European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/2743

16.5.2025

Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4

(C/2025/2743)

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Pessac-Léognan“

PDO-FR-A0162-AM02 – 10.3.2025

1.   Toote nimetus

„Pessac-Léognan“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☒

Kaitstud päritolunimetus (KPN)

☐

Kaitstud geograafiline tähis (KGT)

☐

Geograafiline tähis (GT)

3.   Valdkond

☐

põllumajandustooted

☒

veinid

☐

piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Põllumajandus-, toidu-, kalandus-, maaelu- ja plaaniministeerium (Ministère de l’agriculture, de l’alimentation, de la pêche, de la ruralité et de l’aménagement du territoire)

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Käesolevas tootespetsifikaadis tehtud muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele.

Neid muudatusi ei käsitata liidu muudatustena määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõike 3 tähenduses. Nende muudatustega:

a)

ei muudeta nimetust ega nimetuse kasutust ega geograafilise tähisega tähistatud tooteid või tootekategooriaid;

b)

ei ole ohtu kaotada seost koonddokumendis osutatud geograafilise piirkonnaga;

c)

ei kaasne uusi piiranguid toote turustamisele.

7.   Heakskiidetud standardmuudatus(te)e kirjeldus

Märgistus

Suuremat geograafilist üksust käsitlevat teksti on muudetud, et lisada sõnad „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“.

See muudatus mõjutab koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Pessac-Léognan

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—

22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi punaste veinide üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti. Pakendamisetapis ei tohi ühegi punase veini partii õunhappe sisaldus ületada 0,30 g/l. Pakendamisetapis on veinidel on järgmised omadused:

—

fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 2 grammi liitri kohta;

—

lenduvate hapete sisaldus ei ületa 16,33 milliekvivalenti liitri kohta, st 0,80 grammi liitri kohta (väljendatud H2SO4-na) või 0,98 grammi liitri kohta (väljendatud äädikhappena).

Üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele. Punased veinid valmistatakse peamiselt sordist „Cabernet-Sauvignon N“, mis on Bordeaux’kontrollitud päritolunimetuste puhul kasutatav algne sort, suurepäraselt kohandunud siinsete kruusamuldadega ja võimaldab saavutada viinamarjade optimaalse küpsuse. See sort annab väga intensiivse värvuse ja tugeva tanniinise struktuuriga veine, mis võivad laagerduda väga kaua. Veinide komplekssed aroomid, milles on sageli mustasõstra noote, võtavad ajapikku arenedes suitsu, vürtside, naha ja ploomi nüansse. Sort „Cabernet-Sauvignon N“ segatakse sageli sortidega „Merlot N“ ja „Cabernet franc N“, mis lisavad mahedust ja suurendavad elegantsust, ning mõnikord ka sortidega „Malbec“, „Petit Verdot N“ ja „Carmenère N“, mis on vanad Bordeaux’ sordid ja lisavad veinile nüansirikkust.

Üldised analüütilised omadused:

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: –

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

2.   Valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi valgete veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

—

Pakendamisetapis on veinidel järgmine sisaldus: fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 4 grammi liitri kohta;

—

lenduvate hapete sisaldus ei ületa 16,33 milliekvivalenti liitri kohta, st 0,80 grammi liitri kohta (väljendatud H2SO4-na) või 0,98 grammi liitri kohta (väljendatud äädikhappena).

Üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele. Kuivad valged veinid, mis on valmistatud peamiselt sortidest „Sauvignon B“ ja „Sémillon B“, on noorena üsna kahvatud õlgkollased. Need on puuviljased, kontsentreeritud ja happelised. Segatuna eri proportsioonis sordiga „Sauvignon gris G“ või „Muscadelle B“, on nende lõhnabukett kompleksne. Aastatega omandavad nad tasapisi kuldse varjundi ja väga peeneid lillearoome, mis mõnikord meenutavad pärnaõit ja leetpõõsast. Suure küpsusastme saavutamise aastatel on valged veinid jõulisemad, täidlasemad ja nende maitse püsib suus kauem.

Üldised analüütilised omadused:

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—

Minimaalne üldhappesus: –

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

5.   Veinivalmistustavad

a.   Konkreetsed veinivalmistustavad

1.   

 

Konkreetne veinivalmistustava

Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on punaste veinide puhul lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 15 %. Pärast rikastamist ei tohi valgete veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi punaste veinide üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning põllumajanduse ja merekalanduse seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

2.   

