[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.9.2007

KOM(2007) 508 lõplik

2007/0185 (COD)

2007/0186 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Bulgaaria, Tšehhi, Küpros, Ungari, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumist läbisõiduks

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse otsust nr 896/2006/EÜ, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid oma territooriumist läbisõiduks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

14. juunil 2006. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu kaks otsust, millega kehtestati nende kolmandate riikide kodanike Euroopa Liidu välispiiridel kontrollimise lihtsustatud kord, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) 539/2001[1] kohast viisanõuet:

- Otsus nr 895/2006/EÜ,[2] millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Tšehhi, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumist läbisõiduks, ja

- Otsus nr 896/2006/EÜ,[3] millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid oma territooriumist läbisõiduks.

See oli esimene kord, kui ühenduse õigustiku viisasid käsitlevasse osasse viidi sisse viisade ja elamislubade ühepoolse tunnustamise ühised aluseeskirjad.

Otsuses nr 895/2006/EÜ võetakse arvesse 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide viisapoliitika valdkonna erivajadusi, eriti nende viisanõudeid üleminekuperioodil kuni nende täieliku integreerumiseni Schengeni alaga. Otsus vähendab olulist täiendavat halduskoormust, mis lasus kõnealuste riikide konsulaaresindustel, kel tuli väljas anda transiitviisasid isikutele, kes ei kujuta liikmesriikidele mingit ohtu.

Lisamata mingeid uusi kohustusi nendele, mis on loetletud 2003. aasta ühinemisaktis, kehtestatakse otsuses nr 895/2006/EÜ ühistel eeskirjadel põhinev vabatahtlik kord, mis võimaldab kõnealustel liikmesriikidel lihtsustada oma välispiiridel nende kolmandate riikide kodanike kontrolli, kellel on teatavad Schengeni acquis ’d täielikult rakendavate liikmesriikide väljaantud dokumendid või samalaadsed dokumendid, mille on välja andnud liikmesriigid, kes veel ei rakenda Schengeni acquis ’d täielikult. Ühised eeskirjad kehtivad kuni üleminekuperioodi lõpuni, s.t kõnealuste liikmesriikide täieliku ühinemiseni sisepiirideta alaga ehk päevani, mil nimetatud dokumentide vastastikune tunnustamine muutub kohustuslikuks.

Ühepoolse tunnustamise kord piirdub läbisõiduga, mille kestus ei ületa viit päeva. Sellist piirangut peetakse vajalikuks, et vältida segadust või kehtivate Schengeni viisaeeskirjade (milles on määratletud viisataotluse menetlemise eest vastutav riik — s.o riik, kus asub külastuse põhisihtkoht või esmasisenemise riik) väärrakendamist.

Sama lähenemisviisi järgitakse otsuses nr 896/2006/EÜ, milles on võetud arvesse liikmesriikide haldusraskusi, kui neil tuleb välja anda viisasid legaalselt Šveitsis või Liechtensteinis elavatele kolmandate riikide kodanikele. Olulise sesoonse liikuvuse tõttu (nt suvepuhkuste perioodil) seisid teatavate liikmesriikide konsulaaresindused Šveitsis ja Liechtensteinis, keda need liikumised nende geograafilise asukoha tõttu eriti puudutasid, vastamisi raske halduskoormusega vajaduse tõttu anda nõutavad viisad nimetatud perioodidel õigeaegselt välja.

Otsusega nr 896/2006/EÜ kehtestatakse ühised eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Šveitsis ja Liechtensteinis välja antud elamislubasid võrdväärsena oma transiitviisadega. Uued eeskirjad on kohustuslikud ühises, sisepiirideta alas täiel määral osalevatele liikmesriikidele ja vabatahtlikud 2004. aastal ühinenud liikmesriikidele. Sellist eristamist peetakse vajalikuks, et vältida täiendavate kohustuste panemist uutele liikmesriikidele üleminekuajal kuni nende täieliku integreerumiseni Schengeni alasse.

Vastavalt otsuse nr 895/2006/EÜ artiklile 5 ja otsuse nr 896/2006/EÜ artiklile 4[4] on Tšehhi, Küpros, Ungari, Läti, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia teatanud komisjonile oma otsusest rakendada ühist korda mõlema otsuse osas. Nimetatud riigid otsustasid eriti otsuse nr 895/2006/EÜ osas tunnustada ühepoolselt kõiki lisas loetletud dokumente, mille on välja andnud muud liikmesriigid, kes veel ei rakenda Schengeni acquis ’d täielikult.

Komisjon avaldas talle edastatud teabe Euroopa Liidu Teatajas .[5] Ühiste eeskirjade rakendamise alguskuupäev erineb liikmesriigiti. Et otsuste tekstis puuduvad erisätted, otsustasid mõned liikmesriigid (Sloveenia ja Küpros) hakata ühiseid eeskirju rakendama kohe, samal ajal kui teised otsustasid hakata neid halduspõhjustel rakendama hiljem. Alates 1. detsembrist 2006 kehtivad ühised eeskirjad Tšehhis, Küprosel, Ungaris, Lätis, Maltal, Sloveenias ja Slovakkias.

Ühiste eeskirjade tõhusa rakendamise tagamiseks tõstatasid liikmesriigid (nõukogu asjaomases töörühmas) küsimusi konkreetsetel, otsusega nr 895/2006/EÜ seotud teemadel ja küsisid komisjoni talitustelt nõu ja tõlgendusabi teatavate sätete kohaldamiseks.

