|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2024/2589 |
3.10.2024 |
Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2024–2029)
ARTIKKEL 1
Eesmärk
Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (1) (edaspidi „leping“) sätteid, täpsustades eelkõige Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) laevade Guinea-Bissau Vabariigi (edaspidi „Guinea-Bissau“) püügipiirkonda juurdepääsu tingimused ja säästva kalapüügi partnerluse rakendussätted.
Käesolevat protokolli tõlgendatakse ja kohaldatakse lepingu kontekstis ja sellega kooskõlas.
ARTIKKEL 2
Protokolli ning muude lepingute ja õigusaktide vaheline seos
Käesolevat protokolli tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas
|
a) |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga; |
|
b) |
rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või muude asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide, näiteks Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) soovituste ja resolutsioonidega; |
|
c) |
ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppega; |
|
d) |
1995. aasta vastutustundliku kalapüügi juhendiga (FAO); |
|
e) |
2009. aasta lepinguga sadamariigi võetavate meetmete kohta (FAO); |
|
f) |
2015. aastal avaldatud vabatahtlike suunistega säästva väikesemahulise kalapüügi säilitamiseks seoses toiduga kindlustatuse ja vaesuse kaotamisega (FAO) |
ning viisil, mis on nendega kooskõlas.
ARTIKKEL 3
Põhimõtted
1. Kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega kohustuvad lepinguosalised avaldama ja vahetama teavet kõigi lepingute kohta, millega lubatakse välismaistel laevadel siseneda Guinea-Bissau püügipiirkonda, sellest tuleneva püügikoormuse kohta, eelkõige välja antud püügilubade arvu ja püütud saagi kohta.
2. Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes mittediskrimineerimise põhimõttest. Guinea-Bissau kohustub mitte andma teistele Guinea-Bissau püügipiirkonnas tegutsevatele välisriikide laevastikele, millel on samad omadused ja mis püüavad samu liike, soodsamaid tehnilisi tingimusi kui need, mis on sätestatud käesolevas protokollis. Kõnealused tingimused hõlmavad kalavarude säilitamist, säästvat kasutamist, arendamist ja majandamist, tasusid ja kalapüügilubade väljaandmisega seotud õigusi ning asjakohaseid tehnilisi meetmeid.
3. Piirialade kalavarude või pika rändega kalavarude puhul võtavad lepinguosalised juurdepääsetavate varude kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse riikliku ja piirkondliku tasandi teadushinnanguid, riiklikul tasandil vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid ning asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmeid.
4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat protokolli kohaldatakse kooskõlas ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahelise partnerluslepingu (2) (edaspidi „Samoa leping“) artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, kestlikku arengut ning keskkonnahoidlikku majandamist.
5. Kalurite tööle võtmise ja nende töö tingimused liidu laevadel ei tohi olla vastuolus kalurite suhtes kohaldavate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) õigusaktidega, eelkõige ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga (1998), mida on muudetud 2022. aastal, ja ILO kalandustöö konventsiooniga nr 188. See hõlmab ühinemisvabaduse austamist ja töötajate kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist, sunniviisilise ja lapstööjõu kaotamist, tööhõive ja elukutsega seotud diskrimineerimise kaotamist, samuti ohutut ja tervislikku töökeskkonda ning inimväärseid elu- ja töötingimusi liidu kalalaevade pardal.
6. Lepinguosalised kohustuvad edendama kalurite suhtes kohaldatavate ILO ja IMO konventsioonide ratifitseerimist. Samuti kohustuvad nad edendama kalurite erialast väljaõpet, eelkõige IMO kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga (STCW-F) ette nähtud koolitust.
7. Lepingu artikli 5 kohaselt võivad liidu laevad Guinea-Bissau püügipiirkonnas püügitegevusega tegeleda üksnes juhul, kui neil on vastavalt käesolevale protokollile ja selle lisas esitatud tingimustele välja antud püügiluba. Kalapüügilubade väljaandmine liidu laevadele, mis ei kuulu käesoleva protokolli reguleerimisalasse, eelkõige otsepüügiloa kujul, on keelatud.
ARTIKKEL 4
Kalapüügivõimalused
Liidu laevadele lepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused on kehtestatud käesoleva artikli kohaselt.
|
1. |
Kalapüügivõimalusi väljendatakse püügikoormusena registreeritud brutotonnaaži (brt) või lubatud kogupüügi (TAC) alusel järgmiselt:
|
|
2. |
Abilaevadele antakse luba lisas sätestatud tingimustel ning kooskõlas ICCATi asjakohaste resolutsioonide ja soovitustega. |
|
3. |
Lepinguosalised kinnitavad oma soovi minna püügikoormuse arvestussüsteemilt üle lubatud kogupüügi arvestussüsteemile, mis võib toimuda siis, kui tehnilised ja õiguslikud tingimused on täidetud, mis tähendab eelkõige elektroonilise aruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, ERS) tõhusat kasutamist ja püügiandmete töötlemist vastavalt lisa sätetele. Otsuse sellist üleminekut võimaldavate tingimuste täitmise kohta teeb lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“). |
|
4. |
Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse vastavalt artiklitele 10 ja 11. |
ARTIKKEL 5
Kehtivus
Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse viie aasta jooksul alates artikli 19 kohase ajutise kohaldamise esimesest päevast, kui ei teatata artikli 18 kohasest protokolli lõpetamisest.
ARTIKKEL 6
Rahaline toetus
1. Käesoleva protokolli artiklis 5 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 17 000 000 eurot aastas.
2. Rahaline toetus hõlmab järgmist:
|
a) |
12 500 000 euro suurust iga-aastast summat juurdepääsuks Guinea-Bissau püügipiirkonna kalavarudele ja |
|
b) |
4 500 000 euro suurust aastast eritoetust Guinea-Bissau kalanduspoliitika toetamiseks. |
3. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse vastavalt artiklitele 10, 11, 17 ja 18.
4. Lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus makstakse välja hiljemalt 90. päeval pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva ja järgmistel aastatel hiljemalt 30. päeval pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise aastapäeva.
5. Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Guinea-Bissau ametiasutuste pädevusse.
6. Käesoleva artikliga ette nähtud maksed kantakse Guinea-Bissau keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab kalandusministeerium igal aastal. Lõike 2 punktis b osutatud rahaline toetus valdkondlikuks toetuseks tehakse Guinea-Bissaule kättesaadavaks kalandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi ühisel arveldusarvel. Guinea-Bissau ametiasutused edastavad igal aastal arvelduskontode andmed Euroopa Komisjonile.
7. Rahalise toetuse iga osa kantakse riigieelarvesse ning selle suhtes kohaldatakse Guinea-Bissau riigi rahanduse juhtimise reegleid ja menetlusi.
ARTIKKEL 7
Valdkondlik toetus
1. Käesoleva protokolli kohane valdkondlik toetus aitab kaasa kalanduse ja sinise majanduse riikliku strateegia rakendamisele. Selle eesmärk on edendada Guinea-Bissaus kalavarude säästlikku majandamist ja sektori arengut, seda eelkõige järgmise kaudu:
|
— |
püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve tõhustamine (sealhulgas ERSi paigaldamine ja käivitamine); |
|
— |
andmete teaduslikel eesmärkidel kogumise ja töötlemise ning kalavarude ja kalapüügi analüüsimise ja hindamise suutlikkuse tõhustamine; |
|
— |
kalandustegevuses osalejate suutlikkuse suurendamine; |
|
— |
väikesemahulise kalapüügi toetamine; |
|
— |
rahvusvahelise koostöö tugevdamine; |
|
— |
kalandustoodete eksportimise tingimuste parandamine ja sektorisse investeerimise edendamine; |
|
— |
kalandusega seotud infrastruktuuri arendamine; |
|
— |
sinise majanduse toetamine ja vesiviljeluse arendamine. |
2. Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduskorras, eelkõige järgmises:
|
a) |
ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta; |
|
b) |
nii ühe- kui ka mitmeaastased eesmärgid, mis tuleb saavutada, et edendada säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki, võttes arvesse Guinea-Bissau riiklikus kalanduspoliitikas või muudes asjakohastes poliitikavaldkondades väljendatud prioriteete, eelkõige seoses väikesemahulise kalapüügi, järelevalve, seire ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega, samuti Guinea-Bissau teadusliku suutlikkuse suurendamise prioriteete kalandussektoris; |
|
c) |
kriteeriumid ja menetlused, mis võivad asjakohasel juhul hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ning võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele. |
3. Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanekud peavad mõlemad lepinguosalised ühiskomitees heaks kiitma.
4. Igal aastal esitab Guinea-Bissau ühiskomiteele eduaruande ja põhjendavad dokumendid projektide kohta, mille rakendamist rahastatakse valdkondlikust toetusest. Enne käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu esitab Guinea-Bissau ka lõpparuande.
5. Liit võib artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse erisumma maksmise läbi vaadata või osaliselt või täielikult peatada, kui kõnealust rahalist toetust ei kasutata sihipäraselt või kui ühiskomitee hindamine näitab, et selle tulemused ei vasta kavandatule. Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist ja kokkulepet niipea, kui see on põhjendatud rakendamise tulemustega.
6. Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised järelevalvet valdkondliku toetuse üle ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist kuni artikli 6 lõike 2 punktiga b ettenähtud rahalise toetuse erisumma lõpliku ärakasutamiseni. Sellegipoolest ei tohi rahalist toetust maksta kauem kui kuus kuud pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.
7. Lepinguosalised tagavad, et partnerluses Guinea-Bissauga on liidu valdkondlik toetus ja abi nähtav. See nähtavus on üks käesoleva artikli eesmärkidest.
8. Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamist võivad kontrollida kummagi lepinguosalise auditeerimis- ja kontrolliasutused, sealhulgas Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet. Kontrollimine hõlmab juurdepääsu toetusesaaja teabele, dokumentidele, tegevuskohtadele ja rajatistele.
