<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRCJ2006ETA.0500381301.case.xml"><NO.CASE>C-341/04</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62004J0341</NO.CELEX><NO.SEQ>0003.0002</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>3854</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>3880</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>27</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20060502">2.5.2006</DATE> — KOHTUASI C-341/04</LEFT><RIGHT>EUROFOOD IFSC</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20060502">2. mai 2006</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING="STAR"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-341/04,</P><P>mille esemeks on EÜ artiklite 68 ja 234 alusel Supreme Courťi (Iirimaa) <DATE ISO="20040727">27. juuli 2004</DATE>. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20040809">9. augustil 2004</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><P>Eurofood IFSC Ltd</P></PARTIES><P>vastu,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda),</P><P>koosseisus: president V. Skouris, P. Jann (ettekandja), kodade esimehed C. W. A. Timmermans, A. Rosas ja J. Malenovský, kohtunikud J.-P. Puissochet, R. Schintgen, N. Colneric, J. Klučka, U. Lõhmus ja E. Levits,</P><?PAGE NO="I-3855"?><P>kohtujurist: F. G. Jacobs,</P><P>kohtusekretär: ametnik K. Sztranc,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005</DATE>. aasta kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Enrico Bondi, esindajad: G. Moss, <HT TYPE="ITALIC">QC,</HT> B. Shipsey, <HT TYPE="ITALIC">SC,</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">barrister-at-law</HT> J. Gleeson, <HT TYPE="ITALIC">barrister-at-law</HT> G. Clohessy, <HT TYPE="ITALIC">barrister-at-law</HT> E. Barrington, <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> B. O'Neil, <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> D. Smith ning <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> C. Mallon,</P></ITEM><ITEM><P>Bank of America NA, esindajad: M. M. Collins, L. McCann, <HT TYPE="ITALIC">SC, barrister-at-law</HT> B. Kennedy ja <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> W. Day,</P></ITEM><ITEM><P>Official Liquidator (ametlik likvideerija) Farrell, esindajad: M. G. Collins, <HT TYPE="ITALIC">SC, barrister-at-law</HT> D. Murphy ja <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> T. O'Grady,</P></ITEM><ITEM><P>Director of Corporate Enforcement, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">principal solicitor</HT> A. Keating ja <HT TYPE="ITALIC">barrister-at-law</HT> C. Costello,</P></ITEM><ITEM><P>Certificate/Note holders, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> D. Baxter, D. McDonald, <HT TYPE="ITALIC">SC,</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">barrister-at-law</HT> J. Breslin,</P></ITEM><?PAGE NO="I-3856"?><ITEM><P>Iirimaa, esindaja: D. O'Hagan, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">barrister-at-law</HT> D. Barniville,</P></ITEM><ITEM><P>Tšehhi valitsus, esindaja: T. Boček,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindaja: W.-D. Plessing,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: G. de Bergues, J.-C. Niollet ja A. Bodard-Hermant,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: I. M. Braguglia, keda abistasid O. Fiumara ja M Massella Ducei Teri,</P></ITEM><ITEM><P>Ungari valitsus, esindaja: P. Gottfried,</P></ITEM><ITEM><P>Austria valitsus, esindaja: C. Pesendorfer,</P></ITEM><ITEM><P>Soome valitsus, esindajad: T. Pynnä ja A. Guimaraes-Purokoski,</P></ITEM><?PAGE NO="I-3857"?><ITEM><P>Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: C. O'Reilly ja A.-M. Rouchaud-Joët,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20050927">27. septembri 2005</DATE>. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL><P>on teinud järgmise</P></PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="20000529">29. mai 2000</DATE>. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="160" DATE.PUB="2000" PAGE.FIRST="1">EÜT L 160, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/01, lk 191; edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>määrus<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>) tõlgendamist.</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus esitati Iiri äriühingu Eurofood IFSC Ltd (edaspidi <QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>Eurofood<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/>) maksejõuetusmenetluse raames.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Ühenduse õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda <QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmavate maksejõuetusmenetluste suhtes, mille käigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse ja määratakse likvideerija<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/>.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3858"?><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse artikkel 2 pealkirjaga <QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>Mõisted<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">maksejõuetusmenetlus —</HT> artikli 1 lõikes 1 nimetatud maksejõuetusmenetlus, mis hõlmab kõiki võlgniku võlakohustusi. Need menetlused on loetletud A lisas;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">likvideerija —</HT> isik või organ, kelle ülesanne on hallata või likvideerida võlgniku vara, mille suhtes viimane on täielikult või osaliselt kaotanud käsutamisõiguse, või kontrollida tema asjaajamist. Need isikud ja organid on loetletud C lisas;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">otsus, mis käsitleb maksejõuetusmenetluse algatamist või lilaňdeerija määramist</HT> — sellise kohtu tehtav otsus, kes on volitatud kõnealuseid menetlusi algatama või likvideerijat määrama;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">maksejõuetusmenetluse algatamise aeg</HT> — menetluse algatamisotsuse jõustumise aeg olenemata sellest, kas otsus on lõplik või mitte;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/>.