Neile küsimustele vastates meenutasid komisjoni talitused ühiste eeskirjade kehtestamise otstarvet, rõhutades, et nende kohaldamine piirdub läbisõiduga. Kõnealune ühine kord kehtib üleminekuperioodil kuni asjaomaste liikmesriikide täieliku integreerumiseni Schengeni alasse (esimene otsus) ja kuni Šveits ja Liechtenstein rakendavad täielikult Schengeni acquis .

Komisjoni talitused rõhutasid, et ühiste eeskirjade kehtestamise eesmärk oli lihtsustada teatava kategooria isikute läbisõitu ja kõrvaldada konsulaaresinduste põhjendamatu halduskoormus seoses viisataotlejatega, kes ei kujuta liikmesriikidele mingit ohtu.

Kõnealuste eeskirjade kehtestamine ei mõjuta ühenduse õigustiku edaspidigi kehtiva viisasid ja välispiire käsitleva osa kõigi muude sätete rakendamist liikmesriikides. Eriti ei mõjuta ühised eeskirjad õigustiku sätteid, mis käsitlevad piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid, lennujaama transiitviisasid või isikute kontrollimist välispiiridel.

Seoses viimatinimetatuga rõhutas komisjon, et isikute kontrollimine välispiiridel peab toimuma vastavalt määruse (EÜ) nr 562/2006[6] artiklitele 5–13 ja 18–19. Piirivalve peab jätkama kontrollimist välispiiridel, võttes arvesse ühiste eeskirjadega tehtud lihtsustusi ning vältides otsuse nr 895/2006/EÜ sätete väärkasutamist. Seega peab kontrollimine olema tasakaalus ja proportsionaalne püstitatud eesmärkidega. Piirivalvurid peavad hindama igal üksikjuhtumil, kas kohaldada kolmanda riigi kodaniku suhtes otsuses nr 895/2006/EÜ sätestatud lihtsustatud eeskirju, ja kas ta täidab samas sätestatud sisenemise tingimusi ja läbisõidu ajapiiranguid. Sõltuvalt piirivalvuri hindamise tulemusest võidakse isikut mitte riiki lubada, kui ta on ületanud lubatud läbisõiduaja. Võidakse võtta ka muid, konkreetse olukorraga paremini sobivaid haldusmeetmeid (näiteks rahatrahvid).

Toetudes kõnealuse kahe otsuse edukusele, peaks EL laiendama lihtsustatud korda ka Bulgaariale ja Rumeeniale, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007 ja keda praegused ühised eeskirjad veel ei hõlma. Kahe nimetatud otsuse tegemise põhjused on tõesed ka Bulgaaria ja Rumeenia puhul.

Nende kahe liikmesriigi, nagu ka 2004. aastal ühinenute puhul, on viisaseadustiku küsimustes järgnenud ühinemisele nn Schengeni kaheetapiline rakendamismenetlus (Akt Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (edaspidi 2005. aasta ühinemisakt), artikkel 4). Sellest tulenevalt peavad Bulgaaria ja Rumeenia kohaldama alates ühinemise kuupäevast (1.1.2007) määruse (EÜ) nr 539/2001 sätteid ja nõudma I lisas loetletud kolmandate riikide kodanikelt viisasid, jätkates oma viisade väljaandmist kuni kuupäevani, alates millest nõukogu kinnitab nende täieliku integreerumise Schengeni alasse. Et Schengeni läbisõidu ja lühiajalise viibimise suhtes kohaldatavad tunnustamise eeskirjad ei kehti Bulgaaria ja Rumeenia suhtes nende ühinemise päevast, on nimetatud liikmesriigid kohustatud alates 1. jaanuarist 2007 andma vastavalt määruses (EÜ) nr 539/2001 sätestatud viisakohustusele kolmandate riikide kodanikele välja viisasid läbisõiduks nende territooriumist ja sisenemiseks ka juhul, kui asjaomastel isikutel on Schengeni viisa või elamisluba või Schengeni alasse kuuluva riigi pikaajaline viisa. Sama kehtib samalaadsete dokumentide kohta, mille on välja andnud liikmesriigid, kes ühinesid Euroopa Liiduga 2004. aastal ja kes ei rakenda Schengeni acquis ’d veel täielikult.

Lisaks ei olnud Tšehhil, Küprosel, Ungaril, Lätil, Maltal, Poolal, Sloveenial ja Slovakkial, kes rakendavad otsusega nr 895/2006/EÜ kehtestatud ühist korda alates 1. detsembrist 2006 ja kes ei ole Schengeni alasse veel täielikult integreerunud, võimalust tunnustada ühepoolselt Bulgaaria ja Rumeenia välja antud elamislubasid ja viisasid, mille nad on välja andnud läbisõiduks oma territooriumist.

Kehtivad eeskirjad ei võimalda Bulgaarial ja Rumeenial tunnustada Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid.

2. KAKS ETTEPANEKUT

Et puuduvad erisätted, mis tagaksid Bulgaaria ja Rumeenia konsulaatide halduskoormuse leevendamise ja muude liikmesriikide erivajaduste rahuldamise pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, peab komisjon vajalikuks vaadata läbi otsustega nr 895/2006/EÜ ja 896/2006/EÜ kehtestatud ühised eeskirjad.

