European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2026/70

9.1.2026

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2026/70,

17. november 2025,

Euroopa Liidu nimel energiaühenduse ministrite nõukogus võetava seisukoha kohta seoses energiaühenduse asutamislepingu muutmisega, et peegeldada liidu keskkonnaõiguse arengut

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis energiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „leping“) 29. mail 2006 nõukogu otsusega 2006/500/EÜ (1) ja see jõustus 1. juulil 2006.

(2)

Vastavalt lepingu artiklile 12 tuleb kõigil lepinguosalistel täita ühenduse keskkonnaalast õigustikku kooskõlas lepingu II lisas esitatud meetmete rakendamise ajakavaga.

(3)

Lepingu artiklis 16 sätestatakse loetelu lepinguga hõlmatud liidu õigusaktidest, mis moodustavad keskkonnaalase õigustiku (edaspidi „liidu õigusaktid“).

(4)

Vastavalt lepingu artiklitele 24 ja 25 tuleb energiaühendusel võtta meetmeid lepingu II jaotises kirjeldatud keskkonnaalase õigustiku vastuvõtmiseks. Vastavalt lepingu artiklile 25 saab energiaühendus võtta meetmeid lepingu II jaotises kirjeldatud õigustiku rakendamiseks kooskõlas liidu õiguse arenguga.

(5)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 79 tuleb energiaühenduse ministrite nõukogul (edaspidi „ministrite nõukogu“), alalisel kõrgetasemelisel töörühmal või regulatiivkomiteel võtta II jaotise alusel meetmeid Euroopa Komisjoni ettepanekul. Lepingu artiklite 80 ja 81 kohaselt tuleb ministrite nõukogul, alalisel kõrgetasemelisel töörühmal või regulatiivkomiteel sellised meetmed võtta lihthäälteenamusega, kusjuures igal lepinguosalisel on üks hääl.

(6)

Seoses lepinguga hõlmatud õigusaktide loetelu laiendamisega tuleb I–VII jaotise sätete muutmist käsitlevad otsused vastu võtta ministrite nõukogu liikmete ühehäälse otsusega vastavalt lepingu artiklile 100.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, (2) nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ, (6) ning komisjoni direktiiv 2009/90/EÜ (7) ei ole veel lisatud lepingu artiklisse 16. Seega ei ole lepinguosalised veel kohustatud kõnealuseid direktiive rakendama. Seepärast on vaja liidu õigusaktide loetelu ajakohastada ja laiendada, lisades kõnealused direktiivid.

(8)

Selleks et tagada energiasüsteemi õiglane ümberkujundamine, millega kindlustatakse kaasnevad hüved elurikkusele ja looduslike linnuliikide kaitsestaatuse halvenemise vältimisele, on vaja kohandada lepingu II jaotises kirjeldatud keskkonnaalast õigustikku, asendades õigusaktide loetelus olemasolev viide nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (8) artikli 4 lõikele 2 viitega direktiivile 2009/147/EÜ.

(9)

Lisaks on direktiivis 92/43/EMÜ sätestatud struktureeritud lähenemisviis elurikkust käsitleva energiaühenduse lepingu kohaldamisalasse kuuluvate energiaprojektide keskkonnamõju hindamiseks ja leevendamiseks ning koos direktiiviga 2009/147/EÜ on see liidu õiguses peamine õiguslik vahend selliste liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, mis tulenevad Berni konventsioonist Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse kohta. Seepärast on vaja laiendada lepingu II jaotises kirjeldatud õigustikku, lisades liidu õigusaktide loetellu direktiivi 92/43/EMÜ.

(10)

Kuna lepingu kohaldamisalasse kuuluvate energiaprojektide võimalikku mõju vee ökosüsteemidele on vaja põhjalikult hinnata, peavad lepinguosalised tagama, et kõik võrguenergiaga seotud tegevused kavandatakse ja viiakse ellu nii, et oleks tagatud vastavus direktiivile 2000/60/EÜ, eelkõige selle artiklile 4. Selle sätte kohaselt rakendavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud pinnaveekogude seisundi halvenemise vältimiseks, ning võtavad meetmeid pinnavee hea seisundi saavutamiseks, ilma et see piiraks teatavaid ajalisi piiranguid ja muid erandeid. Seetõttu on vaja laiendada lepingu II jaotises kirjeldatud õigustikku, lisades liidu õigusaktide loetellu direktiivi 2000/60/EÜ ning samuti direktiivid 2006/118/EÜ, 2008/105/EÜ ja 2009/90/EÜ.

(11)

Komisjonil tuleb esitada ministrite nõukogule vajalikud ettepanekud.

(12)

Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks ministrite nõukogu 18. detsembri 2025. aasta istungil liidu nimel võetav seisukoht seoses lepingu muutmisega.

(13)

Kui ministrite nõukogul ei ole võimalik otsuseid oma 18. detsembri 2025. aasta istungil vastu võtta, peaks olema võimalik võtta sellised otsused vastu kirjavahetuse teel pärast ministrite nõukogu 23. istungit kooskõlas energiaühenduse kodukorraga, ilma et selleks oleks vaja nõukogu täiendavat otsust, või järgmisel ministrite nõukogu kohtumisel 2026. aastal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni esitab energiaühenduse ministrite nõukogule (edaspidi „ministrite nõukogu“) käesoleva otsuse I, II ja III lisas esitatud ettepaneku (edaspidi „ettepanek“) energiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „leping“) muutmiseks, et ajakohastada ja laiendada asutamislepingu kohaldamisala, võttes arvesse liidu keskkonnaõiguse arengut.

Artikkel 2

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ministrite nõukogu 18. detsembri 2025. aasta istungil või, kui seda ei võeta vastu sellel istungil, kirjavahetuse teel või järgmisel ministrite nõukogu kohtumisel 2026. aastal, on toetada ettepaneku vastuvõtmist.

Artikkel 3

Ettepaneku väiksemaid muudatusi võivad liidu esindajad ministrite nõukogus teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 17. november 2025

Nõukogu nimel

eesistuja

J. JENSEN


(1)  Nõukogu 29. mai 2006. aasta otsus 2006/500/EÜ energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 198, 20.7.2006, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/500/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/oj).

(3)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/60/oj).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/118/oj).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/105/oj).

(7)  Komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (ELT L 201, 1.8.2009, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/90/oj).

(8)  Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 92/43/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1979/409/oj).


I LISA

ENERGIAÜHENDUSE MINISTRITE NÕUKOGU

OTSUS nr 20xx/XX/MC-EnC,

xx xx 202x,

energiaühenduse asutamislepingu muutmise ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) teatavate sätete rakendamise kohta

ENERGIAÜHENDUSE MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse energiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 25, 79 ja 81,

ning arvestades järgmist:

(1)

Energiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping“) artiklis 2 on ühe peamise eesmärgina sätestatud võrguenergiaga seotud keskkonnaseisundi ja energiatõhususe parandamine lepinguosaliste hulgas.

