32000R1100



Euroopa Liidu Teataja L 125 , 26/05/2000 Lk 0003 - 0012


Nõukogu määrus (EÜ) nr 1100/2000,

22. mai 2000,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ukrainast pärit ränikarbiidi impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ning pikendatakse komisjoni otsusega 94/202/EÜ heakskiidetud kohustuse kehtivust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1], eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. EELNENUD UURIMINE

(1) Nõukogu kehtestas pärast aegumise läbivaatamist määrusega (EÜ) nr 821/94 [2] lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist (edaspidi "Hiina"), Venemaa Föderatsioonist (edaspidi "Venemaa") ja Ukrainast pärineva ning CN-koodi 28492000 alla kuuluva ränikarbiidi impordi suhtes. Samal ajal kiitis komisjon heaks kohustuse, mida pakkus Venemaa valitsus koos äriühinguga V/O Stankoimport (Moskva, Venemaa).

B. KÄESOLEV UURIMINE

(2) Pärast seda, kui 1998. aasta oktoobris avaldati teadaanne kohaldatavate meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta [3], sai komisjon läbivaatamistaotluse, mille esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council – CEFIC) tootjate nimel, kes valmistavad olulise osa ühenduses toodetavast ränikarbiidist (edaspidi "taotluse esitanud ühenduse tootjad"). Taotluse aluseks oli põhjus, et nende meetmete kehtivuse lõppemise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumine või kordumine.

(3) Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas kooskõlas määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 11 lõikega 2 uurimise algatamisteate avaldamisega [4].

(4) Dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosust käsitlenud uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1998 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse hindamise suhtes asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1995 kuni 31. detsembrini 1998 (edaspidi "kahjude tuvastamise periood").

(5) Komisjon andis ametlikult teada läbivaatamise algatamisest taotluse esitanud ühenduse tootjatele, Hiina, Venemaa ja Ukraina eksportijatele ja eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjassepuutuvatele importijatele ning asjaomaste ekspordiriikide esindajatele. Komisjon saatis küsimustiku kõigile kõnealustele isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid, ning võrdlusriigi Brasiilia koostööd tegevale eksportivale tootjale. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele andis komisjon võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist.

(6) Küsimustikule vastasid kõik taotluse esitanud ühenduse tootjad ning neli importijat, kaks seotud importijaga seotud hulgimüüjat ja kuus kasutajat. Veel kolm importijat esitasid oma seisukohad kirjalikult.

(7) Uurimise käigus tegid koostööd järgmised asjaomaste ekspordiriikide äriühingud:

a) eksportivad tootjad:

- Zaporozhsky Abrasivny Combinat, Zaporožje, Ukraina,

- Volzhsky Abrasive, Volzhsky, Volgogradi oblast, Venemaa;

b) eksportija:

- Stankoimport, Moskva, Venemaa;

c) seotud importija:

- Mineral Abrasive Rohstoff, Kuppenheim, Saksamaa;

d) võrdlusriigi tootja:

- Casil S/A Carbureto de Silício, São Paulo, Brasiilia.

(8) Uurimise käigus ei teinud koostööd ükski Hiinas asuv eksportiv tootja.

(9) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustes:

a) taotluse esitanud ühenduse tootjad:

- Elektroschmelzwerk Kempten GmbH, München, Saksamaa,

- Navarro SA, Madrid, Hispaania;

b) ühenduses asuvad sõltumatud importijad:

- Intermat SA, Hody, Belgia,

- Imexco Ullrich GmbH, Saarbrücken, Saksamaa;

c) seotud importijaga seotud hulgimüüjad:

- Mineralien-Werke GmbH Kuppenheim, Kuppenheim, Saksamaa,

- Mineralien-Werke Duisburg GmbH, Duisburg, Saksamaa;

d) kasutajad ühenduses:

- Carborundum Schleifmittelwerke GmbH, Düsseldorf, Saksamaa,

- Sebald & Co. GmbH, Marktredwitz, Saksamaa,

- Werner Kessl Giessereibedarf, Trabitz, Saksamaa.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(10) Käesoleva menetlusega hõlmatud toode on CN-koodi 28492000 alla kuuluv ränikarbiid (edaspidi "ränikarbiid" või "vaatlusalune toode").

(11) Ränikarbiidi tootmisprotsessi tulemusena tekivad automaatselt ränikarbiidi eri kvaliteediklassid, mida võib jagada kahte rühma: kristalliline ränikarbiid ja metallurgiline ränikarbiid. Kristallilist ränikarbiidi, mis omakorda liigitatakse mustaks ja roheliseks ränikarbiidiks, kasutatakse tavaliselt abrasiivtööriistade, lihvketaste, kvaliteetsete tulekindlate toodete, keraamikatoodete, plastmasside jms valmistamiseks ning metallurgilist ränikarbiidi kasutatakse tavaliselt räni kandurina valutöödel ja kõrgahjutöödel. Sarnaselt eelmise uurimisega tuleks käesolevas uurimises käsitleda mõlemat kõnealust rühma ühe tootena.

(12) Selles osas uuris komisjon, kas eespool esitatud tootekirjeldus peaks hõlmama ka nitreeritud ränikarbiidiplokke. Leiti, et ehkki kõnealused nitreeritud ränikarbiidiplokid valmistatakse ränikarbiidist, läbib viimane spetsiifilise täiendava tootmisprotsessi, mille tulemusel plokid saavad ränikarbiidiga võrreldes teistsugused füüsikalised ja keemilised omadused. Selle alusel leiti, et kõnealused plokid ei kuulu eespool esitatud tootekirjeldusse. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et importimisel liigitatakse nitreeritud ränikarbiidiplokid eraldi rubriiki ehk CN-koodi 69029000 alla.

