<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-505/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0505</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:939">EU:C:2020:939</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>24</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>24</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Bobeki ettepanek – Kohtuasi C‑505/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Bundesrepublik Deutschland (Interpoli tagaotsimisteade)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20201119">19. novembril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑505/19</HT></P><P>WS</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Bundesrepublik Deutschland</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wiesbaden (Wiesbadeni halduskohus, Saksamaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) tagaotsimisteade</KEYWORD><KEYWORD>Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 50</KEYWORD><KEYWORD><HT TYPE="ITALIC">Ne bis in idem</HT>-põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 21</KEYWORD><KEYWORD>Isikute vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv (EL) 2016/680</KEYWORD><KEYWORD>Isikuandmete töötlemine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas on tekkinud kaks uudset küsimust tagajärgede kohta, mis tulenevad <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldamisest Schengeni alal seoses tegudega, mille suhtes on Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Interpol<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) andnud kolmanda riigi taotlusel välja tagaotsimisteate (<HT TYPE="ITALIC">red notice</HT>). Tagaotsimisteated antakse välja isikute kohta, keda otsitakse taga kas vastutusele võtmise või karistuse täitmisele pööramise eesmärgil. Need on sisuliselt taotlused õiguskaitseasutustele kogu maailmas tuvastada tagaotsitavate isikute asukoht ja võimaluse korral ajutiselt piirata nende liikumisvabadust, kuni esitatakse nende väljaandmise taotlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Esiteks, kas liidu liikmesriikidel on lubatud rakendada tagaotsimisteadet ja seega piirata tagaotsitava liikumisvabadust, kui teine liidu liikmesriik on Interpolile ja samamoodi kõikidele teistele Interpoli liikmesriikidele teatanud, et see teade on seotud tegudega, millele võib kohalduda <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte? Teiseks, kas liidu liikmesriikidel on juhul, kui <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte on kohaldatav, lubatud tagaotsimisteates nimetatud tagaotsitava isikuandmeid edasi töödelda?</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Rahvusvaheline õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Vastavalt 1956. aastal vastu võetud ja viimati 2008. aastal muudetud Interpoli põhikirja artikli 2 lõikele 1 on üks Interpoli eesmärke:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>tagada ja edendada võimalikult ulatuslikku vastastikust abi kõikide kriminaalpolitseiasutuste vahel eri riikides kehtivate seaduste piires ja inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid järgides.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Interpoli põhikirja artiklis 31 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Oma eesmärkide saavutamise huvides vajab [Interpol] pidevat ja aktiivset koostööd oma liikmetega, kes peaksid tegema kõik, mis on nende võimuses ja kooskõlas nende riikide õigusaktidega, et osaleda hoolsalt Interpoli tegevuses.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Vastavalt 2011. aastal vastu võetud ja viimati 2019. aastal muudetud Interpoli andmetöötluseeskirjade (Interpol’s Rules on the Processing of Data; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>IRPD<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) artikli 73 lõikele 1 koosneb Interpoli teadete süsteem värvikoodiga teadetest, mida antakse välja konkreetsetel eesmärkidel, ja eriteadetest. Tagaotsimisteateid antakse harilikult välja riikliku keskbüroo palvel, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>et saada teada tagaotsitava asukoht ning ta kinni pidada, vahistada või tema liikumisvabadust piirata tema väljaandmise, üleandmise või muul seesugusel õiguspärasel eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> (IRPD artikkel 82). IRPD artiklis 87 on ette nähtud, et kui tehakse kindlaks tagaotsimisteates nimetatud isiku asukoht, teeb selle isiku asukohariik järgmist: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1) teatab taotluse esitanud riiklikule keskbüroole või rahvusvahelisele üksusele ja peasekretariaadile viivitamata sellest, et isiku asukoht on tuvastatud, vastavalt piirangutele, mis tulenevad riigi õigusnormidest ja kohaldatavatest rahvusvahelistest lepingutest;<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>2) võtab kõik riigi õigusnormidega ja kohaldatavate rahvusvaheliste lepingutega lubatud meetmed, nagu tagaotsitava ajutine vahistamine või tema liikumise jälgimine või liikumisvabaduse piiramine<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Konventsiooni, millega rakendatakse <DATE ISO="19850614">14. juuni 1985. aasta</DATE> Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="239" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="2000">ELT 2000, L 239, lk 19</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/02, lk 9.</P></NOTE>, 3. peatüki (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/><HT TYPE="ITALIC">Ne bis in idem</HT>-põhimõtte rakendamine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) artiklis 54 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Isikut, kelle suhtes üks konventsiooniosaline on langetanud lõpliku kohtuotsuse, ei või teine konventsiooniosaline sama teo eest vastutusele võtta, tingimusel et kui isikule on karistus määratud, on ta selle ära kandnud või kannab seda või seda ei saa otsuse langetanud konventsiooniosalise õiguse alusel enam täitmisele pöörata.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 57 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="057.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui konventsiooniosaline süüdistab isikut õiguserikkumises ja selle konventsiooniosalise pädevatel asutustel on põhjust oletada, et süüdistus on seotud samade tegudega, mille eest teine konventsiooniosaline on isiku üle juba lõpliku kohtuotsuse langetanud, taotlevad need asutused, kui nad seda vajalikuks peavad, selle konventsiooniosalise pädevatelt asutustelt teavet, kelle territooriumil kohtuotsus langetati.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="057.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Taotletud teave edastatakse nii ruttu kui võimalik ning seda arvestatakse edasiste sammude üle otsustamisel käimasolevas kohtuasjas.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20160427">27. aprilli 2016. aasta</DATE> direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="119" PAGE.FIRST="89" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 119, lk 89</REF.DOC.OJ>. Direktiivi sätete joonealused märkused on välja jäetud.</P></NOTE> põhjenduses 25 on märgitud, et kõik liikmesriigid on Interpoli liikmed ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/> [s]eetõttu on asjakohane tugevdada liidu ja Interpoli vahelist koostööd, soodustades tõhusat isikuandmete vahetust, tagades samas põhiõiguste ja ‑vabaduste austamise isikuandmete automaatsel töötlemisel<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiivi 2016/680 artiklis 3 sätestatud määratluse kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>isikuandmete töötlemine<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi 2016/680 artikli 4 lõikes 1 on ette nähtud, et isikuandmeid muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>töödeldakse seaduslikult ja õiglaselt<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> ning isikuandmed on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>piisavad ja asjakohased ega ole liiased nende töötlemise eesmärkide suhtes<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 8 lõikes 1 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult sel juhul ja niivõrd, kui see on vajalik pädeva asutuse poolt artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkide kohase ülesande täitmiseks ning see põhineb liidu või liikmesriigi õigusel.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Direktiivi 2016/680 artikli 16 kohaselt peab andmesubjektidel olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>[i]sikuandmete parandamise või kustutamise ja isikuandmete töötlemise piiramise õigus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Direktiivi 2016/680 V peatükk (mis koosneb artiklitest 35–40) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> reguleerib muu hulgas tingimusi, mille kohaselt võib isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Riigisisene õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Saksamaa kriminaalmenetluse seadustiku (Strafprozessordnung; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>StPO<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) § 153a lõikes 1 on sätestatud, et süütegude korral, mille eest karistatakse rahatrahviga või minimaalse karistusmäära kohaselt alla üheaastase vangistusega, võib Staatsanwaltschaft (riigiprokuratuur) põhikohtuasja algatamiseks pädeva kohtu ja kriminaalmenetlusaluse isiku nõusolekul esialgu loobuda õigusest esitada süüdistus, kehtestades asjaomase isiku suhtes teatavaid tingimusi ja ettekirjutusi, nagu teatava rahasumma maksmine heategevuseks või riigikassasse, kui nende tulemusel kaob menetleva ametiasutuse avalik huvi ja kui süüteo raskusaste seda ei takista. Kui kriminaalmenetlusalune isik neid tingimusi ja ettekirjutusi täidab, ei või teda enam kõnealuse tegevuse kui süüteo eest vastutusele võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Föderaalset kriminaalpolitseid (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>BKA<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) ja liidumaadevahelist kriminaalpolitseikoostööd käsitleva <DATE ISO="20170601">1. juuni 2017. aasta</DATE> seaduse (Gesetz über das Bundeskriminalamt und die Zusammenarbeit des Bundes und der Länder in kriminalpolizeilichen Angelegenheiten<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. I, lk 1354.</P></NOTE>) § 3 lõike 1 kohaselt on BKA koostööks Interpoliga Saksamaa Liitvabariigi keskbüroo.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, riigisisene menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Aastal 2012 andis Interpol Ameerika Ühendriikide pädevate ametiasutuste taotlusel kõikidele riiklikele keskbüroodele välja tagaotsimisteate Saksamaa kodaniku ja selles riigis elava isiku (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>kaebaja<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>) kohta, et teha kindlaks tema asukoht ja ta vahistada või piirata tema liikumisvabadust tema väljaandmise eesmärgil. Tagaotsimisteade põhines Ameerika Ühendriikide ametiasutuste poolt välja antud vahistamismäärusel, milles süüdistati seda isikut muu hulgas korruptsioonis, rahapesus ja pettuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul oli Müncheni prokuratuur (Saksamaa) juba algatanud kaebaja suhtes uurimismenetluse seoses tagaotsimisteates nimetatud tegudega. See menetlus lõpetati 2009. aastal pärast seda, kui kaebaja oli vastavalt StPO artikli 153a lõikele 1 maksnud teatava rahasumma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Aastal 2013 sai BKA pärast kaebajaga suhtlemist ja vastavalt oma taotlusele Interpolilt kõnealuse tagaotsimisteate lisa, väljendades seisukohta, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte on kohaldatav süüdistustele, millega seoses see teade oli välja antud. Peale selle palusid Saksamaa ametiasutused – olgugi et edutult – USA ametiasutustel see tagaotsimisteade kustutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Aastal 2017 pöördus kaebaja Verwaltungsgericht Wiesbadeni (Wiesbadeni halduskohus, Saksamaa) poole kaebusega Saksamaa Liitvabariigi peale, keda esindas BKA. Ta palus kohustada vastustajat võtma tagaotsimisteate kõrvaldamiseks vajalikud meetmed. Kaebaja märkis, et ta ei saa reisida ühessegi Schengeni lepingu osalisriiki, ilma et teda ähvardaks vahistamise oht. Nimelt olid need riigid lisanud ta selle tagaotsimisteate tõttu oma tagaotsitavate isikute nimekirjadesse. Kaebaja sõnul oli selline olukord vastuolus Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 54 ja ELTL artikliga 21. Samuti väljendas kaebaja seisukohta, et tagaotsimisteates sisalduvate tema isikuandmete edasine töötlemine liikmesriikide ametiasutustes on vastuolus direktiivi 2016/680 sätetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Verwaltungsgericht Wiesbaden (Wiesbadeni halduskohus, Saksamaa), kellel oli kahtlusi seoses asjakohaste liidu õigusnormide õige tõlgendamisega, <DATE ISO="20190627">27. juunil 2019</DATE> menetluse peatada ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>1.</NO.P><TXT>Kas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 54 koostoimes [Euroopa Liidu põhiõiguste] harta artikliga 50 tuleb tõlgendada nii, et sama teo suhtes on keelatud juba kriminaalmenetluse algatamine kui selline kõigis [Schengeni lepingu] osalisriikides, kui Saksa prokuratuur peatab kriminaalmenetluse pärast seda, kui süüdistatav on täitnud teatud kohustused ja eelkõige tasunud prokuratuuri poolt kindlaksmääratud teatud rahasumma?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas ELTL artikli 21 lõikest 1 tuleneb keeld liikmesriikidele rahuldada rahvusvahelise organisatsiooni nagu [Interpol] raames kolmandate riikide vahistamistaotlusi, kui isik, keda vahistamistaotlus puudutab, on liidu kodanik ja kui liikmesriigil, kelle kodakondsus tal on, on kahtlusi vahistamistaotluse kooskõla suhtes <HT TYPE="ITALIC">ne bis in</HT> idem’i põhimõttega ning ta on sellest teavitanud ka rahvusvahelist organisatsiooni ja ülejäänud liikmesriike?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas ELTL artikli 21 lõige 1 takistab juba kriminaalmenetluse algatamist kui sellist ja ajutist vahistamist liikmesriikides, mille kodanik asjaomane isik ei ole, kui see on vastuolus <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>’i põhimõttega?