</P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-3859"?><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse A lisas, mis käsitleb artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetlusi, on Iirimaa osas mainitud sundlikvideerimismenetlust <HT TYPE="ITALIC">(compulsory winding up by the Court).</HT> Sama määruse C lisas on kõnealuse liikmesriigi puhul seoses artikli 2 punktis b osutatud likvideerijatega nimetatud <QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>ajutist likvideerijat<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/> <HT TYPE="ITALIC">(provisional liquidator).</HT></TXT></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Kohtualluvuse määratlemise osas on artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui võlgniku põhihuvide kese asub liikmesriigi territooriumil, on teise liikmesriigi kohus võlgniku vastu maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev ainult juhul, kui kõnealusel võlgnikul on tegevuskoht selles riigis. See menetlus mõjutab ainult selliseid võlgniku varasid, mis asuvad viimati nimetatud liikmesriigi territooriumil.<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/></TXT></NP></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Kohaldatava seaduse kindlaksmääramise osas sätestab määruse artikli 4 lõige 1:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse maksejõuetusmenetluse ja selle mõjude suhtes selle liikmesriigi seadust, kelle territooriumil menetlus on algatatud [...]<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/>.</P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-3860"?><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Maksejõuetusmenetluse tunnustamise osas sätestab määruse artikli 16 lõige 1:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>Maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust, mille on teinud artikli 3 alusel otsustamiseks pädev liikmesriigi kohus, tunnustavad kõik teised liikmesriigid alates selle jõustumisest menetluse algatanud riigis.<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Määruse artikli 17 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>[...] artikli 3 lõikes 1 osutatud menetluse algatamise otsusel teistes liikmesriikides ilma täiendavate formaalsusteta samad tagajärjed nagu menetluse algatanud riigi seaduse alusel [...]<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Määruse artikli 26 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>Iga liikmesriik võib keelduda teises liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetluse tunnustamisest või sellise menetluse käigus tehtud otsuse täitmisest, kui tunnustamine või täitmine oleksid selges vastuolus tema riigikorraga, eelkõige selles sätestatud põhimõtete ning igaühe põhiseaduslike õiguste ja vabadustega.<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Määruse artikli 29 punkti a kohaselt võib põhimenetluse likvideerija taotleda teisese menetluse algatamist.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3861"?><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Määruse artiklis 38 on sätestatud, et liikmesriigi kohtu poolt, kes on pädev määruse artikli 3 lõike 1 alusel, määratud ajutisel halduril <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>on [...] õigus taotleda võlgniku kõigi teises liikmesriigis asuvate varade säilitamiseks ja kaitsmiseks kõnealuse riigi seadusega ettenähtud meetmeid maksejõuetusmenetluse algatamise taotluse esitamise ja menetluse algatamise otsuse vastuvõtmise vahelisel ajavahemikul<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/>.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Siseriiklikud õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>1963. aasta äriühingute seaduse (Companies Act 1963; edaspidi <QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>Companies Act<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/>) §ga 212 on High Court'ile antud õigus äriühingute likvideerimiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Companies Acťi § 215 näeb ette, et äriühingu likvideerimiseks esitab äriühing ise või üks või mitu tema võlausaldajat kohtule taotluse nimetatud äriühingu likvideerimise väljakuulutamiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Companies Acťi § 220 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Kui äriühing on enne kohtule äriühingu likvideerimise taotluse esitamist teinud otsuse vabatahtliku likvideerimise kohta, loetakse äriühingu likvideerimise alguskuupäevaks otsuse vastuvõtmise kuupäeva, ning kui kohus ei otsusta pettust või eksimust puudutavale tõendusmaterjalile tuginedes teisiti, loetakse vabatahtliku likvideerimise raames tehtud toimingud nõuetekohaselt läbiviiduks.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="I-3862"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Muudel juhtudel loetakse kohtu poolt läbi viidava äriühingu likvideerimise alguskuupäevaks likvideerimistaotluse esitamise kuupäeva<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Companies Acťi § 226 lõige 1 sätestab, et kohus võib igal ajal alates likvideerimistaotluse esitamisest määrata ajutise likvideerija. Muudel juhtudel määratakse likvideerija sama seaduse § 225 alusel likvideerimismääruse tegemisega. Kui <HT TYPE="ITALIC">provisional liquidator</HT> on määratud, on ta § 229 lõike 1 kohaselt kohustatud <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>võtma kogu ettevõtjale kuuluva materiaalse ja mittemateriaalse vara, samuti vara, millele ettevõtjal tundub olevat õigus, hoiule või kontrolli alla<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/>.