KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE määruse (EÜ) nr 1523/2007, millega keelatakse kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimine ja ühendusse import või ühendusest eksport, rakendamise kohta /* COM/2013/0412 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE määruse (EÜ) nr 1523/2007, millega keelatakse
kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete
turuleviimine ja ühendusse import või ühendusest eksport, rakendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) 1. Taust Määrusega (EÜ) nr 1523/2007[1] on keelatud kassi ja koera
karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimine ja liitu
import või liidust eksport. See keeld kehtestati nende Euroopa kodanike
mureküsimuste lahendamiseks, kes käsitavad kasse ja koeri lemmikloomadena ja
seepärast ei soovi osta kassi või koera karusnahka sisaldavaid tooteid. Sellega ühtlustati ELi tasandil meetmed, millega
keelatakse kassi ja koera karusnahkadega ning neid karusnahku sisaldavate
toodetega kauplemine, sest viisteist liikmesriiki[2] olid vastu võtnud siseriiklikud
õigusaktid kassi ja koera karusnahkade tootmise ja nendega kauplemise
piiramiseks. Kassi- ja koera karusnahka on raske eristada muud
liiki karusnahkadest või karusnahka jäljendavast sünteetilisest materjalist.
Seda eriti juhul, kui karusnahka kasutatakse rõivaste voodri või kaunistusena
(nt mantlikrae) või mänguasjades või tarvikutes (nt karusnahast loomadega
võtmerõngad). Kassi ja koera
karusnahaga kauplemise keeld kehtib Euroopa Liidus alates 31. detsembrist 2008. Kõnealuse määruse artiklis 7 on sätestatud, et „Komisjon
esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2010 aruande
käesoleva määruse rakendamise kohta, sealhulgas ülevaate sellega seotud tolli
tegevusest”. Käesolev aruanne on komisjoni vastus sellele nõudele. Aruande eesmärk on anda ülevaade kassi ja koera
karusnahkade keelustamise rakendamise kohta ELis aastatel 2009 ja 2010.
Käesolev aruanne hilines seepärast, et liikmesriikidel oli vaja koguda
piisavalt teavet keelu rakendamise kohta. Mõned andmed saadi alles 2012. aasta
alguses, seepärast oli põhjalik analüüs võimalik alles 2012. aastal. Aruandes kirjeldatakse täitemeetmeid, mida
liikmesriigid on võtnud selleks, et vältida kassi ja koera karusnahkade ning
neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimist ja liitu importimist või
liidust eksportimist. Eelkõige antakse aruandes ülevaade neist
analüüsimeetoditest, mida liikmesriigid kasutavad karusnaha päritoluliigi
määramiseks, ja rikkumiste korral kohaldatavatest karistustest. Selles tuuakse
välja põhilised rakenduslikud raskused, millest sidusrühmad ja liikmesriigid on
komisjonile teatanud. Ja lõpuks kirjeldatakse käesolevas dokumendis,
millist mõju avaldas peamiste sidusrühmade arvates käesoleva määruse rakendamine. 2. Liikmesriikide kohustused Kõnealuse keelu kohaldamise eest vastutavad
eelkõige liikmesriigid[3]. Lisaks sellele on liikmesriigid kohustatud: –
teatama komisjonile, milliseid analüüsimeetodeid
nad kasutavad karusnaha päritoluliigi kindlakstegemiseks (määruse artikkel 5); –
kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida
rakendatakse määruses sätestatud nõuete rikkumise korral, ja teatama neist
komisjonile (määruse artikkel 8). 3. Metoodika Käesoleva aruande koostamiseks kasutas komisjon
järgmisi teabeallikaid: –
liikmesriikide vastused komisjoni 2011. aastal
saadetud küsimustikule kassi ja koera karusnahkade keelu jõustamise kohta 2009.