(13) Nagu eelnenud uurimine näitas, on taotluse esitanud ühenduse tootjate toodetav ja ühenduse turul müüdav toode igas mõttes samasugune toode kui kolmest asjaomasest riigist imporditav ränikarbiid ning ka kolmanda turumajandusriigi, st Brasiilia siseturul müüdav toode.

D. DUMPINGU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

a) Sissejuhatavad märkused

(14) Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on sellist liiki läbivaatamise eesmärk teha kindlaks, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib põhjustada kahjustava dumpingu jätkumist või kordumist.

(15) Selgitamaks, kas meetmete kõrvaldamisel on dumpingu jätkumine tõenäoline, on vaja kindlaks teha dumpingu olemasolu käesoleval ajal ja/või selgitada, kas selle jätkumine on tõenäoline. Sellel puhul tuleks märkida, et uurimisperioodil jätkasid ühendusse eksportimist kõik kolm ekspordiriiki. Venemaalt pärineva impordi taset, mis oli ainult pisut madalam kui eelnenud uurimise ajal, peeti piisavaks, et saada usaldusväärne ja representatiivne ülevaade uurimisperioodist ning hinnata järelduste edasist paikapidavust ("jätkumise tõenäosuse hindamine"). Hiina ja Ukraina osas, kelle impordimaht oli suhteliselt väike, lisandus uurimisperioodil esinenud dumpingut käsitlevatele järeldustele hinnang selle kohta, kas meetmete kõrvaldamisega võib kaasneda dumpingu kordumine ("kordumise tõenäosuse hindamine").

b) Võrdlusriik

(16) Kuna kolme asjaomast riiki peetakse mitteturumajanduslikeks riikideks, tuli normaalväärtus kehtestada kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, st teabe alusel, mis saadi kolmandast turumajandusriigist, kus toodet valmistati ja müüdi.

(17) Pärast ränikarbiidi maailmaturu analüüsimist leidis komisjon, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik järgmistel põhjustel:

- Brasiilia on oma siseturu suuruse poolest representatiivne riik, mille alusel saab kehtestada asjaomaste riikide normaalväärtuse,

- turul valitseva nõudluse taset ja konkureerivate tootjate olemasolu arvestades reguleerivad Brasiilia omamaiseid hindu tavapärased turujõud,

- ränikarbiidi kvaliteediklasside ning selle füüsikaliste ja keemiliste põhiomaduste seisukohalt võib Brasiilias valmistatud toodet pidada identseks asjaomastest riikidest eksporditava tootega.

(18) Selle põhjal otsustati, et Brasiilia on võrdlusriigina mõistlik ja sobiv valik, mille alusel kehtestatakse Hiinast, Venemaalt ja Ukrainast pärineva ränikarbiidi impordi normaalväärtus.

c) Normaalväärtus

(19) Normaalväärtus arvutati koostööd tegeva Brasiilia äriühingu esitatud andmete alusel.

(20) Esiteks uuriti, kas koostööd tegeva Brasiilia äriühingu omamaine müük oli representatiivne võrreldes ühenduse impordiga kolmest asjaomasest riigist. Leiti, et see peab paika ränikarbiidi mõlema rühma, s.o kristallilise ränikarbiidi ja metallurgilise ränikarbiidi osas, mida eksporditakse ühendusse uurimisega hõlmatud riikidest.

(21) Seejärel uuriti, kas asjaomast müüki saab pidada müügiks tavapärase kaubandustegevuse käigus, võrreldes ränikarbiidi mõlema rühma omamaiseid hindu ja tootmiskulusid.

(22) Kristallilise ränikarbiidi müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ning seepärast põhines normaalväärtus Brasiilia turul kehtival tegelikul hinnal.

(23) Kuna metallurgilist ränikarbiidi müüdi Brasiilia siseturul tootmiskuludest madalama netomüügihinnaga, ei saanud kõnealuseid tegelikke hindu normaalväärtuse kehtestamisel kasutada. Seetõttu tuli kõnealuse rühma osas arvutada arvestuslik normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3. Arvutamisel võeti aluseks Brasiilia eksportiva tootja tootmiskulud, millele lisandusid mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude summa ja kasum. Selleks kasutas komisjon tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid ning omamaist kasumimarginaali, mis põhineb kristallilise ränikarbiidi tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaisel müügil.

d) Ekspordihind

(24) Kõigil juhtudel, mil ränikarbiidi eksporditi sõltumatutele ühenduses asuvatele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(25) Ekspordihinna kindlaksmääramisel ei võtnud komisjon arvesse Vene eksportiva tootja müüki ühenduses asuvale seotud importijale, sest koostöö oli dumpingu seisukohalt ebapiisav. Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks ülejäänud müügi alusel kooskõlas artikli 18 lõikega 1.

(26) Kuna ükski Hiina tootja ei teinud koostööd, tuli ekspordihind kindlaks määrata kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 1. Komisjon pidas Eurostati andmeid parimateks kättesaadavateks andmeteks ning need võeti aluseks ekspordihindade kindlaksmääramisel.

e) Võrdlus

(27) Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Selle alusel kohandati normaalväärtust pakkimiskulude osas ning ekspordihinda veokulude, allahindluste, pakkimiskulude ja vahendustasude osas.

f) Dumpingumarginaal

(28) Venemaa ja Ukraina dumpingumarginaal määrati kindlaks, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise hinnaga eksportimisel ühendusse.