Sel eesmärgil on komisjon arvesse võtnud:

- Bulgaaria ja Rumeenia viisapoliitika valdkonna erivajadusi, liikmesriikidel pärast viimast laienemist ja kuni 2004. ja 2007. aastal ühinenud uute liikmesriikide Schengeni alasse täieliku integreerumiseni tekkinud/vaid uusi probleeme, ja

- ranget kontrolli ja sõelumist, mida liikmesriigid pärast lühiajalise viisa või elamisloa väljaandmist asjaomaste kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldasid, samuti väikest ohtu, mida selle kategooria isikud muudele liikmesriikidele kujutavad.

Sellest tulenevalt tehakse ettepanek kahe õigusakti kohta:

2.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Bulgaaria, Tšehhi, Küpros, Ungari, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumist läbisõiduks.

Kavandatav otsus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 62 lõikel 2 ja see on adresseeritud Bulgaariale ja Rumeeniale ning liikmesriikidele, kes on otsustanud rakendada otsust nr 895/2006/EÜ.

Et otsuse nr 895/2006/EÜ tekstis puuduvad sätted, mis võimaldaksid laiendada teatavasse kategooriasse kuuluvate ja teatavat liiki dokumentidega isikute lihtsustatud kontrolli kohaldamist välispiiridel pärast Euroopa Liidu viimast laienemist, peetakse vajalikuks ühiste eeskirjade läbivaatamist, et reageerida erivajadustele, mis tekkisid Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel 1. jaanuaril 2007.

Ühepoolse tunnustamise korra laiendamine ühenduse õigusaktiga ei kehtesta liikmesriikidele uusi kohustusi võrreldes 2003. ja 2005. aasta ühinemisaktides loetletutega. Seega ei oleks see nende kahe ühinemisakti suhtes erandiks.

Kavandatavat korda rakendatakse vabatahtlikkuse alusel: asjaomastel liikmesriikidel on võimalus rakendada uut õigusakti või jätkata viisade väljaandmist, nagu nõuavad ühinemislepingud.

Uus ettepanek peaks võimaldama 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud Bulgaarial ja Rumeenial tunnustada ühepoolselt võrdväärsena oma riigi viisadega Schengeni riikide väljaantud viisasid ja elamislubasid, samuti samalaadseid dokumente, mille on välja andnud kaks nimetatud riiki ja 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigid, kes ei ole veel Schengeni alasse täielikult integreerunud.

Lisaks peaks lubama liikmesriikidel, kes on otsustanud rakendada otsust nr 895/2006/EÜ ja kes ei ole veel täielikult integreerunud sisepiirideta alasse, tunnustada ühepoolselt Bulgaaria ja Rumeenia väljaantud viisasid ja elamislubasid. Liikmesriikidel, kes ei ole otsustanud rakendada otsust nr 895/2006/EÜ, ei tohiks lubada rakendada käesolevat otsust, sest nad usuvad, et nende oma riigi transiitviisadega saab pidada võrdväärseks ainult Schengeni acquis ’d täielikult rakendavate liikmesriikide väljaantud elamislubasid ja viisasid.

Lihtsustatud kord põhineb eeldusel, et süsteemist kasu saavad kolmandate riikide kodanikud on juba läbinud liikmesriigi poolse range sõelumise ning neid ei peeta ohuks riiklikule poliitikale ega ohuks illegaalse sisserände seisukohast.

Kord kehtib kuni üleminekuperioodi lõpuni ja kõnealuste liikmesriikide täieliku ühinemiseni sisepiirideta alaga ehk päevani, mil nimetatud dokumentide tunnustamine muutub kohustuslikuks.

Nagu otsus nr 895/2006/EÜ, piirdub ka tunnustamiskord läbisõiduga asjaomaste liikmesriikide territooriumist. Läbisõidu kestus ei tohi ületada viit päeva. Kõnealuse korra eesmärk ei ole asendada liikmesriikide lühiajaliste viisade väljaandmist. Peale selle on kõnealustel liikmesriikidel võimalus väljas anda vastavalt kehtivatele eeskirjadele mitmekordse sissesõidu õigusega lühiajalisi viisasid, mis võivad kehtida ühe või mitu aastat, et võimaldada mobiilsust Schengeni dokumentidega kolmandate riikide kodanikele, kel on vaja sageli nende territooriumil reisida.

Tunnustamiseks on valitud järgmised dokumendid:

- Schengeni riigi poolt ühises konsulaarjuhises sätestatud ühiste eeskirjade kohaselt väljaantud ühtne viisa (transiitviisa, lühiajaline ehk reisiviisa, grupiviisa);

- Schengeni riigi poolt riiklike õigusaktide kohaselt väljaantud oma riigi pikaajaline viisa;

- Schengeni riigi poolt väljaantud elamisluba, mis sisaldub ühise konsulaarjuhise IV lisas, kus on loetletud dokumendid, mille omanik võib siseneda Schengeni alale viisata;

- riigi lühiajalised ja pikaajalised viisad ja elamisload, mille on välja andnud otsuse nr 895/2006/EÜ lisas loetletud 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigid;

- Bulgaaria ja Rumeenia väljaantud riigi lühiajalised ja pikaajalised viisad ja elamisload.