(2)

Asutamislepingu artiklis 12 on sätestatud, et kõik lepinguosalised peavad täitma ühenduse keskkonnaalast õigustikku kooskõlas asutamislepingu II lisas esitatud meetmete rakendamise ajakavaga.

(3)

Asutamislepingu artiklis 16 on nimetatud ühenduse keskkonnaalane õigustik, mis on kõnealuse asutamislepinguga hõlmatud.

(4)

Asutamislepingu II jaotise artikli 24 kohaselt peab energiaühendus võtma vastu meetmeid keskkonnaalase õigustiku ajakohastamiseks. .

(5)

Asutamislepingu artiklis 79 on sätestatud, et ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm või regulatiivkomitee võtavad II jaotise alusel meetmeid Euroopa Komisjoni ettepanekul. Asutamislepingu artiklite 80 ja 81 kohaselt võetakse sellised meetmed lihthäälteenamusega, kusjuures igal lepinguosalisel on üks hääl.

(6)

Direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) artikli 4 lõige 2 on juba nimetatud asutamislepingu artikli 16 punktis iv.

(7)

On vaja kindlustada õiglane energiasüsteemi ümberkujundamine, millega tagatakse elurikkusega kaasnevad hüved ning välditakse looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitsestaatuse halvenemist rahvusvahelise tähtsusega aladel või looduslike elupaigatüüpidega ja ühenduse tähtsusega liikidega riiklikel kaitsealadel.

(8)

Asutamislepingu kontekstis tuleb võrguenergiakavad ja -projektid kavandada nii, et need leevendaksid või vajaduse korral piiraksid elurikkusele avalduvat negatiivset mõju nii palju kui võimalik.

(9)

Direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 2 on sätestatud, et tuleb võtta meetmeid kõigi looduslikult esinevate linnuliikide arvukuse säilitamiseks liidu liikmesriikide Euroopa territooriumil.

(10)

Direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõike 4 teises lauses on sätestatud kohustus püüda vältida elupaikade saastamist või kahjustamist ka väljaspool kaitsealasid. Arvestades linnuliikide laia leviala ja liikuvust, on vaja tagada, et jõupingutusi võrguenergia mõju piiramiseks tehtaks ka väljaspool kaitsealasid.

(11)

Direktiivi 2009/147/EÜ artiklites 5 ja 9 on sätestatud raamistik kõigi looduslikult esinevate linnuliikide kaitseks liidu liikmesriikide Euroopa territooriumil. Kõnealuse direktiivi artiklis 5 loetletud keelde on vaja kohaldada võrguenergiaalase tegevuse suhtes, kuna see võib avaldada mõju looduslikult esinevatele metslinnuliikidele. Kõnealustest keeldudest võib olla vajalik teha erandeid piiratud asjaoludel, tingimusel et vajalikud kriteeriumid on täidetud.

(12)

Direktiivi 2009/147/EÜ alusel kaitstud alade suhtes kohaldatakse direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artikli 6 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõudeid vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 7. Kõnealuse artikli 6 lõigetes 2, 3 ja 4 on sätestatud raamistik alapõhiseks kaitseks ning kaitseks ennetavate ja menetluslike nõuete kaudu, et aidata kaasa ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele.

(13)

Kavad ja projektid direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 tähenduses võivad olla seotud ka võrguenergiaga ning neil võib olla märkimisväärne mõju selliste rahvusvahelise tähtsusega alade ning riikide kaitsealade terviklikkusele, kus asuvad ühenduse tähtsusega looduslikud elupaigatüübid ja liigid. Kui kõnealuseid võrguenergiakavasid või -projekte tuleb ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel siiski ellu viia, on vaja võtta kompensatsioonimeetmeid.

(14)

Direktiiv 2009/147/EÜ on koos direktiiviga 92/43/EMÜ liidu õiguses peamine õiguslik vahend Berni konventsioonist Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse kohta (edaspidi „konventsioon“) tulenevate liidu rahvusvaheliste kohustuste rakendamiseks. Igas Berni konventsiooni osalisriigis ja vaatlejariigis tuleb konventsiooni üldiste eesmärkide saavutamiseks luua Emeraldi võrgustiku erikaitsealad. Kõik asutamislepingu osalised, välja arvatud Kosovo, (1) on ühtlasi konventsiooni osalised. Igas Berni konventsiooni osalisriigis määratakse Emeraldi võrgustiku erikaitsealad ja selliste erikaitsealade kandidaadid. Emeraldi võrgustikku arendatakse edasi, kuna selles esineb lünki, mistõttu seda ei saa veel pidada täielikuks ja piisavaks, et toetada konventsiooni eesmärkide saavutamist.

(15)

Siseriikliku õigusega kaitstud alade eesmärk on saavutada elupaigatüüpide ja liikide ning nendega seotud ökosüsteemi teenuste ja kultuuriliste väärtuste pikaajaline kaitse. Sellised alad on olemas kõigil asutamislepingu osalistel.

(16)

Ramsari alad on rahvusvahelise tähtsusega märgalad, mis on määratletud rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eelkõige veelindude elupaikade konventsioonis (edaspidi „Ramsari konventsioon“), mis on valitsustevaheline kokkulepe, mille eesmärk on peatada märgalade kadu kogu maailmas. Kõik asutamislepingu osalised, välja arvatud Kosovo, on ühtlasi Ramsari konventsiooni osalised ja neil on kindlaksmääratud Ramsari alad.

(17)

Asutamislepingus käsitletakse direktiivi 2009/147/EÜ rakendamisega seotud kavasid ja projekte, viidates direktiivi 92/43/EMÜ artiklitele 6 ja 7. Seepärast tagab direktiivi 2009/147/EÜ lisamine ühenduse keskkonnaalasesse õigustikku, et energiavõrguga seotud kavade ja projektide kavandamisel ja rakendamisel võetakse arvesse linnuliikide ja nende elupaikade kaitset.

(18)

Direktiivi 2009/147/EÜ artiklit 2, artikli 4 lõike 4 teist lauset, artikleid 5 ja 9 ning I lisa ei ole energiaühenduse keskkonnaalasesse õigustikku veel üle võetud; on vaja kohandada kehtivat õigustikku, asendades asutamislepingu artiklis 16 esitatud liidu õigusaktide loetelus olemasolev viide nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (2) artikli 4 lõikele 2 viitega direktiivile 2009/147/EÜ (3).

(19)

Asutamislepingu artikli 94 kohaselt peavad institutsioonid tõlgendama kõiki asutamislepingus kasutatud liidu õigusest tulenevaid määratlusi või muid mõisteid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

(20)

Juhenddokumentides (4) esitatakse komisjoni arusaam direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätetest, sealhulgas selle kohaldamisest direktiivi 2009/147/EÜ suhtes, ning neis võidakse anda juhiseid nende kohaldamiseks, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat ja liidu liikmesriikides rakendamisel saadud kogemusi.

(21)

Asutamislepingu artiklis 16 sätestatud ühenduse keskkonnaalane õigustik ja lepingu II lisas sätestatud rakendamise ajakava tuleks viia vastavusse looduskaitset käsitleva liidu õigusega, niivõrd kui see on seotud võrguenergiaga.

