<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-214/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CJ0214</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:744">EU:C:2018:744</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180920">20.9.2018</DATE> – Kohtuasi C‑214/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Mölk</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20180920">20. september 2018</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö tsiviilasjades</KEYWORD><KEYWORD>Haagi protokoll ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 4 lõige 3</KEYWORD><KEYWORD>Õigustatud isiku nõue elatise saamiseks, mis on esitatud selle riigi pädevale asutusele, kus on kohustatud isiku harilik viibimiskoht</KEYWORD><KEYWORD>Jõustunud otsus</KEYWORD><KEYWORD>Hiljem samale asutusele kohustatud isiku poolt esitatud taotlus kindlaksmääratud elatise summa vähendamiseks</KEYWORD><KEYWORD>Õigustatud isiku kohtusse ilmumine</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑214/17,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) <DATE ISO="20170328">28. märtsi 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20170425">25. aprillil 2017</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Alexander Mölk</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Valentina Mölk,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: koja president C. G. Fernlund (ettekandja), kohtunikud S. Rodin ja E. Regan,</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>A. Mölk, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> L. Lorenz,</P></ITEM><ITEM><P>Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, M. Figueiredo ja M. Cancela Carvalho,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: M. Wilderspin ja M. Heller,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20180502">2. mai 2018. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab <DATE ISO="20071123">23. novembri 2007. aasta</DATE> Haagi protokolli ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="20091130">30. novembri 2009. aasta</DATE> otsusega 2009/941/EÜ, (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="331" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 331, lk 17</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Haagi protokoll<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artikli 4 lõike 3 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud menetluses, mille pooled on Alexander Mölk ja tema tütar Valentina Mölk ning mille ese on elatisnõue.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Haagi protokoll</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Haagi protokolli artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Üldsäte kohaldatava õiguse kohta<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui käesolevast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks [mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>peamine elukoht<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>harilik viibimiskoht<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>] oleva riigi õigust.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui õigustatud isiku [harilik viibimiskoht] muutub, kohaldatakse uueks [harilikuks viibimiskohaks] oleva riigi õigust alates muutuse toimumise hetkest.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Haagi protokolli artiklis 4 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Erisätted teatavate õigustatud isikute eelisseisundi kohta<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Järgmisi sätteid kohaldatakse järgmiste ülalpidamiskohustuste suhtes:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>vanemate ülalpidamiskohustus oma laste suhtes;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui õigustatud isikul ei ole artiklis 3 osutatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse kohtu asukohariigi õigust.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Olenemata artiklist 3, kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku [harilikuks viibimiskohaks] oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust. Kui aga õigustatud isikul ei ole nimetatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse õigustatud isiku [harilikuks viibimiskohaks] oleva riigi õigust.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Haagi protokolli artikli 7 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Konkreetse menetluse suhtes kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Olenemata artiklitest 3 ja 6, võivad elatist saama õigustatud isik ja elatist maksma kohustatud isik üksnes konkreetse asja menetlemiseks teatavas riigis sõnaselgelt kindlaks määrata, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse kõnealuse riigi õigust.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kohaldamisele kuuluv õigus määratakse enne sellise menetluse algatamist kindlaks kirjaliku kokkuleppega, millele on alla kirjutanud mõlemad pooled, või registreeritakse muul infokandjal nii, et selles sisalduv teave oleks hiljem kättesaadav ja kasutatav.