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidluse aluseks olevad asjaolud ja eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Eurofood on registreeritud aastal 1997 Iirimaal kui <QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>company limited by shares<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/> (osaühing), mille registrijärgne asukoht on International Financial Services Center'is (IFSC) Dublinis. Tegemist on Itaalia äriühingu Parmalat SpA 100-protsendilise tütarettevõtjaga. Äriühingu peamine tegevusala oli rahastamisvahendite pakkumine Parmalat grupi äriühingutele.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT><DATE ISO="20031224">24. detsembril 2003</DATE> algatas Ministra delle Attività produttive (Itaalia tootmistegevuse minister) Parmalat SpA suhtes erakorralise haldusmenetluse, võttes aluseks <DATE ISO="20031223">23. detsembri 2003</DATE>. aasta dekreetseaduse nr 347, mis käsitleb kiireloomulisi meetmeid maksejõuetute suurettevõtete tööstuslikuks ümberkorraldamiseks <HT TYPE="ITALIC">(GURI</HT> <DATE ISO="20031224">24.12.2003</DATE>, nr 298, lk 4), ning määras E. Bondi selle äriühingu erakorraliseks haldajaks.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3863"?><NP><NO.P>19</NO.P><TXT><DATE ISO="20040127">27. jaanuaril 2004</DATE> taotles Bank of America NA High Court'ilt (Iirimaa) Eurofoodi suhtes sundlikvideerimise algatamist (<QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>compulsory winding up by the Court<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/>) ning ajutise halduri määramist. Taotlus tugines viimati nimetatud äriühingu väidetavale maksejõuetusele.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Samal päeval määras High Court selle taotluse alusel Farrelli ajutiseks halduriks <HT TYPE="ITALIC">(provisional liquidator),</HT> andes talle volitused võtta üle äriühingu kogu vara valdus, korraldada selle asjaajamist, avada äriühingu nimele pangakonto ning kasutada esindaja teenuseid.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Itaalia tootmistegevuse minister algatas Eurofoodi suhtes <DATE ISO="20040209">9. veebruaril 2004</DATE> erakorralise haldusmenetluse ning nimetas E. Bondi erakorraliseks haldajaks.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT><DATE ISO="20040210">10. veebruaril 2004</DATE> esitati Tribunale civile e penale di Parma'Ie (Itaalia) taotlus Eurofoodi maksejõuetuse tuvastamiseks. Kohtuistungi ajaks määrati <DATE ISO="20040217">17. veebruar 2004</DATE> ja sellest kuupäevast teatati 13. veebruaril Farrellile. Kõnealune kohus asus <DATE ISO="20040220">20. veebruaril 2004</DATE> seisukohale, et ta on rahvusvaheliselt pädev tuvastama Eurofoodi maksejõuetust, kuna selle äriühingu põhihuvide kese oli Itaalias.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>High Court asus <DATE ISO="20040323">23. märtsi 2004</DATE>. aasta otsusega seisukohale, et Iiri õiguse kohaselt oli Eurofoodi maksejõuetusmenetlus Iirimaal algatatud Bank of America NA poolt sel eesmärgil esitatud taotlusega, st <DATE ISO="20040127">27. jaanuaril 2004</DATE>. Arvestades, et Eurofoodi põhihuvide kese oli Itaalias, asus High Court seisukohale, et nimetatud liikmesriigis algatatud menetlus kujutab endast põhimenetlust. Samuti leidis see kohus, et<?PAGE NO="I-3864"?> menetluse kulgemise tingimused Tribunale civile e penale di Parma's olid loomult sellised, et Iirimaa kohtute keeldumine selle kohtu otsuse tunnustamisest on vastavalt määruse artiklile 26 õigustatud. Tuvastades, et Eurofood on maksejõuetu, tegi High Court määruse selle äriühingu likvideerimiseks ning nimetas Farrelli likvideerijaks.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Kuna E. Bondi kaebas viidatud otsuse edasi, leidis Supreme Court olevat vajaliku enne tema lahendada oleva kohtuasja osas otsuse tegemist menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Kui Iirimaa pädevale kohtule esitatakse taotlus maksejõuetu äriühingu likvideerimismenetluse algatamiseks <HT TYPE="ITALIC">(winding up)</HT> ja kui see kohus teeb otsuse, mis kehtib kuni likvideerimismenetlust algatava otsuse tegemiseni ja millega määratakse ajutine haldur <HT TYPE="ITALIC">(provisional liquidator),</HT> kellel on volitused võtta üle äriühingu vara valdus, korraldada selle asjaajamist, avada pangakonto ning nimetada esindaja, kusjuures kõige selle õigusliku tagajärjena kaotab ettevõtte juhtkond oma volitused, siis kas selline otsus koostoimes esitatud avaldusega on nõukogu määruse [...] artiklite 1 ja 2 alusel tõlgendatava artikli 16 kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlev kohtuotsus?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas Iirimaal High Court'ile esitatud taotlusega, milles palutakse kohtul algatada äriühingu sundlikvideerimine <HT TYPE="ITALIC">(compulsory winding up),</HT> algatati nimetatud määruses kirjeldatud maksejõuetusmenetlus <HT TYPE="ITALIC">(insolvency proceedings)</HT> Iiri õigusnormi mõttes [Companies Act, § 220 lg 2], mille kohaselt ettevõtja likvideerimise alguskuupäev on taotluse esitamise päev?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="I-3865"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas eespool mainitud määruse artikli 3 alusel koostoimes artikliga 16 on põhimaksejõuetusmenetluse algatamise õigus selle liikmesriigi kohtul, kus maksejõuetusmenetlus esimesena algatati, kuigi ettevõtja registrijärgne asukoht ei ole mainitud liikmesriigis ja ettevõtja ei tegele seal regulaarselt oma huvide realiseerimisega kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>põhihuvide keset<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/> määratletakse olukorras, kus</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>emaettevõtja ja tütarettevõtja registrijärgsed asukohad on kahes erinevas liikmesriigis,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tütarettevõtja tegeleb oma põhihuvide realiseerimisega regulaarselt kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil ja pidades täielikult ja süstemaatiliselt kinni äriühingu olemusest selles liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht, ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>emaettevõtja võib osaluse ja juhtide nimetamise kaudu tütarettevõtja tegevust kontrollida ja teebki seda,</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>siis kas otsustavad on eespool punktis b või vastupidi, punktis c nimetatud asjaolud?