<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-281/18 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0281</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:916">EU:C:2019:916</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20191031">31.10.2019</DATE> – Kohtuasi C‑281/18 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Repower <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">EUIPO</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu Otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20191031">31. oktoober 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu kaubamärk</KEYWORD><KEYWORD>Kehtetuks tunnistamise menetlus</KEYWORD><KEYWORD>Apellatsioonikoja esialgse otsuse, millega jäeti osaliselt rahuldamata Euroopa Liidu sõnamärgi REPOWER kehtetuks tunnistamise taotlus, tühistamine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑281/18 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20180420">20. aprillil 2018</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Repower AG</HT>, asukoht Brusio (Šveits), esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> R. Kunz-Hallstein, <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> H. P. Kunz-Hallstein ja <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> V. Kling,</P><PARTY.STATUS>apellant,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teised menetlusosalised:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)</HT>, esindajad: D. Botis ja J. F. Crespo Carrillo,</P><PARTY.STATUS>kostja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">repowermap.org</HT>, asukoht Bern (Šveits), esindaja: <HT TYPE="ITALIC">abogado</HT> P. González-Bueno Catalán de Ocón,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astuja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: Euroopa Kohtu president K. Lenaerts teise koja presidendi ülesannetes, kohtunikud T. von Danwitz ja C. Vajda (ettekandja),</P><P>kohtujurist: M. Campos Sánchez‑Bordona,</P><P>kohtusekretär: ametnik V. Giacobbo-Peyronnel,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20190314">14. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20190516">16. mai 2019. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Repower AG palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20180221">21. veebruari 2018. aasta</DATE> otsuse kohtuasjas Repower <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO – repowermap.org (REPOWER) (T‑727/16, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:88">EU:T:2018:88</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega Üldkohus jättis rahuldamata tema hagi, milles ta palus tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja <DATE ISO="20160803">3. augusti 2016. aasta</DATE> otsuse (asi R 2311/2014-5 (REV)), mis tehti repowermap.org-i ja Repoweri vahelises kehtetuks tunnistamise menetluses (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="078" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 78, lk 1</REF.DOC.OJ>) muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20151216">16. detsembri 2015. aasta</DATE> määrusega (EL) 2015/2424 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="341" PAGE.FIRST="21" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 341, lk 21</REF.DOC.OJ>), mis jõustus <DATE ISO="20160323">23. märtsil 2016</DATE>. Kuna vaidlusalune otsus võeti vastu 3. augustil 2016, siis on selle suhtes kohaldatavad määruse nr 207/2009 sätted määrusega 2015/2424 muudetud redaktsioonis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruses nr 207/2009, mida on muudetud määrusega 2015/2424, on IX jaotis pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Menetlus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>. Nimetatud jaotise 1. jaos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Üldsätted<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on selle määruse artiklid 75–84. Määruse 2015/2424 artikli 4 kohaselt on teatavad määruse nr 207/2009 sätted kohaldatavad alles alates <DATE ISO="20171001">1. oktoobrist 2017</DATE>. Määruse nr 207/2009 artikkel 75, artikli 80 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 83 kuuluvad nende sätete hulka. Käesoleval juhul on vaidlusaluse otsuse tegemise kuupäeva arvesse võttes selle suhtes endiselt kohaldatavad määruse nr 207/2009 artikkel 75, artikli 80 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 83 algses redaktsioonis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artiklis 75 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Otsuste põhjendav osa<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 80 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Otsuste tühistamine<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="080.