Brüssel,14.10.2019

COM(2019) 471 final

2019/0224(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

mis käsitleb sellele liikmesriigile ette nähtud hüvitamismehhanismi, kelle liige on valitud Eurojusti presidendiks


SELETUSKIRI

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1727 (Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK) 1 (edaspidi „Eurojusti määrus“) artiklile 12 määrab nõukogu 12. detsembriks 2019 komisjoni ettepaneku alusel rakendusaktiga kindlaks hüvitamismehhanismi, mis tehakse kättesaadavaks liikmesriigile, kelle liige valitakse Eurojusti presidendiks. Eurojusti määruse artikli 11 lõike 7 kohaselt võib liikmesriik, kui tema liige valitakse Eurojusti presidendiks, lähetada uue nõuetekohase kvalifikatsiooniga isiku, et suurendada oma liikmesriigi liikme presidendi volituste ajaks oma riikliku büroo koosseisu.

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Eurojusti määrus võeti vastu 14. novembril 2018. Selle määruse artikli 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt peaks komisjon pakkuma välja hüvitamismehhanismi, mis tehakse kättesaadavaks liikmesriigile, kelle liige on valitud Eurojusti presidendiks. Kooskõlas määrusega peab asjaomane liikmesriik taotlema Eurojusti kolleegiumilt hüvitist ja esitama põhjenduse vajaduse kohta suurendada riikliku büroo koosseisu suurenenud töökoormuse tõttu.

Hüvitamismehhanismi eesmärk on toetada asjaomast liikmesriiki, kui tema liige on valitud presidendiks ja kui asjaomase riikliku büroo koosseisu tuleb tema ülesannete täitmiseks suurendada.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 85 on sätestatud, et Eurojusti tegevust tuleb reguleerida seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud määrusega. Eurojusti määruse üks eesmärke on tugevdada Eurojusti operatiivülesandeid liikmesriikide liikmete halduskoormuse vähendamise kaudu. Kuna presidendi roll on seotud rohkem juhtimis- ja haldusülesannetega, on tal keeruline keskenduda üksnes operatiivküsimustele. Sel põhjusel on asjaomase liikmesriigi jaoks loodud võimalus lähetada Eurojusti uus nõuetekohase kvalifikatsiooniga isik, kelle eest tuleks sellele liikmesriigile maksta hüvitist vastavalt asjakohastele eeskirjadele.

Selle ettepanekuga täidab komisjon Eurojusti määruse artikli 12 lõike 1 kohast juriidilist kohustust. Ettepanek on seega kooskõlas selles valdkonnas praegu kehtivate õigusnormidega.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu V jaotises sätestatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rakendamiseks tehtava liidu tegevuspõhimõtete ja õigusloomealase tööga, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõttega, mis on kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö aluspõhimõte.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Eurojusti määruse artiklil 12.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Vastavalt Eurojusti määruse artiklile 12 on komisjonil õiguslik kohustus esitada ettepanek hüvitamismehhanismi kindlaksmääramiseks. Ettepanek on oluline tagamaks, et liikmesriik, kelle liige valitakse presidendiks, saab sellist hüvitist Eurojusti määrusega ette nähtud juhtudel taotleda.

•Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kavandatud eesmärgi saavutamiseks, ning on seega proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Käesolev ettepanek on otseselt seotud Eurojusti määruse rakendamisega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesolevas ettepanekus käsitletakse komisjoni Eurojusti määruse artikli 12 kohast kohustust. Ettepaneku sisu arvestades ei näinud komisjon vajadust järelhindamise, sidusrühmadega konsulteerimise ega mõju hindamise järele.

4.MÕJU EELARVELE

Vastavalt Eurojusti määruse artikli 12 lõikele 4 kaetakse hüvitamismehhanismiga seotud kulud Eurojusti eelarvest.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Võttes arvesse meetme laadi, puudub vajadus rakenduskava järele.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 sätestatakse hüvitamismehhanismi üldine raamistik ning käsitletakse hüvitise taotlemist ja ajavahemikku, mille jooksul saab taotluse Eurojustile edastada.

Artiklis 2 esitatakse täiendavad üksikasjad kolleegiumis tehtava otsuse kohta.

