<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607C116202503990-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0399-25-202606744-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="28/08/2026 13:44:33" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="Kesx1lZd6fFGJApWGhcKBNFTxaWaZeDKFX5lPUy9sN3LbcLU4RRnFK/2Iq1NBwF79EKy1KTq/ya5R4v88mbigl1LOtB7xdZWAVmSpMjlaAvwCT2dY2h0UisZEBCbT/OmCm4ukdIpgh9RqeN1DJmP8brHTt/FFNejmVGfu0gUgSQ=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="kta" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="5443b8da-1297-4dcc-9767-bc5864b2a461" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0399" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2025" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="kta" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 29-06-26 16:48:43" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2026-07-23T13:14:12Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="77c17f4fd38442e1b7e00efccf01732e" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0399" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId25" style="first"/>
      <div id="rId21" style="even">Kohtuotsus 16.7.2026 – Kohtuasi C‑399/25 P</div>
      <div id="rId22" style="default">Timchenko vs. nõukogu</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      16. juuli 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Apellatsioonkaebus – Piiravad meetmed seoses sõjalise agressiooniga Ukraina vastu – Otsus 2014/145/ÜVJP – Artikli 1 lõike 1 lõpuosa ja artikli 2 lõike 1 lõpuosa – Piiravad meetmed, mis on kehtestatud füüsilise isiku suhtes, kes on seotud teise füüsilise isikuga, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid – Mõiste „seotus“ perekondliku sideme kaudu seotud kahe isiku puhul – ELTL artikkel 21 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 45 lõige 1 – Euroopa Liidu kodakondsus – Liikumisvabadus – Liidu kodaniku liikumis- ja riigis elamise vabadust piiravad meetmed
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑399/25 P,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 13. juunil 2025 esitatud apellatsioonkaebus,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      Elena Petrovna Timchenko, elukoht Moskva (Venemaa), esindajad: avocats S. Bonifassi, T. Bontinck, E. Fedorova ja J. Goffin,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-7" title="page-1">
      apellant,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      teised menetlusosalised:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M.‑C. Cadilhac ja V. Piessevaux,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-10" title="page-1">
      kostja esimeses kohtuastmes,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      Euroopa Komisjon, esindajad: M. Carpus‑Carcea ja C. Giolito,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-12" title="page-1">
      menetlusse astuja esimeses kohtuastmes,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-13" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      koosseisus: koja president C. Lycourgos, kohtunikud O. Spineanu‑Matei (ettekandja), S. Rodin, N. Piçarra ja N. Fenger,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      kohtujurist: J. Kokott,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-16" title="page-1">
      kohtusekretär: A. Calot Escobar,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-1">
      arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-20" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Elena Petrovna Timchenko palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 2. aprilli 2025. aasta otsuse Timchenko vs. nõukogu (T‑298/23, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2025:353), millega Üldkohus jättis rahuldamata tema hagi, milles ta palus esiteks tühistada nõukogu 13. märtsi 2023. aasta otsuse (ÜVJP) 2023/572, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 75 I, lk 134), ning nõukogu 13. märtsi 2023. aasta rakendusmääruse (EL) 2023/571, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 75 I, lk 1) (edaspidi koos „vaidlusalused aktid“), ning teiseks mõista välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mis talle vaidlusaluste aktide vastuvõtmisega väidetavalt tekitati.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik ja vaidluse taust</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuasja faktiline ja õiguslik kontekst on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 2–24. Menetluse huvides võib selle kokku võtta ja seda täiendada järgmiselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev kohtuasi puudutab piiravaid meetmeid, mille Euroopa Liit on alates 2014. aastast võtnud vastusena Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavale või ohustavale tegevusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant on ettevõtja Gennady Nikolayevich Timchenko abikaasa. Mõlemal on Venemaa ja Soome kodakondsus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 ELL artikli 29 alusel vastu otsuse 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 16).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samal kuupäeval võttis nõukogu ELTL artikli 215 lõike 2 alusel vastu määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 6).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast Venemaa Föderatsiooni relvajõudude sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 võttis nõukogu 25. veebruaril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/329, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 50, lk 1). Nõukogu võttis samal kuupäeval vastu määruse (EL) 2022/330, millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 51, lk 1).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2004/38/EÜ</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46) võeti vastu EÜ asutamislepingu, eelkõige selle artiklite 12, 18, 40, 44 ja 52, alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2004/38 põhjenduses 2 on märgitud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-2">
      „Isikute vaba liikumine on üks põhivabadusi siseturul, mis hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse vabadus vastavalt asutamislepingu sätetele.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 1 „Teema“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-2">
      „Käesoleva direktiiviga sätestatakse:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-35" title="page-2">
      a) tingimused, mis reguleerivad liikmesriikide territooriumil vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamist liidu kodanike ja nende pereliikmete poolt;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-36" title="page-2">
      b) liidu kodanikele ja nende pereliikmetele alalise elamisõigus liikmesriikide territooriumil;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-37" title="page-2">
      c) punktides a ja b sätestatud õigustele avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides kehtestatud piirangud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi VI peatüki „Sisenemis- ja elamisõigusele avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides kehtestatavad piirangud“ artikkel 27 „Üldpõhimõtted“ on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-39" title="page-3">