 

Viljelustava

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 6 500 puud hektari kohta. Reavahe ei või olla suurem kui 1,6 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahemaa ei või olla väiksem kui 0,8 meetrit.

Viinapuud lõigatakse hiljemalt lehtede moodustumise arengustaadiumis (Lorentzi skaalal 9), jättes maksimaalselt 12 punga taime kohta ja vastavalt järgmistele meetoditele:

—

cots-lõikamismeetod (lühivõrsed) või astes-lõikamismeetod (pikad võrsed), kus pikale võrsele jäetakse kuni seitse punga, kui tegemist on sortidega „Cabernet sauvignon N“, „Cot N“, „Merlot N“, „Muscadelle B“, „Petit Verdot N“ ja „Sémillon B“, ning kaheksa punga, kui tegemist on sortidega „Cabernet franc N“, „Carmenère N“ ja „Sauvignon B“. Noorendusvõrsed kärbitakse nii, et jääks kaks ühe pungaga võrset;

—

kahe- või neljaharuline lõikus.

Viinapuid võib kasvuperioodil vastavalt maaelu ja merekalapüügi seadustikule kasta üksnes kestva põua korral ning juhul, kui viinapuu füsioloogiline areng ja viinamarjade korralik valmimine on häiritud.

b.   Maksimaalne saagikus

1.   

 

60 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine, laagerdamine ja pakendamine toimub Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil (vastavalt 26. veebruari 2020. aasta ametlikule geograafiaseadustikule): Cadaujac, Canéjan, Gradignan, Léognan, Martillac, Mérignac, Pessac, Saint-Médard-d’Eyrans, Talence ja Villenave-d’Ornon.

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

Cabernet franc N

Cabernet-Sauvignon N

Carmenère N

Cot N – Malbec

Merlot N

Muscadelle B

Petit Verdot N

Sauvignon B – Sauvignon blanc

Sauvignon gris G – Fié gris

Semillon B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Geograafiline piirkond asub kontrollitud päritolunimetusega „Graves“ hõlmatud piirkonna põhjaosas Garonne’i vasakul kaldal ja piirneb läänes ja lõunas Bordeaux’ linnaga.

Iseloomulikud mullad annavad tunnistust Garonne’i kunagistest voolusängidest, mis muutusid tertsiaari lõpus ja kvaternaari ajal olenevalt Pürenee poolsaare liustike üksteisele järgnevast sulamisest. Siis kandis vesi siia märkimisväärses koguses materjali, mis ladestus olenevalt voolukiirusest ja setete tihedusest endisele merepõhjale, mis koosnes lubjakivist ja karplubjakivist. Seejärel mõjutas pinnast erosioon, nii et kujunes välja

—

muld, mis tekkis jõekruusal (graves) või vee lihvitud kividel ning mille paksus võib olla kolm meetrit või rohkem;

—

muld, mis tekkis lubjakivisavil, liival ja karplubjakivil, kusjuures see kõik toetub lubjakivirahnust alusele, mis on pragunenud ja laseb vett läbi.

Selle kontrollitud päritolunimetusega hõlmatud looduskeskkonna rikkus on väga mitmekesine muld.

Jõekruusa ladestused moodustavad kergelt lainjal maastikul künkaid, mis joonistuvad sellel maastikul eriti hästi välja. Laugjatel nõlvadel toimub märkimisväärne looduslik kuivendus, mida soodustab suur väikeste jõgede, nimelt Garonne’i lisajõgede võrgustik.

Üldine kliima on väga iseloomulik Gironde’i piirkonnale, see on parasvöötmeline ja viinamarjadele soodne, sest on pehme ja sademete hulk on korrapärane. Selle kliima puhul reguleerib lõunas temperatuuri Gironde’i nõmm ja läänes Atlandi ookean.

Geograafilise piirkonna eripära on asjaolu, et see asub Bordeaux’ linna äärealal ja on puhuti ümbritsetud eeslinnadest.

Bordeaux’ linna areng pärssis viinamarjaistanduste arengut. Kontrollitud päritolunimetusega „Graves“ hõlmatud viinamarjaistandused kaotasid 20. sajandi alguse ja 1970. aastate vahel ainuüksi tulevase kontrollitud päritolunimetusega „Pessac-Léognan“ hõlmatud geograafilises piirkonnas üle 3 000 hektari ja mitusada cru „d. 1970. aastatel oli seal veel ainult 550 hektarit.

