|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/477 |
13.3.2025 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2025/477,
6. märts 2025,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavuse kohta lepingute sõlmimise suhtes Belgias elektrienergia, välja arvatud Doel 4 ja Tihange 3 tuumaelektrijaamas toodetava elektrienergia, tootmise ja hulgimüügiga seotud tegevuste jaoks
(teatavaks tehtud numbri C(2025) 1381 all)
(Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, (1) eriti selle artikli 35 lõiget 3,
olles konsulteerinud riigihangete nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:
1. ASJAOLUD JA MENETLUS
|
(1) |
24. juulil 2024 esitasid Belgia ametiasutused komisjonile ettevõtjate Luminus, Norther ja Ørsted (edaspidi „taotluse esitajad“) nimel direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõike 1 kohase taotluse (edaspidi „taotlus“), milles käsitleti elektri tootmist ja hulgimüüki Belgias, välja arvatud tuumaelektrijaamades Doel 4 ja Tihange 3 toodetav elektrienergia. Taotlus on kooskõlas komisjoni rakendusotsuse (EL) 2016/1804 (2) artikli 1 lõikes 1 ja kõnealuse rakendusotsuse I lisas sätestatud ametlike nõuetega. |
|
(2) |
Luminus kuulub 68,63 % ulatuses EDFi kontserni tütarettevõtjale Electricité de France („EDF“) Belgium SA ning tegutseb peamiselt Prantsusmaa ja Belgia elektri- ning gaasi- ja energiateenuste turgudel. |
|
(3) |
Norther kuulub 50 % ulatuses ettevõtjale Elnu NV, mis on Elicio SA-NV tütarettevõtja, mis kuulub täielikult ettevõtjale Nethys SA-NV, ning 50 % ulatuses ettevõtjale Boreas Wind Offshore NV, mis on Eneco Wind Belgium NV täisomanduses olev tütarettevõtja. Eneco Wind Belgium NV on elektrienergia, maagaasi ja soojuse rahvusvahelise tootja ja tarnija Eneco BV tütarettevõtja. Norther käitab meretuuleparki Põhjameres Belgia majandusvööndis. |
|
(4) |
Ørsted kuulub kontserni Ørsted, millest 50,12 % kuulub Taani riigile. Ørsted ei tegele praegu Belgias energiatootmise ega -kaubandusega, kuid kaalub taastuvenergiaga seotud tegevuse alustamist Belgias. |
|
(5) |
Taotlusele ei olnud lisatud Belgia konkurentsiasutuse põhjendatud seisukohta. |
|
(6) |
Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 3 esimese lõigu kohaselt saab eeldada vaba juurdepääsu turule, nagu on märgitud ka käesoleva otsuse põhjenduses (15), peab komisjon kooskõlas nimetatud direktiivi IV lisa punkti 1 alapunktiga a võtma 105 tööpäeva jooksul taotluse kohta vastu nimetatud direktiivi artiklis 35 osutatud rakendusakti. |
|
(7) |
30. juulil 2024 palus komisjon Belgia ametiasutustel kümne tööpäeva jooksul kinnitada, et taotluse esitajate esitatud andmed turuosade kohta on õiged, isegi kui need erinevad Belgia föderaalse elektri ja gaasi reguleerimise komisjoni (CREG) avaldatud ametlikest andmetest. Komisjon sai CREGi kinnituse 2. septembril 2024. Komisjon palus 28. novembril 2024 Belgia ametiasutustelt täiendavaid selgitusi, mis esitati 27. jaanuaril 2025. Vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa punktile 2 on rakendusotsuse vastuvõtmise tähtajaks seega määratud 6. märts 2025. |
2. ÕIGUSRAAMISTIK
|
(8) |
Direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud elektri tootmise ja hulgimüügiga seotud tegevusi käsitlevate lepingute sõlmimise suhtes, välja arvatud juhul, kui see tegevus on hõlmatud kõnealuse direktiivi artikli 34 kohase erandiga. |
|
(9) |
Direktiiviga 2014/25/EL kehtestatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori ametiasutustele ja riigi kontrollitavatele ettevõtjatele riigihangete kord, et tagada kaupade vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus ning nendest vabadustest tulenevate põhimõtete järgimine. Seda seadusandlikku valikut põhjendatakse direktiivi põhjenduse 1 kohaselt asjaoluga, et liikmesriikide ametiasutused saavad jätkuvalt mõjutada kõnealuste üksuste käitumist ja et need turud, kus nende sektorite ettevõtjad tegutsevad, on suletud. |
|
(10) |
Direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohaselt ei kohaldata direktiivi liikmesriigi või võrgustiku sektori hankija taotluse korral lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada tegevust, mille suhtes kõnealust direktiivi kohaldatakse, kui liikmesriigis, kus seda tegevust teostatakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. |
|
(11) |
Otsest avatust konkurentsile tuleb hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse asjaomase sektori eripära. Kõnealust hindamist piiravad siiski kohaldatavad lühikesed tähtajad ja asjaolu, et tuleb lähtuda komisjonile kättesaadavast teabest. Kõnealune teave pärineb kas juba olemasolevatest allikatest või direktiivi 2014/25/EL artikli 35 kohase taotluse raames saadud teabest ning seda ei saa täiendada aeganõudvamate meetoditega, sealhulgas eelkõige asjaomaste ettevõtjate avaliku küsitlemisega (3). |
