Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Languedoc“

PDO-FR-A0922-AM09

Teate esitamise kuupäev: 15.1.2025

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Täiendava geograafilise nimetuse „Grès de Montpellier“ väljajätmine

Võttes arvesse kaitstud päritolunimetuse „Grés de Montpellier“ tunnustamist, tuleks nimetuse „Languedoc – Grés de Montpellier“ spetsifikaadist välja jätta kõik sätted, mis käsitlevad täiendavat geograafilist nimetust „Languedoc – Grés de Montpellier“.

Väljajätmisega seotud tootespetsifikaadi punktid on järgmised:

I peatükis,

—	II osa „Geograafilised nimetused ja lisateave“

—	III osa „Toote värvus ja liigid“

—	IV osa „Piirkonnad, kus tehakse eri toiminguid“

—	V osa „Viinamarjasordid“

—	VI osa „Viinamarjaistanduse pidamine – viinapuude lõikamise nõuded ja maatükkide maksimaalne koormus“

—	VII osa „Saagikoristus – Viinamarjade küpsus – Viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides – Saagikus – Vanus, millest alates hakkavad noored viinapuud vilja kandma“

—	X osa „Töötlemine – Veinivalmistamine: viinamarjasortide segu käsitlevad nõuded; maksimaalne fermenteeritavate suhkrute sisaldus; veinivalmistustava; laagerdamisaeg; veini turustamiskuupäev“

—	XI osa „Seos geograafilise päritoluga“

—	XII osa „Esitlus- ja märgistamiseeskirjad“

Täiendavale nimetusele „Grés de Montpellier“ osutava viite väljajätmine mõjutab koonddokumendi osas „Lisatingimused“ sätestatud märgistamiseeskirju.

2.   Geograafiline piirkond ja vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV ossa, milles käsitletakse geograafilist piirkonda, on lisatud viide 2023. aasta ametlikule geograafilisele koodile.

See muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafilise koodi 2023. aastal kehtinud redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna õigusliku määratlemise.

See täpsustus on paigutatud koonddokumendi punktidesse „Geograafiline piirkond“ ja „Lisatingimused – vahetus läheduses asuv piirkond“.

3.   Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa „Piirkonnad, kus tehakse eri toiminguid“ punkti 2 „Piiritletud kasvatusalad“ on lisatud kuupäevad, mil riigisisene asutus, mis on pädev kasvatusalasid piiritlema, KPNi heaks kiitis.

See ajakohastamine ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Kontrolliasutus

Tootspetsifikaadi II peatüki II osas „Viited kontrolliasutusele“ on täpsustatud, et tootespetsifikaadi järgimist kontrollitakse heakskiidetud kontrollikava alusel ning seda teeb kontrolliasutuse INAO delegeeritud kolmas isik, kes tagab pädevuse, erapooletuse ja sõltumatuse.

5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Punktis 9 „Muud olulised tingimused“ on parandatud vahetus läheduses asuvat piirkonda puudutavad vead.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Languedoc

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Analüütilised omadused

LÜHIKIRJELDUS

– Nimetusega „Languedoc“ hõlmatud veinid on kuivad vaiksed veinid, mis jagunevad punasteks, roosadeks ja valgeteks veinideks. – Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11,5 mahuprotsenti. – Punaste veinide (välja arvatud veinid, mille puhul kasutatakse märget primeur (värske) või nouveau (uus) ja mis on turustamisvalmis lahtiselt või villituna) õunhappesisaldus on kuni 0,4 g liitri kohta. – Lahtiselt või villituna turustamisvalmis veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus vastab järgmistele väärtustele. Fermenteeritavate suhkrute piirnormid: valged, roosad ja punased veinid, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 mahuprotsendi: 4 g/l; – punased veinid, mille naturaalne alkoholisisaldus on kuni 14 mahuprotsenti: 3 g/l; – veinid, mis kannavad märget primeur või nouveau: – villimata veinides, mis kannavad märget primeur või nouveau, on lenduvate hapete sisaldus kuni 10,2 meq/l; – muude veinide kui märget primeur kandvate veinide üldhappesus ja lenduvate hapete sisaldus ning vääveldioksiidi üldsisaldus on sätestatud Euroopa õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 13