      „1. Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid piirata avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides liidu kodanike ja nende pereliikmete liikumis- ja elamisvabadust, sõltumata nende kodakondsusest. Kõnealuseid põhjendusi ei tohi rakendada majanduslikel eesmärkidel.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-3">
      2. Avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinevad eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel. Varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega ei saa selliste meetmete võtmist iseenesest põhjendada.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-41" title="page-3">
      Asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Põhjendused, mis ei ole juhtumi üksikasjadega seotud või mis rajanevad üldise preventsiooni kaalutlustel, ei ole vastuvõetavad.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 42 kohaselt on direktiiv adresseeritud liikmesriikidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsus 2014/145</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsuse 2014/145, mida on muudetud eelkõige otsusega 2022/329 (edaspidi „otsus 2014/145“), artikli 1 lõikes 1 on liikmesriike kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et takistada nende territooriumile sisenemist või selle läbimist muu hulgas füüsilistel isikutel, kes vastavad eelkõige selle otsuse punktides a ja b ette nähtud kriteeriumidele, samas kui otsuse 2014/145 artikli 2 lõikes 1 on ette nähtud eelkõige selle otsuse punktides a ja d ette nähtud kriteeriumidele vastavate füüsiliste isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kusjuures need kriteeriumid on sisuliselt identsed selle otsuse artikli 1 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud kriteeriumidega. Lisaks on nimetatud otsuse artikli 1 lõike 1 lõpuosas ja artikli 2 lõike 1 lõpuosas ette nähtud, et selliseid piiravaid meetmeid võib kehtestada ka füüsiliste isikute suhtes, kes on seotud füüsiliste isikutega, kelle suhtes kohaldatakse eespool nimetatud kriteeriumide alusel piiravaid meetmeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsuse artiklis 1 oli käesolevas kohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-47" title="page-3">
      „1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et järgmised isikud:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-48" title="page-3">
      a) füüsilised isikud, kes on vastutavad sellise tegevuse või poliitikatoetamise või elluviimise eest, mis kahjustab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust, või stabiilsust või julgeolekut Ukrainas, või millega takistatakse rahvusvaheliste organisatsioonide Ukrainas tehtavat tööd;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-49" title="page-4">
      b) füüsilised isikud, kes annavad materiaalset või rahalist toetust Krimmi annekteerimise või Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele või saavad nende tegevusest kasu;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-50" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-51" title="page-4">
      ja nendega seotud füüsilised isikud, kes on loetletud lisas, ei siseneks nende territooriumile ega läbiks seda.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-52" title="page-4">
      2. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-53" title="page-4">
      3. Lõige 1 ei mõjuta neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, eelkõige:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-54" title="page-4">
      a) rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-55" title="page-4">
      b) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi võõrustajariigina;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-56" title="page-4">
      c) privileege ja immuniteete kehtestavast mitmepoolsest lepingust tulenevalt või
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-57" title="page-4">
      d) Püha Tooli (Vatikani linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt) tulenevalt.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-58" title="page-4">
      4. Lõiget 3 kohaldatakse ka juhtudel, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) asukohariik.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-59" title="page-4">
      5. Nõukogu tuleb nõuetekohaselt teavitada kõigist liikmesriigi poolt lõigete 3 või 4 kohaselt tehtud eranditest.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-60" title="page-4">
      6. Liikmesriik võib teha erandeid lõikes 1 kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega või valitsustevahelistel kohtumistel osalemisega ning liidu organiseeritud või võõrustatud või OSCE eesistujaks olevas liikmesriigis toimuvate kohtumistega, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab piiravate meetmete poliitika eesmärke, sealhulgas Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse toetamist.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-61" title="page-4">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punktid a ja d ning lõpuosa on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-63" title="page-4">
      „Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad järgmistele isikutele või on nende omandis, valduses või kontrolli all:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-64" title="page-5">
      a) füüsilised isikud, kes on vastutavad sellise tegevuse või poliitika toetamise või elluviimise eest, mis kahjustab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust, või stabiilsust või julgeolekut Ukrainas, või millega takistatakse rahvusvaheliste organisatsioonide Ukrainas tehtavat tööd;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-65" title="page-5">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-66" title="page-5">
      d) füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes annavad materiaalset või rahalist toetust Krimmi annekteerimise või Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele või saavad nende tegevusest kasu;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-67" title="page-5">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-68" title="page-5">
      ning nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes on loetletud lisas.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus nr 269/2014</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 269/2014, mida on muu hulgas muudetud määrusega 2022/330 (edaspidi „määrus nr 269/2014“), artikli 3 lõikes 1 on loetletud kriteeriumid, mille alusel muu hulgas kantakse määruse nr 269/2014 I lisas olevasse loetellu füüsilised isikud, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse selle määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt. Määruse nr 269/2014 artikli 3 lõike 1 punktides a ja d ning lõpuosas osutatud kriteeriumid on sisuliselt identsed käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis mainitud kriteeriumidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlusalused aktid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu jättis 13. märtsil 2023 vaidlusalust aktidega jõusse piiravad meetmed, mis olid võetud apellandi vastu algselt 8. aprilli 2022. aasta otsusega (ÜVJP) 2022/582, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 110, lk 55), ja nõukogu 8. aprilli 2022. aasta rakendusmäärusega (EL) 2022/581, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 110, lk 3), ja seda järgmistel põhjendustel:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-73" title="page-5">
