28.10.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 358/59


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1567,

26. oktoober 2020,

rahalise toetuse kohta Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse arendamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 artikliga 61

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13 novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624, (1) eriti selle artikli 61 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2019/1896 on ette nähtud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) volituste tugevdamine ning vajaliku suutlikkuse tagamine Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse (edaspidi „alaline korpus“) näol.

(2)

Alaline korpus koosneb liikmesriikide lähetatud operatiivtöötajatest. Tagamaks, et liikmesriigid saaksid selliseid töötajaid lähetada, on asjakohane luua finantssüsteem, mille eesmärk on toetada asjaomaste inimressursside arendamist.

(3)

Rahalist toetust tuleks anda iga-aastase maksena, mille amet teeb liikmesriikidele pärast aasta N lõppu. Samuti peaks ametil olema võimalik teha liikmesriigi taotlusel ettemakse enne aasta N lõppu.

(4)

Määruse (EL) 2019/1896 artikli 61 lõike 1 punktides a, b ja c on sätestatud alalise korpuse eri operatiivtöötajate kategooriatele vastavate iga-aastaste maksete arvutamise valemid. Antav rahaline toetus määratakse 2. ja 3. kategooria töötajate puhul suures osas kindlaks vastavalt liikmesriikide alalises korpuses osalemise tasemele. Teatavatel juhtudel tuleks rahalise toetuse süsteemi lisada ka mehhanism nende liikmesriikide teenistuste kulude hüvitamiseks, kust ameti koosseisulisi töötajaid värvatakse (edaspidi „1. kategooria rahastamine“).

(5)

Iga-aastase toetuse arvutamise valemid peaksid põhinema määruse (EL) 2019/1896 artikli 61 lõikes 2 sätestatud lähtesummal.

(6)

Lihtsustamise ja tõhusa koordineerimise huvides peaks iga liikmesriik määrama ühe riikliku keskasutuse, kes vastutab rahalise toetuse haldamise eest. Riiklikuks keskasutuseks võib määrata ka määruse (EL) 2019/1896 artikli 13 kohaselt määratud riikliku kontaktpunkti.

(7)

Maksetaotluste ettevalmistamise hõlbustamiseks peaks amet andma liikmesriikidele asjakohast teavet, eelkõige lähtesummade ja ameti poolt liikmesriikide teenistustest värvatud isikute arvu kohta.

(8)

Selleks et kompenseerida liikmesriikide investeeringuid nende uute töötajate koolitusse, kes asendavad riiklikest teenistustest lahkuvaid töötajaid, peaks amet võtma arvesse üksnes neid töötajaid, kes on lõpetanud oma institutsionaalse suhte asjaomaste riiklike asutustega alaliselt või peatanud selle ametis töötamise ajaks.

(9)

Operatiivtöötajate 2. kategooria rahastamisega seotud tingimuste täitmiseks tuleks liikmesriikide piirivalveametnike koguarvu tegelikku suurenemist mõõta võrreldes 30. aprilli 2019. aasta seisuga, s.o päev pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid poliitilise kokkuleppe teksti suhtes, millest sai määrus (EL) 2019/1896. Arvutamisel tuleks arvesse võtta kõigi Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse lähetuste kaudu süstemaatiliselt panustavate peamiste asutuste töötajate koguarvu, või juhul kui asutustel on laiemad volitused kui ameti alalise korpuse kaudu toetatav operatiivtegevus, lähetuste kaudu panustavate asutuste asjaomaste üksuste töötajate arvu..

(10)

Liikmesriigid peaksid kehtestama mehhanismid ja menetlused, et vältida rahalise toetuse süsteemis eeskirjade eiramist ja pettusi. Selleks et vähendada halduskoormust ja sellega seotud kulusid nii palju kui võimalik, peaks selliste menetluste ja mehhanismide suunamise aluseks olema riskihindamine.

(11)

Seoses eesmärgiga toetada liikmesriikide ettevalmistusi alalise korpuse töösse panustamiseks on oluline teha rahaline toetus võimalikult kiiresti reaalselt kättesaadavaks. Seepärast peaks käesolev otsus jõustuma juba üks päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(12)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (2); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(13)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (3) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(14)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (4) artikliga 3.