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Haagi protokolli artikkel 8 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramine<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Olenemata artiklitest 3 ja 6, võivad elatist saama õigustatud isik ja elatist maksma kohustatud isik igal ajal kindlaks määrata, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse ühte järgmistest õigustest:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>selle riigi õigus, kus asub ühe poole [harilik viibimiskoht] kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramise ajal;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="008.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõiget 1 ei kohaldata ülalpidamiskohustuste suhtes, mis on seotud alla 18 aasta vanuse isikuga või täiskasvanuga, kes oma võimete kahanemise või puudulikkuse tõttu ei ole võimeline kaitsma oma huve.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Olenemata sellest, millise riigi õiguse pooled on lõike 1 kohaselt valinud, otsustatakse küsimus, kas õigustatud isik saab loobuda oma õigusest elatisele, kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramise ajal õigustatud isiku [harilikuks viibimiskohaks] olnud riigi õiguse kohaselt.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Välja arvatud juhul, kui pooled olid kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramise ajal täielikult teadlikud selle tagajärgedest, ei kohaldata poolte valitud õigust juhul, kui selle kohaldamisel oleks ühe poole jaoks selgelt ebaõiglased või põhjendamatud tagajärjed.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus (EÜ) nr 4/2009</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20081218">18. detsembri 2008. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="007" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 7, lk 1</REF.DOC.OJ>) artiklis 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Käesolevat määrust kohaldatakse pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Üldsätted<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elamiskoht [mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>alaline elukoht<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>harilik viibimiskoht<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>]; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku [harilik viibimiskoht]; […]</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…].<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 artikli 5 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Kohtualluvus kostja kohtusse ilmumise alusel<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Määruse nr 4/2009 artikkel 15 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt [Haagi protokollile] liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>A. Mölki harilik viibimiskoht on Austrias ning tema tütre V. Mölki harilik viibimiskoht on Itaalias.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Bezirksgericht Innsbrucki (Innsbrucki esimese astme kohus, Austria) <DATE ISO="20141010">10. oktoobri 2014. aasta</DATE> määrusega kohustati A. Mölki maksma V. Mölkile elatist 650 eurot kuus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>See määrus tehti vastavalt Haagi protokolli artikli 4 lõikele 3 Austria õigust kohaldades ja elatist saama õigustatud isiku V. Mölki nõude alusel talle elatise maksmiseks, mille ta oli esitanud nimetatud kohtule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>A. Mölk esitas 2015. aastal Bezirksgericht Innsbruckile (Innsbrucki esimese astme kohus) taotluse vähendada elatist alates <DATE ISO="20150201">1. veebruarist 2015</DATE>, sest tema netosissetulek oli vähenenud. V. Mölk palus elatise vähendamise taotluse rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Bezirksgericht Innsbrucki (Innsbrucki esimese astme kohus) <DATE ISO="20151211">11. detsembri 2015. aasta</DATE> määrusega jäeti A. Mölki nõue Itaalia õigust kohaldades rahuldamata. Kohtu sõnul tuli nimetatud taotluse suhtes seda õigust kohaldada Haagi protokolli artikli 3 lõike 1 järgi, sest V. Mölki harilik viibimiskoht oli taotluse esitamise ajal Itaalias.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Landesgericht Innsbruck (Innsbruckis asuv liidumaa kohus, Austria) jättis apellatsioonikohtuna <DATE ISO="20160309">9. märtsi 2016. aasta</DATE> määrusega Bezirksgericht Innsbrucki (Innsbrucki esimese astme kohus) määruse muutmata, tuginedes enda põhjenduses aga Austria õigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Apellatsioonikohus leidis, et kui poolte harilik viibimiskoht ei ole muutunud, ei saa kohaldada Bezirksgericht Innsbrucki (Innsbrucki esimese astme kohus) <DATE ISO="20141010">10. oktoobri 2014. aasta</DATE> määruse aluseks olnud õigusest erinevat õigust juba üksnes seepärast, et elatise maksmiseks kohustatud isik oli esitanud asjaomase elatise vähendamise taotluse kõigest mõni kuu pärast selle – tolleks päevaks jõustunud – määruse kuulutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>A. Mölk esitas kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule ja väitis, et elatise nõude üle tuleb otsustada Itaalia õiguse alusel. Ta leiab, et kui seda õigust oleks õigesti kohaldatud, oleks tulnud tema taotlus rahuldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kumba õigust tuleb põhikohtuasjas vaidlusalusel juhul kohaldada, ja märgib, et õiguskirjanduses on esindatud kaks erinevat käsitlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Esimese järgi tehakse kohaldatav õigus kindlaks Haagi protokolli artikli 3 järgi ja selleks on õigustatud isiku harilikuks viibimiskohaks oleva riigi õigus, seda ka juhul, kui see ei ole selle riigi õigus, kus asub pädev asutus, mis tegi elatise asjas algse otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Teine osa õiguskirjandusest soovitab aga liikmesriigi või välisriigi tunnustatud otsuse muutmise otsuse suhtes lähtuda ülalpidamiskohustustele juba kohaldatud õigusest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Neil asjaoludel peatas Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>1.