(22)

Keskkonnaküsimuste töökond analüüsis ettepanekut üksikasjalikult xxx ja xxx toimunud kohtumistel ning soovitas selle vastu võtta mitmete kohandustega, mis on esitatud käesolevas otsuses. Kohandustes leppis kokku Euroopa Komisjon.

(23)

Alaline kõrgetasemeline töörühm töötas xxx ja xxx korraldatud kohtumistel välja käesoleva otsuse ja tegi ettepaneku see vastu võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Energiaühenduse asutamislepingut muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 16 punkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) artikkel 2, artikli 4 lõige 2 ja artikli 4 lõike 4 teine lause, artikkel 5, artikkel 9 ja I lisa.“

2)

II lisa punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Iga lepinguosaline rakendab 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) artiklit 2, artikli 4 lõiget 2 ja artikli 4 lõike 4 teist lauset, artikleid 5 ja 9 ning I lisa hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva], ilma et see piiraks liidu ühinemisprotsessist tulenevaid kohustusi ja muid rahvusvahelisi kohustusi.“

Artikkel 2

1.   Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel tõlgendatakse direktiivi 2009/147/EÜ artiklit 2 järgmiselt:

„Lepinguosalised võtavad võrguenergia valdkonnas vajalikke meetmeid, et säilitada kõikide looduslikult esinevate linnuliikide arvukus nende lepinguosaliste territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse energiaühenduse asutamislepingut, tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, võttes samal ajal arvesse majanduslikke ja puhkeaja veetmise vajadusi, või kohandada nende liikide arvukus sellele tasemele.“

2.   Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel tõlgendatakse direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõike 4 teist lauset järgmiselt:

„Lisaks püüavad lepinguosalised vältida linnuliikide elupaikade saastamist või kahjustamist ka väljaspool katsealasid, niivõrd kui see on seotud võrguenergiaga.“

3.   Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel tõlgendatakse direktiivi 2009/147/EÜ artiklit 5 järgmiselt:

„Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, võtavad lepinguosalised vajalikud meetmed, et luua kõigi looduslikult esinevate linnuliikide üldine kaitsesüsteem nende lepinguosaliste Euroopa territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse energiaühenduse asutamislepingut, keelates eelkõige:

a)

tahtliku tapmise või püüdmise mis tahes viisil;

b)

pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise;

c)

linnumunade korjamise loodusest ja munade või tühjade koorte hoidmise;

d)

lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline;

e)

nende linnuliikide isendite pidamise, mille jahtimine ja püüdmine on keelatud.“

4.   Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel tõlgendatakse direktiivi 2009/147/EÜ artiklit 9 järgmiselt:

4.„1.   Lepinguosalised võivad teiste rahuldavate lahenduste puudumisel teha erandeid artikli 5 sätetest järgmistel põhjustel:

a)

—

rahva tervise ja ohutuse huvides,

—

lennuohutuse huvides,

—

vältimaks tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalastuspiirkondadele ja vetele,

—

taimestiku ja loomastiku kaitseks;

b)

teadus- ja õppetöö, taasasustamise, uuesti loodusesse laskmise ja selleks vajaliku paljundamise eesmärgil;

c)

lubamaks range järelevalve tingimustes ja valikuliselt teatavate lindude vähesel arvul püüdmist, pidamist või muud mõistlikku kasutamist.

4.2.   Lõikes 1 osutatud erandite puhul peab olema täpsustatud:

a)

milliste liikide suhtes erandeid kohaldatakse;

b)

püüdmiseks või tapmiseks lubatud vahendid, seadised või viisid;

c)

millise riski tingimustel ja millisel ajal ning kus selliseid erandeid võib lubada;

d)

ametiasutus, kes on volitatud kinnitama, et nõutud tingimused on täidetud, ning otsustama, milliseid vahendeid, seadiseid või viise võib kasutada, millises ulatuses ja kellel see on lubatud;

e)

milliseid kontrollimeetmeid rakendatakse.

3.   Lepinguosalised saadavad igal aastal energiaühenduse sekretariaadile (edaspidi „sekretariaat“) aruande lõigete 1 ja 2 rakendamise kohta. Sekretariaat tagab, et aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.

4.   Sekretariaat tagab kättesaadava teabe ja eelkõige talle vastavalt lõikele 3 edastatud teabe põhjal pidevalt, et lõikes 1 osutatud erandite tagajärjed ei ole vastuolus käesoleva direktiiviga. Selleks võtab sekretariaat vajalikke meetmeid.“

Artikkel 3

1.   Lepinguosalised jõustavad direktiivi 2009/147/EÜ artikli 2, artikli 4 lõike 4 teise lause, artikli 5 ja artikli 9 nõuetele vastamiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva], ilma et see piiraks liidu ühinemisprotsessist tulenevaid kohustusi ja muid rahvusvahelisi kohustusi. Nad teavitavad sellest viivitamata energiaühenduse sekretariaati (edaspidi „sekretariaat“).

2.   Kui lepinguosalised lõikes 1 osutatud normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viited käesolevale otsusele ja direktiivile 2009/147/EÜ. Sellise viitamise viisi näevad ette lepinguosalised.

3.   Lepinguosalised edastavad sekretariaadile käesoleva otsuse ja direktiiviga 2009/147/EÜ reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub siis, kui ministrite nõukogu selle heaks kiidab.

Artikkel 5

Otsus on adresseeritud energiaühenduse asutamislepingu osalistele.

[xxx], [KUUPÄEV]

Ministrite nõukogu nimel

(eesistuja)


(1)  See nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2)  Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1979/409/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/oj).

(4)  Natura 2000 alade kaitsekorraldus – elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (C/2018/7621); ning komisjoni teatis „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (C/2021/6913).


II LISA

ENERGIAÜHENDUSE MINISTRITE NÕUKOGU

OTSUS nr 20xx/XX/MC-EnC,

xx xx 202x,

energiaühenduse asutamislepingu muutmise ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) teatavate sätete rakendamise kohta

ENERGIAÜHENDUSE MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse energiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 25 ja 79 ning artikli 100 punkti i,

ning arvestades järgmist:

(1)

Energiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping“) artiklis 2 on ühe peamise eesmärgina sätestatud võrguenergiaga seotud keskkonnaseisundi ja energiatõhususe parandamine lepinguosaliste hulgas.

(2)

Asutamislepingu artiklis 12 on sätestatud, et kõik lepinguosalised peavad täitma ühenduse keskkonnaalast õigustikku kooskõlas asutamislepingu II lisas esitatud meetmete rakendamise ajakavaga.

(3)

Asutamislepingu artiklis 16 on nimetatud ühenduse keskkonnaalane õigustik, mis on kõnealuse asutamislepinguga hõlmatud.

(4)

Asutamislepingu II jaotise artikli 25 kohaselt saab energiaühendus võtta meetmeid, et rakendada II jaotises nimetatud ühenduse õigustiku muudatusi kooskõlas liidu õiguse arenguga.