(15)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (5) artikliga 3.

(16)

Käesolev otsus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(17)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„paranduskoefitsient“ – protsent, mida kohaldatakse kodumaalt lähetatud ametnike töötasude suhtes, et kohandada neid vastavalt tarbekaupade ja -teenuste hinnataseme erinevustele teenistuskohas võrreldes võrdluslinnaga, ja mille on kindlaks määranud Eurostat (6);

2)

„aasta N“ – aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, mil liikmesriik peab rahalise toetuse saamiseks täitma määruse (EL) 2019/1896 artikli 61 lõikes 3 sätestatud tingimused;

3)

„iga-aastane makse“ – ameti poolt pärast aasta N lõppu asjaomasele liikmesriigile tehtav makse;

4)

„ettemakse“ – ameti poolt asjaomasele liikmesriigile enne aasta N lõppu ja enne iga-aastast makset tehtud makse;

5)

„liikmesriikide piirivalveametnike koguarv“ – liikmesriikide peamiste asutuste konkreetsete üksuste või vajaduse korral kõigi peamiste asutuste nende töötajate koguarv, kes osalevad süstemaatiliselt Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses määruse (EL) 2019/1896 artikli 56 kohaste lähetuste kaudu.

Artikkel 2

Ameti esitatav teave

1.   Aasta N 31. jaanuariks teavitab amet liikmesriike kõnealuse aasta lähtesummadest liikmesriikide kaupa, võttes arvesse vastavat paranduskoefitsienti.

2.   Lähtesummade arvutamisel võtab amet arvesse kõige uuemaid kättesaadavaid asjakohaseid III tegevusüksuse 8. palgaastme 1. järgu lepingulise töötaja töötasu väärtusi, mida on kohandatud paranduskoefitsiendiga.

Artikkel 3

Liikmesriikides kehtiv kord

1.   Liikmesriigid määravad ühe riikliku keskasutuse, kes vastutab rahalise toetuse haldamise eest kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikliga 61. Liikmesriik teatab määratud riikliku keskasutuse ametile enne esimese makse taotlemist vastavalt artikli 5 lõikele 1, artikli 6 lõikele 1 või artikli 15 lõikele 2.

2.   Riiklik keskasutus vastutab järgmise eest:

a)

suhtlemine ametiga seoses määruse (EL) 2019/1896 artikli 61 lõikes 3 sätestatud kohaldatavate tingimuste järelevalvega;

b)

kogu asjakohase teabe ametile esitamise tagamine, et hallata määruse (EL) 2019/1896 artiklis 61 osutatud rahalist toetust;

c)

rahalise toetuse maksmisega seotud küsimuste haldamine, sealhulgas ametile ettemakse- või maksetaotluste esitamine ja ametilt vastavate maksete vastuvõtmine;

d)

maksete ümberjaotamine riiklikele asutustele proportsionaalselt nende töötajate panusega alalisse korpusesse, kui see on ette nähtud riikliku korraga.

Artikkel 4

Vääring

Rahaline toetus makstakse eurodes.

2. PEATÜKK

MAKSETE TEGEMISE ÜKSIKASJALIK KORD

Artikkel 5

Iga-aastase makse tegemise üksikasjalik kord

1.   Liikmesriik võib taotleda iga-aastast makset aasta N+ 1 1. jaanuarist 30. juunini.

2.   Iga-aastast toetust makstakse juhul, kui määruse (EL) 2019/1896 artikli 61 lõikes 3 sätestatud tingimused olid aastal N täidetud. Riiklik keskasutus võib taotleda 2. kategooria operatiivtöötajate rahastamist üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik on esitanud ametile täieliku aruande tasumisele kuuluvate summade kontrollimiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikliga 61.