ARTIKKEL 8
Teaduskoostöö säästva kalapüügi tagamiseks
1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki ning võitlema ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, lähtudes kõnealustes vetes püügiga tegelevate eri riikide laevade mittediskrimineerimise ning kalavarude ja mereökosüsteemide säästva majandamise põhimõttest.
2. Käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul teevad liit ja Guinea-Bissau koostööd, et jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea-Bissau püügipiirkonnas.
3. Lepinguosalised kohustuvad tõhustama ICCATi ja CECAFi soovitustega arvestamist ning edendama kalavarude vastutustundliku majandamise alast koostööd alampiirkonna tasemel, eelkõige kalanduse alampiirkondliku komisjoni raames.
4. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ühiskomitees, et võtta asjakohasel juhul ja vastastikusel kokkuleppel uusi meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.
ARTIKKEL 9
Ühine teaduskomitee
1. Lepingu artiklis 4 osutatud ühine teaduskomitee koosneb lepinguosaliste poolt võrdsel arvul nimetatud teadlastest. Lepinguosaliste nõusolekul võib kutsuda ühises teaduskomitees osalema ka vaatlejaid, eelkõige selliste piirkondlike kalandusorganisatsioonide nagu CECAFi esindajaid.
2. Lepingu artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb ühine teaduskomitee kokku vähemalt kord aastas. Üldjuhul toimuvad kohtumised vaheldumisi Guinea-Bissaus ja liidus. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib kokku kutsuda ka teisi kohtumisi. Kohtumiste eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi.
3. Ühise teaduskomitee ülesanded hõlmavad eelkõige järgmisi tegevusi:
|
a) |
koguda andmeid Guinea-Bissau püügipiirkonnas käesoleva protokolliga hõlmatud liike püüdvate riiklike ja välismaiste kalalaevade püügikoormuse ja saagi kohta; |
|
b) |
pakkuda välja, jälgida või analüüsida iga-aastasi vaatlusi, mis aitavad kaasa kalavarude hindamisprotsessile ja võimaldavad teha kindlaks kalapüügivõimalused ning kalavarude ja nende ökosüsteemide säilimist tagavad kasutamisvõimalused; |
|
c) |
eelnevast lähtudes töötada välja iga-aastane teaduslik aruanne käesoleva protokolliga hõlmatud püügipiirkondade kohta; |
|
d) |
koostada omal algatusel või vastuseks ühiskomitee või ühe lepinguosalise taotlusele teaduslik seisukoht nende majandamismeetmete kohta, mis aitavad käesoleva käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarusid ja püügipiirkondi säästlikult kasutada. |
4. Toetudes ICCATi soovitustele ja resolutsioonidele ning võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke arvamusi (näiteks CECAFi arvamused) ja asjakohasel juhul ka ühise teaduskomitee järeldusi, võtab ühiskomitee vastu meetmed käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästvaks majandamiseks ja liidu laevade tegevuse mõjutamiseks.
ARTIKKEL 10
Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine
1. Juhul kui Guinea-Bissau otsustab ühise teaduskomitee seisukohast lähtudes kalavarude kaitsmise eesmärgil sulgeda püügiala või peatada püügiaja, tuleb kokku ühiskomitee, et analüüsida kõnealuse otsuse põhjuseid, hinnata sulgemise või peatamise mõju liidu laevade tegevusele lepingu raames ja võtta vastu otsus võimalike parandusmeetmete kohta.
2. Lõikes 1 sätestatud juhul lepib ühiskomitee kokku liidu poolt lepingu kohaselt makstava rahalise toetuse proportsionaalses vähendamises ja vajaduse korral laevaomanikele makstavas hüvitises.
3. Püügipiirkonna sulgemist Guinea-Bissau poolt teadusliku seisukoha alusel kohaldatakse mittediskrimineerivalt kõikide – nii Guinea-Bissau kui ka kolmanda riigi lipu all sõitvate – laevade puhul, mis kõnealuses püügipiirkonnas püügiga tegelevad.
4. Artiklis 4 sätestatud püügivõimalused võib lähtuvalt ühise teaduskomitee soovitusest ühiskomitee ühisel kokkuleppel läbi vaadata. Sellisel juhul kohandatakse artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja ühiskomitee teeb vajalikud muudatused käesolevas protokollis ja selle lisas.
5. Ühiskomitee võib vajaduse korral uurida ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse püügitegevust reguleerivaid sätteid ning käesoleva protokolli ja selle lisa kohaldamise tingimusi, sealhulgas valdkondliku toetuse järelevalve korda.
ARTIKKEL 11
Katsepüük ja uued kalapüügivõimalused
1. Kui liidu laevad on huvitatud artikliga 4 hõlmamata püügitegevusest ja kui nad soovivad katsetada uut liiki püügitegevuse tehnilist teostatavust ja majanduslikku tasuvust, võidakse anda luba sellise tegevuse katseliseks teostamiseks vastavalt Guinea-Bissau kehtivatele õigusaktidele. Võimaluse korral kasutatakse nimetatud katsepüügi korraldamisel kohalike olemasolevate teaduslike ja tehniliste ekspertide abi. Katsepüügi eesmärk on teha kindlaks uute püügipiirkondade kasutamise tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus.
2. Selleks edastab Euroopa Komisjon Guinea-Bissau ametiasutustele katsepüügilubade taotlused tehnilise toimiku alusel, milles on esitatud:
|
a) |
sihtliigid; |
|
b) |
laeva tehnilised omadused; |
|
c) |
laeva juhtkonna kogemused seoses asjaomase püügitegevusega; |
|
d) |
ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne); |
|
e) |
sellise teabe liik, mida kogutakse, et teaduslikult uurida kõnealuse püügitegevuse mõju kalavarudele ja ökosüsteemidele. |
3. Katsepüügiload antakse kuni kuueks kuuks. Katsepüügilubade puhul tuleb maksta Guinea-Bissau ametiasutuste poolt kehtestatud loatasu.
4. Kogu katsepüügireisi vältel viibivad pardal laeva lipuriigi teaduslik vaatleja ja Guinea-Bissau valitud vaatleja.
5. Katsepüügireisi raames lubatud väljapüügi määravad kindlaks Guinea-Bissau ametiasutused. Katsepüügireisi jooksul püütud saak kuulub laevaomanikule. Pardal ei tohi olla ning turustada ei tohi kalu, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine ei ole Guinea-Bissau õigusaktidega lubatud.
6. Katsepüügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse analüüsimiseks ühiskomiteele ja ühisele teaduskomiteele.
7. Sõltuvalt eeskätt katsepüügireisi tulemustest ja ühise teaduskomitee seisukohast võivad lepinguosalised otsustada kehtestada uued kalapüügivõimalused, mida ei ole käesoleva protokolli artiklis 4 loetletud. Lepinguosalised lepivad kokku nende uute püügivõimaluste suhtes kohaldatavates tingimustes ning teevad käesolevasse protokolli ja selle lisasse vastavaid muudatusi kuni käesoleva protokolli kehtivusaja lõpuni. Käesoleva protokolli artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust suurendatakse sellele vastavalt. Vastavalt sellele kehtestatakse ka laevaomanike suhtes kohaldatavad lisas esitatud loatasud ja tingimused.
ARTIKKEL 12
Liidu käitajate majanduslik integreerimine Guinea-Bissau kalandussektorisse
1. Lepinguosalised kohustuvad edendama liidu käitajate integreerimist kogu Guinea-Bissau kalandusvaldkonda, eelkõige ühisettevõtete asutamise ja taristu loomise kaudu.
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada liidu erakäitajate teadlikkust kogu Guinea-Bissau kalandussektori pakutavatest kaubanduse ja tööstusega seotud võimalustest eelkõige seoses otseinvesteeringutega.
3. Samal eesmärgil võib Guinea-Bissau pakkuda soodustingimusi selliseid investeeringuid tegevatele liidu käitajatele.
4. Lepinguosalised teevad koostööd, et teha kindlaks investeerimisvõimalused ja rahastamisvahendid kindlakstehtud meetmete või projektide rakendamiseks, seda eelkõige liidu olemasolevate finantsinstrumentide raames.
5. Kui kõik vajalikud tehnilised tingimused on täidetud, teevad lepinguosalised koostööd, et edendada liidu laevade poolt Guinea-Bissaus püütud saagi turustamist liidu turul.
6. Lepinguosalised toetavad töörühma loomist investeerimisprojektide kindlakstegemiseks ja toetamiseks ning rahastamise otsimise hõlbustamiseks nii kahe- kui ka mitmepoolselt.
7. Ühiskomitee esitab igal aastal aruande käesoleva artikli rakendamise kohta.
ARTIKKEL 13
Teabevahetus
1. Lepinguosalised kohustuvad eelistama käesoleva protokolli rakendamisega seotud teabe ja dokumentide vahetamisel elektroonilisi süsteeme. Nad panevad toimima kas turvalised IT-süsteemid, mis muudavad automaatseks teabevahetuse seoses liidu laevadele püügilubade andmise ja liidu laevade püügitegevusega, või siis elektroonilise teabevahetuse vastavalt käesoleva protokolli sätetele.
2. Käesoleva protokolliga ettenähtud dokumentide elektroonilist versiooni käsitatakse igas aspektis paberdokumendiga samaväärsena.
3. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata IT-süsteemis esinevatest riketest. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul automaatselt käesoleva protokolli lisas kehtestatud nõuetele vastavate paberdokumentidega.
4. Andmete edastamise kord, sealhulgas sätted teabevahetuse järjepidevuse kohta, on esitatud käesoleva protokolli lisas.
ARTIKKEL 14
Andmete konfidentsiaalsus
1. Guinea-Bissau ja liit tagavad, et pädev asutus kasutab lepingu alusel vahetatavaid andmeid üksnes lepingu rakendamiseks ja eelkõige kalavarude majandamise ja kalapüügi seireks, kontrolliks ja järelevalveks.
2. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kõiki liidu laevade ja nende püügitegevusega seotud tundlikke äriandmeid ja isikuandmeid, mis on saadud lepingu alusel, ning kogu tundlikku äriteavet, mis on seotud liidu kasutatavate sidesüsteemidega, käsitatakse konfidentsiaalsetena. Lepinguosalised tagavad, et püügipiirkonnas toimuva püügitegevuse kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed.
3. Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.
4. Lepingu alusel vahetatavaid isikuandmeid töödeldakse vastavalt käesoleva protokolli lisa 3. liite sätetele. Ühiskomitee võib isikuandmete ja andmesubjekti õigustega seoses kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.
5. Lepingu alusel vahetatavaid andmeid töödeldakse vastavalt käesolevale artiklile ja käesoleva protokolli lisa 3. liitele ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.
ARTIKKEL 15
Kohaldatavad õigusaktid
1. Liidu laevad tegelevad Guinea-Bissau vetes püügiga kooskõlas kohaldatavate Guinea-Bissau õigusaktidega, kui käesolevas protokollis ning selle lisas ja liidetes ei ole sätestatud teisiti.
2. Lepinguosalised teavitavad teineteist kirjalikult nende kalanduspoliitika või kalandusalaste õigusaktide kõikidest muudatustest. Nimetatud õiguslikke või regulatiivseid muudatusi, mis mõjutavad püügitegevuse tehnilist laadi, hakatakse liidu laevade suhtes kohaldama kolm kuud pärast seda, kui neist on ametlikult teatatud.
ARTIKKEL 16
Ühiskomitee õigused
1. Ühiskomitee võib arutada või teha otsuse kirjavahetuse või kaugkoosoleku teel.
2. Ühiskomitee võtab vastu käesoleva protokolli muudatused, mis käsitlevad järgmist:
|
a) |
artiklite 4 ja 10 kohased kalapüügivõimalused ning vajaduse korral artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus; |
|
b) |
artiklis 7 osutatud valdkondliku toetuse üksikasjalik rakenduskord; |
|
c) |
liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja kord; |
|
d) |
artikli 14 lõikega 4 kehtestatud täiendavad kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks. |
Sellised käesoleva protokolli muudatused kantakse protokolli, millele kirjutavad alla lepinguosalised, kes täpsustavad kuupäeva, mil neid muudatusi hakatakse kohaldama.
ARTIKKEL 17
Käesoleva protokolli rakendamise peatamine
1. Käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud artikli 6 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse maksmise võib peatada pärast konsulteerimist ühiskomiteega, kui on täidetud üks või mitu järgmist tingimust:
|
a) |
Guinea-Bissau püügipiirkonnas takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega; |
|
b) |
lepinguosaliste kalanduspoliitika väljatöötamisel või kohaldamisel tehakse märkimisväärseid muudatusi, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid; |
|
c) |
Samoa lepingu artiklis 9 kindlaksmääratud inimõiguste oluliste elementide ja väärtuste rikkumise tõttu avatakse Samoa lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismid; |
|
d) |
käesoleva lõike punktis c nimetamata põhjustel tekib liidul tõrge artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel; |
|
e) |
lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi lepingu või käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise küsimustes. |
2. Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist ja kokkulepet, niipea kui lõikes 1 osutatud sündmustele eelnev olukord on taastatud.
3. Samaks ajavahemikuks, kui peatati artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmine, võib peatada ka liidu laevadele antud püügilubade kehtivuse. Kui toetuse maksmist otsustatakse jätkata, pikendatakse kõnealuste püügilubade kehtivust sama ajavahemiku võrra, mil püügitegevus oli peatatud. Peatamise ajal katkestatakse liidu laevade igasugune tegevus Guinea-Bissau püügipiirkonnas.
4. Käesoleva protokolli rakendamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne taotletava peatamise kuupäeva, välja arvatud lõike 1 punktis c sätestatud erand, millega kaasneb kohene peatamine. Vahepeal alustavad lepinguosalised konsultatsioone ühiskomitees.
5. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks. Kui lahendus on leitud, jätkatakse käesoleva protokolli rakendamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal käesoleva protokolli rakendamine oli peatatud.
ARTIKKEL 18
Lõpetamine
1. Käesoleva protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest käesolev protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne lõpetamise kavandatavat jõustumist.
2. Lõikes 1 osutatud teatise saatmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.
ARTIKKEL 19
Ajutine kohaldamine
Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.
ARTIKKEL 20
Jõustumine
Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
ARTIKKEL 21
Autentsed tekstid
Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
(1) ELT L 342, 27.12.2007, lk 5.
(2) ELT L, 2023/2862, 28.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2023/2862/oj.
LISA
LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUST GUINEA-BISSAU PÜÜGIPIIRKONNAS REGULEERIVAD TINGIMUSED
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
1. Pädeva asutuse määramine
Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu ja Guinea-Bissau pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:
|
a) |
liidu puhul: Euroopa Komisjon, asjakohastel juhtudel liidu delegatsiooni vahendusel Guinea-Bissaus; |
|
b) |
Guinea-Bissau: kalanduse eest vastutav valitsusasutus. |
2. Lubatud püügipiirkond
Püügipiirkond, kus liidu laevadel on lubatud püügiga tegeleda, vastab Guinea-Bissau püügipiirkonnale, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, kooskõlas Guinea-Bissau õiguse ja asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osaline Guinea-Bissau on.
Lähtekohad määratakse kindlaks riigisisese õigusega.
3. Kohaliku agendi määramine
Iga käesoleva protokolli raames püügiluba taotlevat liidu laeva, välja arvatud tuunipüügilaev, peab esindama Guinea-Bissaus resideeruv agent.
4. Pangakonto
Enne käesoleva protokolli jõustumist teatab Guinea-Bissau liidule selle (nende) pangakonto(de) andmed, mille(de)le tuleb kanda lepingu raames liidu laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.
5. Kontaktpunktid
Lepinguosalised teavitavad teineteist oma kontaktpunktidest, mis võimaldavad vahetada teavet käesoleva protokolli rakendamise kohta, eelkõige küsimustes, mis on seotud püügi koondandmete ja püügikoormuse andmete vahetamisega, püügilubade ja väljapüügiga seotud menetlustega ning valdkondliku toetuse rakendamisega.
II PEATÜKK
PÜÜGILUBA
1. JAOTIS
KOHALDATAVAD MENETLUSED
1. Püügiloa saamise tingimus – nõuetele vastavad laevad
Lepingu artiklis 6 osutatud püügiluba antakse välja tingimusel, et laev on kantud liidu kalalaevade registrisse ning vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403 (1) sätetele. Kõik laevaomaniku, kapteni või laevaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingu raames Guinea-Bissaus toimuvast püügitegevusest, peavad olema täidetud.
2. Püügiloa taotlemine
Liit esitab Guinea-Bissaule elektrooniliselt taotluse iga laeva kohta, millele püügiluba taotletakse, vähemalt 40 tööpäeva enne püügi alustamise kuupäeva, kasutades käesoleva lisa 1. liites esitatud vormi.
Püügilubade taotlused ja teated nende heakskiitmise kohta edastatakse elektrooniliselt Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud elektroonilise püügilubade haldamise süsteemis LICENCE.
Kuni süsteemi LICENCE täieliku toimimiseni esitab liit Guinea-Bissaule ametlike kanalite kaudu taotluse iga laeva kohta, millele püügiluba taotletakse. Otsuse süsteemi LICENCE kasutamisele ülemineku kohta teeb ühiskomitee.
Käesoleva protokolli raames esitatud püügiloa esmase taotluse puhul või kui asjaomast laeva on tehniliselt muudetud, lisatakse taotlusele:
|
a) |
maksekinnitus taotletud püügiloa kehtivusaja eest makstud kindlasummalise loatasu kohta; |
|
b) |
laeva kohaliku agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent; |
|
c) |
traallaevade puhul ettemakse kinnitus vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta; |
|
d) |
traalerite puhul brutoregistertonnaaži tõendav dokument, mille väljastab laeva lipuriik. |
Kui käesoleva protokolli raames pikendatakse sellise laeva püügiloa kehtivust, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos pikendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus loatasu ja kohaldataval juhul vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta.
3. Püügiloa väljastamine
Guinea-Bissau annab püügiloa originaali välja hiljemalt 25. päeval pärast täieliku taotluse kättesaamist ja vähemalt 15 päeva enne püügiperioodi algust. Kõnealune luba saadetakse laevaomanikele:
|
a) |
traalerite puhul agentide kaudu, kusjuures skannitud koopia saadetakse liidule, ning |
|
b) |
tuunipüügilaevade puhul liidu Guinea-Bissau delegatsiooni vahendusel; juhul kui delegatsioon on suletud, võib Guinea-Bissau anda püügiloa otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada koopia liidule. |
Tuunipüügilaevade puhul saadab pädev asutus püügiloa koopia viivitamata elektrooniliselt laevaomanikule ja asjakohasel juhul tema kohalikule agendile. Kõnealuse koopia kehtivus lõpeb püügiloa originaali saamisel. Kõnealune tuunipüügilaevade pardal hoitav koopia kehtib 40 päeva ja seda käsitatakse sel ajal originaaliga samaväärsena.
Kui süsteem LICENCE hakkab toimima, teatab Guinea-Bissau, et taotlus on vastu võetud, ja laadib allkirjastatud originaalloa elektroonilise koopia üles süsteemi LICENCE. Seni saadab Guinea-Bissau välja antud lubade skannitud koopia liidule e-posti teel.
