<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="ECRCJ2005ETA.0200093501.case.xml"><NO.CASE>C-203/03</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62003C0203</NO.CELEX><NO.SEQ>0001.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>938</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>953</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>16</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUJURIST JACOBSI ETTEPANEK — KOHTUASI C-203/03</LEFT><RIGHT>KOMISJON V. AUSTRIA</RIGHT></CURR.TITLE><CONTENTS.CONCLUSION><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujurist ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">F. G. Jacobs</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20040708">8. juulil 2004</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas hagis, mis on esitatud EÜ artikli 226 alusel, väidab komisjon, et Austria õigusnormid, mis keelavad naiste töölevõtmise teatavatele ametikohtadele kaevandus-tööstuses ning ametikohtadele, millega kaasneb töö kõrgrõhutingimustes ja tuukrina, on vastuolus võrdse kohtlemise direktiivi (edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>direktiiv<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>) artiklitega 2 ja 3.<NOTE NOTE.ID="E0002" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Nõukogu <DATE ISO="19760209">9. veebruari 1976</DATE>. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="039" DATE.PUB="1976" PAGE.FIRST="40">EÜT 1976 L 39, lk 40</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 187).</P></NOTE></TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Ühenduse õigus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 2 sätestab niivõrd, kui see on asjakohane:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Järgnevate sätete kohaldamisel tähendab võrdse kohtlemise põhimõte seda, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eriti seoses perekonnaseisuga.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust selle kohaldamisalast välja arvata selline kutsealane tegevus, ja kui see on asjakohane, siis ka sellega seotud koolitus, mille puhul tegevuse laadi või konteksti tõttu on töötaja sugu määravaks teguriks.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolev direktiiv ei piira naiste kaitset käsitlevate sätete kohaldamist, eriti seoses raseduse ja sünnitusega.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...].<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-939"?><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Artikkel 3 sätestab niivõrd, kui see on asjakohane:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tähendab, et puudub igasugune sooline diskrimineerimine nendes tingimustes, kaasa arvatud valikukriteeriumides, mis on seotud töö või ametikoha saamisega ükskõik millises tegevusvaldkonnas ja -alal või ametiastmel.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kõik võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevad õigus- ja haldusnormid tühistatakse;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Ühenduse õiguse kohaselt pidi Austria kõnealuse direktiivi üle võtma <DATE ISO="19950101">1. jaanuariks 1995</DATE>, Austria ühinemise kuupäevaks Euroopa Ühendusega. Vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule<NOTE NOTE.ID="E0003" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Leping on lisatud nõukogu ja komisjoni <DATE ISO="19931213">13. detsembri 1993</DATE>. aasta otsusele 94/1/ESTU, EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" DATE.PUB="1994" PAGE.FIRST="3">EUT 1994 I. 1, lk 3</REF.DOC.OJ>). Vt eelkõige artikkel 70 Ja XVIII lisa lõige 18.</P></NOTE> kohustus Austria direktiivi rakendama siiski <DATE ISO="19940101">1. jaanuariks 1994</DATE>, st kuupäevaks, mil kõnealune leping jõustus.</TXT></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>EÜ artikkel 307 sätestab niivõrd, kui see on asjakohane:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta õigusi ja kohustusi, mis tulenevad enne <DATE ISO="19580101">1. jaanuari 1958</DATE> või ühinevate riikide puhul enne nende ühinemise kuupäeva sõlmitud lepingutest ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel.</P><P>Kui nimetatud lepingud ei ole kooskõlas käesoleva lepinguga, kasutavad asjassepuutuvad liikmesriigid kõiki vajalikke vahendeid kindlakstehtud vastuolude kõrvaldamiseks. (...)<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-940"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Rahvusvaheline õigus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) <DATE ISO="19350621">21. juuni 1935</DATE>. aasta konventsiooni nr 45, mis käsitleb naiste tööjõu kasutamist allmaatöödel igat laadi kaevandustes (edaspidi <QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>ILO konventsioon nr 45<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/>), artikkel 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>Ühtki naist, olenemata tema vanusest, ei võeta tööle maa-alustesse kaevandustesse.