</P></NP></ITEM><?PAGE NO="I-3866"?><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kui see on ilmselgelt vastuolus liikmesriigi avaliku korraga, et kohtu- või haldusotsusel on õiguslikke tagajärgi isiku või organite suhtes, kelle õigust õiglasele kohtupidamisele ei ole otsust tehes järgitud, siis kas kõnealune liikmesriik peab eespool nimetatud määruse artikli 17 alusel tunnustama teise liikmesriigi kohtu poolt tehtud otsust, mille eesmärk on algatada äriühingu maksejõuetusmenetlus, juhul kui esimesena mainitud liikmesriigi kohus on seisukohal, et kõnealune otsus on tehtud eelmainitud põhimõtteid eirates, ja eelkõige olukorras, kus teises liikmesriigis menetluse algatamist taotlenud isik on sellekohaseid taotlusi arvestamata ja vastuolus kõnealuse liikmesriigi kohtu määrusega keeldunud üle andmast esimesena mainitud liikmesriigi õiguse alusel nõuetekohaselt määratud äriühingu <HT TYPE="ITALIC">provisional liquidator'ile</HT> koopiaid taotluse aluseks olevatest olulistest dokumentidest?<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="20040915">15. septembri 2004</DATE>. aasta määrusega jäeti rahuldamata Supreme Courťi taotlus kohaldada käesolevas kohtuasjas kiirendatud menetlust kodukorra artikli 104a esimese lõigu alusel.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Neljas küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma neljanda küsimusega — mida tuleb uurida esimesena, kuna see puudutab üldiselt liikmesriikide kohtute pädevuse määratlemise korda, mis on kehtestatud määrusega — teada, milline on otsustava tähtsusega asjaolu tütarettevõtja põhihuvide keskme kindlaksmääramisel juhul, kui emaettevõtja ja tütarettevõtja registrijärgsed asukohad on kahes erinevas liikmesriigis.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3867"?><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kuidas kaaluda ühelt poolt asjaolu, et tütarettevõtja realiseerib tavaliselt oma huve kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil ning äriühingu olemusest kinni pidades liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht, ning teiselt poolt seda, et emaettevõtja võib osaluse ja tütarettevõtja juhtide nimetamise kaudu tütarettevõtja tegevust kontrollida.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Määruse artiklis 3 on ette nähtud kahte liiki menetlust. Selle liikmesriigi, mille territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese, pädeva kohtu poolt artikli lõike 1 kohaselt algatatud maksejõuetusmenetlusel, mida nimetatakse <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>põhimenetluseks<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/>, on üleüldine mõju, kuna seda kohaldatakse võlgniku vara suhtes kõigis neis liikmesriikides, kus määrus kehtib. Kui artikli lõike 2 alusel algatab hiljem menetluse selle liikmesriigi pädev kohus, kus võlgnikul on tegevuskoht, siis selline menetlus, mida nimetatakse <QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>teiseseks menetluseks<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/>, mõjutab ainult selliseid võlgniku varasid, mis asuvad viimati nimetatud liikmesriigi territooriumil.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Määruse artikli 3 lõikes 1 on täpsustatud, et äriühingu puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Siit järeldub, et liikmesriikide kohtute pädevuse kindlaksmääramise korra kohaselt, mis on määrusega ette nähtud, on iga juriidiliselt iseseisva üksuse moodustava võlgniku jaoks olemas oma kohtualluvus.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3868"?><NP><NO.P>31</NO.P><TXT><QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>Põhihuvide kese<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/> on määruses kasutatav mõiste. Seega on sel autonoomne tähendus, mistõttu tuleb seda tõlgendada ühetaoliselt ning liikmesriikide õigusaktidest sõltumatult.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Selle mõiste ulatust selgitab määruse 13. põhjendus, kus on öeldud, et <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/><QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>põhihuvide kese<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/> peaks olema koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellest määratlusest tuleneb, et põhihuvide keskme kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühtaegu objektiivsetest ja kolmandate isikute poolt tuvastatavatest kriteeriumidest. Objektiivsus ja kolmandate isikute poolse tuvastamise võimalus on vajalikud selleks, et tagada õiguskindlus ja põhimaksejõuetusmenetluse algatamiseks pädeva kohtu kindlaksmääramise ettenähtavus. Selline õiguskindlus ja ettenähtavus on seda olulisemad, et määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt sõltub pädeva kohtu kindlaksmääramisest see, millise liikmesriigi seadust kohaldatakse.