Kui Bulgaaria ja Rumeenia peaksid otsustama rakendada ühist korda, peavad nad tunnustama kõiki dokumente, mille on välja andnud Schengeni acquis ’d täielikult rakendavad riigid, vältides seega igasugust vahetegemist väljaandva ametiasutuse alusel.

Asjaomased liikmesriigid peavad teavitama oma otsusest komisjoni. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas ja tagab sellega kogu süsteemi läbipaistvuse. Liikmesriigid võivad sellegipoolest keelduda lubamast riiki kolmandate riikide kodanikke, kelle nimi on nende riiklikus sisenemiskeeluregistris.

Kõnealune õigusakt võetakse vastu kaasotsustamismenetluse teel.

2.2 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 896/2006/EÜ, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid oma territooriumist läbisõiduks.

Kavandatav otsus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punktil a.

Kavandavas otsuses võetakse arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga 2007. aasta jaanuaris ja sellega muudetakse otsust nr 896/2006/EÜ, et võimaldada Bulgaarial ja Rumeenial rakendada nende välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud korda, mis põhineb Šveitsi ja Liechtensteini väljaantud (ja otsuse nr 896/2006/EÜ lisas loetletud) teatavate elamislubade ühepoolsel tunnustamisel nende liikmesriikide poolt. Kavandatav otsus põhineb eeldusel, et Šveitsi või Liechtensteini elamisloaga kolmanda riigi kodanik ei ole ohuks liikmesriikide riiklikule poliitikale ega ohuks illegaalse sisserände seisukohast.

Tunnustamine piirdub läbisõiduga. Kui Bulgaaria ja Rumeenia otsustavad rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust, mis võimaldab neil ühepoolselt tunnustada Schengeni riikide ja muude liikmesriikide poolt välja antud dokumente võrdväärsena oma transiitviisadega, on käesoleva õigusakti rakendamine üleminekuperioodil vabatahtlik kuni nõukogu otsustab nende täieliku integreerumise Schengeni alasse.

Bulgaarial ja Rumeenial on võimalus otsustada, kas nad osalevad tunnustamise korras ning peavad teavitama oma otsusest Euroopa Komisjoni. Komisjon tagab asjaomase teabe avaldamise.

Kavandatav süsteem ei mõjuta kuidagi Schengeni acquis’ eeskirju välispiiride ületamisel nõutavate menetluste ja kontrollimise kohta.

Et kavandatav süsteem piirdub läbisõiduga, ei mõjuta see Bulgaaria ja Rumeenia võimalust välja anda mitmekordse sisesõidu õigusega lühiajalisi viisasid, mis võivad kehtida ühe või mitu aastat, et hõlbustada Šveitsi või Liechtensteini elamisloaga kolmandate riikide kodanikele mobiilsust.

Kõnealune õigusakt võetakse vastu kaasotsustamismenetluse teel.

3. SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatakse, et „ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks”. Ühenduse võetav meede peab olema võimalikult lihtne meede, mis võimaldab saavutada ettepaneku eesmärgi ning rakendada see võimalikult tõhusalt. Sellest lähtudes on otsustega nr 895/2006/EÜ ja 896/2006/EÜ kehtestatud ühepoolse tunnustamise korra ühiste eeskirjade muutmiseks pakutud välja järgmised õigusaktid:

- otsus, mis võimaldab Bulgaarial, Tšehhil, Küprosel, Ungaril, Lätil, Maltal, Poolal, Rumeenial, Sloveenial ja Slovakkial tunnustada ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi transiitviisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumist läbisõiduks üleminekuperioodil kuni kõnealuste liikmesriikide täieliku integreerimiseni ilma sisepiirideta alasse. Kõnealuses korras osalemine on vabatahtlik;

- otsuse nr 896/2006/EÜ muudatus, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid elamislubasid, mille Šveits ja Liechtenstein on välja andnud oma territooriumist läbisõiduks. Kavandatava muudatuse eesmärk on laiendada Bulgaariale ja Rumeeniale nende territooriumist läbisõidu lihtsustatud korda, loobudes vajadusest transiitviisa järele isikute puhul, kellel on kahe nimetatud riigi väljaantud elamisload.

Tunnustamiskorras osalemine on 2004. ja 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidele vabatahtlik üleminekuperioodil kuni päevani, mil nad integreeruvad täielikult ühisesse sisepiirideta alasse, s.o päevani, mil vastastikuse tunnustamise kord muutub sisepiirideta alas täielikult osalevate liikmesriikide vahel kohustuslikuks.

Eelnimetatud ettepanekute eesmärke, s.o ajutiste eeskirjade kehtestamine teatavate dokumentide ühepoolseks tunnustamiseks Bulgaaria, Rumeenia ja otsust nr 895/2006/EÜ juba rakendavate liikmesriikide poolt, samuti Šveitsi ja Liechtensteini väljaantud teatavate elamislubade ühepoolse tunnustamise ühise korra laiendamine Bulgaariale ja Rumeeniale, on võimalik saavutada ainult ühenduse tasandi meetmetega, sest ükski liikmesriik ei saa võtta puhtalt riiklikke meetmeid soovitud tulemuste saavutamiseks.