<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artikkel 3 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>Siseriiklikud seadused või määrused võivad eespool nimetatud keelu alt vabastada:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>juhtivatel kohtadel töötavad naised, kes ei tee füüsilist tööd;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tervishoiu ning sotsiaalhoolekande alal töötavad naised;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>naised, kes läbivad oma õpingute käigus koolitusperioodi kaevanduse maaalustes osades; ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kõik teised naised, kel võib vahel tekkida vajadus minna kaevanduse maa-alustesse osadesse mittefüüsilise tegevuse eesmärgil.<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artikkel 7 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Käesoleva konventsiooni ratifitseerinud liikmesriik võib selle denonsseerida 10 aasta möödumisel kuupäevast, mil konventsioon esmakordselt jõustus, õigusaktiga, mis edastatakse registreerimiseks Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile. Selline denonsseerimine ei jõustu enne, kui üks aasta pärast selle registreerimise kuupäeva.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kõik konventsiooni ratifitseerinud liikmesriigid, kes ei kasuta käesolevas artiklis sätestatud denonsseerimisõigust aasta jooksul<?PAGE NO="I-941"?> pärast eelmises lõigus nimetatud kümneaastase perioodi möödumist, jäävad konventsiooniga seotuks järgmiseks kümne-aasta-seks perioodiks ning võivad edaspidi konventsiooni denonsseerida pärast iga kümne-aastase perioodi möödumist käesolevas artiklis sätestatud tingimuste kohaselt<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/></TXT></NP></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>ILO konventsioon nr 45 jõustus <DATE ISO="19370530">30. mail 1937</DATE>. Seega oleks olnud võimalik see denonsseerida aastal, mis järgnes <DATE ISO="19970530">30. maile 1997</DATE>. Austria on lepinguosaline, kes ratifitseeris konventsiooni aastal 1937.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Siseriiklik õigus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT><DATE ISO="19380430">30. aprilli 1938</DATE> Arbeitszeitordnung'i (tööaega reguleeriv määrus, edaspidi <QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>1938. aasta määrus<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/>) artikkel 16<NOTE NOTE.ID="E0004" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Deutsches RGBl. I, lk 447; <HT TYPE="ITALIC">GBlf.d.L.</HT>Ö 231/1939.</P></NOTE>, mis oli komisjoni väitel jõus <DATE ISO="20010731">31. juulini 2001</DATE>, ent mis Austria valitsuse sõnul tunnistati <DATE ISO="19990819">19. augusti 1999</DATE>. aasta määrusega<NOTE NOTE.ID="E0005" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Bundesgesetz zur Bereinigung der vor 1946 kundgemachten einfachen Bundesgesetze und Verordnungen (föderaalseadus, mis tühistab enne 1946. aastat vastu võetud lihtsad föderaal-seadused ja -määrused) (<HT TYPE="ITALIC">BGBl.</HT> I 191/1999).</P></NOTE> kehtetuks, sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Naistöötajaid ei võeta tööle kaevandustesse, soolatootmisesse, töötlemisettevõte-tess'e, maa-alustesse kaevandustesse või lahtistesse karjääridesse, samuti ei võeta neid tööle maapealsetele kaevandamistöödele (välja arvatud eeltöötlemine, st eraldamine ja pesemine) ega transpordi- või laadimis-töödele.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Samuti ei võeta naistöölisi tööle koksitehastesse või mis tahes liiki ehituse toormaterjalide transporditöödele.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Naistööliste palkamise teatavat liiki tegevusele või tööle, mis toob kaasa erilisi riske tervisele või kõlbelisusele, võib tööhõiveminister <HT TYPE="ITALIC">(Reichsarbeitsminister)</HT> täiesti keelata või seada selle sõltuvusse teatavatest tingimustest.<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Alates <DATE ISO="20010801">1. augustist 2001</DATE> reguleerib naiste töölevõtmist maa-alusesse kaevandustööstusesse <DATE ISO="20011004">4. oktoobri 2001</DATE>. aasta Verordnung des Bundesministers für Wirtschaft und Arbeit über Beschäftigungsverbote und -beschrän-kungen für Arbeitnehmerinnen (föderaalse majandus- ja tööhõiveministri määrus, mis<?PAGE NO="I-942"?> käsitleb keelde ning piiranguid naiste töölevõtmise kohta)<NOTE NOTE.ID="E0006" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><HT TYPE="ITALIC">BGBl.</HT> II 356/2001.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>2001. aasta määrus<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>2001. aasta määruse paragrahv 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Naistöötajaid maa-alusesse kaevandus-tööstusesse tööle ei võeta.