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 2016/680] artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõiget 1 koostoimes Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 54 ja põhiõiguste harta artikliga 50 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid on kohustatud võtma vastu õigusnorme, mis tagavad, et kriminaalasja lõpetamiseni viiva menetluse korral on kõikides [Schengeni lepingu] osalisriikides keelatud [Interpoli] [tagaotsimisteadete] edasine töötlemine, mis võib viia uue kriminaalmenetluseni?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kas rahvusvahelisel organisatsioonil nagu [Interpol] on olemas piisaval tasemel andmekaitse, kui puuduvad [direktiivi 2016/680] artikli 36 kohane kaitse piisavuse otsus ja/või asjakohased kaitsemeetmed vastavalt [direktiivi 2016/680] artiklile 37?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Kas liikmesriigid võivad kolmandate riikide poolt [Interpoli] tagaotsimisteatesse (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Red Notice<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>) kantud andmeid ainult siis edasi töödelda, kui kolmas riik levitab tagaotsimisteatega vahistamis- ja väljaandmistaotlust ning on taotlenud vahistamist, mis ei ole vastuolus liidu õigusega, eelkõige <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>’i põhimõttega?<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus lahendada kohtuasi Euroopa Kohtu kodukorra artikli 107 lõikes 1 ette nähtud eelotsuse kiirmenetluses. Euroopa Kohus otsustas <DATE ISO="20190712">12. juuli 2019. aasta</DATE> määrusega, et seda taotlust ei ole vaja rahuldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>USA ametiasutuste taotlusel kustutas Interpol kaebaja kohta välja antud tagaotsimisteate <DATE ISO="20190905">5. septembril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Oma <DATE ISO="20191111">11. novembri 2019. aasta</DATE> vastuses Euroopa Kohtu taotlusele, mis puudutas selle sündmuse tagajärgi käesolevale kohtuasjale, teatas eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule oma kavatsusest jätta eelotsusetaotlus jõusse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitas, et kaebaja palus põhikohtuasja eset muuta. Nüüd palub kaebaja eelotsusetaotluse esitanud kohut kohustada Saksamaa Liitvabariiki võtma kõik vajalikud meetmed, et 1) takistada Interpoli samade tegude kohta uut tagaotsimisteadet välja andmast ja kui see peaks juhtuma, 2) kustutada uus tagaotsimisteatis. Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et riigisisese õiguse kohaselt on võimalik kaebuse eset muuta nii, et see puudutab tuvastamiskaebust, mis on varasema kaebuse jätk (Fortsetzungsfeststellungsklage). Eelotsusetaotluse esitanud kohus on niisiis seisukohal, et esitatud küsimused on tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks jätkuvalt asjakohased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas on kaebaja, BKA, Belgia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Kreeka, Prantsuse, Horvaatia, Madalmaade, Poola, Rumeenia ja Ühendkuningriigi valitsus, samuti Euroopa Komisjon esitanud oma kirjalikud seisukohad. Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20200714">14. juulil 2020</DATE>, esitasid kaebaja, BKA, Belgia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsuse, Madalmaade ja Soome valitsus oma suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Sisuliselt palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas liidu õigusega on vastuolus see, kui liikmesriigid juhul, kui Interpol annab kolmanda riigi taotlusel välja tagaotsimisteatise ja see on seotud tegudega, mille suhtes võib olla kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte, 1) pööravad selle teate täitmisele, piirates tagaotsitava isiku liikumisvabadust, ja 2) töötlevad edasi tema isikuandmeid, mida tagaotsimisteade sisaldab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kõigepealt võib olla abi lühidast selgitusest selle kohta, mida tagaotsimisteade (<HT TYPE="ITALIC">red notice</HT>) endast kujutab. IRPD artikli 82 kohaselt antakse tagaotsimisteateid välja uurimise ja vastutusele võtmise pädevusega riiklike või rahvusvaheliste asutuste taotlusel, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>et saada teada tagaotsitava asukoht ning ta kinni pidada, vahistada või tema liikumisvabadust piirata tema väljaandmise, üleandmise või muul seesugusel õiguspärasel eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>. IRPD artiklis 87 on ette nähtud, et kui tehakse kindlaks tagaotsimisteates nimetatud isiku asukoht, peavad selle isiku asukohariigi ametiasutused taotluse esitanud asutustele ja Interpolile viivitamata teatama, et isiku asukoht on tuvastatud, ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>võt[ma] kõik riigi õigusnormidega ja kohaldatavate rahvusvaheliste lepingutega lubatud meetmed, nagu tagaotsitava ajutine vahistamine või tema liikumise jälgimine või liikumisvabaduse piiramine<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Seepärast on tagaotsimisteate väljaandmine Interpoli poolt kõigest Interpoli liikme abipalve teistele liikmetele, et teha kindlaks tagaotsitava asukoht ja võimaluse korral piirata tema liikumisvabadust. Tagaotsimisteade ei kujuta endast väljaandmistaotlust ega tingi selle esitamist, vaid väljaandmistaotlus tuleb vastavalt vajadusele vormistada eraldi. Sellegipoolest on selge, et tagaotsimisteade antakse välja väljaandmise või muu seesuguse menetluse eesmärgil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Pärast seda selgitust ja enne, kui asun käesolevas asjas tekkinud sisuliste küsimuste juurde, tuleb käsitleda mitut menetlusküsimust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus ja jätkuv vajadus vastata</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kõigepealt väljendasid BKA, Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Madalmaade ja Ühendkuningriigi valitsus kahtlusi seoses eelotsusetaotluse vastuvõetavusega <HT TYPE="ITALIC">ab initio</HT>. Nende sellekohased argumendid saab jaotada nelja kategooriasse, sisuliselt: 1) eelotsusetaotluses ei ole asjasse puutuvat faktilist olukorda piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud; 2) põhikohtuasjas vaidluse all olev olukord piirdub Saksamaaga ja selles ei ole tegelikult piiriüleseid asjaolusid; 3) eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olev kaebus on vastuvõetamatu ja/või igal juhul põhjendamatu; 4) see kaebus on kuritarvituslik, sest selle eesmärk on vaidlustada teiste liikmesriikide peale Saksamaa pädevus pöörata tagaotsimisteade täitmisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Need vastuväited ei veena mind.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Esiteks on eelotsusetaotlus tõepoolest iseäranis kokkuvõtlik. Siiski võimaldab see kohtumäärus, mida täiendavad menetlusosaliste seisukohad, Euroopa Kohtul teada, mis küsimusi eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib ja miks. Seega on Euroopa Kohtul teada faktilised ja õiguslikud asjaolud, mida on vaja tarviliku vastuse andmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Teiseks ei ole põhikohtuasjas vaidluse all olev olukord sugugi vaid Saksamaa-sisene. Ühest küljest, ehkki see vaidlus tõepoolest puudutab Saksamaa kodanikku ja elanikku, kes on vaidlustanud Saksamaa ametasutuste tegevuse, on selle vaidlustamise põhjus see, et väidetavalt on piiratud tema ELTL artiklist 21 tulenevat liikumisvabadust kogu liidus. Euroopa Kohus on asunud järjepidevalt seisukohale, et vaba liikumise õigust andvaid sätteid, sealhulgas ELTL artiklit 21 tuleb tõlgendada laialt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20041019">19. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zhu ja Chen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑200/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:639">EU:C:2004:639</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See, et liidu kodanik ei pruugi (veel) olla oma õigusi kasutanud, ei tähenda, et olukord on puht riigisisene.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt kohtujurist Hogani hiljutine ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Generalstaatsanwaltschaft Berlin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:748">EU:C:2020:748</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) koos täiendavate viidetega.</P></NOTE> Minu arvates saab ELTL artiklile 21 tugineda füüsiline isik, kes tegelikult ja tõesti soovib seda vabadust kasutada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19910226">26. veebruari 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Antonissen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑292/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:80">EU:C:1991:80</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170906">6. septembri 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peter Schotthöfer &amp; Florian Steiner</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:633">EU:C:2017:633</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kindlasti on kaebaja sellises olukorras: tema tegevusest enne põhikohtuasja ja selle kestel – eriti tema suhtlusest BKAga ja mitme teise liikmesriigi ametiasutustega – nähtub selgelt, et tema kavatsus seda vabadust kasutada ei ole vaid hüpoteetiline või et ta tugineks sellele vaid instrumentaalselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Erinevalt nt <DATE ISO="19970529">29. mai 1997. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kremzow</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑299/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:254">EU:C:1997:254</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Teisest küljest ei piirdu direktiivi 2016/680 kohaldamisala üksnes piiriüleste olukordadega. Sama kehtib õigupoolest ka harta artikli 50 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 puhul: on selge, et mõlemad nimetatud sätted võivad olla kohaldatavad ka juhtudel, kui kodanik seisab vastamisi omaenda liikmesriigi ametiasutustega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kolmandaks ei ole Euroopa Kohtu hinnata, kas põhikohtuasjas esitatud kaebus on vastuvõetav, veel vähem, kas see on põhjendatud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavust Euroopa Kohus ei pea kontrollima, on asjakohased.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny</NAME.CASE> zastępowany przez Prokuraturę Krajową (kohtunike suhtes kehtiv distsiplinaarkord) (<NO.CASE>C‑558/18 ja C‑563/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:234">EU:C:2020:234</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Seda asjakohasuse eeldust ei saa kummutada pelgalt sellega, et üks põhikohtuasja pool vaidlustab teatavad faktilised asjaolud, mille täpsuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne ja millest oleneb selle menetluse eseme piiritlemine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt muu hulgas <DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>État belge</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑35/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:894">EU:C:2019:894</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Samuti ei kummuta seda eeldust võimalus, et kaebaja võib liikmesriigi kohtus põhikohtuasjas vaidluse kaotada, eriti kui Euroopa Kohus nõustub teatava tõlgendusega vaidlusaluse liidu õigusnormi kohta. Vastuvõetavuse eitamine põhjusel, et sisuline vastus võib olla eitav, tähendaks ju vankri rakendamist hobuste ette.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Lõpuks täheldan, et põhikohtuasi on algatatud Saksamaa vastu – kes on eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses vastustaja – ja selle kohtu mis tahes otsusel selles menetluses on loomulikult õiguslikud tagajärjed vaid nimetatud riigi suhtes. See, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu abistamiseks on Euroopa Kohtul vaja selgitada kõnealustest liidu õiguse sätetest tulenevaid kohustusi ka teistele liikmesriikidele peale Saksamaa, ei saa seada kahtluse alla eelotsusetaotluse vastuvõetavust. Tõepoolest on Euroopa Kohus keeldunud lahendamast fiktiivseid kohtuasju, mille algatamist on taotletud vaid eesmärgiga, et Euroopa Kohus teeks otsuse teiste liikmesriikide – peale eelotsusetaotluse esitanud kohtu asukohaliikmesriigi – EL-iga seotud kohustuste kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt <DATE ISO="19800311">11. märtsi 1980. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foglia</NAME.CASE> (I) (<NO.CASE>104/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:73">EU:C:1980:73</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19811216">16. detsembri 1981. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Foglia</NAME.CASE> (II) (<NO.CASE>244/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:302">EU:C:1981:302</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesolevas asjas aga ei ole teavet, mis viitaks sellele, nagu oleks eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olev vaidlus kunstlik, et ajendada Euroopa Kohut võtma seisukohta teatavates tõlgendusküsimustes, mis tegelikult ei teeni selle vaidluse lahendamisel objektiivset vajadust. Liiati on see, et Euroopa Kohtu vastusel ühe liikmesriigi õiguste või kohustuste kohta on (horisontaalselt) tagajärgi teistele liikmesriikidele, lihtsalt omane küsimustele, mis puudutavad vaba liikumist liikmesriikide vahel ja nendevahelise vastastikuse tunnustamise elemente.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Teiseks väidavad BKA ning Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Soome ja Ühendkuningriigi valitsus ühtviisi, et esitatud küsimused on nüüdseks muutunud hüpoteetiliseks. Nad väidavad, et kuna Interpol kustutas 2019. aasta septembris põhikohtuasjas vaidluse all oleva tagaotsimisteate, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtul enam vaja seda kohtuasja lahendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Ent nagu eespool punktis 23 märgitud, selgitas eelotsusetaotluse esitanud kohus, kui Euroopa Kohus temalt konkreetselt selle kohta küsis, et riigisisese õiguse kohaselt on kaebajal lubatud oma nõudeid muuta ja seda õigust ta ka kasutas. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetlus käesoleva ajani (ikka veel) pooleli ja nimetatud kohtu sõnul oleneb selle kohtuasja tulemus (ikka veel) eelotsuse küsimustes käsitletud liidu õiguse sätete tõlgendamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Samuti märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus, ilma et BKA ega ükski teine seisukohti esitanud menetlusosaline oleks sellele vastu vaielnud, et vaidlusalune tagaotsimisteade võidakse pärast pädevate USA ametiasutuste uue taotluse esitamist mis tahes ajal uuesti Interpoli süsteemi lisada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel ja võttes arvesse eeldust, mille kohaselt eelotsusetaotlused on asjakohased, olen seisukohal, et käesoleva eelotsusetaotluse ese ei ole tagaotsimisteate tagasivõtmisest hoolimata ära langenud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sisu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Käesolev ettepanek on üles ehitatud järgmiselt. Alustan esimesest, teisest ja kolmandast küsimusest, mis kõik puudutavad <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldatavust käesolevas asjas, ja kui see on kohaldatav, tagajärgedest, mis tekivad teistele liikmesriikidele seoses nende pädevusega Interpoli tagaotsimisteateid täitmisele pöörata (1). Seejärel käsitlen neljandat, viiendat ja kuuendat küsimust, milles on palutud selgitada, millised tagajärjed tulenevad <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldatavusest tagaotsimisteates sisalduvate tagaotsitava isiku isikuandmete töötlemise suhtes (2). Käsitlen siiski vaid neljandas ja kuuendas küsimuses tõstatatud probleeme, sest pean viiendat küsimust vastuvõetamatuks (3).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene, teine ja kolmas eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Esimeses, teises ja kolmandas küsimuses, mida on kõige parem käsitleda koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 54 koostoimes harta artikliga 50 ja ELTL artikli 21 lõikega 1 on vastuolus see, kui liikmesriigid pööravad kolmanda riigi taotlusel täitmisele tagaotsimisteate, piirates sellega liidu kodaniku liikumisvabadust, kui teine liikmesriik on teatanud Interpolile (ja seega ka teistele Interpoli liikmetele), et see teade on seotud tegudega, mille suhtes võib olla kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt analüüsida, kas niisugune meede nagu see, mille võttis kaebaja suhtes Müncheni prokuratuur 2009. aastal pädeva kohtu nõusolekul, sai iseenesest tingida <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldamist (a). Kui <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtet sai tõepoolest õiguspäraselt kohaldada, analüüsin seejärel, kas see põhimõte sai takistada väljaandmist kolmandale riigile, seega välistades sel eesmärgil kasutatavate piiravate meetmete võtmise (b). Seejärel asun käsitlema tegelikke sündmusi käesoleval juhul, kus näib, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldamine konkreetsele juhtumile ei olnud veel kindel (c ja d).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="NORMAL">Ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldatavus kriminaalmenetluse lõpetamisele muul viisil kui kohtuotsusega</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kõigepealt on vaja kindlaks teha, kas niisugune meede nagu see, mille võttis prokurör kaebaja suhtes 2009. aastal, sai üldse tingida <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõtte kohaldamise. Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 kohaldatavuse tingimus on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>ühes konventsiooniosalises riigis tehtud lõplik kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, mis pidi seejärel välistama hiljem sama teo eest vastutusele võtmise teistes liikmesriikides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Minu arvates kuulub otsus, millega prokurör pädeva kohtu nõusolekul kriminaalmenetluse lõplikult lõpetab, kui süüdistatav on täitnud teatavad tingimused, ja mille kohaselt on vastutusele võtmine riigisiseste õigusnormide kohaselt edaspidi välistatud, Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 kohaldamisalasse. Selles küsimuses on juba olemas järjepidev kohtupraktika.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Gözütok ja Brügge käsitles Euroopa Kohus seda küsimust esimest korda ja leidis, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 sätestatud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>on kohaldatav ka niisuguste kriminaalasja lõpetamise menetluste suhtes, nagu on asjasse puutuvad põhikohtuasjades ning millega ühe liikmesriigi prokuratuur lõpetab ilma kohtu sekkumiseta selles riigis algatatud kriminaalmenetluse pärast seda, kui süüdistatav on täitnud teatavad kohustused ja muu hulgas maksnud prokuratuuri poolt määratud rahasumma<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20030211">11. veebruari 2003. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑187/01 ja C‑385/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:87">EU:C:2003:87</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Neid järeldusi on hilisemas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 54 käsitlevas kohtupraktikas kinnitatud ja selgitatud. Kohtuasjas M toonitas Euroopa Kohus, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldamiseks on kõigepealt vaja, et oleks tõepoolest tehtud <HT TYPE="ITALIC">lõplik kohtuotsus</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="20140605">5. juuni 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑398/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1057">EU:C:2014:1057</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohtuasjas Spasic rõhutas Euroopa Kohus, kui oluline selleks, et isik, kelle suhtes on tehtud jõustunud süüdimõistev kohtuotsus liidu liikmesriigis, ei jääks karistamata, on see, et oleks täidetud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>täitmise tingimus<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> – mille kohaselt, kui karistus on määratud, on isik <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>selle ära kandnud või kannab seda või seda ei saa […] enam täitmisele pöörata<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20140527">27. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑129/14 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:586">EU:C:2014:586</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Seevastu kohtuasjas Miraglia märkis Euroopa Kohus, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 ei ole kohaldatav ühe liikmesriigi õiguskaitseasutuste otsusele, millega on loetud kriminaalasi lõppenuks, pärast riikliku süüdistaja otsust kriminaalmenetlust mitte algatada ainuüksi põhjusel, et teises liikmesriigis on kriminaalmenetlus sama kahtlustatava suhtes juba samade asjaolude kohta algatatud, <HT TYPE="ITALIC">ja seda kõike ilma sisulist hinnangut andmata</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20050310">10. märtsi 2005. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑469/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:156">EU:C:2005:156</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samamoodi märkis Euroopa Kohus kohtuasjas Turanský, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 54 ei saa kohaldada <HT TYPE="ITALIC">politseiasutuste</HT> otsusele, millega määratakse pärast juhtumi sisu analüüsi ning enne süüteos kahtlustatavale isikule süüdistuse esitamist kriminaalmenetluse peatamine, kui see kriminaalmenetlust peatav otsus ei keela asjaomase riigi õiguse alusel lõplikult kriminaalasja edasist menetlemist ega <HT TYPE="ITALIC">kujuta endast seega takistust</HT> sama teo <HT TYPE="ITALIC">eest uuesti kriminaalvastutusele võtmisele</HT> selles riigis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑491/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:768">EU:C:2008:768</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Kossowski selgitas Euroopa Kohus, et prokuröri otsust, millega lõpetatakse isiku suhtes algatatud uurimine võimalusega, et see menetlus uuendatakse või otsus tühistatakse, ilma et isikule oleks määratud karistus, ei saa pidada lõplikuks otsuseks, kui otsuse põhjendusest selgub, et menetlus lõpetati <HT TYPE="ITALIC">ilma põhjalikku uurimist</HT> läbi viimata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20160629">29. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑486/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:483">EU:C:2016:483</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes on ühest küljest olemas kuriteo kohta lõplikud otsused (selle koosseisu tunnuste esinemine või puudumine vm konkreetset liiki otsused, mis sellist avaldust ei sisalda, kuid millega juhtum tegelikult lahendatakse), mis riigisisese õiguse kohaselt välistavad hiljem sama teo eest vastutusele võtmise samas liikmesriigis ja seega ka teistes liikmesriikides. Teisest küljest on olemas muud kriminaalmenetluse lõpetamise või algatamata jätmise liigid, mida harilikult kasutavad politseiasutused riigisisesel tasandil ja mis selliseid tagajärgi ei põhjusta. See eraldusjoon on pigem intuitiivne, kuid seda on keeruline ammendavalt kajastada, võttes arvesse erinevaid eeskirju ja menetlusi eri liikmesriikides: selleks, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte õiguspäraselt kohalduks, peab liikmesriik olema väljendanud oma lõpliku seisukoha, milles on õigusjõuga määratletud, millise ulatusega on <HT TYPE="ITALIC">idem</HT>, mis võib seejärel välistada <HT TYPE="ITALIC">bis</HT>’i. Kui see ruum on kujundlikus mõttes vabaks jäetud, ei takista miski uurimis läbiviimist ja vastutusele võtmist teiste liikmesriikide poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele küsimusele tõepoolest vastata jaatavalt: abstraktse hinnangu kohaselt kuulub prokuröri otsus pärast juhtumi sisu kohta hinnangu andmist ja pädeva kohtuga sõlmitud kokkulepet, millega kriminaalmenetlus lõplikult lõpetatakse, kui süüdistatav on täitnud teatavad tingimused, Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Siiski on see, et niisugune riigisisene otsus kuulub Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 kohaldamisalasse, mis võib tähendada, et <HT TYPE="ITALIC">tegu ei ole konventsiooniosalises riigis lõpliku kohtuotsusega</HT>, mitu sammu kaugemal võimalikest tagajärgedest, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma teises ja kolmandas küsimuses palunud selgitada. Muu hulgas näib olevat puudu järgmine<?PAGE NO="10"?> loogiline samm, mida on vaja küsimuste tekkimiseks ELTL artikli 21 alusel: liikmesriigi asjaomase asutuse lõplik, õigusjõuga järeldus, mis kinnitab kõnealuste tegude esinemist (<HT TYPE="ITALIC">idem</HT>), seega tingides samade tegude suhtes kogu liidu territooriumil <HT TYPE="ITALIC">ne bis</HT>’i, millel võib seejärel olla ka mõningaid tagajärgi seoses kolmandate riikide väljaandmistaotlustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Sellegipoolest, võttes arvesse menetlusosaliste seisukohti ja nende põhjal kohtuistungil tekkinud arutelu, lähtun praegu faktilistest ja õiguslikest eeldustest, mida kätkevad endas eelotsusetaotluse esitanud kohtu teine ja kolmas küsimus. Muu hulgas, kas vastuseks kolmandale küsimusele on ELTL artikli 21 lõikega 1 peale selle, et see välistab edaspidi teistes liikmesriikides vastutusele võtmise, vastuolus ka isiku ajutine kinnipidamine teistes liikmesriikides, pidades silmas kolmandale riigile edaspidise väljaandmise võimalust, kui Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 on kõnealuses asjas kohaldatav?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Minu arvates on küll.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="NORMAL">Ne bis in idem</HT>-põhimõte kui väljaandmise (või väljaandmise eesmärgil vahistamise) takistus)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ne bis in idem</HT>-põhimõtte ja ELTL artiklis 21 ette nähtud isikute vaba liikumise õiguse vahel on selge seos. Euroopa Kohus on järjepidevalt märkinud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 eesmärgiks on vältida seda, et isikut saaks <HT TYPE="ITALIC">tema liikumisvabaduse kasutamise tõttu</HT> mitme lepinguosalise riigi territooriumil sama teo toimepanemise eest kohtu alla anda […] Kõnealuse artikliga tagatakse õigusrahu nendele isikutele, kelle kohtuasjas on tehtud lõplik otsus. Sellistel isikutel peab olema võimalik vabalt liikuda, ilma et nad peaksid kartma sama teo eest uue kriminaalmenetluse algatamist teises lepinguosalises riigis.<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt <DATE ISO="20060928">28. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gasparini jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑467/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:610">EU:C:2006:610</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Minu jaoks on selliste avalduste kohaldamine kolmandate riikide võimalike väljaandmistaotluste suhtes kompromissitult lihtne. Üks ja sama loogika peab toimima kogu blokis. Otsusel, millega tõkestatakse edaspidi sama teo eest vastutusele võtmine ühes liikmesriigis, peavad olema samad tagajärjed ka sellesama vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala muudes osades samamoodi, nagu tagajärjed oleksid samad ühe ja sama riigisisese õigussüsteemi piires.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Samuti, kui seestpoolt vaadates on olemas üks selline ala, peavad sellel olema tagajärjed ka väliselt. Nii ei saa liikmesriik Interpoli välja antud tagaotsimisteates nimetatud isikut vahistada, ajutiselt kinni pidada ega võtta muid tema liikumisvabadust piiravaid meetmeid, kui on lõplikult tuvastatud, et selle isiku suhtes on samade tegude eest juba tehtud teises liikmesriigis lõplik kohtuotsus. Säärane meede oleks vastuolus Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 54, piirates ELTL artikliga 21 antud õigust. Üks õigusruum tähendab ühte õigusruumi nii sise‑ kui ka väliskontekstis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Mõni käesolevas menetluses oma seisukohad esitanud valitsus selle järeldusega siiski ei nõustu ja on esitanud selle suhtes kolm vastuväidet. Esiteks on nad seisukohal, et see järeldus põhineb Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 liiglaial tõlgendamisel. Nende arvates on selle sätte kohaldamisala kitsam ja hõlmab üksnes vastutusele võtmist liikmesriigis endas, mitte vahistamist väljaandmise eesmärgil, mis võimaldaks hiljem vastutusele võtmist kolmandas riigis (1). Järgmiseks väidavad nad, et see tõlgendus tähendaks Schengeni lepingu ekstraterritoriaalset kohaldamist (2), millest tekib vastuolusid liikmesriikide, aga ka liidu rahvusvahelises õiguses võetud kohustustega, mis tulenevad kahepoolsetest väljaandmislepingutest, eriti neist, mis on sõlmitud Ühendriikidega (3).