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat [menetlusnormi rikkumist], tagab ta kande kehtetuks tunnistamise või otsuse tühistamise. Kui menetluses on ainult üks osapool ning kui kanne või tegu mõjutab tema õigusi, toimub tühistamine või kehtetukstunnistamine isegi juhul, kui [rikkumine] ei olnud osapoolele teada.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="080.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 osutatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise teeb kas ameti enda algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel kande või otsuse teinud osakond. Tühistamine või kehtetuks tunnistamine toimub kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil registrisse tehti kanne või võeti vastu otsus, pärast menetlusosalistega ning registrisse kantud kõnealuse ühenduse kaubamärgi omanikuga konsulteerimist.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> [täpsustatud sõnastus]</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikkel 83 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Viide üldpõhimõtetele<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Kui käesolev määrus, rakendusmäärus, lõivumäärus või apellatsioonikoja töökord menetlusnorme ei sisalda, võtab amet arvesse liikmesriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluste taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Üldkohus võttis kohtuvaidluse tausta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–12 kokku järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1</NO.P><TXT>Hagejale[Repower AG] kuuluva sõnamärgi REPOWER rahvusvahelisele registreeringule nr 1020351 andis [EUIPO] Euroopa Liidus kaitse <DATE ISO="20090626">26. juunil 2009</DATE> vastavalt [määrusele nr 207/2009].</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Menetlusse astuja, repowermap.org, esitas <DATE ISO="20130603">3. juunil 2013</DATE> vaidlustatud kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse […]. Ta väitis, et vaidlustatud kaubamärk on kirjeldav ja sellel puudub kõigi selle kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenustega seoses eristusvõime.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Tühistamisosakond rahuldas <DATE ISO="20140709">9. juulil 2014</DATE> kehtetuks tunnistamise taotluse [osaliselt] […]</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Menetlusse astuja esitas <DATE ISO="20140908">8. septembril 2014</DATE> EUIPO-le määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 […] alusel tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>EUIPO viies apellatsioonikoda jättis <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsusega kaebuse rahuldamata (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/><DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>). […]</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20160426">26. aprillil 2016</DATE> saabunud hagiavalduses esitas menetlusse astuja hagi <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse peale. See kohtuasi registreeriti numbriga T‑188/16.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Viies apellatsioonikoda teavitas <DATE ISO="20160622">22. juunil 2016</DATE> menetlusosalisi, et pärast Üldkohtule hagi esitamist kohtuasjas T‑188/16 repowermap <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO – Repower (REPOWER) tuvastas ta, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus ei olnud piisavalt põhjendatud määruse nr 207/2009 artikli 75 […] tähenduses. Ta täpsustas, et nimetatud ebapiisava põhjenduse tõttu ja kohaldades määruse nr 207/2009 artiklit 80 […], peab ta vajalikuks <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse tühistamist, et viia läbi vaidlustatud kaubamärgi eristusvõime ja kirjeldavuse üksikasjalik analüüs kõnealuse tähisega hõlmatud kaupade ja teenustega seoses. Ta palus menetlusosalisel esitada omapoolsed märkused tema kavatsuse kohta tühistada <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Hageja esitas märkused <DATE ISO="20160705">5. juulil 2016</DATE>. Ta tõi sisuliselt esile, et [nii kaua] kui <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse resolutsioon [on] muutmata, on seda otsust võimalik põhistada tingimustel, mis on ette nähtud määruse nr 207/2009 artiklis 83 […]. Ta leidis seevastu, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse tühistamine ei ole võimalik määruse nr 207/2009 artikli 80 alusel, mis enam ei kehti, ega määruse nr 207/2009 konsolideeritud redaktsiooni alusel, mis on avaldatud andmebaasis EUR-Lex, kuna nimetatud artikkel annab õigusi üksnes EUIPO kontrollijatele ja põhjenduse puudumine ei kujuta endast menetlusnormi rikkumist määruse nr 207/2009 artikli 80 tähenduses. Lõpuks väitis ta, et EUIPO laiendatud apellatsioonikoja <DATE ISO="20090428">28. aprilli 2009. aasta</DATE> otsusest (asi R 323/2008-G) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>laiendatud apellatsioonikoja otsus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) tuleneb, et tühistada ei saa EUIPO otsuseid, mille suhtes on Üldkohtus käimas menetlus.