Siis asus rühm noori viinamarjakasvatajaid vastupealetungile ja nõudis kontrollitud päritolunimetuse „Graves“ väärtustamist. Kontrollitud päritolunimetust „Pessac-Léognan“ tunnustati 9. septembri 1987. aasta dekreediga, samuti ka kommuuni Médoc lisamist nimetusele, kinnitades nii selle geograafilise piirkonna eripära, mis on kontrollitud päritolunimetuse „Graves“ geograafilise piirkonna lahutamatu osa, kuna tegemist on selle algse kohaliku piirkonnaga.

Juba 17. sajandil vajasid ookeanilises kliimas kasvatatud viinamarjasordid toestamist. Tugivõrestike ja piisavalt range lõikamismeetodi üleüldine kasutuselevõtt võimaldas tagada viinamarjakoristuse nõuetekohase jaotumise ning piisava lehepindala, et saavutada korralik fotosüntees ja optimaalne küpsemine. Lisaks hakati viinapuid istutama suuremate vahedega, et vältida viinapuu marjadega ülekoormatust, tagada marjade küpsemine ja veinide optimaalne kontsentratsioon.

Viinamarjade korjamiseks kindlaks määratud maatükid on liigitatud maatükkideks, mida iseloomustab jõekruus või liiva-kruusamuld, kuid mõnikord ka savi-lubjakivimuld ning millel on tänu vee läbilaskvusele ja reljeefile piisav kuivenemisvõime. Välja on jäetud nüüdisaegsel settemullal asuvad liivased või vett halvasti läbi laskva aluspinnaga maatükid.

Kui maatükid on hoolikalt kindlaks määratud, tulevad kohalike viinamarjasortide omadused kõige paremini esile. Need sordid on valitud aastasadade jooksul, kuna nad taluvad hästi säilitamist ja laagerdumist, mis on seotud vajadusega transportida neid tooteid pikkade vahemaade taha.

Punased veinid on pika laagerdumisajaga; enne, kui nad tarbija jaoks turule lastakse, peavad nad olema laagerdunud, et nende maitse oleks väljakujunenud ja nende omadused tuleksid paremini esile.

Kuivad valged veinid on väga hõrgud, kui viinamarjad on kasvanud liivasematel muldadel või liivsavimuldadel. Neis on lille- ja puuviljanoote, kuid ka värskust.

Tänu Bordeaux“ sadama lähedusele, kus on kujunenud välja suuremahuline äritegevus, et turustada neid veine üle maailma, on kontrollitud päritolunimetus „Pessac-Léognan“ kiiresti saavutanud ülemaailmse tuntuse. Sellele on toonud kasu tehnilised uuendused, mis soodustavad ettevõtete dünaamilisust, võimaldades neil areneda sajanditepikkuste tavade järgi.

Peaaegu kõik veini „Pessac-Léognan“ tootjad müüvad Bordeaux’ väljakul ka noort veini (vente en primeur), see on Bordeaux’ kuulsatele veinidele iseloomulik traditsioon. Müük toimub kevadel pärast saagikoristust omanike ja kauplejate vahel Bordeaux’ maaklerite kaudu. Pärast seda tehingut hoitakse ja laagerdatakse veini kuni pakendamiseni müüja vastutusel.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Et säilitada veinide põhiomadused ja ehtsus, pakendatakse need geograafilises piirkonnas kas klaaspudelitesse või kuni viieliitristesse hermeetilistesse vaakummahutitesse viinamarjakorjaja ja -töötleja ruumides. Punaseid veine laagerdatakse vähemalt koristusaastale järgneva aasta 15. septembrini. Valgeid veine laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. märtsini.

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Suurem geograafiline üksus „Vin de Graves“ või „Grand Vin de Graves“ võib olla märgitud kõigil märgistustel, voldikutel ja mahutitel. Kõnealuse suurema geograafilise üksuse nime tähemärgid ei tohi olla suuremad (ei kõrguses ega laiuses) kui kaks kolmandikku kaitstud päritolunimetuse puhul kasutatud tähemärkide suurusest.

Suurema geograafilise üksuse „Vin de Graves“ või „Grand Vin de Graves“ asemel võib kasutada sõna „Cru Classé de Graves“ samade nõuete kohaselt, mis kehtivad tähemärkide esitusviisi ja suuruse kohta.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-eafa5b1a-119b-4042-814b-a0a10646c996


(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/27/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2743/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)