(5)

Asutamislepingu artiklis 79 on sätestatud, et ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm või regulatiivkomitee võtavad II jaotise alusel meetmeid Euroopa Komisjoni ettepanekul.

(6)

Asutamislepingu artikli 100 punktis i on sätestatud, et ministrite nõukogu võib oma liikmete ühehäälse otsusega muuta lepingu I–VII jaotise sätteid.

(7)

On vaja kindlustada õiglane energiasüsteemi ümberkujundamine, millega tagatakse elurikkusega kaasnevad hüved ning välditakse looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitsestaatuse halvenemist rahvusvahelise tähtsusega aladel või looduslike elupaigatüüpidega ja ühenduse tähtsusega liikidega riiklikel kaitsealadel.

(8)

Asutamislepingu kontekstis tuleb võrguenergiakavad ja -projektid kavandada nii, et need leevendaksid või vajaduse korral piiraksid elurikkusele avalduvat negatiivset mõju nii palju kui võimalik.

(9)

Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artiklis 1 on määratletud kõnealuse direktiivi tõlgendamise ja rakendamise seisukohast olulised põhimõisted.

(10)

Direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 2 on sätestatud, et direktiivi eesmärk on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmise kaudu aidata kaasa elurikkuse säilitamisele.

(11)

Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 2, 3 ja 4 on sätestatud raamistik alapõhiseks kaitseks ning kaitseks ennetavate ja menetluslike nõuete kaudu, et aidata kaasa ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele.

(12)

Kavad ja projektid direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 tähenduses võivad olla seotud ka võrguenergiaga ning neil võib olla märkimisväärne mõju selliste rahvusvahelise tähtsusega alade ning riikide kaitsealade terviklikkusele, kus asuvad ühenduse tähtsusega looduslikud elupaigatüübid ja liigid. Kui kõnealuseid võrguenergiakavasid või -projekte tuleb ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel siiski ellu viia, on vaja võtta kompensatsioonimeetmeid.

(13)

Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artiklile 7 ka erikaitsealade suhtes, mis on kehtestatud direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) artikli 4 lõikes 2 nimetatud ja I lisas loetletud linnuliikide jaoks. Seepärast on vajalik, et artikli 6 lõigete 2, 3 ja 4 nõudeid kohaldataks kõnealuste linnuliikide kaitsealade suhtes lepinguosaliste territooriumil ka ühenduse keskkonnaalases õigustikus.

(14)

Direktiivi 92/43/EMÜ artiklites 12, 13 ja 16 on sätestatud ühenduse tähtsusega liikide range kaitse raamistik kogu nende looduslikul levilal nii kaitsealadel kui ka väljaspool. Kõnealuse direktiivi artiklites 12 ja 13 loetletud keelde on vaja kohaldada võrguenergiaalase tegevuse suhtes, kuna see võib avaldada mõju ühenduse tähtsusega liikidele. Kõnealustest keeldudest võib olla vajalik teha erandeid piiratud asjaoludel, tingimusel et vajalikud kriteeriumid on täidetud.

(15)

Direktiiv 92/43/EMÜ on koos direktiiviga 2009/147/EÜ liidu õiguses peamine õiguslik vahend Berni konventsioonist Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse kohta (edaspidi „Berni konventsioon“) tulenevate liidu rahvusvaheliste kohustuste rakendamiseks. Igas Berni konventsiooni osalisriigis ja vaatlejariigis tuleb konventsiooni üldiste eesmärkide saavutamiseks luua Emeraldi võrgustiku erikaitsealad. Kõik asutamislepingu osalised, välja arvatud Kosovo, (1) on ühtlasi Berni konventsiooni osalised. Igas Berni konventsiooni osalisriigis määratakse Emeraldi võrgustiku erikaitsealad ja selliste erikaitsealade kandidaadid. Emeraldi võrgustikku arendatakse edasi, kuna selles esineb lünki, mistõttu seda ei saa veel pidada täielikuks ja piisavaks, et toetada konventsiooni eesmärkide saavutamist.

(16)

Siseriikliku õigusega kaitstud alade eesmärk on saavutada elupaigatüüpide ja liikide ning nendega seotud ökosüsteemi teenuste ja kultuuriliste väärtuste pikaajaline kaitse. Sellised alad on olemas kõigil asutamislepingu osalistel.

(17)

Ramsari alad on rahvusvahelise tähtsusega märgalad, mis on määratletud rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eelkõige veelindude elupaikade konventsioonis (edaspidi „Ramsari konventsioon“), mis on valitsustevaheline kokkulepe, mille eesmärk on peatada märgalade kadu kogu maailmas. Kõik asutamislepingu osalised, välja arvatud Kosovo, on ühtlasi Ramsari konventsiooni osalised ja neil on kindlaksmääratud Ramsari alad.

(18)

Asutamislepingus käsitletakse kavasid ja projekte, mis on olulised direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks, ning selle direktiivi lisamine ühenduse keskkonnaalasesse õigustikku tagaks, et looduskaitset võetakse arvesse võrguenergiakavade ja -projektide kavandamisel ja rakendamisel.

(19)

Direktiivi 92/43/EMÜ artiklit 1, artiklit 2, artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4, artiklit 12, artiklit 13, artiklit 16 ning I, II ja IV lisa ei ole energiaühenduse keskkonnaalasesse õigustikku veel üle võetud; õigustikku on vaja laiendada, lisades asutamislepingu artiklis 16 esitatud liidu õigusaktide loetellu direktiivi 92/43/EMÜ.

(20)

Asutamislepingu artikli 94 kohaselt peavad institutsioonid tõlgendama kõiki asutamislepingus kasutatud liidu õigusest tulenevaid määratlusi või muid mõisteid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

(21)

Juhenddokumentides esitatakse komisjoni arusaam direktiivi 92/43/EMÜ sätetest, ning neis võidakse anda juhiseid nende kohaldamiseks, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjakohast kohtupraktikat ja liidu liikmesriikides rakendamisel saadud kogemusi (2).

(22)

Asutamislepingu artiklis 16 sätestatud ühenduse keskkonnaalane õigustik ja lepingu II lisas sätestatud rakendamise ajakava tuleks viia vastavusse looduskaitset käsitleva liidu õigusega, niivõrd kui see on seotud võrguenergiaga.

(23)

Keskkonnaküsimuste töökond analüüsis ettepanekut üksikasjalikult xxx ja xxx toimunud kohtumistel ning soovitas selle vastu võtta mitmete kohandustega, mis on esitatud käesolevas otsuses. Kohandustes leppis kokku Euroopa Komisjon.

(24)

Alaline kõrgetasemeline töörühm töötas xxx ja xxx korraldatud kohtumistel välja käesoleva otsuse ja tegi ettepaneku see vastu võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Energiaühenduse asutamislepingut muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine punkt [XX]:

„XX)

nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artiklid 1 ja 2, artikli 6 lõiked 2, 3 ja 4, artiklid 12, 13, 16 ning I, II ja IV lisa“.

2)

II lisale lisatakse järgmine punkt [XX]:

„[XX].