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Lõiget 1 ei kohaldata:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>juhtivatel või tehnilistel kohtadel vastutavat tööd tegevatele naistöötajatele, kes ei tee füüsilist pingutust nõudvat tööd;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>naistöötajatele, kes töötavad sotsiaal-või tervishoiuteenuste alal;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>naistöötajatele, kes peavad läbima kutseõppe osana oma õpingutest või samaväärsest juhendamisest — selle kutseõppe kestuse ajaks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>naistöötajatele, kes üksnes vahetevahel töötavad maa-aluses kaevandustööstuses ametikohal, mis ei ole füüsilist pingutust nõudev.<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Paragrahv 4 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Naistöötajaid ei palgata tööle, kus nad koormuste tõstmise, kandmise, lükkamise, pööramise või muu transportimise kaudu puutuvad kokku erilise füüsilise pingutusega, mis koormab nende organismi kahjulikul viisil.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Hinnates lõikes 1 viidatud töid, tuleb pingutuse ning koormatuse puhul määravate teguritena arvesse võtta eelkõige koorma kaalu, lüki ning kuju; transpordivahendeid<?PAGE NO="I-943"?> ja transpordi kiirust; tööaega ning töösagedust ning naistöötajate töövõimet.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Lõiget 1 ei kohaldata töödele, mille puhul naistöötajaid palgatakse üksnes lühikesteks perioodideks või tingimustesse, mida ei arvata olevat kahjulikud nende elule või tervisele.<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT><DATE ISO="19730725">25. juuli 1973</DATE> Druckluft- und Taucher-arbeiten-Verordnung'i<NOTE NOTE.ID="E0007" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P><HT TYPE="ITALIC">BGBl.</HT> 501/1973.</P></NOTE> (määrus kõrgrõhu-tingimustes ja tuukrina töötamise kohta) (edaspidi <QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>1973. aasta määrus<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/>) paragrahv 8 sätestab niivõrd, kui see on asjakohane:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Kõrgrõhutingimustesse võib tööle võtta üksnes 21-aastaseid või vanemaid meestöötajaid, kelle tervislik seisund on selleks sobiv.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>[...] Kui lõikes 1 sätestatud tervisenõue on täidetud, võib järelevalvepersonalina või muude tööde tegemiseks, mis ei koorma nende organismi ülemäära, võtta kõrgrõhutingimustesse tööle ka 21-aastaseid või vanemaid naistöötajaid.<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Paragrahv 31 sätestab niivõrd, kui see on asjakohane:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>Tuukritena võib tööle võtta üksnes selliseid 21-aastaseid või vanemaid meestöötajaid, kelle tervislik seisund on selleks sobiv ning kellel on tervise ja ohutuse kaitseks vajalikud eriteadmised ning erialane töökogemus.<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Menetlus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>Oma <DATE ISO="19980929">29. septembri 1998</DATE>. aasta kirjas Austria ametiasutustele nõudis komisjon üksikasjalikku informatsiooni naiste töölevõtmise keelu kohta teatavatele ametikohtadele kaevandustööstuses ning ametikohtadele, mis hõlmavad tööd kõrgrõhutingimustes.</TXT></NP><?PAGE NO="I-944"?><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>Austria vastas sellele nõudmisele oma <DATE ISO="19990302">2. märtsi 1999</DATE>. aasta kirjaga. Ta saatis komisjonile 1938. aasta ja 1973. aasta määruste asjakohased sätted, viitas direktiivi artikli 2 lõikes 3 sätestatud erandile ning sedastas selgesõnaliselt, et tal ei ole kavatsust naiste kaevandustesse töölevõtmist reguleerivaid norme muuta.</TXT></NP><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>Arvestades, et 1938. aasta ja 1973. aasta määrustes sätestatud keelud naiste töölevõtmise kohta olid direktiiviga vastuolus, saatis komisjon Austriale oma <DATE ISO="19990429">29. aprilli 1999</DATE>. aasta kirjaga ametliku teate.</TXT></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT><DATE ISO="19990702">2. juuli 1999</DATE>. aasta vastuses viitas Austria oma eelmisele kirjale. Ta lisas, et 1938. aasta määruse artiklit 16 ei kohaldata kõigile kaevandustöödele ning et kaevandusamet oli nõustunud sellesse määrusesse sisse viidud arvukate eranditega. Samuti mainis Austria, et on planeerimas kaevandussektori töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide hindamist, mis hõlmaks ka neid kaht vaidlusalust sätet.