3.   Iga-aastane toetus hõlmab ühte või mitut järgmisest:

a)

Määruse (EL) 2019/1896 artikli 61 lõike 1 punktis a sätestatud summad, mis arvutatakse 100 %na lähtesummast, korrutatuna määruse (EL) 2019/1896 II lisa kohaselt aastaks N + 2 lähetuseks nimekirja kantud operatiivtöötajate arvuga (edaspidi „2. kategooria rahastamine“);

b)

määruse (EL) 2019/1896 artikli 61 lõike 1 punktis b sätestatud summad, mis arvutatakse 37 %na lähtesummast, korrutatuna operatiivtöötajate arvuga, kes olid vastavalt III lisas sätestatud piirmäärale artikli 57 kohaselt ja vastavalt IV lisas sätestatud piirmäärale artikli 58 kohaselt tegelikult kohapeale suunatud, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav (edaspidi „3. ja 4. kategooria rahastamine“);

c)

määruse (EL) 2019/1896 artikli 61 lõike 1 punktis c sätestatud summad, mis arvutatakse ühekordse maksena, mille suurus on 50 % lähtesummast ja mis korrutatakse riiklikest teenistustest lahkunud ja ameti poolt koosseisuliste töötajatena tööle võetud operatiivtöötajate arvuga (edaspidi „kategooria 1 rahastamine“).

Artikkel 6

Ettemakse tegemise üksikasjalik kord

1.   Liikmesriik võib taotleda ametilt enne vastava iga-aastase makse tegemist aasta N eest ettemakset, et toetada inimressursside arengut. Taotluses näidatakse selgelt ära töötajate kategooriad, mida taotlus hõlmab. 2. kategooria rahastamise puhul peab see sisaldama tõendeid vastava töötajate arvu tegeliku suurenemise kohta vastavalt II lisas esitatud vormile. Sellise taotluse võib esitada aasta N 1. juulist 15. septembrini.

2.   Amet teeb ettemakse, kui määruse (EL) 2019/1896 artikli 61 lõikes 3 sätestatud tingimused on ajavahemikus 1. jaanuarist kuni ettemaksetaotluse esitamise kuupäevani täidetud.

3.   Ettemakse taotlus peab hõlmama vähemalt 50 000 euro suurust summat.

3. PEATÜKK

2. KATEGOORIA RAHASTAMISE ÜKSIKASJALIKUD TINGIMUSED

Artikkel 7

2. kategooria rahastamise tingimused

1.   2. kategooriat rahastatakse aastaks N juhul, kui liikmesriigid suurendavad kumulatiivselt oma piirivalveametnike koguarvu, võttes asjaomasel ajavahemikul tööle uusi töötajaid.

2.   Asjaomase liikmesriigi piirivalveametnike koguarvu suurenemine arvutatakse igal aastal, võrreldes asjaomaste asutuste konkreetsete üksuste või vajaduse korral kõigi peamiste asutuste alalises korpuses lähetuste kaudu osalevate töötajate koguarvu aasta N 31. detsembri seisuga ja 30. aprilli 2019. aasta seisuga.

3.   Liikmesriigid teatavad ametile hiljemalt 29. novembriks 2020 oma piirivalveametnike koguarvu 30. aprilli 2019. aasta seisuga, kasutades I lisas esitatud vormi.

Artikkel 8

2. kategooria rahastamise suhtes kohaldatavate tingimuste järelevalve

1.   Liikmesriigid esitavad oma riiklike keskasutuste kaudu asjakohase teabe, mis kinnitab 2. kategooria rahastamisega seotud tingimuste täitmist aastal N, täites II lisas esitatud vormi. Amet kontrollib asjakohast teavet aastal N + 1 haavatavuse hindamise raames.

2.   Liikmesriigid tagavad, et esitatud teave on täielik ja piisavalt üksikasjalik, et amet saaks kontrollida 2. kategooria rahastamise tingimuste täitmist.

3.   Riiklikul keskasutusel on taotluse korral juurdepääs kõigile asjaomaste riiklike asutuste valduses olevatele asjakohastele dokumentidele, mis võivad olla seotud määruse (EL) 2019/1896 artikli 61 kohase rahalise toetuse haldamisega.

Artikkel 9

2. kategooria ettemakse tagasinõudmine

1.   Iga-aastase maksetaotluse esitamisel teatavad liikmesriigid ametile, kas töötajate arvu üldine tegelik suurenemine aastal N oli väiksem kui arv, mille eest liikmesriik sai aastal N ettemakse.