Iga lepinguosaline rakendab nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artikleid 1 ja 2, artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4, artikleid 12, 13 ja 16 ning I, II ja IV lisa hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva], ilma et see piiraks liidu ühinemisprotsessist tulenevaid kohustusi ja muid rahvusvahelisi kohustusi.“

Artikkel 2

1.   Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel tõlgendatakse direktiivi 92/43/EMÜ artiklit 1 nii, nagu see on sõnastatud kõnealuses direktiivis.

2.   Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel tõlgendatakse direktiivi 92/43/EMÜ artiklit 2 järgmiselt:

„1.   Käesoleva direktiivi eesmärk on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele nende lepinguosaliste Euroopa territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse energiaühenduse asutamislepingut.

2.   Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmed on kavandatud ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks.

3.   Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetes võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.“

3.   Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel tõlgendatakse direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4 järgmiselt:

„2.   Lepinguosalised võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida Emeraldi võrgustiku erikaitsealadel, selliste erikaitsealade kandidaataladel, Ramsari aladel, riikide kaitsealadel, kus asuvad vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ I ja II lisas loetletud looduslikud elupaigatüübid ja liigid, ning riikide kaitsealadel, kus esineb direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud ja kõnealuse direktiivi I lisas loetletud linnuliike, looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, niivõrd kui selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.

3.   Iga võrguenergiakava või -projekti, mis tõenäoliselt avaldab lõikes 2 osutatud aladele olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad võrguenergiakavale või -projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.

4.   Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb võrguenergiakava või -projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab lepinguosaline võtma kõik vajalikud kompensatsioonimeetmed, et tagada lõikes 2 osutatud alade võrgustiku üldise sidususe kaitse. Ta teavitab võetud kompensatsioonimeetmetest energiaühenduse sekretariaati (edaspidi „sekretariaat“).

Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või sekretariaadi arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.“

4.   Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel tõlgendatakse direktiivi 92/43/EMÜ artiklit 12 järgmiselt:

4.„1.   Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates:

a)

kõik nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid;

b)

nende liikide tahtliku häirimise, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal;

c)

munade tahtliku hävitamise või loodusest võtmise;

d)

paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.“

2.   Lepinguosalised keelavad nende liikide loodusest võetud isendite pidamise, vedamise ja müümise või vahetamise ja müügiks pakkumise, välja arvatud juhul, kui need liigid on loodusest seaduslikult võetud enne käesoleva direktiivi rakendamist.

3.   Lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2 nimetatud keeldu kohaldatakse kõikide nende loomade eluetappide suhtes, kelle suhtes käesolevat artiklit kohaldatakse.

4.   Lepinguosalised kehtestavad süsteemi IV lisa punktis a loetletud loomaliikide juhusliku püüdmise ja tapmise jälgimiseks. Kogutud teabe alusel teevad lepinguosalised täiendavat uurimistööd ja võtavad täiendavaid kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et juhuslik püüdmine või tapmine ei avaldaks asjaomasele liigile olulist negatiivset mõju.“

5.   Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel tõlgendatakse direktiivi 92/43/EMÜ artiklit 13 järgmiselt:

5.„1.   Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis b loetletud taimeliikide range kaitse süsteem, keelates:

a)

niisuguste taimede tahtliku korjamise, kogumise, lõikamise, juurimise või hävitamise looduses nende looduslikul levilal;

b)

selliste liikide loodusest võetud isendite pidamise, vedamise ja müümise või vahetamise ja müügiks pakkumise, välja arvatud juhul, kui need liigid on loodusest seaduslikult võetud enne käesoleva direktiivi rakendamist.

2.   Lõike 1 punktides a ja b nimetatud keeldu kohaldatakse kõikide nende taimede bioloogilise elutsükli etappide suhtes, mille suhtes käesolevat artiklit kohaldatakse.“

6.   Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel tõlgendatakse direktiivi 92/43/EMÜ artiklit 16 järgmiselt:

6.„1.   Kui muud rahuldavat alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levilal, võivad lepinguosalised teha artiklite 12 ja 13 sätetest erandi:

a)

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmiseks ja looduslike elupaikade säilitamiseks;

b)

eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-, kalamajandus-, veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks;

c)

rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused ning kasu, mida keskkond saab erandite andmisest;

d)

kasvatustööks ja nende liikide teaduslikuks uurimiseks, taastamiseks ja taasasustamiseks ning selle jaoks vajalikuks paljundamiseks, sealhulgas taimede kunstlikuks paljundamiseks;

e)

range järelevalve all valikuliselt ja piiratud ulatuses IV lisas loetletud liikide teatavate isendite võtmise või pidamise lubamiseks pädevate siseriiklike asutuste määratletud kogustes.

2.   Lepinguosalised edastavad sekretariaadile iga kahe aasta tagant lõike 1 alusel kohaldatud erandite kohta looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse komitee (elupaikade komitee) kehtestatud vormi kohase aruande. Sekretariaat esitab oma arvamuse nende erandite kohta hiljemalt 12 kuu jooksul alates aruande saamisest ning teatab sellest keskkonnaküsimuste töökonnale. Sekretariaat tagab, et aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.

6.3.   Aruannetes esitatakse:

a)

liigid, mille suhtes erandeid kohaldatakse, ja erandi tegemise põhjus, sealhulgas ohu laad ning vajaduse korral tagasilükatud alternatiivsed võimalused ja kasutatud teadusandmed;

b)

loomaliikide püüdmiseks või tapmiseks lubatud viisid, vahendid ja meetodid ning nende kasutamise põhjused;

c)

asjaolud, millal ja miks need erandid on lubatud;

d)

ametiasutus, mis on volitatud nõutud tingimused teatavaks tegema ja kontrollima, kas need on täidetud, samuti otsustama, milliseid viise, vahendeid ja meetodeid millistes piirides ja milliste asutuste poolt võib kasutada, ning millised isikud vastutavad ülesande täitmise eest;

e)

järelevalvemeetmed ja saadud tulemused.“

Artikkel 3

1.   Lepinguosalised jõustavad direktiivi 92/43/EMÜ artiklite 1 ja 2, artikli 6 lõigete 2, 3 ja 4, artiklite 12, 13 ja 16 ning I, II ja IV lisa nõuetele vastamiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva], ilma et see piiraks liidu ühinemisprotsessist tulenevaid kohustusi ja muid rahvusvahelisi kohustusi. Nad teavitavad sellest viivitamata energiaühenduse sekretariaati (edaspidi „sekretariaat“).

2.   Kui lepinguosalised lõikes 1 osutatud normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viited käesolevale otsusele ja direktiivile 92/43/EMÜ. Sellise viitamise viisi näevad ette lepinguosalised.

3.   Lepinguosalised edastavad sekretariaadile käesoleva otsuse ja direktiiviga 92/43/EMÜ reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Võrguenergiakavade või -projektide puhul, mille kohta on esitatud direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 kohane arvamus, saadab lepinguosaline, kelle territooriumil kava või projekt kavatsetakse ellu viia, käesolevale otsusele viidates sekretariaadile võimalikult kiiresti muu hulgas järgmised dokumendid:

a)

kava või projekti kirjeldus;

b)

mis tahes asjakohane teave selle mõju kohta mõjutatud esmatähtsa(te)le elupaigatüübile/-tüüpidele ja/või esmatähtsatele liikidele, sealhulgas asjakohase hindamise tulemused ja järeldused.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub siis, kui ministrite nõukogu selle heaks kiidab.