|
(12) |
Konkreetse turu otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata mitme kriteeriumi alusel, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. |
|
(13) |
Selleks et hinnata, kas asjaomased tegevused on käesoleva otsusega hõlmatud turgudel konkurentsile otseselt avatud, tuleb arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa ning riiklike kavade kaudu Belgias taastuvelektri tootmisele ja hulgimüügile antava toetuse olemasolu ja ulatust. |
|
(14) |
Nagu Üldkohus on märkinud, (4) lasub taotluse esitajal kohustus tõendada, et direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud tingimused on täidetud ja tal on seega õigus saada vabastus direktiivi 2014/25/EL kohaldamisest. See tähendab, et taotluse esitaja peaks lisama oma taotlusele põhjalikud tõendid selle kohta, et vabastuse tingimused on täidetud. |
3. HINDAMINE
|
(15) |
Direktiivi 2014/25/EL artikli 34 rakendamiseks tuleb käesolevas otsuses kindlaks teha, kas taotluses käsitletud tegevus on turgudel, millele juurdepääs ei ole nimetatud sätte tähenduses piiratud, avatud konkurentsile sellisel määral, et ka juhul, kui puudub direktiivis 2014/25/EL sätestatud üksikasjalikel hanke-eeskirjadel põhinev hankekord, on tagatud, et asjaomase tegevusega seotud riigihanked korraldatakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, tuginedes kriteeriumidele, mis võimaldavad ostjatel kindlaks teha majanduslikult kõige soodsama lahenduse. |
|
(16) |
Otsuses lähtutakse 2024. aasta juuli õiguslikust ja tegelikust olukorrast ning taotluse esitajate esitatud ja avalikult kättesaadavast teabest. Otsuse võib läbi vaadata, kui olulised muutused tegelikus või õiguslikus olukorras tingivad selle, et direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud. |
3.1. Piiramatu juurdepääs turule
|
(17) |
Turule juurdepääsu peetakse piiramatuks, kui asjaomane liikmesriik on rakendanud asjaomased liidu õigusaktid, mis on loetletud direktiivi 2014/25/EL III lisas, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektri tootmise ja hulgimüügi puhul, (5) ning kohaldab neid. |
|
(18) |
Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on Belgia direktiivi (EL) 2019/944 (6) rakendanud ja kohaldanud. Seega loetakse juurdepääs asjaomasele turule piiramatuks direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 3 tähenduses. |
3.2. Konkurentsimõju hindamine
3.2.1. Asjaomase tooteturu määratlus
|
(19) |
Taotluse esitajate andmetel on asjaomane tooteturg tavapärastest ja taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja hulgimüügi turg. See on kooskõlas komisjoni otsustuspraktikaga elektritootmise ja hulgimüügiga seotud vabastustaotluste kohta. Käesolevas otsuses kasutatud tooteturu määratlus ei piira liidu konkurentsieeskirjade kohaldamist. |
|
(20) |
Varasemates otsustes on komisjon leidnud, et mõned subsiidiumikavad ei takistanud tegemast järeldust, et nende kaudu toetatav elektritootmine võiks kuuluda asjaomasele tooteturule. Madalmaadele adresseeritud rakendusotsuse (EL) 2018/71 (7) põhjendustes 19 ja 21 märkis komisjon, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat müüdi otse turul ning et Madalmaade kestliku elektritootmise stimuleerimise (SDE+) süsteem toetas konkureerivaid pakkumusi, samas kui konkurendid püüdsid oma kulusid minimeerida (sellest sõltub saadava lisatasu suurus). Seepärast leidis komisjon, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter kuulub tavapärase elektritootmisega samale turule. Itaaliale adresseeritud rakendusotsuse (EL) 2020/1499 (8) põhjendustes 37 ja 38 märkis komisjon, et mõnes taastuvelektri kavas kasutati pakkumismenetlust, kus oli suur hulk osalejaid. Sellest tulenevalt leiti, et nendest kavadest toetust saav elektritootmine kuulub tavapärase elektritootmisega samale turule. Leedule adresseeritud rakendusotsuse (EL) 2020/1500 (9) põhjenduses 30 väitis komisjon, et kolmanda toetuskava raames toodetud elekter sai lisatasupõhist toetust, mis on kehtestatud pakkumismenetlusega, ning leidis, et see on osa samast turust kui tavapärane elektritootmine. Taanile adresseeritud rakendusotsuse (EL) 2022/1376 (10) põhjenduses 29 leidis komisjon, et avaliku sektori vahendite eraldamine oli tänu pakkumismenetlustele konkurentsile avatud, mis distsiplineeris taastuvenergia tootjate hankepoliitikat. Selle tulemusena jõudis komisjon järeldusele, et taotluse esemeks olevad taastuvelektri tootmisrajatised kuuluvad samale turule kui tavapärane elektritootmine. Saksamaale adresseeritud rakendusotsuse (EL) 2023/1978 (11) põhjenduses 47 jõudis komisjon järeldusele, et taastuvelektri tootmine ja hulgimüük, mis ei saa subsiidiume või turuhinnaga otseselt seotud subsiidiume, oli otseselt konkurentsile avatud. |