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Järelikult saab äriühingust võlgniku põhihuvide keskme kindlaksmääramisel ühenduse seadusandja poolt ette nähtud äriühingu registrijärgset asukohta arvesse võtmata jätta vaid juhul, kui objektiivsed ja kolmandate isikute poolt tuvastatavad asjaolud võimaldavad järeldada, et tegelik olukord erineb sellest, mida võiks eeldada registrijärgse asukoha alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Sellise olukorraga võib tegemist olla <QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>riiulifirma<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/> puhul, kes oma asukohajärgse liikmesriigi territooriumil reaalselt ei tegutse.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3869"?><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Seevastu juhul, kui äriühing tegutseb selles liikmesriigis, kus on tema asukoht, ei piisa määruses ette nähtud eeldusest kõrvalekaldumiseks lihtsalt asjaolust, et tema majanduslikke valikuid kontrollib või võib kontrollida mõnes teises liikmesriigis asutatud emaettevõtja.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb neljandale küsimusele vastata, et juhul, kui võlgnik on tütarettevõtja, kelle registrijargne asukoht ning tema emaettevõtja registrijärgne asukoht on kahes erinevas liikmesriigis, võib määruse artikli 3 lõike 1 teises lauses nimetatud eeldusest, mille kohaselt tütarettevõtja põhihuvide kese on selles liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht, kõrvale kalduda üksnes juhul, kui objektiivsed ja kolmandate isikute poolt tuvastatavad asjaolud võimaldavad järeldada, et tegelik olukord erineb sellest, mida võiks eeldada registrijärgse asukoha alusel. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui äriühing oma asukohajärgse liikmesriigi territooriumil reaalselt ei tegutse. Seevastu juhul, kui äriühing tegutseb selle liikmesriigi territooriumil, kus on tema asukoht, ei piisa määruses ette nähtud eeldusest kõrvalekaldumiseks lihtsalt asjaolust, et tema majanduslikke valikuid kontrollib või võib kontrollida mõnes teises liikmesriigis asutatud emaettevõtja.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Kolmas küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma kolmanda küsimusega, mida tuleb uurida teisena, kuna see puudutab määrusega ette nähtud tunnustamise korda üldiselt, teada põhimõtteliselt seda, kas määruse artiklite 3 ja 16 alusel on põhimaksejõuetusmenetluse algatamise õigus selle liikmesriigi kohtul, kus maksejõuetusmenetlus esimesena algatati, kuigi ettevõtja registrijärgne asukoht ei ole<?PAGE NO="I-3870"?> mainitud liikmesriigis ja ettevõtja ei tegele seal regulaarselt oma huvide realiseerimisega kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil. Siseriiklik kohus soovib seega sisuliselt teada, kas juhul, kui liikmesriigi kohus peab ennast pädevaks põhimaksejõuetusmenetluse algatamiseks, saab seda kontrollida teise, st sellise liikmesriigi kohus, kus taotleti tunnustamist.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Nagu nähtub määruse 22. põhjendusest, tugineb määruse artikli 16 lõikes 1 väljendatud prioriteedieeskiri, mis näeb ette, et ühes liikmesriigis tehtud maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust tunnustavad kõik teised liikmesriigid alates selle jõustumisest menetluse algatanud riigis, vastastikuse usalduse põhimõttele.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Just vastastikune usaldus võimaldas kehtestada kohtualluvuse kindlaksmääramise kohustusliku korra, mida kõik määruse kohaldamisalas tegutsevad kohtud peavad järgima, ning sellele vastava liikmesriikide kohustuse loobuda kohaldamast välisriigi kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevaid siseriiklikke eeskirju ning kohaldada selle asemel maksejõuetusmenetlustes tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise lihtsustatud korda (vt analoogia alusel <DATE ISO="19680927">27. septembri 1968</DATE>. aasta konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" DATE.PUB="1972" PAGE.FIRST="32">EÜT 1972, L 299, lk 32</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START ID="QS0026" REF.END="QE0026" CODE="201E"/>Brüsseli konventsioon<QUOT.END ID="QE0026" REF.START="QS0026" CODE="201D"/>), <DATE ISO="20031209">9. detsembri 2003</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="CST" NO.CASE="C-116/02" YEAR="2003" PAGE.ECR="I-14693">C-116/02: Gasser, EKL 2003, lk I-14693, punkt 72</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20040427">27. aprilli 2004</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-159/02" YEAR="2004" PAGE.ECR="I-3565">C-159/02: Turner, EKL 2004, lk I-3565, punkt 24</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Vastastikuse usalduse põhimõttele on omane, et liikmesriigi kohus, kellele on esitatud põhimaksejõuetusmenetluse algatamise taotlus, kontrollib määruse artikli 3 lõike 1 alusel oma pädevust, st uurib, kas võlgniku põhihuvide kese on selles liikmesriigis. Sellega seoses tuleb rõhutada, et uurimise läbiviimisel tuleb järgida olulisi menetluslikke garantiisid, mida nõuab õiglane kohtupidamine (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 66).</TXT></NP><?PAGE NO="I-3871"?><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Teisalt, nagu määruse 22. põhjenduses täpsustatud, nõuab vastastikuse usalduse põhimõte seda, et teiste liikmesriikide kohtud tunnustaksid põhimaksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust, ilma et nad saaks kontrollida esimesena otsuse teinud kohtu hinnangut oma pädevuse osas.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Juhul kui mõni huvitatud isik leiab, et võlgniku põhihuvide kese asub mõnes teises liikmesriigis kui see, kus algatati põhimaksejõuetusmenetlus, ning soovib vaidlustada selle menetluse algatanud kohtu pädevust, tuleb tal menetluse algatanud liikmesriigi kohtus algatamisotsuse vaidlustamiseks kasutada selle liikmesriigi õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Seega tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse artikli 16 lõike 1 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et ühe liikmesriigi kohtu poolt tehtud põhimaksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust peavad teiste liikmesriikide kohtud tunnustama ilma, et nad saaksid kontrollida algatajariigi kohtu pädevust.