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Menetlusse astuja esitas märkused <DATE ISO="20160720">20. juulil 2016</DATE>. Ta rõhutas, et määruse nr 207/2009 artiklis 83 viidatud üldpõhimõtete asemel tuleb kohaldada määruse nr 207/2009 artiklit 80 kui erisätet. Ta märkis ka, et vastus küsimusele, kas põhjenduse ebapiisavus kujutab endast [menetlusnormi rikkumist], on ebaselge ja et väga tõenäoliselt ei ole lubatav <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse tühistamine ebapiisava põhjendatuse tõttu. Ta leidis, et neid asjaolusid arvesse võttes on parem jätkata menetlust Üldkohtus kohtuasjas T‑188/16, repowermap <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO – Repower (REPOWER).</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>EUIPO viies apellatsioonikoda jättis [vaidlusaluse] otsusega kaebuse rahuldamata […] Ta selgitas, et vastupidi menetlusosaliste väljendatud kahtlustele oli määruse nr 207/2009 artikkel 80 siiski kohaldatav ka pärast määruse 2015/2424 jõustumist. Lisaks märkis ta, et EUIPO-l lasub kohustus põhjendada oma otsuseid ja muu hulgas hinnata registreerimisest keeldumise põhjusi asjaomaste kaupade ja teenuste suhtes, mistõttu põhjenduse ebapiisavus, mis tuvastati <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuses, oli ilmne [menetlusnormi rikkumine] määruse nr 207/2009 artikli 80 tähenduses, mis tuleb parandada.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Apellant esitas <DATE ISO="20161010">10. oktoobril 2016</DATE> Üldkohtu kantseleisse hagiavalduse vaidlusaluse otsuse tühistamise nõudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Oma hagi toetuseks esitas apellant neli väidet, mille kohaselt esiteks puudub õiguslik alus, teiseks puudub apellatsioonikodadel pädevus tühistada oma otsuseid, kolmandaks on rikutud määruse nr 207/2009 artiklit 80, EUIPO kontrollisuuniseid ning hea halduse, õiguskindluse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõtteid ning neljandaks on põhjendus puudulik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Üldkohus selle hagi rahuldamata. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 53–59 leidis Üldkohus kõigepealt, et apellatsioonikoda ei saa vaidlusalust otsust määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 alusel põhjendada, kuna puudulik põhjendus ei kujuta endast menetlusnormi ilmset rikkumist selle sätte tähenduses. Seejärel leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 60–88 ja 92–95, et vaidlusalune otsus võib põhineda õiguse üldpõhimõttel, mis lubab tühistada õigusvastase haldusakti, kuna selle põhimõtte kohaldamise tingimused on täidetud. Kuigi EUIPO oli vaidlusaluse otsuse õigusliku aluse valikul eksinud, tuletas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 89 meelde, et selline eksimus toob kaasa asjaomase akti tühistamise vaid siis, kui see võib mõjutada akti sisu. Olles vaidlustatud kohtuotsuse punktides 90 ja 91 tõdenud, et apellatsioonikoja eksimus õigusliku aluse valikul ei õigusta vaidlusaluse otsuse tühistamist, jättis Üldkohus hagi rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded Euroopa Kohtus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Repower palub apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus;</P></ITEM><ITEM><P>tühistada vaidlusalune otsus, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>EUIPO ja repowermap.org paluvad Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja Repowerilt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Põhjendatud huvi</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>repowermap.org-i arvates ei ole apellandil enam põhjendatud huvi taotleda vaidlusaluse otsuse tühistamist. repowermap.org viitab vaidlustatud kohtuotsuse punktile 91 ja märgib, et kuna Üldkohus tuvastas, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse põhjendus on puudulik, siis tuleb see otsus tühistada menetluse raames, mis on registreeritud numbri T‑188/16 all ja on praegu Üldkohtus pooleli, juhul kui Euroopa Kohus nõustub apellatsioonkaebuse esitajaga ja tühistab vaidlusaluse otsuse. Selline olukord tekitaks täiendavaid menetlusi, samas kui tulemus ei oleks tõenäoliselt erinev praegusest olukorrast. repowermap.org leiab, et kuna hageja ei saa seega <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse jõusse jätmisest mingit kasu, siis on apellatsioonkaebus vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Kohtuistungil