|
(21) |
Üldiselt jõudis komisjon järeldusele, et taastuvelektri tootmine konkureerib tavapärase elektritootmisega kas siis, kui ta ei saa subsiidiume või kui saadud subsiidiumid on antud mehhanismi kaudu, mis tagab, et subsiidiumide tase on otseselt seotud turuhinnaga. Mitmel juhul leidis komisjon, et pakkumismenetluse olemasolu tagas selle, et subsiidiumid olid seotud turuhinnaga. |
|
(22) |
Komisjon märgib, et elektri tootmist Belgias toetatakse kolme liiki kavadega, mille omadused erinevad. Need on reservvõimsuse mehhanism, tuumaelektrijaamade Doel 4 ja Tihange 3 toetuskava, mida on pikendatud 2025. aastast edasi, (12) ning taastuvelektri subsiidiumikavad. |
3.2.1.1. Reservvõimsuse mehhanism
|
(23) |
Taotluse esitajad kirjeldavad olukorda järgmiselt. Belgia kavatseb 2025. aastaks sulgeda kõik tuumareaktorid oma territooriumil, välja arvatud kaks uusimat reaktorit, üks Doelis ja teine Tihange’is. Belgia ülekandevõrguettevõtja Elia sõnul (13) nõuab see sulgemine praeguse kuni 2030. aasta vahel 2–4 GW lisavõimsuse paigaldamist. Hulgiturgude toimimine ei paku aga sellisteks investeeringuteks piisavaid stiimuleid. Energiasüsteemi jaoks on aga oluline paindliku võimsuse olemasolu. Nõudluse seisukohast tuleb taastuvenergiat, mis on katkendlik ja kõikuv, täiendada piisavalt paindlike tootmisteguritega. |
|
(24) |
Taotluse esitajad lisavad, et Belgia on võtnud sel põhjusel kasutusele reservvõimsuse mehhanismi. Kui tootja suudab tagada kättesaadavuse, on tal õigus osaleda mehhanismis, mis on energia tehnoloogia või päritoluallika suhtes neutraalne. 2021. aasta märtsis jõustunud reservvõimsuse mehhanism soodustab investeeringuid, tagades tippkoormuse ajal tootmise ja tasakaalustusmehhanismidega rajatistele piisava kasumlikkuse. Mehhanism toimib konkureeriva enampakkumise teel. See mehhanism kiideti heaks 2021. aastal komisjoni otsusega (EL) 2022/639 (14). |
|
(25) |
Taotluse esitajate sõnul kuuluvad reservvõimsuse mehhanismist kasu saavad tegevused üldisele hulgimüügi ja tootmise turule, sest i) elektrit müüakse otse hulgimüügi turul, ii) selle suhtes ei kohaldata sisestusprioriteeti, iii) seda ei vabastata tasakaalustamiskohustusest; iv) subsiidium ei maanda tururiski; v) subsiidiumisumma katab üksnes täiendavad netokulud, mis on seotud varustuskindluse tagamiseks kasutatava soojuselektrijaama ehitamise, hooldamise ja käitamisega, millest on maha arvatud selle elektrijaama asjaomased turutulud. Komisjon jagab seda arvamust. |
3.2.1.2. Taastuvelektri toetuskavad
|
(26) |
Taotluse esitajad tegid ettepaneku liigitada Belgias kehtivad taastuvelektri tootmise toetuskavad järgmiselt. |
3.2.1.2.1.
|
(27) |
Siia alla kuuluvad avamere tuulepargid C-Power, Belwind, Northwind ja Nobelwind, Brüsseli piirkonna esimene roheliste sertifikaatide kava (2004. aasta ja 2011. aasta juuni vahel paigaldatud rajatised), Vallooni piirkonna esimene ja teine roheliste sertifikaatide kava (2002. aasta ja 2014. aasta juuli vahel paigaldatud rajatised), „Flandria piirkonna esimene roheliste sertifikaatide kava (2009–2012. aasta vahel paigaldatud rajatised). |
|
(28) |
Taotluse esitajad väidavad, et neid avamere tuuleparke tuleb pidada üldisele tootmis- ja hulgimüügi turule kuuluvaks, kuna saadud toetused katavad üksnes projektide lisakulud. Siiski on komisjon põhjenduses (18) osutatud otsustes korduvalt leidnud, et püsitoetusi saavad rajatised ei kuulu elektri tootmise ja hulgimüügi koguturule. Komisjoni arvates kaitsevad sellised toetused abisaajaid konkurentsi eest, tagades garanteeritud tulutaseme. Komisjon ei näe põhjust sellest lähenemisviisist loobuda. |
3.2.1.2.2.
|
(29) |
Siia alla kuuluvad Brüsseli piirkonna teine roheliste sertifikaatide kava (alates 2011. aasta juulist paigaldatud rajatised), Vallooni piirkonna kolmas roheliste sertifikaatide kava (alates 2014. aasta juulist paigaldatud rajatised), Flandria piirkonna esimene roheliste sertifikaatide kava (alates 2013. aastast paigaldatud rajatised), avamere tuulepargid Norther, Rentel, Seamade ja Northwester II. |
|
(30) |
Piirkondlike kavade puhul hinnatakse projektikulusid igal aastal uuesti ja paigaldatud projektide hinnangulised kulud indekseeritakse, et võtta arvesse tegevuskulude kõikumist. Avamere tuuleparkide toetust indekseeritakse projektipõhiselt igal kuul tarbijahinnaindeksi alusel. |
|
(31) |
Taotluse esitajad väidavad, et seadusega kindlaks määratud ja elektri turuhinnast sõltuvaid subsiidiume saavad rajatised on osa üldisest elektri tootmise ja hulgimüügi turust. Komisjon jagab seda seisukohta, kuna need subsiidiumid on seotud turuhinnaga. |
3.2.1.2.3.