4. Süsteemi LICENCE tõrked
Kui teabe edastamisel Euroopa Komisjoni ja Guinea-Bissau vahelisse süsteemi LICENCE tekivad raskused, vahetatakse püügilubasid elektrooniliselt ametlike kanalite kaudu, kuni süsteem on jälle töökorras.
Kui süsteem LICENCE on taastatud, ajakohastab kumbki lepinguosaline teavet süsteemis LICENCE.
5. Püügiloaga laevade nimekiri
Pärast püügiloa välja andmist koostab Guinea-Bissau viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on Guinea-Bissau püügipiirkonnas püügiluba. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja elektrooniliselt liidule.
6. Püügiloa kehtivusaeg
Püügiload väljastatakse kolmeks kuuks, kuueks kuuks või aastaks. Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana:
|
a) |
käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini; |
|
b) |
seejärel iga täielikku kalendriaastat; |
|
c) |
käesoleva protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. |
Kolme- või kuuekuulist kehtivusaega arvestatakse algusega iga kuu esimesest kuupäevast. Püügiloa kehtivus ei tohi siiski ületada loa väljaandmisaasta 31. detsembrit.
7. Püügiloa hoidmine laeva pardal
Püügiluba peab olema alati laeva pardal.
Tuunipüügilaevadel on siiski lubatud püügiga tegeleda alates nende kandmisest ajutisse nimekirja. Kuni püügiloa väljastamiseni peab selliste laevade pardal olema ajutine nimekiri.
8. Püügiloa edasiandmine
Püügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda.
Vääramatu jõu korral võib liidu taotlusel laeva püügiloa asendada mõnele muule samade omadustega laevale antud uue püügiloaga.
Edasiandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Guinea-Bissaus asendamist vajava püügiloa ja Guinea-Bissau annab viivitamata välja asenduspüügiloa. Asendusluba antakse laevaomanikule või tema agendile viivitamata välja, kui asendamist vajav püügiluba on antud tagasi pärast seda, kui punkti 10 kohaselt on tehtud tehniline kontroll. Asenduspüügiluba jõustub asendamist vajava püügiloa tagastamise päeval.
Traalerite puhul, kui asendava laeva kogumahtuvus on asendatava laeva omast suurem, arvestatakse täiendav loatasu pro rata temporis lähtuvalt kogumahtuvuse erinevusest ja järelejäänud kehtivusajast. Täiendava loatasu maksab laevaomanik püügiloa edasiandmise hetkel.
Guinea-Bissau ajakohastab püügiloaga laevade nimekirja viivitamata. Uus nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.
Lepinguosalised ajakohastavad teavet süsteemis LICENCE.
9. Abilaevad
Liidu taotluse korral lubab Guinea-Bissau abilaevadel abistada püügiluba omavaid liidu laevu. Abilaevad sõidavad liidu liikmesriigi lipu all või kuuluvad liidu ettevõtjale ning ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega.
Guinea-Bissau koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.
Lepinguosalised ajakohastavad teavet süsteemis LICENCE.
Abilaevadel peab olema Guinea-Bissau õiguse alusel välja antud luba, mille eest tuleb maksta iga-aastast loatasu.
10. Traaleritele tehtav tehniline kontroll
Kõik liidu traalerid peavad kord aastas või iga kord pärast tonnaaži muutmist või püügikategooriaga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate Guinea-Bissau õigusaktidega ettenähtud tehniliseks kontrolliks Bissau sadamasse.
Tehnilise kontrolli eesmärk on kontrollida laeva tehniliste omaduste ja pardal olevate püügivahendite nõuetelevastavust, samuti tervise-eeskirjade ja meremeeste pardalevõtmise eeskirjade täitmist.
Guinea-Bissau teeb hiljemalt 48 tunni jooksul pärast laeva sadamasse saabumist tehnilise kontrolli, tingimusel et laeva saabumisest on eelnevalt teatatud.
Pärast tehnilist kontrolli väljastab Guinea-Bissau viivitamata kaptenile laeva nõuetele vastavuse deklaratsiooni.
Kalapüügiliigi muutmise puhul krevetipüügiliigiks või vastupidi on vaja uut nõuetele vastavuse deklaratsiooni. Uut nõuetele vastavuse deklaratsiooni on vaja ka juhul, kui laev lahkub Guinea-Bissau püügipiirkonnast pikemaks ajavahemikuks kui 45 päeva.
Nõuetele vastavuse deklaratsioon peab olema igal ajal laeva pardal.
Guinea-Bissau õigusnormidega sätestatud määradele vastavad tehnilise kontrolliga seotud kulud kannab laevaomanik. Kõnealused kulud ei või ületada summasid, mida maksavad samade teenuste eest Guinea-Bissau laevad või kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad.
2. JAOTIS
LOATASUD JA ETTEMAKSED
Kindlasummalise loatasu summa määratakse iga laevakategooria puhul kindlaks käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehtedes. See hõlmab kõiki loatasude suhtes kohaldatavaid riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud, teenustasud ja tempelmaksud.
Kogu protokolli kehtivuse ajal lubadele kohaldatav kindel määr kehtestatakse protokolli allkirjastamise ajal kehtivates tempelmaksu eeskirjades.
Kui püügiloa kehtivusaeg on lühem kui üks aasta, kohandatakse kindlaksmääratud loatasu summat pro rata temporis vastavalt taotletud kehtivusajale. Selliselt kohandatud summat suurendatakse asjakohasel juhul kolme- või kuuekuuliste ajavahemike kaupa vastavalt sellekohastes teabelehtedes kehtestatud määradele.
III PEATÜKK
TEHNILISED KAITSEMEETMED
Püügiluba omavate liidu laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja kaaspüügi mahuga on määratud kindlaks püügikategooriate kaupa käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehtedes.
Tuunipüügilaevad järgivad kõiki ICCATi soovitusi.
IV PEATÜKK
PÜÜGIARUANDED
1. Püügipäevik
Lepingu raames püügiga tegeleva liidu laeva kapten peab püügipäevikut. Tuunipüügilaevade puhul peab püügipäevik olema kooskõlas asjaomaste ICCATi resolutsioonidega, mis käsitlevad püügitegevuse andmete kogumist ja edastamist.
Kõik liidu laevad peavad olema varustatud elektroonilise laevaettekannete süsteemiga (Electronic Reporting System, ERS), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed“).
Kui liidu laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigust püügitegevuseks Guinea-Bissau püügipiirkonda siseneda.
Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Guinea-Bissau püügipiirkonnas. Laev edastab ERSi andmed oma lipuriigile, kes teeb need automaatselt kättesaadavaks Guinea-Bissau püügiseirekeskusele, kui selle ERS muutub toimivaks.
ERSi andmete edastamiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks. ERSi teabevahetuse tehnilised nõuded kinnitab ühiskomitee.
Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, märkides iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.
Kohaldataval juhul kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi heidetud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.
Guinea-Bissau ametiasutustele edastamisel peab püügipäevik olema täidetud loetavalt, trükitähtedega ja kapteni allkirjaga.
Püügipäevikusse kantud andmete täpsuse eest vastutab kapten.
2. Püügiaruanne
Saagist teatamise eeskiri, kui ERSi ei kasutata
Kapten annab laeva püügist aru, esitades Guinea-Bissaule püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Guinea-Bissau püügipiirkonnas.
Kapten saadab püügipäevikud Guinea-Bissaule selleks ettenähtud e-posti aadressil. Guinea-Bissau saadab viivitamata e-posti teel vastu kättesaamisteate.
Teise võimalusena võib püügipäevikud edastada ka järgmiselt:
|
a) |
Guinea-Bissau sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Guinea-Bissau kalandusministeeriumi tööstusliku püügi peadirektoraadi („tööstusliku püügi peadirektoraat“) esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist; |
|
b) |
kui Guinea-Bissau püügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Guinea-Bissau sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal 14 päeva jooksul postiga pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 30 päeva jooksul pärast Guinea-Bissau püügipiirkonnast lahkumist. |
Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia liidule. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka ühele järgmistest teadusinstituutidest:
|
a) |
Institut de recherche pour le développement (IRD), |
|
b) |
Instituto Español de Oceanografia (IEO) või |
|
c) |
Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA). |
Kui laev pöördub oma püügiloa kehtivusajal Guinea-Bissau püügipiirkonda tagasi, tuleb koostada uus tegevus- ja püügiaruanne.
Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, võib Guinea-Bissau peatada asjaomase laeva püügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate riigisiseste õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Guinea-Bissau püügiloa uuendamisest keelduda. Guinea-Bissau teavitab viivitamata liitu kõikidest kõnealuses kontekstis määratud karistustest.
Saagist teatamise eeskiri, kui kasutatakse ERSi
Saagist teatamise kord on järgmine:
|
a) |
käesoleva protokolli kohaselt Guinea-Bissau vetes kala püüdvate laevade kaptenid täidavad iga päev elektroonilist püügipäevikut ning saadavad selle ERSi kaudu või kõnealuse püügipäeviku rikke korral e-posti teel lipuriigi püügiseirekeskusele ja Guinea-Bissau püügiseirekeskusele seitsme päeva jooksul pärast püügipiirkonnast lahkumist; |
|
b) |
elektroonilises püügipäevikus peab olema täpselt esitatud iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi. Kapten paneb kirja ka iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. |
Laev edastab ERSi andmed oma lipuriigile, kes teeb need Guinea-Bissaule automaatselt kättesaadavaks. Lipuriik tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab kõnealuste andmete turvalise säilitamise vähemalt 36 kuu jooksul.
Lipuriik ja Guinea-Bissau tagavad, et nad on varustatud riist- ja tarkvaraga, mis on ERSi andmete automaatseks edastamiseks vajalik.
ERSi andmete edastamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks.