Artikkel 6

Otsus on adresseeritud energiaühenduse asutamislepingu osalistele.

[xxx], [KUUPÄEV]

Ministrite nõukogu nimel

(eesistuja)


(1)  See nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2)   „Natura 2000 alade kaitsekorraldus – Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (C/2018/7621); komisjoni teatis „Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel“ (C/2021/7201 final); komisjoni suunised elupaikade direktiivi artikli 6 sätete kohta ning komisjoni teatis „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (C/2021/6913).


III LISA

ENERGIAÜHENDUSE MINISTRITE NÕUKOGU

OTSUS nr 20xx/XX/MC-EnC,

xx xx 202x,

energiaühenduse asutamislepingu muutmise ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ (mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/105/EÜ (mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas) ja komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/90/EÜ (millega sätestatakse vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad) rakendamise kohta

ENERGIAÜHENDUSE MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse energiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 25 ja 79 ning artikli 100 punkti i,

ning arvestades järgmist:

(1)

Energiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping“) artiklis 2 on ühe peamise eesmärgina sätestatud võrguenergiaga seotud keskkonnaseisundi ja energiatõhususe parandamine lepinguosaliste hulgas.

(2)

Asutamislepingu artiklis 12 on sätestatud, et kõik lepinguosalised peavad täitma ühenduse keskkonnaalast õigustikku kooskõlas asutamislepingu II lisas esitatud meetmete rakendamise ajakavaga.

(3)

Asutamislepingu artiklis 16 on nimetatud ühenduse keskkonnaalane õigustik, mis on kõnealuse asutamislepinguga hõlmatud.

(4)

Asutamislepingu II jaotise artikli 25 kohaselt saab energiaühendus võtta meetmeid, et rakendada II jaotises sätestatud ühenduse õigustiku muudatusi kooskõlas liidu õiguse arenguga.

(5)

Asutamislepingu artiklis 79 on sätestatud, et ministrite nõukogu, alaline kõrgetasemeline töörühm või regulatiivkomitee võtavad II jaotise alusel meetmeid Euroopa Komisjoni ettepanekul.

(6)

Asutamislepingu artiklis 100 on muu hulgas sätestatud, et otsused I–VII jaotise sätete muutmise kohta võetakse vastu energiaühenduse asutamislepingu liikmete ühehäälse otsusega.

(7)

Riigisiseste taastuvenergiaprojektide kasutuselevõtu kiirendamine energiaühenduses on vajalik selleks, et saavutada lepinguosaliste 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja taastuvenergia tootmise eesmärgid, mis on sätestatud määruses (EL) 2018/1999 (1).

(8)

Paljud taastuva ja taastumatu võrguenergiaga seotud olemasolevad projektid ja tegevused võivad avaldada veeökosüsteemide seisundile märkimisväärset negatiivset mõju. Lisaks, arvestades taastuvenergia, sealhulgas hüdroenergia, vesiniku ja energiaga seotud eesmärkidel kaevandatavate kriitilise tähtsusega toorainete eeldatavat kasutuselevõttu, on tõenäoline, et lepinguosaliste hulgas suureneb oht tekitada nendele ökosüsteemidele kahju.

(9)

Kuigi erineval määral, sõltuvad paljud võrguenergia projektid ja tegevused piisavas koguses kvaliteetse vee kättesaadavusest. Veepuudus mõjutab energiatootmist ja varustuskindlust juba praegu. Täiendavad piirangud võivad seada kahtluse alla tulevaste projektide ja tegevuste füüsilise, majandusliku ja keskkonnaalase elujõulisuse.

(10)

ÜRO 2023. aasta veekonverentsi raames esitas liit oma visiooni saavutada 2050. aastaks veealaselt kerkne globaalne ühiskond, mis pakub veega kindlustatust kõigile. 4. juunil 2025 võttis liit vastu Euroopa veekerksuse strateegia, (2) et kavandada selle eesmärgi saavutamise viise.

(11)

On vaja tagada energiasüsteemi õiglane ümberkujundamine, mille aluseks on veevarude kaitsmine ja parandamine ning veeökosüsteemide seisundi halvenemise vältimine.

(12)

Võrguenergiaga seotud projektide ettevalmistamine ja heakskiitmine, samuti käimasolev tegevus asutamislepingu raames, peavad olema osa üldistest jõupingutustest veevarude kaitsmisel ja parandamisel ning sellised projektid peavad olema kavandatud selleks, et vältida või vajaduse korral piirata võimalikku negatiivset mõju veekogude seisundile.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (3) eesmärk on kehtestada maismaa pinnavee, üleminekuvee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistik, sealhulgas i) veeökosüsteemide seisundi halvenemise ärahoidmise ning veeökosüsteemide kaitse ja parandamise ning ii) olemasolevate veevarude pikaajalisel kaitsel põhineva säästva veekasutuse edendamise kaudu.

(14)

Lepinguosalised peavad tagama, et kõik võrguenergiaga seotud tegevused kavandatakse ja neid viiakse ellu nii, et oleks tagatud vastavus direktiivile 2000/60/EÜ, eelkõige selle artiklile 4, milles on sätestatud peamised eesmärgid, millega nähakse ette, et liikmesriigid peavad rakendama meetmeid, mis on vajalikud veekogude seisundi halvenemise vältimiseks, ning võtma meetmeid vee hea seisundi saavutamiseks, ilma et see piiraks teatavaid ajalisi piiranguid ja muid erandeid. Liidu õiguse praeguses arenguetapis tähendab põhjaveekogumite hea seisund head kvantitatiivset ja head keemilist seisundit, samas kui pinnaveekogumite puhul nõuab see head ökoloogilist seisundit või potentsiaali ja head keemilist seisundit.

(15)

Selleks et hinnata olemasolevate ja uute energiaga seotud projektide võimalikku mõju veekogude seisundile, on vaja korrapärasele seirele tuginedes teada nende veekogude praegust seisundit. Kuna veekogude seire ja klassifitseerimine on pidev protsess ja kuna paljusid veekogusid juba mõjutavad energiaga seotud projektid ning põhimõtteliselt ei ole võimalik kindlaks teha kõiki veekogusid, mida uued energiaga seotud projektid mõjutama hakkavad, peaksid lepinguosalised teostama seiret kõigi oma territooriumil asuvate veekogude üle ja neid klassifitseerima.

(16)

Vee seisundi hindamiseks on vaja luua alaline ja struktureeritud veekogude seiresüsteem ning valida selleks seirekohad ja kvaliteedielemendid, mida jälgitakse kõigi surve- ja mõjutegurite esialgse hindamise alusel. Energiaga seotud projektidest potentsiaalselt mõjutatud veekogude seisundi hindamine on ulatuslik protsess, mis ei oleks täielik, kui see piirduks üksnes nendest projektidest tulenevate surve- ja mõjuteguritega. Seetõttu peaksid lepinguosalised hindama kõiki veekogude seisundit mõjutada võivatest tegevustest tulenevaid surve- ja mõjutegureid.