      „[E.] […] Timchenko on president Vladimir Putini kauaaegse tuttava ja usaldusisiku [G.] […] Timchenko abikaasa.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-74" title="page-5">
      Tema äritegevus toimub koos abikaasaga kinnisvaraettevõtte Sci Ruth and ettevõtte Maples S.A. kaudu ning ta omandas koos oma abikaasaga ühiselt kinnisvara, mis on märgiks nende vahelistest olulistest varaga seotud suhetest.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-75" title="page-6">
      Lisaks osaleb ta oma abikaasa ettevõtmistes sihtasutuse Timchenko kaudu, mille ta koos oma abikaasaga rajas ning milles ta täidab tähtsat rolli, ning ta on oma abikaasaga tihedalt seotud. Lisaks teostab sihtasutus oma teatavaid tegevusi koos investeerimisgrupiga Volga Group, mis annab märkimisväärse panuse Venemaa majandusse ja selle arengusse ning selle rajajaks on [G.] […] Timchenko, kes on üks selle aktsionäridest. [E.] […] Timchenko saab seega kasu oma abikaasa kaudu, eeskätt seoses ühiskondliku positsiooni ja rahalise kasuga. Seetõttu on ta seotud [G.] […] Timchenkoga, kes on kantud loetellu nõukogu [otsuse 2014/145] kohaselt, muu hulgas põhjusel, et ta [on] vastutav Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse ja poliitika toetamise ning Krimmi annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest vastutavate Venemaa otsusetegijate rahalise ja materiaalse toetamise ja nendelt kasu saamise eest.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hagi Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant esitas 24. mai 2023. aasta hagiavaldusega Üldkohtule hagi, milles palus muu hulgas tühistada vaidlusalused aktid. Selleks esitas ta kuus väidet, millest esimese kohaselt on nõukogu teinud ilmse hindamisvea ja viienda kohaselt on rikutud tema põhiõigust liikumisvabadusele, mis on ette nähtud ELTL artiklis 21 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 52 lõikes 1, ning liikmesriikide ühiseid põhiseaduslikke tavasid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus lükkas vaidlustatud kohtuotsuses tagasi esimese väite, milles apellant kinnitas, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et apellant on oma abikaasaga „seotud“ otsuse 2014/145 artikli 1 lõike 1 lõpuosas ja artikli 2 lõike 1 lõpuosas ning määruse nr 269/2014 artikli 3 lõike 1 lõpuosas ette nähtud kriteeriumi alusel (edaspidi „seotuse kriteerium“). Olles selle kohtuotsuse punktis 74 meenutanud, et mõiste „seotus“ selle kriteeriumi tähenduses hõlmab muu hulgas sama perekonna liikmeid, kes on seotud ühiste huvidega, mis lähevad kaugemale neid ühendavast perekondlikust suhtest, tõdes Üldkohus nimetatud kohtuotsuse punktides 81–83 nõukogu esitatud tõendeid arvestades, et nõukogu võis õiguspäraselt asuda seisukohale, et apellant oli oma abikaasaga seotud ühises õiguslikus struktuuris, st sihtasutuses, kuna mõlemad täitsid seal institutsioonilisi ülesandeid ja osalesid selle tegevuses, kusjuures selline ühine osalus läheb kaugemale tavalisest perekondlikust sidemest, mis neid seob.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus lükkas tagasi ka apellandi viienda väite. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 95–97 leidis ta sisuliselt, et ELTL artiklis 21 ja harta artikli 45 lõikes 1 tagatud liidu kodanike vaba liikumise ja riigis elamise õiguse teostamise piiranguid võib seada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonda kuuluvate otsustega, mis on vastu võetud ELL artikli 29 alusel. Samuti leidis ta selle kohtuotsuse punktides 98–106, et selle õiguse teostamise piirangud, nagu need, mis on kehtestatud apellandi suhtes võetud piiravate meetmetega, vastavad harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimustele, mille kohaselt peavad piirangud olema ette nähtud seadusega, arvestama asjaomase õiguse olemust ning olema proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalikud ja vastama tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olles lisaks tagasi lükanud apellandi ülejäänud väited, jättis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 136 hagi tervikuna rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonimenetluse poolte nõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant palub oma apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaidlustatud kohtuotsus, kaasa arvatud osas, milles apellandi kohtukulud jäeti tema enda kanda ja mõisteti temalt välja nõukogu kohtukulud;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">lahendada kohtuasi sisuliselt ja tühistada vaidlusalused aktid teda puudutavas osas ning</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja nõukogult.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks palub apellant oma repliigis Euroopa Kohtul nõustuda oma nõuete muutmisega nii, et juhul, kui vaidlustatud kohtuotsus tühistatakse, saadetakse kohtuasi tagasi Üldkohtule, et viimane teeks otsuse esimeses kohtuastmes esitatud kahju hüvitamise nõude kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu ja Euroopa Komisjon paluvad Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista kohtukulud välja apellandilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust nelja väitega, millest esimese väite kohaselt on Üldkohus rikkunud õigusnormi – tõlgendades seotuse kriteeriumi meelevaldselt ja kuritarvitavalt laialt – ning põhjendamiskohustust, teise väite kohaselt on Üldkohus rikkunud õigusnormi seotuse kriteeriumi tõlgendamisel seoses piiravate meetmetega taotletava eesmärgiga ning põhjendamiskohustust, kolmanda väite kohaselt leidis Üldkohus ekslikult, et ELL artikkel 29 annab nõukogule pädevuse piirata liidu kodanike liikumisvabadust, ning neljanda väite kohaselt on Üldkohus rikkunud õigusnormi – otsustades, et apellandile kehtestatud keeld siseneda muude liikmesriikide kui Soome Vabariigi territooriumile ja seal liikuda oli kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning selle puhul oli arvesse võetud tema kui liidu kodaniku liikumis- ja riigis elamise vabaduse olemust – ning põhjendamiskohustust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimeses väites heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane lähtus seotuse kriteeriumi määratlemisel vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74 õiguskindluse põhimõtet eirates mõiste „seotus“ liiga laiast ja ettenägematust tõlgendusest, nõudes kahe isiku puhul, kes on seotud perekondliku sidemega, üksnes ühiste huvide olemasolu, mis lähevad kaugemale tavalisest perekondlikust suhtest, mis seob neid kahte seotud isikut, ilma et oleks vaja seost majandustegevuse kaudu. Mööndes, et arvesse tuleb võtta iga juhtumi konteksti ja asjaolusid, leiab apellant, et Üldkohus oleks pidanud täpsustama, kuidas sellised ühised huvid võivad oma laadi, kvaliteedi ja kvantiteedi poolest väljuda mis tahes perekondlikule suhtele omasest tavalise ühise huvi piiridest, ning tõendama ühiste huvide objektiivset põimumist, täpsustades oma repliigis, et selline lähenemine on kooskõlas sellega, mida Euroopa Kohus otsustas 1. augusti 2025. aasta kohtuotsuses Timchenko vs. nõukogu (C‑703/23 P, EU:C:2025:608).