Kui püügiaruandeid käsitlevaid sätteid ei ole täidetud, võib Guinea-Bissau peatada asjaomase laeva püügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate riigisiseste õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Guinea-Bissau püügiloa uuendamisest keelduda. Guinea-Bissau teavitab viivitamata liitu kõikidest kõnealuses kontekstis määratud karistustest.
Lipuriik ja Guinea-Bissau määravad kumbki ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna käesoleva lisa rakendamisega seotud küsimustes. Lipuriik ja Guinea-Bissau edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.
3. Tuunipüügilaevade loatasude lõplik arvestus
Püügiaruannete alusel koostab liit iga tuunipüügilaeva jaoks eelneva kalendriaasta püügihooaja eest maksmisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.
Liit edastab lõpliku arvestuse Guinea-Bissaule hiljemalt püügiaastale järgneva aasta 30. aprillil. Guinea-Bissaul on nimetatud arvestuse kinnitamiseks või selgituste nõudmiseks aega üks kuu.
Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud loatasu, mis maksti püügiloa saamiseks, kannab laevaomanik puuduva summa viivitamata Guinea-Bissaule üle. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlaksmääratud loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.
V PEATÜKK
LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE
1. Püügi lossimine või ümberlaadimine
Liidu laeva kapten, kes soovib Bissau sadamas lossida või ümber laadida Guinea-Bissau püügipiirkonnas püütud saaki, peab esitama tööstusliku püügi peadirektoraadi esindajale vähemalt 24 tundi enne laeva lossimist või ümberlaadimist järgmise teabe:
|
a) |
lossida või ümberlaadida sooviva liidu laeva nimi; |
|
b) |
lossimis- või ümberlaadimissadam; |
|
c) |
lossimise või ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg; |
|
d) |
iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna); |
|
e) |
ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi. |
Ümberlaadimise puhul peab kapten tagama, et vastuvõtval laeval on selleks tegevuseks pädevate ametiasutuste poolt väljastatud luba.
Ümberlaadimine peab toimuma kooskõlas Guinea-Bissau õigusaktidega Bissau sadamas, mille geograafilised koordinaadid edastab pädev asutus laeva kaptenile ja agendile. Ümberlaadimine merel on keelatud.
Kui kõnealuseid sätteid ei täideta, rakendatakse Guinea-Bissau kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.
2. Mitterahaline panus toiduga kindlustatusesse
Guinea-Bissaus kala püüdvatel traaleritel on riigi toiduga kindlustatuse raames kohustus lossida osa oma püügist Guinea-Bissaus. Lossimine peab toimuma järgmiselt:
|
a) |
2,5 tonni kvartalis kalade/peajalgsete püügi kohta; |
|
b) |
1,25 tonni kvartalis krevetipüügi kohta. |
Et hõlbustada kõnealuse meetme rakendamist, võib laeva kohta esitatavad andmed koondada mitut laeva hõlmavasse rühma ja teha andmed mitme kvartali kaupa kumulatiivselt kättesaadavaks. Lossimine toimub Bissau sadamapiirkonnas ja selle juures peab viibima tööstusliku kalapüügi peadirektoraadi esindaja.
Lepingu artikli 5 kohaselt peab käesoleva peatükiga hõlmatud lossimine vastama Guinea-Bissaus kehtivatele eeskirjadele, eelkõige neile, mis käsitlevad lossimiskohustusega hõlmatud liikide alammõõtu. Selle kohustuse kohaselt lossivad liidu laevad ainult selliseid liike, mida on lubatud püüda käesoleva protokolli alusel, sealhulgas lubatud kaaspüük.
Selliste mitterahaliste sissemaksete vastuvõtmise vormi koostab ja allkirjastab tööstusliku kalapüügi peadirektoraat ja see antakse seejärel kaptenile.
VI PEATÜKK
KONTROLL JA INSPEKTSIOON
1. Püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine
Igast püügiluba omava liidu laeva Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Guinea-Bissaud teavitada 24 tundi enne sisenemist või lahkumist. Tuunipüügilaevade puhul on seda aega vähendatud neljale tunnile.
Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige järgmised andmed:
|
a) |
kuupäev, kellaaeg ja kavandatud piiriületuspunkt; |
|
b) |
iga pardal hoitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna; |
|
c) |
toodete esitusviis. |
Teatatakse e-posti teel või selle puudumisel faksi või raadio teel Guinea-Bissau edastatud e-posti aadressile, faksinumbrile või edastussagedusele. Guinea-Bissau teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi, faksinumbri või edastussageduse muudatustest.
Iga Guinea-Bissau püügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse püügiloata laevana.
2. Laevade asukohateated – VMS-süsteem
Guinea-Bissau püügipiirkonnas viibivad liidu laevad peavad olema varustatud laevaseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System, VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi püügiseirekeskusele.
Pardal olevate andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat laevaseiresüsteemi on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.
Asukoha- ja püügiteated esitatakse esmajärjekorras laevaseiresüsteemi/ERSi või nende rikke korral e-posti, faksi või raadio teel. Guinea-Bissau teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi, faksinumbri või edastussageduse muudatustest.
Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:
|
a) |
laeva tunnusandmed; |
|
b) |
laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %; |
|
c) |
asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg ning |
|
d) |
laeva kiirus ja kurss. |
Iga Guinea-Bissau püügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse rikkumiselt tabatud laevana.
3. Inspekteerimine merel või sadamas
Püügiluba omavaid liidu laevu inspekteerivad merel Guinea-Bissau püügipiirkonnas Guinea-Bissau laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli ülesanne on selgelt kindlaks tehtav.
Enne pardaleminekut teavitavad Guinea-Bissau inspektorid eelnevalt liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspektsiooni viivad läbi kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspektsiooni alustamist oma isikut ja ametikohta tõendama. Kooskõlas rahvusvahelise mereõigusega võivad neid vajaduse korral saata Guinea-Bissau riiklike julgeolekujõudude esindajad.
Guinea-Bissau inspektorid jäävad liidu laeva pardale üksnes inspektsiooniga seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad viivad inspekteerimist läbi viisil, mis avaldab võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.
Guinea-Bissau võib anda liidu akrediteeritud inspektoritele loa osaleda inspekteerimisel vaatlejatena.
Liidu laeva kapten osutab Guinea-Bissau inspektoritele abi pardale tulekul ja inspektsiooni läbiviimisel.
Iga inspektsiooni lõpus koostavad Guinea-Bissau inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.
Guinea-Bissau inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Guinea-Bissau edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast inspektsiooni.
4. Saagi inspekteerimine
Kuni ERS tegeliku kasutamiseni kontrollitakse saagi vastavust püügipäevikutes esitatud teabele nii, et igas kvartalis kuulub valimisse rotatsiooni korras üks kolmandik püügiloaga liidu traaleritest. Seejärel vaadatakse saagi inspekteerimise sagedus läbi, et võtta arvesse püügiandmete kontrollimise alustamist ERSi abil.
Iga inspektsioon viiakse läbi reisi lõpus pärast 24-tunnist etteteatamisaega ning see ei kesta kauem kui neli tundi.
Kõnealused inspektsioonid viiakse läbi kohas, mille geograafilised koordinaadid edastab pädev asutus kooskõlas Guinea-Bissau õigusaktidega laeva kaptenile ja agendile.
VII PEATÜKK
RIKKUMISED
1. Üldsätted
Lepingu artikli 5 kohaselt kohaldatakse Guinea-Bissau kalapüügi kontrolli eeskirju liidu laevade suhtes, mis tegutsevad püügipiirkonnas käesoleva protokolli alusel.
Liit võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema liikmesriikide lipu all sõitvad laevad järgivad käesolevat protokolli ja Guinea-Bissau vetes kalapüüki reguleerivaid õigusakte kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga.
2. Rikkumiste menetlemine
Püügiluba omava liidu laeva poolt käesoleva protokolli rikkumistest tuleb teatada liidule 48 tunni jooksul, näidates ära rikkumise laadi. Rikkumise kohta tehtud otsus edastatakse seitsme tööpäeva jooksul liidule ja lipuriigile.
Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele tema väidetava rikkumise puhul.
3. Laeva peatamine – teavitamiskoosolek
Kui riigisisese õigusega on rikkumise puhul nii ette nähtud, võib väidetava rikkumise puhul sundida liidu laeva püügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Guinea-Bissau sadamasse.
Guinea-Bissau teatab 48 tunni jooksul liidule püügiluba omava liidu laeva kinnipidamisest. Teatele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.
Laeva, kapteni või laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud teavitamiskoosolek, mille Guinea-Bissau korraldab liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamisest teatamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja.
4. Karistused rikkumiste eest – kokkuleppemenetlus
Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Guinea-Bissau kehtivate riigisiseste õigusaktide sätete kohaselt.
Kui rikkumise menetlemine hõlmab kohtumenetlust, tuleb enne selle alustamist algatada Guinea-Bissau ja liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt neli päeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.
5. Kohtumenetlus – pangatagatis
Kui kokkuleppemenetlus ebaõnnestub ja rikkumise kohta esitatakse kaebus pädevale kohtule, deponeerib rikkumisega seotud laeva omanik Guinea-Bissau määratud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Guinea-Bissau, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa vabastada enne kohtumenetluse lõppu.
Pärast kohtuotsuse tegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:
|
a) |
täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud; |
|
b) |
summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist. |
Guinea-Bissau teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse tegemist.
6. Laeva vabastamine
Laeval ja selle kaptenil lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tuleneva trahvi maksmist või pärast pangatagatise deponeerimist.
VIII PEATÜKK
MEREMEESTE/KALURITE TÖÖTAMINE LIIDU LAEVADE PARDAL
1. Töölevõetavate meremeeste/kalurite arv
Käesoleva protokolli mõistes heakskiidetud liidu laeva käitaja võtab pardale Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmesriikide meremehi/kalureid, et nad töötaksid laeva pardal laeva meeskonnaliikmetena kogu protokolli kohase püügitegevuse ajal.