Ühendus on valinud meetmed, mis võimaldaksid saavutada ettepaneku eesmärgi ning rakendada see võimalikult tõhusalt. Selles vaimus on, kooskõlas kahe 14. juuni 2006. aasta otsusega ja võttes arvesse kavandatud eesmärke, valitud kaks erinevat õigusakti. Esimese ettepaneku puhul on kohaseks õigusaktiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis võimaldab asjaomastel liikmesriikidel rakendada vabatahtlikus korras ühiseid ühepoolse tunnustamise eeskirju, mis kujutavad endast ajutist erandit kehtivatest kahepoolse tunnustamise eeskirjadest. Teise ettepaneku puhul on kohaseks õigusaktiks valitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu uus otsus, millega muudetakse otsust nr 896/2006/EÜ. Sellega laiendatakse ühiste eeskirjade kasutamist, võimaldades Bulgaarial ja Rumeenial tunnustada ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini väljaantud elamislubasid.

4. LEPINGU JUURDE LISATUD PROTOKOLLIDEST TULENEVAD TAGAJÄRJED

Esimene kavandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus on adresseeritud üksnes Bulgaariale, Tšehhile, Küprosele, Ungarile, Lätile, Maltale, Poolale, Rumeeniale, Sloveeniale ja Slovakkiale ning sellega kehtestatakse üleminekukord, mis lubab neil riikidel tunnustada ühepoolselt teatavaid liikmesriikide poolt välja antud dokumente võrdväärsena oma riigi transiitviisadega. Kavandatava otsuse rakendamine on vabatahtlik. Seda kohaldataks asjaomastes liikmesriikides kuni kuupäevani, mille nõukogu määrab vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikele 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikele 2.

Otsusega kehtestatava korra olemuse tõttu ei saa sellega kaasneda muutlik olukord, nagu on sätestatud Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani seisukohta käsitlevas protokollis.

Kõnealune otsus, mis on adresseeritud üksnes liikmesriikidele, keda seob Schengeni acquis , kuid kes ei ole veel täielikult integreerunud ühisesse sisepiirideta alasse, ei kujuta endast Schengeni acquis edasiarendust 18. mail 1999. aastal nõukogu, Norra ja Islandi vahel sõlmitud lepingu[7] (millega nimetatud riigid ühinesid Schengeni acquis rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses. Schengeni süsteemi ühtsuse ja nõuetekohase toimimise eesmärgil hõlmab see otsus ka viisasid ja elamislubasid, mille on välja andnud Norra ja Island, kes on seotud Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning kes rakendavad Schengeni acquis ’d täielikult.

Kõnealune otsus, mis on adresseeritud üksnes liikmesriikidele, keda seob Schengeni acquis , kuid kes ei ole veel täielikult integreerunud ühisesse sisepiirideta alasse, ei kujuta endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendust Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (millega Šveits ühines Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[8] tähenduses, mis kuulub valdkonda, millele on viidatud nõukogu otsuse (mis käsitleb lepingule alla kirjutamist Euroopa Ühenduse nimel ja kõnealuse lepingu ajutist kohaldamist) artikli 4 lõikes 1.

Kavandatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 896/2006/EÜ, on adresseeritud Bulgaariale ja Rumeeniale, et võimaldada neil kahel liikmesriigil tunnustada ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini väljaantud elamislubasid võrdväärsena oma riigi transiitviisadega. Otsusega kehtestatava korra olemuse tõttu ei saa sellega kaasneda muutlik olukord, nagu on sätestatud Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani seisukohta käsitlevas protokollis.

Kõnealune otsus ei kujuta endast Schengeni acquis’ edasiarendust 18. mail 1999. aastal nõukogu, Norra ja Islandi vahel sõlmitud lepingu (millega nimetatud riigid ühinesid Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, sest kõnealuse otsusega lisatud uus element viitab otsusega nr 896/2006/EÜ kehtestatud lihtsustatud korra laiendamisele Bulgaariale ja Rumeeniale, muutmata peamisi eeskirju ja põhimõtteid.

2007/0185 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Bulgaaria, Tšehhi, Küpros, Ungari, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumist läbisõiduks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[9]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (edaspidi 2005. aasta ühinemisakt) artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad 1. jaanuaril 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud Bulgaaria ja Rumeenia kohaldama alates ühinemise kuupäevast nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud)[10] I lisas loetletud kolmandate riikide kodanike suhtes viisanõudeid.

(2) 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 kohaselt kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes Schengeni acquis’ sätteid lühiajaliste ühtsete viisade väljaandmise tingimuste ja kriteeriumide, viisade vastastikuse tunnustamise ning elamislubade ja viisade võrdväärsuse kohta alles pärast vastavasisulise nõukogu otsuse vastuvõtmist. Siiski on need sätted kõnealuste liikmesriikide jaoks siduvad alates ühinemiskuupäevast.

(3) Seetõttu nõutakse Bulgaarialt ja Rumeenialt riigi viisade väljaandmist oma territooriumile sisenemiseks ja sellest läbisõiduks kolmandate riikide kodanikele, kellel on Schengeni acquis’ d täielikult rakendava liikmesriigi välja antud ühtne viisa, pikaajalist viisat või elamisluba või Schengeni acquis ’d veel mitte täielikult rakendavate liikmesriikide välja antud samalaadne dokument.