2.   Tuginedes liikmesriikidelt auditi järel saadud teabele, või juhul kui aastal N + 1 haavatavuse hindamise käigus tehtud kontrollid näitavad, et lõikes 1 osutatud töötajate koguarvu tegelik suurenemine oli väiksem, nõuab amet erinevusele vastava summa sisse, saates asjaomasele liikmesriigile võlateate. Amet võib kokkuleppel liikmesriigiga otsustada summasid mitte sisse nõuda ja kohandada vastavalt järgmise aasta makseid.

4. PEATÜKK

3. JA 4. KATEGOORIA RAHASTAMISE ÜKSIKASJALIKUD TINGIMUSED

Artikkel 10

3. ja 4. kategooria rahastamise tingimused

1.   3. ja 4. kategooria rahastamiseks ettenähtud summad makstakse täies ulatuses vastavalt töötajate arvule, kes on aasta N jooksul 120 järjestikusel või mittejärjestikusel päeval tegelikult kohapeal viibinud.

2.   Kui kohapeal viibimine kestab vähem või rohkem kui 120 päeva, arvutatakse 3. ja 4. kategooria rahastus proportsionaalselt 120-päevase võrdlusperioodi alusel.

3.   Proportsionaalne arvutus põhineb arvutusühikul, mis on samaväärne ühe rühmaliikme suunamisega üheks päevaks alalise korpuse mis tahes operatiivtegevusse, kaasa arvatud vajalikud reisipäevad.

Artikkel 11

3. ja 4. kategooria rahastamise suhtes kohaldatavate tingimuste järelevalve

Amet kontrollib 3. ja 4. kategooria rahastamisega seotud tingimuste täitmist, tuginedes oma operatiivandmetele alalise korpuse kohapeal viibimise kohta.

Artikkel 12

Tehniliste töötajate rahastamise tingimused

1.   Kui tehniliste töötajate kohapeale suunamisel ületatakse erandkorras määruse (EL) 2019/1896 III lisas sätestatud liikmesriikide maksimaalseid panuseid, makstakse rahalist toetust tingimusel, et tehnilised töötajad suunatakse kohapeale aasta N jooksul vastavalt kõnealuse määruse artiklile 57.

2.   Kui kohapeal viibimine kestab vähem või rohkem kui 120 päeva, arvutatakse tehniliste töötajate rahastus proportsionaalselt artikli 10 lõike 3 alusel.

Artikkel 13

Tehniliste töötajate rahastamise suhtes kohaldatavate tingimuste järelevalve

Amet kontrollib tehniliste töötajate suhtes kehtivate tingimuste täitmist oma tegelikku suunamist käsitlevate operatiivandmete põhjal kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikliga 57.

5. PEATÜKK

1. KATEGOORIA RAHASTAMISE ÜKSIKASJALIKUD TINGIMUSED

Artikkel 14

1. kategooria rahastamise tingimused

1.   Amet teavitab riiklikku keskasutust töötajatest, kes on lahkunud selle liikmesriigi riiklikest teenistustest ja kes aastal N astusid ameti teenistusse.

2.   Enne riikliku keskasutuse teavitamist peab amet saama asjaomastelt töötajatelt kinnituse, et nad on lõpetanud või peatanud oma institutsionaalsed suhted asjaomaste riiklike asutustega.

3.   Amet esitab lõikes 1 osutatud teabe aasta N + 1 31. jaanuariks anonüümselt, märkides asjaomase riikliku asutuse ja lõike 2 tingimustele vastava töötajate arvu.

6. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Erikord 2020. aastaks

1.   Hiljemalt 12. novembriks 2020 teavitab amet liikmesriike nende 2020. aasta lähtesummadest, võttes arvesse vastavaid paranduskoefitsiente.

2.   Liikmesriigid võivad taotleda ettemakset kuni 15. novembrini 2020, tingimusel et nad on vastavalt artikli 7 lõikele 3 teatanud ametile oma piirivalveametnike koguarvu 30. aprilli 2019. aasta seisuga.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. oktoober 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 295, 14.11.2019, lk 1.

(2)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(3)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(4)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(5)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(6)  Https://ec.europa.eu/eurostat/web/civil-servants-remuneration/correction-coefficients.