</TXT></NP><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Komisjoni see vastus ei rahuldanud ning <DATE ISO="20020207">7. veebruaril 2002</DATE> saatis ta Austriale põhjendatud arvamuse. Austria vastas <DATE ISO="20020411">11. aprillil 2002</DATE> ning selgitas, et õigusaktid haiste kaevandussektorisse töölevõtmise keelu kohta muudeti 2001. aasta määrusega.</TXT></NP><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>Asunud seisukohale, et 1973. aasta ja 2001. aasta määrustega sätestatud keelud naiste töölevõtmise kohta on vastuolus ühenduse õigusega, algatas komisjon käesoleva menetluse, milles ta nõuab tunnistamist, et Austria ei ole täitnud direktiivi artiklitest 2 ja 3 ning EÜ artiklist 10 loetuna koos EÜ artikliga 249 tulenevaid kohustusi.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Vastuvõetavus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Austria on seisukohal, et hagi on naiste maa-alusesse kaevandustööstusse töölevõtmise keelu suhtes vastuvõetamatu. Ta väidab, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale<NOTE NOTE.ID="E0008" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-105/91" YEAR="1992" PAGE.ECR="I-5871">C-105/91: komisjon v. Kreeka (EKL 1992, lk I-5871)</REF.DOC.ECR> ja kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-11/95" YEAR="1996" PAGE.ECR="I-4115">C-11/95: komisjon v. Belgia (EKL 1996, lk I-4115)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> peavad komisjoni põhjendatud arvamus ja hagiavaldus kohtule põhinema samadel etteheidetel ning et üksnes juhtudel, kui kohtueelse menetluse käigus vaidlustatud meetmed on säilitatud tervikuna, ei mõjuta<?PAGE NO="I-945"?> põhjendatud arvamuse ning hagiavalduse esitamise vahepeal vastu võetud siseriiklike õigusaktide muudatused hagi vastuvõetavust. Praegusel juhul see nii ei ole, sest meetmeid ei ole säilitatud tervikuna.</TXT></NP><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>On selge, et EÜ artikli 226 alusel esitatud hagiavalduse eset kitsendab nimetatud artiklis sätestatud kohtueelne menetlus ning et komisjoni põhjendatud arvamus ja hagiavaldus peavad seega põhinema samadel etteheidetel.<NOTE NOTE.ID="E0009" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool 8. joonealuses märkuses viidatud kohtuasi komisjon v. Belgia, kohtuotsuse punkt 73.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kohus on siiski eraldi märkinud, et kõnealune nõue ei saa minna nii kaugele, et põhjendatud arvamuses ja hagiavalduses nimetatud siseriiklikud sätted peaksid alati olema täielikult identsed. Kui nende kahe menetlusastme vahepeal on õigusakte muudetud, siis piisab, kui kohtueelse menetluse käigus vaidlustatud õigusaktidega loodud süsteem on üldiselt säilinud nende meetmetega, mille liikmesriik on vastu võtnud pärast põhjendatud arvamuse esitamist ja mida vaidlustatakse hagiavalduses.<NOTE NOTE.ID="E0010" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool 8. joonealuses viidatud kohtuasi komisjon i'. Belgia, kohtuotsuse punkt 74 ning selles osutatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Austria õigusaktide muudatused ei ole naiste maa-alusesse kaevandussektorisse töölevõtmise osas mingisugust olulist sisulist muutust kaasa toonud. 1938. aasta määrusega kehtestati erinev kohtlemine mitme tegevuse suhtes, mis tähendas naiste maa-alusesesse kaevandustööstusesesse töölevõtmise ulatuslikku keeldu, samas kui 2001. aasta määrus sätestas ühtse, üldise keelu ning nägi ette piiratud hulga väga konkreetsetele tegevustele suunatud erandeid, näiteks kaevandustööstuses omandatava töökogemuse kohta. Sellest järeldub, et kohtueelse menetluse käigus vaidlustatud õigusaktidega loodud süsteem on pärast Austria poolt uute meetmete vastuvõtmist üldiselt säilinud.</TXT></NP><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>Peale selle on kohus rõhutanud, et põhjendatud arvamuse ja hagi eseme sõnastus ei pea olema täpselt sama juhul, kui hagi eset ei ole laiendatud ega muudetud, vaid lihtsalt piiratud.<NOTE NOTE.ID="E0011" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-139/00" YEAR="2002" PAGE.ECR="I-6407">C-139/00: komisjon v. Hispaania (EKL 2002, lk I-6407, kohtuotsuse punkt 19)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Käesolevas asjas väidab Austria enda kaitseks, et 2001. aasta määrus ei sätesta enam naiste kaevandustesse töölevõtmise absoluutset keeldu, vaid säilitab sellisele töölevõtmisele lihtsalt teatavad erikeelud<?PAGE NO="I-946"?> ja -piirangud. Seega ilmneb, et sel määral, mil õigusakte on muudetud, on komisjoni hagi eset lihtsalt kitsendatud.</TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>Lõpetuseks soovin lisada, et EÜ artiklile 307<NOTE NOTE.ID="E0012" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt allpool punkt 39 jj.</P></NOTE> tuginevast Austria poolt esitatud argumendist järeldub, et 2001. aasta määrus on sisuliselt 1938. aasta määruse taaskehtestamine.</TXT></NP><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades pean vastuvõetamatuse vastuväidet põhjendamatuks.