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Käsitlen neid argumente järgmistes punktides järjest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>vastutusele võtmine<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Esiteks on mõni seisukohti esitanud valitsus märkinud, et kuigi <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte ei võimalda isikut <HT TYPE="ITALIC">vastutusele võtta</HT>, ei takista see võtmast tema suhtes niisuguseid meetmeid, nagu on eelotsusetaotluses nimetatud. Nende arvates ei tule neid meetmeid käsitada mitte kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>vastutusele võtmist<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, vaid kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>konservatiivseid meetmeid<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, mille eesmärk on abistada teist riiki, kus isik vastutusele võetakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Selline Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tõlgendus tundub mõnevõrra formalistlik. Ma ei näe ühtegi grammatilist, kontekstuaalset ega teleoloogilist asjaolu, mis toetaks seisukohta, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>vastutusele võtmine<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> hõlmab üksnes kriminaalmenetlust, mis viiakse algusest lõpuni läbi ühes ja samas liikmesriigis ja mille peab tervenisti läbi viima see riik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 sõnastus ei eelda, et edaspidise vastutusele võtmise, mis on tõkestatud, peab läbi viima teine konventsiooniosaline <HT TYPE="ITALIC">ise</HT>. See takistab igasugust vastutusele võtmist teises konventsiooniosalises <HT TYPE="ITALIC">riigis</HT>, seega lisades territoriaalse osalemise keelu vastutusele võtmise toimingutesse, mis viiakse läbi selles liikmesriigis teiste riikide nimel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Edasi ei ole kahtlust, et niisugused meetmed nagu vahistamine või ajutine kinnipidamine – peale selle, et need vastavad <HT TYPE="ITALIC">prima facie</HT> nn Engeli kriteeriumidele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>EIK<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>) <DATE ISO="19760608">8. juuni 1976. aasta</DATE> kohtuotsus Engel jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad, CE:ECHR:1976:0608JUD000510071, punktid 80–82). EIK väljakujunenud praktika kohaselt tuleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>Engeli kriteeriumide<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> põhjal kindlaks määrata, kas on esitatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>kriminaalsüüdistus<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 7 artikli 4 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keelamine<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>) tähenduses. Vt muu hulgas <DATE ISO="20090210">10. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus Sergey Zolotukhin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Venemaa, CE:ECHR:2009:0210JUD001493903, punkt 53) ja <DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> otsus A ja B <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Norra, CE:ECHR:2016:1115JUD002413011, punktid 105 ja 107).</P></NOTE> mida on vaja selleks, et neid saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>olemuselt kriminaalõiguslikeks<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> – võimaldavad tagaotsitava vastutusele võtmist kolmandas riigis. Teisisõnu on need meetmed osa toimingute reast, mida võidakse teha mitmes liikmesriigis ja mille kaudu tagaotsitav kriminaalsüüdistusega kohtu alla antakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Tagaotsimisteadet täitmisele pöörav liidu liikmesriik tegutseb vastutusele võtva liikmesriigi käepikendusena. Sisuliselt tegutseb see liikmesriik teises liikmesriigis vastutusele võtmise eest ja nimel, muutes selle lõpuks võimalikuks nii, et tagaotsitav allutatakse kolmanda riigi (õiguskaitseasutuste) võimule. Väita sellistel asjaoludel, et niisugune toiming ei ole osa (harilikult juba alanud) vastutusele võtmisest kolmanda riigi poolt, oleks sama kui väita – palun vabandada mind, et kasutan võigast, kuid ometi tabavat kriminaalõiguslikku analoogiat –, et isiku kinnisidumine ja üleandmine tema pussitamiseks kolmanda isiku poolt ei ole osalemine mõrvas (sellele kaasaaitajana või kaasmõrvarina), vaid on kõigest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>ennetav meede<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> teise, nuga hoidva isiku abistamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Teleoloogiliselt, niivõrd kui Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 eesmärk on muu hulgas kaitsta liidu kodanike liikumisvabadust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punkt 54.</P></NOTE> oleks mis tahes teistsugune tõlgendus vaevalt kooskõlas selle eesmärgiga, aga ka põhiõiguste kontekstiga, milles see säte koostoimes harta artikliga 50 toimib. Isikule, kes on väljaandmise eesmärgil vahistatud või ajutiselt kinni peetud, kuigi tal on õigus tugineda <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõttele, ei ole – kui laenata Euroopa Kohtu sõnu – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>tagatud õigusrahu<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> ja tal ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>võimalik vabalt liikuda<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> liidu piires.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seda kinnitab samuti Euroopa Kohtu tõlgendus selle põhimõtte kohta, nagu see on sätestatud harta artiklis 50. Selle sätte kohta on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>[<HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>’i põhimõte] keelab sama teo ja sama isiku suhtes kumuleerida nii <HT TYPE="ITALIC">menetlusi</HT> kui ka <HT TYPE="ITALIC">karistusi</HT>, mis on selle artikli tähenduses kriminaalõiguslikku laadi<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt nt <DATE ISO="20180320">20. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Menci</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑524/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:197">EU:C:2018:197</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Seega on Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 alusel keelatud ka pelgalt isiku vastutusele võtmisega seotud menetlustoimingute sooritamine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>Schengeni-väline<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> kohaldamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Teiseks väidab mõni valitsus, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 on kohaldatav üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>Schengeni ala piires<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> ega reguleeri olukordi, kus isiku üle on mõistetud või võidakse mõista kohut kolmandas riigis. Teisisõnu oleks Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 siduv ainult konventsiooniosalistele riikidele nende omavahelistes suhetes, mitte aga suhetes kolmandate riikidega (mida reguleerivad riigisisene ja rahvusvaheline õigus). Seda seisukohta kinnitab veelgi asjaolu, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud väljaandmislepingus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel <DATE ISO="20030625">25. juunil 2003</DATE> sõlmitud väljaandmisleping (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="181" PAGE.FIRST="27" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 181, lk 27</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 161) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>ELi ja USA leping<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>). See leping ei ole käesoleva juhtumi suhtes kohaldatav.</P></NOTE> ei ole ette nähtud absoluutset keeldumise alust juhtudeks, kui <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte on kohaldatav. Kuna sellekohast sõnaselget sätet ei ole, kuulub küsimus liikmesriikide pädevusse, kellel peaks seega olema vabadus reguleerida seda omal äranägemisel, iseäranis kahepoolsete lepingute kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Mul ei jää muud üle, kui mitme nendes argumentides sisalduva teesiga nõustuda. Ent kindlasti ei nõustu ma nende argumentide kombinatsiooniga ja nende põhjal tehtud järeldusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Kõigepealt on tõepoolest tõsi, et Schengeni leping ei ole kohaldatav kolmandatele riikidele. Kuid kindlasti on see kohaldatav sellele, millega selle lepingu osalised võivad tegelda oma territooriumil kolmandate riikide nimel. Ülejäänud osas kattub see argument suuresti eelmises jaos käsitletuga: teises <HT TYPE="ITALIC">liikmesriigis</HT> uuesti vastutusele võtmata jätmine on laiem kui vastutusele võtmata jätmine <HT TYPE="ITALIC">liikmesriigis</HT> sellesama liikmesriigi <HT TYPE="ITALIC">poolt</HT>. See hõlmab nii tekstilisel kui ka süsteemsel ja loogilisel tasandil kolmanda isiku menetlustoiminguid lepinguosalise riigi territooriumil isiku vastutusele võtmisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Seda järeldust kinnitab veelgi selle sätte tõlgendamine hartat arvesse võttes. Harta artiklis 50 on tõstetud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte põhiõiguse tasandile, sätestades, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>[<HT TYPE="ITALIC">k</HT>]<HT TYPE="ITALIC">edagi</HT> ei tohi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Nii saab väita, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>[mitte] kedagi<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> peab tähendama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>mitte kedagi<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ilma mingisuguste territoriaalsete piiranguteta, mitte aga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>mitte kedagi peale isikute, kes võetakse vastutusele väljaspool liitu<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Lõpuks oleks üpris veider tõlgendada harta artiklit 50 nii, et selle põhiõiguse tähtsus ja ulatus peaksid liikmesriikide ametiasutuste jaoks peatuma liidu välispiiril. See mitte ainult ei ohustaks põhiõiguste tõhusat kaitset, ahvatledes sellest kõrvale hoiduma, vaid sellel poleks ka erilist tähtsust, kui pidada silmas liikmesriikide suveräänsust ja nende <HT TYPE="ITALIC">ius puniendi</HT>’t: kui <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõttest piisab, et takistada liikmesriiki teostamast tema kriminaalõiguslikku pädevust vahetult (s.o isikut ise vastutusele võttes), siis kuidas ei peaks sellest piisama, et takistada sama liikmesriiki tegutsemast kolmanda riigi kriminaalõigusliku pädevuse nimel? Miks peaks kolmandate riikide <HT TYPE="ITALIC">ius puniendi</HT> olema liikmesriikide omast tugevamalt kaitstud?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et kohtuasjades Petruhhin<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20160906">6. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Petruhhin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑182/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:630">EU:C:2016:630</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Pisciotti<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20180410">10. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pisciotti</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑191/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:222">EU:C:2018:222</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> leidis Euroopa Kohus, et sellise liidu kodaniku olukord, kelle kohta on kolmas riik esitanud väljaandmistaotluse ja kes on kasutanud oma õigust Euroopa Liidu piires vabalt liikuda, kuulub ELTL artikli 21 ja seega liidu õiguse reguleerimisalasse harta artikli 51 lõike 1 tähenduses. Sama loogika peab kehtima niisuguse liidu kodaniku suhtes, kes tegelikult ja tõesti <HT TYPE="ITALIC">püüab</HT> seda vabadust kasutada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punkt 32.</P></NOTE> Seega, kui kaebaja liikumisvabaduse piiramise tõttu kuulub tema olukord harta reguleerimisalasse, peab harta artiklis 50 sätestatud õigus olema kohaldatav ka sellele olukorrale.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Muu hulgas sarnaneb kaebaja olukord, kes ei saa liikuda Saksamaalt teistesse liidu liikmesriikidesse, kuna esineb oht, et ta vahistatakse ja võidakse seejärel kolmandale riigile välja anda, olukorrale, mida Euroopa Kohus on juba analüüsinud kohtuasjas Schottöfer.