kinnitas hageja, et tal on endiselt huvi saavutada vaidlusaluse otsuse tühistamine. Oma apellatsioonkaebuse neljandale väitele viidates rõhutas ta eeskätt seda, et vaidlusaluse otsuse tagajärjel tühistati <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus tervikuna, kuigi viimane oli tema jaoks osaliselt soodne. Ta järeldab sellest, et vaidlustatud kohtuotsuse ja vaidlusaluse otsuse tühistamise ja järelikult ka <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse jõusse jätmise tagajärg on menetluse jätkamine kohtuasjas T‑188/16, mis võimaldab tal esitada oma väited, sealhulgas apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtule, et takistada selle otsuse tühistamist ja kaitsta seeläbi õigusi, mis talle sellest otsusest tulenevaid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>EUIPO leidis kohtuistungil, et apellandil ei ole enam põhjendatud huvi. EUIPO möönis, et osa <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsusest oli apellandile soodne, kuid meenutas, et viimane ise on tunnistanud, et see otsus on puuduliku põhjenduse tõttu õigusvastane, mistõttu ei saa apellant neil tingimustel tugineda nimetatud otsuse kasulikkusele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et apellatsioonkaebuse esitaja põhjendatud huvi olemasolu eeldus on, et apellatsioonkaebuse tulemusest võib selle esitajale kasu olla (<DATE ISO="19951019">19. oktoobri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rendo jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑19/93 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:339">EU:C:1995:339</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180705">5. juuli 2018. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wenger <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:545">EU:C:2018:545</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20000713">13. juuli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Richard</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑174/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:412">EU:C:2000:412</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on selge, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus, mis hiljem vaidlusaluse otsusega tühistati, oli apellandile soodne, kuna sellega lükati tagasi kaebus, mille esitas repowermap.org tühistamisosakonna <DATE ISO="20140709">9. juuli 2014. aasta</DATE> otsuse peale, mis omakorda oli osaliselt apellandile soodne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Seega juhul, kui käesolevas kohtuasjas esitatud apellatsioonkaebus rahuldatakse ning seejärel vaidlusalune otsus tühistatakse, jääb jõusse <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus ja apellatsioonkaebus toob oma tulemuse tõttu apellandile kasu. Nimelt tagaks selle otsuse jõusse jätmine hagejale võimaluse säilitada sõnamärgi REPOWER rahvusvahelise registreeringu nr 1020351 kaitse Euroopa Liidus teatavate kaupade ja teenuste osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Seda järeldust ei lükka ümber repowermap.org-i väide, et Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 91, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus tuleb tühistada numbrit T‑188/16 kandva tühistamishagi raames ning et järelikult tuleneb apellatsioonkaebuse rahuldamisest selle esitajale ainult ajutine kasu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Nimelt ei ole Euroopa Kohtu ülesanne põhjendatud huvi uurimise raames eitada sellise huvi olemasolu põhjendusel, et Üldkohus hindas vaidlustatud kohtuotsuses muu hulgas <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse õiguspärasust, kuigi see ei olnud talle esitatud kaebuse ese. Mis puutub sellesse, kas on vaja võtta arvesse <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsust, mis on lahutamatult seotud vaidlusaluse otsusega, siis tuleb märkida, et tegemist on sisulise küsimusega ja Euroopa Kohus ei saa põhjendatud huvi uurimise staadiumis lähtuda eeldusest et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus on õigusvastane. Sellega seoses on vajalik, kuid piisav, et Euroopa Kohtule esitatud apellatsioonkaebus võib oma tulemuse tõttu olla selle esitanud poolele kasulik, millega on tegemist käesoleval juhul, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 17 ja 18.