|
(32) |
Siia alla kuuluvad Princess Elisabethi tsooni projektid. Taotluse esitajad väidavad, et kuna selle kava kohased tulevased rajatised hakkavad saama toetusi, mis on kindlaks määratud konkureeriva enampakkumise teel, peaksid need olema osa üldisest tootmis- ja hulgimüügi turust. Komisjon jagab seda seisukohta, kuna need subsiidiumid on seotud turuhinnaga. |
3.2.1.2.4.
|
(33) |
Siia liiki kuuluvad Flandrias aastatel 2021–2023 paigaldatud väikese kuni keskmise võimsusega päikese- ja maismaatuuleenergiarajatised. Taotluse esitajad väidavad, et kuna need rajatised saavad toetusi, mis on kindlaks määratud konkureeriva enampakkumise teel, peaksid need olema osa üldisest elektri tootmise ja hulgimüügi turust. Komisjon jagab seda seisukohta, kuna need subsiidiumid on seotud turuhinnaga. |
3.2.1.2.5.
|
(34) |
Taotluse esitajad väidavad, et rajatised, mis ei saa enam subsiidiume, peaksid olema osa üldisest tootmis- ja hulgimüügi turust. Komisjon jagab seda seisukohta, kuna need rajatised ei saa subsiidiume ja müüvad oma toodangut ainult elektri turuhinnaga. See on kooskõlas lähenemisviisiga, mida on kasutatud varasemates vabastamisotsustes, näiteks rakendusotsuses (EL) 2023/1978 Saksamaa kohta. |
|
(35) |
Komisjon leiab, et üldine elektri tootmise ja hulgimüügi turg koosneb tavapärasest elektri tootmisest ja hulgimüügist, reservvõimsuse mehhanismi kaudu toetatavast elektri tootmisest ja hulgimüügist ning turuhindadel põhinevaid subsiidiume saavast taastuvelektri tootmisest ja hulgimüügist. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine ja hulgimüük, mis saab fikseeritud ja seadusega kindlaks määratud toetusi, moodustab eraldi turu. |
3.2.2. Asjaomase geograafilise turu määratlus
|
(36) |
Taotluse esitajad leiavad, et komisjoni otsustustava kohaselt tuleks asjaomane geograafiline turg määratleda kui siseriiklik turg, mis hõlmab Belgia territooriumi (15). Taotluse esitajad rõhutavad, et Belgial on tihedad sidemed teiste Kesk- ja Lääne-Euroopa riikidega (Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg ja Madalmaad). |
|
(37) |
Komisjon on oma varasemas praktikas (16) leidnud, et elektri tootmise ja hulgimüügi turg on riigisisene. Taotluse esitajate seisukoht on kooskõlas komisjoni praktikaga. |
|
(38) |
Kuna miski ei osuta sellele, et geograafilise turu ulatus oleks teistsugune, võib käesoleva otsuse kohasel hindamisel ja ilma liidu konkurentsiõigust piiramata teha järelduse, et tavapärastest ja taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja hulgimüügi geograafiline ulatus piirdub Belgia territooriumiga. |
3.2.3. Turuanalüüs
|
(39) |
Komisjoni eesmärk on praeguses etapis hinnata, kas taotluses käsitletud tegevused on avatud piisavale konkurentsile, tagamaks, et direktiivis 2014/25/EL sätestatud hankedistsipliini ei ole vaja kohaldada. Käesoleval juhul tuleb hindamisel arvesse võtta turuosasid, kontsentreerumistasemeid ja elektrienergia impordi mõju konkurentsile Belgia elektri tootmise ja hulgimüügi turul. |
3.2.3.1. Taastuvelektri tootmisrajatised, mis saavad fikseeritud ja seadusega kindlaks määratud toetusi.
|
(40) |
Kooskõlas põhjenduses 18 osutatud varasemate otsustega leiab komisjon käesoleval juhul, et fikseeritud ja seadusega kindlaks määratud toetused taastuvelektri tootmiseks ei taga, et selliseid toetusi saavad rajatised on otseselt konkurentsile avatud. |
|
(41) |
Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tingimused ei ole täidetud, tuleks direktiivi 2014/25/EL jätkuvalt kohaldada lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada fikseeritud ja seadusega kindlaks määratud toetusi saavat taastuvelektri tootmist Belgias. |
3.2.3.2. Turuosad Belgia üldisel elektritootmis- ja hulgimüügi turul
|
(42) |
Taotluse esitajad esitavad järgmise ülevaate turuosadest elektritootmis- ja hulgimüügi turul ajavahemikul 2019–2023.