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne üldhappesus: –

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

2.   Organoleptilised omadused

LÜHIKIRJELDUS

– Punastel veinidel, mille valmistamisel on alati kasutatud mitut viinamarjasorti, on keskmise intensiivsusega kuni sügav värvitoon, punaste ja mustade marjade kuni vürtsiste ja röstitud nootideni ulatuv aroomipalett ning tugev küpsete tanniinidega struktuur. Nende säilitamispotentsiaal on keskmiselt 2–5 aastat, välja arvatud märget „primeur“ või „nouveau“ kandvad veinid, mis tuleb ära tarbida nende valmistamisele järgnevatel kuudel. – Loomuliku särava tooniga roosad veinid on valmistatud vähemalt kahest viinamarjasordist (mille hulgas on peamiselt „Syrah N“, „Cinsaut N“ ja „Grenache N“) otsese pressimise ja lühikese leotamise teel või saignée-meetodil. Neil veinidel on mitmekesine lõhnabukett ning meeldiv ja ümar maitse. – Valged veinid on samuti kuivad. Need valmistatakse viinamarjasortide segust. Enamasti on veinid heleda värvusega, maitselt Languedoci veinidele iseloomulikult täidlased ning aroomiga, milles on tunda eksootilisi puuvilju, tsitrusvilju, valgeid lilli või kuivatatud puuvilju.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne üldhappesus: –

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.

Veinivalmistuse eritavad — Roosade veinide tootmiseks on veinivalmistamises tarbitava söe kasutamine kas puhtal kujul või segatuna eri valmististega veinitootja juures lubatud, kuid üksnes seoses pressimisel saadava virde ja veel kääriva veiniga sellises proportsioonis, mis ei ületa 20 % asjaomase veinitootja valmistatud roosade veinide mahust vastava saagikoristuse puhul, ja annuses, mis ei ületa 30 g/hl töödeldava koguse puhul. Lisaks eespool nimetatud sättele tuleb veinivalmistustavade puhul võtta arvesse kohustusi, mis on kehtestatud Euroopa tasemel ja sätestatud maaeluseadustikus (code rural).

2.

Kasvatusmeetod Viljelustavad Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta. Ridadevaheline kaugus ei või olla suurem kui 2,50 meetrit. Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,50 ruutmeetrit. Pindala saamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea tüvede vahekaugus. Viinapuid lõigatakse enne etappi E nii, et jäetakse alles kaks esimest punga ja kolm avanenud lehte. Viinapuud lõigatakse lühikeseks, võrseid kärbitakse nii, et igal viinapuul oleks maksimaalselt 12 punga; igal lühivõrsel kuni kaks punga. — Sorti „Syrah N“ kuuluvaid viinapuid võib lõigata üheõlalise Guyot’ meetodil, nii et igal viinapuul oleks maksimaalselt 10 punga, millest kuni kuus punga tuleb jätta pikale võrsele ning 1–2 kõrvalvõrsele peab kummalegi jätma maksimaalselt kaks punga. — Viinamarjasordi „Grenache N“ puhul, mida ähvardab viljaalgete pudenemine (coulure), võib viinapuude lõikamisel jätta pikad võrsed, millest igaühel on kõige rohkem viis punga. — Niisutamine on lubatud vastavalt maaelu ja merekalanduse seadustiku artiklile D. 645–5.

3.

Kasvatusmeetod Viljelustavad Korjamise ajal ei tohi kobarad puul kokku puutuda ühegi teise taimega peale viinapuude. — Plastmultši kasutamine on keelatud. — Et säilitada piirkondliku veini eripärade aluseks olevad füüsikalised ja bioloogilised keskkonnaomadused, — on keemiline umbrohutõrje terve rea ulatuses keelatud; — nii külvatud kui ka looduslikku taimkatet ohjatakse ridadevahelisel alal mehaaniliste või füüsiliste vahenditega, välja arvatud viinapuud, mille ridadevaheline kaugus on kuni 1,8 m.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.

Punaste ja roosade veinide puhul 60 hektoliitrit hektari kohta

2.