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb sedastada, et apellandil on käesoleva apellatsioonkaebuse puhul põhjendatud huvi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust viie väitega. Esimeses väites märgib apellant, et kuna EUIPO muutis Üldkohtu menetluse käigus oma argumente vaidlusaluse otsuse õigusliku aluse kohta, võttes kasutusele õiguse üldpõhimõtte, mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistada, siis muutis ta vaidluse eset. Teises väites kinnitab apellant, et Üldkohus kohaldas ekslikult õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti tühistada, kuna määruse nr 207/2009 sätted, mis kehtisid vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise kuupäeval, kujutavad endast erinorme ega võimalda seetõttu seda põhimõtet kohaldada. Kolmandas väites heidab apellant Üldkohtule ette seda, et viimane on määruse nr 207/2009 artikli 83 raames tõendamiskoormise ümber pööranud. Neljandas väites kinnitab hageja, et isegi kui eeldada, et kohaldatav on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti tühistada, ei oleks <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsust pidanud õiguspärase ootuse kaitsega seotud põhjustel tühistama täies ulatuses. Viies väide käsitleb vaidlustatud otsuse puudulikku põhjendust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene kuni neljas väide</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Apellandi esimene kuni neljas väide käsitlevad sisuliselt seda, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta kohaldas – vajadusest tingitult koostoimes määruse nr 207/2009 artikliga 83 – õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Eeskätt teise väite raames, mida tuleb analüüsida esimesena, leiab apellant, et Üldkohus eiras põhimõtet, et erinorm võimaldab jätta kohaldamata üldnormi. Apellandi sõnul ei võimalda määruse nr 207/2009 artikli 80 lõige 1, mis on erand ja <HT TYPE="ITALIC">lex specialis</HT>, kasutada liikmesriikides üldtunnustatud õiguse põhimõtteid, mida on nimetatud selle määruse artiklis 83, ega õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti tühistada. Nimelt võib EUIPO oma otsuseid tühistada vaid selles sättes ette nähtud olukorras, sest vastasel juhul puuduks sellel sättel mõte. Apellant lisab, et määruse nr 207/2009 artikli 80 vastuvõtmisega soovis liidu seadusandja piirata EUIPO tühistamispädevust ainult selles artiklis ette nähtud juhtudega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Seega rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta analüüsis võimalust tühistada <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisega, tuginedes õiguse üldpõhimõttele, mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti tühistada, ja määruse nr 207/2009 artiklile 83.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Neid apellandi argumente arvesse võttes tuleb analüüsida, kas Üldkohus rikkus põhimõtet, mille kohaselt erinorm võimaldab jätta kohaldamata üldnormi, kui ta <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse tühistamisel tugines eelkõige õiguse üldpõhimõttele, mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti tühistada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 kohaselt peab EUIPO tagama, et tühistatakse kõik otsused, mille puhul on EUIPO ilmselt menetlusnormi rikkunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb esiteks täpsustada, et Üldkohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 29 ja 33–38 esitatud põhjustel, mille kohta apellant ei ole vastuväiteid esitanud, on EUIPO apellatsioonikodadel määruse nr 207/2009 artikli 80 lõikes 1 ette nähtud tühistamispädevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et selle sätte sõnastusest tuleneb, et ilmne menetlusnormi rikkumine selle sätte tähenduses on see, kui EUIPO paneb toime menetlusnormi ilmselge rikkumise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei tule artikli 80 lõike 1 tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>ilmne menetlusnormi rikkumine<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (<DATE ISO="20190905">5. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Verein für Konsumenteninformation</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑28/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:673">EU:C:2019:673</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Mis puutub selle sätte konteksti, siis tuleb täpsustada, et nii määruse nr 207/2009 artikkel 80 kui ka artikkel 75, mis käsitleb EUIPO otsuste põhjendamise kohustust, kuuluvad selle määruse IX jaotisesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Menetlus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>. Seega tuleneb nimetatud määruse ülesehitusest, et menetlusnormi rikkumine, mille korral EUIPO oma otsuse artikli 80 lõike 1 alusel tühistab, on seotud eelkõige selles jaotises sisalduvate menetluseeskirjadega nagu põhjendamiskohustus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seda tõlgendust toetab ka kõnealuse artikli 80 lõike 1 eesmärk. Nimelt on selle sätte eesmärk kohustada EUIPOt hea halduse ja menetlusökonoomia tagamise kaalutlusel tühistama need otsused, mille puhul on tegemist ilmse menetlusnormi rikkumisega. Seda eesmärki arvestades ei ole mingit põhjust jätta määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 kohaldamisalast välja need EUIPO-le omistatavad ilmsed menetlusnormi rikkumised, mis on seotud tal määruse nr 207/2009 artikli 75 alusel, mis on üks selle määruse menetlusnorm, oleva põhjendamiskohustuse rikkumisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Lisaks peegeldab see tõlgendus ka Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on põhjendamiskohustus oluline vorminõue, mida tuleb eristada põhistuse põhjendatusest, mis on seotud vaidlusaluse akti sisulise õiguspärasusega (<DATE ISO="20080710">10. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bertelsmann ja Sony Corporation of America <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Impala</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑413/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:392">EU:C:2008:392</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0181">181</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et põhjendamiskohustuse mis tahes rikkumine, nagu puudulik või ebapiisav põhjendus, kujutab endast menetlusnormi rikkumist selle sätte tähenduses, ning vaidlusaluse otsusega tühistatud <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse puudulik põhjendus, mille Üldkohus tuvastas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 77–82, on selline menetlusnormi rikkumine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Lisaks olgu öeldud, et kuna esiteks nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 48 ja 52, et EUIPO ja repowermap.org teadsid, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse põhjendus on puudulik, ning teiseks selgub selle kohtuotsuse punktist 82, et kõnealune puudulik põhjendus oleks pidanud tekitama apellandil kahtluse, kas kõnealune otsus on õiguspärane – millele apellant apellatsioonimenetluses vastu ei vaidle –, siis oli kõigil pooltel võimalik tuvastada, et asjaomane põhjendus on puudulik, mistõttu on tegemist ilmse menetlusnormi rikkumisega määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et käesoleval juhul oli selle määruse artikli 80 lõige 1 kohaldatav. Neil asjaoludel tuleb nõustuda hageja etteheitega, et kohaldades õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti tühistada, kõnealuse määruse artikli 80 lõike 1 asemel, eiras Üldkohus põhimõtet, mille kohaselt võimaldab erinorm jätta kohaldamata üldnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Siiski tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et Üldkohtu poolt õigusnormi rikkumine ei muuda vaidlustatud kohtuotsust kehtetuks, kui selle kohtuotsuse resolutsioon ja eelkõige järeldus, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus on vaidlusaluse otsusega nõuetekohaselt tühistatud, põhinevad ilmselgelt muudel õiguslikel alustel. Kui Üldkohtu otsuse põhjendustest ilmneb liidu õiguse rikkumine, kuid<?PAGE NO="8"?> resolutsioon on ilmselgelt põhjendatud muude õiguslike asjaoludega, siis ei saa selline rikkumine kaasa tuua selle kohtuotsuse tühistamist (<DATE ISO="20030930">30. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Biret International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑93/02 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:517">EU:C:2003:517</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20141014">14. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Buono jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑12/13 P ja C‑13/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2284">EU:C:2014:2284</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Eespool toodud hinnangutest tuleneb, et EUIPO pidi <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse tühistama määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 alusel vastu võetud vaidlusaluse otsusega, mistõttu Üldkohus leidis õigesti, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus on nõuetekohaselt tühistatud. Kuna vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioon on ilmselgelt põhjendatud käesoleva kohtuotsuse eelmistes punktides esitatud põhjustel, siis tuleb asendada põhjendus ja tuvastada, et Üldkohtu poolt õigusnormi rikkumine ei too kaasa selle kohtuotsuse tühistamist (vt selle kohta <DATE ISO="20190328">28. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>River Kwai International Food Industry <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. AETMD</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑144/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:266">EU:C:2019:266</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et esimene kuni neljas väide, mis kõik puudutavad Üldkohtu põhistuskäiku, mille aluseks on õiguse üldpõhimõte, mis lubab tühistada ebaseadusliku haldusakti, ja määruse nr 207/2009 artikkel 83 ei saa olla edukad. Seega tuleb need tagasi lükata, ilma et oleks vaja analüüsida, kas vastuvõetavad on esimene, teine ja neljas väide, millega EUIPO ja repowermap.org ei nõustu, ega vastata argumendile, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõikega 1 on ammendavalt reguleeritud EUIPO otsuste tühistamise võimalused ja sellega on seega vastuolus tühistamine juhul, kui selle sätte kohaldamise tingimused ei ole täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Seega tuleb esimene kuni neljas väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Viies väide, mis käsitleb vaidlustatud otsuse põhjenduse puudumist</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Viiendas väites leiab apellant, et tema tehtud viidet laiendatud apellatsioonikoja otsusele ei võetud arvesse. Hageja sõnul annab selle otsuse punkt 24 tunnistust sellest, et apellatsioonikojad ei saa oma otsust tühistada, kui sellise otsuse peale on Üldkohtule esitatud hagi. Seega ei ole apellandi sõnul võimalik väita, et eespool viidatud laiendatud apellatsioonikoja otsus ei ole käesoleval juhul asjakohane. Apellant leiab vastupidi, et see otsus on asjakohane, kuna see on kohaldatav kaubamärgiõiguse <HT TYPE="ITALIC">inter partes</HT> menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Lisaks leiab apellant, et Üldkohus rääkis endale vastu, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 80 kinnitas esiteks, et apellatsioonikoda oleks pidanud vähemalt kokkuvõtlikult vastama hageja üksikasjalikele argumentidele, ja teiseks, et apellatsioonikoda ei olnud kohustatud vastama hageja argumendile, mis tugines laiendatud apellatsioonikoja otsusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>EUIPO ja repowermap.org leiavad, et see väide on vastuvõetamatu ja sisuliselt ei nõustu hageja argumentidega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses täpselt märkida, milliseid tühistamisnõude esemeks oleva kohtuotsuse osi kritiseeritakse, ja samuti seda nõuet konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid, ning praktikas ei tohi tegemist olla nõudega, millega palutakse, et Üldkohtule esitatud hagiavaldus lihtsalt uuesti läbi vaadataks (<DATE ISO="20181018">18. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gul Ahmed Textile Mills <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑100/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:842">EU:C:2018:842</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et apellandi argumentidega, mis käsitlevad vaidlusaluse otsuse puudulikku põhjendust, seab apellant üksnes kahtluse alla EUIPO otsuse, esitamata vähimaitki kriitikat Üldkohtu põhistuskäigu kohta. Järelikult on sellised argumendid, mis ei ole suunatud vaidlustatud kohtuotsuse vastu, apellatsioonimenetluses vastuvõetamatud (vt analoogia alusel <DATE ISO="20171116">16. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ludwig-Bölkow-Systemtechnik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑250/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:871">EU:C:2017:871</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Mis puutub argumenti, et Üldkohus rääkis endale vastu, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 80 kinnitas esiteks, et apellatsioonikoda oleks pidanud vähemalt kokkuvõtlikult vastama hageja üksikasjalikele argumentidele, ja teiseks, et apellatsioonikoda ei olnud kohustatud vastama hageja argumendile, mis tugines laiendatud apellatsioonikoja otsusele, siis tuleb märkida, et apellant ei ole täpsustanud, milline kõnealuse kohtuotsuse punkt on vastuolus selle kohtuotsuse punktiga 80, ja apellandi argumentatsioon tervikuna ei ole piisavalt selge, et saaks nõutava täpsusega kindlaks teha vaidlustatud kohtuotsuse need osad, mille vastu kriitika on suunatud, ning õiguslikud argumendid, millele see kriitika tugineb, takistades nõnda Euroopa Kohtul teostada õiguspärasuse kontrolli pädevust (vt seoses argumentatsiooni selguse nõudega <DATE ISO="20140130">30. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fercal <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑324/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:60">EU:C:2014:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb viies väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Kõigist eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse. Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kuna EUIPO ja repowermap.org on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja apellant on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista apellandilt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Repower AG-lt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>