(29) Võrdlusel ilmnes märkimisväärse dumpingumarginaali olemasolu mõlemast riigist pärineva impordi puhul. Need marginaalid ületasid isegi eelnenud uurimise käigus kindlakstehtud marginaalid.

(30) Hiina puhul võrreldi ränikarbiidi tonni keskmist normaalväärtust Brasiilias ja Hiinast pärineva ränikarbiidi keskmist ekspordihinda tonni kohta Eurostati andmete alusel ning leiti, et dumpingumarginaal on märkimisväärne.

g) Dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosus

(31) Nagu eespool nimetatud, toimus import asjaomastest riikidest ühendusse endiselt märkimisväärse dumpinguga, mis tähendab, et dumpingu jätkumine on tõenäoline, seda eriti Venemaal. Ukraina ja Hiina osas oli impordi maht uurimisperioodil suhteliselt väike (alla 1 % ühenduse tarbimisest). Seepärast uuriti ka dumpingu kordumise tõenäosust seoses impordi suurenemisega.

i) Hiina

(32) Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, põhines komisjoni analüüs läbivaatamistaotluses esitatud teabel ning uurimise käigus huvitatud isikute esitatud erialatrükistest ja turu-uuringutest ammutatud andmetel.

(33) Eespool nimetatud allikate kohaselt on Hiinas suur ränikarbiidi tootmisvõimsus, mis moodustas uurimisperioodil umbes 40 % ülemaailmsest tootmisvõimsusest. Samade allikate kohaselt on Hiina tegelik toodang umbes 70 % tema potentsiaalist.

(34) Nendel asjaoludel suudavad Hiina tootjad toota lisakoguseid, mis võiksid moodustada umbes 70 % ühenduse tarbimisest uurimisperioodil.

(35) Praegu valitseb Hiina ränikarbiidi eksport juba valdavat osa Ameerika ja Jaapani turust ning lähiaastatel ei ole omamaise tarbimise kasv nendel turgudel tõenäoline. Seepärast ei suuda need turud vastu võtta lisakoguseid.

(36) Seoses Hiina ekspordiga kolmandatesse riikidesse analüüsis komisjon olukorda Ameerika turul, mis on ekspordimahu seisukohalt Hiina ränikarbiidi ekspordi üks tähtsamaid turge.

(37) Ekspordihindade osas tehti uurimise käigus kindlaks, et Hiinast eksporditakse Ameerika Ühendriikidesse peamiselt metallurgilist, st madalamasse kvaliteediklassi kuuluvat ränikarbiidi. Peale selle leiti, et Ameerika turul müüdava Hiina materjali hind oli märkimisväärselt madalam Brasiilias kehtestatud normaalväärtusest ja madalam kui selle metallurgilise ränikarbiidi hind, mida ühenduse turul müüvad ühenduse tootjad. Kõnealune hind oli ka madalam kui CIF-hinnad, mida tegelikult pakuti Hiinast impordi puhul ühendusse. See tähendab, et import Ameerika Ühendriikidesse toimus suuremal määral dumpinguhinnaga kui import Hiinast ühendusse. Lõpuks tuleks märkida, et märkimisväärse osa ühenduse tarbimisest moodustab samuti metallurgiline ränikarbiid.

(38) Seega on leitud võtmeteguriteks suurel määral kasutamata tootmisvõimsus, Ameerika Ühendriikidesse toimuva Hiina ekspordi oluline maht ning madalad ekspordihinnad Ameerika Ühendriikides (isegi madalamad kui Hiinast ühendusse suunduva ekspordi hinnad). Selle põhjal on väga tõenäoline, et meetmete tühistamise korral kordub eksport märkimisväärses koguses (kasutamata tootmisvõimsuse rakendamise ja/või praegu Ameerika Ühendriikidesse suunduva ekspordi ümbersuunamise kaudu). Hiinast Ameerika Ühendriikidesse suunduva ekspordi osas kehtivad hinnad osutavad edaspidi ühendusse suunduva ekspordi hinnatasemele. Järelikult on märkimisväärses koguses dumpingu kordumine tõenäoline.

ii) Ukraina

(39) Teadaolev Ukraina eksportiv tootja tegi uurimise käigus koostööd ja esitas teabe, mida komisjon uurimisel kasutas. Peale selle põhines komisjoni analüüs läbivaatamistaotluses esitatud teabel ning erialatrükistest ja turu-uuringutest ammutatud andmetel.

(40) Uurimisega tehti kindlaks, et uurimisperioodil oli kõnealuse eksportiva tootja tootmisvõimsuse rakendusaste alla 60 %. Koguseliselt ning ühenduse kogutarbimist silmas pidades suudaks ta toota lisakoguseid, mis moodustavad umbes 6 % ühenduse tarbimisest uurimisperioodil.

(41) Uurimisega tehti kindlaks, et Ukraina suurim eksporditurg on Tšehhi Vabariik. Uurimisperioodil Tšehhi Vabariiki eksporditud kogus moodustas 2–5 % ühenduse tarbimisest. Et koostööd tegev Ukraina eksportiv tootja müüs otse ainult osa kõnealusest ekspordist, kasutati Ukraina keskmiste ekspordihindade kindlaksmääramisel nende riikide ametlikku kaubandusstatistikat. Leiti, et need ekspordihinnad on märkimisväärselt madalamad kui ühenduse tootmisharu poolt toodetava ja ühenduse turul müüdava ränikarbiidi hinnad ning samuti madalamad kui ühendusse suunduva Ukraina ekspordi hinnad.