|
|
(43) |
Engie turuosa vähenemine 2022. ja 2023. aastal tuleneb peamiselt tuumareaktorite Doel 3 (september 2022) ja Tihange 2 (märts 2023) sulgemisest. |
|
(44) |
Engie turuosa peaks alates 2025. aastast veelgi vähenema, kui suletakse veel kolm reaktorit – Doel 1, Doel 2 ja Tihange 1. Ülejäänud tuumareaktoreid Doel 4 ja Tihange 3 käitatakse Belgia valitsuse ja Engie vahelise kokkuleppe alusel kuni 2035. aastani. |
|
(45) |
Taotluse esitajate sõnul oleks Engie elektri tootmise ja hulgimüügi turuosa Belgias 2024. aastal 52 %, 2023. aastal 44 % ja 2025. aastal 32 %. Selle põhjuseks on asjaolu, et alates 2025. aastast loetakse kahe allesjäänud tuumareaktori toodang jagatuks Engie ja Belgia riigi vahel, kuna reaktoreid käitab Engie ja Belgia riigi ühisettevõte BE-NUC, millest kummalegi osanikule kuulub 50 %. |
|
(46) |
Herfindahli-Hirschmani indeks (HHI), millega mõõdetakse turu kontsentratsiooni, on Belgia elektritootmis- ja hulgimüügi turul järgmine (väga kõrge kuni kõrge):
2025. aastal ja pärast seda peaks see märkimisväärselt vähenema (2 253), kuna tuumareaktorite toodang jääb stabiilseks, samal ajal kui tootmine taastuvatest energiaallikatest suureneb. |
|
(47) |
Kolme suurima ettevõtja turuosa elektritootmise ja hulgimüügi turul aastatel 2019–2023 vähenes 79 %-lt 72 %-le. |
|
(48) |
Komisjon märgib, et Belgia elektritootmise ja hulgimüügi turg on olnud seni väga kontsentreeritud. Kontsentratsioon peaks vähenema pärast 2025. aastat, mil kavatsetakse sulgeda veel kolm tuumareaktorit. |
3.2.3.3. Elektriimpordist tuleneva konkurentsisurve analüüs
|
(49) |
Taotluse esitajad selgitavad, et kuigi turu kontsentratsioon on suur, avaldab elektrienergia import olulist konkurentsisurvet. |
|
(50) |
Komisjon tunnistab, et elektrienergia import avaldab teatavat konkurentsisurvet. Komisjon märgib siiski ka seda, et Belgia on viimase kümne aasta jooksul eksportinud elektrit peamiselt naaberriikidesse. Taotluse esitajate esitatud andmete kohaselt (17) oli Belgia 2023. aastal elektrienergia netoimportija, kuid aastatel 2018–2022 netoeksportija. Lähiaastatel impordib Belgia tuumareaktorite sulgemise tõttu tõenäoliselt rohkem elektrit. |
|
(51) |
Taotluse esitajad võrdlevad Belgia olukorda Leeduga, kus komisjon tunnistas elektrienergia impordi olulisust (18). Need kaks juhtumit on aga erinevad, sest Leedus moodustas import 2018. aastal 80 % elektrinõudlusest, samas kui Belgias moodustaks import taotluses viidatud CREGi uuringu kohaselt järgmise kümne aasta jooksul 20–40 % elektrinõudlusest (19). |
|
(52) |
Seega ei jaga komisjon taotluse esitajate seisukohta, et Belgia ja Leedu puhul on impordi tähtsus võrreldav. Võttes arvesse põhjendustes 46 ja 47 esitatud erinevusi, järeldab komisjon, et elektrienergia importi ei saa pidada otsustavaks teguriks, et mõõta Belgia elektritootmise ja hulgimüügi turu avatust konkurentsile. |
|
(53) |
Komisjon tunnistab siiski, et elektrienergia import võib hakata tulevikus elektritootmisele konkurentsisurvet avaldama, kuna Belgia tootmisvõimsus väheneb, kui kolm tuumareaktorit 2025. aastal plaanipäraselt suletakse. See trend ei ole veel realiseerunud, kuna Belgia on viimase viie aasta jooksul olnud peamiselt netoeksportija. |
3.2.3.4. Belgia üldisel elektritootmise ja hulgimüügi turul tegutsevad võrgustikusektori hankijad
|
(54) |
Taotluse esitajad selgitavad, et Luminus on võrgustiku sektori hankija, kuna ta kuulub 68,63 % ulatuses ettevõtjale EDF Belgium SA, kes on Prantsusmaa õiguse alusel asutatud ja Prantsuse riigile kuuluva kontserni EDF 100 % tütarettevõtja. |
|
(55) |
Taotluse esitajad leiavad, et Norther on võrgustiku sektori hankija, kuna ta kuulub 50 % ulatuses ettevõtjale Nethys, kes ise on Liège’i provintsile ning 74 Liège’i ja Vallooni piirkonna omavalitsusüksusele kuuluva omavalitsustevahelise ettevõtja Enodia 100 % omandis olev tütarettevõtja. Komisjon nõustub, et Northerit tuleb pidada võrgustiku sektori hankijaks. Lisaks Northerile kontrollib Nethys oma tütarettevõtja Elicio kaudu mitut Belgias asuvat tütarettevõtjat, (20) kes tegelevad taastuvelektri tootmise ja hulgimüügiga (edaspidi „Nethyse muud tütarettevõtjad“), keda komisjon peab võrgustiku sektori hankijateks. |
|
(56) |
Taotluse esitajad on seisukohal, et võrgustiku sektori hankijate (kontsern, kuhu kuuluvad Luminus ja Norther, kuid veel mitte Ørsted, kuna viimane Belgias veel ei tegutse) ühendatud turuosad ajavahemikul 2019–2023 Belgia üldisel elektritootmise ja hulgimüügi turul olid vahemikus 20–30 % võimsusest ning 15–20 % tootmisest (21). |
|
(57) |
Vaatamata asjaolule, et Engie kuulub 23,64 % ulatuses Prantsuse riigile, kes kontrollib 33,97 % hääleõigustest, väidavad taotluse esitajad, et Engie ei tegutse Euroopa riigihankeplatvormidel, kuna ta ei kuulu taotluse esitajate arvates direktiivi kohaldamisalasse (22). |
|
(58) |