Artiklis 3 käsitletakse hüvitatava summa arvutamist.

Artiklis 4 reguleeritakse nõukogu rakendusotsuse jõustumist.

2019/0224 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

mis käsitleb sellele liikmesriigile ette nähtud hüvitamismehhanismi, kelle liige on valitud Eurojusti presidendiks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK, 2 eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Eurojusti presidendiks valitud liikmesriigi liige hakkab presidendina täitma lisaülesandeid vastavalt määrusele (EL) 2018/1727 ja Eurojusti töökorrale.

(2)Presidendi ametiülesannete täitmine mõjutab selle liikmesriigi liikme asetäitja ja assistendi töökoormust, kelle liige presidendiks valiti, ning asjaomane liikmesriik võib otsustada lähetada uue nõuetekohase kvalifikatsiooniga isiku, et suurendada presidendi volituste ajaks oma riikliku büroo koosseisu.

(3)Määruse (EL) 2018/1727 artikli 11 lõikes 7 on sätestatud, et neil juhtudel, mil lähetatakse uus isik, on asjaomasel liikmesriigil õigus taotleda hüvitist.

(4)Hüvitamismehhanism peaks tagama võrdse kohtlemise presidendiks valitud liikmesriigi liikme ja asjaomase liikmesriigi lähetatud uue isiku vahel elamiskulude ja muude seotud kulude hüvitamise osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Liikmesriik, kelle liige on valitud Eurojusti presidendiks ja kes on sel põhjusel lähetanud oma riikliku büroo koosseisu uue isiku, ja kellel on määruse (EL) 2018/1727 artikli 11 lõike 7 kohaselt õigus taotleda Eurojusti kolleegiumilt hüvitist, peab taotluses esitama järgmise teabe:

(a)asjaomase liikmesriigi otsus selle isiku lähetamise kohta;

(b)põhjendus vajaduse kohta suurendada riikliku büroo koosseisu suurenenud töökoormuse tõttu;

(c)andmed lähetatud isikule liikmesriigis makstava igakuise brutopalga kohta;

(d)andmed lähetatud isikule siseriikliku õiguse kohaselt makstavate elamiskulude ja muude seotud kulude kohta;

(e)andmed pangakonto kohta, millele hüvitis tuleks üle kanda.

2.Asjaomane liikmesriik saadab Eurojusti kolleegiumile taotluse hüvitise saamiseks kuue kuu jooksul alates isiku lähetamisest.

Artikkel 2

1.Eurojusti kolleegium teeb hüvitise maksmise otsuse mõistliku aja jooksul.

2.Asjaomasel liikmesriigil on õigus hüvitisele seni, kuni tema liige on president ja kuni kestab asjaomase isiku lähetus.

Artikkel 3

1.Vastavalt määruse (EL) 2018/1727 artikli 12 lõikele 3 maksab Eurojust asjaomasele liikmesriigile hüvitist järgmiselt:

(a)50 % lähetatud isikule liikmesriigis makstavast igakuisest brutopalgast ning

(b)elamiskulud ja muud seotud kulud, mida asjaomane liikmesriik seoses lähetatud isikuga tegelikult kannab.

2.Lõike 1 punktis b osutatud kulud hüvitatakse vaid juhul, kui lähetatud isikul on siseriikliku õiguse kohaselt õigus sellistele kuludega seotud toetustele või maksetele, mis oma olemuselt on võrreldavad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade 3 (edaspidi „personalieeskirjad“) VII lisas sätestatutele, näiteks peretoetused, kodumaalt lahkumise toetus, ametikohale asumisega seotud kulude hüvitamine, sh sisseseadmistoetus, ümberasumistoetus, reisikulud, kolimiskulud, päevarahad.

3.Eurojust hüvitab asjaomase liikmesriigi kantavad kulud vastavalt selles liikmesriigis kohaldatavatele tingimustele ja rahalistele ülemmääradele. Hüvitised ei tohi mingil juhul ületada personalieeskirjade VII lisas nimetatud kuludega seotud toetuste või maksete maksimumsummasid.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    ELT L 295, 21.11.2018, lk 138.
(2)    ELT L 295, 21.11.2018, lk 138.
(3)    Sätestatud nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968).