Püügiloa kehtivuse ajal võtab iga liidu põhjalähedaste liikide püügi traaler pardale Guinea-Bissau meremehi/kalureid vastavalt järgmistele normidele:
|
a) |
laev võimsusega alla 250 brt – kuus meremeest/kalurit; |
|
b) |
laev võimsusega vahemikus 250 kuni 400 brt – seitse meremeest/kalurit; |
|
c) |
laev võimsusega üle 400 brt – kaheksa meremeest/kalurit. |
Käesoleva punkti kohaselt pardale võetavad meremehed/kalurid peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud lipuriigi õigusaktides, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, (2) sealhulgas passi, meremehe teenistusraamatu, tervisetõendi ja põhikoolituse tunnistuse osas. Lipuriik edastab Guinea-Bissau ametiasutustele kõnealustest õigusaktidest tulenevate nõuete loetelu piisavalt varakult. Käesoleva punkti kohaselt pardale võetavad AKVRO riikide meremehed/kalurid peavad saama aru kalalaeva pardal kehtestatud töökeelest.
Guinea-Bissau ametiasutused koostavad, ajakohastavad korrapäraselt ja edastavad laevaomanikele pädevate meremeeste/kalurite nimekirja.
Kapten koostab, ajakohastab ja allkirjastab meeskonna nimekirja vastavalt IMO rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni vormile 5 ning edastab nimekirja koopia Guinea Bissau määratud ametiasutustele enne laeva lahkumist sadamapiirkonnast.
Kui meremees/kalur ei vasta käesoleva punkti kolmandas lõigus osutatud nõuetele, ei võta laevaomanik või tema nimel kapten meremeest/kalurit pardale.
Liidu laevaomanikud annavad omapoolse panuse täiendavate Guinea-Bissau meremeeste/kalurite töölevõtmiseks.
2. Töötingimused
AKVRO meremeeste/kalurite pardalevõtmise tingimused peavad olema kooskõlas lipuriigi õigusaktidega, millega on võetud üle direktiiv (EL) 2017/159, sealhulgas töö- või puhkeaeg, repatrieerimisõigus ning tööohutus ja -tervishoid.
3. Meremehe/kaluri tööleping
Iga punkti 1 kohaselt liidu laeva pardale võetava meremehe/kaluri puhul peavad nii meremees/kalur kui ka tööandja rääkima läbi ja allkirjastama kirjaliku töölepingu ning Guinea-Bissau pädev ametiasutus peab selle heaks kiitma.
Tööleping peab vastama nõuetele, mis on sätestatud lipuriigi õigusaktides, millega on võetud üle direktiiv (EL) 2017/159 (direktiivi I lisa).
4. Meremeeste/kalurite töötasu
Töötasu ja täiendavad tööjõukulud kannab otseselt või kaudselt, juhul kui meremees/kalur on tööle võetud eraõigusliku tööturuteenuse kaudu, laevaomanik.
AKVRO riikide meremeestele/kaluritele tuleb maksta tagatud kuu- või regulaarset palka, eelistatavalt pangaülekandega. Töötasud määratakse laevaomanike või nende agentide ning meremeeste/kalurite ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel lepinguga kindlaks. Kui kollektiivlepinguid ei ole sõlmitud ja lipuriikide miinimumpalka ei kohaldata, ei tohi AKVRO riikide meremeestele/kaluritele tagatud põhipalga tingimused olla ILO standarditest madalamad.
Meremehed/kalurid ei pea kandma saadud töötasuga seotud võimalikke kulusid. Meremeestel/kaluritel peab olema võimalus teha kõik töötasud, sealhulgas ettemaksed, oma perekonnale tasuta kättesaadavaks kas täises ulatuses või osaliselt.
Meremees/kalur peab saama iga töötasumakse kohta palgatõendi ja taotluse korral tõendi palga maksmise kohta.
5. Sotsiaalkindlustus
Guinea-Bissau tagab, et meremeestel/kaluritel, kelle alaline elukoht on tema territooriumil ja kellel on ülalpeetavaid isikuid, on riigisisestes õigusaktides sätestatud ulatuses õigus sotsiaalkaitsele vähemalt sama soodsatel tingimustel kui tingimused, mida kohaldatakse teiste töötajate, eelkõige töötajate ja iseenda tööandjate suhtes, kelle alaline elukoht on tema territooriumil.
6. Erasektori pakutav meremeeste värbamis- ja vahendustegevus
Erasektori tööturuteenus on erasektori pakutav meremeeste värbamis- ja vahendusteenus, st isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, sealhulgas laevaomaniku valitud esindajad, kes tegelevad laevaomaniku nimel meremeeste/kalurite värbamise või meremeeste/kalurite töölerakendamisega laevaomaniku juures;
Guinea-Bissau pädevad ametiasutused tagavad, et Guinea-Bissau vahendajad, kes osutavad värbamis- ja vahendusteenuseid nii meremeestele/kaluritele kui ka kalalaevade omanikele:
|
a) |
ei kasuta vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mille eesmärk on takistada või heidutada meremehi/kalureid kohustuse võtmisel; |
|
b) |
ei nõua meremeestelt/kaluritelt otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt tasu ega muid lõive nende osutatavate tööturuteenuste eest; |
|
c) |
ei anna meremeestele/kaluritele laenu ega tarni kaupu või teenuseid summas, mille meremehed/kalurid peavad tagasi maksma või hüvitama; |
|
d) |
ei arva meremehe/kaluri töötasust maha enne meremehe/kaluri tööle asumist talle antud laenude tagasimakseid, saadud kaupade või osutatud teenuste hüvitamist, ja |
|
e) |
tagavad, et:
|
Guinea-Bissau ametiasutused tagavad, et liidu kalalaevadele lähetatud meremehi/kalureid tööle võtvad riiklikud vahendajad tagavad, et meremeeste/kaluritega sõlmitud töölepingutes on märgitud, et nad on vahendaja poolt tööle võetud, et teha nad kättesaadavaks laevaomanikele, kes annavad neile ülesandeid ja teevad järelevalvet nende tegevuse üle.
Erandina teise lõigu alapunktist b kannab meremehe teenistusraamatu, tervisetõendi ja passi saamise kulud meremees/kalur. Viisa ja tööloa (kui need on nõutavad) saamise kulud kannab tööandja.
7. Vastavus käesolevale peatükile
Mõlema lepinguosalise pädevad ametiasutused tagavad, et meremeeste/kalurite suhtes kohaldatavad õigusaktid on terviklikul ja läbipaistval kujul kergesti ja tasuta kättesaadavad.
Guinea-Bissau ametiasutused tagavad käesoleva peatüki nõuetekohase rakendamise kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega ja käesolevas peatükis sätestatud kohustustega.
Lipuriigi ametiasutused tagavad punktide 1, 2 ja 3 nõuetekohase rakendamise nende lipu all sõitvatel laevadel. Need ametiasutused täidavad oma kohustusi kooskõlas ILO suunistega, milles käsitletakse elu- ja töötingimuste inspekteerimist kalalaevade pardal lipuriigi poolt.
Käesolevas peatükis kehtestatud kohustuste täitmist kontrollib ühiskomitee.
IX PEATÜKK
VAATLEJAD
1. Püügitegevuse vaatlemine
Püügiluba omavad laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.
Vaatleja on isik, keda riiklik ametiasutus on volitanud jälgima püügitoimingute suhtes kohaldatavate eeskirjade täitmist või jälgima selliseid toiminguid teaduslikel eesmärkidel.
Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade puhul peavad lepinguosalised võimalikult varakult nõu teineteise ja muude huvitatud riikidega, et määrata kindlaks piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida pädev kalandusorganisatsioon.
Teised laevad võtavad pardale Guinea-Bissau määratud vaatleja. Kui vaatleja ei saabu kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta, tuleb ta asendada, et laev saaks viivitamata oma tegevust alustada.
2. Määratud laevad ja vaatlejad
Püügiloa andmisel teatab Guinea-Bissau liidule ning laevaomanikule või tema agendile määratud laevadest ja vaatlejatest, samuti aja, millal vaatleja peab iga laeva pardal viibima. Guinea-Bissau teatab liidule ning laevaomanikule või tema agendile viivitamata igast muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.
Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete täitmiseks vajalikku ajavahemikku.
3. Kindlasummaline rahaline toetus
Loatasu maksmisel kannab laevaomanik Guinea-Bissaule üle iga laeva eest aastas 10 000 euro suuruse summa, mida kohandatakse pro rata temporis vastavalt asjaomaste laevade püügiloa kestusele.
4. Vaatleja töötasu
Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Guinea-Bissau.
5. Pardalevõtmise tingimused
Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.
Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.
Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja üldine heaolu.
Vaatleja käsutuses on kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Tal on juurdepääs sidevahenditele, püügitegevusega seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt tema töökohustustega.
6. Vaatleja kohustused
Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja:
|
a) |
käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust; |
|
b) |
suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse; |
|
c) |
arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega. |
7. Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine
10 päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Guinea-Bissaule vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.
Kui vaatleja ei lahku pardalt Guinea-Bissau sadamas, kannab laevaomanik kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks Guinea-Bissausse tagasijõudmiseks.