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant lisab, et käesoleval juhul ei ole Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 81–83 kindlaks teinud, milliseid huve apellant ja tema abikaasa jagasid sihtasutuses, kus nad mõlemad tegutsesid vabatahtlikult, mistõttu tema põhjenduskäik oli puudulik või vähemalt ebapiisav. Eelkõige ei võimalda abikaasade osalemine selles sihtasutuses, nagu ka nimetatud sihtasutuse ja selle heategevusliku tegevuse ulatus ning G. Timchenko äriühingu ainus sekkumine sama sihtasutuse tegevusse COVID‑19 pandeemia ajal, tuvastada asjaomase sihtasutuse heategevuslikke eesmärke arvestades ühist huvi, mis väljuks perekondliku suhte tavapärasest raamistikust. Samuti ei ole Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 83 selgitanud, kuidas apellandi roll selles sihtasutuses võis edendada abikaasade positiivse maine loomist, ega seda, kuidas selline olukord läheb kaugemale loomulikust perekondlikust projektist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu ja komisjon leiavad, et apellandi väited ei ole põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleb apellandi selle argumendi kohta, et Üldkohus eiras vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74 antud mõiste „seotus“ määratlemisel seda mõistet tõlgendades õiguskindluse põhimõtet, meenutada, et selles punktis leidis Üldkohus sisuliselt, et see mõiste, mille tähendus sõltub alati juhtumi kontekstist ja asjaoludest, puudutas eelkõige isikuid, kes on üldiselt seotud ühiste huvidega sellise isikuga, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ja et see seos ei pea tingimata väljenduma majandustegevuses, vaid peab asjaomaste isikute perekondliku suhte kaudu seotuse puhul ulatuma sellest suhtest kaugemale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus kohtuasjas, milles tehti 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Timchenko vs. nõukogu (C‑703/23 P, EU:C:2025:608), võtta seisukoht mõiste „seotus“ määratluse kohta, mis on sisuliselt identne sellega, mille Üldkohus andis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74. Sellega seoses leidis Euroopa Kohus selle 1. augusti 2025. aasta kohtuotsuse punktides 29–34 sisuliselt, et seda mõistet tuleb tõlgendada laialt, lähtudes kontekstist ja asjaoludest, ning et kuna selliste ühiste huvide olemasolu, mis lähevad kaugemale asjaomaseid pereliikmeid ühendavast perekondlikust suhtest, tuleb kindlaks teha objektiivselt, ei ole Üldkohtu poolt nimetatud mõiste määratlemisel rikutud õigusnormi ja see on kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, mille kohaselt peavad õigusnormid olema selged ja täpsed ning nende kohaldamine õigussubjektidele ettenähtav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt selgitas Euroopa Kohus 1. augusti 2025. aasta kohtuotsuse Timchenko vs. nõukogu (C‑703/23 P, EU:C:2025:608) punktis 34, et see määratlus ei riku õiguskindluse põhimõtet, kuna Üldkohus määras kindlaks piisavalt selged ja täpsed kriteeriumid mõiste „seotus“ kohaldamiseks kahe isiku puhul, kes on seotud perekondliku sideme kaudu. Ta märkis ka, et selle põhimõtte kohaselt ei olnud Üldkohus kohustatud üksikasjalikult mainima olukordi, mil seda mõistet võib kohaldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei saa asuda seisukohale, et Üldkohus eiras vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74 nimetatud põhimõtet, kui ta kasutas mõiste „seotus“ liiga laia või ettenägematut määratlust ega selgitanud selles kohtuotsuses, kuidas ühised huvid võivad oma olemuse, kvaliteedi ja kvantiteedi poolest ületada tavalisi ühiseid huve, mis on omased kõigile perekondlikele suhetele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuleb seoses Üldkohtul lasuva põhjendamiskohustuse väidetava rikkumisega vaidlustatud kohtuotsuse punktides 81–83 meenutada, et Üldkohtu otsuse või määruse põhjendustest peab selgelt ja üheti mõistetavalt nähtuma Üldkohtu põhjenduskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista tehtud otsuse põhjendusi ja Euroopa Kohtul teostada oma kohtulikku kontrolli. Põhjendamiskohustusest ei tulene siiski Üldkohtule kohustust esitada ammendav ja üksikasjalik ülevaade menetluse poolte arutluskäigust ning seega võib Üldkohtu põhjendus olla tuletatav tingimusel, et see võimaldab huvitatud isikutel teada saada põhjused, miks Üldkohus nende argumentidega ei nõustunud, ning annab Euroopa Kohtule piisavalt teavet oma kontrolli tegemiseks (26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punkt 101 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb rõhutada, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 81–83 andis Üldkohus õigusliku kvalifikatsiooni, tuginedes selle kohtuotsuse punktides 76–80 tuvastatud faktilistele asjaoludele, millega seoses apellant ei väida, et neid oleks moonutatud. Seega tuleb Üldkohtu põhjendamiskohustuse väidetavat rikkumist analüüsida kõiki nimetatud kohtuotsuse punktides 76–83 esitatud põhjendusi arvestades.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleb märkida, et neis punktides 76–83 esitatud Üldkohtu analüüsis on viidatud vaidlustatud aktide põhjendustele, mille kohaselt apellant „osaleb […] oma abikaasa ettevõtmistes sihtasutuse Timchenko kaudu, mille ta koos oma abikaasaga rajas ning milles ta täidab tähtsat rolli, ning ta on oma abikaasaga tihedalt seotud“, mille kohaselt see „sihtasutus [teostab] oma teatavaid tegevusi koos investeerimisgrupiga Volga Group, mis annab märkimisväärse panuse Venemaa majandusse ja selle arengusse ning selle rajajaks on [G.] […] Timchenko, kes on üks selle aktsionäridest“ ning mille kohaselt apellant „saab seega kasu oma abikaasa kaudu, eeskätt seoses ühiskondliku positsiooni ja rahalise kasuga“ ja „[s]eetõttu on ta seotud [oma abikaasaga]“ ning viimase suhtes on võetud piiravad meetmed eelkõige otsuse 2014/145 artikli 1 lõike 1, punktides a ja b ning artikli 2 lõike 1 punktides a ja d, nagu ka määruse nr 269/2014 artikli 3 lõikes 1 punktides a ja d ette nähtud kriteeriumide alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tõdes Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 76–80 esiteks, et abikaasad Timchenkod olid isikliku osalemise kaudu seotud ühise õigusliku struktuuriga, nimelt heategevusliku sihtasutusega, mis kannab nende nime ja millel on arvukalt tegevusalasid Venemaa Föderatsiooni tasandil, kus neil oli asutajaliikmetena institutsioonilised ülesanded ja olulised volitused. Teiseks tuvastas Üldkohus, et abikaasad Timchenkod investeeris selle sihtasutuse toimimisse, kuna apellant oli selle usaldusnõukogu liige ja tema abikaasa sidus kontserni, mille ainuaktsionär ta oli, sihtasutuse tegevusega, andes sihtasutusele kontserni kaudu rahalist, logistilist ja suhtlusalast tuge. Neid faktilisi asjaolusid arvestades järeldas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 81 ja 83 sisuliselt, et abikaasade Timchenkode osalemine samanimelises sihtasutuses läks kaugemale neid ühendavast perekondlikust sidemest ning et apellandi võis õiguspäraselt kvalifitseerida oma abikaasaga „seotud“ isikuks seotuse kriteeriumi tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii toimides selgitas Üldkohus täielikus kooskõlas oma põhjendamiskohustusega ja vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74 kasutatud mõiste „seotus“ määratlusega, et nõukogu võis õiguspäraselt kohaldada apellandi suhtes seotuse kriteeriumi. Nimelt nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 81 ja 83, et Üldkohus leidis sisuliselt, et kahe abikaasa täidetavad ülesanded nende loodud sihtasutuses, nende osalemise olulisus selles sihtasutuses ja selle sihtasutuse olulisus kujutavad endast selliseid faktoreid või kriteeriume, mis kogumis võimaldavad objektiivselt tuvastada, et sellise sihtasutuse kaudu on neil abikaasadel ühised huvid, mis lähevad kaugemale neid ühendavast perekondlikust suhtest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Etteheite kohta, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkti 83 kahte viimast lauset, milles Üldkohus leidis, et sellist mitteperelikku mõõdet kinnitab asjaolu, et nimetatud sihtasutus aitas edendada abikaasade Timchenkode positiivse avaliku maine loomist, tuleb arvestada, et lisaks asjaolule, et tegemist on etteheitega vaidlustatud kohtuotsuse täiendavate põhjenduste kohta, mis ei saa kaasa tuua vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist ja mis on seega tulemusetud (2. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Crédit mutuel Arkéa vs. EKP, C‑152/18 P ja C‑153/18 P, EU:C:2019:810, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika), et Üldkohus ei ole rikkunud oma põhjendamiskohustust, kuivõrd neis kahes viimases lauses toodud selgitustest nähtub, et asjasse puutuvate pereliikmete tavalisest privaatsfäärist kaugemale ulatuvaid ühiseid huve, mis teenivad nende avaliku maine kujundaust, tuleb lugeda sellisteks, mis lähevad objektiivselt kaugemale neid pereliikmeid ühendavast perekondlikust suhtest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punkti 82 kohta, milles Üldkohus märkis, et ei ole oluline, et sihtasutusel Timchenko ei ole kaubanduslikku eesmärki ja et abikaasade Timchenkode tegevus on selles vabatahtlik, tuleb märkida, et selles punktis 82 on sõnaselgelt viidatud selle kohtuotsuse punktile 74, mis sisaldab mõiste „seotus“ määratlust, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva kohtuotsuse punktis 29. Seega võis apellant mõista, et kuna perekondliku suhte kaudu seotud kahe isiku puhul on selle mõiste puhul nõutud üksnes ühiste huvide olemasolu, mis ulatuvad objektiivselt sellisest suhtest kaugemale, ilma et oleks vaja tuvastada seost majandustegevuse kaudu, ei ole apellandi abikaasaga seotud isikuks kvalifitseerimisel oluline, et tema jagatavatel huvidel oleks majanduslik mõõde. Seega ei saa asuda seisukohale, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 82 rikkunud oma põhjendamiskohustust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises väites heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 82, et ei ole vaja tõendada, et apellandi tegevus sihtasutuses Timchenko on seotud Venemaa Föderatsiooni sissetungiga Ukrainasse, kuna seotuse kriteeriumi puhul ei ole sellise seose tõendamist ette nähtud. Nii toimides on Üldkohus oma põhjenduskäigus rikkunud õigusnormi ja põhjendamiskohustust, kuna alati tuleb tõendada, et piiravate meetmete võtmine sellise isiku nagu apellant suhtes on vajalik nende piiravate meetmetega taotletavate eesmärkide saavutamiseks, kusjuures need eesmärgid on käesoleval juhul avaldada survet Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja suurendada viimase Ukrainaga seotud tegevuse kulusid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu leiab, et teine väide on vastuvõetamatu, kuna apellandi mainitud punkt 82 ei ole mitte vaidlustatud kohtuotsuse punkt 82, vaid 6. septembri 2023. aasta kohtuotsuse Timchenko vs. nõukogu (T‑361/22, EU:T:2023:502) punkt 82, mida Euroopa Kohus analüüsis 1. augusti 2025. aasta kohtuotsuses Timchenko vs. nõukogu (C‑703/23 P, EU:C:2025:608). Sisulises osas vaidleb nõukogu apellandi argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ka komisjon palub Euroopa Kohtul teine väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, kuna apellant vaidlustab tegelikult Üldkohtu tuvastatud faktilised asjaolud või taotleb tõendite uuesti läbivaatamist. Sisulistes küsimustes vaidleb see institutsioon apellandi argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise etteheite, millele nii nõukogu kui ka komisjon on vastu vaielnud, vastuvõetavuse kohta tuleb meelde tuletada, et ELTL artikli 256 lõike 1 teisest lõigust, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ning Euroopa Kohtu kodukorra artikli 168 lõike 1 punktist d ja artikli 169 lõikest 2 nähtub, et apellatsioonkaebuses tuleb näidata täpselt selle kohtuotsuse kritiseeritavad osad, mille tühistamist nõutakse, samuti seda nõuet konkreetselt põhjendavad õiguslikud argumendid, vastasel juhul on apellatsioonkaebus või asjasse puutuv väide vastuvõetamatu. Sellele nõudele ei vasta ja tuleb seega vastuvõetamatuks tunnistada väide, mille raames esitatud argumendid ei ole piisavalt selged ja täpsed, et võimaldada Euroopa Kohtul teha õiguspärasuse kontrolli, eelkõige seetõttu, et peamised asjaolud, millele väide tugineb, ei nähtu piisavalt sidusalt ja arusaadavalt apellatsioonkaebuse tekstist endast, mis on selles osas sõnastatud ebaselgelt ja mitmeti mõistetavalt (18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus Hamoudi vs. Frontex, C‑136/24 P, EU:C:2025:977, punktid 54 ja 55 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul, nagu nõukogu õigesti märgib, ei ole apellandi teise väite hulgas viidatud punkt 82 vaidlustatud kohtuotsuse punkt 82. See punkt 82 on 6. septembri 2023. aasta kohtuotsusest Timchenko vs. nõukogu (T‑361/22, EU:T:2023:502), mida Euroopa Kohus analüüsis 1. augusti 2025. aasta kohtuotsuses Timchenko vs. nõukogu (C‑703/23 P, EU:C:2025:608). Lisaks on apellandi selle väite põhjendamiseks esitatud argumendid suunatud Üldkohtu põhjenduskäigu vastu 6. septembri 2023. aasta kohtuotsuse Timchenko vs. nõukogu (T‑361/22, EU:T:2023:502) punktis 82.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades asjaolu, et ükski vaidlustatud kohtuotsuse punkt ei sisalda samasugust põhjenduskäiku nagu 6. septembri 2023. aasta kohtuotsuse Timchenko vs. nõukogu (T‑361/22, EU:T:2023:502) punkt 82, ja kuna apellant ei ole oma repliigis selle kohta selgitusi esitanud, tuleb asuda seisukohale, et teine väide ei puuduta vaidlustatud kohtuotsuse ühtegi selgelt tuvastatavat punkti ega põhjenduskäiku, mistõttu tuleb see väide käesoleva kohtuotsuse punktis 44 meenutatud kohtupraktika kohaselt vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, ilma et oleks vaja teha otsust komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandas väites leiab apellant, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 95 ja 96 rikkunud õigusnormi, otsustades, et nõukogu võis ELL artikli 29 alusel vastu võetud otsusega piirata tema liidu kodanikuna kehtivat liidu territooriumil liikumise vabadust, mis tuleneb ELTL artiklist 21 ja harta artiklist 45, tema Soome kodakondsuse tõttu. Vastupidi sellele, mida leidis Üldkohus, on liikmesriikidel liidu kodanike vaba liikumist võimalik piirata, mida tuleb tõlgendada kitsalt – nagu nähtub direktiivi 2004/38 artiklist 27 – üksnes avaliku korra, avaliku julgeoleku ja rahvatervise huvides, kusjuures sellised piirangud peavad olema proportsionaalsed ja põhinema asjaomase isiku isiklikul käitumisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELL artikli 29 sõnastusest ega aluslepingutest ei tulene aga, et seda liikumisvabadust saaks piirata selle artikli 29 alusel võetud piiravate meetmetega. Üldkohus oleks seega pidanud käesolevas asjas analüüsima, kas nõukogu kui kõiki liikmesriike koondav liidu institutsioon kontrollis, kas apellandi isiklik käitumine kujutas ohtu liikmesriikide avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahvatervisele. Seega ei saa nõukogu ÜVJP-d kasutada selleks, et piirata liidu kodanike liikumisvabadust väljaspool tavaliselt kohaldatavaid tingimusi ja menetluslikke tagatisi, kui liikmesriigid kehtestavad sellised piirangud direktiivi 2004/38 alusel, kuivõrd apellant täpsustab oma repliigis, et sellist lähenemist toetab ELL artikkel 40.