ja 2010. aastal[4]; –
liikmesriikide saadetud teave määruses sätestatud
nõuete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta; –
sidusrühmade ja liikmesriikide kirjad komisjonile; –
koosoleku[5]
tulemused, mille komisjoni korraldas 18. jaanuaril 2012, et arutada keelu
rakendamist liikmesriikide esindajate ja peamiste sidusrühmadega[6]. 4. Keelu rakendamine 4.1. Järelevalve liikmesriikides Liikmesriigid pidid keelu rakendamiseks rajama
kontrollisüsteemid. See hõlmas peamiselt kõnealuse keelu järgimise kontrolli
integreerimist liikmesriikides olemasolevatesse kontrollisüsteemidesse ning
seda kirjeldatakse järgmiste punktide all. Võetud meetmed olid enam või vähem üksikasjalikud,
sõltuvalt liikmesriigist; väljaõppe ja menetlustega seotud meetmetega, samuti
teabe levitamisega oli tegelenud piiratud arv liikmesriike. Kuna enamik kassi ja koera karusnahku ning neid
karusnahku sisaldavaid tooteid on pärit kolmandatest riikidest, siis on
liikmesriikides kasutatavate kontrollisüsteemide peamine eesmärk takistada
kassi ja koera karusnahkade ebaseaduslikku kaubanduslikku importi ELi
kolmandatest riikidest. Puuduvad tõendid selle kohta, et kassi ja koera
karusnahku toodetakse ELis ja seega on olemas vaid teoreetiline tõenäosus
ekspordiks. 4.1.1. Riiklikud õigusaktid, millega
keelustatakse kassi ja koera karusnahad Asjaomastes liikmesriikides tunnistati kehtetuks
need riiklikud õigusaktid, millega keelustati kassi ja koera karusnahad enne
kõnealuse määruse vastuvõtmist, ja/või muudeti neid. Määruse jõustumine
võimaldas seega kehtestada ELi tasandil ühtlustud eeskirjad keelustamise kohta.
See lihtsustab seadusega lubatud karusnaha ja karusnahatoodete või
kunstkarusnahaga kauplemisega tegelevate ettevõtjate, samuti kontrollimisega
tegelevate ametnike ülesandeid. 4.1.2. Keelu rikkumise korral
kohaldatavad karistused Liikmesriigid vastutavad kõnealuse määruse sätete
rikkumise korral kohaldatavate karistuste kehtestamise eest. Karistused peavad
olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Enamik liikmesriike muutis oma õigusakte, et
kehtestada haldus- ja/või kriminaalkaristused keelu rikkumise korral. Teistes
liikmesriikides on juba üldjuhul sätestatud ebaseadusliku kauba importimise ja
turuleviimise eest karistused, mida kohaldataks kõnealuse määruse rikkumise
korral. Halduskaristused hõlmavad peamiselt trahve
ettevõtjatele ja need ei välista võimalust kasutada ka kriminaalkaristusi. Üldjuhul tuleb kriminaalkaristuste puhul suunata
juhtum liikmesriigi kohtusse. Nagu nähtub tabelist 1, on liikmesriikides
kohaldatavad karistused üsna mitmesugused. Lisaks on kõigil liikmesriikidel seaduslik õigus
ebaseaduslikud tooted arestida ja taotleda nende hävitamist. Tabel 1.