Valgete veinide puhul 70 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

a)

Viinamarjade korjamine, nende töötlemine punaste ja roosade veinide tarbeks ning veinide valmistamine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 1. jaanuari 2023. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal: – Aude’i departemang: Aigues-Vives, Ajac, Albas, Alet-les-Bains, Alzonne, Antugnac, Aragon, Argeliers, Argens-Minervois, Armissan, Arquettes-en-Val, Azille, Badens, Bages, Bagnoles, Barbaira, Bizanet, Bize-Minervois, Blomac, Bouilhonnac, Bouriège, Boutenac, Cabrespine, Campagne-sur-Aude, Camplong-d’Aude, Canet, Capendu, Cascastel-des-Corbières, Cassaignes, Castelnau-d’Aude, Castelreng, Caunes-Minervois, Caunettes-en-Val, Caves, Cépie, Comigne, Conilhac-Corbières, Conques-sur-Orbiel, Couiza, Cournanel, Coustaussa, Coustouge, Cruscades, Cucugnan, Davejean, Dernacueillette, La Digne-d’Amont, La Digne-d’Aval, Douzens, Duilhac-sous-Pyerepertuse, Durban-Corbières, Embres-et-Castelmaure, Escales, Espéraza, Fabrezan, Felines-Termenès, Ferrals-les-Corbières, Festes-et-Saint-André, Feuilla, Fitou, Fleury, Floure, Fontcouverte, Fontiès-d’Aude, Fontjoncouse, Fournes-Cabardès, Fraisse-Cabardès, Fraissé-des-Corbières, Gaja-et-Villedieu, Gardie, Ginestas, Gruissan, Homps, Les Ilhes, Jonquières, Labastide-en-Val, Ladern-sur-Lauquet, Lagrasse, Laroque-de-Fa, Lastours, Laure-Minervois, Leucate, Lézignan-Corbières, Limousis, Limoux, Loupia, Luc-sur-Aude, Luc-sur-Orbieu, Magrie, Mailhac, Maisons, Malras, Malves-en-Minervois, Marseillette, Mayronnes, Mirepeisset, Montazels, Montbrun-des-Corbières, Montgaillard, Montirat, Montlaur, Montolieu, Montredon-des-Corbières, Montséret, Monze, Moussoulens, Moux, Narbonne, Névian, Port-la-Nouvelle, Ornaisons, Padern, Palairac, La Palme, Paraza, Pauligne, Paziols, Pennautier, Pépieux, Peyriac-de-Mer, Peyriac-Minervois, Peyrolles, Pezens, Pieusse, Pomas, Portel-des-Corbières, Pouzols-Minervois, Puichéric, Quintillan, La Redorte, Ribaute, Rieux-en-Val, Rieux-Minervois, Roquecourbe-Minervois, Roquefort-des-Corbières, Roquetaillade-et-Conilhac, Roubia, Rouffiac-d’Aude, Rouffiac-des-Corbières, Rustiques, Saint-André-de-Roquelongue, Saint-Couat-d’Aude, Saint-Couat-du-Razès, Sainte-Eulalie, Saint-Frichoux, Saint-Hilaire, Saint-Jean-de-Barrou, Saint-Laurent-de-la-Cabrerisse, Saint-Nazaire-d’Aude, Saint-Pierre-des-Champs, Saint-Polycarpe, Sainte-Valière, Sallèles-Cabardès, Salles-d’Aude, Salsigne, La Serpent, Serres, Serviès-en-Val, Sigean, Talairan, Taurize, Termes, Thézan-des-Corbières, Tournissan, Tourouzelle, Tourreilles, Trassanel, Trausse, Trèbes, Treilles, Tuchan, Val-de-Dagne, Val-du-Faby (Fa delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses), Ventenac-Cabardès, Ventenac-en-Minervois, Vignevieille, Villalier, Villanière, Villardonnel, Villar-en-Val, Villar-Saint-Anselme, Villarzel-Cabardès, Villebazy, Villedubert, Villegailhenc, Villegly, Villelongue-d’Aude, Villemoustaussou, Villeneuve-les-Corbières, Villeneuve-Minervois, Villerouge-Termenès, Villesèque-des-Corbières, Villetritouls, Vinassan. – Le Gard’i departemang: Aspères, Aujargues, Brouzet-lès-Quissac, La Cadière-et-Cambo, Calvisson, Cannes-et-Clairan, Carnas, Combas, Conqueyrac, Corconne, Crespian, Fontanès, Gailhan, Junas, Langlade, Lecques, Liouc, Montmirat, Montpezat, Moulézan, Nages-et-Solorgues, Nîmes, Orthoux-Sérignac-Quilhan, Saint-Clément, Saint-Hippolyte-du-Fort, Saint-Mamert-du-Gard, Salinelles, Sardan, Sommières, Souvignargues, Vic-le-Fesq, Villevieille; – Hérault’ departemang: Adissan, Agel, Aigne, Aigues-Vives, Alignan-duVent, Aniane, Arboras, Argelliers, Aspiran, Assas, Assignan, Aumelas, Autignac, Azillanet, Babeau-Bouldoux, Bassan, Beaufort, Beaulieu, Berlou, Béziers, Boisseron, Le