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu ja komisjon leiavad, et apellandi väited ei ole põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 95 ja 96 sisuliselt, et ELTL artikli 21 lõike 1 kohaselt teostatakse liidu kodanike vabadust liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui ei tulene teisiti aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest, mille hulka kuuluvad ELL artikli 29 alusel vastu võetud ÜVJP valdkonna otsused. Viimati nimetatud artikli laialt sõnastatud tekst annab aga nõukogule ELL artikli 21 lõikes 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks pädevuse võtta piiravaid meetmeid, mille eesmärk on piirata liidu kodanike liikumis- ja riigis elamise vabadust väljaspool liikmesriiki, mille kodanikud nad on, ja seda sõltumata direktiivis 2004/38 selle kohta ette nähtud eeskirjadest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda tehes ei ole Üldkohus õigusnormi rikkunud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meenutada, et liidu kodanikul, kes on ELL artikli 9 ja ELTL artikli 20 lõike 1 kohaselt iga füüsiline isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on vahetult ELTL artikli 20 lõike 2 punktiga a ja artikli 21 lõikega 1 antud õigus vabalt liikuda ja elada teiste liikmesriikide territooriumil. Viimati nimetatud sättes on ette nähtud, et selle õigusega seotud piirangud ja tingimused on ette nähtud aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 95 õigesti leidis, et liidu kodanike õigust vabalt liikuda ja riigis elada võib piirata ja sellele võib tingimusi seada nii EL toimimise lepingu kui ka EL lepingu alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis96 meenutas, on ELL artiklis 29 nõukogule antud õigus võtta vastu otsuseid, milles määratletakse liidu lähenemisviis konkreetsele geograafilist või temaatilist laadi küsimusele, kusjuures selline lähenemisviis võib hõlmata piiravaid meetmeid füüsiliste või juriidiliste isikute, rühmituste või mitteriiklike üksuste suhtes. Selles raamistikus on nõukogu ülesanne määratleda või täpsustada nende piiravate meetmete eset, mida liit ÜVJP valdkonnas võtab, või seda isegi täpsustada, kasutades selleks ulatuslikku kaalutlusruumi ja otsustades ühehäälselt. See ulatuslik kaalutlusruum on seletatav liidu laiaulatuslike eesmärkidega selles valdkonnas, nagu on sätestatud ELL artikli 3 lõikes 5 ja artiklis 21 ning ÜVJP valdkonna erisätetes, eelkõige ELL artiklites 23 ja 24 (26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punktid 269 ja 270 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes aga arvesse nõukogu ulatuslikku kaalutlusruumi nende eesmärkide saavutamiseks ÜVJP valdkonnas ja asjaolu, et ei ELL artiklis 29 ega üldisemalt ÜVJP-d käsitlevate EL lepingu ja EL toimimise lepingu sätete sõnastuses ei ole iseenesest ette nähtud ega keelatud võtta piiravaid erimeetmeid, tuleb asuda seisukohale, nagu tegi Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 95 ja 96, et nõukogul on ELL artikli 29 alusel põhimõtteliselt pädevus otsustada, et füüsilised isikud, isegi kui nad on liidu liikmesriigi kodanikud ja seega ka liidu kodanikud, ei või siseneda teistesse liidu liikmesriikidesse ega seda läbida, kui need isikud vastavad kriteeriumidele, millest ilmneb objektiivne seos nende isikute kategooria ja selle kolmanda riigi vahel, millele liit kavatseb avaldada survet (vt selle viimase kohta 26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punkt 273). Neil asjaoludel võimaldab ELL artikkel 29 nõukogul põhimõtteliselt võtta piiravaid meetmeid, mis piiravad ELTL artikli 21 lõike 1 tähenduses selliste kodanike õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, ning kohustada liikmesriike sellist piirangut järgima.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punkti 96 lõpus õigesti otsustas, ei ole oluline, et sellised piirangud ei vasta piirangutele, mis on ette nähtud direktiivis 2004/38, mille eesmärk on vastavalt selle artikli 1 punktile c ja artiklile 27 koostoimes artikliga 42 muu hulgas kehtestada eeskirjad, mille kohaselt võivad liikmesriigid, mitte aga selline liidu institutsioon nagu nõukogu, need piirangud kehtestada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellist tõlgendust ei lükka ümber ka apellandi mainitud ELL artikli 40 teine lõik. Selle sätte kohaselt ei mõjuta ELTL artiklites 3 ja 6 osutatud poliitika rakendamine aluslepingutega sätestatud menetluste rakendamist ja institutsioonide volituste ulatust liidu pädevuse teostamiseks ÜVJP alusel. Neil asjaoludel ei saa asjaolu, et direktiiv 2004/38 reguleerib, nagu nähtub selle põhjendusest 2, isikute vaba liikumist kui siseturu põhivabadust, mille suhtes on liidul ELTL artikli 4 alusel liikmesriikidega jagatud pädevus, mõjutada selle pädevuse ulatust, mis nõukogul on ÜVJP valdkonnas ELL artikli 29 alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, vastupidi sellele, mida väidab apellant, ei tähenda asjaolu, et võttes ELL artikli 29 alusel piiravaid meetmeid, mille eesmärk on piirata füüsiliste isikute, sealhulgas liidu kodanike vaba liikumist liikmesriikide territooriumil, ei ole nõukogu seotud direktiivis 2004/38 ette nähtud normide ja menetluslike tagatistega, et sellel institutsioonil oleks selles osas pädevus, mida ei ole liidu õigusega piiratud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt esiteks, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 96 ja 101 märkis, tuleb selliste meetmete võtmisel arvesse võtta rahvusvahelise õiguse põhimõtet, mida on kinnitatud Roomas 4. novembril 1950. aastal alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 4 artiklis 3, mille kohaselt ei saa liikmesriik keelata oma kodanikel siseneda oma territooriumile ja seal elada. See põhimõte on liikmesriikidele siduv (vt selle kohta 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus A (piiriületus lõbusõidulaeva pardal), C‑35/20, EU:C:2021:813, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega tagab otsuse 2014/145 artikli 1 lõige 2, et liikmesriigil puudub kohustus, mis selle otsusega võidakse kehtestada, keelata omaenda kodanikel oma territooriumile siseneda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuleb meenutada, et mis tahes otsus, millega võetakse ELL artikli 29 alusel niisugused meetmed, eesmärgiga – nagu märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 97 – avaldada survet kolmandale riigile, et saavutada ELL artikli 21 lõike 2 punktides b ja c nimetatud eesmärgid, milleks on tugevdada ja toetada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ning säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, peab määratlema ja piiritlema taotletava surve eesmärgi, piiravate meetmete kehtestamist võimaldavad õiguslikud kriteeriumid ning nende kriteeriumide kohaldamisalasse kuuluvate isikute või üksuste kategooriad nii, et nende alusel kehtestatud piiravad meetmed saavutaksid taotletava eesmärgi viisil, mis ei ole ilmselgelt sobimatu (vt selle kohta 26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punktid 272 ja 273 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks, võttes arvesse asjaolu, et liidu kodanike õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil on samuti põhiõigus, kuna see on tagatud harta artikli 45 lõikega 1, kujutab ELL artikli 29 alusel vastu võetud otsustega selle õiguse piiramine endast selle õiguse „kasutamise piirangut“ harta artikli 52 lõike 1 tähenduses, mistõttu – nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 98 õigesti märkis – peab see õigus vastama viimati nimetatud sättes ette nähtud tingimustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool esitatud põhjendusi arvestades tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljas väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandas väites, mis jaguneb kaheks osaks, heidab apellant Üldkohtule sisuliselt ette, et viimane on rikkunud õigusnorme ja põhjendamiskohustust, kui ta leidis, et apellandi kui liidu kodaniku vaba liikumise ja riigis elamise õiguse piiramine tema suhtes kohaldatavate piiravate meetmetega on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (neljanda väite esimene osa) ja nõudega, et sellise piirangu puhul tuleb arvesse võtta selle õiguse olemust (neljanda väite teine osa).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab esimest väiteosa, siis on Üldkohus rikkunud apellandi vaba liikumise ja riigis elamise õiguse piirangu proportsionaalsust analüüsides õigusnormi ja põhjendamiskohustust, jättes tuvastamata apellandi isikliku käitumise, mis kujutab endast olulist ohtu liikmesriikide avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahvatervisele, nagu on nõutud direktiivi 2004/38 artiklis 27, või tõsisest ohu liidu huvidele, ning selgitamata, kuidas selline piirang on sobiv nõukogu taotletavate eesmärkide saavutamiseks, nagu Üldkohus selle vaidlustatud kohtuotsuse punktis 97 kindlaks tegi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises väiteosas vaidlustab apellant Üldkohtu põhjenduskäigu, mis on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 101 ja 104. Nimelt, vastupidi sellele, mida otsustas Üldkohus, on tema suhtes võetud piiravate meetmetega tema vaba liikumise ja riigis elamise õigusele seatud piirangu ulatus eriti oluline, kuna see puudutab 27st liikmesriigist 26 liikmesriigi territooriumi. Lisaks ei ole üheski otsuse 2014/145 artiklis 1 ette nähtud eranditest arvesse võetud liidu kodaniku staatust ega selliste liidu kodanike erilist olukorda, kellel on sidemed mitme liidu liikmesriigiga. Sellele lisandub asjaolu, et vaatamata sellele, et piiravad meetmed on väidetavalt ajutised, võidakse need jätta isiku suhtes kehtima mitmeks aastaks. Lõpuks ei ole asjakohane kohtupraktika, millele Üldkohus analoogia alusel vaidlustatud kohtuotsuse punktis 101 analoogia alusel viitas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljanda väite esimese osa kohta leiab nõukogu, et see väiteosa on vastuvõetamatu, kuna apellant ei ole märkinud vaidlustatud kohtuotsuse kritiseeritavaid lõike, ning komisjon leiab, et nimetatud väiteosa on vastuvõetamatu, kuna apellant esitab uue argumendi, mida Üldkohus ei analüüsinud. Sisuliselt vaidlevad nii nõukogu kui ka komisjon apellandi argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljanda väite esimese osa vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks on tõsi, nagu väidab nõukogu, et apellant ei märgi täpselt vaidlustatud kohtuotsuse neid lõike, millele ta neljanda väite esimese osa põhjendamiseks esitatud argumentides viitab. Samas, võttes arvesse asjaolu, et apellant heidab Üldkohtule sisuliselt ette õigusnormi rikkumist, kui ta analüüsis niisuguste piiravate meetmete proportsionaalsust, mille eesmärk on piirata tema kui liidu kodaniku õigust vabalt liikuda ja riigis elada, nähtub tema argumentidest piisavalt selgelt, et ta peab silmas vaidlustatud kohtuotsuse punkte 103–106, milles Üldkohus seda analüüsis, kusjuures nõukogu ise on need punktid 103–106 oma vastuses apellatsioonkaebusele välja toonud. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et neljanda väite esimene osa on käesoleva kohtuotsuse punktis 44 meenutatud kohtupraktikat arvestades vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuleb aga meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kui lubada poolel esitada esimest korda Euroopa Kohtus väiteid ja argumente, mida ta ei ole esitanud Üldkohtus, saaks ta õiguse Üldkohtus arutatud asjaga võrreldes laiendada kohtuasja ulatust Euroopa Kohtus, kellel on apellatsioonimenetluses piiratud pädevus. Apellatsioonimenetluses piirdub Euroopa Kohtu pädevus esimeses kohtuastmes arutatud väidetele ja argumentidele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega (17. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus PT Pelita Agung Agrindustri ja PT Permata Hijau Palm Oleo vs. komisjon, C‑112/23 P, EU:C:2024:899, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika). Sama väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib apellant esitada apellatsioonkaebuses väiteid, mis on tekkinud vaidlustatud kohtuotsuse enese pinnalt ja mille eesmärk on selle kohtuotsuse põhjendatust õiguslikult kritiseerida (3. juuli 2025. aasta kohtuotsus parlament vs. TC, C‑529/23 P, EU:C:2025:521, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid kohtupraktika suundasid arvestades tuleb asuda seisukohale, et vastupidi sellele, mida väidab komisjon, ei püüa apellant neljanda väite esimeses osas esitada uut argumenti, mida Üldkohus ei ole analüüsinud. Nimelt, väites sisuliselt, et analüüsides, kas tema põhiõiguse liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada riive on proportsionaalne, oleks Üldkohus pidanud kontrollima, kas nõukogu oli vastavalt direktiivi 2004/38 eeskirjadele tuvastanud tema isikliku käitumise tõelise, vahetu ja piisavalt tõsise ohu kujul, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi, kritiseerib apellant Üldkohtu õiguslikku põhjenduskäiku, tehes järelduse sellest, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 96 sisuliselt, et see direktiiv ei ole nõukogule siduv. Neil asjaoludel esitab apellant argumendi, mis on tekkinud vaidlustatud kohtuotsuse enese pinnalt ning on seega vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult on neljanda väite esimene osa tervikuna vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisulised küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljanda väite esimest osa puudutavalt tuleb esimesena tagasi lükata apellandi argument, et Üldkohus jättis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 103–106 ekslikult analüüsimata direktiivi 2004/38 eeskirju arvestades, kas harta artikli 45 lõikest 1 tulenev sekkumine tema põhiõigusesse liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada on proportsionaalne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt tuleb ühelt poolt meenutada, et vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktidele 56–61 ei ole Üldkohus rikkunud õigusnormi, otsustades sisuliselt, et võttes ELL artikli 29 alusel piiravaid meetmeid, mille eesmärk on piirata liidu kodakondsusega füüsiliste isikute õigust vabalt liikuda ja riigis elada, ei olnud nõukogu seotud direktiivis 2004/38 ette nähtud normide ja menetluslike tagatistega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt tuleb selleks, et teha kindlaks, kas harta artikli 45 lõikega 1 tagatud põhiõiguse riive mis tuleneb selle õiguse piiramisest liidu õigusaktiga, on harta artikli 52 lõike 1 teise lause kohaselt proportsionaalne, kontrollida esiteks, kas need meetmed vastavad liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvale eesmärgile, teiseks, ega need ei ole selle eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt sobimatud, see tähendab, et need ei ole selle saavutamiseks ilmselgelt kohatud, ja kolmandaks, kas asjaomane piirang ei lähe ilmselgelt kaugemale sellest, mis on nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt selle kohta 26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punkt 233 ning seal viidatud kohtupraktika). Selline analüüs toimub aga sõltumata direktiivis 2004/38 ette nähtud sätetest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei rikkunud Üldkohus õigusnormi ega oma põhjendamiskohustust, kui jättis hindamata, kas apellandi õiguse vabalt liikuda ja riigis elada piirang on selles direktiivis ette nähtud normide ja menetluslike tagatiste seisukohast proportsionaalne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena heidab apellant Üldkohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist, kuna ta ei kontrollinud oma analüüsis, kas sekkumine apellandi põhiõigusesse vabalt liikuda ja elada muude liikmesriikide kui Soome Vabariigi territooriumil on proportsionaalne, kas kõnealune riiki sisenemise ja seda läbimise keeld oli sobiv, et saavutada eesmärk, mis seisneb selles, et – nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 97 ja 102, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud – avaldatakse survet Venemaa Föderatsiooni ametiasutustele, et nad lõpetaksid oma tegevuse ja poliitika Ukraina destabiliseerimiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See argument tuleb samuti tagasi lükata, kuna vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 33 meenutatud kohtupraktikale nähtub selle keelu sobivuse analüüs vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 105 ja 106. Nimelt, märkides nendes punktides 105 ja 106, et arvestades apellandi suhtes kehtestatud piiravate meetmetega taotletava eesmärgi olulisust, ei olnud tema õiguse vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil piiramine ilmselgelt ebaproportsionaalne, lähtus Üldkohus kaudselt, kuid tingimata tõdemusest, et nimetatud keeld ei olnud selle eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt sobimatu (vt analoogia alusel 26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punkt 237).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljanda väite teises osas leiab apellant, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, leides vaidlustatud kohtuotsuse punktides 101 ja 104, et harta artikli 45 lõikega 1 tagatud õiguse vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil piirangu puhul on arvesse võetud selle õiguse olemust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et vaidlustatud kohtuotsuse punkt 104 käsitleb selle piirangu vajalikkust proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes ning üksnes selle kohtuotsuse punkt 101 käsitleb küsimust, kas on arvesse võetud nimetatud õiguse olemust. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et neljanda väite teine osa puudutab üksnes viimati nimetatud punkti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb meenutada, et harta artikli 52 lõike 1 esimese lause kohaselt tuleb kõikide hartas ette nähtud põhiõiguste teostamise piirangute puhul arvestada eelkõige nende õiguste olemust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 101 leidis Üldkohus, et apellandi põhiõiguse vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil piirangu puhul on arvesse võetud selle õiguse olemust, kuna esiteks ei takista see keeld apellandil minna liikmesriiki, mille kodanik ta on, ja seal elada vastavalt rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 59 ja mida on kinnitatud otsuse 2014/145 artikli 1 lõikes 2, ning teiseks ei olnud see alaline, võttes arvesse asjaolu, et apellandi suhtes võetud piiravate meetmete ja seega ka selle keelu säilitamine tuleb selle otsuse artikli 6 alusel korrapäraselt läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ilma et oleks vaja analüüsida selle kohtupraktika asjakohasust, millele Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 101 viitas, tuleb asuda seisukohale, et punktis 101 teisena mainitud asjaolu, mis puudutab otsuse 2014/145 artiklit 6, on piisav järeldamaks, et vaidlusalused aktid ei kahjusta apellandi vaba liikumise põhiõiguse olemust (vt analoogia alusel 13. märtsi 2025. aasta kohtuotsus Shuvalov vs. nõukogu, C‑271/24 P, EU:C:2025:180, punktid 78 ja 79). Apellandi suhtes võetud piiravate meetmete korrapärase läbivaatamise nõudest nähtub nimelt, et vaidlusaluste aktide eesmärk ega tagajärg ei ole lõpetada talle liidu kodakondsusega antud õigusi ega mõjutada püsivalt nende õiguste ulatust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda järeldust ei lükka ümber apellandi viidatud asjaolu, et otsuse 2014/145 artikli 1 lõigetes 3, 4 ja 6 ette nähtud erandid puudutavad suures osas isikuid, kes on eelkõige seoses rahvusvaheliste kohustustega väga spetsiifilises olukorras. Sellega seoses piisab, kui tõdeda, et see asjaolu ei mõjuta kuidagi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 101 mainitud korrapärase läbivaatamise nõude ulatust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb neljas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellandi nõuete muutmise taotlus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 23, palus apellant oma repliigis Euroopa Kohtul nõustuda tema nõuete muutmisega nii, et juhul, kui vaidlustatud kohtuotsus tühistatakse, saadetakse kohtuasi tagasi Üldkohtule, et viimane teeks otsuse esimeses kohtuastmes esitatud kahju hüvitamise nõude kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades asjaolu, et see hüpotees ei ole realiseerunud, kuna apellandi esitatud neli väidet oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks on tagasi lükatud, ei ole vaja selle nõude kohta otsust teha.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kodukorra artikli 184 lõikes 2 on ette nähtud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse. Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluses, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna nõukogu ja komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja apellant on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-170" title="page-20">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõista kohtukulud välja Elena Petrovna Timchenkolt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-173" title="page-20">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: prantsuse.</p>
</body>
</html>