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Keeld võtta naisi tööle maa-alusesse kaevandustööstusesse</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Direktiiv</P></TI></TITLE><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et 2001. aasta määruse artiklis 2 sisalduv naiste maa-alusesse kaevandustööstusesse töölevõtmise keeld on vastuolus direktiivi artikli 3 lõikega 1, mis keelab soolise diskrimineerimise töökoha saamisega seotud tingimustes. Komisjon lisab, et Austria tunnistab kaudselt keelu ebaproportsionaalset laadi, kuna kõikides teistes sektorites näeb 2001. aasta määruse artikkel 4 ette iga juhtumi puhul eraldi hindamise, kas naistel peaks olema lubatud füüsiliselt pingutavat tööd teha.</TXT></NP><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>On selge, et vaidlusalustee õigusaktides koheldakse naisi ja mehi kaevandustööstusesse töölevõtmise osas erinevalt. Seega on küsimus selles, kas selline erinev kohtlemine on, nagu Austria väidab, lubatud seetõttu, et see kuulub direktiivi artikli 2 lõikes 3 sätestatud erandi alla.</TXT></NP><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Eelkõige väidab Austria, et üldreeglina ja bioloogilisest seisukohast ei ole naiste kehaehitus sama mis meestel ning nad on füüsiliselt nõrgemad. Järelikult nõuab füüsiliselt pingeline töö maa-aluses kaevandus-tööstuses naistelt enam füüsilist pingutust ning tekitab neile suuremaid terviseriske kui meestele. Austria väidab, et see ei kehti<?PAGE NO="I-947"?> öötöö puhul, mil naised ja mehed puutuvad kokku ühesuguse füüsilise pingutusega. Euroopa Kohtu praktika puhul, millele komisjon viitab ja mille kohaselt naiste öötöö keeld on direktiiviga vastuolus, ei ole järelikult tegemist analoogse juhtumiga.<NOTE NOTE.ID="E0013" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-345/89" YEAR="1991" PAGE.ECR="I-4047">C-345/89: Stockel (EKL 1991, lk I-4047)</REF.DOC.ECR>, kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-158/91" YEAR="1993" PAGE.ECR="I-4287">C-158/91: Levy (EKL 1993, lk I-4287)</REF.DOC.ECR> ja kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-197/96" YEAR="1997" PAGE.ECR="I-1489">C-197/96: komisjon v. Prantsusmaa (EKL 1997, lk I-1489)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Austria järeldab, et seega on direktiivi artikli 2 lõike 3 alusel õigustatud, et säilitatakse naiste kaevandustööstusesesse töölevõtmise keeld, mille eesmärk on Austria väidete kohaselt naiste kaitsmine.</TXT></NP><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Minu arvates on kõnealune säte, nagu Euroopa Kohtu praktikast tõepoolest ilmneb, suunatud naistele iseloomulikele vajadustele ning seega võib seda teatavates olukordades õigustatult kaitsta. Euroopa Kohus on sedastanud, et lubades liikmesriikidel säilitada ja kehtestada sätteid, mis on ette nähtud naiste kaitsmiseks seoses <QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>raseduse ja sünnitusega<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/>, tunnustab direktiiv naiste vajaduste kaitsmise õigustatust kahest aspektist lähtudes, arvestades võrdse kohtlemise põhimõtet. Esiteks on seaduspärane tagada naise bioloogilise seisundi kaitse raseduse ajal ning pärast rasedust kuni selle ajani, kui ta psühholoogiline ja vaimne talitlus on pärast sünnitust normaliseerunud; teiseks on seaduspärane kaitsta ema ja tema lapse erilist suhet rasedusele ja sünnitusele järgneval perioodil, et seda suhet samaaegsest töötamisest tuleneva kahekordse koormusega mitte häirida.<NOTE NOTE.ID="E0014" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="184/83" YEAR="1984" PAGE.ECR="3047">184/83: Hofmann (EKI. 1984, lk 3047, kohtuotsuse punkt 25)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seega ei luba artikli 2 lõige 3 välistada naiste töölevõtmist teatavatele töödele põhjendusel, et neid tuleks meestest enam kaitsta riskide vastu, mis mõjutavad naisi ja mehi samamoodi ja mis erinevad selgesõnaliselt nimetatud vajadustest naisi eriliselt kaitsta.<NOTE NOTE.ID="E0015" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="222/84" YEAR="1986" PAGE.ECR="1651">222/84: Johnston (EKL 1986, lk 1651, kohtuotsuse punkt 44)</REF.DOC.ECR> ja kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-285/98" YEAR="2000" PAGE.ECR="I-69">C-285/98: Kreil (EKL 2000, lk I-69, punkt 30)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et vaatamata sõna <QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>eriti<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/> kasutamisele artikli 2 lõikes 3, ei ole Euroopa Kohus aktsepteerinud erandi kasutamist ühelgi muul põhjusel kui raseduse ja sünnitusega seotud kaalutlustel. Kuigi sõna <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>eriti<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/><?PAGE NO="I-948"?