</NO.P><TXT>Kas [Haagi protokolli] artikli 4 lõiget 3 koostoimes artikliga 3 tuleb tõlgendada nii, et kohustatud isiku nõudele, millega palutakse muutunud sissetuleku tõttu vähendada jõustunud kohtuotsusega kindlaks määratud elatise suurust, kohaldatakse õigustatud isiku hariliku viibimiskoha riigi õigust ka siis, kui enne seda makstud elatise oli kohus õigustatud isiku nõude alusel vastavalt [Haagi protokolli] artikli 4 lõikele 3 kindlaks määranud kohustatud isiku hariliku viibimiskoha riigi õiguse alusel?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:</TXT><P>Kas [Haagi protokolli] artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et õigustatud isik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>pöördub<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> kohustatud isiku hariliku viibimiskoha riigi pädeva asutuse poole ka seeläbi, et ta määruse nr 4/2009 artikli 5 tähenduses ilmub kohustatud poole taotlusel algatatud menetlusse selles asutuses ning nõude vaidlustab?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et Haagi protokolli tõlgendamine on Euroopa Kohtu pädevuses (<DATE ISO="20180607">7. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>KP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑83/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:408">EU:C:2018:408</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas Haagi protokolli artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus maksmisele kuuluv elatis oli kindlaks määratud õigustatud isiku taotlusel ja vastavalt Haagi protokolli artikli 4 lõikele 3 kohtu asukohariigi õiguse alusel otsusega, mis on jõustunud, kohaldatakse seda õigust ka taotlusele, mille kohustatud isik on hiljem esitanud elatise vähendamise nõudes oma hariliku viibimiskoha pädevale asutusele õigustatud isiku vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Haagi protokolli artikli 4 lõike 3 järgi kohaldatakse olenemata protokolli artiklist 3 juhul, kui õigustatud isik, kelleks on põhikohtuasjas V. Mölk, on pöördunud elatist maksma kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, selle asutuse asukohariigi õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Tekib küsimus, et kas juhul kui kohustatud isik, kelleks on põhikohtuasjas A. Mölk, esitab hiljem taotluse samale asutusele, tuleb uue menetluse suhtes kohaldada eelnenud menetluses kohaldatud õigust, kuigi artikli 4 lõikes 3 ei ole seda sõnaselgelt ette nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb tõlgendada Haagi protokolli artikli 4 lõiget 3 ning võtta seejuures arvesse nii selle sõnastust kui ka konteksti ja selle õigusakti eesmärke, mille osa see säte on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Haagi protokolli artikli 4 lõike 3 konteksti kohta tuleb märkida, et see säte kuulub nimetatud protokolliga kehtestatud kollisiooninormide süsteemi, mille järgi tuleb Haagi protokolli artikli 3 kohaselt põhimõtteliselt kohaldada selle riigi õigust, kus on õigustatud isiku harilik viibimiskoht. Haagi protokolli koostajate arvates on sellel õigusel kõige tihedam seos õigustatud isiku olukorraga ja seetõttu reguleerib see kõige paremini konkreetseid probleeme, mis ülalpidamist saama õigustatud isikul võivad ette tulla (<DATE ISO="20180607">7. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>KP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑83/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:408">EU:C:2018:408</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Haagi protokolli artiklis 4 sisalduvad täiendavalt kohaldatavad erinormid teatavate õigustatud isikute osas, mis puudutavad muu hulgas vanemate kohustusi oma laste suhtes. Nii on nimetatud artikli 4 lõikes 2 ette nähtud, et kui õigustatud isikul ei ole protokolli artiklis 3 osutatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse kohtu asukohariigi õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Haagi protokolli artikli 4 lõikes 3 on tehtud erand selles protokollis sätestatud ja käesoleva kohtuotsuse punktis 28 meenutatud üldreeglist, mille järgi kohaldab pädev asutus põhimõtteliselt õigustatud isiku hariliku viibimiskoha riigi õigust. Artikli 4 lõikes 3 on erinevalt protokolli artiklist 3 ja artikli 4 lõikest 2 ette nähtud seos nii, et kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, määratakse esmajärjekorras kohaldatavaks õiguseks kohtu asukohariigi õigus (<DATE ISO="20180607">7. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>KP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑83/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:408">EU:C:2018:408</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja kui õigustatud isikul ei ole selle õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, siis teise võimalusena õigustatud isiku hariliku viibimiskoha riigi õigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Kuna Haagi protokoll näeb ette, et õigustatud isiku hariliku viibimiskoha riigi õiguse asemel võib esmajärjekorras kohalduda kohtu asukohariigi õigus, on õigustatud isikul võimalus kohustatud isiku hariliku viibimiskoha pädeva asutuse poole pöördudes kaudselt valida kohaldatavaks õiguseks kohtu asukohariigi õiguse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Selle võimaluse eesmärk on kaitsta õigustatud isikut, keda peetakse võrreldes kohustatud isikuga nõrgemaks pooleks, ning anda talle <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> võimalus valida tema taotluse osas kohaldatav õigus. Kui sellise taotluse suhtes läbiviidud menetlus on lõpetatud jõustunud otsusega, ei nähtu Haagi protokolli artikli 4 lõikest 3, et õigustatud isiku valitud õigusel peaks olema mõju uuele menetlusele, mille algatamist ei ole taotlenud mitte õigustatud isik, vaid kohustatud isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Lisaks on tegemist erandiga Haagi protokolli artiklis 3 toodud üldreeglist ja seda tuleb tõlgendada kitsalt ega tohi laiendada juhtudele, mida ei ole sõnaselgelt nimetatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Seda järeldust kinnitab ka Haagi protokolli kohta Andrea Bonomi koostatud kommenteeritud väljaanne (Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud tekst).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Nimelt on A. Bonomi märkinud kommenteeritud väljaande punktis 67, et erand põhimõttelisest seotusest õigustatud isiku hariliku viibimiskoha riigi õigusest võib olla põhjendatud, kui õigustatud isik ise otsustab taotleda menetluse algatamist talle elatist maksma kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks olevas riigis, aga see tundub olevat liigne, kui menetluse algatamist selles riigis taotleb kohustatud isik, näiteks elatise maksmise otsuse muutmise eesmärgil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Kui võrrelda artikli 4 lõiget 3 Haagi protokolli nende sätetega, mis võimaldavad poolte kokkuleppel valida ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatava õiguse, nimelt artiklitega 7 ja 8, siis ka see võrdlus kinnitab seda järeldust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Haagi protokolli artikli 8 järgi on õigustatud isikul ja kohustatud isikul igal ajal võimalik kindlaks määrata, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse ühte artikli 8 lõikes 1 nimetatud õigustest. Selliselt kindlaks määratud õigust ei kohaldata mitte üksnes teatavas konkreetses menetluses, vaid kõikides menetlustes, mis seda kohustust puudutavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Kuna selline õiguse valik jääb poolte vahel kehtima, on Haagi protokolli koostajad näinud artikli 8 kohaldamiseks ette teatavad tingimused, et minimeerida võimalikku negatiivset mõju eelkõige õigustatud isiku suhtes. Ühe tingimusena võib välja tuua, et artikli 8 lõike 3 kohaselt võivad sellise valiku kõnealuse artikli alusel teha ainult isikud, kes on vähemalt 18aastased. Ühtlasi on artikli 8 lõikes 5 ette nähtud, et välja arvatud juhul, kui pooled olid kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramise ajal täielikult teadlikud selle tagajärgedest, ei kohaldata poolte valitud õigust juhul, kui selle kohaldamisel oleks ühe poole jaoks selgelt ebaõiglased või põhjendamatud tagajärjed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Selliseid kaitsenorme ei ole aga ette nähtud Haagi protokolli artikli 7 puhul, mis võimaldab pooltel samuti valida kohaldatava õiguse, kuid seda ainult ühe menetluse tarvis. Õiguse valik kehtib siis ainult selle menetluse suhtes ja mitte sama ülalpidamiskohustust puudutavate järgnevate menetluste osas, millega piiratakse selle valiku võimalikke negatiivseid tagajärgi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Selliste kaitsenormide puudumine Haagi protokolli artikli 4 lõike 3 sõnastuses kinnitab samuti seisukohta, et seda normi tuleb kohaldada ainult ühe menetluse suhtes ja nimelt selle menetluse osas, mille algatamist on selles sättes sõnaselgelt ette nähtud tingimustel taotlenud õigustatud isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Nagu ka kohtujurist märkis enda ettepaneku punktis 48, siis kui õigustatud isiku poolt Haagi protokolli artikli 4 lõike 3 alusel tehtud valik kohtu asukohariigi õiguse kasuks tähendaks, et sama õigust kohaldatakse ka hilisemas kohustatud isiku taotlusel tema hariliku viibimiskoha pädevas asutuses algatatud menetluses, võimaldaks see vältida nii Haagi protokolli artikli 8 lõikes 3 ette nähtud minimaalse vanuse nõuet kui ka teisi artiklis 8 toodud kaitsenorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Järelikult tuleb nentida, et Haagi protokolli artikli 4 lõige 3 puudutab üksnes olukorda, kus õigustatud isik valib kaudselt kohtu asukohariigi õiguse menetluses, mille algatamist ta on taotlenud kohustatud isiku hariliku viibimiskoha riigi pädevas asutuses, ja see ei laiene hilisemale menetlusele, mis on algatatud alles pärast seda, kui esimeses menetluses tehtud otsus on jõustunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Seda järeldust ei muuda ka Portugali valitsuse esile toodud asjaolu, et hilisema menetluse algatamist võidi taotleda suhteliselt kiiresti pärast esimest menetlust ja paradoksaalne oleks olukord, kus üksteisest sisuliselt erinevaid taotlusi, mis puudutavad lühikest ajavahemikku, hinnatakse kahe erineva õiguskorra alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb rõhutada, et kohaldatava õiguse kindlaksmääramine ei saa oleneda võimaliku teise menetluse algatamise ajast. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas prognoositavuse eesmärgiga, mis on Haagi protokolli eesmärk (vt selle kohta <DATE ISO="20180607">7. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>KP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑83/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:408">EU:C:2018:408</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist märkis enda ettepaneku punktides 42 ja 64, näib samade poolte vahel toimuvates üksteisele järgnevates menetlustes erineva õiguse kohaldamine olevat sisse kirjutatud Haagi protokolli kehtestatud kollisiooninormide süsteemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et Haagi protokolli artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus maksmisele kuuluv elatis oli kindlaks määratud õigustatud isiku taotlusel ja vastavalt Haagi protokolli artikli 4 lõikele 3 kohtu asukohariigi õiguse alusel otsusega, mis on jõustunud, ei kohaldata seda õigust taotlusele, mille kohustatud isik on hiljem esitanud elatise vähendamise nõudes oma hariliku viibimiskoha pädevale asutusele õigustatud isiku vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas Haagi protokolli artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et õigustatud isik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>pöördu[b]<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks oleva riigi pädeva asutuse poole seeläbi, et ta määruse nr 4/2009 artikli 5 tähenduses ilmub kohustatud poole taotlusel algatatud menetlusse selles asutuses ning nõude vaidlustab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Nagu nähtub eespool esimesele küsimusele vastuse andmise raames tehtud analüüsist, on Haagi protokolli artikli 4 lõige 3 erinorm käesoleva kohtuotsuse punktis 28 viidatud üldise seose reeglist selliselt, et selle kohaldamisala ei saa laiendada väljapoole selles sõnaselgelt ette nähtud olukordi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Selle sätte kohaldamine sõltub kahest tingimusest, nimelt et pöördutud on kohustatud isiku hariliku viibimiskoha riigi asutuse poole ja et sinna on pöördunud õigustatud isik, see tähendab, et taotluse on esitanud õigustatud isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kui oma hariliku viibimiskoha riigi asutusele on taotluse esitanud kohustatud isik, allub asja arutamine sellele asutusele muidugi juhul, kui õigustatud isik ilmub sellesse asutusse, nagu see on ette nähtud määruse nr 4/2009 artiklis 5.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Siiski ei saa asutuse menetlusega nõustumisest järeldada, et õigustatud isik on samuti <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>pöördunud<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> kohustatud isiku hariliku viibimiskoha riigi asutuse poole Haagi protokolli artikli 4 lõike 3 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Sellise tõlgenduse tagajärg oleks, nagu seda märkis ka kohtujurist enda ettepaneku punktis 72, et asutuse asukohariigi õigus, mille kohaldamise see säte ette näeb, kohaldub kõikide menetluste suhtes selles asutuses, ehkki esimesele küsimusele antud vastusest nähtub, et õigustatud isikule on Haagi protokolli artikli 4 lõikes 3 antud võimalus valida kaudselt see õigus kohaldatavaks õiguseks ainult nende menetluste puhul, mille algatamist ta on ise taotlenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et Haagi protokolli artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et õigustatud isik ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>pöördunud<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks oleva riigi pädeva asutuse poole siis, kui ta määruse nr 4/2009 artikli 5 tähenduses ilmub kohustatud poole taotlusel algatatud menetlusse selles asutuses ning nõude vaidlustab.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><DATE ISO="20071123">23. novembri 2007. aasta</DATE> Haagi protokolli ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="20091130">30. novembri 2009. aasta</DATE> otsusega 2009/941/EÜ, artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus maksmisele kuuluv elatis oli kindlaks määratud õigustatud isiku taotlusel ja vastavalt Haagi protokolli artikli 4 lõikele 3 kohtu asukohariigi õiguse alusel otsusega, mis on jõustunud, ei kohaldata seda õigust taotlusele, mille kohustatud isik on hiljem esitanud elatise vähendamise nõudes oma hariliku viibimiskoha pädevale asutusele õigustatud isiku vastu.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><DATE ISO="20071123">23. novembri 2007. aasta</DATE> Haagi protokolli artikli 4 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et õigustatud isik ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>pöördunud<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks oleva riigi pädeva asutuse poole siis, kui ta nõukogu <DATE ISO="20081218">18. detsembri 2008. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes artikli 5 tähenduses ilmub kohustatud poole taotlusel algatatud menetlusse selles asutuses ning nõude vaidlustab.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>