(4) Isikud, kellel on Schengeni acquis’ d täielikult rakendavate liikmesriikide ja Schengeni acquis’ d veel mitte täielikult rakendavate liikmesriikide välja antud samalaadsed dokumendid, ei kujuta endast mingit ohtu Bulgaariale ega Rumeeniale, sest teised liikmesriigid on nende suhtes rakendanud kõiki vajalikke kontrolle. Et Bulgaarial ja Rumeenial ei lasuks täiendavat halduskoormust, tuleb neile laiendada ühiseid eeskirju, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta otsusega nr 895/2006/EÜ, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Tšehhi, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumist läbisõiduks.[11]

(5) Uued ühised eeskirjad peaksid volitama Bulgaariat ja Rumeeniat ühepoolselt tunnustama teatavaid Schengeni acquis' d täielikult rakendavate liikmesriikide välja antud dokumente, nende endi väljaantud samalaadseid dokumente ja 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide välja antud dokumente, mis on loetletud otsuse nr 895/2006/EÜ lisas, võrdväärsena oma riigi viisadega ning kehtestama selle ühepoolse võrdväärsuse alusel oma välispiiridel isikute lihtsustatud kontrolli korra.

(6) Võttes arvesse, et Tšehhi, Küpros, Läti, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia on teatanud komisjonile oma otsusest rakendada otsusega nr 895/2006/EÜ kehtestatud lihtsustatud korda, peaksid uued ühised eeskirjad võimaldama neil liikmesriikidel tunnustada ka Bulgaaria ja Rumeenia välja antud viisasid ja elamislubasid võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumist läbisõiduks.

(7) Uut ühist korda peaks kohaldama üleminekuperioodi jooksul kuni 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus viidatud nõukogu otsusega määratava kuupäevani.

(8) Dokumendi tunnustamine peaks piirduma läbisõiduga Bulgaaria, Tšehhi, Küprose, Ungari, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia territooriumist. Ühises süsteemis osalemine peaks olema vabatahtlik, panemata uutele liikmesriikidele täiendavaid kohustusi 2003. ja 2005. aasta ühinemisaktis määratletu kohaselt.

(9) Ühiseid eeskirju peaks kohaldama Schengeni acquis' d täielikult rakendavate liikmesriikide väljaantud ühtsete lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade ning Schengeni acquis’ d veel mitte täielikult rakendavate liikmesriikide välja antud samalaadsete dokumentide ning Bulgaaria ja Rumeenia välja antud lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade suhtes.

(10) Täita tuleb sisenemise tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)[12] artikli 5 lõikes 1, v.a sama määruse artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud tingimust, kuivõrd käesoleva otsusega, mis laiendab otsuses nr 895/2006/EÜ sätestatud ühiste eeskirjade kohaldamist, kehtestatakse Schengeni acquis’ d täielikult rakendavate liikmesriikide väljaantud dokumentide või Schengeni acquis’ d veel mitte täielikult rakendavate riikide väljaantud samalaadsete dokumentide, ning Bulgaaria ja Rumeenia läbisõiduks välja antud lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade Bulgaaria ja Rumeenia poolse ühepoolse tunnustamise kord, ning võimaldatakse lisaks otsusega nr 895/2006/EÜ kehtestatud lihtsustatud korda kohaldavatel Tšehhil, Küprosel, Ungaril, Lätil, Maltal, Poolal, Sloveenial ja Slovakkial tunnustada samalaadseid dokumente, mille on välja andnud Bulgaaria ja Rumeenia.

(11) Arvestades, et kavandatava otsuse eesmärki, milleks on kehtestada 2004. ja 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide kohaldatav ühepoolse tunnustamise kord, ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada eraldi tegutsedes, mistõttu on eesmärk meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12) Käesolev otsus ei ole Schengeni acquis' sätete edasiarendamine Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, sest see on adresseeritud ainult 2004. ja 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidele, kes veel ei rakenda Schengeni acquis' d täielikult. Schengeni süsteemi ühtsuse ja nõuetekohase toimimise eesmärgil hõlmab see otsus ka viisasid ja elamislubasid, mille on välja andnud kolmandad riigid, kes on seotud Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning kes rakendavad Schengeni acquis' d täielikult, nagu Island ja Norra.

(13) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale need liikmesriigid antud otsuse vastuvõtmisel.

(14) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusega kehtestatakse välispiiridel isikute lihtsustatud kontrollimise kord, mille kohaselt:

- Bulgaaria ja Rumeenia võivad tunnustada ühepoolselt võrdväärsena oma riigi transiitviisadega dokumente, millele on viidatud artiklites 2 ja 3, samuti dokumente, millele on viidatud artiklis 4 ja mille need kaks riiki on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kehtib viisakohustus vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001.

- Tšehhi, Küpros, Ungari, Läti, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia, kes on teatanud komisjonile oma otsusest kohaldada otsusega nr 895/2006/EÜ kehtestatud lihtsustatud korda, võivad tunnustada ühepoolselt võrdväärsena oma riigi transiitviisadega dokumente, millele on viidatud artiklis 4 ja mille Bulgaaria ja Rumeenia on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kehtib viisakohustus vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001.

Artikkel 2

1. Bulgaaria ja Rumeenia võivad lugeda oma riigi transiitviisaga võrdväärseks järgnevaid Schengeni acquis' d täielikult rakendavate liikmesriikide väljaantud dokumente, olenemata nende omanike kodakondsusest:

i) Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 10 osutatud „ühtne viisa”;

ii) Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 18 osutatud „pikaajaline viisa”;

iii) ühiste konsulaarjuhiste IV lisas nimetatud „elamisluba”.