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt <DATE ISO="20170906">6. septembri 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peter Schotthöfer &amp; Florian Steiner</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:633">EU:C:2017:633</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nimetatud kohtuasjas oli isiku väljaandmine kolmandale riigile (Araabia Ühendemiraatidele) välistatud seetõttu, et asjaomast isikut ähvardas surmanuhtlus. Käesoleval juhul saab väita, et vahistamine või samalaadne meede, mille eesmärk on isik seejärel kolmandale riigile (Ühendriikidele) välja anda, peaks olema välistatud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Lõpuks lisaksin vaid, et artikkel 50 ei ole ainus harta säte, mis niisugustel juhtudel nagu siinne asjasse puutub. Nimelt võib Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 kitsas tõlgendamine põhjustada probleeme ka muu hulgas seoses harta artiklitega 6 (vabadus ja turvalisus) ning 45 (liikumisvabadus). Olgugi et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole neid sätteid nimetanud, näivad need olevat käesoleval juhul samamoodi asjakohased. Minu arvates ei ole ilmselge, et nendes sätetes ette nähtud õigustesse sekkumist, mille tingivad tagaotsimisteate täitmisele pööramiseks võetavad piiravad meetmed, saab pidada harta artikli 52 lõike 1 nõuetele vastavaks, näiteks kui asjaomane isik on teatavas kriminaalsüüdistuses juba õigeks mõistetud või talle mõistetud karistuse täielikult ära kandnud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu ja liikmesriikide kahepoolsetest lepingutest tulenevad kohustused rahvusvahelises õiguses</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Kolmandaks olen nõus, et mõne menetlusse astuja argumendil, mis põhineb sellel, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte ei kujuta endast ELi ja USA lepingu kohaselt absoluutset keeldumise alust, on vähemalt esmapilgul teatav veenvus. Ei ole ebamõistlik väita, et kui liidu seadusandja oleks tahtnud omistada <HT TYPE="ITALIC">ne bis idem</HT>‑põhimõttele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>Schengeni-välise<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> kohaldamisala, oleks arvatavasti tulnud lepingusse lisada <HT TYPE="ITALIC">ad hoc</HT> keeldumise alus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Ent lähemal vaatlusel ei ole see argument sugugi määrav. Kõigepealt on vaevalt vaja osutada, et sellekohase eritingimuse puudumisel võib olla mitmesuguseid põhjusi, sealhulgas Ameerika Ühendriikide ametiasutuste soovimatus seda aktsepteerida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Sellega seoses täheldan, et ühest arusaamast, mis on lisatud kodaniku‑ ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile 1992. aastal Ameerika Ühendriikide ratifitseerimiskirjaga, näib ilmnevat üsna kitsas käsitus: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>Ameerika Ühendriigid saavad [artikli 14] lõikes 7 silmas peetud teistkordse vastutusele võtmise keelust aru nii, et see on kohaldatav üksnes juhul, kui õigeksmõistva kohtuotsuse on teinud sama haldustasandi – föderaalne või osariigi – kohus kui see, kus soovitakse sama põhjuse suhtes uut kohtumenetlust.<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/></P></NOTE> Veel olulisem aga on juhtida tähelepanu ELi ja USA lepingu artikli 17 lõikele 2, kus on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>[k]ui taotluse saanud riigi põhiseaduses sisalduvad põhimõtted või riigile siduvad lõplikud kohtuotsused takistavad kõnealuse riigi väljaandmiskohustuse täitmist ja sellise küsimuse lahendus ei ole käesoleva lepingu või kehtiva kahepoolse lepinguga ette nähtud, peavad taotluse saanud ja taotluse esitanud riik omavahel konsultatsioone<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>See säte tähendab, et lepinguosalised tunnistavad võimalust, et nende vastavates õiguskordades võivad mõned riigi põhiseaduse põhimõtted või lõplikud kohtuotsused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>takista[da] kõnealuse riigi väljaandmiskohustuse täitmist<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>, olgugi et poolte vahel ei ole kokku lepitud, et see on absoluutne keeldumise alus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt seoses selle sättega <DATE ISO="20180410">10. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pisciotti</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑191/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:222">EU:C:2018:222</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Pelgalt see, et niisugune põhimõte või otsus ei tõkesta väljaandmist automaatselt, vaid eeldab, et ametiasutused algatavad lepingus ette nähtud konsulteerimismenetluse, ei muuda seda õiguslikku takistust väiksemaks (ega vähem siduvaks).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Selles kontekstis ei ole oluline ka mitme valitsuse viidatud asjaolu, et kuna ELi ja USA leping ei reguleeri väljaandmist olukordades, kus võib olla kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte, reguleerib seda valdkonda kehtiva õiguse kohaselt üksnes riigisisene õigus. Sellega seoses väitis Saksamaa valitsus lisaks, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 laial tõlgendamisel oleksid negatiivsed tagajärjed liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele suhetele, sest seetõttu võib neil olla keerulisem, kui mitte võimatu täita rahvusvahelisi lepinguid, milles nad on osalised (ja seega kaudselt põhimõtet <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>On tõsi, et kui küsimust ei ole liidu tasandil reguleeritud, kuuluvad väljaandmist reguleerivad õigusnormid liikmesriikide pädevusse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20160906">6. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Petruhhin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑182/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:630">EU:C:2016:630</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluvates olukordades aga tuleb asjaomaseid riigisiseseid õigusnorme kohaldada kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas eriti ELTL artiklis 21 tagatud vabadustega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20181113">13. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Raugevicius</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑247/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:898">EU:C:2018:898</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>I.N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑897/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:262">EU:C:2020:262</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Juba 1981. aastal märkis Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>kriminaalõiguse aktid ja kriminaalmenetlusnormid kuuluvad jätkuvalt liikmesriikide pädevusse. Ent […] ühenduse õiguses on seatud selles valdkonnas teatavad piirangud seoses kontrollimeetmetega, mida ühendus võimaldab korraldada liikmesriikidel seoses kaupade ja isikute vaba liikumisega<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="19811111">11. novembri 1981. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Casati</NAME.CASE> (<NO.CASE>203/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:261">EU:C:1981:261</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda enam peab see pidama paika ligi 40 aastat hiljem, kui liikmesriigid on lubanud pakkuda oma kodanikele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>ELL artikli 3 lõige 2.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Niisiis on liikmesriikidel tõepoolest jätkuvalt vabadus seda valdkonda reguleerida ja sõlmida sellega seoses kahepoolseid (või mitmepoolseid) lepinguid kolmandate riikidega. Ent see on õiguspärane vaid niivõrd, kui nad ei lepi kokku üheski kohustuses, mis on vastuolus liidu õigusest tulenevate kohustustega. Põhimõtteliselt ei tohi liikmesriigid isegi liikmesriikide pädevusse kuuluvates valdkondades ja väljaspool ELTL artikli 351 erikonteksti hoiduda ega kalduda kolmandate riikidega sõlmitud lepingute kaudu kõrvale oma kohustustest, mis tulenevad liidu õigusest. See seaks põhimõtteliselt küsimärgi alla liidu õiguse esimuslikkuse põhimõtte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt selle kohta muu hulgas <DATE ISO="20100121">21. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑546/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:25">EU:C:2010:25</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Need kaalutlused on iseäranis olulised käesolevas asjas, mis puudutab hartas sätestatud õigust. Euroopa Kohus on järjepidevalt sedastanud, et Euroopa Liidu pädevuse teostamisel tuleb järgida rahvusvahelist õigust ja et selle pädevuse alusel võetud meetmeid tuleb tõlgendada ja vajaduse korral nende kohaldamisala piiritleda rahvusvahelise õiguse asjakohaseid norme silmas pidades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20080903">3. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kadi ja Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑402/05 P ja C‑415/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:461">EU:C:2008:461</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0291">291</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Ent samuti on Euroopa Kohus selgitanud, et rahvusvahelise õiguse esimuslikkus liidu õigusnormide ees ei laiene liidu esmasele õigusele, eriti aga liidu õiguse üldpõhimõtetele, mille hulka põhiõigused kuuluvad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Sealsamas, punktid 307 ja 308.</P></NOTE> Seega ei saa liit ega liikmesriigid (eeldusel, et nad tegutsevad liidu aluslepingute kohaldamisalas) põhjendada võimalikku põhiõiguste rikkumist oma kohustusega täita üht või mitut rahvusvahelist lepingut või õigusakti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Igal juhul ei näi argument, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tõlgendus, mis on käesolevas asjas välja pakutud, muudaks põhimõtte <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT> järgimise liikmesriikide jaoks keeruliseks, kui mitte võimatuks, vähemalt Interpoli põhikirja osas paika pidavat. Interpoli välja antud tagaotsimisteade ei kohusta tema liikmeid igal juhul vahistama tagaotsitava ega võtma meetmeid tema liikumisvabaduse piiramiseks. Nad peavad teatama Interpolile ja palve esitanud riigile, kui tagaotsitav isik asub nende territooriumil, kuid muid meetmeid, sealhulgas neid, mis piiravad selle isiku liikumisvabadust, tuleb IRDP artikli 87 kohaselt võtta vaid niivõrd, kui see on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>riigi<?PAGE NO="15"?> õigusnormidega ja kohaldatavate rahvusvaheliste lepingutega lubatud<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Selles sättes kajastub Interpoli põhikirja artikkel 31, mille kohaselt Interpoli liikmed <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>peaksid tegema kõik, mis on nende võimuses ja kooskõlas nende riikide õigusaktidega, et osaleda hoolsalt Interpoli tegevuses<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>.</P></NOTE> Õigupoolest viitab see säte ka tagaotsitava liikumise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>jälgimisele<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> kui võimalikule alternatiivile tema liikumisvabadust piiravate meetmete suhtes. Samuti, nagu on märgitud ka eespool punktis 27, ei kohusta tagaotsimisteade riiki sugugi selles teates nimetatud isikut välja andma. Selleks on vaja eritaotlust, mida Interpoli eeskirjad ei reguleeri.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Seepärast olen seisukohal, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 võib olla kohaldatav olukordadele, kus isiku üle on mõistetud või võidakse mõista kohut kolmandas riigis. Kui üks liikmesriik on <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõtte kohaldatavuse horisontaalsel tasandil lõplikult kindlaks teinud, kaitseb see põhimõte seda isikut seoses sama teoga teisele liikmesriigile väljaandmise eest. <HT TYPE="ITALIC">Ne bis in idem</HT>-põhimõte ja vastastikune tunnustamine toimivad just selles mõõtmes: teine (või kolmas või isegi neljas) liikmesriik on kohustatud tunnustama ja aktsepteerima seda, et esimene liikmesriik vaatas väljaandmistaotluse läbi, veendus, et varasem süüdimõistmine liidus oli tõepoolest seotud teo või tegudega, mille pärast väljaandmist taotletakse, ja jõudis järeldusele, et nende tegude suhtes kohaldub <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte, ning jättis väljaandmistaotluse sel põhjendusel rahuldamata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt selles mõttes ka Oberlandesgericht Frankfurti am Main (Frankfurt am Maini kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) hiljutine <DATE ISO="20200519">19. mai 2020. aasta</DATE> otsus kohtuasjas 2 AuslA 3/20, ECLI:DE:OLGHE:2020:0519.2AUSLA3.20.00 (samuti NStZ-RR 2020, 288), kus nimetatud kohus tühistas väljaandmise eesmärgil välja antud riikliku vahistamismääruse (ja keeldus isiku väljaandmisest Ameerika Ühendriikidele kahepoolse Saksa–USA lepingu alusel) põhjendusel, et tagaotsitav, kes oli Itaalia kodanik, on juba vastutusele võetud samade tegude eest, millele oli osutatud Ameerika Ühendriikide väljaandmistaotluses Itaaliale, mis Oberlandesgericht Frankfurti (liidumaa kõrgeim üldkohus Frankfurtis, Saksamaa) arvates muutis <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõttest tuleneva väljaandmiskeelu kohaldatavaks ka teistes liikmesriikides, sealhulgas Saksamaal, mistõttu viimati nimetatud liikmesriik ei saanud isikut kahepoolse lepingu alusel välja anda.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes võib väljaandmistaotlust menetleva esimese liikmesriigi hinnang, mis on juba antud selle kohta, et isiku väljaandmist takistab <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte, olla lõpuks siduv kõikidele teistele liikmesriikidele, kellele võidakse esitada sellesama isiku kohta väljaandmistaotlus. Ent selles mõõtmes ja vastupidi mitmele rahvusvahelist õigust ja poliitikat puudutavale argumendile, mille on käesolevas jaos esitanud mitu menetlusse astujat, ei kehti (kindlasti mitte otsest) piirangut kahepoolsete lepingute või liikmesriikidele rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste suhtes. Neid võib kindlasti kohaldada, kui liikmesriik on esimene selle küsimusega tegelikult tegelev riik. Kõike seda on vaja, et aktsepteerida otsust, mille on selles samas küsimuses teinud teine liikmesriik liidu piires. Kui see otsus on tehtud ja kui väljaandmistaotlus on jäetud rahuldamata, saab liidu kodanik liidu piires teatava <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>kaitsevarju<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> ja tal on lubatud liidu piires vabalt liikuda, ilma et ta peaks kartma sama teo või samade tegude eest vastutusele võtmist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kui ne bis in idem-põhimõtte tegelik kohaldamine ei ole konkreetsel juhul tõendatud</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on järjepidevalt märkinud, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 tähendab, et konventsiooni osalisriikide vastavates karistusõigussüsteemides valitseb vastastikune usaldus ja et iga nimetatud riik tunnustab teises konventsiooni osalisriigis kehtiva karistusõiguse kohaldamist isegi siis, kui tema enda siseriikliku õiguse rakendamise tulemuseks oleks teistsugune lahend. See vastastikune usaldus eeldab, et teise konventsiooni osalisriigi pädevad asutused tunnustavad esimeses konventsiooni osalisriigis tehtud lõplikku otsust sellisena, nagu see on neile teatavaks tehtud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt <DATE ISO="20160629">29. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kossowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑486/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:483">EU:C:2016:483</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Siiski on Euroopa Kohus täpsustanud, et see vastastikune usaldus saab tekkida vaid siis, kui teine konventsiooni osalisriik suudab esimese konventsiooni osalisriigi esitatud dokumentide põhjal kindlaks teha, et selle esimese konventsiooni osalisriigi pädevate asutuste otsus on tõesti lõplik, sisaldades asja põhiküsimusele antud sisulist hinnangut.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Sealsamas, punkt 52.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Need põhimõtted on käesolevas asjas iseäranis olulised. Kohtutoimikust, mida täiendavad BKA ja Saksamaa valitsuse abistavad selgitused, näib ju ilmnevat, et seni ei ole tehtud lõplikku otsust, veel vähem lõplikku <HT TYPE="ITALIC">kohtuotsust</HT> selle kohta, kas süüdistused, mille pärast Interpol andis kaebaja kohta välja tagaotsimisteate, on seotud samade tegudega, mille eest langetati tema suhtes Münchenis lõplik kohtuotsus. Seega ei ole lõplikult kindlaks tehtud, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte on põhikohtuasja kaebaja suhtes tegelikult kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Nagu BKA on oma seisukohtades selgitanud, ei olnud sellist kindlakstegemist käesoleval juhul vaja. Kaebaja kodakondsust silmas pidades ei ole BKA kunagi võtnud ühtegi meedet eesmärgiga muuta tagaotsimisteade Saksamaa Liitvabariigi territooriumil toimivaks. Saan aru nii, et võttes arvesse Saksamaa kodanike väljaandmise keeldu Saksamaa Liitvabariigi <DATE ISO="19490523">23. mai 1949. aasta</DATE> põhiseaduse (Grundgesetz für die Bundesrepublik Deutschland) muudetud redaktsiooni artikli 16 lõikes 2, läheneb BKA selliselt kõikidele juhtumitele, kui tagaotsimisteade puudutab Saksamaa kodanikku, keda ei saa ühelgi juhul liiduvälisele riigile välja anda, olenemata sellest, kas <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte võib olla kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>See seletab, miks eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma teises küsimuses palunud selgitada, kas liikmesriigid võivad tagaotsimisteate täitmisele pöörata, kui teine liikmesriik on Interpolile ja seega ka teistele Interpoli liikmetele edastanud oma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>mured<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> (eelotsusetaotluse algses versioonis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>Bedenken<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>) seoses <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldatavusega. Tagaotsimisteate <HT TYPE="ITALIC">lisa</HT> tekst, mille Interpol andis välja 2013. aastal, kajastab seda seisukohta. Selles on kirjas: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>Wiesbaden [riiklik keskbüroo] <HT TYPE="ITALIC">on seisukohal</HT>, et kohalduma peaks teistkordne vastutusele võtmise keeld, sest süüdistused, millel tagaotsimisteade põhineb (<HT TYPE="ITALIC">sic</HT>!), on üheses vastavuses süüteoga, mille eest Müncheni prokuratuur algatas kaebaja suhtes menetluse, mis hiljem lõpetati.<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>See, et peale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>e‑kleebise<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>, mille lisas riigi politseiametnik Interpoli andmebaasi, ei ole kunagi lõplikult, õigusjõuga tehtud kindlaks kõnealuse teo identsust ega <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldatavust nende tegude suhtes, nähtub ka sündmuste kronoloogiast: vaidlusalune prokuröri otsus on tehtud 2009. aastal, Interpol andis tagaotsimisteate välja 2012. aastal ja kaebaja pöördus eelotsusetaotluse esitanud kohtusse 2017. aastal. Kohtutoimikus ei ole jälgegi ühestki menetlusest Saksamaal või muus liidu liikmesriigis,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Selle oleksid saanud kindlaks teha näiteks kaebaja asukohaliikmesriigi (v.a tema elukohariik) õiguskaitseasutused. Asjaoludest olenevalt oleks saanud paluda, et need asutused annaksid välja, kinnitaksid, muudaksid või tühistaksid piiravad meetmed, mida on taotlenud või kehtestanud politseiasutused või prokurör, nagu oli näiteks eespool 38. joonealuses märkuses kirjeldatud faktilises sündmuste käigus.</P></NOTE> kus oleks tekkinud ja lahendatud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte võimaliku kohaldatavuse küsimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Seepärast, ehkki – nagu eespool selgitatud – abstraktselt näib Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 olevat kohaldatav niisugusele olukorrale, nagu on põhikohtuasjas vaidluse all, ei ole Saksamaa ega ka ühegi teise liidu liikmesriigi pädevad asutused ilmselt (veel) kindlaks teinud, veel vähem <HT TYPE="ITALIC">lõplikult</HT> kindlaks teinud, kas need kaks kõnealust menetlust puudutavad üht ja sama tegu. Seetõttu ei ole vähemalt praegu veel otsust, mida teised liikmesriigid võiksid vastastikuse usalduse põhimõtet arvesse võttes tunnustada ja aktsepteerida ning peaksid tunnustama ja aktsepteerima kui enda otsustega samaväärset.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel näib mulle, et miski ei takista teisi liikmesriike peale Saksamaa Interpoli poolt kaebaja kohta välja antud tagaotsimisteadet täitmisele pööramast. Pelgalt liikmesriigi politseiasutuste väljendatud <HT TYPE="ITALIC">muret</HT>, kas <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõte võib olla kohaldatav, ei saa Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 kohaldamisel võrdsustada lõpliku järeldusega, et nimetatud põhimõte on tõepoolest kohaldatav.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Olen kindlasti nõus, et kaebaja olukord on ebamugav. Ent eelmises jaos üldjoontes kirjeldatud õiguslikke tagajärgi, mida kaebaja on taotlenud, saab siduda vaid selles tähenduses välja antud asjakohase otsusega. Kaitse ja karistamatuse vahel on vaja tasakaalu. Euroopa Kohus on juba märkinud, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 eesmärk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>ei ole […] kaitsta kahtlustatavat võimaluse eest, et tema suhtes viiakse mitmes konventsiooni osalisriigis sama teoga seonduvalt läbi mitu üksteisele järgnevat uurimist<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt <DATE ISO="20160629">29. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kossowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑486/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:483">EU:C:2016:483</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Nimelt tuleb selle sätte tõlgendamisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>lähtud[a] mitte ainult vajadusest tagada isikute vaba liikumine, vaid ka vajadusest ennetada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kuritegevust ja selle fenomeni vastu võidelda<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Sealsamas, punkt 47.</P></NOTE> Kohtuasjades Petruhhin ja Pisciotti toonitas Euroopa Kohus, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval sisepiirideta alal võetud liidu meetmetes tuleb tasakaalustada isikute vaba liikumise aluspõhimõte vajadusega võtta asjakohased meetmed kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks. Muu hulgas peab liidu meetmete eesmärk olema ka ära hoida süüteo toime pannud isikute <HT TYPE="ITALIC">karistamatuse oht</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vastavalt <DATE ISO="20160906">6. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Petruhhin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑182/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:630">EU:C:2016:630</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180410">10. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pisciotti</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑191/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:222">EU:C:2018:222</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Need kaalutlused kajastuvad menetluskorras. Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis on erisäte, milles on silmas peetud olukorda, kus esineb kahtlusi, kas isik, kes võidakse lepinguosalises riigis vastutusele võtta, võib sellega seoses tegelikult tugineda <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõttele. Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 57 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>[k]ui konventsiooniosaline süüdistab isikut õiguserikkumises ja selle konventsiooniosalise pädevatel asutustel on põhjust oletada, et süüdistus on seotud samade tegudega, mille eest teine konventsiooniosaline on isiku üle juba lõpliku kohtuotsuse langetanud, taotlevad need asutused, kui nad seda vajalikuks peavad, selle konventsiooniosalise pädevatelt asutustelt teavet, kelle territooriumil kohtuotsus langetati. Taotletud teave edastatakse nii ruttu kui võimalik ning seda arvestatakse edasiste sammude üle otsustamisel käimasolevas kohtuasjas.<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> Selles kontekstis on see säte ELL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud lojaalse koostöö põhimõtte väljendus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Niisiis, kui on märke sellest, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte <HT TYPE="ITALIC">võib</HT> olla kohaldatav süüdistuste suhtes, mille eest on Interpol andnud liidu kodaniku kohta välja tagaotsimisteate, saab teiste liikmesriikide ametiasutustelt, kui nad on teinud kindlaks selle isiku asukoha oma territooriumil, Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 57 arvesse võttes oodata seda, et nad 1) tegutsevad kiiresti, et olukorda selgitada, ja 2) võtavad nõuetekohaselt arvesse teise liikmesriigi antud teabe. Nagu on märgitud eespool punktis 85, on Euroopa Kohus juba selgitanud, et liikmesriikidel peab olema võimalus veenduda selle liikmesriigi esitatud dokumentide põhjal, kus selle isiku üle on kohut mõistetud, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõtte kohaldamise tingimused on täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Niikaua kui liikmesriigi pädevad ametiasutused ei ole suutnud kindlaks teha, kas <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõte on kohaldatav, peab neil mõistagi olema lubatud tagaotsimisteade täitmisele pöörata ning kui see on asjakohane ja vajalik, piirata tagaotsitava liikumisvabadust. Nimelt ei ole liidu õiguses alust, mis võiks takistada neid selles küsimuses järgimast riigisiseseid eeskirju või olenevalt olukorrast rahvusvahelisi lepinguid, mis võivad olla kohaldatavad. Ent kui liikmesriigi pädevad ametiasutused on selle kindlaks teinud, mis võib seisneda kinnituses, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte on muutunud selle tagaotsimisteate suhtes õiguspäraselt kohaldatavaks, on see konkreetne lõplik järeldus kõikidele teistele liikmesriikidele siduv.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="18"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus (ja sisemine analoogia)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes asun seisukohale, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 54 koostoimes harta artikliga 50 ja ELTL artikli 21 lõikega 1 on vastuolus see, kui liikmesriigid pööravad täitmisele Interpoli poolt kolmanda riigi palvel välja antud tagaotsimisteate ja piiravad seda tehes isiku liikumisvabadust, eeldusel et liikmesriigi pädev ametiasutus on teinud lõpliku järelduse <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte tegeliku kohaldatavuse kohta seoses konkreetsete süüdistustega, mille pärast see teade on välja antud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Kokkuvõtliku ääremärkusena selle väljapakutava vastuse kohta lisan, et niisugune lahendus oleks samuti süstemaatiliselt kooskõlas samalaadseid küsimusi reguleerivate liidusiseste õigusaktidega, nagu direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140403">3. aprilli 2014. aasta</DATE> direktiiv (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="130" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 130, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> või raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="190" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 190, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34), muudetud redaktsioon.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Direktiivi 2014/41 artikli 11 lõike 1 punkti d kohaselt on <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõte üks Euroopa uurimismääruse tunnustamata või täitmata jätmise aluseid. Sellega seoses ei tohiks jätta märkamata, et Euroopa uurimismäärusi võidakse vastu võtta ka <HT TYPE="ITALIC">enne</HT> kriminaalmenetluse tegelikku algatamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt direktiivi 2014/41 artikli 4 punkt a.</P></NOTE> ja samuti menetlustes, mida ei nimetata riigisiseses õiguses vormiliselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>kriminaalmenetluseks<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt direktiivi 2014/41 artikli 4 punktid b–d.