(42) Ukrainast eksport Tšehhi Vabariiki osutab ekspordimahu ja -väärtuse mõttes selgelt võimalikule eksporditegevusele ühenduse turul, kui meetmed tühistataks.

(43) Kuna ühenduse turg on hindade seisukohalt teiste turgudega võrreldes soodsam, siis leitakse, et meetmete tühistamise korral võib praegu Ukrainast ühendusse saabuva impordi maht märkimisväärselt kasvada. Puuduvad tõendid selle kohta, et edaspidi võiksid ekspordihinnad olla Ukrainast ühendusse suunduva ekspordi pregustest dumpinguhindadest kõrgemad. Seepärast tuleb järeldada, et Ukraina puhul on märkimisväärses koguses dumpingu kordumine tõenäoline.

h) Järeldus

(44) Eespool öeldu põhjal on kindlaks tehtud, et kui meetmed tühistatakse, siis tõenäoliselt Venemaa puhul dumping jätkub ning Ukraina ja Hiina puhul dumping kordub.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(45) Uurimine kinnitas, et uurimisperioodil langes kahe taotluse esitanud tootja arvele kogu ühenduse ränikarbiiditoodang. Seetõttu kujutavad nad endast ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(46) Tuleks märkida, et eelmise uurimise käigus ühenduse tootmisharu esindanud neljast ühenduse tootjast kaks lõpetasid ränikarbiidi tootmisega seotud tegevuse mõned kuud pärast praegu kehtivate meetmete kasutuselevõttu. Need tootjad olid Pechiney Electrometallurgie Prantsusmaal ja Samatec Itaalias.

F. ÜHENDUSE TURUOLUKORD

1. TARBIMINE ÜHENDUSES

(47) Nähtav ränikarbiidi tarbimine ühenduses tehti kindlaks, võttes aluseks ühenduse tootmisharu müügimahu ühenduse turul ning ühendusse saabunud ränikarbiidi impordi asjaomastest riikidest ja kõigist kolmandatest riikidest.

(48) Nende andmete alusel kasvas tarbimine kahjude tuvastamise perioodil 8 %. Sellega seoses tuleks märkida, et uurimisperioodil oli kogu ränikarbiidituru olukord üldiselt stabiilne. Tarbimine kasvas ainult 1998. aastal (uurimisperiood), seda võib seletada terasetööstuse suurenenud aktiivsusega ja tuleks seetõttu pidada erandlikuks. 1998. aasta tarbimise erandlikku iseloomu kinnitavad 1999. aasta esimese poolaasta andmed, mis on võrreldavad 1996. ja 1997. aastal saavutatud tasemega.

2. IMPORT ASJAOMASTEST RIIKIDEST

a) Asjaomase impordi maht ja turuosa

(49) Asjaomastest riikidest pärineva ränikarbiidi impordi maht vähenes 1995. aasta 37886 tonnilt 15492 tonnini uurimisperioodil, mis vastab umbes 59 % suurusele vähenemisele kahjude tuvastamise perioodil. Vähenemine oli eriti märgatav Hiina ja Ukraina osas. Samas saab Venemaalt pärit impordi mahu suhteliselt väikest vähenemist (–7 %) selgitada sellega, et kiideti heaks Vene eksportija Stankoimport kohustus, mille kohaselt Venemaalt pärinev import peab püsima kahjusid vältival tasemel, kusjuures kogu muu Venemaalt pärineva impordi suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse.

(50) Asjaomastest riikidest ühendusse saabunud impordi üldine turuosa vähenes 1995. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus 39 %. Hiina ja Ukraina turuosa langes alla 1 %, kuid Venemaalt pärineva impordi turuosa püsis suhteliselt stabiilselt vahemikus 5–10 %.

b) Asjaomase impordi hindade liikumine ja hinnadünaamika

i) Asjaomase impordi hindade liikumine

(51) Hindade liikumine kahjude tuvastamise perioodil tehti kindlaks Eurostati andmete alusel. Analüüsi raskendas siiski asjaolu, et asjaomase CN-koodi all ei eristata ränikarbiidi eri kvaliteediklasse. Uurimise käigus kogutud teabe alusel tehti kindlaks, et Hiinast pärineva impordi moodustas peamiselt metallurgiline (st madalamasse kvaliteediklassi kuuluv) ränikarbiid ning kahest muust asjaomasest riigist pärinev import hõlmas nii metallurgilist kui kristallilist ränikarbiidi.

(52) Selle põhjal näitasid Eurostati andmed, et 1995. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus tõusid Venemaa hinnad 11 % ning Hiinast ja Ukrainast pärineva ekspordi keskmised hinnad langesid vastavalt 28 % ja 8 %.

ii) Hinnadünaamika

(53) Eksportijate hinnadünaamika ja ühenduse tootmisharu hinnadünaamika suhte uurimiseks tehti hinnavõrdlus ning leiti, et uurimisperioodil olid vaatlusaluse impordi keskmised hinnad (millelt on tasutud tollimaksud ja dumpinguvastased tollimaksud) ühenduse tootmisharu müügihindadest märkimisväärselt madalamad. Eelkõige leiti, et Venemaalt kohustuse raames toimunud (st dumpinguvastastest tollimaksudest vabastatud) impordi hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad. Kõnealune müük hõlmas ainult kristallilist ränikarbiidi. Sellele vaatamata leiti, et Venemaalt pärineva vaatlusaluse toote, peamiselt metallurgilist ränikarbiidi hõlmanud täiendava impordikoguse hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemad isegi pärast dumpinguvastase tollimaksu mahaarvamist.

3. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MAJANDUSOLUKORD

a) Tootmine

(54) Ränikarbiidi tootmine ühenduse tootmisharus kasvas 1995. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus 13,4 %. Suurim kasv toimus 1996. aastal pärast praegu kohaldatavate meetmete kehtestamist. Pärast seda püsis tootmine suhteliselt stabiilsena. Tuleks siiski märkida, et müügimahu areng ei vastanud 1996. aastal tootmises toimunud arengule.

b) Tootmisvõimsus

(55) Kahjude tuvastamise perioodil püsis tootmisvõimsus stabiilsena. Sellega seoses tuleks märkida, et vaatlusalune tootmisvõimsus on seotud ainult ränikarbiidi tootmisega.

c) Tootmisvõimsuse rakendusaste

(56) Kahjude tuvastamise perioodil tõusis tootmisvõimuse rakendusaste 13,4 %, mis vastas tootmise kasvule.

d) Müügimaht

(57) Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul kasvas kahjude tuvastamise perioodil 14,5 %. Suurim kasv toimus 1997. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus, mil suurenes ühenduse tarbimine. Tuleks märkida, et müügimahu kasv oli peamiselt seotud ränikarbiidi madalamate kvaliteediklassidega.

e) Turuosa

(58) Ühenduse tootmisharu osa ühenduse turul kasvas kahjude tuvastamise perioodil ligikaudu 2 %, moodustades umbes 30 % kogu ühenduse turust.

f) Hindade liikumine

(59) Ühenduse tootmisharu keskmine müügihind hakkas pärast praegu kohaldatavate meetmete kehtestamist 1995. ja 1996. aastal kindlalt tõusma ning uurimisperioodi lähenedes taas langema, langedes kokku 7 %.

(60) Hindade liikumise käsitlemisel tuleks silmas pidada ühenduse tootmisharu müüdavas tootevaliku muutumist. Uurimise käigus tehti kindlaks, et ühenduse tootjad suurendasid madalamate kvaliteediklasside müügiosa, mistõttu keskmine müügihind langes. Tootevaliku muutumise mõju kõrvale jättes hinnad 1996. aastal tegelikult tõusid, kuid hakkasid seejärel madalama kvaliteediklassi osas langema, püsides kõrgema kvaliteediklassi osas stabiilsena. Järelikult oli hinnasuundumus kahjude tuvastamise perioodil stabiilne ning suurim hinnatõus toimus 1996. aastal.

(61) Peale selle tuleks märkida, et ehkki ühenduse tootmisharu keskmine hind on vaatlusaluse impordi hindadest märkimisväärselt kõrgem, hõlmab ühenduse tootmisharu müük ka spetsiifilisi kvaliteediklasse, mille hind on keskmisest hinnast märkimisväärselt kõrgem, mõjutades oluliselt keskmist müügihinda.

g) Tööhõive

(62) Kahjude tuvastamise perioodil vähenes tööhõive 9 %.

h) Investeeringud

(63) Investeerimistase oli eriti kõrge 1995. ja 1996. aastal, mil ühenduse tootmisharu pidi tegema muudatusi tootmisprotsessides, et täita ühenduse keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud nõudeid. 1997. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus tehtud investeeringud olid seotud peamiselt olemasolevate seadmete täiustamise ja uuendamisega. Seepärast tehakse järeldus, et ühenduse tootmisharu jätkas investeeringuid tootmisprotsesside edasiseks täiustamiseks.

i) Tasuvus

(64) Ühenduse tootmisharu tasuvus protsendina netomüügist suurenes aastatel 1995–1996, kuid seejärel langes uurimisperioodil pisut alla kasumiläve. Selle suundumuse võib seostada hindade liikumisega.

4. MUUDEST KOLMANDATEST RIIKIDEST PÄRIT IMPORDI MAHT, TURUOSA JA HINNAD

a) Impordi maht ja turuosad

(65) Muudest kolmandatest riikidest pärineva ränikarbiidi impordi maht kasvas kahjude tuvastamise perioodil umbes 30000 tonni ehk 27 %. Nende kolmandate riikide turuosa kasvas umbes 9 %.

(66) Tuleks märkida, et 80 % kõnealusest impordist pärines ainult kolmest riigist: Norrast, Venezuelast ja Tšehhi Vabariigist. Suurimad kogused pärinevad Norrast, kuid selle impordi maht ja turuosa püsisid kahjude tuvastamise perioodil stabiilsena. Venezuelast pärinev import kasvas kahjude tuvastamise perioodil 163 %, rohkem kui kahekordistades tema turuosa, mis jõudis uurimisperioodil umbes 10 %ni. Tšehhist pärinev import ja selle turuosa kasvasid samas ajavahemikus viis korda, jõudes uurimisperioodil umbes 6 % tasemele. Kõnealuse kolme riigi turuosad kasvasid 35 % ning hõlmasid 30–50 % ühenduse turust.

b) Kolmandatest riikidest pärineva impordi müügihinnad

(67) Kolme suurima ekspordiriigi impordihindade liikumine oli järgmine. Norra hinnad püsisid kogu kahjude tuvastamise perioodi vältel kõrgel tasemel, mis on tingitud sellest, et kõnealune eksport hõlmas peamiselt kõrgemaid kvaliteediklasse. Tšehhi Vabariigist pärineva vaatlusaluse toote hinnad langesid kahjude tuvastamise perioodil märkimisväärselt (–35 %), Venezuela impordi hinnad langesid 9 % ning kõnealuse kahe riigi hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadega võrreldes väga madalal tasemel.