Prantsusmaa avalik-õiguslikule asutusele Caisse des Dépôts et Consignations (CDC) kuulub 3,63 % aktsiatest ja 3,53 % hääleõigustest (23). Prantsusmaa avalik-õiguslikel aktsionäridel, kellel on 27,27 % aktsiatest ja 38,03 % hääleõigustest, on blokeeriv vähemus. |
|
(59) |
Engie ülejäänud olulised aktsionärid on The Capital Group Companies (6,37 % aktsiatest, 5,05 % hääleõigusest), Blackrock (4,51 % aktsiatest ja 3,44 % hääleõigustest) ja Engie töötajad (3,49 % aktsiatest ja 4,18 % hääleõigustest). Seega on Prantsusmaa avaliku sektori hankijad üheskoos Engie suurimad aktsionärid. |
|
(60) |
Engie aktsionäride viimasel viiel aastakoosolekul tuli üle poole aktsionäride poolt tegelikult antud häältest Prantsuse riigilt ja CDC-lt. Engie veebisaidil kättesaadavate aastakoosolekute hääletuslehtede (24) põhjal arvutab komisjon hääleõiguse kasutamise järgmiselt:
|
|
(61) |
Prantsusmaa õiguse (25) kohaselt on Prantsuse riigil ka võimalus muuta Engie lihtaktsiad dekreedi abil kuldaktsiateks, kui kaalul on olulised riiklikud huvid, eelkõige seoses järjepidevuse ja varustuskindlusega. See kuldaktsia annab riigile eriõigused, näiteks keelduda strateegiliste varade müügist kolmandale isikule või siduda uute aktsionäride kaasamine äriühingu kapitali teatavast künnisest alates tingimusega saada selleks majandusministri nõusolek. |
|
(62) |
Komisjon andis Engiele võimaluse esitada selle konkreetse punkti kohta märkusi, mida viimane tegi 24. detsembril 2024. Engie väitis, et riiki ja CDCd ei tohiks lugeda üheks avaliku sektori hankijaks, ning et isegi kui nad seda oleks, ei saa eeldada, et nad avaldavad Engiele valitsevat mõju. Engie lisas veel, et Prantsuse riik nimetab ametisse ainult kolm neljateistkümnest Engie juhatuse liikmest. |
|
(63) |
Engie väitis, et direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt on oluline ainult ettevõtja emiteeritud aktsiatega seotud häälte enamus, mitte aktsionäride üldkoosolekul antud häälte protsent. Avalik-õigusliku äriühingu määratlus direktiivi artikli 4 lõike 2 esimeses lauses hõlmab siiski avaliku sektori hankijate valitsevat mõju aktsionäride üldkoosolekutel antud häälte enamuse kaudu. Valitsev mõju, mis tuleneb kontrollist ettevõtja emiteeritud aktsiatega seotud häälte enamuse üle, nagu on osutatud artikli 4 lõike 2 punktis b, on üks juhtudest, mil sellist valitsevat mõju eeldatakse; see ei välista valitsevat mõju muudes olukordades. |
|
(64) |
Komisjon on seisukohal, et põhjendustes 57–63 kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes on avaliku sektori hankijatel Engie üle valitsev mõju direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõike 2 tähenduses. Järelikult tuleks Engiet käsitada kõnealuse artikli kohaselt võrgustiku sektori hankijana. |
|
(65) |
Komisjon leiab, et Engie ja Luminuse ning Northeri, Nethysi muude tütarettevõtjate ja Ørstedi konkurentsiolukord on väga erinev. Nii Engie kui ka Luminus on olnud pikka aega Belgia elektritootmis- ja hulgimüügi turu olulised osalised. 2019. aastal olid nende turuosad vastavalt 64 % ja 13,7 % ning 2023. aastal 52,2 % ja 14,1 % (26). Isegi pärast 2025. aastat säilitavad Engie ja Luminus taotluse esitajate prognooside kohaselt Belgia elektritootmis- ja hulgimüügi turul väga tugeva positsiooni, kuna eeldatakse, et nad jäävad ülekaalukalt suurimateks turuosalisteks kuni 2034. aastani (27). |
|
(66) |
Engie ja Luminuse tugevat kogupositsiooni Belgia elektritootmis- ja hulgimüügi turul tugevdavad nende mitmekesised elektritootmise viisid. Nende hulka kuulub tootmine Belgias asuvates tuumaelektrijaamades, (28) mis annab neile juurdepääsu stabiilsele ja (tänu väiksele piirkulule) konkurentsivõimelisele paindlikule baaskoormust katvale elektrienergiaallikale. Samuti käitavad nad Belgias hüdro- ja gaasiküttel töötavaid elektrijaamu, mis võimaldavad paindlikku elektri tootmist tippkoormuse ajal. |
|
(67) |
Lisaks näitab põhjenduses 46 osutatud HHI indeks turu kõrget kontsentratsioonitaset ja tõendab seoses turuosadega asjaolu, et konkurentidel kulub kaua aega väljakujunenud turuosaliste turgu valitseva seisundi kõigutamiseks. Tegelikult on turukontsentratsiooni märkimisväärset vähenemist oodata alles seoses tuumareaktorite kavandatava sulgemisega Belgias, mitte turule sisenemise või laienemise tõttu. |
|
(68) |
Võrgustiku sektori hankijate Northeri ning Nethysi ja Ørsted muude tütarettevõtjate olukord on aga erinev. Norther käitab praegu ainult tuuleparki. Tuuleenergiast elektri tootmine ei ole paindlik ja sõltub ilmastikutingimustest. Ørsted ei ole Belgia elektritootmis- ja hulgimüügi turul veel esindatud. Isegi järgmise kümne aasta jooksul ei eeldata, et nendest kahest äriühingust saaks Belgias olulised turuosalised (29). Mõlemad konkureerivad peamiste turuosaliste Engie ja Luminusega. Sellest järeldub, et Northeri ja Ørstedi tegevust Belgia elektri tootmise ja hulgimüügi turul tuleks pidada otseselt konkurentsile avatuks. |
|
(69) |