> viitab, et erandi alla võivad kuuluda ka muud olukorrad peale raseduse ja sünnituse, kujundavad need sõnad erandite ulatuse.<NOTE NOTE.ID="E0016" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtujurist Sir Gordon Słynni ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="312/86" YEAR="1988" PAGE.ECR="6315">312/86: komisjon v. Prantsusmaa (EKL 1988, lk 6315, lk 6327 ja 6328)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>Artikli 2 lõikes 3 ette nähtud olukordade liigid erinevad seega selgelt neist, millele on suunatud Austria õigus, mis välistab sellistele töödele töölevõtmise kõigi naiste puhul, olenemata nende füüsilistest võimetest ja seisundist.</TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Minu arvates ei muuda olukorda see, et Austria õigusaktides, nagu Austria rõhutab, on ette nähtud erandid üldise keelu suhtes. Euroopa Kohus on selgelt sedastanud, et võrdse kohtlemise põhimõte ei luba naiste üldist välistamist teatavatele töödele töölevõtmisel isegi erandite olemasolul, kui selline töö ei ole keelatud meestele.<NOTE NOTE.ID="E0017" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool 13. joonealuses märkuses viidatud kohtuasi Stoeckel, kohtuotsuse punkt 19.</P></NOTE> Igal juhul on Austria õigusaktide erandite ulatus äärmiselt piiratud.</TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Seetõttu järeldan, et keeld võtta naisi tööle kaevandustesse ei kuulu direktiivi artikli 2 lõikes 3 sätestatud erandi alla.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>ILO konventsioon</P></TI></TITLE><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Austria väidab, et naiste töölevõtmise piirangud on põhjendatud Austria rahvusvahelise õiguse kohustustega, mis tulenevad ILO konventsioonist nr 45, mis on EÜ artikli 307 tõttu endiselt siduv, kuivõrd see eelnes Austria ühinemisele EÜ lepinguga.</TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>EÜ artikli 307 lõige 1 sätestab, et käesoleva lepingu sätted ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad enne asutamislepingu jõustumist sõlmitud lepingutest ühe või mitme liikmesriigi vahel ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel. Artikkel 307 on üldise ulatusega ning kohaldub kõigile rahvusvahelistele lepingutele, mis võivad mõjutada asutamislepingu kohaldamist, olenemata lepingu sisust.<NOTE NOTE.ID="E0018" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="812/79" YEAR="1980" PAGE.ECR="2787">812/79: Burgo (EKL 1980, lk 2787, kohtuotsuse punkt 6)</REF.DOC.ECR> ja kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-84/98" YEAR="2000" PAGE.ECR="I-5215">C-84/98: komisjon v. Portugal (EKL 200Ū, lk I-5215, punkt 52)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Austria väidab, et selle sätte alusel, nii nagu seda on tõlgitsenud Euroopa Kohus,<NOTE NOTE.ID="E0019" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool 13. joonealuses märkuses viidatud kohtuasi Levy.</P></NOTE> ei pea liikmesriigid ühenduse õigust kohaldama, kui selle kohaldamine oleks vastuolus rahvusvahelisest lepingust või konventsioonist tulenevate kohustustega, mis on sõlmitud kolmandate riikidega enne nende ühinemist<?PAGE NO="I-949"?> EÜ asutamislepinguga. Väites, et naiste töölevõtmise keeld on artikli 307 kohaselt lubatud, toetub Austria eelkõige Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades Levy<NOTE NOTE.ID="E0020" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool 13. joonealuses märkuses viidatud.</P></NOTE> ja Minne<NOTE NOTE.ID="E0021" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuasi <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-13/93" YEAR="1994" PAGE.ECR="I-371">C-13/93 (EKL 1994, lk I-371)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Nendes kohtuasjades tõusetus küsimus, kas võrdse kohtlemise põhimõte takistab liikmesriigil naiste öötöö keelamist juhul, kui üks teine asutamislepingu eelne ILO konventsioon nõudis sellist keeldu. Euroopa Kohus leidis sisuliselt, et kuigi selline keeld on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, ei saa direktiivi kohaldada osas, milles siseriiklikud sätted on vastu võetud selleks, et tagada liikmesriikide poolt artikli 307 reguleerimisalasse jäävast lepingust tulenevate kohustuste täimine.</TXT></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Komisjon viitab siiski artikli 307 teisele lõikele, mis kohustab liikmesriike võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et kaotada mis tahes vastuolud sellise lepingu ja asutamislepingu vahel ning väidab, et seega oleks Austria pidanud artikli 7<NOTE NOTE.ID="E0022" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool punktis 8 viidatud.</P></NOTE> kohaselt konventsiooni <DATE ISO="19970530">30. mail 1997</DATE> denonsseerima.