</P></NOTE> Veel üks õigusakt, mis sisaldab direktiivi 2014/41 sätete sarnaseid sätteid, on raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse kohta. Nendest sätetest tulenevalt ei saa Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 54 tõlgendada kitsalt: liidu seadusandja ei ole kavandanud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõtet pelgalt kui keeldu, mille kohaselt kodanik ei tohi kaks korda kohtu all olla. On selge, et silmas on peetud enamat. See põhimõte peab vähemalt tõkestama meetmeid, mis olenemata sellest, kuidas neid riigisiseses õiguses nimetatakse, ulatuslikult piiravad isiku vabadusi (nagu vahistamine või ajutine kinnipidamine) ja mille võtmine on loogiliselt, funktsionaalselt või kronoloogiliselt seotud kriminaalmenetlusega, isegi kui see toimub kolmandas riigis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Selles mõõtmes tuleb jällegi esile sisuliselt <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> süsteemne argument, mida olen eespool käesoleva ettepaneku punktis 70 juba väljendanud: oleks tõepoolest mõnevõrra üllatav jõuda praktilisele lahendusele, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval sisepiirideta alal, kus hõlbustatakse, lihtsustatakse ja tehakse sujuvamaks koostööd kriminaalasjades, oleksid tegelikult kohaldatavad palju rangemad ja piiravamad normid, samas kui kolmanda riigi seotuse korral oleks kõik võimalik.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Teiseks kinnitavad need kaks õigusakti ka seda, et selleks et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõttel saaks olla tõkestav mõju, peab olema tehtud lõplik järeldus, mis puudutab selle põhimõtte tegelikku kohaldamist konkreetsele juhtumile. Nimelt on liidu seadusandja kasutanud samalaadset lähenemisviisi seoses Euroopa uurimismääruse täitmisega. Direktiivi 2014/41 põhjenduse 17 kohaselt võivad liikmesriikide ametiasutused keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest, kui selle täitmine oleks vastuolus <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõttega. Ent <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>[v]õttes arvesse asjaolu, et Euroopa uurimismääruse aluseks olevad menetlused toimuvad esialgses etapis, ei tohiks selle täitmisest keelduda, <HT TYPE="ITALIC">kui selle eesmärk on teha kindlaks võimalik vastuolu</HT> ne bis in idem-<HT TYPE="ITALIC">põhimõttega</HT><QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Ilmselgelt on Euroopa uurimismäärus vähem piirav kui kodaniku liikumisvabadust piirav meede, ent võib väita, et põhimõte, millel see rajaneb, näib olevat ülekantav Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklitega 54 ja 57 reguleeritavatesse olukordadesse. Samamoodi kujutab <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldamine raamotsuse 2002/584 artikli 3 lõike 2 kohaselt endast üht Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikku alust. Ent niikaua, kui täitev õigusasutus ei ole teinud otsust Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta, sealhulgas raamotsuse artikli 3 lõike 2 võimaliku kohaldamise kohta, võib asjaomase isiku selle otsuse artiklite 11 ja 12 kohaselt vahistada ja teda kinni pidada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>On huvitav, et <DATE ISO="20101116">16. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mantello</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑261/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:683">EU:C:2010:683</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) märkis Euroopa Kohus, et arvestades Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 ja raamotsuse 2002/584 artikli 3 lõike 2 ühist eesmärki, st soovi vältida, et isik sama teo eest uuesti vastutusele võetakse või tema üle kohut mõistetakse, tuleb neid sätteid tõlgendada omavahel kooskõlaliselt.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="19"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas ja kuues küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Neljandas ja kuuendas küsimuses, mida saab analüüsida koos, palub liikmesriigi kohus sisuliselt kindlaks teha, kas direktiivi 2016/680 sätetega koostoimes Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 54 ja harta artikliga 50 on vastuolus Interpoli välja antud tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete edasine töötlemine, kui süüdistuste suhtes, mille pärast see teade välja anti, on kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Tegelikult soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas niisugustel asjaoludel nagu käesolevas asjas, kui <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldamine on kindlaks tehtud, ei peaks liikmesriigid olema kohustatud kustutama tagaotsitava isikuandmeid, mida sisaldab tagaotsimisteade, ja hoiduma nende andmete edasisest töötlemisest. Sellega seoses viitab ta direktiivi 2016/680 artikli 4 lõikele 1, artikli 7 lõikele 3, artikli 8 lõikele 1 ja artiklile 16.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Kõigepealt tahaksin esiteks märkida, et eespool punktides 85–92 selgitatud põhjustel ei ole selge, kas <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte on käesoleval juhul tegelikult kohaldatav. Näib, et käesolevas asjas ei ole sellekohast lõplikku hinnangut antud. Selle nurga alt saab tõepoolest väita, et järgnev küsimus, mis lähtub eeldusest, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte on tõepoolest kohaldatav, ja mida see andmete töötlemise seisukohast tähendaks, on käesolevas etapis hüpoteetiline. Ent kui see põhimõte peaks olema kohaldatav, oleks minu vastus eelotsusetaotluse esitanud kohtule järgmine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Alustan sellest, et niisugune juhtum, nagu on põhikohtuasjas vaidluse all, kuulub direktiivi 2016/680 kohaldamisalasse, nagu on sätestatud selle direktiivi artikli 1 lõikes 1. Interpoli välja antud tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete töötlemine liikmesriikide ametiasutustes on seotud tuvastatava füüsilise isikuga (tagaotsitavaga) ja selle eesmärk on nimetatud isiku kuritegude eest vastutusele võtmine või tema kriminaalkaristuste täitmisele pööramine (kui võtta arvesse tagaotsimisteadete eesmärki vastavalt IRPD artiklile 82).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Direktiivi 2016/680 artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid muu hulgas tagama, et isikuandmeid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>töödeldakse seaduslikult ja õiglaselt<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> (punkt a), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>kogutakse […] õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> (punkt b), ning et isikuandmed on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>õiged ja vajaduse korral ajakohastatud<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> (punkt d). Direktiivi artikli 8 lõikes 1 omakorda on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult sel juhul ja niivõrd, kui see on vajalik pädeva asutuse poolt artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkide kohase ülesande täitmiseks ning see põhineb liidu või liikmesriigi õigusel.<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et direktiivi 2016/680 artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimused on üldiselt täidetud, kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad tagaotsimisteates sisalduvaid isikuandmeid eesmärgiga see täitmisele pöörata. Samuti ei ole vaidlust selles, et seda tehes tegutsevad liikmesriikide ametiasutused <HT TYPE="ITALIC">nii liidu kui ka riigisisese õiguse alusel</HT>. Nagu direktiivi 2016/680 põhjenduses 25 on selgitatud, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>[k]õik liikmesriigid [Interpoli] liikmed. Oma ülesannete täitmiseks kogub, säilitab ja levitab Interpol isikuandmeid, mis aitavad pädevatel asutustel ennetada rahvusvahelist kuritegevust ning selle vastu võidelda. Seetõttu on asjakohane tugevdada liidu ja Interpoli vahelist koostööd, soodustades tõhusat isikuandmete vahetust, tagades samas põhiõiguste ja -vabaduste austamise isikuandmete automaatsel töötlemisel. Kui isikuandmeid edastatakse liidust Interpoli ja riikidele, kes on Interpoli koosseisu liikmeid delegeerinud, tuleks kohaldada käesolevat direktiivi, eelkõige andmete rahvusvahelist edastamist käsitlevaid sätteid.<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Kohtujuristi kursiiv. Saan aru, et Saksamaal põhineb tagaotsimisteate täitmine muu hulgas liitvabariigi kriminaalpolitsei seaduse (Bundeskriminalamtgesetz) sätetel.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Peale selle on samuti selge, et tagaotsimisteates sisalduvaid andmeid on <HT TYPE="ITALIC">vaja</HT> töödelda eesmärgiga täita pädeva ametiasutuse ülesannet ennetada, uurida ja avastada kuritegusid, võtta nende eest vastutusele või pöörata täitmisele kriminaalkaristusi. Interpolis kokku lepitud värvikoodiga teadete kord kujutab endast ühte sammast kriminaalpolitseijõudude vahelises vastastikuse abistamise süsteemis, milleks Interpol loodi. Niivõrd kui tagaotsimisteated võimaldavad tagaotsitavate asukoha kiiremat ja tõhusamat kindlakstegemist ja võimalik, et ka vastutusele võtmist, aitavad need teated paljuski saavutada liidu eesmärki pakkuda oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat sisepiirideta ala, kus võetakse asjakohased meetmed kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Seepärast saab vaevalt olla kahtlust selles, et Interpoli välja antud tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete töötlemine liikmesriikide (või ka Euroopa Liidu) ametiasutuste poolt on põhimõtteliselt õiguspärane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Samas seisneb põhiküsimus, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus on esitanud, selles, kas see peab paika ka juhul, kui peaks tuvastatama, et isiku kohta välja antud tagaotsimisteade puudutab tegusid, mille suhtes ta saab liidu piires tugineda <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõttele. Täpsemalt, kas sel juhul kohustab direktiiv 2016/680 1) liikmesriikide ametiasutusi tema isikuandmed kustutama ja 2) tõkestab edasise isikuandmete töötlemise liikmesriikide ametiasutuste poolt?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Minu arvates peab vastus mõlemale küsimusele olema eitav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Esiteks on direktiivi 2016/680 artikli 7 lõikes 3 tõepoolest sätestatud, et kui ilmneb, et edastatud on ebaõigeid isikuandmeid või isikuandmeid on edastatud ebaseaduslikult, teavitatakse sellest viivitamata vastuvõtjat. Sellisel juhul tuleb isikuandmed parandada, <HT TYPE="ITALIC">kustutada</HT> või nende töötlemist piirata kooskõlas selle direktiivi artikliga 16.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Ent erinevalt sellest, mida on mõista andnud eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei tähenda see, kui isik võib tugineda <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõttele seoses süüdistustega, mille pärast tagaotsimisteade on välja antud, seda, et selles teates sisalduvad andmed anti edasi õigusvastaselt. <HT TYPE="ITALIC">Ne bis in idem</HT>-põhimõte ei saa seada küsimärgi alla niisuguste andmete tõesust ja täpsust nagu isikuandmed, see, et isik on kolmandas riigis tagaotsitav seetõttu, et talle on esitatud süüdistus või ta on süüdi teatavates kuritegudes, ning see, et tema kohta on selles riigis välja antud vahistamismäärus. Samuti ei olnud nende andmete algne edastamine eespool selgitatud põhjustel õigusvastane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Seetõttu ei kaasne <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldamisega asjaomase isiku jaoks direktiivi 2016/680 artikli 16 alusel õigust taotleda oma isikuandmete kustutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Teiseks ei saa põhjendatult väita, et kui kohaldada <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT> ‑põhimõtet, tuleb välistada <HT TYPE="ITALIC">igasugune</HT> isikuandmete edasine töötlemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 punktis 2 on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>isikuandmete töötlemine<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> määratletud väga laialt kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>. Kaebaja esitatud argumendid, millega eelotsusetaotluse esitanud kohus näib nõustuvat, tähendaksid, et alates <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldamise kindlakstegemisest ei ole ükski neist toimingutest (välja arvatud kustutamine) võimalik.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Siiski ei leia ma sellele direktiivist 2016/680 mingit alust. Võimalikku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>õigusvastast vastutusele võtmist<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> ei saa lihtsalt võrdsustada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>õigusvastase andmetöötlusega<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> vastavalt direktiivile 2016/680. Miski selle direktiivi tekstis ja kindlasti mitte süsteemis ega eesmärgis ei võimalda kanda Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 loogikat üle direktiiviga 2016/680 loodud andmekaitsesüsteemi ega eelotsusetaotluse esitanud kohtul hakata selle alusel otsustama isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle. Nendel õigusaktidel on erinev loogika ja erinevad eesmärgid ning nii on nendega loodud ka erinevat liiki õiguslikud raamistikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Näib, et vastupidi sellele, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus selle kohta väidab, on olukord tegelikult järgmine: selle direktiivi sätted eeldavad, et isikuandmete edasine töötlemine on mitte üksnes õiguspärane, vaid selle töötlemise eesmärki silmas pidades koguni nõutav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Mõned töötlemistoimingud võivad tõepoolest olla vajalikud – ja seega direktiivi 2016/680 artikli 4 lõikega 1 lubatud – tagamaks, et ülesanne, mille jaoks neid koguti (tagaotsimisteate täitmiseks), täidetakse muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>õiguspäraselt ja õiglaselt<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Nagu on osutanud komisjon, aga ka mitu valitsust, võib olla vajalik nende andmete mõningane edaspidine töötlemine (nagu tutvumine, kohandamine, avaldamine ja levitamine), et hoida ära olukordi, kus isiku suhtes, kelle kohta on välja antud tagaotsimisteatis, võetakse liikmesriikides õigusvastaselt kriminaalmeetmeid või kui sellised meetmed on võetud, tagada nende meetmete kiire tühistamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Samamoodi võib olla vaja neid andmeid mõningal määral kohandada ja säilitada, et hoida ära olukord, kus isiku suhtes võetakse tulevikus (uuesti) meetmeid, mis võivad olla õigusvastased, tegude eest, mida <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõte hõlmab. Näiteks, nagu on märgitud eespool punktis 38, ei saa käesoleval juhul välistada, et Ühendriigid võivad tulevikus paluda Interpolil uuesti välja anda tagaotsimisteade samade tegude pärast. Lisaksin, et mõningate kuritegude puhul ei ole ka mõeldamatu, et mitme riigi palvel võidakse välja anda tagaotsimisteade ühtede ja samade tegude pärast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Seetõttu võib just <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõtte kohaldamine muuta teatavatel erijuhtudel vajalikuks tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete edasise töötlemise. Tuleb rõhutada, et edasine töötlemine toimuks mitte üksnes liikmesriigi ametiasutuste, vaid samuti ja vahest isegi eriti tagaotsimisteates nimetatud isiku huvides. Muidu – ja kui kõik andmed tuleks <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõtte kohaldumise korral kohe kustutada – võiksid tagajärjed olla üsna veidrad: riigi politseiasutuste õigusaktidega ette nähtud mälu kujuneks sama pikaks nagu kalatüdruk Doryl (filmist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>Kalapoeg Nemo<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>Finding Nemo<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> (2003), režissöörid Andrew Stanton ja Lee Unkrich (Pixar ja Walt Disney).