5. JÄRELDUS ÜHENDUSE TURUOLUKORRA KOHTA

(68) Alates 1995. aastast on praegu kohaldatavad meetmed avaldanud ühenduse tootmisharule märkimisväärset positiivset mõju. 1995. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus oli valdava osa analüüsitud majandustegurite areng positiivne: tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendusaste kasvasid 13 %, müügimaht 15 % ning ka turuosa suurenes veidi. Positiivset suundumust nõrgendasid eelkõige ühenduse tootmisharu madalad müügihinnad. See selgitab, miks ühenduse tootmisharu tasuvus ei paranenud kooskõlas üldise suundumusega ning püsis kasumiläve tasemel.

(69) Kahe asjaomase ekspordiriigi (Hiina ja Ukraina) müügimaht vähenes märkimisväärselt ja nende praegused turuosad on minimaalsed. Venemaalt pärinev import ei vähenenud nii märkimisväärselt ning selle turuosa püsib stabiilselt vahemikus 5–10 %. Hindade osas tuleks märkida, et asjaomastest riikidest pärinev import toimus ühenduse tootmisharu hindadest madalamate hindadega.

(70) Kõnealusel perioodil kasvas import muudest kolmandatest riikidest. See puudutab eelkõige importi Venezuelast ja Tšehhi Vabariigist, kes kahjude tuvastamise perioodi viimase kahe aasta jooksul suurendasid märkimisväärselt oma turuosa, kusjuures see leidis aset madalate ja langevate müügihindade juures.

(71) Järelikult ei suutnud ühenduse tootmisharu eespool kirjeldatud põhjustel kahjustava dumpingu tagajärgedest täielikult toibuda ning on endiselt raskes olukorras.

G. KAHJUSTAVA DUMPINGU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. ASJAOMASTE RIIKIDE OLUKORD

(72) Pidades silmas ühenduse tootmisharu jätkuvalt rasket majandusolukorda eelkõige tasuvuse seisukohalt, võeti meetmete kehtivuse lõppemise mõju hindamisel arvesse järgmisi tegureid.

a) Hiina

(73) Põhjendustes 30–36 selgitatud järelduste kohaselt võimaldab suur kasutamata tootmisvõimsus Hiina eksportijatel edaspidi suurendada oma toodangut ja eksporti ühendusse. Neid järeldusi kolmandate riikide, nimelt Ameerika Ühendriikide turul toimuva eksporditegevuse suhtes nii ekspordimahu kui -hindade seisukohalt silmas pidades tundub, et meetmete kehtetuks tunnistamisel muutub ühenduse turg Hiina eksportijate jaoks äärmiselt huvipakkuvaks.

(74) Peale selle uuriti, kas asjaolu, et alates 1999. aasta algusest kehtib Hiinast pärineva ränikarbiidi ekspordi puhul teatavate mineraalide ja haruldaste muldmetallide suhtes kehtestatud kohalik litsentsisüsteem, võib mõjutada Hiina eksportijate edasist hinnakujunduslikku käitumist. Selles osas leitakse, et eespool kirjeldatud süsteemi haldab ekspordiriigi valitsus ühepoolselt ning selle olemasolu ei saa avaldada mingit mõju ühenduse institutsioonide otsusele selle kohta, kas kahjustav dumping võib korduda.

b) Venemaa ja Ukraina

(75) Põhjendustes 37–42 selgitatud järelduste kohaselt võimaldab Venemaa ja Ukraina kasutamata tootmisvõimsus mõlema riigi eksportijatel edaspidi suurendada oma toodangut ja eksporti ühendusse. Nende eksporditegevust kolmandate riikide, peamiselt Tšehhi Vabariigi turul nii ekspordimahu kui ka hindade suhtes silmas pidades tundub, et meetmete kehtetuks tunnistamisel muutub ühenduse turg nende eksportijate jaoks äärmiselt huvipakkuvaks.

(76) Alates meetmete kehtestamisest on Venemaalt ja Ukrainast pärinev import Tšehhi Vabariiki mahult kasvanud 6,5 korda ja jõudnud tasemele, mis vastab 6 %le ühenduse tarbimisest.

(77) Meetmete tühistamise korral saavad Venemaa ja Ukraina eksportijad suunata osa oma märkimisväärsest ekspordist ümber ühendusse ja turustada oma ületoodangut ühenduse tootmisharu hindadest madalamate hindadega, nagu näitab nende hinnadünaamika kolmandate riikide turgudel. Peale selle tuleks märkida, et Venemaa parima kvaliteediga (kristallilist) ränikarbiidi, mida kohustuse raames imporditakse ühendusse dumpinguvastaste tollimaksudeta, müüakse praegu ühenduse tootmisharu vastavate kvaliteediklasside hinnast oluliselt madalama hinnaga.

