast, et komisjon oleks pidanud ühisettevõttele eraldatud toetuse vähendamise arvutamisel lähtuma kalanduskokkuleppest, määrates ettevõttele 50% toetuse vähendamise sarnaselt määruses nr 3699/93 ettenähtule, ja ei oleks pidanud seda määrust otse kohaldama.</TXT></NP><NP><NO.P>60</NO.P><TXT>Määruses nr 3699/93 ette nähtud arvutustabeli kohaldamine tähendab toetusesaajale täiendavat karistust.</TXT></NP><NP><NO.P>61</NO.P><TXT>Komisjonil ei olnud alust seda arvutustabelit kasutada, kuna kalanduskokkulepe ei viita selles küsimuses ühelegi üldisele õigusnormile.</TXT></NP><NP><NO.P>62</NO.P><TXT>Komisjon meenutab, et Esimese Astme Kohus oli vaidlustatud kohtuotsuse punktis 157 märkinud, et <QUOT.START ID="QS0044" REF.END="QE0044" CODE="201E"/>vaidlustatud otsuse aluseks ei ole määrus nr 4028/86 ega ka määrus nr 3699/93<QUOT.END ID="QE0044" REF.START="QS0044" CODE="201D"/>. Komisjon ei olnud neid määrusi kohaldanud, vaid lähtus üksnes nende analoogiast.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>63</NO.P><TXT>Neljandas väites kinnitab SAEV sisuliselt seda, et Esimese Astme Kohus on teinud õigusliku vea, keeldudes tunnistamast, et komisjon ei oleks pidanud määrust nr 3699/93 otse kohaldama.</TXT></NP><?PAGE NO="I-289"?><NP><NO.P>64</NO.P><TXT>Siiski ei vaidlusta SAEV Esimese Astme Kohtu hinnangut vaidlustatud kohtuotsuse punktis 163, mille kohaselt komisjon oli hagejale makstava lõpliku toetusesumma arvutamisel seotud vaid proportsionaalsuse põhimõttega.</TXT></NP><NP><NO.P>65</NO.P><TXT>Seega on Esimese Astme Kohus vaid proportsionaalsuse põhimõtte alusel sedastanud, et laeva üleandmise eest hagejale makstava summa kindlaksmääramisel võis komisjon õiguspäraselt analoogiat kasutades lähtuda määrusest nr 3699/93.</TXT></NP><NP><NO.P>66</NO.P><TXT>Kuigi SAEV väidab — mööndes, et komisjonil oli määruses nr 3699/93 ette nähtud arvutustabeli kohaldamiseks õiguslik alus —, et Esimese Astme Kohus on teinud õigusliku vea, ei ole ta siiski kirjeldanud, millisel määral selline kohaldamine proportsionaalsuse põhimõtet rikub.</TXT></NP><NP><NO.P>67</NO.P><TXT>Seega tuleb neljas väide tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Kuues väide</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>68</NO.P><TXT>Kuuenda väite kohaselt, mida tuleb analüüsida enne viiendat, on Esimese Astme Kohtus SAEVi väitel rikkunud kalanduskokkulepet, märkides vaidlustatud kohtuotsuse<?PAGE NO="I-290"?> punktides 124 ja 125, et hagejal oli kohustus komisjoni projekti elluviimisel tekkinud probleemidest teavitada ja et ta oleks pidanud enne Argentina kalastusvööndist lahkumist taotlema komisjonilt eelneva nõusoleku isegi siis, kui ta oli saanud selgesõnalise loa Argentina täitevasutuselt, kes oli kohustatud tekkinud olukorrast komisjoni ühiskomitee istungite käigus teavitama.</TXT></NP><NP><NO.P>69</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtu kinnitus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 124, mille kohaselt korrektne teave oleks võimaldanud komisjonil võtta võimalikke meetmeid kalanduskokkuleppe muutmiseks vastavalt uutele tingimustele selle artikli 9 lõike 1 kohaselt, ei ole vastuvõetav. Tegelikult oli komisjon asjaoludest ja Argentina täitevasutuste võetud säästmismeetmetest täielikult teadlik, kuna asjaomaste ühisettevõtete ühendus oli esitanud nõukogule ja komisjonile taotluse selliste meetmete võtmiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>70</NO.P><TXT>Sellega seoses viitab komisjon määruse nr 4253/88 sõnastusele, mille kohaselt ta võib rahalist toetust vähendada või selle peatada, kui uurimise käigus ilmneb eeskirjade eiramine või oluline muudatus, mille kohta ei ole komisjoni heakskiitu taotletud. Isegi kui kalanduskokkuleppest saab tuletada, et komisjon saab laeva väljumisest Argentina vetest teada Argentina täitevasutustelt ühiskomitee istungite käigus, on hageja eiranud ühenduse toetusesaajal lasuvat teavitamis- ja lojaalsuskohustust.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>71</NO.P><TXT>Toetuse andmise otsuse I lisast tuleneb, et selles sisalduvatesse andmetesse ei või teha ühtegi muudatust ilma Argentina täitevasutuste ja komisjoni eelneva nõusolekuta.</TXT></NP><?PAGE NO="I-291"?><NP><NO.P>72</NO.P><TXT>Samas lisas sisaldub ka viide SAEVi esitatud ühisettevõtte loomist käsitlevale muudetud projektile (ARG/ES/SM/26-94), mis näeb sõnaselgelt ette Argentina kalavarude kasutamise või ümbertöötlemise.</TXT></NP><NP><NO.P>73</NO.P><TXT>Seega on Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 125 õiguspäraselt leidnud, et ühisettevõtete poolt kasutatavad laevad ei tohi Argentina ainuõiguslikust majandusvööndist väljuda ilma komisjoni eelneva heakskiiduta.