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Nii Levy kui Minne'i kohtuasjad jõudsid Euroopa Kohtusse seoses eelotsuse küsimusega. Kummalgi juhul ei küsinud eelotsuse-taotluse teinud siseriiklik kohus suuniseid artikli 307 teise lõike mõju kohta. Samuti ei tõstatanud seda küsimust ükski Euroopa Kohtule oma märkusi esitanud osapool, kuigi Minne'i kohtuasjas märkis kohus, et kõnealune liikmesriik (Belgia) oli tegelikult asjaomase konventsiooni denonsseerinud.<NOTE NOTE.ID="E0023" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt kohtuotsuse punkt 15.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas seevastu palutakse Euroopa Kohtul sedastada, et Austria on rikkunud ühenduse õigust. Olen juba väljendanud arvamust, et 2001. aasta määrus on tõepoolest direktiiviga vastuolus. Selleks, et otsustada, kas Austria võib, nagu ta väidab, oma õigusaktide põhjendamisel tugineda EÜ artiklile 307, on vaja kindlaks määrata, kas Austria on selle sätte teise lõike kohaselt võtnud kõik asjakohased meetmed, kaota-maks vastuolud oma õigusaktide ja ühenduse õigusest tulenevate kohustuste vahel. Pealegi<?PAGE NO="I-950"?> on selle teema tõstatanud osapooled. Kui Euroopa Kohus oleks veendunud, et Austria oleks võinud kaotada vastuolud siseriiklike sätete ja asjakohase ühenduse õiguse vahel, ent ei ole seda teinud, ei oleks Austrial enam võimalik artiklile 307 tugineda.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas komisjon v. Portugal<NOTE NOTE.ID="E0024" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool 18. joonealuses märkuses viidatud.</P></NOTE> käsitleb sõnaselgelt probleemi, mille puhul liikmesriigile rahvusvahelisest õigusest ja EÜ õigusest tulenevad kohustused on vastuolus. Kõnealuses kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et kuigi EÜ artikli 307 kontekstis on liikmesriikidel võimalus valida, millised meetmed võtta, on nad siiski kohustatud kaotama mis tahes vastuolud, mis eksisteerivad ühenduse-eelse konventsiooni ja EÜ asutamislepingu vahel. Kui liikmesriigil tekib raskusi, mis muudavad sellise lepingu kohandamise võimatuks, ei saa välistada, et tal võib tekkida kohustus leping denonsseerida.<NOTE NOTE.ID="E0025" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuotsuse punkt 58.</P></NOTE> Euroopa Kohus otsustas, et kuna Portugal ei ole ühenduse määrusega vastuolus olevat kolmanda riigiga sõlmitud lepingut kohandanud või denonsseerinud, ei ole Portugal täitnud kõnealusest määrusest tulenevaid kohustusi.<NOTE NOTE.ID="E0026" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Kohtuotsuse punkt 61.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Seega hõlmab artikli 307 teine lõige selle sõnastusest tulenevalt olukordi, kui lepinguosalistel on võimalik konventsiooni üle uuesti läbirääkimisi pidada või see vastavalt konventsiooni tingimustele ühepoolselt denonsseerida. Käesoleva kohtuasja suhtes tuleb märkida, et 13 lepinguosalist, kaasa arvatud kuus liikmesriiki,<NOTE NOTE.ID="E0027" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Soome, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik.</P></NOTE> on ILO konventsiooni nr 45 juba denonsseerinud. Enamik denonsseerinud osapooltest on oma denonsseerimise põhjusena esitanud asjaolu, et konventsioon on vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõttega. Peale selle kutsus ILO juhtorgan 1996. aastal ILO konventsioonis nr 45 osalevaid riike kaaluma 1995. aasta ILO konventsiooni nr 176 ohutuse ja tervishoiu kohta kaevandustes ratifitseerimist, mida ILO juhtorgan kirjeldab kui <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>nimetatud valdkonna kaasajastatud standardit, mis praktikas hõlmab konventsiooni nr 45<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/>, ning võimaluse korral denonsseerima konventsiooni nr 45.<NOTE NOTE.ID="E0028" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt ILO juhtorgani 267. istungi (november 1996) raportit GB.267/LILS/WP/PRS/2, 268. istungi (märts 1997) raportit GB.268/LILS/WP/PKS/2, 270. istungi (november 1997) raportit GB.270/15 ja 274. istungi (märts 1999) raportit GB.274/LILS/WP/PRS/1 (kättesaadavad ILO veebileheküljel www.ilo.org).</P></NOTE> Konventsioon nr 176 kehtib naiste ja meeste suhtes võrdselt.</TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Järelikult sellistel asjaoludel, nagu käesoleval juhul, kus Austrial oli võimalus ILO<?PAGE NO="I-951"?> konventsioon nr 45 <DATE ISO="19970530">30. maile 1997</DATE> järgneval aastal<NOTE NOTE.ID="E0029" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt eespool punktis 8 viidatud konventsiooni artikkel 7.</P></NOTE> õiguspäraselt denonsseerida ja tagada seeläbi naiste ja meeste võrdne kohtlemine maa-alusesse kaevandustööstusesse töölevõtmisel, mis on direktiiviga kooskõlas, ei ole Austrial direktiiviga vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide põhjendamiseks artikli 307 esimesele lõikele võimalik toetuda.