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Esimene küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma esimese küsimusega teada sisuliselt seda, kas otsus, millega liikmesriigi kohus, kes on saanud taotluse maksejõuetu äriühingu likvideerimismenetluse algatamiseks, määrab enne likvideerimismenetlust algatava otsuse tegemist ajutise halduri, kellele antud volitused toovad õigusliku tagajärjena kaasa selle, et ettevõtte juhtkond kaotab oma volitused, kujutab endast<?PAGE NO="I-3872"?> maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust määruse artikli 16 lõike 1 esimese lõigu mõttes.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Määruse artikli 1 lõike 1 sõnastusest tuleneb, et maksejõuetusmenetlused, mille suhtes seda määrust kohaldatakse, peavad vastama neljale tingimusele. Tegemist peab olema kõiki võlakohustusi hõlmava menetlusega, mille aluseks on võlgniku maksejõuetus ja mille käigus võlgnik kaotab vähemalt osaliselt oma vara käsutamise õiguse ning määratakse likvideerija.</TXT></NP><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Sellised menetlused on loetletud määruse A lisas ning likvideerijate nimekiri on ära toodud määruse C lisas.</TXT></NP><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Määruse eesmärk ei ole ette näha ühtset maksejõuetusmenetlust, vaid — nagu nähtub selle teisest põhjendusest — tagada <QUOT.START ID="QS0027" REF.END="QE0027" CODE="201E"/>piiriüleste maksejõuetusmenetluste tõhusf...] ja tulemuslik[...] toimimifne]<QUOT.END ID="QE0027" REF.START="QS0027" CODE="201D"/>. Selleks kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on — nagu kolmandas põhjenduses märgitud — <QUOT.START ID="QS0028" REF.END="QE0028" CODE="201E"/>maksejõuetu võlgniku varade suhtes võetavate meetmete kooskõlastami[ne]<QUOT.END ID="QE0028" REF.START="QS0028" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Nähes määruse artikli 16 lõike 1 esimeses lõigus ette nõude, et põhimaksejõuetusmenetluse algatamiseks pädeva liikmesriigi otsust sellise menetluse algatamiseks tunnustavad kõik teised liikmesriigid alates selle jõustumisest menetluse algatanud riigis, on määruses kehtestatud kronoloogilisele alusele tuginev prioriteedieeskiri, mille kohaselt on eesõigus esimesena tehtud algatamisotsusel. Nagu määruse 22. põhjenduses selgitatakse, peavad <QUOT.START ID="QS0029" REF.END="QE0029" CODE="201E"/>[t]eised liikmesriigid [...] tunnustama selle kohtu otsust, kes menetluse esimesena algatas, ilma et neil oleks õigust kõnealuse kohtu otsust kontrollida<QUOT.END ID="QE0029" REF.START="QS0029" CODE="201D"/>.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3873"?><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei ole määruses piisavalt selgelt määratletud mõistet <QUOT.START ID="QS0030" REF.END="QE0030" CODE="201E"/>maksejõuetusmenetluse algatamise otsus<QUOT.END ID="QE0030" REF.START="QS0030" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Selles suhtes tuleb meenutada, et maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused ja nõuded kuuluvad siseriikliku õiguse valdkonda ning varieeruvad liikmesriigiti märgatavalt. Ühtedes liikmesriikides algatatakse menetlus suhteliselt lühikese aja möödudes taotluse esitamisest, kusjuures vajalike andmete kontrollimine toimub hiljem. Teistes liikmesriikides tuleb teatavaid vajalikke andmeid kontrollida enne menetluse algatamist ning see võib osutuda aeganõudvaks. Mõningate liikmesriikide õiguse kohaselt võib menetluse olla <QUOT.START ID="QS0031" REF.END="QE0031" CODE="201E"/>ajutine<QUOT.END ID="QE0031" REF.START="QS0031" CODE="201D"/> mitme kuu vältel.</TXT></NP><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Ühenduste Komisjon väidab, on määrusega kehtestatud korra tõhususe tagamiseks oluline, et artikli 16 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud tunnustamise põhimõtet saaks kohaldada menetluses nii vara kui võimalik. Mehhanismi, mis näeb ette, et algatada saab vaid ühe põhimenetluse, mis toob kaasa tagajärgi kõigis liikmesriikides, kus määrust kohaldatakse, kahjustaks tõsiselt see, kui teiste liikmesriikide kohtud, kellele on samaaegselt esitatud taotlused võlgniku maksejõuetuks tunnistamiseks, saaksid pikema ajavahemiku kestel taotleda konkureerivat pädevust.</TXT></NP><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Mõistet <QUOT.START ID="QS0032" REF.END="QE0032" CODE="201E"/>maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlev otsus<QUOT.END ID="QE0032" REF.START="QS0032" CODE="201D"/> tulebki tõlgendada määrusega kehtestatud korra tõhususe tagamise eesmärki silmas pidades.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3874"?><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei tule <QUOT.START ID="QS0033" REF.END="QE0033" CODE="201E"/>maksejõuetusmenetluse algatamist käsitleva otsusena<QUOT.END ID="QE0033" REF.START="QS0033" CODE="201D"/> selle määruse mõttes käsitleda mitte ainult otsuse teinud liikmesriigi õigusnormides formaalselt algatamisotsusena kvalifitseeritud otsust, vaid ka võlgniku maksejõuetusele tuginevat taotlust algatada mõni määruse A lisas nimetatud menetlus alusel tehtud otsus, juhul kui selline otsus toob võlgnikule kaasa käsutusõiguse kaotamise ning puudutab määruse C lisas nimetatud likvideerija määramist. Käsutusõiguse kaotamine tähendab, et võlgnik kaotab oma vara valitsemise õiguse. Sellisel juhul on täidetud kaks maksejõuetusmenetlusele iseloomulikku tagajärge, nimelt C lisas nimetatud likvideerija määramine ja võlgnikult käsutusõiguse äravõtmine, ning seega on kõnealuse menetluse määruse artikli 1 lõikes 1 toodud määratlus mõlema komponendi osas rahuldatud.