8. Vaatleja ülesanded
Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:
|
a) |
jälgib laeva püügitegevust; |
|
b) |
kontrollib püügitegevuse ajal laeva asukohta; |
|
c) |
tegeleb teadusprogrammide alla kuuluvate ülesannetega, sealhulgas võtab bioloogilisi proove; |
|
d) |
märgib üles kasutatavad püügivahendid; |
|
e) |
kontrollib pardapäevikusse kantud Guinea-Bissau püügipiirkonna püügiandmeid; |
|
f) |
kontrollib iga püügikategooria puhul teabelehtedes kindlaks määratud kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi heidetud saaki; |
|
g) |
esitab üks kord päevas oma ülesannete täitmisel tehtud tähelepanekud, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused. |
9. Vaatleja aruanne
Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus esitada oma märkused. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Vaatleja esitab kontrolli ja järelevalve eest vastutavatele Guinea-Bissau ametiasutustele kohe pärast laevalt lahkumist aruande originaali ja lähetuse lõpparuande, mille on nõuetekohaselt allkirjastanud ja templiga kinnitanud laeva kapten, kes saab nende koopia vaatlejalt. Guinea-Bissau ametiasutused saadavad liidule kõikide dokumentide koopiad.
LIITED
1. liide – Püügiloa taotluse vorm
2. liide – Teabelehed kategooriate kaupa
3. liide – Isikuandmete töötlemine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).
(2) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.1.2017, lk 12).
1. liide
PÜÜGILOA TAOTLUSE VORM
KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING: GUINEA-BISSAU – EUROOPA LIIT
2. liide
TEABELEHED KATEGOORIATE KAUPA
TEABELEHT 1
PÜÜGIKATEGOORIA 1 – KALA JA PEAJALGSETE PÜÜGI JA KÜLMUTUSE TRAALERID
|
|||
|
Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, sealt põhjasuunas kuni asimuudini 268o. |
|||
|
|||
|
Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud. Ulgseadmega kalapüük on lubatud. Keelatud on kasutada püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või nende valikulist läbilaskvust vähendada. Et vältida võrkude kulumist ja rebenemist, on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid, mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm. Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud. |
|||
|
|||
|
70 mm |
|||
|
|||
|
Püügikoormuse arvestussüsteemis (brt) ei tohi püügireisi lõpul laeva pardal olevas Guinea-Bissau püügipiirkonnast püütud saagis olla üle 5 % koorikloomi. Kalmaari (Todarodes sagittatus ja Todaropsis eblanae) püük on lubatud ja see on kuulub sihtliigi alla. Alates üleminekust lubatud kogupüügi arvestussüsteemile peavad lepinguosalised ühiskomitees konsultatsioone, et määrata ühise teaduskomitee soovituse alusel kindlaks kaaspüügi lubatud määrad. Kaaspüügi lubatud määra ületamisel kohaldatakse karistusi vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. |
|||
|
|||
|
3 500 brt aastas. |
||
|
310 eurot/brt/aastas. Kolme- ja kuuekuuliste lubade puhul arvutatakse loatasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 4 % ja 2,5 %. |
||
TEABELEHT 2
PÜÜGIKATEGOORIA 2 – KREVETIPÜÜGITRAALERID
|
|||
|
Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, sealt põhjasuunas kuni asimuudini 268o. |
|||
|
|||
|
Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud. Ulgseadmega kalapüük on lubatud. Keelatud on kasutada püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või nende valikulist läbilaskvust vähendada. Et vältida võrkude kulumist ja rebenemist, on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid, mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm. Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud. |
|||
|
|||
|
50 mm |
|||
|
|||
|
Krevette püüdvatel traaleritel ei tohi püügireisi lõpul laeva pardal olevas Guinea-Bissau püügipiirkonnast püütud saagis olla üle 15 % peajalgseid ja üle 70 % kalu. Kaaspüügi lubatud määra ületamisel kohaldatakse karistusi vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega ühiskomitees, et kohandada kaaspüügi lubatud määra ühise teaduskomitee soovituse alusel. |
|||
|
|||
|
3 700 brt aastas. |
||
|
434 eurot/brt/aastas. Kolme- ja kuuekuuliste lubade puhul arvutatakse loatasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 4 % ja 2,5 %. |
||
TEABELEHT 3
PÜÜGIKATEGOORIA 3 – RITVÕNGEDEGA TUUNIPÜÜGILAEVAD
|
|||||
|
Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, sealt põhjasuunas kuni asimuudini 268o. Tuunipüügi ritvõngelaevadel on Guinea-Bissau kalastusvööndis kalapüügiga tegelemiseks lubatud püüda elussööta. |
|||||
|
|||||
|
|||||
|
|||||
|
Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) asjakohaste resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük on keelatud Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada. |
|||||
|
|||||
|
3 600 eurot 51,43 tonni eest laeva kohta |
||||
|
70 eurot/t |
||||
|
13 laeva |
||||
TEABELEHT 4
PÜÜGIKATEGOORIA 3 – TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA TRIIVÕNGELAEVAD
|
|||
|
Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, sealt põhjasuunas kuni asimuudini 268. |
|||
|
|||
|
Noot ja triivõngejadad |
|||
|
|||
|
Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) asjakohaste resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük on keelatud. Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada. |
|||
|
|||
|
5 500 eurot, mis vastab 68,75 tonnile ühe seineri kohta protokolli kahel esimesel kohaldamisperioodil ja 64,71 tonnile seineri kohta järgmistel kohaldamisperioodidel; 3 600 eurot 51,43 tonni eest triivõngejadaga laeva kohta |
||
|
80 eurot/tonn seineri puhul kahel esimesel kohaldamisperioodil ja 85 eurot/tonn seineri puhul järgmistel kohaldamisperioodidel; 70 eurot/tonn triivõngejadaga laevade puhul |
||
|
5 000 eurot aastas laeva kohta. |
||
|
28 laeva |
||
TEABELEHT 5
PÜÜGIKATEGOORIA 5 — VÄIKESTE PELAAGILISTE LIIKIDE PÜÜGI LAEVAD
|
|||||
|
Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, sealt põhjasuunas kuni asimuudini 268o. |
|||||
|
|||||
|
|||||
|
|||||
|
70 mm traalide puhul |
|||||
|
|||||
|
Traaleritel ei tohi püügireisi lõpul laeva pardal olevas Guinea-Bissau püügipiirkonnast püütud saagis olla üle 10 % muid liike kui pelaagilised liigid, üle 10 % peajalgseid ja üle 5 % koorikloomi. Kaaspüügi lubatud määra ületamisel kohaldatakse karistusi vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega ühiskomitees, et kohandada kaaspüügi lubatud määra ühise teaduskomitee soovituse alusel. |
|||||
|
|||||
|
0 tonni aastas |
||||
|
Kindlaks määramata |
||||
Püügireisi määratlus:
Käesoleva liite tähenduses käsitatakse liidu laeva püügireisi kestuse all järgmist:
|
— |
ajavahemikku Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemise ja sellest lahkumise vahel; |
|
— |
ajavahemikku Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemise ja ümberlaadimise vahel või |
|
— |
ajavahemikku Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemise ja Guinea-Bissaus lossimise vahel. |
3. liide
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE
1. Mõisted ja kohaldamisala
1.1. Mõisted
Käesolevas liites kasutatakse lepingu artiklis 2 sätestatud mõisteid ja järgmisi mõisteid:
|
— |
„isikuandmed“ – kogu teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood või elukoht; |
|
— |
„töötlemine“ – isikuandmete või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; |
|
— |
„edastav asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid edastab; |
|
— |
„vastuvõttev asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid vastu võtab; |
|
— |
„andmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; |
|
— |
„andmete edasisaatmine“ – isikuandmete edastamine vastuvõtva lepinguosalise poolt üksusele, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud („kolmas isik“); |
|
— |
„järelevalveasutus“ – sõltumatu ametiasutus, kes vastutab käesoleva artikli kohaldamise järelevalve eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega. |
1.2. Kohaldamisala
Käesoleva protokolli andmesubjektid on eelkõige füüsilised isikud, kes on liidu laeva omanikud, nende esindajad ning kapten ja laevapere, kes töötavad käesoleva protokolli alusel tegutsevate liidu laevade pardal.
Seoses käesoleva protokolli rakendamisega, eelkõige seoses toetusetaotluste, püügitegevuse järelevalve ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega, on lubatud vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:
|
— |
laeva registrinumber ja asukoha koordinaadid; |
|
— |
andmed laeva tegevuse või laevaga seotud tegevuste kohta, laeva asukohta ja liikumist, püügitegevust või püügiga seotud tegevust kajastavad andmed, mis on kogutud kontrollimiste, inspekteerimiste ja vaatluste tulemusena; |
|
— |
laevaomaniku või tema esindaja andmed (nimi, kodakondsus, ametialased kontaktandmed, ametialase pangakonto number); |
|
— |
kohaliku agendi andmed (nimi, kodakondsus ja ametialased kontaktandmed); |
|
— |
kapteni ja meeskonnaliikmete andmed (nimi, kodakondsus, ametikoht, kapteni kontaktandmed); |
|
— |
pardale võetud meremeeste/kaluritega seotud andmed, näiteks nimi, kontaktandmed, koolitus ja tervisetõend. |
1.3. Vastutavad ametiasutused
Andmete töötlemise eest vastutavad liidu puhul Euroopa Komisjon ja lipuliikmesriigi ametiasutus ning Guinea-Bissau puhul viimase määratud pädev asutus.
2. Isikuandmete kaitse meetmed
2.1. Eesmärgi piiritlemine ja võimalikult väheste andmete kogumine
Käesoleva protokolli alusel taotletud ja edastatud isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik käesoleva protokolli rakendamiseks, st püügilubade töötlemiseks ning liidu laevade tegevuse kontrollimiseks ja järelevalveks. Lepinguosalised vahetavad käesoleva protokolli alusel isikuandmeid üksnes selles sätestatud konkreetsetel eesmärkidel.
Saadud andmeid ei töödelda muul kui esimeses lõigus osutatud eesmärgil või need anonüümitakse.
Vastuvõttev asutus teavitab taotluse korral ja viivitamata edastavat asutust esitatud andmete kasutamisest.