I LISA

Liikmesriikide piirivalveametnike koguarv 30. aprilli 2019. aasta seisuga Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse lähetuste kaudu süstemaatiliselt panustavates peamistes asutustes ja/või vajaduse korral lähetuste kaudu panustavate asutuste asjaomastes üksustes kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikliga 56

Asutused, kes panustavad süstemaatiliselt Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse lähetuste kaudu, või ameti alalise korpuse kaudu toetatavast operatiivtegevusest laiemate volitustega asutuste üksused või mõlemad

Sellise asutuse üksus, kellel on alalise korpuse kaudu toetatavast operatiivtegevusest laiemad volitused

Tegevuses osalevate töötajate arv 30. aprilli 2019. aasta seisuga Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse lähetuste kaudu süstemaatiliselt panustavates asutustes ja/või ameti alalise korpuse kaudu toetatavast operatiivtegevusest laiemate volitustega asutuste üksustes

[NIMI]

[vajaduse korral asutuse üksus]

 

[NIMI]

[vajaduse korral asutuse üksus]

 

 

Koguarv:

 


II LISA

2. kategooria maksetaotluse vorm

Alalisse korpusse panustav asutus/üksus

Tegelik töötajate arv 30. aprilli 2019. aasta seisuga

2020. aasta

2021. aasta

2022. aasta

2023. aasta

2024. aasta

2025. aasta

[asjaomase liikmesriigi asutuse/üksuse kohta]

[koguarv]

Suurim korrutamisel kasutatav arv:

Suurim korrutamisel kasutatav arv:

Suurim korrutamisel kasutatav arv:

Suurim korrutamisel kasutatav arv:

Suurim korrutamisel kasutatav arv:

Suurim korrutamisel kasutatav arv:

 

 

 

 

 

 

Uued töötajad:

Uued töötajad:

Uued töötajad:

Uued töötajad:

Uued töötajad:

Uued töötajad:

 

 

 

 

 

 

Vähendamised:

Vähendamised:

Vähendamised:

Vähendamised:

Vähendamised:

Vähendamised:

 

 

 

 

 

 

Töötajate koguarv:

Töötajate koguarv:

Töötajate koguarv:

Töötajate koguarv:

Töötajate koguarv:

Töötajate koguarv:

 

 

 

 

 

 

Tegelik kasv:

Tegelik kasv:

Tegelik kasv:

Tegelik kasv:

Tegelik kasv:

Tegelik kasv:

 

 

 

 

 

 

Toetuskõlblikud:

Toetuskõlblikud:

Toetuskõlblikud:

Toetuskõlblikud:

Toetuskõlblikud:

Toetuskõlblikud:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

[Liikmesriik]

[koguarv]

[koguarv]

[koguarv]

[koguarv]

[koguarv]

[koguarv]

[koguarv]

2. kategooria maksetaotluse vormi selgitus

„Suurim korrutamisel kasutatav arv“ – aastal N kasutatav künnis, mis põhineb iga-aastastel panustel, mis liikmesriigid peavad aastal N + 2 pikaajaliste lähetuste kaudu alalisse korpusesse suunama kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 II lisaga;

„uued töötajad“ – aastal N Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse lähetuste kaudu süstemaatiliselt panustavate asutuste või ameti alalise korpuse kaudu toetatavast operatiivtegevusest laiemate volitustega asutuste panustavate üksuste või mõlema poolt tööle võetud uute töötajate arv;

„vähendamised“ – nende töötajate arv, kes on aastal N lahkunud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse lähetuste kaudu süstemaatiliselt panustavatest asutustest või ameti alalise korpuse kaudu toetatavast operatiivtegevusest laiemate volitustega asutuste panustavatest üksustest või mõlemast;

„töötajate koguarv“ – tegevuses osalevate töötajate koguarv aasta N 31. detsembri seisuga;

„tegelik kasv“ – aasta N 31. detsembri seisuga tegevuses osalevate töötajate ja 2019. aasta 30. aprilli seisuga tegevuses osalevate töötajate arvu (lähteväärtus) vahe;

„toetuskõlblikud“ – aasta N 31. detsembri seisuga tegevuses osalevate töötajate koguarv, mida on vähendatud 2019. aasta 30. aprilli seisuga tegevuses osalevate töötajate arvu (lähteväärtus) võrra ja mida on piiratud kõnealuse aasta asjakohase suurima korrutamisel kasutatava arvuga.