</TXT></NP><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Vastupidiselt E. Bondi ja Itaalia valitsuse poolt väidetule ei nõrgesta seda tõlgendust asjaolu, et määruse C lisas nimetatud likvideerija võib olla määratud ajutiselt.</TXT></NP><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Nii E. Bondi kui Itaalia valitsus tunnistavad, et põhikohtuasjas High Courťi <DATE ISO="20040127">27. jaanuari 2004</DATE>. aasta otsusega määratud <HT TYPE="ITALIC">provisional liquidator</HT> kuulub määruse C lisas Iirimaa all nimetatud likvideerijate hulka. Sellegipoolest rõhutavad nad asjaolu, et tegemist on ajutise likvideerijaga ning et määrus sisaldab selliste juhtumite puhuks erisätet. Nad meenutavad, et määruse artikliga 38 on ajutisele haldurile — kes on määruse kuueteistkümnendas põhjenduses määratletud kui <QUOT.START ID="QS0034" REF.END="QE0034" CODE="201E"/>enne põhimaksejõuetusmenetlust määratu[d]<QUOT.END ID="QE0034" REF.START="QS0034" CODE="201D"/> likvideerija — antud õigus taotleda võlgniku teises liikmesriigis asuvat vara hõlmavaid kaitseabinõusid maksejõuetusmenetluse algatamise taotluse esitamise ja menetluse algatamise otsuse vastuvõtmise vahelises ajavahemikus. E. Bondi ja Itaalia valitsus järeldavad sellest, et ajutise halduri määramist ei saa käsitleda põhimaksejõuetusmenetluse algatamisena.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3875"?><NP><NO.P>57</NO.P><TXT>Selles osas tuleb märkida, et määruse artiklit 38 tuleb lugeda koostoimes sama määruse artikliga 29, mille kohaselt pöhimaksejõuetusmenetluse likvideerijal on õigus taotleda teisese menetluse algatamist mõnes teises liikmesriigis. Artikliga 38 on mõeldud olukordi, kus liikmesriigi pädevas kohtus on pooleli põhimaksejõuetusmenetlus, samas kui see kohus ei ole veel teinud määrust võlgnikult käsutusõiguse äravõtmiseks ega määranud määruse C lisas nimetatud likvideerijat, kuigi on määranud isiku või asutuse ajutiselt võlgniku varadega tegelema. Sellisel juhul võib kõnealune isik või organ — olgugi et tal ei ole õigust algatada teisest maksejõuetusmenetlust mõnes teises liikmesriigis - taotleda, et selles liikmesriigis asuvate võlgniku varade suhtes võetaks kaitseabinõusid. Põhikohtuasjas sellise juhtumiga siiski tegemist ei ole, kuna High Court on määranud määruse C lisas nimetatud <HT TYPE="ITALIC">provisional liquidator'i</HT> ja teinud otsuse võlgnikult käsutusõiguse äravõtmiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse artikli 16 lõike 1 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädeva kohtu poolt võlgniku maksejõuetusele tuginev ja mõne määruse A lisas nimetatud menetluse algatamise taotluse alusel tehtud otsus, juhul kui sellega võetakse võlgnikult kasutusõigus ning määratakse määruse C lisas nimetatud likvideerija, kujutab endast maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust viidatud sätte mõttes. Käsutusõiguse äravõtmine tähendab, et võlgnik kaotab oma vara valitsemise õiguse.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Teine küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>59</NO.P><TXT>Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, on vajadus teisele küsimusele vastamiseks ära langenud.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-3876"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Viies küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>60</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma viienda küsimusega teada sisuliselt seda, kas liikmesriik on määruse artikli 17 alusel kohustatud tunnustama mõnes teises liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetlust juhul, kui selle menetluse algatamise otsus on tehtud selliseid menetluseeskirju rikkudes, mis on esimesena nimetatud liikmesriigis avaliku korra nõuetega tagatud.</TXT></NP><NP><NO.P>61</NO.P><TXT>Kuigi määruse 22. põhjenduses on vastastikuse usalduse põhimõttest tuletatud, et <QUOT.START ID="QS0035" REF.END="QE0035" CODE="201E"/>mittetunnustamise põhjusi [peaks] olema võimalikult vähe<QUOT.END ID="QE0035" REF.START="QS0035" CODE="201D"/>, näeb määruse artikkel 26 ette, et iga liikmesriik võib keelduda teises liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetluse tunnustamisest või sellise menetluse käigus tehtud otsuse täitmisest, kui tunnustamine või täitmine oleksid selges vastuolus tema riigikorraga, eelkõige selles sätestatud põhimõtete ning igaühe põhiseaduslike õiguste ja vabadustega.</TXT></NP><NP><NO.P>62</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on Brüsseli konventsioonist lähtudes asunud seisukohale, et konventsiooni artikli 27 punktis 1 nimetatud avaliku korra klausli kasutamine on lubatud ainult erandjuhtudel, kuna see kujutab endast takistust ühe konventsiooni põhieesmärgi, st kohtuotsuste vaba liikumise saavutamisel (<DATE ISO="20000328">28. märtsi 2000</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-7/98" YEAR="2000" PAGE.ECR="I-1935">C-7/98: Krombach, EKL 2000, lk I-1935, punktid 19</REF.DOC.ECR> ja 21).</TXT></NP><NP><NO.P>63</NO.P><TXT>Tunnistades ennast pädevaks kontrollima piire, mille ulatuses võib osalisriigi kohus avaliku korra klauslit kasutada, et mitte tunnustada mõne teise osalisriigi kohtu otsust, on Euroopa Kohus Brüsseli konventsiooni arvestades asunud seisukohale, et nimetatud klausli kasutamine on lubatud üksnes juhtudel, kui mõnes teises<?PAGE NO="I-3877"?> osalisriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmine riivaks vastuvõetamatul moel selle riigi õiguskorda, kus otsuse tunnustamist või täitmist taotletakse, kuna see kahjustaks mõnda aluspõhimõtet. Kahjustamine peab kujutama endast selle liikmesriigi õiguskorras, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, olulise tähtsusega õigusnormi või selles õiguskorras põhiõigusena käsitletava õiguse ilmselget rikkumist (eespool viidatud kohtuotsus Krombach, punktid 23 ja 37).