Kuigi direktiivi 2014/25/EL artiklites 34 ja 35 ette nähtud vabastust on asjakohaste asjaolude tõttu seni antud või on selle andmisest keeldutud seoses tegevusega asjaomasel turul tervikuna, on käesoleval juhul tunnused, mis muudaksid sellise lähenemisviisi kokkusobimatuks käesoleva direktiivi eesmärgiga, milleks on tagada siseturu vabaduste austamine valitsuse enamusomandis olevate võrguettevõtjate hangetes, koormamata tarbetult tegevust, mis on otseselt konkurentsile avatud. |
|
(70) |
Direktiivi 2014/25/EL reguleerimisalasse kuuluvaid majandussektoreid iseloomustab endiste riigimonopolide olemasolu, mida endiselt kontrollivad või mõjutavad avaliku sektori asutused, kes võivad seista silmitsi erineval tasemel konkurentsiga ning kelle turuosad küll vähenevad, kuid on enamasti siiski jätkuvalt suured. Avaliku sektori asutuste mõju võrgustiku sektori hankijatele tekitab ohu, et kui riigihangete direktiivi ei kohaldata, eelistatakse asjaomase võrgustiku sektori hankija hangetes oma riigi tarnijaid. Käesoleval juhul on olukord siiski teistsugune, kuna mõned taotluse esitajad on väikese turuosaga hankijad ja mõnikord on nad üksnes potentsiaalsed konkurendid või uued asjaomasele turule sisenejad. On ilmne, et kuigi mõnede taotluse esitajate tegevust võib seetõttu pidada otseselt konkurentsile avatuks, eelkõige nende väljakujunenud võrgustiku sektori hankijate puhul, kellel on suur turuosa, ei saa vabastust anda kõigile taotluse esitajatele ega kõigile Belgia elektri tootmise ja hulgimüügi turul tegutsevatele üksustele ega kogu nende tegevusele. Kui aga keelduda vabastuse andmisest nendele taotluse esitajatele, kelle tegevus on otseselt konkurentsile avatud, sest teiste peamiste turuosaliste tegevus ei ole otseselt konkurentsile avatud, oleks see vastuolus direktiivi 2014/25/EL artikli 34 eesmärgiga. Seetõttu peab komisjon turu eripära silmas pidades asjakohaseks anda käesoleval juhul vabastus ainult mõnele taotlejale. |
4. JÄRELDUS
|
(71) |
Kuna direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud vabastuse andmise tingimused ei ole täidetud, tuleks direktiivi 2014/25/EL jätkuvalt kohaldada lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada fikseeritud ja seadusega kindlaks määratud toetusi saavat taastuvelektri tootmist Belgias. |
|
(72) |
Võttes arvesse põhjendustes 40–70 käsitletud tegureid, ei tuleks direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikes 1 sätestatud konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Belgias täidetuks Engie ja Luminuse tegevuste puhul, mis on seotud Belgia üldise elektritootmise- ja hulgimüügi turuga. |
|
(73) |
Seepärast tuleks direktiivi 2014/25/EL jätkuvalt kohaldada juhul, kui Engie ja Luminus sõlmivad lepinguid, mille eesmärk on võimaldada sellist tegevust, või kui korraldatakse direktiivi 2014/25/EL artikli 2 punktis 17 määratletud ideekonkursse selliseks tegevuseks kõnealuses geograafilises piirkonnas. |
|
(74) |
Võttes arvesse põhjendustes 40–70 käsitletud tegureid, ei tuleks direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikes 1 sätestatud konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Belgias täidetuks Northeri ning Nethyse ja Ørstedi muude tütarettevõtjate tegevuste puhul, mis on seotud Belgia üldise elektritootmise- ja hulgimüügi turuga. |
|
(75) |
Seevastu direktiivi 2014/25/EL ei tuleks kohaldada juhul, kui Norther ning Nethyse ja Ørstedi muud tütarettevõtjad sõlmivad lepinguid, mille eesmärk on võimaldada sellist tegevust, või kui korraldatakse direktiivi 2014/25/EL artikli 2 punktis 17 määratletud ideekonkursse selliseks tegevuseks kõnealuses geograafilises piirkonnas. |
|
(76) |
Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira liidu konkurentsieeskirjade ega muude liidu õigusvaldkondade normide kohaldamist. Konkreetselt tuleks silmas pidada, et kriteeriumid ja metoodika, mille alusel hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34, ei pruugi olla samad kui need, mida kasutatakse aluslepingu artikli 101 või 102 või nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (30) kohasel hindamisel, nagu on kinnitanud Euroopa Liidu Üldkohus (31), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse jätkuvalt selliste lepingute sõlmimise suhtes, mida võrgustiku sektori hankijad sõlmivad, et võimaldada fikseeritud ja seadusega kindlaks määratud toetusi saavat taastuvelektri tootmist ja hulgimüüki Belgias.
Artikkel 2
Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, ei kohaldata direktiivi 2014/25/EL ettevõtja Norther ning Nethysi ja Ørstedi muude tütarettevõtjate sõlmitavate lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada elektri tootmist ja hulgimüüki Belgias. Direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse jätkuvalt muude võrgustiku sektori hankijate sõlmitavate lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada elektri tootmist ja hulgimüüki Belgias.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.