Kokkuvõte karistustest, mida liikmesriikides kohaldatakse
kassi ja koera karusnahkade keelu rikkumise eest Karistused || Karistuste vahemik Halduskaristus || Alates 250–500 eurost kuni 20 000 euroni Kriminaalkaristus || Trahvid 1500–40 000 eurot. Vangistus neljast kuust kuni kolme aastani Allikas: liikmesriikide
vastused komisjoni saadetud küsimustikule määruse rakendamise kohta. 4.1.3. Keelu rakendamise eest
vastutavad pädevad asutused Kuna kontrollimise peamine eesmärk oli takistada
kassi ja koera karusnahkade ebaseaduslikku importi liitu kolmandatest
riikidest, olid tolliasutused ja veterinaarasutused peamised pädevad asutused,
kelle liikmesriigid määrasid vastutama keelu rakendamise eest. Tolliasutuste ülesanne olid teha kindlaks
kolmandatest riikidest pärit võimalikud ebaseaduslikud kaubasaadetised, mille
puhul kahtlustati, et need sisaldavad kassi ja koera karusnahku. Nende kogemus
ebaseadusliku impordi tõkestamisel muudes valdkondades oli oluline kahtlaste
saadetiste kindlakstegemisel. Kahtluse korral teostab tolliasutus kontrolli, et
kahtlust kinnitada. Seetõttu integreeriti kassi ja koera karusnahkade impordi
kontrollimenetlus üldistesse tolliprotseduuridesse, mis juba sisaldavad
riskipõhist kontrolli. Kuna kontrolliti väikest arvu kaubasaadetisi, ei ole
tõenäoline, et keelu rakendamine tekitas tolliasutustele märkimisväärset
koormust. Kui kaasati veterinaarasutused, vastutasid need
peamiselt kahtlaste saadetiste füüsilise kontrollimise eest ning vajaduse
korral proovide võtmise ja analüüsiks saatmise eest. Kui oli kaasatud mitu pädevat asutust, oli enamik
liikmesriike võtnud meetmeid, et tagada nendevaheline koostöö ja teabevahetus. 4.1.4. Koolitus ja menetlused ELi tasandil on komisjon integreerinud keeldu
käsitlevad kontrollimeetmed Euroopa veebipõhisesse tollitariifi andmebaasi
TARIC[7]. TARIC on ametnikele ja ettevõtjatele veebis
kättesaadav mitmekeelne andmebaas, millesse on integreeritud eelkõige impordi-
ja ekspordipiirangutega seotud meetmed. 2009. aastal määrati ELi tasandil
kindlaks toodete ja kombineeritud nomenklatuuri (CN) koodide[8] loetelu kaupadest, mille puhul
esines kahtlusi, et need sisaldavad kassi ja koera karusnahka, ja integreeriti
need TARICi andmebaasi. Mitu liikmesriiki märkis, et neil on TARICist kasu
võimalike ebaseaduslike saadetiste kindlakstegemisel. Üks liikmesriik leidis
siiski, et kaupade ja CN-koodide loetelu kaupadest, mille puhul esines
kahtlusi, et need sisaldavad kassi ja koera karusnahka, oli liiga ulatuslik. Kui karusnaha impordi või ekspordi kontrolli
teostavad ametnikud sisestavad TARICisse toote või CN-koodi, mis kuulub eespool
nimetatud loetelusse, näitab andmebaas, et on vaja kontrollida, kas ettevõtja
tegi oma tollideklaratsioonis risti lahtrisse, milles kinnitatakse, et
imporditavad või eksporditavad karusnahad ei ole kassi ega koera karusnahad,
nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 1523/2007. Lisaks TARICile on mõned liikmesriigid oma
ametnike jaoks välja andnud suunised ja teavet keelu rakendamiseks. See hõlmab
praktilist teavet kontrolli teostamiseks, samuti teavet kõnealuse määruse
sätete ja siseriiklike õigusaktide kohta. Üks näide sellistest dokumentidest on
kättesaadav järgmisel aadressil: https://findok.bmf.gv.at/findok/targetSearchSubmit.do;jsessionid=9605F10870FC605A9F5E848516744BF5 4.1.5. Karusnaha päritoluliigi
kindlakstegemiseks kasutatud analüüsimeetodid Liikmesriigid kasutasid karusnaha päritoluliigi
kindlakstegemiseks järgmisi analüüsimeetodeid: –
visuaalne identifitseerimine; –
karvade mikroskoopiline identifitseerimine; –
DNA analüüs (polümeraasi ahelreaktsioon), –
loomaliikide identifitseerimine (Species
Identification of Animals (SIAM)) MALDI-TOF massispektromeetria abil. Liikmesriikides kasutatud meetodite ja
laboratooriumide loetelu on esitatud aruande I lisas. Liikmesriigid kasutasid peamiselt mikroskoopiat,
DNA analüüsi ja loomaliikide identifitseerimist MALDI – TOF massispektromeetria
abil. Kõigil neil meetoditel on oma poolt- ja vastuargumendid sõltuvalt võetud
proovide liigist, nõutavast identifitseerimistasandist, korratavusest ja
nendega seotud kuludest. Karvade mikroskoopilise identifitseerimisega on võimalik kindlaks teha, kas proov sisaldab looma või sünteetilist
karusnahka. DNA analüüsiga on
võimalik kindlaks teha, kas võetud proov pärineb kodukassi või -koera
karusnahast, samuti võimaldab see kindlaks teha karusnaha päritolu, kui
asjakohased liigispetsiifilised praimerid on kättesaadavad. DNA analüüsiga saab
kodukoera karusnahka eristada rebase, koioti, šaakali ja kähriku karusnahast.