Bosc, Boujan-sur-Libron, Brignac, Brissac, Cabrerolles, Cabrières, Campagne, Canet, Cassagnoles, Castelnau-le-Lez, Castries, La Caunette, Causse-de-la-Selle, Causses-et-Veyran, Caussiniojouls, Caux, Cazedarnes, Cazevieille, Cazouls-lès-Béziers, Cébazan, Cessenon-sur-Orb, Cesseras, Ceyras, Claret, Clermont-l’Hérault, Combaillaux, Corneilhan, Cournonsec, Cournonterral, Creissan, Cruzy, Entre-Vignes, Faugères, Félines-Minervois, Ferrières-Poussarou, Fontanès, Fontès, Fos, Fouzilhon, Fozières, Gabian, Garrigues, Gignac, Guzargues, Jonquières, Juvignac, Lacoste, Lagamas, Laurens, Lauret, Lauroux, Lavalette, Lavérune, Liausson, Lieuran-Cabrières, La Livinière, Lodève, Lunel, Lunel-Viel, Magalas, Margon, Les Matelles, Mauguio, Mérifons, Minerve, Montagnac, Montarnaud, Montbazin, Montblanc, Montesquieu, Montouliers, Montoulieu, Montpellier, Montpeyroux, Moulès-et-Baucels, Mourèze, Murles, Murviel-lès-Béziers, Murviel-lès-Montpellier, Nébian, Neffiès, Nézignan-l’Évêque, Nissan-lez-Enserune, Nizas, Octon, Olmet-et-Villecun, Olonzac, Oupia, Paulhan, Pégairolles-de-Buèges, Pégairolles-de-l’Escalette, Péret, Pézenas, Pierrerue, Pignan, Plaissan, Poujols, Poussan, Pouzolles, Prades-le-Lez, Prades-sur-Vernazobre, Le Puech, Puéchabon, Puisserguier, Quarante, Restinclières, Roquebrun, Roquessels, Roujan, Saint-André-de-Buèges, Saint-André-de-Sangonis, Saint-Aunès, Saint-Bauzille-de-la-Sylve, Saint-Bauzille-de-Montmel, Saint-Chinian, Saint-Clément-de-Rivière, Sainte-Croix-de-Quintillargues, Saint-Drézéry, Saint-Félix-de-Lodez, Saint-Gély-du-Fesc, Saint-Geniès-des-Mourgues, Saint-Georges-d’Orques, Saint-Guiraud, Saint-Jean-de-Cuculles, Saint-Jean-de-la-Blaquière, Saint-Jean-de-Buèges, Saint-Jean-de-Fos, Saint-Jean-de-Minervois, Saint-Mathieu-de-Tréviers, Saint-Nazaire-de-Ladarez, Saint-Pargoire, Saint-Pons-de-Mauchiens, Saint-Privat, Saint-Saturnin-de-Lucian, Saint-Sériès, Saint-Thibéry, Saint-Vincent-de-Barbeyrargues, Saturargues, Sauteyrargues, Sauvian, Sérignan, Servian, Siran, Soubès, Soumont, Sussargues, Le Triadou, Usclas-du-Bosc, Vacquières, Vailhan, Vailhauquès, Valflaunès, Valmascle, Vendémian, Vendres, Vieussan, Villeneuve-lès-Maguelone, Villeneuvette, Villespassans, Villeveyrac. – Pyrénées-Orientales’i departemang: Amélie-les-Bains-Palalda, Ansignan, Arboussols, Argelès-sur-Mer, Bages, Baho, Baixas, Banyuls-dels-Aspres, Banyuls-sur-Mer, Bélesta, Bouleternère, Le Boulou, Brouilla, Cabestany, Caixas, Calce, Camélas, Canet-en-Roussillon, Canohès, Caramany, Cases-de-Pène, Cassagnes, Castelnou, Caudiès-de-Fenouillèdes, Cerbère, Céret, Claira, Les Cluses, Collioure, Corbère, Corbère-les-Cabanes, Corneilla-la-Rivière, Corneilla-del-Vercol, Elne, Espira-de-l’Agly, Espira-de-Conflent, Estagel, Estoher, Feilluns, Finestret, Fosse, Fourques, Ille-sur-Têt, Joch, Lansac, Laroque-des-Albères, Latour-Bas-Elne, Latour-de-France, Lesquerde, Llauro, Llupia, Marquixanes, Maureillas-las-Illas, Maury, Millas, Montalba-le-Château, Montauriol, Montescot, Montesquieu-des-Albères, Montner, Néfiach, Oms, Opoul-Périllos, Ortaffa, Palau-del-Vidre, Passa, Perpignan, Peyrestortes, Pézilla-de-Conflent, Pézilla-la-Rivière, Pia, Planèzes, Pollestres, Ponteilla, Port-Vendres, Prats-de-Sournia, Prugnanes, Rasiguères, Reynès, Rigarda, Rivesaltes, Rodès, Saint-André, Saint-Arnac, Sainte-Colombe-de-la-Commanderie, Saint-Cyprien, Saint-Estève, Saint-Féliu-d’Amont, Saint-Féliu-d’Avall, Saint-Génis-des-Fontaines, Saint-Hippolyte, Saint-Jean-Lasseille, Saint-Jean-Pla-de-Corts, Saint-Martin-de-Fenouillet, Saint-Michel-de-Llotes, Saint-Nazaire, Saint-Paul-de-Fenouillet, Saleilles, Salses-le-Château, Le Soler, Sorède, Sournia, Taillet, Tarerach, Tautavel, Terrats, Thuir, Tordères, Toulouges, Tresserre, Trévillach, Trilla, Trouillas, Villelongue-dels-Monts, Villemolaque, Villeneuve-de-la-Raho, Villeneuve-la-Rivière, Vinça, Vingrau, Vivès, Le Vivier.