Brüssel, 6. märts 2025
Komisjoni nimel
juhtiv asepresident
Stéphane SÉJOURNÉ
(1) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/25/oj.
(2) Komisjoni 10. oktoobri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1804, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) artiklite 34 ja 35 kohaldamise üksikasjalikke eeskirju (ELT L 275, 12.10.2016, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2016/1804/oj).
(3) Vt kohtuasi T-575/20, SŽ – Tovorni promet vs. komisjon, ECLI:EU:T:2022:551, punkt 34.
(4) Vt kohtuasjad T-463/14, Österreichische Post AG vs. komisjon, ECLI:EU:T:2016:243, punkt 41 ja T-575/20, SŽ – Tovorni promet vs. komisjon, ECLI:EU:T:2022:551, punkt 29.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/944/oj).
(6) Direktiiv 2009/72/EÜ, millele viidatakse direktiivi 2014/25/EL III lisas, on asendatud direktiiviga (EL) 2019/944.
(7) Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2018/71 Madalmaade elektri tootmise ja hulgimüügi vabastamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ) kohaldamisest (ELT L 12, 17.1.2018, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2018/71/oj).
(8) Komisjoni 28. juuli 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1499 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL kohaldatavuse kohta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügi suhtes Itaalias (ELT L 342, 16.10.2020, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2020/1499/oj).
(9) Komisjoni 28. juuli 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1500 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL kohaldatavuse kohta elektri tootmise ja hulgimüügiga seotud tegevuste sooritamiseks sõlmitud lepingute suhtes Leedus (ELT L 342, 16.10.2020, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2020/1500/oj).
(10) Komisjoni 26. juuli 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/1376, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavust elektri tootmisele ja hulgimüügile Taanis (ELT L 206, 8.8.2022, lk 42, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2022/1376/oj).
(11) Komisjoni 21. septembri 2023. aasta rakendusotsus (EL) 2023/1978 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavuse kohta selliste lepingute sõlmimise suhtes, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise ja hulgimüügiga Saksamaal, välja arvatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia, mis on toodetud käitistes, mis alustasid tööd enne 1. augustit 2014 ja mida rahastatakse endiselt avaliku sektori vahenditest, ning pärast 1. jaanuari 2012 käiku lastud avamere tuuleparkide elektri tootmise ja hulgimüügiga seotud tegevused Saksamaal, mille suhtes kohaldatakse 2012. aasta taastuvenergiaseadust (Erneuerbare-Energien-Gesetz) (ELT L 235, 25.9.2023, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2023/1978/oj).
(12) Kuna taotlus ei hõlma Doel 4 ja Tihange 3 elektri tootmist ja hulgimüüki, ei analüüsi komisjon seda kava.
(13) Vt Elia, Adequacy & flexibility study for Belgium (2024-2034), 29. juuni 2023, lk 15, 191, 205, 223, 269, kättesaadav aadressil https://issuu.com/eliagroup/docs/adequacy_flexibility_study_for_belgium_2024-203?fr=sOTBhNDYxOTUwMTY.
(14) Komisjoni 27. augusti 2021. aasta otsus (EL) 2022/639 teemal „Abikava SA.54915 – 2020/C (ex 2019/N) „Belgia – reservvõimsuse mehhanism“ “ (ELT L 117, 19.4.2022, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/639/oj).
(15) Taotluse punkt 3.2.
(16) Vt rakendusotsus (EL) 2018/71, rakendusotsus (EL) 2020/1500, rakendusotsus (EL) 2023/1978, op. cit.
(17) Taotluse punkt 121.
(18) Vt komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/1500 põhjendused 51 ja 52, op. cit.
(19) Taotluse II lisa tabel 9.
(20) Elicio plateau de Bassenge, Elicio Wind for Water NV, Elicio WP NV, Elicio Bastogne NV, Elicio Maldegem NV, Elicio Berlare NV, Elicio SLH NV ja Elicio Plus NV, nagu on märgitud Belgia ametiasutuste 27. jaanuari 2025. aasta vastuse 1. lisas.
(21) Taotluse punkt 116.
(22) Taotluse punkt 164.
(23) Vt https://www.engie.com/en/shareholders/engie-share/shareholder-structure.
(24) Vt https://www.engie.com/sites/default/files/assets/documents/2024-05/R%C3%A9sultat%20Des%20Votes%20VF%20AGM%2030.04.2024.pdf
https://www.engie.com/sites/default/files/assets/documents/2023-04/R%C3%A9sultat%20Des%20Votes.pdf
(25) Code de l’énergie (mida on muudetud õigusaktiga „Loi 2019–486 relative à la croissance et à la transformation des entreprises“), nn Loi Pacte, artikkel L111–69.
(26) Vt taotluse II lisa tabel 8.
(27) Vt taotluse II lisa tabel 8.
(28) Nii Engiel kui ka Luminusel on õigus saada elektrit ka mõnest Prantsusmaa tuumaelektrijaamast. Luminuse kontrolliv aktsionär (EDF) käitab Prantsusmaal 56 tuumareaktorit. Prantsusmaa tuumaenergiatoodangut saab importida Belgiasse kahe riigi vaheliste ühenduste kaudu.
(29) Vt taotluse II lisa tabel 8.
(30) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj).
(31) Kohtuotsus, 27. aprill 2016, Österreichische Post AG vs. komisjon, T-463/14, ECLI:EU:T:2016:243, punkt 28. Vt ka direktiivi 2014/25/EL põhjendus 44.
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2025/477/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)