DNA analüüsiga ei saa siiski eristada kodukassi karusnahka kodu- ja Bengali
kassi ristandi karusnahast. DNA analüüsi õnnestumiseks on vaja minimaalset
hulka minimaalse kvaliteediga isoleeritud DNAd, mida võib mõnikord olla raske
saada, kui proov on võetud töödeldud nahkadest (nt värvitud). Loomaliigi identifitseerimine MALDI-TOF massispektromeetria abil võimaldab kindlaks teha
suurema hulga liikide päritolu kui DNA analüüs, see võimaldab loomaliigi kindlaks
teha isegi töödeldud karusnaha puhul. Täpsema teabe erinevate analüüsimeetodite kohta
esitas komisjon 18. jaanuaril 2012 korraldatud sidusrühmade ja liikmesriikide
koosolekul ning see on kättesaadav järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/food/animal/welfare/seminars/docs/methods_analysis_identifying_species_origin_fur_en.pdf Kassi ja koera karusnahkade päritoluliigi kindlakstegemiseks
kasutatud analüüsimeetodite kulude vahemik on esitatud järgmises tabelis. Tabel 2. Karusnahkade päritoluliigi
kindlakstegemiseks kasutatud
analüüsimeetodite kulude vahemik Meetod || Kulud Mikroskoopia || 30 – 60 eurot Loomaliikide identifitseerimine (SIAM) MALDI – TOF massispektromeetria abil || 150 – 250 eurot DNA analüüs || 150 – 1075 eurot Allikas: liikmesriikide
vastused komisjoni saadetud küsimustikule määruse rakendamise kohta. Enamik liikmesriike määrab oma territooriumil
referentlabori, kuhu nende ametnikud võivad saata proovid kassi ja koera
karusnaha olemasolu väljaselgitamiseks proovis. Mitu liikmesriiki saadavad või
kavatsevad saata proovid allhanke korras teise liikmesriigi laborisse, sest
nende oma laborites puuduvad vastavad teadmised ja analüüsitavate proovide arv
on väike. 4.1.6. Teabe levitamine Nagu eespool mainitud, on tollitariifi andmebaas
TARIC ettevõtjatele Internetis kättesaadav. TARICi kaudu on ettevõtjatel
juurdepääs määrusele, millest nad saavad teada, et karusnaha impordi või
ekspordi korral peavad nad oma tollideklaratsioonis kinnitatama, et kaup, mida
nad kavatsevad importida või eksportida, ei sisalda ei kassi ega koera
karusnahka. Lisaks on paljud liikmesriigid sinna lisanud
teavet võimalikele asjaomastele ettevõtjatele, importijatele, jaemüüjatele ja
tarbijatele. Teabelehti avaldati riigi ametlikus teatajas või liikmesriikide
ametlikel veebilehtedel. 4.2. Kontrolli tulemused Liikmesriigid keskendasid oma kontrollitoimingud