2. JÄRELDUS KAHJUSTAVA DUMPINGU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUSE KOHTA

(78) Pidades silmas eespool öeldut, eelkõige järgmisi tegureid:

- meetmete tühistamise korral on tõenäoline, et kolmest asjaomasest riigist pärinev import jätkub dumpinguhinnaga, sest dumpingutegevus on pidevalt jätkunud ega ole näha põhjust, miks see peaks lähitulevikus lõppema,

- on tõenäoline, et impordi maht suureneb märkimisväärselt, sest on kindlad tõendid selle kohta, et kolm asjaomast riiki suudavad oma toodangut ja ekspordi mahtu suurendada, arvestades nende suurt kasutamata tootmisvõimsust ja märkimisväärset eksporti kolmandate riikide turgudele,

- peale selle kinnitab impordi mahu märkimisväärse kasvu tõenäosust nende eksporditegevus kõnealuste kolmandate riikide turgudel pärast praegu kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtestamist,

- pealegi on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel oleksid asjaomaste riikide eksportijate kehtestatud hinnad ühenduse tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad, võttes arvesse ühelt poolt nende eksportijate hinnadünaamikat nende põhilistel eksporditurgudel ning teiselt poolt isegi tollimaksu kaasa arvates madalamaid hindu, mis nad kohaldavad nendest riikidest ühenduse turule suunduva ekspordi suhtes. Et nõudlus ühenduse turul püsib stabiilsena, lööks ränikarbiidi pakkumise suurenemine sellel turul kindlasti hinnad alla,

- ehkki pärast kõnealuste meetmete kehtestamist paranes ühenduse tootmisharu olukord märkimisväärselt, ei suutnud ta oma tasuvust säilitada ja on seega endiselt raskes olukorras,

jõuti järeldusele, et meetmete tühistamise korral on kahjustava dumpingu kordumine tõenäoline.

H. ÜHENDUSE HUVID

1. SISSEJUHATAV MÄRKUS

(79) Selleks, et hinnata meetmete jätkamise või tühistamise tõenäolist mõju, nõudis komisjon teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt. Komisjoni küsimustiku said 40 vaatlusaluse toote importijat (sealhulgas kaks seotud hulgimüüjat) ja 22 kasutajat. Küsimustikule vastas kuus importijat ning neli neist esitas komisjonile andmed. Küsimustikule vastas kuus kasutajat ja nende esitatud andmeid kontrolliti.

(80) Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mis analüüsib olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud. Järelikult peaks käesolev uurimine võimaldama kindlaks teha kehtivate dumpinguvastaste meetmete põhjendamatu negatiivse mõju asjaomastele isikutele.

(81) Selle põhjal uuriti, kas vaatamata dumpingu, ühenduse tootmisharu olukorra ning kahjustava dumpingu kordumise kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

2. ÜHENDUSE TOOTMISHARU HUVID

(82) Leitakse, et eelmise uurimise käigus kehtestatud dumpinguvastaste meetmete tühistamise korral võib kahjustav dumping korduda ning ühenduse tootmisharu paranenud, kuid endiselt ebakindel olukord halveneks.

(83) Ühenduse tootmisharu on välja arendanud väga kõrge kvaliteediga ränikarbiidi tootmise. Koos ühe ühendusevälise tootjaga on ühenduse tootmisharu ainus, kes suudab toota ja tarnida ühenduse turule nii kõrge kvaliteediga tooteid. Neid tooteid kasutatakse elektroonika ja nüüdiskeraamika sektori spetsiifilistes ja uudsetes kasutusvaldkondades. Nimetatud kaks turuosa on tähtsaimad kasvuvaldkonnad, mis on ühenduse tootmisharu jaoks järgnevatel aastatel kindlasti kasutoovad. Ehkki tegemist on kõrget lisandväärtust võimaldavate turgudega, on neil siiski väike müügimaht, millest ei piisa kõigi tootmiskulude katmiseks, kui pidada silmas, et nii kõrge kui ka madala kvaliteediklassi ränikarbiidi saadakse ühe ja sama tootmisprotsessi tulemusena. Seepärast on oluline tagada, et ebaõiglased kaubandustavad ei oleks takistuseks madalamate kvaliteediklasside suuremahulisele turuosale, sest ühenduse tootmisharu elujõulisuse säilitamiseks tuleb ka neid müüa mõistliku hinnaga.

(84) Tõepoolest, kõik selles sektoris tegutsejad tunduvad olevat ühisel arvamusel, et meetmete tühistamise korral muutub konkurents eriti ägedaks madala kvaliteediklassi tasandil. Seepärast võib oodata, et ühenduse tootmisharu kaotab kõnealuses tootmisvaldkonnas märkimisväärse müügikoguse ja turuosa, mistõttu tema olukord satub tõsiselt ohtu.

(85) Eespool öeldut silmas pidades tundub õigustatuna olemasolevate meetmete kehtivuse pikendamine, et kõrvaldada dumpinguhinnaga impordi negatiivne mõju, mis võib ohustada ühenduse tootmisharu olemasolu. Peale selle leiti, et ühenduse tootmisharu kadumine avaldab negatiivset mõju ka järgtööstusele, mis hakkab täielikult sõltuma kolmandatest riikidest pärinevast impordist.

3. IMPORTIJATE HUVID

(86) Küsimustiku saanud 40 importijast (kaasa arvatud kaks seotud hulgimüüjat) vastas viis. Neli neist pooldab kindlalt meetmete jätkamist ja väidab, et nende tühistamise korral täitub turg odavate ja madala kvaliteediga toodetega, mis tekitavad turuhäireid. Üks importija jäi erapooletuks.

(87) Vähest koostööd ja eespool esitatud märkusi silmas pidades leitakse, et üldjuhul ei avalda meetmete jätkamine vaatlusaluse toote importijate majandusolukorrale põhjendamatut negatiivset mõju.