</TXT></NP><NP><NO.P>64</NO.P><TXT>See kohtupraktika kehtib ka määruse artikli 26 tõlgenduse osas.</TXT></NP><NP><NO.P>65</NO.P><TXT>Menetluslikes küsimustes tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on sõnaselgelt tunnustanud ühenduse õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt on igaühel õigus õiglasele kohtumenetlusele (<DATE ISO="19981217">17. detsembri 1998</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-185/95 P" YEAR="1998" PAGE.ECR="I-8417">C-185/95 P: Baustahlgewebe vs. komisjon, EKL 1998, lk I-8417, punktid 20</REF.DOC.ECR> ja 21; <DATE ISO="20000111">11. jaanuari 2000</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-174/98 P+C-189/98 P" YEAR="2000" PAGE.ECR="I-1">C-174/98 P ja C-189/98 P: Madalmaad ja Van der Wal <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon, EKL 2000, lk I-1, punkt 17</REF.DOC.ECR>, ning eespool viidatud kohtuotsus Krombach, punkt 26). Selle põhimõtte aluseks on olnud põhiõigused, mis on lahutamatu osa ühenduse õiguse üldpõhimõtetest, mille järgimist Euroopa Kohus tagab, tuginedes liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele ning <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> Roomas allakirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis esitatud juhistele.</TXT></NP><NP><NO.P>66</NO.P><TXT>Mis puudutab konkreetsemalt õigust saada menetlusdokumente ning üldisemalt õigust olla ära kuulatud, millele on viidatud eelotsusetaotluse esitanud kohtu viiendas küsimuses, siis tuleb märkida, et neil on õiglase kohtupidamise korraldamise ja kulgemise juures väga oluline roll. Maksejõuetusmenetluses on eriline tähtsus võlausaldajate või nende esindajate õigusel osaleda menetluses võrdsete võimalustega. Kuigi ärakuulamise õigust puudutavad konkreetsed eeskirjad<?PAGE NO="I-3878"?> võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kui kiiresti tuleb otsus teha, peavad nimetatud õiguse kasutamise igasugused piirangud olema õigustatud ning piiratud menetluslike garantiidega, mis tagavad kõnealuse menetlusega seotud isikutele reaalse võimaluse vaidlustada kiireloomuliste juhtumite puhul võetud meetmeid.</TXT></NP><NP><NO.P>67</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi arvestades tuleb viiendale küsimusele vastata, et määruse artiklit 26 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik võib keelduda mõnes teises liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetluse tunnustamisest juhul, kui algatamisotsuse tegemisel on ilmselgelt rikutud mõne sellise isiku, keda menetlus puudutab, põhiõiguseks olevat õigust olla ära kuulatud.</TXT></NP><NP><NO.P>68</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab vajadusel välja selgitama, kas põhikohtuasjas oli Tribunale civile e penale di Parma's toimunud menetluses tegemist sellise juhtumiga. Sellega seoses tuleb märkida, et nimetatud kohus ei või piirduda sellega, et tugineb omaenda nägemusele suulisest kohtuvaidlusest ning selle põhimõttelisest tähtsusest riigi õiguskorras, vaid peab kõiki asjaolusid arvestades hindama, kas High Courťi määratud <HT TYPE="ITALIC">provisional liquidator</HT>'ile oli piisavalt tagatud võimalus olla ära kuulatud.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>69</NO.P><TXT>Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik<?PAGE NO="I-3879"?> kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kui võlgnik on tütarettevõtja, kelle registrijärgne asukoht ning tema emaettevõtja registrijärgne asukoht on kahes erinevas liikmesriigis, võib <DATE ISO="20000529">29. mai 2000</DATE>. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 3 lõike 1 teises lauses nimetatud eeldusest, mille kohaselt tütarettevõtja põhihuvide kese on selles liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht, kõrvale kalduda üksnes juhul, kui objektiivsed ja kolmandate isikute poolt tuvastatavad asjaolud võimaldavad järeldada, et tegelik olukord erineb sellest, mida võiks eeldada registrijargse asukoha alusel. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui äriühing oma asukohajärgse liikmesriigi territooriumil reaalselt ei tegutse. Seevastu juhul, kui äriühing tegutseb selle liikmesriigi territooriumil, kus on tema asukoht, ei piisa määruses ette nähtud eeldusest kõrvalekaldumiseks lihtsalt asjaolust, et tema majanduslikke valikuid kontrollib või võib kontrollida mõnes teises liikmesriigis asutatud emaettevõtja.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Määruse nr 1346/2000 artikli 16 lõike 1 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et ühe liikmesriigi kohtu poolt tehtud põhimaksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust peavad teiste liikmesriikide kohtud tunnustama ilma, et nad saaksid kontrollida algatajariigi kohtu pädevust.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="I-3880"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Määruse nr 1346/2000 artikli 16 lõike 1 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädeva kohtu poolt võlgniku maksejõuetusele tugineva ja mõne määruse A lisas nimetatud menetluse algatamise taotluse alusel tehtud otsus, juhul kui sellega võetakse võlgnikult kasutusõigus ning määratakse määruse C lisas nimetatud likvideerija, kujutab endast maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust viidatud sätte mõttes. Käsutusõiguse äravõtmine tähendab, et võlgnik kaotab oma vara valitsemise õiguse.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Määruse nr 1346/2000 artiklit 26 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik võib keelduda mõnes teises liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetluse tunnustamisest juhul, kui algatamisotsuse tegemisel on ilmselgelt rikutud mõne sellise isiku, keda menetlus puudutab, põhiõiguseks olevat õigust olla ära kuulatud.</TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>