impordile. Lisaks tuleb märkida, et sellist kontrolli tehti liidus
peamiselt jaemüügikauplustes, kus võeti vajaduse korral proove analüüsiks, et
kinnitada kassi ja koera karusnaha olemasolu toodetes. Kui leiti ebaseaduslikke
tooteid, siis need konfiskeeriti ja hävitati. Rikkumiste korral määrati
karistused. Kokkuvõte liikmesriikides tehtud kontrollidest ja
nende tulemustest on esitatud järgmistes tabelites. Liikmesriigid ei esitanud
konkreetseid andmeid kassi ja koera karusnahkade avastatud koguste ja
kohaldatud karistuste kohta. Tabel 3. Kassi ja koera karusnaha ebaseadusliku
impordi vältimiseks
tehtud kontroll Aasta || Kontrollitud importkaubasaadetiste arv || Importkaubasaadetiste arv, millest võeti analüüsiks proov || Impordiks kõlbmatute kaubasaadetiste arv || Konfiskeeritud kaubasaadetiste arv || Hävitatud importkaubasaadetiste arv 2009 || 9687 || 0 || 1 || 0 || 0 2010 || 25275 || 5 || 2 || 67 || 0 Allikas: liikmesriikide
vastused komisjoni saadetud küsimustikule määruse rakendamise kohta. Tabel 4. Kassi ja koera karusnaha
ebaseaduslikult ELi turule viimise
vältimiseks tehtud kontroll Aasta || Kauplustes ja jaemüüjate juures tehtud kontrollide arv || Kaubasaadetiste arv, millest võeti analüüsiks proov || Kauplustes ja jaemüüjate juures konfiskeeritud kaubasaadetiste arv[9] || Kauplustes ja jaemüüjate juures konfiskeeritud ja hävitatud kaubasaadetiste arv[10] || Interneti- müügiga tegelevate veebisaitide sihtotstarbeliste kontrollide arv || Posti teel saadetud pakendite sihtotstarbeliste kontrollide arv 2009 || 119 || 46 || 66 || 56 || 0 || 0 2010 || 169 || 52 || 40 || 28 || 0 || 0 Allikas: liikmesriikide
vastused komisjoni saadetud küsimustikule määruse rakendamise kohta. Tabel 5.
Analüüsitud proovide arv Liikmesriik || Analüüsitud proovide arv || 2009 || 2010 Austria || 1 || 10 Tšehhi || 0 || 1 Saksamaa || 1 || Taani || 15 proovi 2009. ja 2010. aastal kokku Soome || 0 || 2 Prantsusmaa || 46 (millest 17 ei vastanud nõuetele[11]) || 20 (kõik proovid vastasid nõuetele) Itaalia || 20 Ühendkuningriik || 0 || 3 Kokku || 119 Allikas: liikmesriikide
vastused komisjoni saadetud küsimustikule määruse rakendamise kohta. Võrreldes 2009. aastaga suurenes 2010. aastal
kontrollimiste arv, samuti võetud ja analüüsimiseks saadetud proovide arv.