</TXT></NP><NP><NO.P>74</NO.P><TXT>Järelikult tuleb kuues väide tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Viies väide</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>75</NO.P><TXT>Hageja väidab, et Esimese Astme Kohus ei ole arvesse võtnud komisjoni kohustust teatud asjaolusid, nagu vääramatu jõu juhtum, õiguslikult kvalifitseerida.</TXT></NP><NP><NO.P>76</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 145 märkinud, et komisjon ei pidanud kalavarude lõppemist vaidlustatud otsuses arvesse võtma,<?PAGE NO="I-292"?> kuid hageja pidi enne Argentina vetest lahkumist komisjonilt eelnevat luba taotlema.</TXT></NP><NP><NO.P>77</NO.P><TXT>See kinnitus on vastuolus Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="20030306">6. märtsi 2003</DATE>. aasta otsusega liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-61/00+T-62/00" YEAR="2003" PAGE.ECR="II-635">T-61/00 ja T-62/00: APOL ja AIPO <HT TYPE="ITALIC">v.</HT> komisjon (EKL 2003, lk II-635, punkt 72)</REF.DOC.ECR>, millele vastavalt haldustava, mille kohaselt komisjon uurib vääramatu jõu juhtumit, mille tagajärjel tuleks toetuse andmise tühistamisest loobuda, võib olla selle institutsiooni jaoks siduv iga järgneva uuritava vääramatu jõu juhtumi puhul isegi siis, kui see ei tulene ühestki dokumendist.</TXT></NP><NP><NO.P>78</NO.P><TXT>Hageja väidab, et <DATE ISO="20000228">28. veebruari 2000</DATE>. aasta kirjas näib komisjon vääramatu jõu juhtumi olemasolu tunnistavat. Komisjon oli ise märkinud, et ta võiks laeva Vieirasa XII tegevusetuse perioodi Argentina vetes — ajavahemik <DATE ISO="19960705">5. juulist 1996</DATE> (lahkumine Argentina vetest) kuni <DATE ISO="19961231">31. detsembrini 1996</DATE> (patagoonia kihvkala bioloogilise rahu lõpp) — samastada tegevusperioodiga. Laeva lahkumine Argentina ainuõiguslikust majandusvööndist oli põhjendatud ainult ja eranditult vaid vääramatu jõuga.</TXT></NP><NP><NO.P>79</NO.P><TXT>Komisjoni hinnangul on see väide vastuvõetamatu, kuna vääramatu jõu juhtumi esinemist ei käsitletud Esimese Astme Kohtus ühelgi ajahetkel.</TXT></NP><NP><NO.P>80</NO.P><TXT>Komisjon väidab selle kohta, et ta ei ole kunagi andnud mõista, et tegemist võiks olla vääramatu jõu juhtumiga. Ta on seisukohal, et laeva väljumine Argentina vetest ei vasta nõutud tingimustele, mille esinedes võiks lahkumist pidada õigustatuks võimaliku vääramatu jõu tõttu, kuna <QUOT.START ID="QS0045" REF.END="QE0045" CODE="201E"/>ebatavaliste ja ettenägematute<QUOT.END ID="QE0045" REF.START="QS0045" CODE="201D"/> asjaolude esinemine ei ole tõendatud. Kõnealuste kalavarude lõppemist ei saa mingil juhul pidada ettenägematuks asjaoluks.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-293"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP><NO.P>81</NO.P><TXT>Väide on vastuvõetav. Oma apellatsioonkaebuse punktis 105 märgib SAEV väite raames, mis on pealkirjastatud <QUOT.START ID="QS0046" REF.END="QE0046" CODE="201E"/>Ühisettevõtete kohta kehtivate üldiste õigusnormide alternatiivse kohaldamisega kaasnenud probleemid<QUOT.END ID="QE0046" REF.START="QS0046" CODE="201D"/>, et tekkis vastuolu toetuse vähendamise arvutamise meetodi ja asjaolu vahel, et menetluse käigus oli komisjon möönnud, et väljumine Argentina vetest Argentina täitevasutuste poolt ühepoolselt kehtestatud püügikeelu perioodil on käsitletav vääramatu jõu juhtumina.</TXT></NP><NP><NO.P>82</NO.P><TXT>Selle kohta oli Esimese Astme Kohus õigesti märkinud, et komisjon ei pidanud kõnealuses vööndis kalavarude lõppemist arvesse võtma. Selles osas meenutas ta, et hageja oleks igal juhul enne Argentina vetest lahkumist pidanud taotlema komisjonilt eelnevat luba. Nagu selgub kuuenda väite analüüsist, on see hinnang õige. See ei oleks teisiti isegi mitte siis, kui SAEVi osutatud asjaolud kujutaksid endast vääramatu jõu juhtumit.</TXT></NP><NP><NO.P>83</NO.P><TXT>Seega tuleb viies väide tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>84</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 122 esimene lõige sätestab, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse. Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuse suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui<?PAGE NO="I-294"?> vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on taotlenud, et kohtukulud hüvitaks SAEV ning viimati nimetatu on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse käesoleva kohtuastme kohtukulud temalt välja.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Mõista kohtukulud välja Eduardo Vieira SA-lt.</TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>