2. Kui Bulgaaria ja Rumeenia otsustavad käesolevat otsust kohaldada, tunnustavad nad kõiki lõikes 1 osutatud dokumente, olenemata sellest, milline riik on dokumendi välja andnud.

Artikkel 3

Kui Bulgaaria ja Rumeenia otsustavad kohaldada artiklit 2, võivad nad lisaks tunnustada ühe või mitme 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigi, kes veel ei rakenda Schengeni acquis' d täielikult, väljaantud riigi lühiajalisi viisasid, pikaajalisi viisasid ja elamislubasid võrdväärsena oma riigi transiitviisadega.

Dokumendid, mille on välja andnud liikmesriigid, kes veel ei rakenda Schengeni acquis ’d täielikult, on loetletud otsuse nr 895/2006/EÜ lisas.

Artikkel 4

Peale selle võivad Bulgaaria ja Rumeenia tunnustada ka riikide lühiajalisi viisasid, pikaajalisi viisasid ja elamislubasid võrdväärsena oma riigi transiitviisadega.

Bulgaaria ja Rumeenia välja antud dokumendid, mida võib tunnustada käesoleva otsuse kohaselt, on loetletud lisas.

Artikkel 5

Tšehhi, Küpros, Ungari, Läti, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia võivad samuti tunnustada transiididokumendina käesoleva otsuse lisas loetletud Bulgaaria ja Rumeenia dokumente.

Artikkel 6

Bulgaaria, Tšehhi, Küpros, Ungari, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia võivad dokumente tunnustada võrdväärsena oma riigi viisadega, kui kolmanda riigi kodaniku läbisõit nende territooriumist ei kesta üle viie päeva.

Läbisõidu kestus peab jääma artiklites 2, 3 ja 4 viidatud dokumentide kehtivusaja piiresse.

Artikkel 7

Bulgaaria, Tšehhi, Küpros, Ungari, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia teavitavad 10 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest komisjoni sellest, kas nad otsustavad käesolevat otsust kohaldada. Komisjon avaldab nende liikmesriikide saadetud teabe Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Seda kohaldatakse kuni 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 kohaselt vastuvõetava nõukogu otsusega määratava kuupäevani.

Artikkel 9

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaariale, Tšehhile, Küprosele, Lätile, Ungarile, Maltale, Poolale, Rumeeniale, Sloveeniale ja Slovakkiale.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…]

LISA

BULGAARIA välja antavate dokumentide nimekiri

- Viisad

1. Виза за летищен транзит (виза вид "А") – Lennujaama transiitviisa (liik „A”)

2. Визи за транзитно преминаване (виза вид "B") - Transiitviisad (liik „B”)

- Еднократна транзитна виза - Ühekordse sisenemisõigusega transiitviisa

- Двукратна транзитна виза - Kahekordse sisenemisõigusega transiitviisa

- Многократна транзитна виза - Mitmekordse sisenemisõigusega transiitviisa

3. Визи за краткосрочно пребиваване (виза вид "C") – Lühiajalised viisad (liik „C”)

- Еднократна входна виза - Ühekordse sisenemisõigusega viisa

- Многократна входна виза - Mitmekordse sisenemisõigusega viisa

4. Виза за дългосрочно пребиваване (виза вид "D") - Pikaajaline viisa (liik „D”)

- Elamisload

1. Карта на продължително пребиваващ в Република България чужденец – Pikaajaline elamisluba

2. Карта на постоянно пребиваващ в Република България чужденец – Alaline elamisluba

3. Карта на бежанец – Pagulase elamisluba

4. Удостоверение за пътуване зад граница на чужденец с хуманитарен статут – Sellise kolmanda riigi kodaniku elamisluba, kellele Bulgaaria Vabariik on andnud humanitaarkaitse

RUMEENIA välja antavate dokumentide nimekiri

- Viisad

- viză de tranzit, identificată prin simbolul B (transiitviisa, märgendiga B)

- viză de scurtă şedere, identificată prin simbolul C (lühiajaline viisa, märgendiga C)

- viză de lungă şedere, identificată prin unul dintre următoarele simboluri, în funcţie de activitatea pe care urmează să o desfăşoare în România străinul căruia i-a fost acordată:

(i) desfăşurarea de activităţi economice, identificată prin simbolul D/AE

(ii) desfăşurarea de activităţi profesionale, identificată prin simbolul D/AP

(iii) desfăşurarea de activităţi comerciale, identificată prin simbolul D/AC

(iv) angajare în munca, identificată prin simbolul D/AM

(v) studii, identificată prin simbolul D/SD

(vi) reîntregirea familiei, identificată prin simbolul D/VF

(vii) intrarea în România a străinilor căsătoriţi cu cetăţeni români, identificată prin simbolul D/CR

(viii) activităţi religioase sau umanitare, identificată prin simbolul D/RU

(ix) viză diplomatică şi viză de serviciu, identificată prin simbolul DS

(x) alte scopuri, identificată prin simbolul D/AS

(pikaajalised viisad järgmise märgistusega, vastavalt otstarbele, milleks muu riigi kodanik Rumeenia viisa saab:

i) majandustegevuseks, märgendiga D/AE

ii) erialategevuseks, märgendiga D/AP

iii) äritegevuseks, märgendiga D/AC

iv) töötamiseks, märgendiga D/AM

v) õpinguteks, märgendiga D/SD

vi) perekonna taasühinemiseks, märgendiga D/VF

vii) Rumeenia kodanikuga abiellunu sisenemiseks Rumeeniasse, märgendiga D/CR

viii) usualaseks või humanitaartegevuseks, märgendiga D/RU

ix) diplomaadi- või teenistusviisa, märgendiga DS

x) muuks otstarbeks, märgendiga D/AS)