</P></NOTE>), mistõttu tagaotsitav isik oleks sunnitud kõnealuste kriminaalsüüdistuste osas üha uuesti tuginema <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõttele ja tõendama sellest tulenevat kaitset otsekui üpris õnnetus uusversioonis filmist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>Lõputu küünlapäev<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>Groundhog Day<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/> (1993), režissöör Harold Ramis (Columbia Pictures).</P></NOTE> Bill Murrayga peaosas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Samuti võib mõningane lisa-andmetöötlus olla lubatud vastavalt direktiivi 2016/680 artikli 4 lõikele 2, mida ei ole eelotsusetaotluses mainitud. See säte võimaldab teatavatel asjaoludel töödelda isikuandmeid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/><HT TYPE="ITALIC">muul</HT> artikli 1 lõikes 1 sätestatud <HT TYPE="ITALIC">eesmärgil kui eesmärk, milleks isikuandmeid kogutakse</HT><QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> See tähendab, et tagaotsimisteate täitmiseks kogutud andmeid võib samuti töödelda (näiteks organiseerida, säilitada ja arhiveerida), kui on täidetud teatavad tingimused, kui seda on vaja <HT TYPE="ITALIC">muude</HT> direktiiviga lubatud <HT TYPE="ITALIC">eesmärkide</HT> saavutamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Samuti võib isikuandmete töötlemine direktiivi 2016/680 artikli 4 lõike 3 tähenduses hõlmata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>avalikes huvides arhiveerimist või teaduslikku, statistilist või ajaloolist kasutamist artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel, kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste suhtes kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Seetõttu ei toeta direktiivi 2016/680 tekst ega loogika tõlgendust, mille kohaselt on mis tahes edaspidine töötlemine iseenesest keelatud. Ent mõistagi peab isikuandmete edasine töötlemine olema kooskõlas direktiivi 2016/680 nõuetega, mis jäävad selle olukorra suhtes täielikult kohaldatavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Eelkõige olen nõus Saksamaa ja Ühendkuningriigi valitsusega selles, et oluline on kindlaks teha, kas edasist töötlemist võib konkreetseid asjaolusid arvesse võttes pidada direktiivi 2016/680 artikli 4 ja artikli 8 lõike 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>vajalikuks<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>. Küsimus, mis tekib, on lihtsalt väljendudes see, kas üks või teine töötlemistoiming võib olla nõutav seetõttu, et isik saab tugineda <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>‑põhimõttele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Näiteks võib andmete jätkuvat säilitamist märkega, et isikut ei saa <HT TYPE="ITALIC">ne bis idem</HT>-põhimõtte tõttu nende tegude eest vastutusele võtta, tõenäoliselt pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>vajalikuks<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>; politseijõududele jätkuvalt niisuguse teabe levitamine, mille kohaselt see isik on tagaotsimisteate kohaselt tagaotsitav, aga ei pruugi seda olla. On selge, et seda saab hinnata üksnes juhtumhaaval, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Selles kontekstis võib väärida tähelepanu, et direktiivi 2016/680 artikli 4 lõike 4 kohaselt peab vastutav töötleja tõendama vajalikkuse kriteeriumi täitmist. Samuti tuleb meenutada, et andmesubjektil on teatavad õigused, mis on talle antud selle määruse artiklitega 12–18.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Näiteks võin kujutleda, et isikule, kelle kohta on välja antud tagaotsimisteade, võidakse anda õigus nõuda liikmesriikide ametiasutustelt, et nad täiendaksid või ajakohastaksid oma andmebaasides tagaotsimisteates sisalduvaid andmeid, lisades vajaduse korral märke selle kohta, et liidus on tema üle juba kohut mõistetud ja ta on nende tegude eest õigeks või süüdi mõistetud. Direktiivi 2016/680 artikli 4 lõike 1 punkti d kohaselt peavad liikmesriigid muu hulgas ette nägema, et isikuandmed on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>õiged ja vajaduse korral ajakohastatud<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>. Selleks annab direktiivi 2016/680 artikli 16 lõige 1 andmesubjektidele muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>õigus[e] nõuda mittetäielike isikuandmete täiendamist<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>. Tuleb siiski märkida, et niisugune sündmuste käik on käesoleva kohtuasja kontekstis seni veel mõneti hüpoteetiline, kui võtta arvesse, et <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldatavust kaebaja olukorrale ei näi olevat kontrollinud ükski liikmesriigi pädev asutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes asun seisukohale, et direktiivi 2016/680 sätetega koostoimes Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 54 ja harta artikliga 50 ei ole vastuolus Interpoli välja antud tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete edasine töötlemine, isegi kui nende süüdistuste suhtes, mille tõttu see teade on välja antud, kohaldub <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte, tingimusel et isikuandmeid töödeldakse kooskõlas selles direktiivis ette nähtud eeskirjadega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Viies küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Viiendas küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas rahvusvahelisel organisatsioonil nagu Interpol on direktiivi 2016/680 tähenduses piisav andmekaitse tase, kui puudub selle direktiivi artikli 36 kohaselt tehtud otsus kaitse piisavuse kohta ja/või puuduvad asjakohased kaitsemeetmed vastavalt selle direktiivi artiklile 37.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Vastus sellele küsimusele oleks selle sõnastust arvesse võttes üsna lihtne. Direktiivi 2016/680 sätted on selles osas selged: rahvusvahelise organisatsiooni andmekaitse tase ei ole direktiivi 2016/680 tähenduses piisav, <HT TYPE="ITALIC">kui</HT> puuduvad selle direktiivi artikli 36 kohane kaitse piisavuse otsus ja asjakohased kaitsemeetmed sama direktiivi artikli 37 tähenduses, <HT TYPE="ITALIC">välja arvatud juhul, kui</HT> on kohaldatav üks artiklis 38 sätestatud eranditest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Kahtlustan siiski, et niisugune abstraktne ja üldsõnaline vastus, mis piirdub eelotsusetaotluse esitanud kohtu suunamisega direktiivi 2016/680 V peatüki eri sätete vahelise suhte juurde, ei ole see, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus ootab.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus kinnitab seda muljet. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kui Interpol ei taga sellises olukorras nagu põhikohtuasjas seda, et tagaotsimisteates sisalduvad isikuandmed <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte kohaldatavuse tõttu nõuetekohaselt kustutatakse või parandatakse, võivad tekkida kahtlused seoses Interpoli andmekaitse-eeskirjade piisavusega direktiivi 2016/680 alusel. See viiks lõpuks – eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates – küsimuseni, kas liikmesriigid ei peaks koostööst Interpoliga hoiduma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab sellega seoses direktiivi 2016/680 põhjendusele 64, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>[i]sikuandmete edastamisel liidust vastutavatele töötlejatele, volitatud töötlejatele või muudele vastuvõtjatele kolmandates riikides või rahvusvahelistele organisatsioonidele ei tohiks kahjustada […] füüsiliste isikute kaitse taset liidus<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/>. Vastupidine olukord, kus andmeid edastatakse kolmandast riigist või rahvusvahelisest organisatsioonist liidu liikmesriikidele, ei ole direktiiviga 2016/680 sõnaselgelt reguleeritud. Ent eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tuleks kohaldada samu põhimõtteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Olen nende seisukohtade peale mõnevõrra hämmeldunud. Näib, et tegelikult palub eelotsusetaotluse esitanud kohus oma viiendas küsimuses Euroopa Kohtul kinnitada tema seisukohta, et Interpoli andmekaitse tase <HT TYPE="ITALIC">ei ole</HT> direktiivi 2016/680 kohaselt piisav, sest kaitse piisavuse otsus puudub ja asjakohaseid kaitsemeetmeid ei ole võetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Siiski on eeldus, millel see küsimus rajaneb, minu jaoks mitte ainult ebaveenev, vaid – mis veelgi olulisem – ma ka ei mõista, miks see küsimus on käesoleva menetluse kontekstis üldse esitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Esiteks on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et direktiivis 2016/680 on lünk, niivõrd kui see ei reguleeri (sissetulevaid) isikuandmete ülekandeid rahvusvahelistest organisatsioonidest liitu ja liikmesriikidesse. Ometi ei ole niisuguse lünga olemasolu minu jaoks ilmselge. Liidu seadusandja reguleeris isikuandmete edastamist liidust kolmandatele isikutele (olgu tegu rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigiga), et tagada nende andmete liidu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>virtuaalruumist<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> lahkumise järel nende jätkuv töötlemine vastavalt samaväärsetele standarditele. Samas on olukord isikuandmete edastamisel kolmandalt isikult liitu loomulikult teistsugune. Kui need andmed on jõudnud liidu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>virtuaalruumi<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>, peab igasugune isikuandmete töötlemine vastama kõikidele asjakohastele liidu eeskirjadele. Nendes olukordades ei pruugi niisiis olla vaja selliseid reegleid, nagu on ette nähtud direktiivi 2016/680 artiklites 36–38. Samuti ei ole liidul huvi (veel vähem võimu) nõuda kolmandatelt isikutelt, et nad töötleksid isikuandmeid, mis ei pärine liidust, vastavalt liidu enda samaväärsetele eeskirjadele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Teiseks, ja mis olulisem: ma ei näe ka, kuidas oleks Euroopa Kohtu vastust vaja selleks, et eelotsusetaotluse esitanud kohus saaks enda menetluses oleva asja lahendada. Käesolev asi ei puuduta andmete edastamist liidu liikmesriikidelt Interpoli, vaid vastupidist olukorda. Käesolevas asjas tekkinud küsimus puudutab peaasjalikult seda, mida liidu liikmesriigid saavad või ei saa direktiivi 2016/680 alusel teha, kui nad <HT TYPE="ITALIC">saavad</HT> Interpolilt andmeid isiku kohta, kelle suhtes võib olla kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Seega ei avaldaks ükski tagajärg, mis tekiks Euroopa Kohtu (hüpoteetilisest) järeldusest seoses Interpoli andmekaitse-eeskirjade ebapiisavusega, mõju kaebaja konkreetsele olukorrale. Sellest lähtudes asun seisukohale, mida jagavad paljud menetlusse astujad, kes on käesolevas menetluses oma seisukohti esitanud: nimelt et viies küsimus on ilmselgelt vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="24"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Verwaltungsgericht Wiesbadeni (Wiesbadeni halduskohus, Saksamaa) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Konventsiooni, millega rakendatakse <DATE ISO="19850614">14. juuni 1985. aasta</DATE> Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, artikliga 54 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 50 ja ELTL artikli 21 lõikega 1 on vastuolus see, kui liikmesriigid pööravad täitmisele Interpoli poolt kolmanda riigi taotlusel välja antud tagaotsimisteate ja piiravad seda tehes isiku liikumisvabadust, eeldusel et liikmesriigi pädev ametiasutus on teinud lõpliku järelduse <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõtte tegeliku kohaldatavuse kohta seoses konkreetsete süüdistustega, mille tõttu see teade on välja antud.</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20160427">27. aprilli 2016. aasta</DATE> direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK, sätetega koostoimes Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 54 ja põhiõiguste harta artikliga 50 ei ole vastuolus Interpoli välja antud tagaotsimisteates sisalduvate isikuandmete edasine töötlemine, isegi kui nende süüdistuste suhtes, mille pärast see teade on välja antud, kohaldub <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT>-põhimõte, tingimusel et isikuandmeid töödeldakse kooskõlas selles direktiivis ette nähtud eeskirjadega.</P></ITEM><ITEM><P>Viies eelotsuse küsimus on vastuvõetamatu.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>