b)

Viinamarjade korjamine, nende töötlemine valgete veinide tarbeks ning veinide valmistamine toimub samade kommuunide territooriumil, mis on märgitud kui punaste ja roosade veinide tootmiseks vajalike viinamarjade korjamise, töötlemise ja veinide valmistamise alad, millele lisandub Hérault’ departemangu kuuluvate järgmiste kommuunide territoorium: Castelnau-de-Guers, Florensac, Mèze, Pinet, Pomerols.

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

Agiorgitiko N

Assyrtiko B

Bourboulenc B – Doucillon blanc

Calabrese N

Carignan N

Carignan blanc B

Carignan gris G

Cinsaut N – Cinsault

Clairette B

Clairette rose Rs

Counoise N

Grenache N

Grenache blanc B

Grenache gris G

Lledoner pelut N

Macabeu B – Macabeo

Marsanne B

Marselan N

Morrastel N – Minustellu, Graciano

Mourvèdre N – Monastrell

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Piquepoul blanc B

Piquepoul gris G

Piquepoul noir N

Rivairenc N – Aspiran noir

Rivairenc blanc B – Aspiran blanc

Rivairenc gris G – Aspiran gris

Roussanne B

Syrah N – Shiraz

Terret blanc B

Terret gris G

Terret noir N

Tourbat B

Vermentino B – Rolle

Viognier B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Languedoci piirkonna viinamarjakasvatuse ajaloole on alates selle algusaegadest omane viinapuude kasvatamine mäenõlvade kuivadel ja kivistel muldadel.