4. KASUTAJATE HUVID

(88) Järgtööstus tegutseb peamiselt kolmes eri turuosas: abrasiivtoodete (st poleerimisvahendite) turuosa, tulekindlate materjalide (st ahjude vooderdiste) turuosa ning metallurgiatoodete turuosa, kus ränikarbiidi kasutatakse sulamina. Viimati nimetatud turuosa on ühenduse suurim, kuid hõlmab madalaima kvaliteediga ränikarbiidi.

(89) Mis puutub mõjusse, mida kasutajatele avaldavad dumpinguvastased tollimaksud, näitavad vähene koostöö ja koostööd tegevate äriühingute esitatud märkused seda, et kehtivad meetmed ei ole avaldanud ränikarbiidi kasutajatele olulist negatiivset mõju. Sellega seoses tuleks märkida, et ükski kasutaja ei ole väitnud, et viie aasta eest kehtestatud meetmete tõttu on toimunud üldine hinnatõus ja/või nende tasuvus on vähenenud.

(90) Kuuest koostööd tegevast kasutajast üks ei esitanud olukorra kohta ühtki märkust, kuid kolm kasutajat pooldas kindlalt meetmete jätkamist. Nad olid arvamusel, et meetmete tühistamise korral peaks ühenduse tootmisharu oma tegevuse katkestama ning selle tagajärjel kaotavad nad kõrgetasemeliste lõppkasutuste puhul kasutatava kõrge kvaliteediklassi ränikarbiidi tarneallika. Nagu eespool selgitatud, on lisaks ühenduse tootmisharule ainult üks kolmanda riigi tootja võimeline tootma ja müüma ühenduse turul võrreldavatesse kvaliteediklassidesse kuuluvaid tooteid. Viimati nimetatud tootja võib lõpuks jääda ainsaks ühenduse turgu varustavaks tootjaks ning omandada monopoolse seisundi. Peale selle kuulub viimati nimetatud tootja rahvusvahelisse kontserni, mis tegutseb aktiivselt ka järgnevate töötlusastetega seotud turgudel. Seepärast võib kõnealuses sektoris valitsev konkurents muutuda nn sõltumatute kasutajate jaoks üha raskemaks.

(91) Kaks kasutajat pooldas meetmete tühistamist. Neist ühe, abrasiivtoodete vallas tegutsev kasutaja väitel võiks dumpinguvastaste meetmete puudumisel leida odavamat toorainet, et edukamalt konkureerida võrreldavate importtoodetega, milles kasutatakse odavaimat ränikarbiidi. Teise, metallurgiatoodete turuosas tegutseva kasutaja väitel valitseb ühenduses materjalipuudus. Eespool öeldu analüüsimisel tuleks silmas pidada asjaolu, et ränikarbiid moodustab keskmiselt 20 % abrasiivtoodete tootmiskuludest ning seda on praegu võimalik ilma dumpinguvastase tollimaksuta hankida mitmest eri allikast, mis katavad märkimisväärse osa ühenduse tarbimisest, sealhulgas ühenduse tootjatelt, kolmandatest riikidest ja osaliselt tollimaksuvabalt ka Venemaalt.

(92) Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et üldjuhul ei ole meetmete jätkamine ränikarbiidi kasutajate huvidega vastuolus.

5. JÄRELDUS ÜHENDUSE HUVIDE KOHTA

(93) Ühenduse tootmisharu kaitsest ilmajätmine mitte üksnes ei nõrgendaks tema olukorda, vaid võiks isegi põhjustada tema kadumise, nagu juhtus eelmise uurimisega hõlmatud kahe ühenduse tootjaga.

(94) Ränikarbiidi kasutajate ja importijate osas näib, et üldjuhul ei avaldanud meetmete kehtestamine nende majandusolukorrale põhjendamatut negatiivset mõju. Märkimisväärne arv koostööd tegevaid kasutajaid ja importijaid koguni pooldab meetmete jätkamist.

(95) Seepärast otsustatakse, et ei ole ühenduse huvide seisukohalt kaalukaid põhjusi jätta meetmete kehtivus pikendamata.

I. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(96) Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, millel põhineb otsus olemasolevate meetmete säilitamise kohta. Neile anti pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(97) Tuleb meenutada, et otsusega 94/202/EÜ kiideti heaks kohustused, mida pakkus Venemaa valitsus koos äriühinguga Stankoimport. Need kohustused on endiselt kehtivad.

(98) Asjaomasele eksportijale ja ekspordiriigi ametiasutustele on teatatud, et lõplike dumpinguvastaste meetmete jätkamine kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 tähendab ühtlasi seda, et äriühingu võetud kohustuste tingimused jäävad tema jaoks siduvaks. Selles küsimuses märkusi ei esitatud.

(99) Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiinast, Venemaalt ja Ukrainast pärineva ränikarbiidi impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 821/94 (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1786/97) kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ukrainast pärit ning CN-koodi 28492000 alla kuuluva ränikarbiidi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollivormistust kohaldatav tollimaks on järgmine:

- Hiina Rahvavabariik: 52,6 %,

- Venemaa Föderatsioon: 23,3 % (TARICi lisakood 8747),

- Ukraina: 24 %.

3. Tollimaksu ei kohaldata lõikes 1 kirjeldatud asjaomase toote impordi puhul, mida ekspordib ühendusse äriühing V/O Stankoimport, Moskva, Venemaa (TARICi lisakood 8746).

Artikkel 2

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kõnealuste tollimaksude suhtes kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. mai 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Gama

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 94, 13.4.1994, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1786/97 (EÜT L 254, 17.9.1997, lk 6).

[3] EÜT C 316, 14.10.1998, lk 4.

[4] EÜT C 99, 10.4.1999, lk 18.

--------------------------------------------------