2.2. Täpsus
Lepinguosalised tagavad, et käesoleva protokolli alusel edastatavad isikuandmed on täpsed ja ajakohased ning asjakohasel juhul on edastav asutus neid oma teadmiste kohaselt korrapäraselt ajakohastanud. Kui üks lepinguosalistest leiab, et edastatud või saadud isikuandmed on ebatäpsed, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist ning teeb neis vajalikud parandused ja ajakohastused.
2.3. Andmete säilitamise piirang
Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid on vaja rikkumise, kontrolli või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib andmeid säilitada nii kaua, kui on vaja rikkumise või kontrolli järelmeetmete võtmiseks või kuni kohtu- või haldusmenetluse lõpliku lõpetamiseni.
Kui isikuandmeid säilitatakse kauem, siis need andmed anonüümitakse.
2.4. Turvalisus ja konfidentsiaalsus
Võttes arvesse isikuandmete töötlemisega kaasnevaid konkreetseid riske, töödeldakse neid andmeid viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest. Andmete töötlemise eest vastutavad asutused käsitlevad kõiki andmetega seotud rikkumisi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et võidelda isikuandmetega seotud rikkumise võimaliku negatiivse mõju vastu ja sellise rikkumise võimalikku negatiivset mõju leevendada. Vastuvõttev asutus teatab sellisest rikkumisest võimalikult kiiresti andmeid edastavale asutusele ning nad teevad aegsasti vajalikku koostööd, et kõik asutused saaksid täita isikuandmetega seotud rikkumisest tulenevaid kohustusi vastavalt oma riigisisesele õigusraamistikule.
Lepinguosalised kohustuvad võtma asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada andmete töötlemine vastavalt käesoleva protokolli sätetele.
2.5. Parandamine või kustutamine
Lepinguosalised tagavad, et edastav asutus ja vastuvõttev asutus võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vajaduse korral viivitamata tagada isikuandmete parandamine või kustutamine, kui andmete töötlemine ei vasta käesoleva protokolli sätetele, eelkõige seetõttu, et töötlemise eesmärgi seisukohast ei ole need andmed piisavad, asjakohased ega täpsed või on ülemäärased.
Lepinguosalised teatavad teineteisele igast parandamisest või kustutamisest.
2.6. Läbipaistvus
Lepinguosalised tagavad, et andmesubjekte teavitatakse neile individuaalse teate saatmise teel käesoleva lepingu avaldamisest nende veebisaitidel, edastatud ja hiljem töödeldud andmete kategooriatest, isikuandmete töötlemise viisist, edastamiseks kasutatud asjakohasest vahendist, töötlemise eesmärgist, kolmandatest isikutest või kolmandate isikute kategooriatest, kellele võib teavet hiljem edastada, üksikisikute õigustest ja mehhanismidest, mis on kättesaadavad nende õiguste kasutamiseks ja õiguskaitse saamiseks, ning kontaktandmed vaidluse või kaebuse esitamiseks.
2.7. Andmete edasisaatmine
Vastuvõttev asutus edastab käesoleva protokolli alusel saadud isikuandmed kolmandale isikule, kes asub muus riigis kui lipuliikmesriik, vaid siis, kui see on põhjendatud olulise avaliku huvi eesmärgiga, mida tunnustatakse ka edastava asutuse suhtes kohaldatavates õigusaktides, ning kui muud liite nõuded (eelkõige seoses eesmärgi piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumisega) on täidetud, ja
|
— |
kui riigis, milles kolmas isik asub, või milles kohaldatakse rahvusvahelisele organisatsioonile Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (1) artikli 45 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsust (piisava kaitse otsus), mis hõlmab andmete edasisaatmist; või |
|
— |
erijuhul, kui edasisaatmine on vajalik selleks, et edastav asutus saaks täita oma kohustusi piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või piirkondlike kalandusorganisatsioonide ees; või |
|
— |
erandina ja kui seda peetakse vajalikuks, kohustub kolmas isik töötlema andmeid üksnes konkreetsel eesmärgil, milleks neid edasi saadetakse, ja kustutama need kohe, kui töötlemine ei ole enam selleks vajalik. |
3. Andmesubjekti õigused
3.1. Juurdepääs isikuandmetele
Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:
|
— |
andma andmesubjektile teada, kas temaga seotud isikuandmeid töödeldakse või mitte; |
|
— |
andma teavet töötlemise eesmärgi, isikuandmete kategooriate, säilitamisaja (võimaluse korral), õiguse kohta nõuda andmete parandamist või kustutamist, õiguse kohta esitada kaebus jne; |
|
— |
esitama isikuandmete koopia; |
|
— |
esitama üldise teabe kohaldatavate tagatiste kohta. |
3.2. Isikuandmete parandamine
Andmesubjekti taotlusel parandab vastuvõttev asutus tema isikuandmeid, mis on puudulikud, ebatäpsed või aegunud.
3.3. Isikuandmete kustutamine
Andmesubjekti taotlusel vastuvõttev asutus:
|
— |
kustutab temaga seotud isikuandmed, mida on töödeldud viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevas protokollis sätestatud kaitsemeetmetega; |
|
— |
kustutab temaga seotud isikuandmed, mis ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks neid seaduslikult töödeldi. |
|
— |
lõpetab isikuandmete töötlemise, kui andmesubjekt esitab vastuväite oma konkreetse olukorraga seotud põhjustel, välja arvatud juhul, kui töötlemiseks on mõjuvad õiguspärased põhjused, mis kaaluvad üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. |
3.4. Menetlus
Andmesubjekti taotlusele, mis käsitleb juurdepääsu tema isikuandmetele, nende parandamist ja kustutamist, vastab vastuvõttev asutus mõistliku aja jooksul ja aegsasti ning igal juhul ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Vastuvõttev asutus võib võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks või keelduda tegutsemast andmesubjekti taotluse alusel, mis on ilmselgelt põhjendamatu või ülemäärane.
Kui andmesubjekti taotlusele vastatakse eitavalt, teavitab vastuvõttev asutus andmesubjekti keeldumise põhjustest.
3.5. Piiramine
Nimetatud õigusi võib piirata, kui selline piirang on seadusega ette nähtud ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.
Nimetatud õigusi võib piirata ka selleks, et tagada järelevalve, kontroll või regulatiivne funktsioon, mis on kas või aeg-ajalt seotud avaliku võimu teostamisega.
Samadel tingimustel võib neid õigusi piirata ka andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
4. Edasikaebamine ja sõltumatu järelevalve
4.1. Sõltumatu järelevalve
Isikuandmete töötlemise vastavust käesolevale protokollile kontrollib sõltumatult väline või sisemine organ, mis teeb sõltumatut järelevalvet ning kellel on uurimis- ja õiguskaitsevolitused.
4.2. Järelevalveasutused
Liidu puhul teeb sellist järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor, kui töötlemine kuulub Euroopa Komisjoni pädevusse, või liidu riiklikud andmekaitse järelevalveasutused, kui töötlemine kuulub lipuliikmesriigi pädevusse, ning Guinea-Bissau puhul viimase määratud pädev asutus.
Nimetatud asutused menetlevad tulemuslikult ja aegsasti andmesubjektide kaebusi, mis käsitlevad nende isikuandmete töötlemist käesoleva protokolli alusel.
4.3. Kaebuse esitamise õigus
Kumbki lepinguosaline tagab, et andmesubjekt, kes leiab, et asutus ei ole järginud artiklis 14 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid, või kes leiab, et tema isikuandmeid on rikutud, võib taotleda kohtus või samaväärses organis selle asutuse vastu õiguskaitset kohaldatavate õigusnormidega lubatud ulatuses.
Eelkõige võib ükskõik kumma asutuse vastu esitatud kaebuse esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile (Euroopa Komisjoni puhul) ning Guinea-Bissau puhul viimase määratud pädevale asutusele. Lisaks võib ühe või teise asutuse vastu esitada teatavad kaebused, pöördudes Euroopa Komisjoni puhul Euroopa Liidu Kohtusse ning Guinea-Bissau puhul viimase kohtusse.
Kui andmesubjekt esitab isikuandmete töötlemise käigus vaidluse või kaebuse edastava asutuse, vastuvõtva asutuse või mõlema vastu, teavitavad asutused teineteist sellistest vaidlustest või kaebustest ning teevad kõik endast oleneva, et lahendada vaidlus või kaebus põhjendamatu viivituseta vastastikusel kokkuleppel.
4.4. Avalikustamine
Lepinguosalised teavitavad teineteist kõigist kaebustest, mis nad on saanud seoses käesoleva protokolli kohase isikuandmete töötlemisega, ja kaebuste lahendamisest.
5. Läbivaatamine
Lepinguosalised teavitavad teineteist oma õigusaktides tehtud muudatustest, mis mõjutavad isikuandmete töötlemist. Kumbki lepinguosaline vaatab korrapäraselt läbi oma põhimõtted ja menetlused, millega rakendatakse artiklit 14 ja käesolevat liidet, ning lepinguosalise põhjendatud taotluse korral vaatab teine lepinguosaline läbi oma isikuandmete töötlemise põhimõtted ja menetlused, et kontrollida ja kinnitada, et artiklis 14 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid rakendatakse tulemuslikult. Läbivaatamise tulemused edastatakse taotluse esitanud lepinguosalisele.
Vajaduse korral lepivad lepinguosalised ühiskomitees kokku käesoleva lisa vajalikes muudatustes.
6. Edastamise peatamine
Edastav lepinguosaline võib isikuandmete edastamise peatada või lõpetada, kui lepinguosalised ei suuda lahendada käesoleva liite kohaselt isikuandmete töötlemisega seotud vaidlusi vastastikusel kokkuleppel, kuni vastuvõttev lepinguosaline on küsimuse rahuldavalt lahendanud. Juba edastatud andmete töötlemist jätkatakse kooskõlas käesoleva liitega.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
ELI: http://data.europa.eu/eli/prot/2024/2589/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)