Ajaloo keerdkäigud ning kloostrite ja kirikute mõju, mäenõlvadel asuvate viinamarjaistanduste majanduslikud probleemid ja demograafiline areng on alates Rooma impeeriumi aegadest kaasa toonud toodete mitmekesistamise ja arendamise ning aja möödumisel magusate, kangendatud, kuivade, punaste ja valgete veinide ning lauaviinamarjade tootmise, mille puhul on alati vaja jälgida viinamarjade optimaalset küpsusastet.

Samuti on neil mäenõlvadel põlvkondade vältel välja kujunenud hulk erilisi tootmiskohti, mida tuntakse tänu sealse toodangu kvaliteedile ja ainulaadsusele.

Collioure’ist kuni Portes de Nîmes’ini on päikesepaistelised mäenõlvad olnud juba üle 2 000 aasta kaetud viinapuudega ning on rohkelt tõendeid piirkonna veinide kvaliteedi ja eripära kohta.

Neilt nõlvadelt pärinevad veinid on ajaloo jooksul omandanud maine, mille loojaks on tihti olnud kloostrid (Caul-Minervois, Valmagne, Lagasse, Fontcold jne). „Nii on Saint-Saturnini ja Cabrières’i viinamarjakasvatuse traditsioonid saanud alguse tänu ühele püha Benedictuse kaaslasele, kes oli pärit Aniane’ist. Montpeyroux oli juba alates XIV sajandist Montpellier’ piiskoppide omand ja residents, kus valmistati tuntud veine. Sama käib Saint-Aignani (Saint-Chinian) kohta, nagu kirjutab Jean Clavel teoses „Histoire et Avenir des vins en Languedoc“ [Languedoci veinide ajalugu ja tulevik] (Privat’ kirjastus, 1985).

1788. aastal kuningale esitatud aruandes ütleb Ballainvillers’i haldur järgmist: „See puudutab kõiki päritolunimetusega veine, mida Narbonne’i veinide üldnimetuse all väljaspool provintsi ja kuningriiki väga kõrgelt hinnati. Need veinid olid peamiselt Lapalme’i, Leucate’i ja Fitou’ veinid...“.

Jullien osutab 1816. aastal raamatus „Topographie de tous les vignobles connus“ [Kõikide teadaolevate viinamarjaistanduste topograafia] veinide eripärale, mis on seotud nende päritoluga, ning viitab Têti põhjaosast kuni Espira-de-l’Agly ja Rivesaltesini asuvatele viinamarjaistandustele ning Saint-Christoli, Saint-Georges de Orques’i ja Saint-Dézéry veinipiirkondadele: „veinid on meeldivad ja karged, täidlased, piiritusjookidele sarnase maitsega ning pärast laagerdumist 5–6 aasta jooksul saavad neist erilised veinid...“.

Et saavutada veinide päritoluga seotud eripära, valitakse viinamarjade koristamiseks ette nähtud piiritletud maa-alal välja maatükid, kus on sobiv mullastik, puuduvad taimede juurdumist takistavad tegurid ning kus on tagatud mulla mõõdukas ja korrapärane veevarustus, et taimed suudaksid kuumadel ja kuivadel suvedel vastu pidada. Soodsate tingimustega leitakse olevat maatükid, mis ulatuvad terrassidena mererannikult 400 m kõrgusele merepinnast.

Eelistatakse mere lähedal mäenõlvadel asuvaid maatükke või eelmäestiku piirkonnas paiknevaid järsemaid mäenõlvakuid, kuhu mõnikord rajatakse astangulisi terrasse.

Selle täpselt määratletud ala pindala jääb alla kolmandiku piirkonna viinamarjaistanduste kogupindalast ning selle alaga seotud toodang moodustab alla 15 % piirkonna toodangu mahust.

Viinamarjasordi ja istutuskoha valikul võetakse arvesse ilmastikutingimusi ja mullastikku. Sordid on üsna pika kasvutsükliga, piisavalt vastupidavad põuale ja kuumusele ning kohanenud tavapärasest kõrgemate temperatuuridega. Oskusteave tagab kindla mõõduka saagikuse ja viinamarjade õige küpsuse enne sügisvihmu ning tuul aitab säilitada viinamarjade sanitaarset kvaliteeti.

Tänu erilisele soojale ja kuivale vahemerelisele kliimale on punastele veinidele iseloomulikud küpsed tanniinid ning roosadele ja valgetele veinidele täidlane maitse.