</TXT></NP><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Austria väidab siiski, et ajal, mil ta oleks saanud denonsseerida ILO konventsiooni nr 45, ei võinud ta teada, et Austria õigusaktid on ühenduse õigusega vastuolus või et komisjon käsitab küsimuse all olevaid sätteid ühenduse õigusega vastuolus olevaina, sest komisjoni esimene sellekohane teatis saadeti 1998. aasta septembris.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Selle argumendiga ei saa nõustuda. Nagu eespool mainitud,<NOTE NOTE.ID="E0030" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt eespool punkt 4.</P></NOTE> hakkas direktiiv Austria suhtes kehtima EMP lepingu jõustumisel <DATE ISO="19940101">1. jaanuaril 1994</DATE> ja ühenduse õiguse kohaselt oli Austria kohustatud direktiivi rakendama <DATE ISO="19950101">1. jaanuariks 1995</DATE>. Seega oli Austria artikli 3 lõike 2 alusel kohustatud kõik võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevad määrused võimalikult kiiresti tühistama ning selles suhtes ei ole komisjoni mis tahes teatise kuupäev oluline.</TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Eelöeldust järeldub, et selles menetluses ei saa Austria direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks ILO konventsioonile nr 45 tugineda.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Keeld võtta naisi tööle tuukrina ja kõrg-rõhutingimustes tehtavatele töödele</P></TI></TITLE><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Komisjon on seisukohal, et 1973. aasta määruse artiklites 8 ja 31 sisalduv keeld võtta naisi tööle tuukrina ja kõrgrõhutingimustes tehtavatele töödele on ühenduse õigusega vastuolus.</TXT></NP><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Austria vastab, et kõnealune keeld on direktiivi nõuetega vastavuses ning et see on õigustatud samadel põhjustel nagu töötamine kaevandustes, täpsemalt selle töö<?PAGE NO="I-952"?> füüsilist pingutust nõudva iseloomu ja naiste üldiselt nõrgemate füüsiliste omaduste, nagu nende väiksema hingamismahu tõttu.</TXT></NP><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>On õige, et tegevused, millele Austria õigus on suunatud, võivad neid teostavale inimesele tuua kaasa füüsilist pingutust samamoodi nagu kaevandustööde puhul. Kuna Austria ei ole siiski esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et selline töö põhjustab riske, mis mõjutavad mehi ja naisi erinevalt, või riske, mis on eriomased naistele ning mille vastu nad vajavad direktiivi artikli 2 lõikes 3 määratletud tähenduses erilist kaitset, ei saa kõnealuse asjaoluga põhjendada kõigi naiste välistamist selliste tööde tegemisest.<NOTE NOTE.ID="E0031" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Vt kohtuasja arutelu eespool punktides 33-36.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Asjaolu, et keelul naiste töötamise kohta kõrgrõhutingimustes on kaks piiratud erandit (vastupidiselt üldisele keelule naiste tuukrina töötamise kohta, mis ei sätesta mingeid erandeid), ei muuda seda direktiiviga kooskõlas olevaks. Esiteks on Euroopa Kohus selgesõnaliselt sedastanud, et võrdse kohtlemise põhimõte ei luba naiste välistamist teatavate tööde tegemisest isegi erandite olemasolu korral, kui selline töö ei ole keelatud meestele.<NOTE NOTE.ID="E0032" NUMBERING.CONTINUED="YES"><P>Eespool 13. joonealuses märkuses viidatud kohtuasi Stoeckel, kohtuotsuse punkt 19.</P></NOTE> Teiseks on selge, et kõnealused erandid ei ole artikli 2 lõikes 3 määratletud tähenduses objektiivselt õigustatud, sest need lubavad naistel kõrge õhurõhu tingimustes täita vaid järelevalvaja rolli või teha tööd, mis ei tekita neile liigset füüsilist pingutust. Seega ei kuulu need erandid artikli 2 lõikes 3 ettenähtud raseduse ja sünnitusega seotud erandite kategooriasse.</TXT></NP><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Seetõttu leian, et keeld naisi kõrgrõhutingimustes tehtavatele töödele ja tuukrina tööle võtta on direktiiviga vastuolus.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-953"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Ettepanek</P></TI></TITLE><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Seega olen arvamusel, et Euroopa Kohus peaks:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>tunnistama, et Austria Vabariik, säilitades 1973. aasta Druckluft- und Taucherarbeiten-Verordnung'i artiklid 8 ja 31 ja kehtestades <DATE ISO="20011004">4. oktoobri 2001</DATE>. aasta Verordnung des Bundesministers für Wirtschaft und Arbeit über Beschäftigungsverbote und -beschränkungen für Arbeitnehmerinnen'i artiklid 2 ja 4, ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad nõukogu <DATE ISO="19760209">9. veebruari 1976</DATE>. aasta direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega artiklitest 2 ja 3;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>mõistma kohtukulud välja Austria Vabariigilt.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>