- Elamisload

- Permis de şedere temporară (ajutine elamisluba)

- Permis de şedere permanentă (alaline elamisluba)

- Carte de rezidenţă - pentru străinii membri de familie ai cetăţenilor români (elamisluba – välismaalastele, kes on Rumeenia kodaniku pereliikmed)

- Carte de rezidenţă permanentă - pentru străinii membri de familie ai cetăţenilor români (alaline elamisluba - välismaalastele, kes on Rumeenia kodaniku pereliikmed)

2007/0186 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse otsust nr 896/2006/EÜ, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid oma territooriumist läbisõiduks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[13]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Otsusega nr 896/2006/EÜ kehtestatakse ühised eeskirjad teatavate Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubade ühepoolseks tunnustamiseks liikmesriikide poolt, võimaldades lihtsustada nimetatud dokumentidega kolmandate riikide kodanike välispiiridel kontrollimise korda.

(2) Schengeni acquis' kaheetapilise rakendamismenetluse tulemusena nõuti liikmesriikidelt, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal, alates ühinemise kuupäevast riigi viisade väljaandmist nendele kolmandate riikide kodanikele, kellel on Šveitsi ja Liechtensteini väljaantud elamisload ja kelle suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 kohast viisanõuet. See kohustus tekitas täiendava halduskoormuse nende liikmesriikide konsulaatidele Šveitsis ja Liechtensteinis.

(3) Näis, et liikmesriikidel ei ole vaja nõuda selle kategooria isikutelt viisat, sest nad kujutavad endast liikmesriikidele üksnes vähest ebaseadusliku immigratsiooni ohtu.

(4) Võttes arvesse, et sama põhjendus kehtib ka Bulgaaria ja Rumeenia kohta, tuleks otsusega nr 896/2006/EÜ[14] kehtestatud lihtsustatud korda laiendada ka Bulgaariale ja Rumeeniale.

(5) Otsuse nr 896/2006/EÜ selline muutmine peaks võimaldama Bulgaarial ja Rumeenial, kui nad peaksid otsustama kohaldada otsust nr …/2007/EÜ ja tunnustada ühepoolselt Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubasid, mis on loetletud otsuse nr 896/2006/EÜ lisas, võrdväärsena oma riigi transiitviisadega.

(6) Tunnustamine peaks piirduma vaid Bulgaaria ja Rumeenia territooriumist läbisõidu eesmärgiga, piiramata nende kahe liikmesriigi võimalust anda välja viisasid lühiajaliseks viibimiseks.

(7) Võimalus, et Bulgaaria ja Rumeenia käesolevat otsust ei rakenda, peaks piirduma üleminekuperioodiga kuni kuupäevani, mille nõukogu määrab 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 kohaselt.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006[15] (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 5 lõikes 1 sätestatud sisenemistingimusi, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punktis b ette nähtud tingimust, tuleb täita selles ulatuses, mil käesoleva otsusega kehtestatakse Bulgaaria ja Rumeenia välja antud transiitviisade ning teatavate Šveitsi ja Liechtensteini välja antud elamislubade võrdväärsuse kord.

(9) Arvestades, et võetava meetme eesmärk mõjutab otseselt ühenduse õigustiku viisasid käsitleva osa kohta ja liikmesriigid ei saa seda piisaval määral saavutada eraldi tegutsedes, mistõttu on eesmärk meetme ulatust ja mõju arvestades paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale need liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel.

(11) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse nr 896/2006/EÜ artiklile 2 lisatakse kolmanda lõiguna järgmine lause:

„Kui Bulgaaria ja Rumeenia otsustavad kohaldada otsust nr …/2007/EÜ, võivad nad ühepoolselt tunnustada käesoleva otsuse lisas loetletud elamislubasid võrdväärsena oma riigi transiitviisadega kuni kuupäevani, mille nõukogu määrab vastavalt akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta artikli 4 lõikele 2.”

Artikkel 2

Kui Bulgaaria ja Rumeenia otsustavad käesolevat otsust kohaldada, peavad nad sellest teatama 10 tööpäeva jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon avaldab nende saadetud teabe Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaariale ja Rumeeniale.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…]

[1] EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1932/2006 (ELT L 405, 30.12.2006, lk 23).

[2] ELT L 167, 20.6.2006, lk 1.

[3] ELT L 167, 20.6.2006, lk 8.

[4] 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigid pidid 1. augustiks 2006 teatama komisjonile oma otsusest rakendada ühiseid eeskirju.

[5] ELT C 251, 17.10.2006, lk 20.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 526/2006, 15. märts 2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), ELT L 105, 13.4.2006, lk 1

[7] ELT L 176, 10.7.1999, lk 35.

[8] Nõukogu dokument 13054/04.

[9] ELT C […], […], lk […].

[10] ELT L 81, 21.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1932/2006 (ELT L 405, 30.12.2006, lk 23).

[11] ELT L 167, 20.6.2006, lk 1.

[12] ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

[13] ELT C […], […], lk […].

[14] ELT L 167, 20.6.2006.

[15] ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.