Kuna suur osa mäenõlvadele istutatud viinapuudest on pärast teist maailmasõda vajanud uuendamist, on ülekaalus traditsioonilised viinamarjasordid. Selle uuendamise käigus võeti omaks ajaloolise viinamarjakasvatuse taastamisel põhinev ühine lähenemisviis, mis hõlmas kollektiivsete veinitootmisettevõtete ja sõltumatute viinamarjakasvatajate koondumist ühistutesse.

Mehhaniseerimine ning pikaväädiliste viinamarjasortide, nagu „Syrah N“, viljeluse arendamine (kasvatatuna kohustuslikus korras spaleeris), on toonud kaasa muutused viljelustavades. Viinapuuistandused, kuhu varem istutati viinapuud ruudukujuliselt ja mitte spaleeridena, asendati kõige sagedamini aladega, kus ridadevaheline laius oli kuni 2,50 meetrit, kusjuures minimaalne istutustihedus oli 4 000 viinapuud hektari kohta. Säilis siiski viinapuude lõikamise meetod, mille puhul pügati taimed enamasti lühikeseks ning mille kohaselt pidi igal juhul alles jätma piiratud arvu pungi ühe viinapuu kohta.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistus

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistusega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

—	Kontrollitud päritolunimetusele „Languedoc“ võib olla lisatud märge primeur (värske) või nouveau (uus), mis peab kohustuslikus korras olema esitatud koos viitega aastakäigule.

—

Kontrollitud päritolunimetust „Languedoc“, millele võivad lisanduda täiendavad geograafilised nimetused „Cabrières“, „La Méjanelle“, „Montpeyroux“, „Pézenas“, „Quatourze“, „Saint-Christol“, „Saint-Derzéry“, „Saint-Georges-d’Orques“, „Saint-Saturnin“, „Sommières“, kandvaid veine, mida esitletakse kõnealuse kontrollitud päritolunimetuse all, ei ole lubatud pärast saagikoristust deklareerida, üldsusele pakkuda, transportida, turule lasta ega müüa, ilma et saatedokumentidesse, varude deklaratsiooni, kuulutusse, teabelehte, märgistusele, arvetele ja mis tahes mahutitele ei oleks kantud eespool nimetatud kontrollitud päritolunimetus, millele tuleb vajaduse korral lisada täiendavad geograafilised nimetused.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade töötlemise ja veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi 1. jaanuari 2023. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal:

—	Aude’i departemang:

Alaigne, Arques, Arzens, Auriac, Belcastel-et-Buc, Berriac, La Bezole, Bourigeole, Bram, Brousses-et-Villaret, Brugairolles, Bugarach, Camps-sur-l’Agly, Carcassonne, Castans, Caudebronde, Caunette-sur-Lauquet, Caux-et-Sauzens, Citou, Clermont-sur-Lauquet, Couffoulens, Coursan, Courtauly, Cubières-sur-Cinoble, Cuxac-Cabardès, Cuxac-d’Aude, Donazac, Fajac-en-Val, Fontiers-Cabardès, Granès, Greffeil, Labastide-Esparbairenque, Lairière, Lauraguel, Lespinassière, Leuc, Malviès, Marcorignan, Mas-Cabardès, Mas-des-Cours, Massac, Miraval-Cabardès, Missègre, Montclar, Monthaut, Montjardin, Montjoi, Montréal, Moussan, Mouthoumet, Ouveillan, Palaja, Pomy, Pradelles-Cabardès, Preixan, Puilaurens, Puivert, Quillan, Raissac-d’Aude, Raissac-sur-Lampy, Rennes-le-Château, Rennes-les-Bains, Roquefère, Routier, Saint-Benoît, Saint-Denis, Saint-Ferriol, Saint-Jean-de-Paracol, Saint-Louis-et-Parahou, Saint-Marcel-sur-Aude, Saint-Martin-des-Puits, Saint-Martin-de-Villereglan, Saint-Martin-le-Vieil, Saissac, Sallèles-d’Aude, Salza, Soulatgé, Terroles, Val du Faby (Rouvenaci delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses), Valmigère, Véraza, Verzeille, Villarzel-du-Razès, Villedaigne, Villefloure, Villefort, Villesèquelande.