(17)

Tagamaks, et nii olemasolevad kui ka uued energiaga seotud projektid ei halvenda veekogude seisundit ega mõjuta nende potentsiaali saavutada vee hea seisund kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 4, või kui see on vältimatu ja asjakohaselt põhjendatud, minimeerivad nende negatiivset mõju, peaksid lepinguosalised määrama kindlaks kõik hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed ja valima kõige kulutõhusama meetmete kombinatsiooni kõnealuse direktiivi eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas meetmed, mis mõjutavad tegevusi, mis ei ole võrguenergiaga seotud, kuid mõjutavad uutest või olemasolevatest võrguenergiaga seotud projektidest mõjutatud veekogude seisundit.

(18)

Kuna veekogude hea seisund sõltub kõigi neid veekogusid mõjutavate tegevuste puhul võetavate meetmete kombinatsioonist ning kuna kõik need meetmed on hea seisundi saavutamise eesmärgi raames omavahel seotud, peaksid lepinguosalised määrama kindlaks meetmed kõigi tegevuste puhul, sealhulgas energiaga mitteseotud tegevuste puhul, et oleks võimalik teha otsuseid, mis põhinevad hea seisundi saavutamise meetmete kõige kulutõhusamal kombinatsioonil, mis mõjutab erinevaid tegevusi samas vesikonnas.

(19)

Lepinguosalised peaksid seetõttu tegema analüüse vesikonna tunnuste ja inimtegevuse mõju kohta, samuti veekasutuse majandusanalüüse kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 5. Vee seisundi seiret tuleks teostada süstemaatiliselt ja võrreldavalt kogu energiaühenduses vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 8. Seda teavet on vaja, et lepinguosalistel oleks kindel alus direktiivi 2000/60/EÜ alusel kehtestatud eesmärkide saavutamisele suunatud meetmeprogrammide väljatöötamiseks kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 11. Direktiivi 2000/60/EÜ järjepideva ja tõhusa rakendamise tagamiseks peaksid lepinguosalised koostama veemajanduskavad ja esitama need sekretariaadile iga kuue aasta järel kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artiklitega 13, 14 ja 15. Nendes kavades tuleks iga üksiku veekogu kindlaksmääratud seisundi põhjal kehtestada meetmed, mida rakendatakse kuueaastase veemajanduskava jooksul, et liikuda hea seisundi suunas ja vältida seisundi halvenemist.

(20)

Võttes arvesse võrguenergiaga seotud tegevuste võimalikku mõju veekogude keemilisele seisundile, on vaja kohaldada põhjavee ja pinnavee head keemilist seisundit reguleerivaid sätteid, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/118/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/105/EÜ (5). Direktiiviga 2006/118/EÜ on kehtestatud kriteeriumid põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks, kriteeriumid oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlakstegemiseks ja tagasipööramiseks ning kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks. Direktiivis 2008/105/EÜ on sätestatud prioriteetsete ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonnakvaliteedi standardid, mida tuleb pinnavee hea keemilise seisundi saavutamiseks järgida.

(21)

Komisjoni direktiiv 2009/90/EÜ (6) täiendab eespool osutatud direktiive ning selles on sätestatud vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad.

(22)

Asutamislepingus käsitletakse projekte, mis on olulised direktiivi 2000/60/EÜ rakendamiseks, ning selle direktiivi lisamine ühenduse keskkonnaalasesse õigustikku tagaks, et veeökosüsteemide seisundi kaitsmist ja parandamist ning seisundi halvenemise vältimist võetakse võrguenergiaga seotud projektide kavandamisel ja rakendamisel arvesse.

(23)

Direktiivi 2000/60/EÜ, direktiivi 2006/118/EÜ, direktiivi 2008/105/EÜ ja komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ ei ole veel energiaühenduse keskkonnaalasesse õigustikku üle võetud; õigustikku on vaja laiendada, lisades asutamislepingu artiklis 16 esitatud liidu õigusaktide loetellu direktiivi 2000/60/EÜ koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/118/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/105/EÜ ja komisjoni direktiiviga 2009/90/EÜ.

(24)

Energiaühenduse kehtestatud piirkondliku koostöö raamistik ja selle institutsioonide ja asutuste pakutav abi võib olla oluline direktiivi 2000/60/EÜ eduka rakendamise ettevalmistamisel.

(25)

Asutamislepingu artikli 94 kohaselt peavad institutsioonid tõlgendama kõiki asutamislepingus kasutatud liidu õigusest tulenevaid määratlusi või muid mõisteid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

(26)

Keskkonnaküsimuste töökond analüüsis ettepanekut üksikasjalikult [xxx] ja [xxx] toimunud kohtumistel ning soovitas selle vastu võtta mitmete kohandustega, mis on esitatud käesolevas otsuses. Kohandustes leppis kokku Euroopa Komisjon.

(27)

Alaline kõrgetasemeline töörühm töötas [xxx] ja [xxx] korraldatud kohtumistel välja käesoleva otsuse ja tegi ettepaneku see vastu võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Energiaühenduse asutamislepingut muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 16 lisatakse punktid [XX], [XX], [XX] ja [XX]:

„XX)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik;

XX)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest;

XX)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ;

XX)

komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad.“

2)

II lisasse lisatakse punktid [XX], [XX], [XX] ja [XX]:

„[XX].

Iga lepinguosaline rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva], ilma et see piiraks liidu ühinemisprotsessist tulenevaid kohustusi ja muid rahvusvahelisi kohustusi.

[XX].

Iga lepinguosaline rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest, hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva], ilma et see piiraks liidu ühinemisprotsessist tulenevaid kohustusi ja muid rahvusvahelisi kohustusi.

[XX].

Iga lepinguosaline rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ, hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva], ilma et see piiraks liidu ühinemisprotsessist tulenevaid kohustusi ja muid rahvusvahelisi kohustusi.

[XX].

Iga lepinguosaline rakendab komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad, hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva], ilma et see piiraks liidu ühinemisprotsessist tulenevaid kohustusi ja muid rahvusvahelisi kohustusi.“

Artikkel 2

1.   Energiaühenduse asutamislepingu kohaldamisel käsitatakse artikli 1 lõikes 1 loetletud direktiivides esinevaid viiteid järgmiselt:

(a)

„liikmesriik“ ja „liikmesriigid“ vastavalt „lepinguosaline“ ja „lepinguosalised“;

(b)

„ühendus“, „Euroopa Liit“ ja „liit“ kui „energiaühendus“;

(c)

„ühenduse õigusaktid“ kui „siseriiklikud õigusaktid, sealhulgas õigusaktid, millega võetakse üle energiaühenduse asutamislepinguga hõlmatud õigustik“;

(d)

„komisjon“ kui „energiaühenduse sekretariaat“.