2009. aasta oli määruse jõustumise esimene aasta ning selle rakendamise tase
tõusis 2010. aastal, sest selleks ajaks olid liikmesriigid võtnud meetmed
kontrollide organiseerimiseks. Liikmesriikide edastatud teabe kohaselt olid nad
kindlaks teinud, et peamised kaubad, mis võivad sisaldada kassi ja koera
karusnahka, on jakid ja mantlid, pea- ja kaelarätikud, võtmerõngad ja nahk. 5. Rakendusküsimused Mõned sidusrühmad
olid seisukohal, et kassi ja koera karusnahkade ELi turule viimise ja eelkõige
internetimüügi suhtes ei tehtud piisavalt ametlikke kontrolle. Vastavalt
liikmesriikide poolt võetud kohustusele arutati määruse (EÜ) nr 1007/2011[12] edaspidise rakendamise raames
ka märgistamise nõudeid seoses selliste rõivaste märgistamisega, mis sisaldavad
väikest osa karusnahka. Määrusega (EÜ) nr 1007/2011 on kehtestatud nõue
näidata tekstiiltoodete märgistusel ja tähistusel loomset päritolu
mittetekstiilsete osade olemasolu, et tarbijad võiksid teha teadlikke valikuid. Märgistamine ja tähistamine ei tohi olla eksitav. 6. Määruse mõju Peamised
sidusrühmad tõid esile nimetatud määruse positiivset mõju. Nüüd on kassi ja
koera karusnahad keelustatud kõigis liikmesriikides. Määrusega ühtlustatakse
eeskirju ja lihtsustatakse seega nende ettevõtjate tööd, kes impordivad või
viivad ELi turule karusnahka või karusnahast osadega tooteid. Euroopa
Karusloomakasvatajate Ühenduse andmete kohaselt ei mõjunud kõnealune keeld
karusnahakaubandusele negatiivselt. Sidusrühmade arvamusele tuginedes võiks eeldada,
et keeld ja liikmesriikides läbiviidud kontroll tagavad, et Euroopa tarbijatel
on väga väike oht sattuda sellisesse olukorda, kus nad võiksid osta kassi- ja
koeranahka. 7. Kokkuvõte Liikmesriigid loovad keelu rakendamiseks
kontrollisüsteemi. Peamiselt integreerisid nad keelu rakendamise kontrolli oma
olemasolevatesse kontrollisüsteemidesse, võttes järgmisi meetmeid: –
muudeti siseriiklikke õigusakte, et tunnistada
kehtetuks varasemad siseriiklikud meetmed, millega keelustati kassi ja koera
karusnahad, ning kehtestada karistused; –
määrati pädevad asutused ja vastutavad ametnikud; –
määrati analüüsimeetodid ja proove analüüsivad
laborid, et teha kahtluse korral kindlaks, kas tegemist on kodukoera või -kassi
karusnahaga; –
töötati välja menetlused kontrolli teostavate
ametnike koolitamiseks ja teavitamiseks; –
levitati teavet ettevõtjatele ja üldsusele. Kontrollisüsteemide peamine eesmärk on vältida
kassi ja koera karusnaha ebaseaduslikku importi liitu kolmandatest riikidest,
sest enamik sellisest karusnahast pärineb sealt. 2009. ja 2010. aastal oli seega liikmesriikide
kontroll peamiselt keskendunud ebaseadusliku impordi ärahoidmisele.
Tolliasutuste otsene kaasamine ja komisjoni andmebaasi TARIC kasutamine
ettevõtjate ja liikmesriikide poolt võimaldab ebaseadusliku impordi suhtes
rakendada ühtlustatud keeldu. Üldiselt oli määruse kohaldamisel positiivne mõju,
sest see lihtsustab ettevõtjate tööd, kuna on asendanud mitmed riiklikud
keelud, mida kohaldati erinevate menetluste abil. Lisaks on see keeld
sidusrühmade arvamuse kohaselt aidanud vähendada ohtu, et Euroopa tarbijad
võivad tahtmatult osta kassi ja koera karusnahku või neid karusnahku
sisaldavaid tooteid. I LISA: kassi