—	Le Gard’i departemang:

Aigremont, Aigues-Mortes, Aigues-Vives, Aimargues, Aubais, Bernis, Boissières, Bouillargues, Bragassargues, Caissargues, La Calmette, Caveirac, Clarensac, Congénies, Cros, Dions, Domessargues, Durfort-et-Saint-Martin-de-Sossenac, Fons, Gajan, Gallargues-le-Montueux, Générac, Marguerittes, Milhaud, Monoblet, Montagnac, Mus, Parignargues, Pompignan, Poulx, Puechredon, Quissac, Rodilhan, Rogues, La Rouvière, Sainte-Anastasie, Saint-Côme-et-Maruéjols, Saint-Dionisy, Saint-Gilles, Saint-Roman-de-Codières, Saint-Théodorit, Sauve, Sumène, Uchaud, Vergèze.

Vahetus läheduses asuv piirkond (jätkub)

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

—	Hérault’ departemang:

Abeilhan, Agde, Agonès, Les Aires, Aumes, Baillargues, Balaruc-le-Vieux, Bédarieux, Bélarga, Bessan, Boisset, La Boissière, Bouzigues, Brenas, Buzignargues, Campagnan, Candillargues, Capestang, Cazilhac, Cazouls-d'Hérault, Celles, Cers, Clapiers, Colombiers, Coulobres, Le Crès, Le Cros, Dio-et-Valquières, Espondeilhan, Fabrègues, Ferrals-les-Montagnes, Ferrières-les-Verreries, Frontignan, Galargues, Ganges, Gigean, Gorniès, Grabels, La Grande-Motte, Hérépian, Jacou, Lansargues, Laroque, Lattes, Lespignan, Lézignan-la-Cèbe, Lieuran-lès-Béziers, Lignan-sur-Orb, Loupian, Lunas, Maraussan, Marseillan, Marsillargues, Mas-de-Londres, Maureilhan, Mireval, Mons, Montady, Montaud, Montels, Montferrier-sur-Lez, Mudaison, Notre-Dame-de-Londres, Olargues, Pailhès, Palavas-les-Flots, Pardailhan, Pérols, Pézènes-les-Mines, Les Plans, Poilhes, Popian, Portiragnes, Le Pouget, Pouzols, Puilacher, Puimisson, Puissalicon, Rieussec, Riols, Les Rives, Romiguières, Roqueredonde, Rouet, Saint-Bauzille-de-Putois, Saint-Brès, Saint-Étienne-d'Albagnan, Saint-Étienne-de-Gourgas, Saint-Félix-de-l'Héras, Saint-Geniès-de-Fontedit, Saint-Guilhem-le-Désert, Saint-Hilaire-de-Beauvoir, Saint-Jean-de-Cornies, Saint-Jean-de-Védas, Saint-Just, Saint-Martin-de-Londres, Saint-Maurice-Navacelles, Saint-Michel, Saint-Nazaire-de-Pézan, Saint-Paul-et-Valmalle, Saint-Pierre-de-la-Fage, Saint-Pons-de-Thomières, Salasc, Saussan, Saussines, Sète, Teyran, Thézan-lès-Béziers, Tourbes, Tressan, Usclas-d'Hérault, La Vacquerie-et-Saint-Martin-de-Castries, Valergues, Valras-Plage, Valros, Vélieux, Vendargues, Vias, Vic-la-Gardiole, Villeneuve-lès-Béziers, Villetelle, Viols-en-Laval, Viols-le-Fort.

—	Pyrénées-Orientales’i departemang:

L’Albère, Alénya, Arles-sur-Tech, Baillestavy, Le Barcarès, Bompas, Boule-d’Amont, Calmeilles, Campoussy, Casefabre, Eus, Fenouillet, Glorianes, Los Masos, Molitg-les-Bains, Montbolo, Mosset, Le Perthus, Prunet-et-Belpuig, Rabouillet, Saint-Laurent-de-Cerdans, Saint-Laurent-de-la-Salanque, Sainte-Marie-la-Mer, Saint-Marsal, Taurinya, Théza, Torreilles, Valmanya, Villelongue-de-la-Salanque, Vira.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-0b8f0e08-a73c-40ac-9b15-30d4cd5191b3

---

(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.