2.   Energiaühenduse asutamislepingu kohaldamisel käsitatakse artikli 1 lõikes 1 loetletud direktiivides esinevaid viiteid muudele liidu õigusaktidele ja nende sätetele viidetena siseriiklikele õigusaktidele, mis käsitlevad sama teemat kui see, mida käsitletakse kõnealustes liidu õigusaktides, sealhulgas õigusaktides, millega võetakse energiaühenduse asutamislepinguga hõlmatud asjaomane ühenduse õigustik üle.

3.   Lisaks lõikes 1 osutatud kohandustele kohaldatakse artiklites 3–6 osutatud kohandusi.

Artikkel 3

Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel loetakse direktiivi 2000/60/EÜ järgmisi sätteid järgmises kohanduses.

1)

Artikli 3 lõiked 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt:

„7.   Lepinguosalised määravad pädeva asutuse hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva].

8.   Lepinguosalised esitavad energiaühenduse sekretariaadile (edaspidi „sekretariaat“) oma pädevate asutuste nimekirja ning kõigi rahvusvaheliste organite pädevate asutuste nimekirja, milles nad on osalised, hiljemalt [viis aastat ja kuus kuud pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva]. Iga pädeva asutuse kohta esitatakse I lisas sätestatud teave.“

2)

Artikli 9 lõikes 1 sätestatud tähtaega „aastaks 2010“ loetakse kui „hiljemalt [kaksteist aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva]“.

3)

Tähtaegu, mida arvestatakse „[x] aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva“ või „[x] aastat alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast“, loetakse vastavalt kui „[x + 2] aastat pärast otsuse 202x/xx/MC-EnC vastuvõtmise kuupäeva“ või „[x + 2] aastat alates otsuse 202x/xx/MC-EnC vastuvõtmise kuupäevast“.

4)

Asjaomaste ökopiirkondade kindlakstegemiseks lisatakse II lisa punktides 1.2.3 ja 1.2.4 loetletud ja XI lisa kaardil B esitatud ökopiirkondadele „Must meri“.

5)

V lisa punkti 1.4.1 alapunktid vii, viii ja ix sõnastatakse järgmiselt:

„vii)

Sekretariaat valmistab ette interkalibreerimisvõrgu moodustavate objektide registri projekti hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva]. Objektide lõplik register koostatakse hiljemalt [kuus aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva] ja selle avaldab sekretariaat.

viii)

Sekretariaat ja lepinguosalised viivad interkalibreerimise lõpule 18 kuu jooksul lõpliku registri avaldamise kuupäevast arvates.

ix)

Sekretariaat avaldab interkalibreerimise tulemused ning lepinguosaliste seiresüsteemide klassifikatsioonide jaoks kehtestatud väärtused kuue kuu jooksul pärast interkalibreerimise lõpuleviimist.“

6)

Artikli 8 lõiget 3 ning artikleid 16–22, 24, 25 ja 26 ei kohaldata.

Artikkel 4

Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel loetakse direktiivi 2006/118/EÜ järgmisi sätteid järgmises kohanduses.

1)

Artikli 2 lõikes 6 sätestatud võrdlusaastad on kaks aastat, mis järgnevad direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 alusel rakendatavate vee seisundi seire programmide kehtestamisele.

2)

Artikli 3 lõikes 5 sätestatud tähtaega „22. detsembriks 2008“ loetakse kui „hiljemalt [kümme aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva]“.

3)

IV lisa A osa punkti 2 alapunkti a alapunkt ii sõnastatakse järgmiselt:

„võimaldamaks selliste kasvutendentside kindlaks tegemist piisava aja jooksul, et lubada meetmete rakendamist, mille eesmärgiks on vältida või vähemalt võimaluste piires leevendada keskkonna suhtes olulisi negatiivseid muutusi põhjavee kvaliteedis. Kindlakstegemine viiakse esimest korda läbi hiljemalt [üksteist aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva] ja seejärel vähemalt iga kuue aasta järel;“.

4)

Artikli 3 lõiget 7 ning artikleid 7–14 ei kohaldata.

Artikkel 5

Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel loetakse direktiivi 2008/105/EÜ järgmisi sätteid järgmises kohanduses.

1)

Artikkel 5 sõnastatakse järgmiselt:

„1.   Direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 kohaselt kogutud teabe ja muude olemasolevate andmete alusel loovad lepinguosalised kõigi käesoleva direktiivi I lisa A osas loetletud prioriteetsete ainete ja saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku (võimaluse korral koos asjakohaste kaartidega) iga oma territooriumil asuva valglapiirkonna või valglapiirkonna osa kohta, sealhulgas kõnealuste ainete kontsentratsiooni kohta settes ja elustikus.

2.   Võrdlusperiood saasteainete lõikes 1 osutatud andmikesse kantavate väärtuste hindamiseks on üks aasta ajavahemikul 2034 ja 2036.

3.   Lepinguosalised edastavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt loodud andmikud, sealhulgas vastavad võrdlusperioodid, sekretariaadile vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 15 lõikes 1 sätestatud aruandluskohustustele.

4.   Lepinguosalised ajakohastavad oma andmikke direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 lõikes 2 määratletud analüüside läbivaatamise raames.

Võrdlusperiood väärtuste kehtestamiseks ajakohastatud andmikes on kõnealuse analüüsi lõpuleviimisele eelnev aasta.

Lepinguosalised avaldavad ajakohastatud andmikud oma ajakohastatud veemajanduskavades, nagu sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7.“

2)

Artikli 3 lõiget 1a, artikli 3 lõikeid 7, 8a ja 8b ning artikleid 7–15 ei kohaldata.

Artikkel 6

Energiaühenduse asutamislepingu II jaotise kohaldamisel ei kohaldata direktiivi 2009/90/EÜ artikleid 7, 8 ja 9.

Artikkel 7

1.   Lepinguosalised jõustavad direktiivide 2000/60/EÜ, 2008/105/EÜ, 2006/118/EÜ ja 2009/90/EÜ nõuetele vastamiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva], ilma et see piiraks liidu ühinemisprotsessist tulenevaid kohustusi ja muid rahvusvahelisi kohustusi. Lepinguosalised teavitavad sellest viivitamata sekretariaati.

2.   Kui lepinguosalised lõikes 1 osutatud normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viited käesolevale otsusele ja iga meetmega üle võetud asjaomasele direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette lepinguosalised.

3.   Lepinguosalised edastavad sekretariaadile käesoleva otsusega ja lõikes 1 osutatud direktiividega reguleeritud valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigusaktide ja haldusnormide teksti.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub selle ministrite nõukogus vastuvõtmise kuupäeval.

Artikkel 9

Otsus on adresseeritud energiaühenduse asutamislepingu osalistele.

[xxx], [KUUPÄEV]

Ministrite nõukogu nimel

(eesistuja)


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).

(2)  COM(2025) 280 final, Euroopa veekerksuse strateegia.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/60/oj).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/118/2014-07-11).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/105/2013-09-13).

(6)  Komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (ELT L 201, 1.8.2009, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/90/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2026/70/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)