ja koera karusnaha kindlakstegemiseks kasutatavad meetodid liikmesriikides Nr || Liikmesriik || Kohaldatav meetod 1 || Austria || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine + on kaalutud DNA analüüsi kasutamist. 2 || Belgia || Küsimustiku vastuses puudub vastav teave. 3 || Bulgaaria || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine + MALDI-TOF 4 || Küpros || MALDI-TOF 5 || Tšehhi Vabariik || DNA analüüs 6 || Taani || DNA analüüs 7 || Eesti || Visuaalne identifitseerimine + karvade mikroskoopiline identifitseerimine 8 || Soome || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine 9 || Prantsusmaa || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine + DNA analüüs 10 || Saksamaa || DNA analüüs + MALDI-TOF 11 || Kreeka || Ei vastanud küsimustikule 12 || Ungari || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine + DNA analüüs 13 || Iirimaa || MALDI-TOF 14 || Itaalia || Visuaalne identifitseerimine + karvade mikroskoopiline identifitseerimine + DNA analüüs+ MALDI-TOF 15 || Läti || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine 16 || Leedu || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine + kaalutakse DNA analüüsi kasutamist 17 || Luksemburg || MALDI-TOF 18 || Malta || DNA analüüs 19 || Madalmaad || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine + MALDI-TOF 20 || Poola || Visuaalne identifitseerimine + DNA analüüs 21 || Portugal || Kaalumisel on välismaal asuva labori kasutamine allhanke korras 22 || Rumeenia || MALDI-TOF 23 || Slovakkia || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine + DNA analüüs + MALDI-TOF 24 || Sloveenia || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine + DNA analüüs 25 || Hispaania || Karvade mikroskoopiline identifitseerimine + DNA analüüs 26 || Rootsi || DNA analüüs + MALDI-TOF 27 || Ühendkuningriik || DNA analüüs Allikas:
liikmesriikide vastused komisjoni saadetud küsimustikule määruse rakendamise
kohta. II LISA:
sidusrühmad, kellega konsulteeriti Organisatsiooni nimi AEDT (moekaupade jaemüüjate Euroopa ühendus) COTANCE GAIA HSI (Humane Society International) IFTF (Rahvusvaheline Karusnahakaubanduse Föderatsioon) Euroopa Karusloomakasvatajate Ühendus Euroleather UNIC (Unione nazionale Industria conciaria) Brigitte Bardot’ Fond IFAW (Rahvusvaheline Loomade Heaolu Fond) [1] Määrus (EÜ) nr 1523/2007, 11. detsember 2007, millega
keelatakse kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete
turuleviimine ja ühendusse import või ühendusest eksport. ELT L 343,
27.12.2007, lk 1. [2] Aruandes käsitletakse määruse kohaldamist ajavahemikul
2009–2010. [3] Keeld tähendab kassi ja koera karusnahkade keelustamist.
See kehtib kogu ülejäänud teksti suhtes. [4] Vastasid kõik liikmesriigid peale Kreeka. [5] Koosoleku päevakord ja ettekanded on kättesaadavad
aadressil:
http://ec.europa.eu/food/animal/welfare/seminars/docs/agenda_implementation_ban_cat_dog_fur_en.pdf [6] Loetelu organisatsioonidest, kes osalesid koosolekul, on
esitatud aruande lisas. [7] TARICi andmebaas on Internetis kättesaadav järgmisel
aadressil:
http://ec.europa.eu/taxation_customs/customs/customs_duties/tariff_aspects/customs_tariff/index_en.htm [8] Kaupade deklareerimisel tollis tuleb liidus üldiselt
kaubad klassifitseerida vastavalt kombineeritud nomenklatuurile (CN).
Imporditud ja eksporditud kauba deklareerimisel tuleb märkida, millisesse
nomenklatuuri alamrubriiki see kuulub. [9] Konfiskeeritud saadetistest ei võetud tingimata proove
analüüsiks, kuna eeskirjade eiramine võidi kindlaks teha muudel põhjustel kui
analüüsi positiivse tulemuse põhjal. [10] Hävitatud saadetistest ei võetud tingimata proove
analüüsiks, kuna eeskirjade eiramine võidi kindlaks teha muudel põhjustel kui
analüüsi positiivse tulemuse põhjal. [11] Mittevastavus tähendab positiivseid tulemusi, st leiti
kassi ja koera karusnaha olemasolu proovis. [12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1007/2011,
27. september 2011, tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise
märgistamise ja tähistamise kohta (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1–64).